Eelnõu ülevaatamiseks


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse, välja arvatud loomne kõrvalsaadus, käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
㤠31. Lemmikloom

Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.“;

4) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;“;

5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“;

7) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;“;

8) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;“;

9) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;

10) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.“;

11) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga seotud andmed:
1) veterinaararsti ees- ja perekonnanimi;
2) veterinaararsti kutsetegevuse loa number;
3) andmed nende teenuseosutamise kohtade asukoha kohta, kus veterinaararst osutab püsivalt veterinaarteenust: maakond või kohalik omavalitsus;
4) veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg.

(12) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed:
1) volitatud veterinaararsti kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
2) volituse alguse kuupäev;
3) volituse lõppemise kuupäev;
4) volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.“;

12) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise mikrokiibiga.

(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.“;

13) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.“;

14) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile.“;

15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel.“;

16) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.“;

17) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab konkursi kuulutuse oma veebilehel.“;

18) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Erandid identifitseerimisnõuetest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.“;

19) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „Põllumajandus-„ sõnadega „Peetava maismaa‑„;

20) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.“;

21) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.

(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:
1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui ta on välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses;
2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui ta on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nimetatud kodaniku perekonnaliige;
3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates, kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil.

(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse arvestust loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.

(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.

(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine loomapidaja või lemmikloomapidaja.

(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:
1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ning loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

22) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Lemmikloomapass“;

23) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.“;

25) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“;

26) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

27) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja.“;

28) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;

29) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Loomade registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.“;

30) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses.

(6) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu teate ja loomade registriga seotud teate saatmiseks.“;

31) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress, asjakohasel juhul esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ning lemmikloomapidaja peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ja ettevõtja asukoha aadress ning tema peetava koera, kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud looma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta.“;

32) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki looma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.

(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e‑teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.

(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.“;

33) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajanduslooma ja tema liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppemise korral esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest, kui selleks ajaks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.“;

34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse kolm aastat looma surma kohta kande tegemisest arvates või 20 aastat looma kohta registrisse kantud sünnikuupäevast arvates. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;

35) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande Põllumajandus- ja Toiduametile.

(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

36) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike“ sõnadega „nende taotlusel“;

37) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed

(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudi leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.

(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

38) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;

39) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99“ tekstiosaga „§ 100“;

40) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
㤠1171. Loomade register

Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud põllumajandusloomade registrit.“;

41) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:
㤠1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks oma sellise looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni seisuga vanem kui 12‑nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

§ 1212. Andmete üleandmine

(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldab kohalik omavalitsus masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.

(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.“.

§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:
„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.“;

2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:
„5. jagu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud

1. jaotis
Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 26133. Loomade registri toimingud

(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.

(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse riigilõivu 12 eurot.“.

§ 5. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris“ sõnadega „loomade registris“.

§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“;

2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil.


___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis puudub ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning nimetatud loomade ja nende pidajate andmete registreerimiseks puudub ühtne register. See raskendab varjupaika jõudvate loomade pidaja tuvastamist, vähendab pidajale looma tagastamise tõenäosust ja pikendab loomade varjupaigas oleku aega. See omakorda mõjutab negatiivselt loomade heaolu. Samuti esineb takistusi kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) omavahelises koostöös ühtse lähenemise leidmiseks ja vajalike andmete jagamisel, mistõttu ei ole tagatud loomade piisav jälgitavus. See omakorda suurendab KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamisel ning varjupaikade töö- ja loomkoormust.

Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma registreerimise eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda ning nii veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena hoidmisel.

Kohustuslik koerte, kasside ja valgetuhkru kiibistamine ning registreerimine PRIA juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris suurendab praeguste, enne eelnõu seadusena jõustumist kiibistamis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätnud loomapidajate ja tulevaste loomapidajate halduskoormust. See toob loomapidajale kaasa ühekordse kiibistamise ja registreerimise kulu koos looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumise korral 12-eurose riigilõivu tasumise nõude. Samas paraneb tänu kiibistamise ja riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimisele koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus, suureneb võimalus lahti pääsenud loomade tagastamiseks loomapidajale, mis omakorda aitab vähendada varjupaikade halduskoormust. Kuna loomapidaja peab oma varjupaika jõudnud loomale järele minnes tasuma varjupaigale looma pidamise ajal tekkinud kulud, aitab uute nõuete kehtestamine ennetada looma varjupaika jõudmist või vähemasti lühendada looma varjupaigas oleku perioodi. Loomapidajale, kes on täitnud talle pandud kohustuse, ei teki sellisel juhul täiendavat kulu või on kulu väiksem tänu tema looma varjupaigas pidamise aja lühenemisele.

Veterinaararstide halduskoormus suureneb, sest neile tekib kohustus looma kohta andmete registrisse esitamiseks. Samas suurendab kiibistamise ja registreerimis nõue loomapidaja vastutust oma peetava lemmiklooma suhtes, mis võib omakorda suurendada nõudlust muudele veterinaarteenustele, näiteks sagenevad eeldatavalt lemmikloomade parasiiditõrje, vaktsineerimised ja regulaarsed tervisekontrollid. Veterinaararst küsib oma pakutavate teenuste eest tasu, mistõttu halduskoormuse tõus on kokkuvõttes kompenseeritud täiendava klientuuri ja sellega kaasneva sissetulekuga.

KOV-ide ülesannete hulk ja koormus väheneb, sest riik võtab üle koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta arvestuse pidamise kohustuse. Sellega väheneb kulu neil KOV-idel, kellel on praegu leping välise teenusepartneriga KOV-i lemmikloomaregistri pidamiseks. Kuna KOV-id katavad varjupaika jõudnud loomade, kelle omanikku ei tuvastata, ülalpidamiskulud esimese 14 päeva jooksul, väheneb tõenäoliselt kiibistamise ja registreerimise kohustusega KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ja ülalpidamisele. Nende loomade püüdmine ja pidamine on samuti üldjuhul korraldatud välise teenusepartneri ehk varjupaiga abiga. Positiivse mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus, mis omakorda tasakaalustab loomapidajate halduskoormuse tõusu. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks peamiselt vaid omanikuta loomadele uute pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.

Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14121). Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lõpetada riikliku alkoholiregistri tegevus ning vähendada sellega alkoholi käitlejate halduskoormust. Alkoholiregistri kaotamine on üks bürokraatia vähendamise ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus kaotada alkoholiregister võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungil.

Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/4292 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.

Veterinaararstile lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsioonile (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA), loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest. Et PTA saaks rahvusvahelisi kohustusi täita, peab ta võimalikult kiiresti saama asjakohase info. Veterinaararst diagnoosib haigusi ja seetõttu on tema kohustus sellest PTA-d teavitada. WOAH-i loetelus on lisaks neile loomataudidele, mille kohta teavitamise kohustus juba kehtib, veel 59 erinevat loomataudi, kuid enamikke neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine. Seega tegelikku halduskoormuse tõusu veterinaararstidele ei avaldu.

PTA-le luuakse õiguslikud alused muude kui EL loetelu loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine, ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks nendest loomataudidest teavitamisel. See on vajalik teiste loomade tervise ja heaolu kaitseks, et vältida taudide levikut farmidevahelisel loomade liigutamisel ning tagada, et toiduahelasse ei satuks saadusi sellistelt loomadelt, kelle tervislik seisund võiks ohustada inimtervist. Õigeaegne meetmete rakendamine võimaldab taudiennetuse ja tõrjega koheselt tegeleda ja see omakorda vähendab nii taudikahjusid, kui ka taudilevikuga seotud töökoormust PTA-le kui halduskoormust loomapidajale. Kavandatav muudatus annab seadusest tuleneva aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Põllumajandusloomade pidajale tekib kohustusi ainult, kui tema karjas diagnoositakse selline loomataud või ta peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, see seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest.

Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel. Erandeid on võimalik rakendada EL õigusega kehtestatud juhtudel ja -ulatuses. Need muudatused aitavad vähendada halduskoormust ja bürokraatiat.

PRIA-le paberkandjal andmete esitamine lõpeb. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning e-andmevahetuse protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks, kuna paberprotsessil puhul tuleb arendada ka erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Paberkandjal andmete esitamise lõpetamine vähendab oluliselt PRIA halduskulusid. E‑teenused on täna kõigile kättesaadavad ja vähendavad ka andmete esitaja halduskoormust.

Loomapidaja ettevõttes toimunud muutuste kohta andmete esitamise tähtaeg muudetakse üheselt arusaadavaks. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab ka tagada, et tekib vähem probleeme seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.

Samuti täpsustatakse riikliku referentlabori tegutsemise alust eesmärgiga tagada parem kooskõla määrusega (EL) 2017/625. Edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut, kus juures viimane tsiviilõigusliku lepingu alusel. Muudatus vähendab halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik Ülle Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel 5672 7199, [email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga3, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk lemmikloomaregistri eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse rakendamisega.

Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva eelnõu seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate lisanõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I, 02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2), riigilõivuseadust (RT I, 08.07.2025, 67), toiduseadust (RT I, 01.07.2025, 4) ja vedelkütuse erimärgistamise seadust (RT I, 30.06.2023, 98).

2. Seaduse eesmärk

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine eesmärk on toetada KOV-e omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade (edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada lemmikloomapidajate peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada seeläbi varjupaikade koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamisele ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need eesmärgid saavutatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi kiibistamine) ja PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris registreerimisega.

Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte ja kasside kohta arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV‑e ei kasuta koerte ja kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade ülalpidamisel KOV‑idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme lahendada.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS‑is on 23-15814. VTK koostati ainult koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks. Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt on liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse kohaselt on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes nende loomade teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel olid Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda (varem Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit, loomakaitseorganisatsioonid (Eesti Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning aktiivsemad loomaomanikud.

Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni5 ühe punktina (punkt 11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste tulemusi võeti arvesse VTK koostamisel.

VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.

Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”6 seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse programmis „Toiduohutus 2025–2028”7. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja söödaohutuse valdkond” eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada loomade heaolu taset. Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme tõstmiseks olulisemate tegevuste hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lemmikloomade paremat jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise ja heaolu edendamisele.

Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses (edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita. Seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja mõnede nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste muudatuste puhul ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.

Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade registrit käsitlevas üleminekusättes.
Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS‑i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.
Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse § 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise asemel lühendina terminit „põllumajandusloom”.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.
Paragrahviga 31 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade jälgitavuse nõuded kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et sätteid tuleb kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.

Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või tasuta üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi müüvad kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi eesmärgil ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil treenimiseks ja enda ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad. Eriülesannete täitmise eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab eriülesannete täitmiseks näiteks nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute juhtloomad, PPA ja Päästeameti teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad tuvastada näiteks lõhkeaineid ja uimasteid või otsida inimesi.

Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad üht ja sama loomade rühma.

Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida mikrokiibiga koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed loomade registris. Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida andmed muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel täidetaks samu nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri. Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud nõuded ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna sätte kehtestamisega ettenähtud eesmärki.

VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse (EL) 2017/6258 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“9 kohaselt koera, kassi või valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust selliselt, et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib edaspidi punktis 8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel.

Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt on vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua. Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile allkiri ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse volitusnormi piirid.
Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei kaasne sisulisi muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.
Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata teavitusi olulistel teemadel. Näiteks, kui on oht Eestis või Eestiga piirneval alal leviva loomataudi tõttu, või kui PTA vajab volitatud veterinaararstina tegutsemise või loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi vastavalt VS-i § 73 lõikele 5. Veterinaararstide registri eesmärk on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile 9 täitma PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega. Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab.
Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks vajalik saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias ravimite kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul osutavad paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses mahus või ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest neid ei koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks informatiivsem, et lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva lõike 6 punktis 3 sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti pädevuse kohta on õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja esitatud § 21 lõike 6 uues punktis 31.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.
Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu ebavajalik ja selle võib muudetava lõike sõnastusest välja jätta.

Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg. Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks muudetud.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.
Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja ning registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis käesoleva muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM)10 art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VS-i § 21 lõigetega 11 ja 12, milles nähakse ette täpsustus, milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Muudatus on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel.

Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §‑is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seetõttu on vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse. Muudatuse kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks.

Paragrahvi 21 lõikes 2 punkti 1 kohaselt on üheks registriandmete kogumise eesmärgiks anda tarbijale teavet veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta. Eelnõusse lisatud lõigetes 11 ja 12 loetletakse veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, tema kutsetegevuse loa number, veterinaarteenuse osutamise kohtade loetelu: maakond, asjakohasel juhul kohalik omavalitsus, ning veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg. Lisaks loetletakse lõikes 12 volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on volitatud veterinaararsti telefoninumber ja e-posti aadress, volituse alguse ja lõpu kuupäev, ning volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.

Lõigetes 11 ja 12 olevates loeteludes on minimaalsed andmed, mida tarbija vajab teenusepakkuja kohta ning need on koostatud kooskõlas kehtiva veterinaararstide registri põhimääruse § 16 lõikega 3 ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 8. Nende andmete kättesaadavus avalikus vaates aitab veterinaararsti teenust vajaval isikul kergemini leida just tema asukohas tegutsev veterinaararst, olla kindel, et teenust pakkuval veterinaararstil on kehtiv kutsetegevuseluba ja see ei ole peatatud. Lisaks saab avalikest andmetest leida piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kontaktandmed.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13.
Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta, kuna nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse eelnõus ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine kohustuslikuks. Seetõttu sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas loomapidaja, kes peab sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil, kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga.

Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst. Kiibistamine ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema usaldusväärsed, nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes kiibistamisega seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et kiibistada võib vaid veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud tegevused ja vastutus.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.
Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja viited konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel identifitseerimisvahendid heaks kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i õigusakte. Samuti aitab üldisem säte ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste tegemise järel oleks vaja muuta Eesti õigusakte.

Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta 21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes.

Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.
Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203511. Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75 ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse PTA‑le. Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/52012 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse võtmise lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Kuna Eestis on loomade märgistamiseks heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu avalik ja peab olema igal ajal kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel avaldatakse heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed: heakskiitmise otsuse number, heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja nimi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.
Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul.
Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste väljastamisest ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada. Mikrokiipe turustavad paljud hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust. Seetõttu on keeruline kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada elektroonsete identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada märgistusvahendite väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja toodud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6.
Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks. Konkursi võitnud ettevõtjaga sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade identifitseerimisega tagatakse toiduahela jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja konkursi korras. Lemmikloomade märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei korralda PTA konkurssi, kuna nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise suhtes kõrge riskiga. Koerte ja kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik tegevus ning kohustus märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega. Kuna üldine identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis loomatervise seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning sättega ei soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest. Edaspidi sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud mikrokiipe müüvate ettevõtjatega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus anda loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest identifitseerimisnõuetest.

Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku PTA. Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg, milleks on 30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.

Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu, lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste puhul ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse eesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid.

Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks on Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et praegu on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi andmise võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi ja hirvlasi, kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia vajadusi ja nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole vajadust rakendada topelt nõudeid.

PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole. Tavapäraselt on kohustus märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad sündisid. Tarneahel on määruse (EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab, et samal põllumajandustootjal võib olla mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel võib PTA nõusolekul vedada loomi ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse, näiteks tapamajja, siis märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti. Nõusolek antakse määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise alase staatusega ja ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse muul viisil.

PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud välja kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult jälgitav. Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL) 2019/2035 III lisas. Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste hobuste puhul, ning hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras identifitseerimisdokument. Seega on tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb seadusega tagada, kuid mille kasutamist praktikas on vähe ette näha.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse VS-i § 31 pealkirja.
Kehtiv pealkiri „Põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“ muudetakse ja edaspidi on nimetatud paragrahvi pealkiri „Peetava maismaa- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“. EL-i loomatervise määruse artikli 84 kohaselt on maismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise ettevõtteid käitavad ettevõtjad kohustatud oma ettevõtted registreerima sama määruse artikli 93 kohaselt. Muud kui loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele (ettevõtjad, kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1 kohaselt heakskiitmisele kuuluvaid ettevõtteid) kehtib kohustus EL-i loomatervise määruse artikkel 102 alusel pidada ettevõttes peetavate loomade kohta arvestust. Kuna peetavate maismaaloomade hulka kuuluvad ka muud loomad peale põllumajandusloomade – näiteks koerad, kassid ja valgetuhkrud, kui sellist liiki loomi peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomana – on selguse huvides asjakohane paragrahvi pealkiri korrigeerida.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.
Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kord kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik või pädev asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina on sätestatud eelnõu punktis 18 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid, edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja 62. Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu seda volitusnormi kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.
Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuded.
Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL) 2019/2035 nõuetele. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktis 12 (VS-i § 30 lg 11) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil sellist liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32. Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus13. Formaalselt peavad omandiõiguse kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on loomade jälgitavuse tagamine ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on õiguspärane, siis on teatav riive õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab neil oma omandit paremini kaitsta ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Praegu on lemmikloomade registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem killustunud KOV-ide erinevate andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline arvestuse pidamine üldse. Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud. Seetõttu on vajalik kehtestada loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimis- ja registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning parema loomatervise ja ‑heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustus on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on mõõdukas, sest legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku jaoks. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist liiki kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust loomade registris.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 79 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga (6614 IT ettevõttega Spin TEK AS15 (edaspidi Spin TEK), 616 Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) lemmikloomaregistriga17). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema teenusepakkujaga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kummagi teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse selles registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed andmed ei ole ka KOV-i ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust kasutavates KOV-ides on lisaks koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse nõudele vaja kiibistatud looma ja tema pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse. Oma haldusterritooriumil peetavate lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas elektroonses andmekogus arvestuse pidamine puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes neist KOV‑idest on koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse (üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna puudub leping lemmikloomaregistriga ja seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit kasutades) arvestust pidada selliselt, et loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt ja isikuandmete kaitse üldmääruse18 nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja kasutuse mõttes tõenäoliselt ebaefektiivne ja ebamugav.

On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka teised KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti pääsenud mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, vaatamata sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i andmekogule on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise andmekogu kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse üleriigilise süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis aastate vältel ei ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade Liitu (edaspidi ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et kehtestataks riiklik nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv lemmikloomaregister lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse sellele soovile vastu ning luuakse riigi lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade registri juurde.

Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus Eesti kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit (243 500 koera ja 300 400 kassi)19. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud lemmikloom on unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja registreeritud vähem kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest osa KOV-e ja loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus. Samuti selgub neist andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest vähem registreeritud.

Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK ja Spin TEK andmetel*

Looma liik
Loomade arv ELK-s

Loomade arv Spin TEK-is
Liigi esindajaid kokku
Koer
58 556
95 100
153 656
Kass
24 739
90 100
114 839
Valgetuhkur
272

272
Roomajad
1

1
Küülik
46

46
Lind
13

13
Nasua
4

4
Kilpkonn
5

5
Kala
3

3
Määramata
9

9
Loomi kokku:
83 648
185 200
268 848
*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.

Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse20,21 põhjal selgub, et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski sagedamini võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja leitud koera pidajat on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside kiibistamine reguleeritud, on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka kaelarihm pidaja kontaktandmetega. Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67 KOV-i on juba praegu koerte ja kasside pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane koerte kiibistamisega jätkata, lisades kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul liikmesriikides ja kolmandasse riiki liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom mikrokiibiga märgistada ja loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral lemmikloomapassi. Seetõttu on asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide nõuetega, sealhulgas määrusega (EL) nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru pidamise korral.

Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele kehtestatud nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu kohaselt KOV-idelt arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva andmekogu (riigi lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav koer, kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud. Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta on kooskõlas nii välismaalaste seaduses22 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku seaduses23 (§ 7 lg 2) sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et loomade registris registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris.

Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62524 sätestatud nõuete kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele. Sellisel puhul on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni rakendusmääruse 2021/40325 I lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA" näidisele EL-i liikmesriikide vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele CANISFELIS-FERRETS EL-i toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormi elektroonilises infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise sertifikaadile märgitakse lisaks looma andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab korraldama selle looma registreerimise viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole registreeritud ja tema pidaja andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides on, et lemmikloom oleks registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.
Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal. Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi, kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.

Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada. Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.

Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera, kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr 130.26 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist surmani peab, mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas pidamine on samuti oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma varjupaika viimisel ei pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate vahetumise protsess peab olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe nädala jooksul kindlaks ei tehta, loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle varjupaigale või uuele omanikule. Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise kohta kantakse andmed nii-öelda varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on looma võimalik kauem varjupaigas pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse loom varjupaiga kui uue loomapidaja nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema edasise saatuse kohta (tagastamine loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku nimele kandmine ja muud sellised sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk jälgitavuse looma kohta.

Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus registreeritakse loomade registris. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema pidaja kohta tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt. Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed ajakohasena, et looma saaks lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue kehtib nii koera, kassi, valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on vabatahtlikult otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja valgetuhkru pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida loodavas riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana peetav loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste lahenduste ja protsessidega ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 13, mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst. Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel, seda tõenäolisem on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst registrikande sama visiidi ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba loomakliinikust väljudes ning kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud oleks olukord, kus kiibistatud loom ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi esitab lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja andmed loomade registrisse kandmiseks. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab veterinaararst varjupaika paigutatud looma viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab andmed püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta.

Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis, mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh veterinaararstil), et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning esitada arve kas KOV‑ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse pidamine ja looma kohta andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab varjupaikade tegevuse läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka loomapidajatele, kes oma lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline aspekt varjupaikade usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha (KOV-id) kui ka annetuste (loomasõbrad) toel.

Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik, sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed, kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega. Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga moodulisse kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures) nimetatud andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, samuti andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised andmed. Täpsed andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama eeskirjaga kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse täpsemad nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete registrisse kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed teist liiki lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad sellise looma kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, välja arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi eripärast.

Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja vahetumise korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus loomapidaja ise või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega (vt eelnõu § 4). Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks andmete muutmise korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime muutus nt abielu korral vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikele olnud looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale kuutasuga selle summa elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja pidanud tasuma 25 eurot. Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i registritesse kantud loomade ja nende pidajate andmed üle loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse eest juba varem tasunud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle „Lemmikloomapass“. Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i § 30 kohaselt), siis on kehtiva VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud. Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu on asjakohane muuta ja täpsustada paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5 sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite heakskiitmise ja väljastamise korras.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse § 19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi väljastamise korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus lisada allkirjale ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu ametinimetuse lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse parema selguse tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.

Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed. Täpsed andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud lõike 8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik.
Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et lemmikloomapasside blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et veterinaararsti nimi ja kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga. Kehtivas õiguses on PTA-l kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on selgunud, et konkursi ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus riigi kohustus tagada lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib olla ohus. Seetõttu on eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral oleks teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel vajaduse tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri eesmärki.
Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga, mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse kohta.

Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada KOV‑e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka. Andmekogu andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on oluline roll loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mis seda eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada teavet koera, kassi ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada andmeid selle kohta, kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise korral võtta meetmeid looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse VS-i §-i 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade registri volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.
Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sättes täpsustatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vastutav töötleja nii avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses kui ka IKÜM-i artikli 4 punkti 7 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VS-i § 34 lõigetega 5 ja 6.
Lõikega 5 sätestatakse, et loomade registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja IKÜM-i artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud töötlejateks PRIA, PTA ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Sama sätte lõigetes 2, 3 ja 5 on toodud volitatud töötlejate vastutusvaldkonnad. IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Kuna antud juhul ei töötle PRIA ja PTA isikuandmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, on nad isikuandmete kaasvastutavad töötlejad.
Lõike 6 kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu kohta teate ja loomade registriga seotud teate saatmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste kohta esitatavate teadete loetelu ei ole sättesse lisatud. Siiski kasutatakse isikute kontaktandmeid ka nendel eesmärkidel isikutega ühenduse saamiseks, näiteks loomade registriga seotud tõrke tekkimise ning lahendamise (näiteks trükikojas veisepasside printimise probleem), õigusaktist tuleneva andmete esitamise kohustuse täitmise (näiteks loomade arvude teatamine) ja andmete esitamise nõude rikkumise (näiteks registriandmete esitamise hilinemine), registriandmete korrektsuse ning ajakohasena hoidmise (näiteks veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse kandmiseks esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete ajakohasuses) kohta teate saatmiseks. Neil eesmärkidel isikuandmete kasutamine on vajalik, et oleks tagatud loomade jälgitavus (andmete õigsus ja ajakohasus) eelkõige hea loomatervise alase olukorra säilitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.
Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide ja nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta. Muuhulgas kantakse registrisse ka asjakohasel juhul füüsilise isiku esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefoninumber, e-postiaadress). Seda juhul, kui füüsiline isik on volitanud enda asemel registris teatavaid toiminguid tegema teise isiku. Volitus saab olla selleks nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Samuti on see vajalik olukorras, kus seaduslik esindaja teeb lemmikloomapidaja nimel registris toiminguid. VS § 35 lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress, ettevõtja tegevuskoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem andmekooslus sätestatakse loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike 3 alusel. Ka füüsilisest isikust ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on asjakohane ka see erisus õigusaktis selgelt välja tuua.

Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse27 (IKÜM) kohaldamisalas. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS-i §-s 26. PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on lemmikloomapidaja isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks (pidaja juurest lahti pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande (loomade jälgitavuse ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV‑i territooriumil heakorra tagamine) täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks, sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus) kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem riivav. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmed kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu . IKÜM-i artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene aru saama, mis liiki andmeid ja milleks tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning milleks veel võidakse kasutada. Seega peab isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses minimaalselt andmete töötlemise konkreetse eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu § 1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu § 1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg 61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise kestus.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.
Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi ja valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i § 35 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate loomade, sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.

VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks andmete esitaja turvalisel viisil tuvastada.
2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3 964 ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema paberprotsessis välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui paberprotsessi.

Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist 2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi kaotamine soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine vähendab paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide arhiivipinna järele. Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus puudub, on PRIA-l kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega. Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on osaliselt veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja lemmikloomapassi väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad nad mõlemad enda edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja ning loomapidaja enda kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta esitatud andmete (nimi ja sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas veenduda, kas isik on tegelik loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik ettevõtjana, välja arvatud andmed veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega seotud surma kohta, mille õigsuse eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta andmete esitamise kohustus kehtiva õigusega võrreldes ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.
Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks. Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus sätestatakse lõikes 51.
Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus andmete muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.

Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.

Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/96328 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse määratud tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase hariliku viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.

VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad. Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha ja jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks teavitamise kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks erinevate liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele puudub.

Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks aadressiandmed rahvastiku- või äriregistrist. Loomapidajal lasub siiski kohustus oma e‑posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega isiku tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.

Oluline on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja peegeldaksid tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka loomapidajale või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris uuendada. Selliste andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või lemmikloomapidaja kontaktandmete, loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise, loomale lemmikloomapassi väljastamise, looma püsivalt riigist välja viimise kohta. Loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad aadressiandmed uuenevad riigi lemmikloomaregistris automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea neid andmeid topelt uuendama. Loomapidaja enda huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud. Muuhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt (mitte ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist registreerima, kui loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.

Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed varjupaigas peetava kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18 sätestatud korras. Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kaks tööpäeva, kuid pikem tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kaks tööpäeva – on ettenähtud olukordadeks, mil loom satub varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on keelatud loomapidaja andmete muutmine registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist. LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise vahel olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk ajutiseks pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab KOV oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom varjupaigast tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku kindlakstegemise kohustus ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga suhtes sõltumata sellest, kas tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib omaalgatuslikult oma lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle selle looma pidamise. Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja vahetumine tuleb registreerida loomade registris kahe tööpäeva jooksul, seejuures kinnitavad lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning viidatakse, et logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Andmeid säilitatakse kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on tagada, et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Kolm aastat on piisav ajavahemik andmete koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Samuti säilitatakse logisid kolm aastat. On oluline, et andmete säilitamise aeg ei ole lühem kui logide säilitamise aeg. Näiteks kui valele loomale on märgitud surma kuupäev, siis vaide korral on küll logi alles, aga andmeid enam muuta ei saa, sest need on juba kustutatud.

Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed vaid koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse. Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat29. Siiski on tõuge, kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat (kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20)30. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad elada ka 20 aastat või enamgi31. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.
Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide hulka kuulub kokku 63 maismaa- ja veeloomataudi. Nimekiri on koostatud Euroopa Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is olulisi loomataude. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH‑ile teavitatavate loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja veeloomad ning PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate loomataudide kohta. WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat loomataudi. Enamikku neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine.

Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.

Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i, labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud ainult EL-i loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja laboritel ei ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis asuvatele laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude kohta õigel ajal teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.

Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude loomataudide haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike taudide loeteluga.

Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7132 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.
Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.
Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus. Seda tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i õigusega vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse seadust §-ga 551.
Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.
Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab endast olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane liikmesriik võtta riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei takista loomade ja toodete liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi tõrjeks.

Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i käsiraamat annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole reguleeritud EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist näiteks nõlg, hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade reproduktiiv-respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-i üldiste juhiste kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse ja sealt välja, loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine. Praegu saab PTA anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste rakendamiseks VS-is selge õiguslik alus puudub.

Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi tõrjel WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid. Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.
Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud tegevuskava alusel.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga, osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral võrdluskatseid volitatud laborite vahel.

Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 39 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.
Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud seaduse vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo vahetuks objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või kohtu otsusel konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid VS-i § 100 lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud põllumajandusloomade registrit.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.
Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida veterinaararsti vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete esitamise korraldamine selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale mikrokiibi, kuid lõikes 2 kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda ükskõik millise veterinaararsti poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja ei pruugi mäletada, kes oli see veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline on, et looma kohta saaks registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda teeb. Veterinaararst esitab registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu lugemise kuupäeva ja enda kui mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri.

Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena jõustumist, saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade jälgitavus peab olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende puhul, kes alates 1. juunist 2027. aastal saavad 12‑nädalaseks.

Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks korraldab kohalik omavalitsus hiljemalt 7. juuniks 2027. aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.

Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud platvormidel registreeritud loomade kohta tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende andmete ülekandmise riigi lemmikloomaregistrisse. KOV-idele antakse andmete PRIA-le üleandmiseks aega üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide kasutatavatelt elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja nende edastamiseks PRIA-le. Seejärel kannab PRIA saabunud andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab teate enda ja oma looma kohta riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik sätestada saadavate andmete osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele vastavalt kohalikud omavalitsused olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et PRIA oma kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu suurusega täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära hoidmiseks on mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori partnerid) oma praegu kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.

Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega. LoKS‑is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse tingimused riigilõivu tasumisest vabastuseks.
Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-ile kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest on asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514 lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad mittetulundusühingud. Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta lemmikloomadele kodu, ning nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad riigilõivu loomade enda nimele registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel tekkinud probleemide – hulkuvate loomade pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.
Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse, et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise korral tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise eest. Riigilõivu tasumine on vajalik PRIA loomade registri ülalpidamiskulude katmiseks riigi lemmikloomaregistri vastutava töötlejana. Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise KOV‑idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul. Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks kodu ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega loomapidaja ja lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et tema loom ei jääks KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu katab riigilõivu tasumisega registri hoolduse eest loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse. Loomapidaja või lemmikloomapidaja kulu on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub loomapidaja või lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.

Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal on riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot. Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvesse võetud avalikke andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate arvu kohta, tõukasside aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest varjupaikadest uude koju läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku loomade arvuga, võrreldes omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid andmeid mõne varjupaiga kohta ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei ole esitanud. Sealhulgas koguti avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed KOV‑ide lepingupartnerite (varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil TRACES registreeritud Eestisse saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) arvu. Arvude koondamisel on võetud võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus. Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole. Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude kohta on tabelis 2.

Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv

Registreeritud loomade arv aastas
Uude koju läinud loomade arv aastas
Varjupaigad
-
6255
Tõukoerad
4600
4000
Tõukassid
121
-
TRACES
1450
-
Kokku loomi
6171
10 255

Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot, on ühe registritoimingu kulu 12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud, on vaid osa tegelikust olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja loomapidaja vahetumise arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-10%. Seega on sobiv riigilõivu määr 12 eurot.

Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata (vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne kui aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra stabiliseerumise kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike registreeritud loomade arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid koondava registriosa ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu ühe looma registreerimise või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu registritoimingu eest on suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse muudatus, et viia riigilõivu tasu vastavusse tegeliku kuluga.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja siseneb PRIA e-teenuste keskkonda ja esitab isikukoodi, mille alusel päritakse rahvastikuregistrist aadress. Isik esitab registreerimiseks ise oma e-posti aadressi ja telefoninumbri, sest kontaktandmeid on rahvastikuregistris mitmeid ja lemmikloomaregistri puhul on oluline, et registreeritud oleksid sellised andmed, mille abil saab isiku päriselt kätte. Samuti on oluline asjaolu, et lemmikloomaregistrisse kantakse ainult üks e-posti aadress ja telefoni number loomapidaja kohta. Loomapidaja või lemmikloomapidaja esitab lemmiklooma kohta „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktis 2 toodud andmed (looma nimi ja sünnikuupäev). Sellega alustab isik registrisse andmete kandmise taotlust, mille käigus tasub ta ka riigilõivu. Seejärel pöördub loomapidaja lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes esitab pooleliolevasse taotlusesse „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmed (looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel; loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number; lemmikloomapassi olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number) registrisse kandmiseks. Juriidilise isiku puhul on protsess samasugune, aga asukoha ja e-posti aadressi andmed võetakse äriregistrist. Loomapidaja asemel on võimalik volitada teist isikut (tema nõusolekul lähedane, perekonnaliige, veterinaararst) loomapidaja või lemmikloomapidaja asemel andmeid esitama ja riigilõivu tasuma. Volituste süsteem on juba praeguses põllumajandusloomade registris olemas. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave riigikassast, nende andmete edastamiseks on PRIA-l loomade registris vaja luua liidestus riigikassaga.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.
Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus „põllumajandusloomade register“ nimetusega „loomade register“.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.
Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil. Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud EL-i loomatervise määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Olulise mõjuga muudatused
Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).

Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.
• Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06833, avaldas If Kindlustus Balti riikides tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused34, millest selgus, et 54% Eesti elanikest peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi, 27% peab koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb selgusetuks, kas ühe lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada korraga mitu sama leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma Söödatööstuse Liit raporti35, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46% leibkondadest. Eestis on raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja vähemalt üks koer 22% leibkondadest ehk koera või kassi omab 53% leibkondadest. Kuigi If Kindlustuse uuringu ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa nende põhjal hinnata täpset loomapidajate arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda, et ligi pooltes Eesti leibkondades on lemmikloomaks koer või kass, teiste lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed puuduvad. Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda36. Väga ligikaudsete arvutuste järgi on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000 (321 750).
• Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90237 tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti teenuse pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu38 tulemuste põhjal tegeleb lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).
• Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale VS‑i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks kasutatavaid mikrokiipe39 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.
• KOV-id – Eestis on 79 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is üks ametnik, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.
• Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult osal varjupaikadel.
• Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis kasutusel kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka varjupaigad. Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks pakutav IT‑platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i. Teiseks peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda võimalust on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping mõlema teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki lemmikloomaregister sellega liidestatud ei ole.
• PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi teise liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema, st kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l teostada järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise nõuete täitmise üle.
• PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle riski- ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle Eesti, siiski on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad ametnikud (umbes 30 ametnikku40). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii eraisikute kui ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus PTA teostab kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle Eestisse ja Eestist välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks ja koostöö tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.
• MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki sisenemine on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkti, Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama kaubakäsitlusega seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku. Lemmikloomade piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga päev.
• PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse41 alusel menetleb PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid, millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole, juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid42.

6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise eest (eelnõu § 1 punktid 3, 12–17, 21, 27 ja 41 ning § 4).

1) Sotsiaalsed mõjud
Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes ei ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi (seletuskirja lisa 2) ning esitatud kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.

Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel. Eestis omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises vaesuses elas Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%43 elanikkonnast, kuid see ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem. Lemmiklooma kiibistamine (umbes 20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju, mitte ei minda lemmikloomaga ise veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine võimalikke kulutusi looma kadumamineku korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega seotud kulud katab loomapidaja), sest hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid pidaja leitakse registriandmete abil üles ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi. Sihtrühma jaoks ebasoovitava mõju vähendamiseks on plaanis töötada välja kampaaniad koostöös veterinaararstidega, et võimaldada soodsamatel tingimustel oma lemmiklooma kiibistamiseks ja registreerimiseks. Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne lemmiklooma võtmist.

Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab KOV‑idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks neis piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi kättesaadavusel oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab loomapidajaid harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises. Lemmikloomade tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste haigestumise või tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike zoonootiliste haiguste esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).

Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on Eestis 79 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või plaanivad seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja Eestisse elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse mõistes ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes. Nimetatud tähtajad on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike seadusega (§ 7), mille kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris. Välismaalaseid, kes asuvad Eestisse elama, teavitatakse oma koera, kassi või valgetuhkru kiibistamise ja registreerimise nõudest samamoodi nagu praeguseid Eesti elanikke – teavitustegevusi vajadusest nimetatud nõuet täita tehakse koostöös PTA, PRIA ja KOV-idega. Samuti saavad need isikud teada neile pandud kohustusest, kui nad külastavad veterinaararsti oma lemmiklooma korraliste marutaudivastaste vaktsineerimiste jaoks.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides, peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimiseks on vaja pöörduda veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse. Selleks lasub lemmikloomapidajal andmete ajakohasena hoidmise kohustus. Juhtudeks, mil lemmikloomapidaja unustab õigeaegselt ise andmeid uuendada, saadab registripidaja teatava regulaarsusega andmete ajakohastamise teavitusi lemmikloomapidajatele, et nad veenduksid registrisse kantud andmete õigsuses.

Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma eluea jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub neile loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.

2) Mõju majandusele
Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas. Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt pooled Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata. Kiibistamise toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on kesk-pikas (3–5 aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti koormust aitab leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab andmed ise või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.

Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.

Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse) olemasolu või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade majanduslike võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi uuringud puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed või keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja, siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv. Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja registreerimine kaks eraldi toimingut, mis tähendab, et kiibi paigaldamine ilma registreerimiseta on võimalik. Käesoleva eelnõuga see võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete esitamine.

Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on olnud loomapidajale enamikes KOV-ides looma registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub selle eest ise. Otsene mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest, mille teeb registripidaja (PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot loomapidaja nimele looma registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma registreerimisel uue loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile tema teenuse eest (~20–35 eurot) maksmisele tuleb tasuda 12 eurot riigilõivu. See tähendab, et kogukulu esmase registreerimise eest on ühe looma eest ~32–47 eurot. Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja hajutatav: ette on nähtud üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad osad kliinikud järelmaksu või osamaksete võimalust. Kogukulu puhul ei ole arvesse võetud visiiditasu suurust, kuna kiibistamise ja registreerimise saab teha täiendava protseduurina näiteks rutiinse vaktsineerimise või tervisekontrolli tarbeks veterinaararsti külastamise käigus. Eelnõuga kavandatud üleminekuaeg enne uute nõuete kehtima hakkamist on piisav täiskasvanud looma kiibistamise ja registreerimise planeerimiseks koos muul otstarbel veterinaararsti külastusega. Samuti noorte loomade kiibistamise ja registreerimise tähtaeg on kavandatud selliselt, et see ühtiks looma esimese marutaudivastase vaktsineerimise ajaga, et ühildada veterinaararsti külastus mitmeks menetluseks.

Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Kaalutletud otsuse tegemine lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad ravikulud. Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest sellega tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.

Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal44) saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal, loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade elanikke muudatus tegelikult mõjutab.


Joonis 3 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa


Joonis 4 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas

Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.

Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele, varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut enam andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning tuvastada ebaeetilist aretustegevust.

Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu nende andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei kogu. Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see muutus otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega varem mitte kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt halduskoormus ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse täitmisega seotud ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu täidavad seda kohustust eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.

Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega eeldame, et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest pakutava teenuse järele, on omavahel tasakaalus.

Mõju mittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.

3) Keskkonnamõjud
Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.

4) Mõju riigivalitsemisele
PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja ülesanne.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on KOV‑id valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele ei kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu. Olemuslikult KOV‑ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega, muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise.

Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil peetavate lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike teenuste kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi vajalikke teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid optimeerida – KOV‑id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või lemmikloomi, kellel on tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri põhjal on võimalik tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja milleks KOV otsustab neid andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.

Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide eelarvele on pikas perspektiivis positiivne. Kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV‑i eelarvele positiivne, saavad vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.

5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded nii veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult45,46 ka kõige tõhusam abivahend hulkuvate loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis ei kaasne sellega negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti leibkondades.
16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90% ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.47 Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA maakondlikud teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §‑st 36 tulenev selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja personal lemmikloomapidajate abistamiseks.

6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse kehtestanud seitse riiki48. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna edendamisele EL-is.

7) Mõju siseturvalisusele
Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.

8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool. Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral on igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom talle tagastada.

Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada. Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse pakkujaga, mis tähendab, et (peamiselt) koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja see omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on (peamiselt) koerte kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.

Joonis 1 Koerte kiibistamiskohustus KOVides


Joonis 2 Koerte kiibistamiskohustuseta elanike osakaal maakonniti

Kogu Eesti rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte kiibistamise kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest)49. Neist kõik ei ole koerapidajad. Enamik neist elab maapiirkonnas ja peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on marutaudivaba staatusega riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma koeri, kasse ja valgetuhkruid, et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV‑ides on eriti oluline pidada arvestust lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks võimalik hinnata marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest piirialadel on suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade liikumisega. Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad nakatuda kõik imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA‑ga lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.

Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.

6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine (eelnõu § 1 punktid 21, 26, 27, 31, 33, 34, 41 ja §-id 2–6).

1) Sotsiaalsed mõjud
Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid, seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur võimalus ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi kaitsele, heaolule ning vaimsele tervisele.

Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus (seletuskirja lisa 2).

2) Majanduslikud mõjud
Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid, kes sellist teenust pakkuda sooviksid.

MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

3) Mõju riigivalitsemisele
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne, võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT‑arenduste kulude katteks (kokku eelduslikult umbes 400 000 eurot) on 2026. aastal eraldatud rahastus 250 000 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2027. aasta kulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarvestrateegia protsessi raames. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse riigilõiv, mis katab jooksvad kulud. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Riigieelarve tulud eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga, Europetnetiga. Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel andmed teistest praegu kasutusel olevatest lemmikloomade andmeid koondavatest andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda lemmiklooma kiibistanud ja registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.

IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid
Kuluallikas
2026
2027
2028
KOKKU 2025–2028
Personalikulu1 (püsiv kulu)
102 758,40 €
102 758,40 €
102 758,40 €
308 275,20 €
Majandamiskulu2 (püsiv kulu)
13 000,00 €
106 500,00 €
106 500,00 €
226 000,00 €
Investeering3 (ajaliselt piiritletud kulu)
250 000,00 €
150 000,00 €

400 000,00 €
Kulu kokku4
365 758,40 €
359 258,40 €
209 258,40 €
934 275,20 €
1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta. Tööressurss, mis vabaneb muude ülesannetega seonduva koormuse vähenemise arvelt, suunatakse riigi lemmikloomaregistri arendamise ja edasise ülalpidamisega seotud tegevustesse.
2Majandamiskulude hulgas:
• loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu, süsteemi uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.
• riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda baastasu (keskmiselt 0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud % ülekande summast jmt).
• Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000 eurot/a)50. Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt. Europetnet võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt.
3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu.
4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede keskmised töötasud.

Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“5 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade heaolu parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.

Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine (mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele kuvandile Eesti ühiskonnas.

Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka edaspidi KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi registrit, sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.

Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides samadel alustel.

4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja kättesaadavaks kõigile KOV-idele ja elanikele.

Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks vajalikud andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-il on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks vajalikud samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud lemmiklooma pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll kohati erinevad, kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis võimaldab siduda loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral loomapidajale tagastada ning saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks lemmikloomapassi andmed), sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud töötlejaks PRIA.

Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult KOV‑idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.

Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e‑teenuse keskkond, kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine), lemmikloomadega seotud andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi registri loomine aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi. Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada andmete turvaline hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda elanikele võimalust hoida registris oma lemmikloomade andmeid ajakohasena.

Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja tuua, et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus tuleneb akrediteerimistingimustest.

6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused

6.2.1. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 7 ja 8).
Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas piisavalt selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb andmed nende töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.

1) Mõju riigivalitsemisele
PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon püsiva positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja hinnata riske ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis on PTA-le oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel kaasata neid loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei kaasne, veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid täiendusi ja lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju puudub.

6.2.2. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 14 ja 15).
Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel kasutatavate mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate märgistusvahendite heakskiitmisega.

1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur sisuliselt ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu lemmikloomadel kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt. Sätete lisamisega ei ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta kasutusele lisaressursse.

PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju riigivalitsemisele puudub.

2) Mõju majandusele
Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad (peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega mõju on positiivne.

6.2.3. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite lubamine (eelnõu § 1 punktid 18 ja 20).

Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi kehtestada riik või tema pädev asutus.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri määruse sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse õigus otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus võimaldab vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi kehtestama selleks nõudeid ministri määrusega.

Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur. PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks. Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019 mitu võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.

PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult üks PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel loomaparke, mille kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele ettevõttele ettenähtud nõuete kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis ka edaspidi tegemist väikese arvu ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.

PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.

PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat EL‑i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti (hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit Eestis kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.

Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu seda volitusnormi rakendatud ei ole.

1) Mõju riigivalitsemisele
PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus EL‑i rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte vajadustega. PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid ettevõtetelt, kus erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt on aga tegu tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate loomade kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning loomadega toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi hoolikas läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast. Muudatus hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja regulatsiooni. Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega tegelikku koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes või majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.

Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.

Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.

6.2.4. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1 punkt 32).
Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe kasutatav, elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele
Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT‑le kuluvale eelarvele eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub (sealhulgas on vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta, identifitseerimata loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete kohta õigusaktis tehtava muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka paberprotsessi. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik.

Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust. Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.

2) Mõju majandusele
Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021. aastal ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb 2025. a 1. aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse veisepass elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.

6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt 33).
Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad tähtajad, mis tekitab segadust.

1) Mõju riigivalitsemisele
Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

2) Mõju majandusele
Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg. Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.

6.2.6. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse ja nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 35−37).
Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele
Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse või kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.

Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.

6.2.7. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 38).
Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Mõju majandusele
Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab üksnes neid asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud määruse samas artiklis sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on keskmine, kuna tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.

6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta

Füüsiliste isikute halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamisega kaasneb teatav mõju nimetatud liiki loomade pidajatele. Juba praegu kehtiva õiguse kohaselt on 86% KOV-ides koerte kiibistamise kohustus kehtestatud ning elanike arvukuse põhjal elab vaid 6,5% kogu Eesti elanikkonnast neis KOV-ides, kus kiibistamise kohustust veel ei kehti. Kõik neist ei pea koera. Kasside kiibistamise kohustus on kehtestatud vähem kui pooltes KOV-ides, mitmes KOV-is on jäetud see vabatahtlikuks või tehtud erisused tubastele kassidele. Kiibistamise otsusega kaasneb kohustus andmed registreerida ning registreerimise korral tuleb tasuda riigilõiv riigi lemmikloomaregistrisse kande tegemiseks. Looma esmaseks registreerimiseks registris on vaja külastada veterinaararsti, kes paigaldab loomale kiibi ja tagab looma jälgitavuse jaoks oluliste andmete (sh kiibi number) esitamise registripidajale. Juba kiibistatud, kuid senini registreerimata looma registreerimiseks on samuti vaja külastada veterinaararsti, kes esitab looma kohta andmed registrisse kandmiseks. Samuti kaasneb mõju neile isikutele, kes saavad juba registris registreeritud looma uueks pidajaks – loomapidaja vahetumine on vaja registris registreerida ja selle eest tuleb samuti tasuda riigilõiv. Registreeritud loomade ja nende omanike kohta on andmed vaja hoida ajakohasena. See ei ole uus nõue võrreldes praegu KOV-ides kehtestatud nõuetega. Kokkuvõttes kaasneb koera-, kassi- ja valgetuhkrupidajatele mõningane, kuid mitte märkimisväärne halduskoormuse tõus võrreldes kehtivate nõuetega. Vabatahtlikult oma looma kiibistada laskvate isikute puhul on tegu teadliku valikuga, loomapidajale kiibistamisega kaasnevad kohustused on sobivad ja ootuspärased, mõju halduskoormusele on väike.

Ettevõtjate halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende pakutavate teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.

Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa lemmikloomade heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde halduskoormusele muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s väljapakutud andmeid (varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

Avaliku sektori töökoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle kohustuse pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus. Kuigi riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas need KOV-id, kes praegu elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipärasemaks.

PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida. PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad, töökoormusele avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu sõlmimisega.

Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §‑st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele väike.

Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.

PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid sätte muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamine ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne, võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT‑arenduste kulude (arenduse kogusumma eelduslikult 400 000 eurot) katteks on 2026. aastal eraldatud rahastus 250 000 eurot ReM-i eelarvest, 2027. aasta arenduskulude katteks esitatakse taotlus riigi eelarvestrateegia protsessi käigus. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud (umbes 209 258 eurot aastas) kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetuse korral andmete muutmine) kehtestatakse riigilõiv, et katta andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 34 ja 35 ning lk 48. Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses. Riigieelarve tulud ei suurene.

8. Rakendusaktid

8.1. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;
2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;
3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;
4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;
5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;
6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;
7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;
8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;
9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;
10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;
11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;
12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;
13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;
14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;
15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;
16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;
17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;
18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;
19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;
20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;
21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;
22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;
23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;
24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;
25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;
26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;
27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;
28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;
29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;
30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.
31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;
32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.

8.2. Uus rakendusakt

VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 21) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta andmete registrisse kandmise nõudeid.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2026. aasta 1. juulil.

Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise ajaks on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni, et nii loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad kohustuste täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini korraldada riigi lemmikloomaregistri toimima saamist.

Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (EIS toimiku number: 25-012651) kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu (EIS toimiku number: 25-093352) esitati teistkordseks kooskõlastamiseks samadele ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu uuenemisega ning Justiits- ja Digiministeeriumile, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida lõplikult selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Esimesel EIS kooskõlastusringil (06.02.2025–28.02.2025) kooskõlastas Siseministeerium eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Sotsiaalministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata ning esitas eelnõu kohta märkused ja ettepanekud. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 3.

Teistkordsel EIS kooskõlastusringil (26.08.2025–16.09.2025) kooskõlastasid Siseministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning Kliimaministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Rahandusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium jätsid eelnõu kooskõlastamata ning esitasid eelnõu kohta märkused ja ettepanekud. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 3.

Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda, Spin TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit MTÜ, Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ, Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.

Arvamuse esitasid Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Maaülikool, Eesti Loomaarstide Koda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Teistkordsel kooskõlastamisel esitasid veelkord oma arvamuse eelnõu kohta Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Andmekaitse Inspektsioon. Teave arvamuse avaldajate ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 3.

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitati sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike 1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitati eelnõu tehnilise normi teavituse menetlemiseks 18.10.2025. Ooteajaks Euroopa Komisjoni TRIS teavitussüsteemis määrati 21.01.2026. Ooteaja jooksul ei laekunud eelnõule ühegi liikmesriigi, sidusrühma ega Euroopa Komisjoni ettepanekut.


___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid

Määrus


xx.xx.2026 nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;

2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler





Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi (edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende puudumisel looma kirjeldus;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi paigaldamise kuupäev;”;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktides 2, 21 ja 3“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.


(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler



Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord, laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“;

2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord;
2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded;
3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“;

2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta“;

5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;

6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler

Lisa 2

Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr…
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“
Lisa 2
(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)


Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama

Zoonoosid
Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e nakkus (MRSA)

Zoonoossed haigusetekitajad toidus
1. Yersinia enterocolitica
2. Clostridium botulinum
3. Trichinella spp.




Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri põhimäärus”;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja.“;

5) paragrahv 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest ning vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.“;

8) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;

9) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;

10) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:
„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele
12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks tegemiseks vajalikele andmetele.”;

11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse:
1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;
2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:
1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;
2) looma nimi ja sünnikuupäev;
3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.

(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev:
1) registris registreerimine;
2) kadumine;
3) leidmine;
4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul;
5) lemmikloomapidaja vahetumine;
6) riigist püsivalt väljaviimine;
7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;
8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.

(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev;
2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);
3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või asukoha aadress;
4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
5) andmed juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ning asjakohasel juhul füüsilise isiku esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
7) andmed riigilõivu laekumise kohta.

(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:
1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) lemmiklooma pilt;
3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;
4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev, kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);
5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);
6) loomal teostatud ravi;
7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse kohta.

13) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga „vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;

14) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga „selle kehtivuse ajaks“;

15) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises sõnastuses:
„(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(3) Rahvastikuregistrist saadakse § 6 lõike 1 punktis 2 ning § 7 lõike 43 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud isiku üldandmed.
(4) Karistusregistrist saadakse andmed kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu ja loomapidamise õiguse äravõtmise kohta.
(5) Äriregistrist saadakse andmed seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu ja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud ettevõtluskeelu kohta ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema esindusõigusliku isiku kohta.
(6) Riiklikust veterinaararstide registrist saadakse andmed kutsetegevuse loaga veterinaararstide kohta.
(7) Rahandusministeeriumi riigikassast saadakse andmed riigilõivu laekumise kohta.”;

16) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktis 3 nimetatud andmed.
(6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7 lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.
(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;

17) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:
„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;
6) veterinaararsti väljastatud tõend;
7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;
8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;
9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud dokument;
10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”

18) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Registriandmete säilitamine

Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.

19) määrust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Järelevalve registri pidamise üle ja registri tegevuse lõpetamine

§ 181. Järelevalve teostamine

Registri pidamise üle teostavad järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja vastavalt oma pädevusele.

§ 182. Registri likvideerimine

Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registri likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku registrisse või riiklikku arhiivi üleandmine või andmete hävitamisele kuulumine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg. Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler





Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas käändes;

2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip” vastavas käändes.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.


(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler



Määrus


xx.xx.202x nr …..
Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord

(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist, kuid mitte hiljem kui looma 12-nädala vanuseks saamisel.

(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1 nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.

(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.

(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.

(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika paigutamist.

(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.

(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema seadusliku esindaja andmed.

(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.

(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.

§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine

(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.

(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.

§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine

(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.

(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3 nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler




Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri, põllumajandusministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2, § 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1, toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja § 34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34 lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine

Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ § 16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ muutmine

Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise kordumatust numbrist.“.

§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muutmine

Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine

Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine

Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekaitsealane mõjuhinnang loomade registri lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavale registriosale ehk riigi lemmikloomaregistrile



Sisukord

1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus 2
2. Isikuandmete töötlemise toimingud 6
3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid 11
4. Riskid ja nende maandamine 12
5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed 13
Lisa 1. Riskide hindamise metoodika 14



1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus

1.1 Kasutajate tuvastamine ja registrisse sisselogimine
Loomade registri1 volitatud töötlejal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi PRIA) on õigus lisada ja teha võimalikuks infosüsteemikasutajate lisamine kasutaja enda poolt.

Lemmikloomaregistrisse saab sisse logida Riigi autentimisteenuse (tehnilise nimega TARA) abil, kasutades nelja meetodit:
• ID-kaardi tuvastusega;
• mobiil-ID tuvastusega;
• Smart-ID tuvastusega;
• Euroopa Liidu eID tuvastusega
• Kasutajatunnuse ja parooliga (PRIA teenistujad enda tööarvutist turvatud võrgu kaudu)

TARA andmekaitsetingimused on leitavad siit: https://ria.ee/sites/default/files/documents/2023-10/RIA-autentimisteenuste-andmekaitsetingimused-sept2023.pdf

Registrisse sisselogimisel toimub kasutajarolli valimine.

Registri tegevustes kasutajatakse alljärgnevaid rolle:
1. Veterinaararst;
2. Loomapidaja;
3. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev isik (edaspidi varjupaik);
4. PRIA teenistuja;
5. Avalikku ülesannet täitev asutus: kohalik omavalitsus (edaspidi KOV), Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ning PRIA.

1.2 Andmete allikad

Lemmiklooma pidavad isikud
Koera, kassi ja valgetuhkru ning veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud muu lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) pidajate hulka kuuluvad Eesti elanikud ja ettevõtjad, kes peavad lemmiklooma.

Andmete allikad on:
1) isikut tõendav dokument;
2) rahvastikuregister lemmiklooma pidaja andmete registrisse kandmisel esitatava elukoha aadressiandmete osas;
3) äriregister ettevõtja ja ettevõtja esindusõiguslike isikute isiku- ja kontaktandmete osas;
4) karistusregister kohtuotsuste osas, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) riiklik veterinaararstide register, kandeid tegeva veterinaararsti andmete osas;
6) loomapidajalt saadud andmed;
7) varjupaigalt saadud andmed.

1.3 Taristu andmete talletamiseks

Infosüsteemi kasutatakse loomade registri põhimääruses nimetatud andmete esitamiseks, haldamiseks ning töötlemiseks. Lemmikloomaregister luuakse tänase põllumajandusloomade registri ehk tulevase loomade registri uue registriosana. Loomapidaja andmed saavad olema registriosade ülesed ehk talletatakse samadel alustel senise põllumajandusloomade registri andmetega.

1. Tehnilised tugisüsteemid:
1.1. Turvasüsteemid
1.1.1. Kasutajate autentimine ja identifitseerimine
1.1.2. Rollipõhine juurdepääs andmetele
1.2. Andmebaasi haldussüsteemid. Tagavad andmete turvalise ja tõhusa salvestamise, muutmise ja päringute töötlemise.
1.3. Liidestused (EuroPetNetiga, äriregistriga, rahvastikuregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga)
1.4. Andmete varundamine
2. Kasutajate tugisüsteemid:
2.1. Klienditugi
2.1.1.Telefonitugi ja e-post kasutajate küsimustele ja probleemidele vastamiseks.
2.1.2. KKK ja juhendid lemmikloomade registri kodulehel
2.2. Koolitusmaterjalid registri kasutajatele
3. Haldus ja koostöö tugisüsteemid:
3.1. Töötajatele mõeldud süsteemid:
3.1.1. PRIA teenistujatele mõeldud kuvad
3.1.2. Loomapidaja poolt esitatud muudatuse aluseks olevate dokumentide salvestamine dokumendihaldussüsteemi
3.1.3. Muudatuste logimine ja nende jälgimise süsteem
3.2. Koostöö moodulid:
3.2.1. e-PRIAs lemmikloomade ja nende pidajate andmete otsing KOVi, PTA, MTA ja PPA volitatud töötajatele
3.3. Teavitussüsteemid:
3.3.1. e-kirja teel teavituse saatmine (nt uuele loomapidajale loomapidaja vahetuse kinnitamiseks)
3.3.2. Automaatteavitused andmevigadest andmete sisestamisel või muutmisel
4. Andmeanalüüsi ja raportite tugisüsteemid:
4.1. Andmeanalüüsi tööriistad lemmikloomade ja nende omanike kohta
5. Arenduse ja hoolduse tugisüsteemid:
5.1. Tarkvara versioonihaldus ja uuendused. Versioonide haldamise süsteem
5.2. Arendus- ja testkeskkond uute funktsioonide ja paranduste testimiseks enne nende kasutuselevõtmist
5.3. Süsteemi monitoorimine ja tõrgete jälgimine reaalajas
5.4. Probleemide tõstatamine ja prioriteetide seadmine nende parandamiseks

Andmete elueas on registris 4 etappi:
1) andmed registreeritakse;
2) andmed on aktiivses kasutuses (vaatamine, muutmine);
3) andmed on arhiveeritud (kus asjakohane);
4) andmed kustutatakse.

Arhiveeritakse isikuandmeid, mille puhul ei ole nende aktiivne kasutamine vajalik ja otstarbekas, kuid mille kustutamine ei ole kokku lepitud ajaperioodi vältel veel mõistlik ehk on tõenäoline, et andmed liiguvad arhiveeritud staatusest uuesti aktiivsesse kasutusse.

Registri kasutajad on:
1. Veterinaararst (või tema volitatud esindaja) - looma kohta esmakande jaoks ja sündmuste kohta andmete esitamine. Veterinaararsti ülesanne on teha esmane andmete esitamine looma kohta lemmikloomaregistrisse, veterinaarsete menetlustega seotud andmete ajakohastamine ning vajadusel looma ja tema pidaja omavahelises seoses veendumine. Veterinaararsti poolt volitatud isikute hulka kuuluvad kliiniku töötajad. Veterinaararstil peab olema õigus lemmiklooma andmeid lisada, muuta ja vaadata.
2. Loomapidaja - lemmikloomapidajana registreerimiseks enda ja oma looma kohta andmete esitamine ning enda ning enda lemmiklooma andmete ajakohasena hoidmine vastavalt veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtajale. Loomapidaja vahetumise kinnitavad registris nii vana kui uus loomapidaja. Loomapidaja näeb enda ja endaga seotud loomade andmeid ning saab vastavalt vajadusele uuendada endaga seotud andmeid, et tagada andmete korrektsus ja ajakohasus.
3. Varjupaik - registrisse hulkuva looma varjupaigas pidamise kohta andmete esitamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud perioodil koos looma andmetega. Nimetatud perioodi lõppemisel, kui looma ei ole võimalik tagastada vanale pidajale ning looma ei hukata, määrab varjupaik end loomapidajaks või annab looma üle uuele pidajale. Juhul kui varjupaiga esindaja tuvastab hulkuva looma leidmisel lemmikloomade registrist kiibi alusel tema pidaja, saab varjupaiga esindaja loomapidajaga ühendust võtta, et tagastada loom pidajale, ilma teda varjupaika viimata. Varjupaiga ülesanne on siduda lemmikloomaregistris registreeritud loomaga tema varjupaigas pidamise ajal tehtud kulud. Varjupaik peab saama registrisse andmeid kanda ja otsida kiibi numbri alusel registrisse kantud looma koos loomapidaja andmetega.
4. PRIA teenistuja - loomapidaja poolt esitatud dokumendi alusel registrikannetes paranduste tegemine, registri töös hoidmine ning pidev parendamine. PRIA teenistujatel võib olla ka eraldiseisvalt avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk lähtuvalt tööülesannetest saab ainult andmeid vaadata.
5. KOV - enda omavalitsusüksuses asuvate lemmikloomade andmete vaatamine kohaliku elu korraldamiseks, sh varjupaigas asuvate loomade andmete vaatamine. Vastavalt LoKS § 5 lõikele 3: hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Neil on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi KOV-i elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine. Lisaks on oluline hulkuvate loomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas pidamisega seotud kulude kohta ülevaate omamine. KOV-i jaoks on vajalikud ka loomapidaja andmed, et tuvastada leitud lemmiklooma pidaja ja loom talle tagastada või vajadusel nõuda sisse veterinaarseaduse kohased kulud. KOV‑id on avalikku ülesannet täitva asutuse rollis registris ehk saavad andmeid vaadata.
6. PTA - veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamine ning sellega seoses on vajalik ligipääs lemmikloomade ja nende pidajate andmetele. PTA-l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
7. MTA - riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimine ning dokumentide ja identsuse kontrollid lemmikloomade mittekaubanduslikul riikidevahelisel liikumisel. MTA‑l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
8. PPA - loomapidamisega seotud väärtegude kohtuväline menetlemine, mistõttu vajab ligipääsu lemmikloomade ning loomapidajate andmetele. PPA-l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.

Infosüsteemi arhitektuur



2. Isikuandmete töötlemise toimingud

Enne lemmikloomaregistrisse andmete koondamist toimib süsteem, kus kohalikud omavalitsused kohustavad oma haldusterritooriumil elavate koerapidajate ja osadel puhkudel ka kassipidajate kohta esitama loomapidaja kohta järgmised andmed: nimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress. Selleks kasutatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks eraettevõtjate pakutavaid platvorme. Eraettevõtjatest teenusepakkujate platvormidele kogutakse isikuandmeid kas paberkandjal või läbi rahvastikuregistri. Andmeid hoiustatakse elektrooniliselt teenusepakkuja andmebaasis.

Edaspidi, kui KOV-i tasandi asemel on lemmikloomade mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustus üleriigiline ja kasutusele on võetud lemmikloomaregister, on loomapidaja kohta esitatav andmekoosseis sama. Loomapidajate puhul eristatakse füüsilised ja juriidilised loomapidajad, kuna osad loomapidajad tegelevad loomapidamisega mitte ainult kodumajapidamises seltsi, vaid ka kaubanduslikul ja eriülesannete täitmise eesmärgil. Andmeid kogutakse lemmikloomaregistrisse peamiselt elektrooniliselt läbi riigi andmekogude (rahvastikuregister, äriregister, riiklik veterinaararstide register) ja sisestatakse ka otse registrisse veterinaararstide, loomapidajate või varjupaikade poolt. Samuti on seaduseelnõuga kavandatud ühekordse tegevusena olemasolevatest registritest andmete ülekandmine kesksesse lemmikloomaregistrisse hiljemalt 07.06.2027.

2.1 Isikuandmete kogumine

Tavapärane elutsükkel näeb välja selliselt, et loomapidajal on veterinaararsti külastamiseks kokku lepitud visiidiaeg vabalt valitud loomakiinikus või koduvisiidi tegemiseks, et märgistada loom mikrokiibiga ja/või registreerida andmed lemmikloomaregistris. Kutsetegevuse loaga veterinaararstide andmed tulevad registrisse riiklikust veterinaararstide registrist. Kui loomapidaja ei ole varasemalt e-PRIA kasutaja, teostatakse lemmikloomaregistrist andmepäring rahvastikuregistrisse või äriregistrisse üle X-tee. Juhul, kui isiku andmed ei ole või on osaliselt rahvastiku- või äriregistrisse kantud, esitab loomapidaja ise oma andmed registrile. Seejärel algatab ta lemmiklooma pidamise registreerimise ning tasub lemmiklooma registrisse kandmise eest riigilõivu. Peale riigilõivu tasumist toimuval veterinaararsti visiidil näitab loomapidaja veterinaararstile isikut tõendavat dokumenti, et veterinaararstil oleks võimalik tuvastada isikusamasus ning teostada selle alusel lemmikloomaregistrist otsing loomapidaja poolt algatatud lemmiklooma registrisse kandmise toimingu kohta. Veterinaararst jätkab selle kande alusel lemmiklooma registreerimist lemmikloomaregistrisse.

Lemmikloomaregistrisse kantavad isikuandmed on:
• loomapidaja nimi, isikukood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, elukoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja surma kohta;
• juriidilisest isikust loomapidaja nimi, registrikood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, tegevuskoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja likvideerimise kohta;
• välisriigi kodaniku nimi, identifitseerimistunnus (isikukoodiga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;
• veterinaararsti nimi, isikukood, kutsetegevuse loa number ja kontaktandmed;
• veterinaararsti volitatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed;
• varjupaiga esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed.

Rahvastiku-, äri- ja riikliku veterinaararstide registri põhjal teostatakse regulaarseid kontrolle andmete korrektsuse ja ajakohasuse huvides loomapidaja nimemuutmise ja surma ning juriidilise isiku nime muutmise ja likvideerimise kohta, aga ka veterinaararstide andmete muutumise osas, sh kutsetegevuse loa kehtivus.

Vastavalt maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“2 § 2 lõike 1 punktile 5 on veterinaararst veterinaarteenuse osutamisel kohustatud pidama arvestust ka loomapidaja kontaktandmete kohta, mistõttu veterinaararstile isikuandmete esitamise nõue kehtib loomapidajatele ka enne lemmikloomaregistri kasutusele võtmist. Nimetatud määruse seletuskirjast lähtuvalt kuuluvad kontaktandmete hulka näiteks telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress. Neid andmeid ei ole siiani olnud vaja riigi andmekogusse kogutud andmete vastu valideerida, andmete aluseks peamiselt riigi andmekogudest olevate andmete võtmine aitab tagada korrektsete isikuandmete registrisse kandmise ja vähendada nii veterinaararstide kui loomapidajate infokohustust riigi ees.

Andmete ajakohasuse tagamiseks on kavandatud saata loomapidajatele teavitusi, sh meeldetuletusi andmete ajakohasuses veendumiseks. Riigilõivu tasumine on eelduseks lemmikloomaregistrisse andmete kandmiseks.

Olukorras, kus loom on sattunud varjupaika, on varjupaigal võimalus uuendada loomaga seotud andmeid ning muuhulgas vaadata registrisse kantud loomapidaja andmeid, et temaga ühendust võtta looma tagastamiseks.

2.2 Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Lemmikloomaregistris hakkab PRIA isikuandmeid töötlema avaliku võimu teostamiseks (GDPR Art 6 lg 1 punkt e). PRIA on täna põllumajandusloomade registri andmete volitatud töötleja veterinaarseaduse kohaselt. Veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõuga asendatakse „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“, mille osaks saab lemmikloomaregister. Sellest tulenevalt saab PRIA avaliku ülesande lemmikloomaregistrit hallata ja seal sisalduvate andmete töötlemise kohustuse ja õiguse. Eelnõus sätestatakse ka loomapidajatele tema andmete, tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt teavituste saatmise kohustus, millega kaasneb ka vajalike isikuandmete töötlemise õigus (eelnõu § 1 punkt 30).

2.3. Isikuandmete säilitamine

Andmeid kavandatakse säilitada vastavalt PRIA infoturbepoliitikale, mis on vastavuses PRIA-le väljastatud ISO/IEC 27001 sertifikaadiga ja kooskõlas PRIA-le kohalduva küberturvalisuse seaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Andmeid on kavandatud säilitada PRIA enda serverites, kuid tulevikus ei ole välistatud säilitamine ka muudes vormides, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega ja järgib ISO/IEC 27001 sertifitseeritud asutusele kohalduvad nõudeid.

Andmeid lemmikloomapidaja kohta on kavandatud säilitada arhiivis vastavalt eelnõule kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Kui lemmikloomapidaja nimel ei ole ühtegi looma, säilitatakse lemmikloomapidaja andmed arhiivis automaatselt kuniks kustutamise või enne kolme aasta möödumist taas aktiivseks muutumiseni.

Täna kehtiv põllumajandusloomade registri põhimäärus sätestab, et logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. Antud sätet ei ole kavandatud eelnõuga muuta ja see hakkab kohalduma ka lemmikloomaregistriosale.

Isikuandmeid ei hoita kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi täitmiseks. Kavandatud on automaatsed andmete arhiveerimised ja kustutamised ning andmeid ei säilitata avalikes huvides kauem, kui eelnõusse sätestatud andmete säilitamise tähtaeg.

Turvameetmete rakendamise kohustus tuleneb PRIA-le küberturvalisuse seadusest. Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest ja peab tagama kogu süsteemi vastavuse kehtivale standardile. Standardile vastavust hinnatakse iga kolme aasta järel tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus, seega olemuslikult auditeeritakse infoturvet kohustuslikus korras iga-aastaselt. Viimane ISO sertifitseerimisaudit viidi PRIA-s läbi 2025. aastal, seega järgmine vaheaudit toimub 2026. aastal. PRIA-s on rakendatud infoturbejuhtimise süsteem, mis reguleerib muuhulgas andmetöötlust nii andmete säilitamise, aktiivse kasutamise, varukoopiate tegemise kui ka muud andmetöötluse turvalisust puudutavaid aspekte. Lisaks ISO audititele teostab küberturvalisuse seaduse rakendamise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.

Andmete juhusliku hävimise vältimine

Andmete juhuslik hävimine on võimalik juhul, kui:
• kasutaja kustutab andmed (ilma aluseta);
• andmed kirjutatakse ekslikult üle (nt registris olevate vanemate andmetega);
• tarkvaravea tõttu;
• tagavarakoopia osutub loetamatuks;
• kettamassiivi tehniline viga;
• tulekahju, veeavarii, ründe, elektromagnetkiirguse vmt puhul.

Andmete juhuslikku vältimist ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle juhtumise riski vähendatakse erinevate turvameetmetega. Lisaks kannab PRIA hoolt selle eest, et andmetest oleksid loodud teenuse osutamise tingimustes sätestatud sagedusega varukoopiad, millest on juhusliku hävimise korral võimalik andmeid taastada. Samuti on olemas varukoopiatest taastamise protseduurid, milliste toimivust testitakse regulaarselt.

Andmete juhusliku hävimise vältimiseks rakendatakse ISO/IEC 27001 standardis määratletud turvameetmeid. Neist asjakohasemad on andmete töötluste logimine ja logide säilitamine, sarnaselt andmete säilitamisega.

Logid

Logimine toimub vastavalt küberturvalisuse seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustusele. Logimisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest. Logisid hoitakse lähtuvalt registri põhimäärusest kolm aastat alates kande tegemisest.

Andmete varundamine

Andmete varundamiseks on PRIA siseselt kehtestatud andmete varundamise eeskiri, mis järgib ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud nõudeid.

Kehtiva korra kohaselt hoitakse varukoopiaid kas:
1) alternatiivsel kettamassiivil,
2) lindiseadmes,
3) lukustatud tulekindlas seifis PRIA serveriruumis või
4) turvalises hoiulaekas väljaspool PRIA keskuse asukoha hoonet.

Lemmikloomaregistri andmete varundamine hakkab järgima sama korda ja varundus toimub lähtuvalt korras sätestatule.

Arhiveerimine

Arhiveeritud andmed on süsteemis mitte-aktiivses olekus, ning neile ei tehta andmete ajakohasuse kontrolli. Arhiveeritud andmed kustutatakse automaatselt 1 aasta möödumisel arhiveerimisest, kui need ei ole vahepeal põhjendatud juhul muutunud uuesti aktiivsesse staatusesse.

2.3 Isikuandmete kasutamine

PRIA-l on õigus lisada kasutajaid, kuid PRIA piirab isikuandmete kättesaadavust rolli põhiselt, st kõik süsteemi kasutajad ei näe kõiki süsteemis olevaid andmeid. Süsteemi andmeid saavad töödelda PPA, MTA, PTA, KOV-id, veterinaararstid, varjupaigad ja PRIA oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. PRIA määrab vajalikud õigused süsteemi kasutamiseks, st annab õigused ehk rollid, missugustele andmetele on isikul juurdepääs seoses oma ametikoha ja töökohustustega. Süsteemi saab kasutada isik vastavalt talle antud õigustele.

Lisaks saab iga lemmikloomapidaja ligi endaga seotud andmetele. Erinevatele kasutajagruppidele luuakse turvaline ühendus ning ligipääs vaid neile ettenähtud ja vajalikele andmetele, autentides end lemmikloomaregistrisse sisenemisel Smart-ID, ID-kaardi, Mobiil-ID või Euroopa Liidu eID tuvastusega riigi keskse autentimisteenuse (TARA) kaudu.

2.4 Isikuandmete edastamine

Isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liitu.

Registrile rollipõhise juurdepääsu saavad:
• PRIA
• PTA
• MTA
• PPA
• veterinaararstid
• varjupaigad
• KOV-id
• lemmikloomapidajad

Päringupõhine andmeedastus käib avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 alusel ja korras ehk andmeid edastatakse vastavat õigusliku alust omavatele asutustele nende avaliku ülesande täitmisel.

2.5 Isikuandmete kustutamine

Kliendil on õigus oma andmetega tutvuda ja teda puudutavate ebaõigete isikuandmed viivituseta parandada. Samuti on kliendil õigus asjakohasel juhul nõuda oma andmete kustutamist, juhul kui nende säilitamine ei ole vajalik avaliku ülesande täitmiseks.
Andmete kustutamise algatab lemmikloomaregistri teenusejuht. Andmete kustutamine toimub vastavalt PRIA infoturbepoliitikale (ITP.3.4. Infosüsteemide, rakenduste ja andmete arhiveerimise ja kustutamise eeskiri).






3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

3.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse veterinaarseaduse, loomakaitseseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks.
Andmete töötlemise eesmärkidele vastavus on tuvastatud veterinaarseaduse väljatöötamiskavatsuses3 koostatud analüüsi põhjal. Andmeid töödeldakse üksnes nende kogumise eesmärkidel ning ligipääs on võimalik vaid registri volitatud töötleja poolt kasutajate rollidele antud õiguste piires veterinaarseaduses, loomakaitseseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks ja registriandmete ajakohasena hoidmiseks.

3.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

Erinevate lemmiklooma märgistamise meetoditega võrreldes on kõrget tõhusust näidanud just mikrokiibiga identifitseerimine. Pidaja juurest lahti pääsenud lemmiklooma tagastamine pidajale on tõenäolisem, kui lemmikloom on mikrokiibiga märgistatud. Lisaks on oluline mikrokiibi andmed kanda selleks ettenähtud andmebaasi ja seostada seal loomapidajaga, et vajaduse tekkimisel oleks võimalik looma kiibi numbri põhjal pidaja tuvastada ja tema pidajaga ühendust võtta. Kokkuvõttes on töödeldavad isikuandmed vajalikud looma ja tema pidaja omavahelise seose loomiseks ning vajadusel loomapidajaga ühenduse võtmiseks.

Andmeid kogutakse minimaalselt, et tagada isikuandmete kogumisega registrile pandud eesmärkide täitmine. Kõige kiirem viis loomapidajaga ühenduse saamiseks on helistamine. Juhul kui telefonitsi ei saa loomapidajaga ühendust, on alternatiivsete kontaktandmete olemasolu vajalik, näiteks e-maili aadress isikule teavituse saatmiseks tema looma leidmise ja asukoha kohta. Isiku elukoha andmed on KOV-idele vajalikud, et elanikele lemmikloomadega seotud teenuseid (avalikus ruumis) pakkuda, samuti on see õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel oluline nii PTA-le, MTA-le kui ka PPA-le.

Võrreldes kehtiva olukorraga ei töödelda rohkem isikuandmeid, kui seni. Keskne register võimaldab vähendada andmetöötlejate hulka (näiteks kaovad mitmed erinevad eraettevõtete poolt pakutava teenusega kaasnevad andmetöötlused), võimaldab piiritleda selgemalt vastavalt rollile õiguseid andmeid töödelda – sh kes millisel juhul ja miks saab andmeid registrist näha, muuta, lisada või kustutada.



4. Riskid ja nende maandamine

Riskid võivad tulla organisatsioonist endast või väljastpoolt, olla loodusliku või inimpäritoluga ja olla tahtlikud või tahtmatud. Riskide hindamise metoodika on lisas 1.


Riski nimetus
Riski tõenäosus
Riski mõju
Ettepanekud riskide maandamiseks
1
Loata juurdepääs
Vähetõenäoline
Kahjustav
Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest, mis hõlmab kõiki kirjeldatud riskide maandamist.

PRIA tegevuse standardile vastavust hinnatakse iga 3 aasta järel tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus.

Auditites välja toodud puudustele määratakse alati vastutav isik ja täitmise tähtaeg ning nende täitmist kontrollib PRIA siseauditi osakond.

Igale pakutavale teenusele on määratud teenusejuht ja infosüsteemile tooteomaniks, kellel kohustuste hulgas on isikuandmete kaitse nõuete järgmine ja nende teenuses või infosüsteemi esinevate mittevastavuste kõrvaldamine ning korrapärane riskide hindamine.
2
Andmete kadumine
Üliharv
Kahjustav

3
Andmete loata avalikustamine
Vähetõenäoline
Kahjustav

4
Andmete aluseta muutmine
Vähetõenäoline
Oluline

5
Andmete loata edastamine kolmandale isikutele
Vähetõenäoline
Oluline

6
Töötlemise tõrked
Üliharv
Väheoluline



5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Infoturberiskid hinnatakse kord aastas ja seejärel koostatakse maandamiskava. Mõlemad kinnitab turvakomitee. Igal infoturberiskil on omanik ja ka maandamiskava tegevusel on vastutav isik ja tähtaeg. PRIA peadirektor kinnitab ameti iga-aastase riskide hindamise läbiviimise korra.

5.1 Organisatsioonilised turvameetmed

PRIA-s on kasutusel infoturbepoliitika, mis on vastavuses ISO/IEC 27001:2022 ja ISO/IEC 27002:2022 ning Eesti infoturbestandarditega (E-ITS). Infoturbepoliitika ja selle alam-dokumendi kinnitatakse peadirektori poolt ja tehakse teatavaks kõikidele PRIA teenistujatele. PRIAs tegutseb turvakomitee, mille ülesanne on turvapoliitika ja eeskirjade läbivaatamine ja muutmine, infoturberiskide ja maandamiskava kinnitamine.

5.2 Füüsilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse füüsilise turbe eeskirja, mis täpsemalt kirjeldab rakendatavad füüsilise turbe meetmed, sh ka infotehnoloogiliste vahendite füüsilise kaitse meetmed.

5.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse tarkvara arenduse metoodikat [ITP.30] ja krüptopoliitikat [ITP.1.3], kus on täpsemalt sedastatud, milliseid infotehnoloogilisi meetmeid peab kasutama.


Lisa 1. Riskide hindamise metoodika



Hindamisskaala
Võimalikkus
Sagedus
Vältimatu - Suure tõenäosusega juhtub
Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või kohe avaldumas ja/või tõenäoline realiseerumine enam kui kord aastas.
Väga tõenäoline - Tõenäoliselt juhtub
Probleemi kahjulik mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged märgid ja/või tõenäoline realiseerumine umbes kord aastas.
Tõenäoline -Võib juhtuda
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad märgid ja/või tõenäoline realiseerumine üks kord 2-3 aasta jooksul.
Vähetõenäoline
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on vähene ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 12 kuu jooksul.
Üliharv
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on väga väike ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 24 kuu jooksul.

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Ettepaneku tegija
I kooskõlastusring
Märkused ja ettepanekud
Arvestame / ei arvesta / selgitus
Rahandusministeerium

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik personali- ja majandamiskulu (189 000 eurot aastas). Samas ei selgu, kui suur osa sellest on personalikulu ja kui palju tööjõudu lisandub.
Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178 000 aastas. Kas siis ei olnud kulude arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru saada, kuidas nimetatud summani jõuti. Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas selgitused on jätkuvalt puudulikud.
Selgitame
Pärast 2023. aastat, mil VTK avaldati, on oluliselt muutunud vajadused – suurematest teemadest on juurde tulnud nn varjupaikade moodul ja riigilõivu kogumise osa, mis teeb arendust keerulisemaks ja kallimaks ning seega ka püsivaid tegevuskulusid (s.t arenduste hoolduskulud ja teenuse pakkumisega ning klientide teenindamisega seotud kulud).
Seletuskirja on täiendatud ning kulusid kirjeldava tabeli all (lk 42) on personalikulude kohta välja toodud järgmine info:
• Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta.
• Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede keskmised töötasud.
Samuti on täpsustatud majandamiskulude komponente.

2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv loomade registri toimingute eest. Samas soovitakse sätestada lõivuvabastus riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning MTÜ-dele, kes tegelevad hulkuvate loomadega. Riigilõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestada nt seaduse §-na 514 „Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine“.
Arvestame
Lõivuvabastuse sätted on eelnõusse lisatud riigilõivuseaduse § 514-na.

3. Palume kontrollida veterinaarseaduse § 31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole aru saada, milliseid nõudeid kohaldatakse loomade ja milliseid inimese (looma pidaja) suhtes või kohaldataksegi kõike mõlemale.
Arvestame
Eelnõus on sõnastust täpsustatud selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et asjaomaseid sätteid kohaldatakse loomade pidamisel.

4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas kavatsetakse tagada registri andmete õigsus. Eelnõu on suunatud üksnes registreerimisele ja loomade kiibistamisele, kuid puudub surnud loomadest teavitamise regulatsioon. Seega on antud juhul väga suur tõenäosus, et registri andmed muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.
Selgitame
Veterinaarseaduse alusel on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus”. Nimetatud määruse muutmise kavand on eelnõu seletuskirja lisana failidele lisatud. Seal on ka selgelt välja toodud, et looma surma kohta on kohustus andmed registrisse edastada. Samuti on rakendusakti kavandis nimetatud, kes millisel puhul need andmed registrisse esitab.
Seaduse eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35 lõiked 52 ja 53) on lisaks sätestatud andmete ajakohastamiseks andmete esitamise tähtaeg (st ka looma surma kohta andmete esitamine) ning § 1 punktis 34 (VS § 35 lg 61) välja toodud, et andmete säilitamise aeg on seotud looma surma kohta kande tegemisega.
Loomapidaja ettevõttes loomadega toimuva kohta ajakohaste andmete esitamise kohustus tuleneb EL loomatervise määruse artiklist 84.

5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulusid kaetakse riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne, kuivõrd sellest võib ka aru saada selliselt, et riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab kulusid katta. Selgitame, et riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse vahendid eelarvega.
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi tagada riigieelarvesse vahendite laekumine, et PRIA-l oleks võimalik seda nende tegevuse kulude katmiseks asutuse või REM-i eelarvesse taotleda. Seletuskirja sõnastust on täpsustatud.

6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada PRIA baasrahastuse sisse“ rakendada? Kellele antud ülesanne suunatud on? Märgime, et kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas planeeritud kulusid katta. Palume ka selgitada, mida tähendab seletuskirjas nimetatud riigilõivu teenustasu?
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi tagada riigieelarvesse vahendite laekumine, et PRIA-l oleks võimalik seda nende tegevuse kulude katmiseks asutuse või REM-i eelarvesse taotleda. PRIA eelistus on, et see summa oleks nende baasrahastuse hulka arvestatud, selleks, et oleks tagatud teenuse pakkumiseks vajalikud vahendid. Seletuskirja sõnastust on parandatud.
Riigilõivu teenustasu all peetakse silmas järgmist: erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda.

7. Seletuskirja kohaselt on veterinaarseaduse (VS) muutmise üks eesmärke lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamine. Kuna seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on ilmnenud teatud kitsaskohad, soovitakse eelnõuga kitsaskohad kõrvaldada. Lähtudes eelnõu eesmärgist soovime tähelepanu juhtida lemmiklooma heaolu parandamisele ning menetlustele ja võetavatele meetmetele, mis on seotud mittekaubanduslikul eesmärgil riiki sisse veetavate lemmikloomade piiriületustoimingutega.

Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise, sh loomataudide leviku tõkestamise üle järelevalvet tegev asutus Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 sätestatud juhtudel pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud artiklid 33-35 reguleerivad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kontrolli ELis, eelkõige piirületusega seonduvalt lemmiklooma dokumentide kontrolli. VSi muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse menetluses tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2 täpsustada ning selgelt välja tuua, et määruse artiklis 35 sätestatud looma surmamise otsuse tegemine ei saa olla MTA pädevuses, vaid selleks on pädev PTA. Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS § 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme täiendavalt analüüsinud VS § 9 kohaldamisala ning määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja haldusotsuse tegemise protsessi ning leiame, et MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt piiritleda.

Määrusega 576/2013 sätestatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise vastavuskontrollide eeskirjad. Kui lemmikloomaga soovitakse Eestisse või Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida, tuleb täita määruse II ja III jaotises sätestatud loomatervishoiunõuded. Määruse artiklite 33 ja 34 järgi teeb liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3 punktide i ja j tähenduses ning kui loomatervishoiunõuded on täidetud, lubatakse lemmikloom riiki sisse. VS § 9 punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase dokumentide ja identsuse kontrolli tegemiseks pädev MTA.

Praktikas on lemmikloomade piiriületusega seotud rakendamisprobleemid ilmnenud siis, kui dokumentide ja identsuse kontrolli tulemusel selgub, et määruses sätestatud loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud meetmed, milleks saab olla kas lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki, lemmiklooma isoleerimine ametliku järelevalve all eesmärgiga täita loomatervishoiunõuded või looma surmamine. Leiame, et sarnaselt looma surmamise otsuse tegemisele eeldab ka lemmiklooma lähteriiki tagasi saatmise või lemmiklooma isoleerimise otsustus erialaseid teadmisi ning see pädevus on veterinaarkeskasutusel, mis teeb järelevalvet loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (loomatervise määrus). Viidatud loomatervise määruse artikli 4 punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA. Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja muude ametlike toimingute eest. Seetõttu ei saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid loomatervishoiunõuetele mittevastava lemmiklooma suhtes määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud edasiste meetmete võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane praktika, mida MTA ja PTA rakendavad koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1 p b ja artikli 32 kohase eriloa välja andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava looma suhtes on võimalik siiski nõuded täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel lemmikloom riiki lubada. Selline olukord on artikli 32 mõistes käsitatav eriolukorrana ning erandina saab riiki sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2 pädevus).

Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku järelevalve all isolatsioonis ning pädev asutus määrab, kus on isolatsiooniks heakskiidetud koht ja millised on isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b). Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil (määruse II ja III jaotis) on täpselt samasugune protsess nagu määruse artiklis 32. Lemmiklooma tervisega seotud otsuse (isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii artikli 32 kui artikli 35 puhul PTA konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei ole VS § 9 p-s 2 sätestatud õiguslik lahendus, kus PTA on pädev asutus määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35 osas, arusaadav, järjepidev ega põhjendatud.

Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art 35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata artikli 32 kohase eriloa andmise võimalust. Näiteks, kui lemmiklooma omanik on sõjapõgenik või ELi kodanik, on lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine välistatud. Järelikult tuleb otsustada isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse või looma surmamise küsimus. Kui tegemist on olukorraga, kus looma omanik on kolmanda riigi kodanik ja on nõus nõuetele mittevastava lemmikloomaga lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus selleks (n tagasilend Tallinna lennujaamast) avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada looma isoleerimise küsimus. Lemmikloom võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve all ja heakskiidetud kohas. Need sisulised otsused saab teha veterinaarkeskasutusena PTA.

Arvestades ülaltoodut palume VS § 9 punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.
Ei arvesta, selgitame
Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b). Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Leiame, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.
Rahandusministeerium

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1. Eelnõu esimese kooskõlastusringi ajal tegi Rahandusministeerium oma 7. märtsi 2025. a 1.1-11/661-2 kirjas märkuse, et määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja 34 tulenev dokumentide ja identsuse kontroll saab olla MTA ülesanne ja pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa andmise ja meetmete võtmise otsustamine, sh lemmikloomade tagasi saatmine lähteriiki või- territooriumile ja isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks VS § 9 punktist 2 välja võtta. Tegime ettepaneku muuta eelnõus veterinaarseaduse § 9 punkti 2 sõnastust selliselt, et MTA oleks pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.

REM eelnõu osas esitatud eelnimetatud märkustega ei arvestanud. Põhjendusena on välja toodud (SK lisa 2), et pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. Samuti märgitakse, et PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Ühtlasi leitakse, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.

Rahandusministeerium jääb oma eelmises kirjas toodud seisukoha juurde. Probleem ei ole lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.
Ei arvesta, selgitame
Kõnealune säte (muudatus VS § 9 punktis 2) on eelnõust välja jäetud.
Selgitame, et käesoleval ajal ei ole võimalik sisulisi muudatusi piiripunkti protseduurides teha, kuna lahendusi pakkuvaid kokkuleppeid ei ole saavutatud. Teema pidurdab eelnõu menetlust ja teiste VTK-st tulenevate vajalike muudatuste vastuvõtmist.
Lisaks selgitame, et lähiajal on jõustumas uus delegeeritud määrus, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013, ning osa senise määruse sätteid liiguvad komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) 2019/2122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011. Uue delegeeritud määruse jõustumise tähtajaks on kavandatud 22.04.2026. a. Käesolevas eelnõus sätestatud VS-i muudatused jõustuvad sellest hiljem. Seega alates 2026. a 22. aprillist ei kohaldata enam VS § 9 punktis 2 viidatud määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas ning asjakohane muudatus VS-is tuleb kavandada kooskõlas uue delegeeritud määrusega, st tuleb uuesti sõnastada koos viidete muutmisega. See on samuti oluline põhjus, miks hetkel selle teemaga ei ole otstarbeks edasi liikuda ja muudatus senisel kujul tuleb eelnõust välja jätta. Loomade piiriülene liikumine vajab eraldi arutelu ja üldisi toimivaid lahendusi nii riigi kui piiripunktide valdajate poolt. Seetõttu on vaja keskenduda piiriprotsesside tervik-lahenduse leidmisele. MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevused piiritletakse selgemalt kooskõlas eespool nimetatud uue delegeeritud määrusega, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013.

2. Eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, kas andmekogu loomine saanud positiivse rahastamise otsuse? Lisaks on seletuskirjas märgitud, et uusi töötajaid juurde ei võeta, samas tekib lisakulu kahe töötaja täiskoha palkamise näol. Kuidas ja mille arvelt? Seletuskirjas puudub analüüs, et milline on seni olnud KOVide summaarne kulu sama ülesande täitmiseks, mille ulatuses tekib edaspidi sääst.
Selgitame
Andmekogu arendamise kulude katteks on 2026. aastaks eraldatud 250 000 eurot REM valitsemisala eelarvest. 2027. aasta arenduskulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarveprotsessi raames. Uusi töötajaid PRIAsse tööle ei võeta, kuna muude lõppevate ülesannete kõrvalt vabaneb personali ressurssi lemmikloomaregistriga seotud ülesannetega tegelemiseks.
Lisaks selgitame, et me eeldame positiivset mõju KOV-ide eelarvele, kuid kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV‑i eelarvele positiivne, saavad vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.
Seletuskirja on vastava infoga täiendatud.

3. Märgime, et riigikassasse laekuva tulu ei ole nn omatulu, mida ei saa selliselt PRIA eelarvesse anda, et sellest kulusid teha. Kui on soov teha lisakulusid, siis on see eelarve protsessi lisataotlus.
Võtame teadmiseks
Oleme sellest teadlikud ning seletuskirjas seda ka korduvalt väljendanud.
Sotsiaalministeerium

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Kahetsusväärne on, et eelnõus on lemmiklooma mõiste avatud viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele. Kuigi on mõistetav, miks selline lahendus on seadusandjale kõige mugavam, on siiski tegemist peamiselt tavalisele inimesele suunatud regulatsiooniga ja peaks olema siseriiklikus õiguses selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt avatud.
Võtame teadmiseks
Selgitame, et tegemist ei ole seadusandja mugavusega, vaid EL-i õiguse rakendamise reeglitega. ELi määruseid kohaldatakse ELTL-i artikli 288 kohaselt üldiselt, need on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides. EL‑i määruseid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta. Vahetult kohaldatava EL-i määruse sätete kopeerimine või ümberkirjutamine riigisisestesse õigusaktidesse ei ole lubatud ja viitamine tagab mõiste võimalikult üheselt mõistetavuse. Viide on tehtud, et saavutada suurem ühtsus Eesti ja EL õiguses olevate mõistesüsteemide vahel.
HÕNTE § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL-i õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas EL-i õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.

2. Loomapidaja on VS § 5 lõike 1 järgi ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses. Viidatu sätestab, et „ettevõtja” on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Kahjuks ei selgu ei eelnõus ega seletuskirjas, kes on „lemmikloomapidaja“, kellele vastavad nõuded kohalduvad ning kelle andmeid töödeldakse. Kui vaadata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/429 artikli 4 punktis 12 avatud „lemmikloomapidaja“ mõistet, siis on tegemist lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib olla lemmiklooma omanik. Selline mitmeti tõlgendatavus võib aga tekitada arusaamatusi selles, kelle andmed tegelikult peab esitama.
Selgitame
Eelnõus kasutatakse mõistet „lemmikloomapidaja“ EL-i loomatervise määruse art 4 punktis 12 sätestatud tähenduses. Mõiste „lemmikloomapidaja“ on määratletud vahetult kohaldatava EL-i loomatervise määruse art 4 punktis 12 ja selle määratluse kohaselt on lemmikloomapidaja lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib olla lemmiklooma omanik. Selgitame, et tulenevalt EL-i loomatervise määrusest on loomapidaja või lemmikloomapidaja looma pidav isik. Kui loom kuulub loomapidajale, on ta samaaegselt nii loomapidaja kui ka loomaomanik. Kui looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta siiski loomapidaja ja vastutab loomapidamisele kehtestatud nõuete täitmise eest.
VS-is ei sätestata nõudeid omandisuhtest lähtuvalt – loomatervise seisukohast on oluline, et oleks selge looma pidamise eest igapäevaselt vastutav isik.
Oleme seisukohal, et eestikeelsed sõnad „loomapidaja“ ja „lemmikloomapidaja“ on ka määruse (EL) 2016/429 kontekstis üheselt mõistetavad.

3. Vastavalt AvTS § 431 lõikele 1 asutatakse ja kasutatakse andmekogu seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelnõuga muudetakse VS § 34 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa lisades registri eesmärgile loomade jälgitavus ning laiendatakse kontrollitavate ringi lemmikloomapidajatega. Andmete kogumist põhjendatakse seletuskirjas kui vajadust „toetada KOV-e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka“, sh peaks registris olev andmestik andma järelevalve tegijale teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta – märgistamise ja registreerimise kontroll, omandis olevate lemmikloomade arv või looma korduv varjupaika sattumine.

Nimetatud registripidamise eesmärgiga ei ole kooskõlas eelnõu § 1 punktis 24 sätestatud registri volitatud töötaja (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)) õigus kasutada registriandmeid erinevate teadete edastamiseks, veel vähem seire või küsitluse korraldamiseks. Seletuskirjas on toodud erinevaid näiteid, milliseid teateid edastatakse, kuid näidisloetelus olevate teavituste tegemine ei kuulu PRIA põhimääruse kohaselt ameti ülesannete hulka. Miks ja kuidas sellised teavitused registri eesmärgist lähtuvad, seda seletuskirjas ei käsitleta. Arusaamatuks jääb ka arvestades andmekoosseisu, kuidas jõuaks PRIA surnud loomaomaniku sugulasteni, kellele seletuskirja järgi soovitakse edastada „teade registris oleva teabe uuendamise vajaduse kohta – kes on uus loomapidaja“. Mõeldamatu on, et PRIA hakkaks andmeid töötlema eesmärgiga leida konkreetne inimene, sest lemmiklooma kui vallasasja puhul toimub surnud omaniku/pidaja korral omandiõiguse üleminek pärimismenetluses. Veelgi enam, et nt tõukoera puhul inimene, kelle juures looma elas, ei pruukinud olla isegi looma omanik.
Seletuskirjas ei põhjendata ka, milliste avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks on kavandatud kasutada seirete ja küsitluste raames töödeldavaid andmeid.
Selgitame
PRIA ülesannete hulka kuuluvad põhimääruse kohaselt ka teiste seaduse või muu õigusaktiga antud või ministri poolt temale pandud ülesannete täitmine. Põllumajandusloomade registrisse kantavate andmete puhul tuleb arvestada, et sõltuvalt loomapidamise eesmärgist või loomaliigist kogutakse andmed erinevatesse registri osadesse. Vastavalt sellele, milliseid andmeid kogutakse, toimub ka teavituste saatmine või vajadusel seiramine vastavalt sihtgrupile. Koerakatku leviku korral mõnes Eesti piirkonnas ei saadeta selle kohta teavitust muude loomade pidajatele, näiteks piimaveise pidajatele, vaid ainult koerte pidajatele. On meelevaldne järeldada eelnõu ja seletuskirja põhjal, et riigiasutus valimatult ja eesmärgipäratult oma tegevusi korraldab.

Registri pidamise eesmärkide hulka loomade jälgitavuse lisamine on põhjendatud mitte ainult koerte, kasside ja valgetuhkrute, vaid ka põllumajandusloomade pidamise vaatest. Loomade jälgitavuse tagamine ja selle kohta andmete koondamine on oluline osa toiduohutuse tagamisel, taudide ennetamisel ning taudipuhangute korral neile reageerimisel.

Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l andmed, ei ole PRIA‑l ka huvi selliseid teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja sõnastust on parandatud.

PRIA põhimäärusest tulenevatele ülesannete hulgas on ka andmete analüüsimine. Isikute täiendav teavitamine on oluline taudiennetuse, toiduohutuse ja registriandmete õigsuse tagamiseks (sh loomade jälgitavuse tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes ja küsitlustes osalemise.

4. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt kogutakse loomade registrisse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta. Nagu seletuskirjaski märgitakse peab andmete töötlemisel järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid, üheks selliseks põhimõtteks on minimaalsus - andmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud eesmärgi saavutamiseks ja igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Jääb arusaamatuks ja seletuskirjast ei selgu, milleks on kõiki ülalnimetatud andmeid vaja ja kuidas need tegelikku eesmärkide saavutamisse panustavad. Seletuskirjas tuuakse, et „isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks“. Viidatust ei selgu aga millise eesmärgi saavutamist toetab:
• lemmikloomapidaja elukoha aadress – jääb selgusetuks, milline on selliste andmete kasutamise eesmärk. Tõukoerte puhul on loomaomanike suhted väga erinevad, kasutatakse nii rendi-, laenu-, kaasomandi kui ka muid omandi suhteid ning omanik ja koera asukoht aga ka valdus ei pruugi olla kattuvad. Olukorras, kus koer on kaasomandis või elab mitmes kodus puudub igasugune vajadus loomapidaja elukoha andmete järele. Kui elukoha aadressi eesmärk võiks olla loomapidamisnõuete täitmise kontrollimine, siis on asjakohane ikkagi koguda andmeid lemmiklooma pidamise koha kohta;
• lemmikloomapidaja nime muutmise andmed – jääb arusaamatuks, mis on need täpsed andmed, mida sellise andmekoosseisu all silmas peetakse. Eraldi on andmekoosseisus lemmikloomapidaja nimi. Kui looma omandisuhted muutuvad on endiselt kogutavateks andmeteks lemmikloomapidaja nimi;
• lemmikloomapidaja surma andmed – kuigi seletuskirjas on adresseeritud võimalust teavitada surma korral inimese sugulasi registris oleva teabe uuendamise vajadusest, jääb laiemalt selliste andmete kogumise põhjus arusaamatuks. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole mõeldav, et PRIA sekkuks pärimismenetlusse, ka puudub andmekogus andmekoosseisus igasugune võimalus, et PRIA üldse saaks lemmikloomapidaja sugulased tuvastada.
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on vajalik loomapidajale tema looma tagastamiseks, kui loom leitakse ja loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui palju koeri, kasse ja valgetuhkruid nende haldusterritooriumil peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele ligipääsu andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide konkreetsete vajadustega. Samuti on aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru saada, millistes piirkondades lemmikloomi suuremal või väiksemal arvul peetakse selleks, et tagada oma elanikele vajalike teenuste kättesaadavus: näiteks koerte väljaheidete jaoks prügikastid, jalutusväljakud jmt.
Lemmikloomapidaja nime (eesnimi/eesnimed ja perekonnanimi/perekonnanimed) muutmise andmed on vajalikud olukorras, kus isik abiellub või muudab muul põhjusel nime. Lemmiklooma tagastamisel tema pidajale on oluline veenduda, et loom tagastatakse tegelikule loomapidajale.
Lemmikloomapidaja surma korral ei sekku PRIA pärimismenetlusse. Igal elusal lemmikloomal, kelle kohta on andmed registrisse kantud, peab olema seos isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud ja selle kohta saabub registrisse vastav info, on oluline, et andmetes toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline, et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on surnud.

5. Teise olulise andmetöötluspõhimõttena ei pruugi olla tagatud andmete õigsus.
5.1. Andmed peavad olema aja- ja asjakohased. Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VS-i §-ga 1212, mille kohaselt kohustatakse kohalike omavalitsusi andma PRIA-le üle enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus kogutud andmed. Kuigi on tervitatav, et sellise lahendusega soovitakse vältida, et juba üks kord registritesse kantud lemmikloomi peaks uuesti tasuliselt uude registrisse kandma, ei selgu seletuskirjas, kas ja kuidas tagatakse ülekantavate andmete õigsus.
Täna ei võimalda ei LLR (www.llr.ee) ega Eesti (www.lemmikloomaregister.ee) lemmikloomaregister, omanikul endal teha muudatusi ei selles, kas loom on omaniku vahetanud või ka selle kohta, et loom on juba surnud. Seega sisaldavad need registrid juba täna ebatäpseid andmeid, mille uuendamist loomaomanikele/pidajatele ei võimaldata või võimaldatakse üksnes läbi veterinaararsti (s.o tasulise teenuse) kaudu. Seletuskirjast lähtuvalt võib aru saada, et registrisse ei kanta ümber Eesti Kenneliidu (Eesti tõukoerte liit) ega Eesti Kassikasvatajate Liit Felix (Eesti tõukasside liit) registrite andmeid, mis aga on ilmselt kõige täpsemad vähemalt tõukoerte ja -kasside osas.
Selgitame
KOV-idel on kohustus pidada arvestust koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta (kehtiv VS § 32 lg 4). Eesti elanikel on enamikes KOV‑ides (67-s 79-st) kohustus koerad kiibistada ja registreerida KOV-i vastavas andmekogus, kasside kohta on sarnane kohustus ligi pooltes KOV-ides. Koerte kiibistamise kohustuseta on vaid 6,5% Eesti elanikkonnast, nagu ka seletuskirjas väljatoodust nähtub. Kuna riik võtab KOV‑idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustuse, võetakse ka KOV-idelt nende senini kogutud andmed. PRIA puhastab ja korrastab need andmed (sh dubleerivad, aegunud jne) selleks, et tagada, et andmed oleksid aja- ja asjakohased.

Eesti Kennelliidu registri eesmärk on tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate koerte kohta. Lisaks on Eesti Kennelliidu registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed. Seega nende andmete ülekandmine ei täida registripidamise ja selleks vajalike andmete koondamise eesmärki. Eesti Kassikasvatajate Liit Felix, nagu ka Eesti Kennelliit, on vabatahtlik ühendus, mistõttu sealsed andmed ei ole samuti kõikehõlmavad. Kehtiva õiguse (VS § 32 lg 5) kohaselt on kohustus mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta andmete registreerimiseks KOV-i registris, mis tähendab, et tõukoerte ja -kasside kohta peavad need andmed juba praegu olema KOV-ide andmebaasides olemas. Tõukoerte ja ‑kasside liitude registritest andmete ülekandmine loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse looks dubleerivad andmed KOV‑ide registrisse kantud andmetele lisaks, mis omakorda suurendaks PRIA tööd neile esitatud andmete puhastamisel ja korrastamisel.

5.2. Seletuskirja leheküljel 13 sedastatakse, et andmete ajakohasuse eest vastutab lemmiklooma pidaja, ning märgitakse, et ajakohastatavad on „elukoha- ja kontaktandmed rahvastikuregistris“. Nagu märgime kooskõlastuskirja punktis 3 ei ole nt tõukoerte puhul ajakohastatud andmed ilmtingimata seotud lemmikloomapidaja andmetega, st koera omanik võib olla andnud oma koera rendile, ta võib olla kaasomandi koer, või elada muudel põhjustel mujal kui tema tegelik omanik. Ebamõistlik on eeldada, et sellised mh lühiajalised (poegimise ajaks või kaasomandis olemisel nädalaks või paariks, puhkuse ajal koerahoius jms) teises kohas teise inimese juures elava koera puhul tehakse lemmikloomapidaja muudatus ja tasutakse riigilõiv. Sama kehtib iga lemmiklooma puhul, kelle elukoht ei pruugi ühtida loomapidaja elukohaga. Siinkohal jääbki selgusetuks, et millisel eesmärgil loomapidaja elukoha andmeid kogutakse.
Selgitame
Registrisse on vaja kanda lemmiklooma pidaja andmed. Kui omanik ja pidaja on erinevad isikud, tuleb registrisse kanda looma pidaja andmed, mitte omaniku omad. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole sellest muutunud. Sealhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja vahetumist ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse maale vanaema juurde suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt üle teisele isikule. Seletuskirja on vastava sisuga ka täiendatud.
Elukoha andmete kogumise vajaduse kohta näete täpsemat selgitust varasemalt selle kohta esitatud küsimuse vastuses.

5.3. Andmete töötlemise ja õigsuse vaates on kahetsusväärne, et eelnõuga on planeeritud registrikannete tegemine läbi veterinaararsti (eelnõu § 1 punktis 17 VS § 32 lõikes 7). Kui on olemas infosüsteem, siis miks ei ole võimalik automaatselt andmeid uuendada, näiteks omanikud/pidajad saaksid ise sisse logida ja oma andmeid muuta. Arvestades veterinaarteenuse kulukust ja kättesaadavust mh maapiirkonnas ning senist praktikat (andmeid ei käida uuendamas) on paratamatu, et sellise lahenduse korral ei olegi võimalik tagada andmete ajakohasust.
Selgitame
Nagu viidatud eelnõu punktis kirjas, korraldab veterinaararst andmete esitamise loomade registrisse:
1) mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) VS § 32 lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

See tähendab, et edasised andmete ajakohastamised pärast esmase registrikande tegemist ei toimu veterinaararsti abil, vaid isikud ise ajakohastavad oma andmed, sh loomapidaja vahetumise. See ei raskenda kuidagi andmete ajakohastamist näiteks loomapidaja telefoninumbri muutumise korral, sest selleks ei pea pöörduma veterinaararsti juurde. Andmeid, mis puudutavad veterinaarseid menetlusi, ajakohastavad veterinaararstid. Veterinaarse menetluse tegemiseks on vajalik veterinaararsti visiit.

Veterinaararst esitab registrisse mikrokiibi paigaldamise järel andmed mh mikrokiibi koodi kohta. Praegune praktika, kus see on osaliselt jäetud loomapidaja enda esitada, ongi tekitanud olukorra, kus kiibistatud loomade kohta osaliselt andmed registritest puuduvad ja loomade mikrokiibiga märgistamine ei täida ühtki eesmärki. Seetõttu on veterinaararsti roll siin võtmetähtsusega.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 21 (VS § 32 lõikega 8) on loodud volitusnorm ministrile määruse kehtestamiseks. Nimetatud rakendusakti kavandis on täpsemalt ette nähtud nõuded, kes milliseid andmeid ja millal peab ajakohastama.

5.4. Samal ajal jääb selgusetuks, kui vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 tehtava VS § 32 muudatusega nähakse lõikes 6 ette, et „lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine loomapidaja või lemmikloomapidaja“, siis kas ja kuidas on planeeritud lemmikloomapidaja vahetumisel välisriigiomanike poolt vastavate muudatuste tegemine. Samuti ei selgu, kuidas on tõukoerte ja -kasside aga miks mitte ka muud lemmikloomapidajad sellise lahenduse korral kaitstud pahatahtlike lemmikloomapidajate muutmise eest, kus nt omanikuvahetust ei olegi toimunud või lemmikloom on varastatud või kadunud.
Selgitame
Seletuskirjas on välja toodud, et lemmikloomapidaja vahetumise registreerimisel kinnitavad lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Samuti on seletuskirja lisaga eelnõule lisatud rakendusakti kavandi nr 5 § 3 lõikes 5 kirjas: Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.

Seletuskirja on selguse mõttes eelnõu § 1 punktis 21 täiendatud.

Registri kulust ja riigilõiv
6. Seletuskirjas on põhjendatud riigilõivu suurust ja vajadust asjaoluga, et registri ülalpidamise kulu on hinnanguliselt 189 000 eurot.
6.1. Riigilõivu määra arvestamisel on lähtutud ebaõigetest andmetest. Arvestuste tegemisel on lähtutud Eestis sündivate tõukoerte, tõukoerte kutsikate võõrandamise, tõukasside sünni ja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormil TRACES (edaspidi TRACES) registreeritud lemmikloomade ning varjupaikadest koju läinud lemmikloomade arvust. Arvestatud ei ole tõsiasjaga, et tõukoeri ja -kasse on Eestis kordades vähem kui on segaverelisi. Samuti pole arvestatud asjaoluga, et TRACESe süsteemi kasutamine ei ole juurdunud ning selle kasutamine on kohustuslik üksnes juhul, kui lemmikloom tuuakse sisse kaubanduslikul eesmärgil (st inimene ei reisi ise, et oma lemmikloom välisriigis ära osta ja koju tuua).
Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvesse võetud üldist Eesti lemmikloomade populatsiooni. Kui tegemist oleks registriga, mis koondab vaid tõuloomade andmeid (seletuskirjas toodud tõukassid ning tõukoerad koos omanikuvahetusega moodustavad eeldatavatest registreeringute arvust enam kui 53%), siis ei ole antud registri pidamine üldse vajalik. Nagu seletuskirjas sedastatakse on vastavate loomade andmed terviklikult juba koondatud Eesti Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside aretusühingute registritesse.
Selgitame
Riigilõivu määra arvutamisel ei ole lähtutud valeandmetest. Nagu ka seletuskirjas korduvalt ja põhjendatult on välja toodud, ei ole võimalik võtta arvesse tegelikku lemmikloomade populatsiooni, sest tegelikke andmeid selle kohta ei ole: „Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad,“ „Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole“ ning „Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte, kasside ja valgetuhkrute osakaal, loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade elanikke muudatus tegelikult mõjutab.“

Riigilõivu suuruse arvutamiseks on oluline teada, kui palju sünnib koeri, kasse ja valgetuhkruid ning mis mahus toimub loomapidajate vahetumisi ühes aastas. See annab infot selle kohta, kui palju registritoiminguid aasta vältel tehakse ning selle põhjal on võimalik välja arvutada ühe registritoimingu hind.

Nagu eelnevalt öeldud, ei ole Eestis piisavalt tegelikkust peegeldavaid andmeid, millele tugineda. Seetõttu ongi koondatud arvutuse tegemiseks need andmed, mida on olnud võimalik koguda. Üldine lemmikloomade populatsioon ei ole siinkohal kalkulatsioonide tegemisel oluline, sest juba KOV‑ide registrites registreeritud loomade kohta ei pea loomapidajad loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse uuesti esitama. Need andmed kantakse riigilõivu tasumata uude registrisse, sest need loomapidajad on juba selle (KOV-i kehtestatud) kohustuse täitnud, sh tõenäoliselt tasunud veterinaararstile ka registrisse andmete kandmise teenuse eest.

Tõukoerte andmed ei ole seletuskirja kohaselt „terviklikult koondatud“ Eesti Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside aretusühingute registritesse. Nende liitude liikmeks olemine on vabatahtlik, mis tähendab, et ka kõik tõuloomad ei ole neis registrites registreeritud. Eesti Kennelliidu registri eesmärk on tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate koerte kohta.

Pärast registri toimima hakkamist on võimalik hinnata, kas riigilõivu suurus vajab ümber kalkuleerimist. Senini saame tugineda neile andmetele, mis meile praegu kättesaadavad on.

6.2. Riigilõivu määraks on otsustatud kehtestada 12 eurot iga lemmiklooma esmase registreeringu ja lemmikloomapidaja vahetumise kohta. Samal ajal on Soomes samasuguse registri pidamisel omaniku kande ja selle muudatuse tegemise riigilõiv 10 eurot.
Selgitame
Kalkulatsioonid on tehtud Eestis olemasolevate andmete põhjal ja arvestades registri ülalpidamiseks vajaminevat aastakulu. Soomes on tõenäoliselt ka rohkem loomapidajaid, sest on rohkem elanikke ja see aitab tuua kulu ühe registritoimingu kohta madalamaks.

6.3. Seletuskirjast ei selgu ka, miks on loomade registri ülalpidamine üksnes lemmikloomapidajate kohustuseks. Seletuskirja leheküljel 25 on märgitud ja hiljem täpsemalt avatud, et „Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA hinnangul ligikaudu 189 000 eurot“ ning vastav kulu on riigilõivu määra kehtestamiseks jagatud potentsiaalsete lemmiklooma registreeringute vahel.
Vastavalt eelnõu § 1 punktil 1 ja selle seletuskirjale hakatakse lemmikloomade andmeid koguma „PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. /…/ Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks“. Registri eesmärgist (eelnõu § 1 p-d 22 ja 23) lähtuvalt moodustab lemmikloomapidajaid puudutav registri osas ehk ¼ kogu registrist. Nt tuuakse seletuskirjas § 1 punkti 24 selgitustes välja, et registri andmeid kasutataks „PRIA registritega seotud tõrgete tekkimise ja lahendamise teavitamise teade (näiteks trükikojas 18 veisepasside printimise probleem)“ edastamiseks, milline tegevus ei puutu kuidagi lemmikloomadesse.

Registri kasutuse laiemat sihtrühma (s.o (lemmik)loomapidaja andmete kogumine) kinnitab ka eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav muudatus, mille alusel kogutakse loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste ennetamiseks andmeid kõigi loomade pidajate kohta – s.o nii lemmikloomapidajad, kelleks saab eelnõu kohaselt olla üksnes füüsiline isik, kui ka loomapidajad, ehk VS § 5 lg 1 kohane ettevõtja.

Seega ei ole arusaadav, miks peaks üksnes lemmikloomapidajate kanded olema need, millelt tasutakse riigilõiv registri ülalpidamiseks. Ometi ei näha eelnõuga riigilõivuseaduses ette riigilõivu muudel juhtudel kui lemmikloomade registreerimine ja lemmikloomapidaja vahetumisel andmete muutmine.
Selgitame
Kogu loomade registri ülalpidamine ei ole lemmikloomapidajate kohustus. See kohustus jääb lemmikloomapidajate kanda vaid selle registriosa ulatuses, mis sisaldab lemmikloomade andmeid, nii nagu see on seletuskirjas ka üheselt väljendatud: „Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas.“


Veterinaararsti vahendusel registri kasutamine
7. Vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 toodud VS § 32 lõikele 7 on esmase lemmikloomapidaja registrisse kandmise kohustus veterinaararstil mikrokiibi paigaldamise järel (punkt 1) või hulkuva looma korral läbivaatuse või ravi järel (punkt 2).
7.1. Veterinaararsti kaudu registreeringu tegemist põhjendatud ei ole. Seletuskirja kohaselt on maksab selline teenus inimesele keskmiselt 15 eurot kande kohta (seega koos riigilõivuga maksab inimene 27 eurot) ning et tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada. Jääb arusaamatuks, miks jätkatakse samasuguse praktikaga, miks peab riikliku registri pidamisel ja
lemmikloomapidajale seadusega kohustuse panemisel toimuma selle täitmine täiendava tasulise teenuse kaudu. Küsitav on ka selline mitme isiku kaudu andmete töötlemise kooskõla andmetöötluse minimaalsusega, sest seletuskirja kohaselt peaks inimene avaldama ja veterinaararst kontrollima kõiki inimese kohta registrisse esitatavaid andmeid.
Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et veterinaararsti kohustuseks ei ole lemmikloomade märgistamise üle järelevalve korraldamine. Veterinaararsti ülesanne võiks piirduda kiibi kasutuselevõtu registreerimisega, millega inimene saab ise oma lemmiklooma loomade registris siduda sisestades aja- ja asjakohase informatsiooni.
Selgitame
Veterinaararsti kaudu registreeringu tegemine on seletuskirjas põhjendatud järgmiselt:
„Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK‑iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 16 (VS § 30 lg 4), mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.“

Juhime ka tähelepanu asjaolule, et tõenäoliselt on suur osa praegu KOV-ide registrites registreeritud loomadest registreeritud veterinaararsti vahendusel, mis tähendab muuhulgas, et seda on tehtud tasu eest. Näiteks Eesti Loomaarstide Koja registrisse saabki esitada andmeid vaid veterinaararst, registrikande kulu on 25 eurot. Nendes KOV-ides, kes kasutavad Spin TEK AS-i teenust, on tõesti loomapidajale looma registreerimine tasuta. Küll aga katab selle kulu teenusepakkujale loomapidaja eest KOV. Sealjuures tasub KOV teenusepakkujale tasu kõigi KOV-is elavate isikute pealt, st ka nende inimeste eest, kellel lemmiklooma ei ole või kes ei plaani endale kunagi lemmiklooma võtta.

Majanduslikust poolest on riigilõivu tasumine registritoimingu eest vajalik loodava uue lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu katmiseks. Loomade heaolu vaatest aga loomapidaja isikliku vastutuse rõhutamiseks. Nimelt tuleb enne lemmiklooma võtmist oma otsust põhjalikult kaaluda ja lemmiklooma võtmisega võtab loomapidaja looma eest vastutuse.

Lemmiklooma pidamisel looma tervise ja heaolu tagamiseks kehtestatud nõuete järgimise eest lasub isiklik vastutus loomapidajal, mitte ühiskonnal tervikuna. Kui registreerimine oleks tasuta, tähendaks see, et kõik Eesti elanikud peaksid riigile maksudena laekunud rahast solidaarselt ülal pidama lemmikloomaregistrit, kuid registrist saadavast hüvest ei saaks osa need isikud, kellel ei ole lemmiklooma. Seetõttu ei pea me asjakohaseks registri ülalpidamiskulusid katta riigieelarvest, vaid lemmiklooma pidava isiku tasutavast riigilõivust.

7.2. Kuigi eelnõu alusandmetena on suuremas osas arvestatud tõukoerte ja -kasside andmetega, on lemmiklooma registrisse kandmine just tõukoerte ja -kasside pidajatele põhjendamatult kulukamaks muudetud. Tõukoerte ja -kasside kiipimine toimub enamasti samaaegselt esimese vaktsineerimisega, mida soovituslikult tehakse 6-8 nädal vanuselt. Sellises vanuses elavad enamasti kõik tõukoerad ja -kassid endiselt kasvataja juures, mis tähendab, et nende pidajaks saab olla vaid kasvataja. Veelgi enam, uude koju ei või mitte ükski tõukoer ega -kass minna ilma kiibita. Seega sõltumata uude koju minemise vanusest (tõu koerte puhul, mitte enne 7 elunädalat, kuid enamasti 10-15 elunädalat) peavad tõukoerte ja -kasside omanikuvahetuse korral nende pidajad alati maksma riigilõivu vähemalt kahel korral.
Selgitame
Ükski loomapidaja (ka mitte tõukoera ega ‑kassi pidaja) ei pea enda looma kohta andmete riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest kaks korda maksma riigilõivu. Uuele pidajale looma üle andmisel tasub riigilõivu uus pidaja või teine isik tema eest. See kulu ei jää kasvataja kanda, kui ta seda just ise ei soovi või uue loomapidajaga sellist kokkulepet ei sõlmi.
Justiits- ja Digi-ministeeirum

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Toetame ühtse loomade registri loomist ning sellega seotud andmete esitamise ja uuendamise süsteemi väljaarendamist. Leiame, et ühtne register aitab kaasa kadunud lemmikloomade leidmisele, ebaseadusliku loomakaubanduse tõkestamisele ning annab täpsema ülevaate lemmikloomadest. Samuti vähendab see kohalike omavalitsuste (KOV) registrite arendamiskulusid. Praegu peavad erinevad osapooled (loomakliinikud, varjupaigad ja KOV-id) haldama samu andmeid eraldi, mis tekitab dubleerimist ja ebatõhusust. Ühtne register lihtsustaks andmete sisestamist, parandaks nende ajakohasust ja kättesaadavust ning võimaldaks tõhusamat veterinaarjärelevalvet, sealhulgas hõlbustaks infovahetust loomapidajatega näiteks loomataudide (nt marutaudi) ennetamise ja tõrje küsimustes.
Võtame teadmiseks

Soovitame kehtestada lemmiklooma registreerimise kohustuse ainult isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes elavad KOV-is, kus on vastav nõue kehtestatud. Registrisse tehtavad muudatused peaksid meie hinnangul olema nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus pakutud 2 päeva on ebamõistlikult lühike. Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri elukoha andmetega, siis sellisel juhul on vajalik luua ka õiguslik regulatsioon rahvastikuregistrist andmete sellel eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess arvestama andmete minimaalse töötlemise põhimõttega, nõude/tingimuse kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et isiku elukoht on Eestis.
Ei arvesta
Selgitame: lemmiklooma registreerimise kohustus on otseselt seotud looma mikrokiibiga identifitseerimisega. Kiibistamisest ei ole ilma registreerimiseta kasu, sest kiip ise ei sisalda muud, kui vaid koodi. Registreerimise kasu seisneb selles, et registris seotakse kiibilt loetav kood loomapidaja andmetega. Senine praktika, kus kiibistamine ja registreerimine on olnud kaks eraldiseisvat toimingut, ongi tekitanud olukorra, kus lemmikloomad võivad olla kiibistatud, kuid pole registreeritud. Selline praktika ei ole mitte ainult ebamõistlik, vaid raiskab loomapidaja raha. Kordame, kiip üksi ei taga looma jälgitavust. Looma jälgitavus on tagatud vaid koos kiibi andmete registreerimise ja loomapidaja andmetega sidumisega. Seega ei saa me nõustuda sellise praktika soodustamise või jätkamisega, kus registreerimise kohustust mikrokiibiga märgistatud loomade puhul ei kehtestata.

Leiame, et registriandmete ajakohasena hoidmise eesmärgil on tähtaja pikendamine 30-le päevale riskantne. Liiga pikk andmete ajakohastamise periood tekitab olukorra, kus isikud unustavad selle ära. Oleme seisukohal, et lühem andmete ajakohastamise tähtaeg tagab andmete ajakohastamise suurema tõenäosuse. Eelnõuga välja pakutud kaks tööpäeva on meie hinnangul piisav aeg näiteks loomapidaja vahetumise registreerimiseks.

Õiguslik alus rahvastikuregistrist andmete pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandite failist (kavand 4), millega muudetakse praeguse põllumajandusloomade registri põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise kavandi punkt 15 sisaldab järgmist täiendust: „Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.“.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustuslikku mikrokiipimist ja registreerimist nõutakse hetkel vaid piiriületusel (tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest). Seetõttu ei toeta me eelnõus pakutud mikrokiibistamise ja registreerimise kohustuse laiendamist kõigile lemmikloomadele, kuna see suurendaks nii elanike kui ka veterinaaride halduskoormust. Leiame, et lemmikloomade kiipimine ja registreerimine võiks jääda vabatahtlikuks nendes KOV-ides, kus see ei ole seni reguleeritud, ning kohustuslikuks seal, kus nõue juba kehtib.
Samas mööname, et kiipimine on oluline meede, mis aitab kadunud loomad kiiremini omanikele tagastada, suurendab loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab ennetada loomade väärkohtlemist) ja tugevdab veterinaarjärelevalvet. Kiipimine on lemmikloomapidamise kogukuludega võrreldes väike väljaminek. Siiski saaks loomaomanike teadlikkust kiipimise ja registreerimise vajalikkusest tõsta mitteregulatiivsete vahenditega.
Ei arvesta
Selgitame: Nõustute, et kiibistamine on lemmikloomapidamise kuludega võrreldes väike väljaminek. Senini rakendatud mitteregulatiivsed meetmed kiibistamise propageerimiseks ei ole piisavat tulemust toonud, nagu selgitatud ka käesolevale eelnõule eelnenud VTK-s, mille JDM (sel ajal JUM) kooskõlastas. Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõjude osas välja toodud, et praeguse seisuga on Eesti rahvastikust vaid 6,5% elanikkonnast, kellele veel ei kehti koera kiibistamise ja registreerimise kohustus. Samuti ei ole kõik neist koerapidajad. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustus on kehtestatud pea pooltes KOV-ides. Arvestades, et tegu on ühekordse väljaminekuga ning arvestades kiibistamise ja registreerimise suurt kasutegurit, leiame, et koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel kohustusliku kiibistamise laiendamine üleriigiliseks ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse tõusu ei nimetatud liiki loomade pidajatele ega veterinaararstidele.

2. Riiklikust veterinaararstide registrist
A. Eelnõu § 1 p 6 kohaselt võib veterinaararstide kontaktandmeid kasutada ka küsitluste korraldamiseks. Palume põhjendada, mis on see avalik hüve, mis õigustab arstidele selliste küsimustega lisakoormuse tekitamist. Palume kaaluda küsitlustel kontaktandmete kasutamise võimaldamist nõusoleku alusel (vt ka selgitust kooskõlastuskirja punktis 3 (B)).
Arvestame
Eelnõus sõnastust on muudetud. Täpsustatud on, et isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Seletuskirja on täiendatud asjakohase selgitusega.

B. VS § 21 lõike 1 osas märgime, et seaduses tuleb ette näha ka volitusnormi raamid, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Volitusnormi sisustamisel saab kasutada järgmist näidet:
“Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) pidamiseks sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.”
Arvestame
Volitusnormi sisustamisel on ettepanekuga arvestatud.. Kuigi AvTS-is on sätestatud andmekogude regulatsioon (AvTS § 435 lg 1), mis juba näeb ette üldisemad raamid, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, on siiski asjakohane volitusnormi täpsustada. Seda selleks, et oleks selgem, mis küsimuste reguleerimine on volitusnormiga hõlmatud. Näiteks, kas andmetele juurdepääsu kord on hõlmatud või mitte.

C. VS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lg 4 kohaselt tehakse avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel.
Esmalt selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Palume seletuskirjas selgitada, kas kõnealuse sätte kohaselt avalikustatakse ka isikuandmeid. Kui jah, siis juhime tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb ette näha, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse.
Arvestame
Eelnõu on täiendatud (eelnõu § 1 p 11) ja seaduse tasandil (VS § 21 lõigetes 11 ja 12) on ette nähtud, mis andmed ja millisel eesmärgil avalikustatakse.

D. VS § 21 lg 8 esimese lause kohaselt on registri andmetel informatiivne tähendus. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega, seega näib kõnealune säte seaduses olevat ebavajalik ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8 sõnastust. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse anda vaid seadusega. Nii on sätestatud AvTS § 436 lõikes 4. Ilma selleta on andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust.


E. VS § 21 lg 8 kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Palume selgitada, millisest hetkest andmed arhiivi kantakse. Praeguse seaduse sõnastuse juures ei ole võimalik aru saada, mis andmete säilitamise tähtaeg tegelikult on. Arvestades veterinaararstide registri põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatut ning asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, siis palume selguse huvides VS § 21 lg 8 sõnastada järgmiselt:
“Veterinaararstide registrisse kantud, käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”
Arvestame
Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8 sõnastust.


F. VS § 21 lg 9 kohaselt vastutab registrisse kantud andmete õigsuse eest nende esitaja. Selgitame, et andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse võttes vastutab infosüsteemi vastutav töötleja tervikuna infosüsteemi andmete õigsuse eest. Kõnealune säte seaduses on eksitav ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab registripidaja. Seetõttu on lisatud eelnõusse ja seletuskirja VS § 21 lg 9 muudatus: „Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.“.


3. Loomade registrist
A. Eelnõu § 1 p 17 – VS § 32 lg 4 kohaselt on loomapidaja kohustatud esitama loomade registrisse andmed enda ja oma peetava looma kohta. Võib eeldada, et siinkohal on peetud silmas VS § 35 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatud andmeid, seega palume selguse huvides VS § 32 lõiget 4 ka vastava viitega täiendada.
VS § 32 lg 7 p 2 kohaselt esitatakse loomade registrisse andmed hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel. Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, millisel eesmärgil need andmed registrisse kantakse ning milliseid andmeid täpsemalt silmas on peetud. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
Arvestame
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

B. Eelnõu § 1 p 24 – selle kohaselt on registri volitatud töötlejal õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule volitatud töötleja tegevusega seotud teadete, nagu näiteks loomatervise alase ohu teate, loomade registriga seotud muudatuse teate, andmete ajakohasena hoidmise teate ja muu sellise teate saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.
Esmalt juhime tähelepanu, et seadusega tuleb ette näha kindlad juhud, millise teabe saatmiseks on isikuandmete töötlemine lubatud, loetelu peab olema ammendav, mitte esitatud läbi näidete. Seadusliku aluse loomaomaniku kontaktandmete töötlemiseks loomisel tuleb arvestada, et see peab olema seotud isiku huviga, millist informatsiooni loomapidaja vajab. Meie hinnangul peab küsitluste puhul selline andmetöötlus toimuma isiku nõusoleku alusel. Samuti palume ka muu informatsiooni saamise osas isikule anda valikuvabadus, kas ta soovib info saamisest loobuda. Selgitame, et isiku kontaktandmete töötlemisel on tegemist isiku põhiõiguste piiramisega, mida saab teha üksnes PS-s sätestatud tingimustel. PS § 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piirang on õiguspärane üksnes juhul, kui see on proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Antud juhul on kaheldav, kas toodud eesmärgil andmetöötlusele seadusliku aluse loomine on vajalik ning et eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga. Saab nõustuda, et isikute informeerimine ohtude ja taudide eest on vajalik, kuid muudatuste teavituste osas pigem mitte. Samuti peaks siinkohal olema isikul valikuvabadus, kas ta soovib teateid saada või mitte. Oleme arvamusel, et isiku nõusoleku alusel andmetöötluse võimaldamine on isikule vähem koormav. Teeme ettepaneku VS § 34 lg 5 sõnastada järgmiselt:
“(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid isikule loomatervise alase ohu teadete saatmiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka muu teabe saatmiseks ja loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.”
Arvestame
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

C. Eelnõu § 1 p 25 – selle kohaselt kantakse loomade registrisse VS § 35 lg 1 p-des 7 ja 8 nimetatud andmed. Nende andmete esitamise kohustus on loomapidajal. Samas on seletuskirjas (lk 13) selgitatud järgmist: „Samuti sätestatakse lõikega 4 loomapidaja kohustus hoida ajakohasena andmed nii enda kui ka oma lemmiklooma kohta. Nende ajakohastatavate andmete hulka kuuluvad muu hulgas loomapidaja nimi, elukoha- ja kontaktandmed rahvastikuregistris juhul, kui need andmed muutuvad, samuti andmed looma kohta looma surma korral.“ Sellest võib järeldada, et isiku elukoha- ja kontaktandmed võetakse registrisse rahvastikuregistrist. Seega jääb selgusetuks, kas isik siis esitab ise vajalikud andmed või saadakse need andmed rahvastikuregistrist ning kui tegemist on viimasega, siis millisel õiguslikul alusel andmed rahvastikuregistrist saadakse. Lisaks palume selgitada, mis saab olukorras, kui rahvastikuregistri ja isiku poolt esitatud andmed on erinevad.
Samuti peab loomapidaja esitama andmed nimemuutuse kohta. Võttes arvesse andmete ühekordse küsimise põhimõtet, siis ka need andmed on ju rahvastikuregistris olemas, ehk miks isik peab neid andmeid riigile uuesti esitama. Veel enam tekitab küsimusi, kuidas peaks loomapidaja täitma kohustust esitada andmed tema surma kohta. Kas siinkohal on siiski silmas peetud andmeid looma surma kohta, nagu on toodud seletuskirjas § 32 lg 4 selgitustes? Juhul, kui siiski on silmas peetud, et esitama peab andmed looma surma kohta, siis palume § 35 lg 1 p 7 ka vastavalt sõnastada.
Seletuskirjas (lk 29) sotsiaalsete mõjude all on selgitatud – füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab valideerida rahvastikuregistris, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Palun selgitage, mida siinkohal on silmas peetud selle all, et andmed saab valideerida rahvastikuregistris.
Põhimõtteliselt jääb selgusetuks, milliseid andmeid loomapidaja ise on kohustatud registrisse esitama. Tegemist on isikule seadusega pandud kohustusega ning selline kohustus peab talle olema selge ja arusaadav. Arvestada tuleks ka asjaolu, et teatud andmed kannab looma kohta registrisse veterinaararst looma kiibistamisel.
Arvestame osaliselt
Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse mõttes täpsustatud. Andmete ajakohastamise nõudele (VS § 35 lg 52) on lisatud erand, mille puhul VS-iga ei kohustata andmeid ajakohastama. Erand kehtib selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist.

Elukoha andmed saadakse seega rahvastikuregistrist, lemmikloomapidaja veendub looma registreerimise alustamisel pärast riigilõivu tasumist, kas andmed on tema kohta õiged (valideerib). VS-i muudatused ei kohusta neid andmeid muutma, juhul kui tegu on ebaõigete andmetega. Küll aga on isiku enda huvides ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu.

Selgitame, et andmed loomaomaniku nime muutumise ja surma kohta tulevad rahvastikuregistrist, neid ei ole vaja eraldi riigi lemmikloomaregistris muuta. Arusaadav, et inimene ei saa ka andmeid uuendada, kui ta on surnud. Need andmed on õigusaktis selgelt välja toodud selleks, et PRIA-l oleks õigus neid andmeid rahvastikuregistrist (või ettevõtja, sh FIE puhul äriregistrist) pärida.

Juhul kui riigi registrites ei ole andmeid loomapidaja kohta, esitab ta need ise pärast riigilõivu tasumist. Täpne andmekooslus ja milline on osapool, kes tagab, et nõutud andmed saavad registripidajale esitatud (või veendub, et andmed, mis teistest andmekogudest päritakse riigi lemmikloomaregistrisse kandmiseks, on õiged) on välja toodud seletuskirja lisas 1 rakendusaktide kavandites (vt kavand 4).

D. Eelnõu § 1 p 26 – VS § 35 lg 4 kohaselt esitatakse andmed loomade registrisse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga. Palume selgitada, kas PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse loomade registri nn iseteeninduskeskkonda. Samuti palume selgitada, mida on silmas peetud muu e-teenuse keskkonna all. Selgitame, et isikuandmete töötlemine saab toimuda seaduslikul alusel ning kui andmeid töödeldakse (esitatakse) mõnes teises andmekogus kui loomade register, siis tuleb ka vastava andmekogu sätteid täiendada.
VS § 35 lg 5 kohaselt vastutab registrisse kantud andmete õigsuse eest nende esitaja. Kõnealune säte on eksitav ja tuleks eelnõust välja jätta. Selgitus on toodud kooskõlastuskirja punktis 2 (F).
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab registripidaja. Seetõttu on eelnõus ja seletuskirjas VS § 35 lg 5 sõnastust täpsustatud järgmiselt: Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.

PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse loomade registri iseteeninduskeskkonda. Muu e- teenuse all mõeldakse näiteks loomade jõudlusandmeid, mis laekuvad automaatselt loomade registrisse veistega toimunud sündmuste kohta Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) infosüsteemist ning ettevõtja ei pea sündmuste kohta lisama eraldi teavitusi e-PRIAsse.

E. VS § 34 lg 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud töötlejateks PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Sama sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud töötlejate vastutusvaldkonnad. Juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Antud juhul ei töötle nimetatud asutused isikuandmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks ning on seega registri kaasvastutavad töötlejad. Seega palume seaduseelnõu täiendada selliselt, et registri kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA ning põhimääruse volitusnormi lisada, et kaasvastutavate töötlejate ülesanded määratakse registri põhimääruses.
Arvestame
Eelnõus ja seletuskirjas on täiendused tehtud.

4. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasisides juhtisime tähelepanu, et koostada tuleb ka andmekaitsealane mõjuhinnang, seletuskirjas on viidatud kahes kohas (lk-d 29 ja 35), et täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus, seletuskirja lisana ei ole seda esitatud ja ei ole ka viidet, kus sellega tutvuda saaks.
Selgitame
Andmekaitsealane mõjuhinnang on edastatud AKI-le ja RIA-le kooskõlastamiseks seoses muudatustega põllumajandusloomade registris. Eelnõu koostamise käigus otsustati ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jätta andmekaitsealane mõjuhinnang muudele osapooltele avalikustamata.

5. Seletuskirjas (lk 24) on toodud, et KOV-il ei ole loomapidajatele teenuste pakkumisel vaja teada füüsilisest isikust loomapidaja isikuandmeid. Samas on seletuskirjas (lk 35) öeldud, et loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Seega jääb ebaselgeks, milliseid andmeid registrist siiski KOV-idele edastatakse ning kui KOV-idele siiski edastatakse ka isikuandmeid, siis millisel õiguslikul alusel see toimuks. Seaduseelnõus on KOV välja toodud üksnes riigilõivuseaduse muudatuses, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud. Palun selgitage, milliseid toiminguid ning millisel õiguslikul alusel KOV loomade registris teeb ning milliseid andmeid ja millisel õiguslikul alusel KOV-ile edastatakse.
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on vajalik loomapidajale tema looma tagastamiseks, kui loom leitakse ja loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui palju koeri nende haldusterritooriumil peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele ligipääsu andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide konkreetsete vajadustega. Samuti on aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru saada, millistes piirkondades lemmikloomi suuremal või väiksemal arvul peetakse (peamiselt koeri) selleks, et tagada oma elanikele vajalike teenuste kättesaadavus: koerte väljaheidete jaoks prügikastid, jalutusväljakud jmt. Õiguslik alus KOV-idele vajalikele andmetele ligipääsuks kehtestatakse põllumajandusloomade registri põhimäärusega, mille muutmise kavand (Kavand 4) on seletuskirja lisas 1.

6. Eelnõuga muudetakse seni KOV-i ülesandeks olnud lemmikloomade üle arvestuse pidamine riigi ülesandeks. Eelnõu ajendiks seletuskirja kohaselt on, et KOV-d ei ole suutnud tagada ühiselt kasutatavat andmebaasi – erinevad KOV-id kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu või ei kasutata üldse mingit tehnilist vahendit. Seletuskirjas (lk 3) on märgitud: „see on toonud kaasa arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid”. Leiame, et samamoodi tuleks riigis tervikuna reguleerida ka lemmikloomade lahtipääsemise keeld. Keeld on küll VS § 37 lg-s 1 sätestatud, kuid seda tõlgendatakse praktikas kitsendavalt vaid veterinaarohutuse tagamise vahendina (taudide leviku vältimine). Muudatus on kantud samast eesmärgist nagu ka arvestuse pidamise kohustuse ülevõtmine – riigis ei saa kehtida 79 erinevat reeglit loomade lahtipääsemise küsimuses. Tegemist on avaliku korra tagamiseks vajaliku kohustusega, mis peab riigis tervikuna kehtima ühesugusena. Lahtipääsemise keeluga seoses on praktikas tekkinud ka vaidlused selle üle, kellel on VS §-s 37 sätestatud lemmikloomapidaja kohustuse osas järelevalvepädevus. Probleemi lahendamiseks tuleb lisaks üldisele lahtipääsemise keelule sätestada seaduses ka järelevalveorgan. Järelevalvepädevus võib olla ka kattuv – pädev organ võib olla nii PTA kui ka KOV.
Selgitame
Selgitame, et VS § 37 lõikes 1 sätestatud nõue pidada looma veterinaarnõuete kohaselt ja sealhulgas rakendada ka vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks, on kehtestatud:
1) eelkõige looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil;
2) loomataudi ennetamise ja tõrje eesmärgil;
3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse ja loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise eesmärgil.

Veterinaarseaduse § 37 peamine sisu on määratleda, kes on lahtipääsenud loom ja kes on omanikuta loom ning kes korraldab sellise looma püüdmise.

LoKS-is ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid käsitletakse veterinaarnõuetena, mille eesmärgiks on loomade kaitse inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.

VS ja LoKS ei reguleeri:
1) inimeste turvalisuse tagamist ja
2) vallas või linnas heakorra tagamist ega
3) avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

Samas KOKS-i alusel kehtestatud KOV-i koerte ja kasside pidamise eeskirjade eesmärk on inimese turvalisuse ning valla või linna territooriumil heakorra tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse heakorda ja avalikku korda reguleerivate nõuete kaudu.

Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus kiitis 26. juuni 2025. a istungil Riigikogule esitamiseks heaks REM-i välja töötatud KOKS-i ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (EIS eelnõu toimiku nr: 24-0006), milles reguleeritakse omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku järelevalve tegemist terviklikult. See tähendab, et lisaks koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmise üle nähakse selles ette omavalitsusüksuse õigus teha riiklikku järelevalvet ka muude volikogu kehtestatud eeskirjade (kaevetööde eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle. Lisaks muudetakse koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamise aluseks oleva volitusnormi ulatus laiemaks, asendades selle üldisema sõnastusega „lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine“ ja täpsustatakse, mida volikogu nimetatud eeskirjas reguleerida võib. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus võimaldatakse näiteks omavalitsusüksustel kehtestada nõuded ka loomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva territooriumi, millel ta lemmiklooma peab, piiramise kohta, et oleks välistatud lemmiklooma lahtipääsemine sellelt territooriumilt.

Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on kavandatud ka regulatsioon selle osas, kuidas omavalitsusüksus saab agressiivsete koerte juhtumitega tegeledes olulise või korduva rikkumise korral, kui tekib vajadus sellised koerad loomapidaja juurest nö hoiule võtta ja otsustada nende edaspidine saatus, kohaldada LoKS § 64 lõigetes 4–7 ja §-des 642 ja 648 sätestatud lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmise regulatsiooni. Nimetatud sätetes nähakse ette lemmikloomade hoiulevõtmise, müümise või hukkamise regulatsioon. LoKS-i nimetatud regulatsioon arvestab nii loomade olemusega (loomad ei ole asjad, vaid tunnetavad olendid) kui ka loomapidaja omandiõigusega. Lemmiklooma puhul ei ole asjakohane rakendada riikliku järelevalve menetluses KorS §-des 52 ja 53 ette nähtud erimeetmeid ehk vallasasja hoiulevõtmise ja hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise sätteid.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestame
Justiits- ja Digiministeerium

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlasta eelnõu, kuna halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu koostamisel rakendatud.

Juhime tähelepanu, et 25.05.2025 jõustunud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatustega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41) ning sisukokkuvõttes tuleb esitada selgitus reegli rakendamise või rakendamata jätmise kohta (HÕNTE § 41 lg 2 p 3). Halduskoormuse suurenemise korral tuleb ette näha seda tasakaalustav nõue ning sisukokkuvõttes peab see nõue olema selgelt kajastatud.

Arvestame
Kooskõlas HÕNTE § 1 lõikega 41 oleme täiendanud eelnõu seletuskirja halduskoormuse tasakaalustamise meetmete kirjeldustega. Need leiab seletuskirja sisukokkuvõttest. Muuhulgas oleme lisanud sinna järgmise meetme: „Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14122).“.


Samuti jääb Justiits- ja Digiministeerium varem esitatud seisukoha juurde, et lemmikloomade kiipimine ja registreerimine võiks olla vabatahtlik nendes kohalikes omavalitsustes (KOV), kus vastav nõue seni puudub, ning kohustuslik seal, kus see juba kehtib. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlasta eelnõuga pakutud mikrokiibistamise ja registreerimise kohustuse laiendamist kõigile lemmikloomadele, kuna see suurendaks nii elanike kui ka veterinaaride halduskoormust. Samas mööname, et kiipimine on oluline meede, mis aitab kadunud loomad kiiremini omanikele tagastada, suurendab loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab ennetada loomade väärkohtlemist) ning tugevdab veterinaarjärelevalvet. Siiski leiame, et loomaomanike teadlikkust kiipimise ja registreerimise vajalikkusest saaks tõhusalt suurendada ka mitteregulatiivsete vahenditega.
Ei arvesta
Selgitame: Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei nähta ette kiibistamise ja registreerimise nõude laiendamist kõigile lemmikloomadele, vaid üksnes levinumatele liikidele: koer, kass, valgetuhkur. Muude liikide puhul on see loomapidaja otsustada, kas ta soovib oma looma kiibistada ja registreerida või mitte.

Oleme eelnõu ettevalmistamiseks korraldanud küsitluse nii veterinaararstide, loomapidajate kui KOV-ide seas, et saada tagasisidet nii kiibistamise kui ka registreerimise vajaduse ja ühiskonna valmisoleku kohta. Samuti oleme kaasanud veterinaaraste, loomakaitseorganisatsioone (sh varjupaiku) ja kohalikke omavalitsusi selle eelnõu ettevalmistamisse ning nende kõigi hinnangul on üleriigilise kohustusliku kiibistamise ja registreerimise näol tegu pikalt oodatud ja vajaliku muudatusega Eesti õigusruumis.

Käesoleva eelnõuga on soov vähendada praeguse õigusliku lahendusega kaasnevat halduskoormust lemmikloomapidajatele, kui nende lemmikloom (eelkõige koer või kass) pääseb nende juurest lahti. Looma omanikul on sellises olukorras kohustus oma looma otsida. Juhul kui loom on kinni püütud ja varjupaika toimetatud, on vaja teda otsida erinevatest varjupaikadest, sh sellistest, mis võivad olla väljaspool loomaomaniku või ‑pidaja elukohajärgset KOV-i. See tähendab, et isik ei pruugi isegi teada, millistest varjupaikadest oma lemmiklooma otsida. Samuti tekib loomapidajale tõenäoliselt vähemalt sama suur kui mitte suurem kulu varjupaigast looma tagasi võttes, võrreldes kiibistamise ja registreerimise ühekordse kuluga. Avalikult ligipääsetavate lepingute kohaselt on ühe kassi pidamise kulu 14 päeva eest üldjuhul vahemikus ~100–300 eurot, koerte puhul vahemikus ~170–400 eurot. Sellele summale lisandub üldjuhul ka käibemaks. Kuigi hinnakiri on ette nähtud KOV-idele, siis võib eeldada, et kui omanik või loomapidaja läheb oma loomale varjupaika järele, tasub ta samalaadse summa varjupaigale. Siin tuleb ka arvestada asjaoluga, et mitme KOV-i lepingulised varjupaigad võivad asuda ka näiteks 100 kilomeetri kaugusel loomapidaja elukohajärgsest KOV-ist ja seega ka looma leidmise piirkonnast. See tähendab, et loomapidaja peab leidma võimaluse loomale varjupaika järele sõitmiseks. Arvestades varjupaikadesse sattuvate loomade arvu, on potentsiaalne halduskoormus ja kulu lemmikloomapidajatele juba praegu märkimisväärne. Planeeritavate muudatustega, eelkõige ühtsete nõuetega üle Eesti ja riigi lemmikloomaregistri võimaluste kasutusele võtuga väheneb segadus ja teadmatus loomapidajate seas, kelle loom on kaduma läinud ja leidnud tee varjupaika.

Veterinaararstidele lisanduv kohustus registrisse andmeid esitada, on tasakaalustatud pakutava teenuse eest tasu küsimisega.

2. Oleme esimesel kooskõlastusringil teinud järgmise märkuse: “Soovitame kehtestada lemmiklooma registreerimise kohustuse ainult isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes elavad KOV-is, kus on vastav nõue kehtestatud. Registrisse tehtavad muudatused peaksid meie hinnangul olema nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus pakutud kaks päeva on ebamõistlikult lühike. Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri elukoha andmetega, siis sellisel juhul on vajalik luua ka õiguslik regulatsioon rahvastikuregistrist andmete sellel eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess arvestama andmete minimaalse töötlemise põhimõttega, nõude/tingimuse kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et isiku elukoht on Eestis.”.

Juhime tähelepanu, et kui põllumajandusloomade register hakkab andmeid saama ka rahvastikuregistrist, siis tuleb rahvastikuregister ka andmeandjana põllumajandusloomade registri põhimääruses välja tuua, samuti lisada, milliseid andmeid rahvastikuregistrist põllumajandusloomade registrisse saadakse.
Arvestame
Seletuskirja lisas 1 (kavand 4) on täpsemalt välja toodud, kuidas toimub andmevahetus teiste andmekogudega ning millised andmed saadakse rahvastikuregistrist (vt kavandi § 1 punkt 15).

3. Eelnõu § 1 p 7 – palume selgitada, kas sätte viimane lause tähendab, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadete saamisest. Juhime tähelepanu, et otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on isikul õigus igal ajal nõusolek tagasi võtta. Juhul, kui on mõeldud, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadetest, palume säte sõnastada järgmiselt:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, näiteks loomataudi ohu teate, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate ja muu sellise teate saatmiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.“

Kui on aga mõeldud, et esimeses lauses sätestatud teadetest isik loobuda ei saa, siis palume sättest viimane lause ära jätta, sest IKÜM-ist see õigus tuleneb juba otse. Sama märkus kehtib ka loomade registri vastava sätte kohta (eelnõu § 1 p 30).
Arvestame
Mõeldud on, et esimeses lauses sätestatud teadetest (vastutava töötleja tegevusega seotud teade, loomataudi ohu teade, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade) isik loobuda ei saa. Oleme isikuandmete kaitse üldmääruses (art 7 lg 3) isikule antud õiguse dubleerimise seaduse eelnõust eemaldanud. Sättest (VS § 21 lg 51) on eelviimane ja viimane lause ära jäetud. Sama märkusega oleme arvestanud ka loomade registri vastava sätte puhul (eelnõu § 1 p 30, VS § 34 lg 6).

4. Eelnõu § 1 p 12 – palume avaldatavad isikuandmed tuua seaduse tasandile, ei piisa üksnes viitest põhimäärusele. Seadusandja peab saama otsustada, millises ulatuses isikuandmeid on lubatud avaldada.
Arvestame
Avaldatavad isikuandmed on loetletud seaduse eelnõu § 1 punktis 11 (VS § 21 lg 11 ja 12).

5. Eelnõu § 1 p 32 – märkuste tabelis on selgitatud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e‑teenuste keskkonna all on mõeldud põllumajandusloomade registri iseteeninduskeskkonda. Antud selgituste kohaselt edastab isik andmed esmalt põllumajandusloomade registrisse, mis omakorda edastab andmed loomade registrisse. Antud juhul tekib küsimus, kas siinkohal on järgitud andmete eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Juhul, kui andmed on vajalikud üksnes loomade registri eesmärgi täitmiseks, ei tohiks neid andmeid töödelda teises registris. Juhul, kui andmeid on vaja mõlema registri eesmärkide täitmiseks, siis on põllumajandusloomade register loomade registrile andmeandja ja isik ei edasta neid andmeid loomade registrisse. Eelnõust peab selgelt välja tulema, millisesse andmekogusse isik andmeid edastab ja kuidas sealt edasine andmetöötlus (andmete edastamine) toimub.
Selgitame
Andmeandja ei pea edastama andmeid põllumajandusloomade registrisse, et sealt edastataks andmed loomade registrisse. Oleme märkuste tabelis kõnealust vastust täpsustanud ja registri nimetuse parandanud. Andmed esitatakse loomade registrisse selle registri nn iseteeninduskeskkonna kaudu. Vastavalt käesoleva eelnõu § 1 punktile 1 nimetatakse põllumajandusloomade register loomade registriks.
Seletuskirjas oleme registri nimetuse muutust põhjendanud järgmiselt: „Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks põllumajandus-loomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS‑i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.“

6. Eelnõu § 1 p 33 – selle kohaselt peab loomapidaja esitama andmete muutmise kohta taotluse viivitamata, välja arvatud andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Antud sätte korral puudub tegelikult kohustatud isikul (loomapidajal) selgus, milliseid andmeid peab ta ise esitama ja millised võetakse teistest andmekogudest. Seaduses peab olema selgelt välja toodud, mis on loomapidaja kohustus, ehk mis andmeid tema on kohustatud esitama. Palume siinkohal eelnõu täiendada. Sealjuures palume üle vaadata, kas andmekogu põhimääruses on välja toodud andmeandjatena ka asutused, kellelt andmeid saadakse, sh toodud, milliseid andmeid ja milliselt andmeandjalt saadakse. Hetkel tundub, et seletuskirja lisas toodud määruse kavandis andmeandjaid ja nendelt saadavaid andmeid ei ole sätestatud. Palume siinkohal ka põhimäärust täiendada.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 33 (VS § 35 lg 52) sõnastust on muudetud järgmiselt: „(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.“

Loomapidajal lasub kohustus oma e-posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Kõnealusesse registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi poolt rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu leiame, et on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.

Registri põhimääruse kavandis (seletuskirja lisa 1, kavand 4) on samuti täiendatud andmevahetust teiste andmekogudega (kavandi § 1 p 15, põhimääruse § 12). Andmeandjatelt saadavad andmed on sätestatud kavandi § 1 punktis 16 (põhimääruse § 13).

7. Palume vähemalt osa andmekaitsealasest mõjuhinnangust seletuskirjas avaldada, sest kõik sellest ei saa olla asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Võimalik on teha sellest mõjuhinnangust ka kokkuvõte seletuskirja.
Arvestame
Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte on lisatud seletuskirja juurde lisana 2.

8. Praegu toimivad Eestis mitu lemmikloomaregistri nn karbitarkvara, mida kasutavad KOV-id. Peame vajalikuks rõhutada, et lemmikloomade andmete ühtsesse loomade registrisse kandmisel on kriitilise tähtsusega andmete migratsioon olemasolevatest andmekogudest, koostöö olemasolevate registrite arendajatega ning KOV-idega, et andmete ülekandmine tõrgeteta õnnestuks. Oluline on ka lemmikloomade omanike teavitamine, et kust nad edaspidi oma lemmikloomade andmeid näevad ja saavad muuta.
Võtame teadmiseks
Selgitame, et olemasolevatest andmekogudest on plaanis andmed üle kanda uude loodavasse registrisse. Seetõttu olemegi vastavasisulised punktid eelnõus sõnastanud (eelnõu § 1 punkt 41, VS § 1212). Me planeerime tulevikus elanikkonnale teavitustegevusi, kuna eelnõuga planeeritud muudatused on olulised suurele hulgale Eesti elanikest. Ometigi ei ole neid mõttekas teha eelnõu menetlemise ajal, mil eelnõu ei ole veel Vabariigi Valitsuse ega Riigikogu lauale jõudnud.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestame
Keskkonnaamet

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Seoses sellega, et veterinaarseadust täiendatakse §-ga 3¹, mille lõikes 1 määratletakse lemmiklooma tähendus: „§ 3¹. Lemmikloom (1) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud peetav loom.“ tuleks üle vaadata ka loomakaitseseaduses § 2 lõikes 3 sätestatud lemmiklooma tähendus: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet.“ Antud juhul regulatsioonid võimaldavad erinevat tõlgendust, kes võib olla lemmikloom ning need tuleks ühtlustada.
Ei arvesta
Selgitame: loomakaitseseaduse mõiste lähtub loomakaitselistest eesmärkidest ja keskendub asjaolule, et ka nn „tööloomade“ heaolu tuleb tagada. Seega ei saa seda täiendust LoKS-i mõistest välja jätta. Lisaks määruses (EL) 2016/429 nimetatud definitsioonile on eelnõusse lisatud täiendus, mille kohaselt kiibistamise, registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamisega seotud sätted kehtivad ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.
Oleme seisukohal, et kuigi sisulist vahet loomakaitseseaduses ja veterinaarseaduses kasutatavatel mõistetel kiibistamise ja registreerimisega seoses ei ole, on need vaja seaduste erinevatest eesmärkidest lähtuvalt ja EL õigusega seoses mõlemas seaduses eraldi sõnastada. VS-iga on soovitud luua loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad üht ja sama loomade rühma.
Maksu- ja Tolliamet

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Ülejäänud määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33-35 nimetatud ülesanded jäävad MTA pädevusse. Seega on MTA eelnõu kohase seaduse kohaselt pädev asutus eelnimetatud määruse artiklite
33 ja 34 ning artikli 35 lõike 1 punktides a ja b ning lõike 2 osas.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 1 kohaselt, kui määruse artiklitega 33 ja 34 ette nähtud kontrollidest selgub, et lemmikloom ei vasta II või III peatükis sätestatud nõuetele, otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on
asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b).
Nõustume eelnõu seletuskirjas väljatooduga, et seaduses pädevuste selge jaotus tagab, et ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Küll aga leiame, et kui kontrollides selgub, et lemmikloom ei vasta nõuetele ja pärast veterinaararstiga konsulteerimist tuleb lemmikloom maismaapiirilt või lennujaamast tagasi saata lähteriiki või- territooriumile või isoleerida ametliku järelevalve all, siis seda ei ole alati võimalik teha ning MTA-l puudub selleks pädevus ja vahendid.

Maismaapiirilt on võimalus lemmikloom lähteriiki tagasi saata (välja arvatud juhul kui tegemist on sõjapõgenikuga, EL-i kodanikuga) ning sellisel juhul tuleb loom kas piiripunktis kinni pidada või väljastada eriluba. Erandina võivad liikmesriigid määruse (EL) nr 576/2013 artiklist 32 lähtudes teha erandi artiklite 6, 9, 10 ja 14 sätetest (marutaud jms haigused) ning eriolukorras lubada selliste lemmikloomade mittekaubanduslikku toomist oma territooriumile. Eriolukorras annab loa riiki sisenemiseks pädev asutus, kes vastavalt VS § 9 punktile 2 on määruse (EL) nr 576/2013 artikli 32 kohaldamisel PTA. Järelikult on PTA pädev artikli 32 erandi andmise üle otsustamises. Peame oluliseks välja tuua, et Narva piiripunkt (toll) töötab ajavahemikul kell 7.00 kuni 23.00 ning PTA ametnikud töötavad Narva piiripunktis koha peal kella 08.00-st kuni 17.00-ni. Seega võib piiripunktis tekkida olukord, kus PTA ei ole koha peal olemas, et eriluba väljastada, kuid reisijal on piiriületus lubatud. MTA-l aga ei ole spetsiaalseid ruume, kus lemmikloomi seni hoiustada ja isoleerida ametliku järelevalve all, kuni eriluba antakse. Kuna tolli ruumides viibivad pidevalt teenistuskoerad, siis on haigete lemmikloomade korral suur risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub. Teenistuskoerte väljaõpe ja ülalpidamine on väga ressursikulukad. Seega ei ole põhjendatud, et tekkida võib olukord, kus nõuetele mittevastavad lemmikloomad viibivad teenistuskoertega samades ruumides.

Tallinna lennujaamas ei ole tagasisaatmine lähteriiki või- territooriumile enamjaolt koheselt võimalik, kuna lendude vahed on pikad ning lähteriiki ei pruugi Tallinna lennujaamast lendu tagasi minna mitu päeva. Lisaks ei pruugi lemmiklooma omanikul või volitatud isikul olla võimalik soetada tagasilennupiletit. Seega peab nõuetele mittevastav loom jääma lennujaama teadmata ajaks. Lennujaamas sees puudub aga loomade jalutamisvõimalus ning tollil ei ole ruume ega võimalust lemmiklooma isoleerimiseks. Lennujaamas viibivad ka teenistuskoerad, mistõttu on haigete lemmikloomade korral suur risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub. Eriolukorras on küll võimalik, et PTA annab välja loa looma sisenemiseks riiki või transiidiks läbi Eesti, kuid kuna keskasutus töötab tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani kuni kella 16.45-ni ja reedel pool päeva, ei tule veterinaararstid lennujaama ka väljakutsel ning eriloa väljastamine on takistatud.
Ei arvesta
Selgitame: Eelnõus täpsustatakse sätet ja vähendatakse MTA kohustusi seoses lemmikloomade kontrolliga piiripunktis. Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 nõuete täitmine ongi mõeldud tolli ja PTA ametnike koostöös.
Põhjendus, et MTA-l puuduvad ruumid ja vahendid kontrolli läbiviimiseks, loomade ajutiseks hoiustamiseks ja võimekus looma tagasisaatmiseks on kummalised, kuna see kohustus on loomatauditõrje seaduses 2016. aastast ja veterinaarseaduse koostamisel sinna lisatud samal kujul. Ka eelnevalt oli 2004. aastal jõustunud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kohaselt lemmikloomade impordi kontroll MTA pädevuses.
Saame MTA ettepanekust aru, et amet ei ole eelneva 8 aasta jooksul määrusest tulenevate nõuete täitmiseks samme astunud ja nüüd soovib, et PTA tegeleks edaspidi loomade isoleerimiseks vajalike ruumide kasutuselevõtu ja isolatsiooni läbiviimisega.
MTA esile toodud järelevalvekoerte terviseohutusega seotud suurenenud riski me ei näe, kuna koerad puutuvad igapäevaselt kokku paljude inimeste ja mujalt pärit esemetega, mis võivad samuti kaasa tuua haigusetekitajaid. Loomataudide vastu on MTA-l kui loomapidajal vastutustundlik loom vaktsineerida ja rakendada muid meetmeid looma kaitsmiseks.

Oleme seisukohal, et probleem on lahendatav ametite vahelise koostööleppega.

Täiendavalt selgitame: Kõnealune säte (muudatus VS § 9 punktis 2) on pärast teist kooskõlastusringi eelnõust välja jäetud.

Juhime tähelepanu, et lähiajal on jõustumas uus delegeeritud määrus, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013, ning osa senise määruse sätteid liiguvad komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) 2019/2122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011. Uue delegeeritud määruse jõustumise tähtajaks on kavandatud 22.04.2026. a. Alates 2026. a 22. aprillist ei kohaldata enam VS § 9 punktis 2 viidatud määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas ning asjakohane muudatus VS-is tuleb kavandada kooskõlas uue delegeeritud määrusega. Seega muudatus senisel kujul tuleb eelnõust välja jätta. MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevused piiritletakse selgemalt kooskõlas eespool nimetatud uue delegeeritud määrusega, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013.


Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 2 kohaselt, kui pädev asutus ei anna luba lemmikloomade mittekaubanduslikuks toomiseks liitu, isoleeritakse lemmikloomad ametliku järelevalve all, kuni nad kas saadetakse tagasi lähteriiki või -territooriumile (punkt a) või võetakse vastu muu haldusotsus nende lemmikloomade kohta (punkt b). Nagu eelnevalt välja tõime, puudub MTA-l lemmiklooma isoleerimisvõimalus ametliku järelevalve all. Mis puudutab muu haldusotsuste tegemist, siis seda on pädev tegema PTA, kes saab anda välja eriloa lubada lemmikloom ajutiselt riiki. Seega ei ole põhjendatud muu haldusotsuse tegemise osas pädevuse seadmine MTA-le. PTA-l on selgelt suurem pädevus loomade riiki lubamise üle otsuseid teha, samuti otsustada, kuidas tuleks riiki mittelubamisel loomi hoiustada.

Leiame, et MTA-l on küll võimalik dokumente kontrollides tuvastada mittenõuetekohasus, kuid ei ole arvestatud asjaoluga, et vastavalt VS § 9 punktile 2 on MTA määratud pädevaks asutuseks ka lemmikloomade tagasisaatmise ja isoleerimise üle otsustamisel, kui dokumendid nõuetele ei vasta. See omakorda tähendab, et MTA peaks suutma tagada loomade tagasisaatmise lähteriiki või- territooriumile ja/või isoleerimise ametliku järelevalve all. MTA-l aga puuduvad täna teadmised ja vahendid, et vajadusel lemmikloomi nõuetekohaselt
hoiustada ning alati ei ole võimalik piirilt looma tagasi saata. Seda võib ette tulla eelkõige lennujaamas, kus looma tagasisaatmine lähteriiki pole alati koheselt võimalik ning seni kuni see võimalikuks osutub, on vaja loom isoleerida ametliku järelevalve all ja hoiustada, milleks
aga puudub lennujaamas koht, kus oleks võimalik erinevaid loomi nõuetekohaselt hoiustada. Samas, kui lemmiklooma dokumentatsioon on puudulik, ei tohi loomaga riiki sisenemist lubada.

Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja 34 tulenev dokumentide ja identsuse kontroll saab olla MTA ülesanne ja pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa andmise ja meetmete võtmise otsustamine, sh lemmikloomade tagasi saatmine lähteriiki või- territooriumile ja isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks VS § 9 punktist 2 välja võtta.
Ei arvesta
Selgitame: Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b). Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb.

Oleme seisukohal, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.

Vt täiendavat selgitust eelmisele märkusele.

Andmekaitse Inspektsioon

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
AKI selgitab, et andmekogus sisalduvate isikuandmete kasutamise eesmärk peab olema kooskõlas andmekogu asutamise eesmärgiga ehk isikuandmete kasutamine on lubatud ainult seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks (AvTS § 43¹ lg 1).

AKI hinnangul ei ole eelnõuga kavandatav veterinaararstide ja loomapidajate (sh lemmikloomapidajate) kontaktandmete kasutamine eelviidatud isikute teavitamiseks ja seirete ning küsitluste korraldamiseks kooskõlas vastavate andmekogude eesmärkidega ning nimetatud isikuandmete sellisel viisil kasutamiseks puudub seega õiguslik alus.

Veterinaararstide register

Haldusorgan ei tohi andmekogu pidada oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete tarvis. Riiklik veterinaararstide register on asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid on ammendavalt loetletud nimetatud paragrahvi lõikes 2 ning nende hulgas ei leidu veterinaararstide teavitamist ega seirete või küsitluste korraldamist. Lisaks sellele ei kuulu selline teavitamine või seirete ja küsitluste läbiviimine registri vastutava töötleja ehk PTA-le seadusega ettenähtud avalike ülesannete hulka.
VS § 57 lg 3 näeb ette, et loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus-ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid. Seadusega ei ole ettenähtud isikupõhine teavitamise kohustus.

Järelikult eelnõu punktis 6 ettenähtud isikuandmete kasutamise eesmärk on vastuolus veterinaararstide registri pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.

Loomade register

Sarnaselt veterinaararstide registriga ei ole ka loomaderegistris olevate kontaktandmete kasutamine teavitamise ning seirete ja küsitlusete korraldamiseks kooskõlas andmekogu eesmärgiga. PRIA põhimäärusest tulenevalt ei kuulu loomapidajate teavitamine PRIA tegevusest, loomade registriga seotud muudatustest jm eelnõu punktis 24 nimetatud tegevused PRIA ülesannete hulka.
Eriti kahtlusttekitav on seadusandja soov teavitada loomapidaja perekonda loomapidaja surma korral teabe uuendamise vajadusest. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas soovitakse surnu perekonda teavitada surnu kontaktandmete kaudu (ei saa eeldada, et teistel isikutel on juurdepääs surnu kontaktidele). Või siis seadusandja sooviks on, et PRIA selgitaks välja surnud loomapidaja sugulussuhted ning teavitaks perekonnaliikmeid otse nende kontaktide kaudu? Samas jääb selgusetuks, keda konkreetselt tuleks ikkagi teavitada. Etteruttavalt selgitab AKI, et selliseks andmetöötluseks puudub seaduslik alus. AKI ei näe, et sellise teavitamise jaoks kontaktandmete kogumine oleks üldse aktsepteeritav. Teabe uuendamise kohustus tekib vastavalt seadusele looma uuel omanikul, kelleks ei pruugi üldse saada surnu perekonna liige.

Juhul, kui andmekogus sisalduvate kontaktandmete kasutamise eesmärgiks on isikute täiendav teavitamine, seirete ja küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse kehtestamine olema põhjalikult kaalutud ja vajalik. AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt põhjendatud ei veterinaararstide registri ega loomade registri osas. Juhul, kui isikutega eelnimetatud eesmärkidel ühenduse võtmine siiski kehtestada, on see võimalik ainult juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta. Palume eelnõu vastavalt muuta.
Arvestame osaliselt
Selgitame:
Veterinaararstide register
Riiklik veterinaararstide register on asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid on tõesti loetletud nimetatud paragrahvi lõikes 2 .Veterinaararstide registri eesmärk on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt § 19 lg 1 punktile 9 täitma Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega. Ülesannete planeerimiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus. Seega AKI seisukoht, et haldusorgan ei tohi andmekogu pidada oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete tarvis, ei ole põhjendatud, sest tegemist on PTA pädevusega.
AKI toodud näide elanikkonna teavitamisest ei ole asjakohane, kuna kõnealuse sättega ei soovita anda volitusi elanikkonna teavitamiseks. Veterinaararstide teavitamine ning taudiennetuseks ja tõrjeks vajalike andmete kogumine ei ole registri eraldi tegevus ega eesmärk. Taudiennetuse ja -tõrje läbiviimiseks on PTA jaoks vajalik kogu veterinaaria sektori ühises infoväljas hoidmine ja olemasoleva ressursi maksimaalne ärakasutamine.
Me ei nõustu väitega, et eelnõu punktis 6 ettenähtud isikuandmete kasutamise eesmärk on vastuolus veterinaararstide registri pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.

Loomade register
Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l andmed, ei ole PRIA‑l ka huvi selliseid teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Igal elusal lemmikloomal, kelle kohta on andmed registrisse kantud, peab olema seos isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud ja selle kohta saabub registrisse vastav info (rahvastikuregistrist), on oluline, et loomade registri andmetes toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline, et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on surnud.

Isikute täiendav teavitamine on oluline taudiennetuse ja registriandmete õigsuse tagamiseks (ehk loomade jälgitavuse tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes ja küsitlustes osalemise.

Andmete õigsus:
Loomade registri andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ehk veterinaar ja loomapidaja ühiselt. Seadusega on pandud kohustus ja tähtaeg infot edastada. Samas seletuskirjas on täpsustatud, et üldjuhul uuenevad enamik loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad andmed automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku-või äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama. Ehk VS paneb sisuliselt loomapidajale kohustuse uuendada rahvastikuregistris andmeid ja seda siis VS-s ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud lähenemine ei ole õiguspärane, kuna rahvastikuregistri andmete uuendamine on juba reguleeritud rahvastikuregistri seadusega.
Arusaamatuks jääb veel see, mis saab siis, kui loomaomaniku poolt loomade registrisse sisestatud andmed erinevad rahvastikuregistri andmetest. Kas siis need kirjutatakse automaatselt üle vastavalt rahvastikuregistri andmetele? Või loomapidajal on ikkagi võimalus ise määrata, milliseid kontaktandmeid ta kasutab oma üldiste kontaktandmetena (rahvastikuregistris) ning millised ta märgib loomade registris. AKI hinnangul peaks see võimalus siiski inimesel olema, kuna võib juhtuda, et see, kellega loom reaalselt elab, ei ole see, kes on ennast looma omanikuna registreerinud (nt looma omanikuks on poeg ja loom elab enamus ajast omaniku maakodus omaniku vanematega ning looma omanik on otsustanud, et loomade registris oleks mõistlik näidata looma tegeliku viibimiskoha aadress).
AKI soovitab hoolega vaadata üle loomade registrisse andmete kandmist reguleerivad sätted ning korrigeerida neid viisil, mis võimaldab aru saada, kuidas reaalselt peab olema tagatud loomapidaja andmete õigsus.
Arvestame osaliselt
Selgitame: Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse mõttes täpsustatud. Andmete ajakohastamise nõudele on lisatud erand, millega VS-iga ei kohustata teistes riigi registrites andmeid ajakohastama. Erand kehtib selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist.

Oluline on andmete registrisse esitamise puhul asjaolu, et sinna tuleb esitada mitte omaniku, vaid loomapidaja andmed. Loomapidaja või lemmikloomapidaja on looma pidav isik. Kui loom kuulub loomapidajale, on ta samaaegselt loomapidaja ja ka loomaomanik. Kui looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta siiski loomapidaja ja vastutab loomapidamisele kehtestatud nõuete täitmise eest. Lühidalt: loomapidaja on isik, kellega koos loom elab. VS ei sätesta nõudeid omandisuhtest lähtuvalt – loomatervise seisukohast on oluline, et oleks selge looma pidamise eest igapäevaselt vastutav isik. Seega ei ole tegu omandisuhteid reguleeriva või tõendava registriga. Omandisuhte asemel on oluline luua seos looma ja teda pidava isiku vahel.


Isikuandmete säilitamine:

Eelnõu punktiga 28 sätestatakse, et loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma kohta registrisse kantud sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Seletuskirjas on selle kohta selgitatud, et üks aasta on piisav ajavahemik andmete koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Seejuures ei ole kuidagi selgitatud, miks juhul, kui looma surma kohta kanne puudub, peab andmeid säilitama tervelt 20 aastat. Konkreetse tähtaja määramise põhjendus peab olema toodud seletuskirjas ning sellest peab olema üheselt selge, miks ei piisa andmete säilitamisest lühema aja jooksul. Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestame
Seletuskirja täiendatud järgmiselt:
Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse nõue, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates, ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat. Siiski on tõuge, kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat (kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20). Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad nad elada ka 20 aastat või enamgi. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.
Andmekaitse Inspektsioon

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
Eelnõu § 1 punkt 7 (puudutab veterinaararstide registrit) ja punkt 30 (puudutab loomade registrit) sõnastused on segased. Arusaamatuks jääb, kas sätete viimane lause tähendab, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadete saamisest, teises lauses mainitud nõusolekust või mõlemast. Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on andmesubjektil igal ajal õigus antud nõusolek tagasi võtta, seega juhul, säte puudutab nõusoleku tagasivõtmist, on tegemist sisutühja regulatsiooniga –nimetatud õigus tuleneb otsekohaldavast IKÜMist. Palume säte sõnastus muuta selgemaks.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 6 (VS § 21 lg 51) ja punkti 30 (VS § 34 lg 6) sõnastust on täpsustatud. Isik ei või loobuda nendes sätetes nimetatud teadete saamisest. Eelnõust on välja jäetud isiku nõusoleku alusel tema kontaktandmete kasutamine loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Samuti oleme isikuandmete kaitse üldmääruses (art 7 lg 3) isikule antud õiguse dubleerimise seaduse eelnõust eemaldanud.

Eelnõu § 1 punkt 7 sisaldab näidisloetelu võimalikest olukordadest, millal saab isikule teabe edastada. Juhime tähelepanu, et kuna tegemist on isikuandmete kasutamisega, peab seadusega olema ette nähtud ammendav loetelu, millal on nimetatud eesmärgil isikuandmete töötlemine lubatud. Näidete toomine on vajadusel võimalik seletuskirjas, et paremini selgitada sätte eesmärgi ja ulatust.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 6 (VS § 21 lg 51) sõnastust on muudetud järgmiselt: „(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4selliselt, et registri kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Kuigi seletuskirjas on viidatud IKÜM-ile, jääb siiski selgusetuks, kas mõeldud on, et nimetatud asutused on kaasvastutavad töötlejad registris sisalduvate isikuandmete töötlemisel või AvTS-i mõttes andmekogu (registri) kaasvastutavad töötlejad.

Juhime tähelepanu, et AvTS andmekogu pidamisel kaasvastutust ette ei näe. AvTS § 43⁴ lõike 1 järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke-või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega AvTS-st tulenevalt peab igal andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Iseenesest ei ole välistatud, et andmekogul võib olla mitu vastutavat töötlejat, kes täidavad andmekogu pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et iga vastutav töötleja ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone täidab. Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk põhimäärusest peab nähtuma nii vastutavate töötlejate omavaheline kui ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus. Loomade registri põhimääruse kavandi § 3, mis peaks sätestama vastutava ja volitatud töötlejate tööjaotuse, sellist selgust paraku ei too. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas ministeerium ja PRIA jagavad omavahel kavandi § 3 lõikes 1 ettenähtud ülesandeid. PTA vastutava töötlejana ülesanded ei ole üldse määruse kavandis toodud.

Ühtlasi näeb loomade registri põhimääruse kavandi § 2 ette, et PRIA ja PTA on registri osas nii vastutava kui volitatud töötleja rollides. Selgitame, et asutus võib AvTS-i mõttes olla kas vastutav või volitatud töötleja, mitte mõlemad korraga. Ülaltoodust on selge, et loomade registri töötlejate ja kasutajate rollid on vaja hoolikalt läbi mõelda ning teha vastavad muudatused regulatsiooni sõnastuses.
Arvestame
Oleme eelnõu sõnastust muutnud ning täpsustanud nii vastutava kui volitatud töötlejate kohta käivaid sätteid.
VS § 34 lõige 4 (eelnõu § 1 punkt 29) on sõnastatud järgmiselt: „(4) Loomade registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.“;

Lisatud on VS § 34 lõige 5 (eelnõu § 1 punkt 30) järgmises sõnastuses:
„(5) Registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses.“.

Samuti oleme täiendanud registri põhimäärust (seletuskirja lisa 1, kavand 4) ning lisanud täpsustuse, mille kohaselt registri vastutav töötleja vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest (põhimääruse § 2 lg 2). Ühtlasi on täpsustatud, et volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest (põhimääruse § 3 lg 6). Lisatud on täiendus, mille kohaselt andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks REM, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt (põhimääruse § 2 lg 3). REM on endiselt andmekogu vastutav töötleja ning PTA, PRIA ja REMITK andmekogu volitatud töötlejad.
REM-i, PTA, PRIA ja REMITK-i ülesanded varasemaga võrreldes ei muutu, mistõttu neid registri põhimääruses ei muudeta. Seega registri vastutava töötleja ning volitatud töötlejate rollid on paremini läbi mõeldud ning parandatud on ka segadust valmistanud sätted, mille kohaselt asutus oli korraga nii registri vastutav kui volitatud töötleja.

Eelnõus seletuskirjas on selgitatud, et teatud andmed tulevad registrisse rahvastikuregistrist. Eelnõule lisatud kooskõlastustabelis on selgitatud, et „õiguslik alusrahvastikuregistrist andmete pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandite failist (kavand 4), millega muudetakse praeguse põllumajandusloomade registri põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise kavandi punkt 12 (tegelikult p 14) sisaldab järgmist täiendust: Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.“ Viidatud AvTS § 43⁹ lõike 1 punkti 5 säte puudutab x-teedega reguleeri õiguslikku alust rahvastikuregistrist ega muust konkreetsest andmekohust andmete saamiseks. Põhimääruses peab selgelt sõnastama, millised andmed jõuavad andmekogusse rahvastikuregistrist.
Arvestame
Nõutud täiendus on määruse kavandisse (seletuskirjas lisas 1 kavand 4) lisatud (vt kavandi § 1 p 15, põhimääruse § 12). Põhimääruses on selgelt sõnastatud, millised andmed jõuavad andmekogusse rahvastikuregistrist.

Jätkuvalt on ebaselgelt reguleeritud isiku kohustus andmed uuendada ja vastutus andmete õigsuse eest. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt peab loomapidaja esitama andmete muutmise kohta taotluse viivitamata, välja arvatud andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Selline regulatsioon ei anna vastust küsimusele, millised andmed peab isik ise esitama ja millised uuendatakse automaatselt. Kuna tegemist on kohustusega, peab selle ulatuse olema seadusega selgelt reguleeritud. Lisaks sellele peab andmete esitaja eelnõu kohaselt vastutava esitatud andmete õigsuse eest. Seda kohustust ei ole võimalik täita, kui on ebaselge, kes millised andmed peab esitama.
Arvestame
Eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35 lg 52) sõnastust on märkusega arvestamiseks muudetud järgmiselt: „(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.“.

Loomapidajal lasub kohustus oma e-posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi poolt rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu leiame, et on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.
Eesti Maaülikool

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut teeb Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3 töökogemuse ja läbitud täiendusõppe arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad ega hinnatavad näitajad.
Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool annab hinnangu selle kohta, kas kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava vastab Eesti asjakohasele õppekavale, ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu ettevalmistamise käigus käsitletud, mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.
Veterinaarseaduse kohaselt esitab kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed, andmed eelmise töökoha asukoha riigi kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse, veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ja erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia ning ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse vajalik teave taotleja töökogemuse ja läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni hindamisel arvestada, kui selleks on vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).
Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste sätetega, mis takistaksid Eesti asjakohasele õppekavale vastavuse kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe kohta ettepaneku tegemist.
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames.

Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15 lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse nõuetest ja vajadusest ning asendada väljend „vastavalt õppekorraldusele“ väljendiga „vastavalt õppekorralduseeskirjale“.
Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik teha hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud eestikeelne sobivustest või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav eestikeelne täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorralduseeskirjale. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi ning oskusi ja
vilumust.
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega vajab see täiendavat õiguslikku ja sisulist analüüsi.
Teenuse osutamisel on veterinaararstil keeleseadusest tulenevalt kohustus osata eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel puudub kohustus hinnata keeleoskust. Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste ja vilumuste kohta, mitte riigikeele tundmisele. Eesti keele oskuse nõude lisamine sätetesse olukorras, kus veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.
Esmasel hinnangul ei ole tegemist sätetega, mis takistavad sisuliselt sobivustesti või täiendusõppe korraldamist. Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames.
Eesti Loomaarstide Koda

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Eesti Loomaarstide Koja ettepanek Maaeluministri määruse nr 58, vastu võetud 18.11.2021 „Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja tasu maksmise kord ning volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks. Antud määruses toodud hinnad on ajale jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles jäänud volitatud veterinaararstid teenust missioonitundest. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks nimetatud määruse § 3 Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud veterinaararst võib volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84 lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot, millele juhul, kui volitatud veterinaararst on käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2 lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5 nimetatud toimingute tegemise korral, mille puhul sõidukulude hüvitis on arvestatud tasu määra sisse.

Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti elukohale lähemal asuvad tootjad paremas seisus kui kaugemal elavad ja maksavad vähem kui need, kes juhtumisi asuvad kaugemal. Teeme ettepaneku määrata ühekordse visiidi tasuks 60€.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse võimalusel arvesse edasise õigusloome käigus.
Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja leida lisarahastus muude määrade tõusuks. Hetke kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine pole tõenäoline.

Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle § 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7 ning 8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud (edaspidi volitatud veterinaararsti sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse. (8) Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava ühekordse visiidi tasu määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. Teenuse hindade muutmisel aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025 ja erinevate teenuste raskusaste.
Selgitame
Seotud eelneva ettepaneku kohta antud selgitusega. Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse võimalusel arvesse edasise õigusloome käigus. Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik koostada nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja arvestada ka muude ettepanekute koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu ettevalmistaja koostama väljatöötamiskavatsuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele kontrollile, mida peab läbi viima riiklik veterinaararst, keda võib abistada riikliku veterinaararsti abi või tapamaja personal. Nimetatud EL-i määruses on riiklik veterinaararst määratletud kui veterinaararst, kes on pädev tegutsema riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva asutuse poolt määratud. Veterinaarseadus on sätestatud nõuded veterinaararstile, kuid ei täpsusta, kes on riiklik veterinaararst. Siiani on riiklikus veterinaararstiks loetud vaid PTA teenistuses olevat veterinaararsti. PTA kliendinõukoja koosolekutel on PTA juhtkond korduvalt väljendanud muret veterinaararstide puudusest just tapaeelse ja tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö olemus ei kutsu veterinaararste sellisele tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba pensionieas või kohe pensionini jõudev. Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus, sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt. Selline olukord, kus väiketootja peab oma tööde planeerimisel arvestama PTA teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga, on kaotanud väiketapamajade teenuses paindlikkuse ning võimaluse igal ajal pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades veterinaararstide nappust ja PTA eelarve kärpeid teeme ettepaneku täiendada veterinaarseadust selliselt, mis võimaldab laiendada veterinaararstide pädevust tapakontrolli teostamisel ning võimaldab riiklike veterinaararstidena töötada ka erapraksises tegutsevaid veterinaararste, tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse arvesse edasise õigusloome käigus.
Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik koostada täiendav mõjuanalüüs ja seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu ettevalmistaja koostama väljatöötamiskavatsuse.

EPKK erinevatel loomapõhistel koosolekutel on tõstatunud küsimus Eestisse toimetatud loomade karantiinikohustuse vajadusest. Karantiinis hoidmine on soovitatav, loomapidaja peaks olema teadlik riskidest ja hoidma sissetoodavaid loomi põhikarjast teatud ajaperioodi eraldi, kuid vastavasisulist kohustust sätestatuna ei ole. Haiguste tuvastamise ja leviku piiramise meetmena on karantiini nõue sissetoodavatele loomadele üks tõhusamaid meetmeid. Seakasvatuse ümarlaual osalenud seakasvatajad arvasid, et kohustus peaks olema seadusest tulenev. Sama teema on tõstatunud ka teiste põllumajandusloomade puhul ning välja on pakutud ka muid lahendusi. Siinkohal teeme ettepaneku kaaluda võimalusi kehtestada karja sissetoodavatele põllumajandusloomadele karantiinikohustus vähemalt 30 päeva, kas veterinaarseaduses või lisada nõue ühe tingimusena bioohutuskavadesse, või kaaluda mõnda muud alternatiivi, mis täidaks karantiinikohustuse seadustamisega samaväärset nõuet.
Ei arvesta
Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10 ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade eest ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate loomade suhtes bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab ettevõtja äsja sisse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimist või eraldamist.
Bioturvakava koostab oma farmi kohta ettevõtja ise, arvestades riske ja karja suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu vältimise seisukohast peaks seal kindlasti olema sees sissetoodavate loomade paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on loomatervise määruses olemas, siis ei ole vaja neid enam VS-s üle korrata.

Veterinaarseaduse üks oluline osa on loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on motiveerida koostööd põllumajandustootjate ja neid ühendavate tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide, nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ on kehtestatud 2023.a. EPKK on korduvalt pööranud tähelepanu, et on vajalik välja töötada taolisi programme ka teistele loomaliikidele järgmiste haiguste leviku ennetamiseks ja tõrjeks:
• Veised, nii piima- kui lihaveised – lisaks rinotrahheiidile ja viirusdiarröale ka paratuberkoloos, mükoplasmoos ja Bluetonque;
• Sigade ja broilerite puhul salmonelloos;
• Lammaste puhul Maedi-Visna, Skreipi ja Brucella ovis;
Kitsede puhul CAE.
Ei arvesta
Antud teema ei ole seotud VS-i muutmisega. ÜPP rakendamise alused ja kord on sätestatud ELÜPS-is (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus). ÜPP strateegiakavaga pannakse paika sekkumiste kava, eesmärgid, rakendamise nõuded jne.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1) Riiklike veterinaararstide pädevuse laiendamine

EPKK ettepanek: täiendada veterinaarseadust selliselt, et riiklike veterinaararstidena saaksid töötada ka erapraksises tegutsevad veterinaararstid, tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse.

EPKK täiendavad põhjendused ja selgitused esitatud ettepanekule
Riikliku veterinaararsti pädevuse laiendamise vajadus tuleneb:
• Eestis on pikaajaliselt probleemiks riiklike veterinaararstide nappus, eriti tapaeelse ja -järgse kontrolli teostamisel. PTA on korduvalt juhtinud tähelepanu, et töökohtade spetsiifika ei soodusta uute arstide värbamist riiklikusse süsteemi ning suurem osa praegusest kaadrist on pensioniealine või peatselt penioniseerumas.
• Väiketapamajade töö on muutunud ebastabiilseks – riiklike veterinaararstide nappus on toonud kaasa olukorra, kus väiketapamajades saab looma realiseerida vaid kord nädalas või isegi harvem. See tähendab, et tootjad peavad oma tööplaanid kohandama Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ajagraafikuga, mis vähendab nende paindlikkust ja võtab võimaluse pakkuda kliendile värsket liha igal ajal.
Kui pädevust ei laiendata, suureneb oht, et väiketootjate tegevus seiskub. See omakorda kahjustaks Eesti toidutootmise mitmekesisust ja kohalike ettevõtjate konkurentsivõimet.
/…/
Seega on sektori vajadus järjepidevalt ja korduvalt esile toodud viimase viie aasta jooksul ning see on ära märgitud ka käesoleva seaduseelnõu kavandi koostamisel. Seeõttu jääb arusaamatuks ettepaneku tagasilükkamise põhjendusena viide vajadusele mõju täiendavale analüüsile, samas kui 2021.a veterinaarseaduse välja töötamisel mõjude hindamist isegi minimaalsel kujul ei teostatud.
/…/
Ministeerium on seni põhjendanud EPKK ettepaneku tagasilükkamist ka vajadusega koostada uus väljatöötamiskavatsus. Tahame rõhutada, et tegemist ei ole uue lahendusega, vaid juba varem praktikas toiminud süsteemiga, mis kuni 2019.a oli lubatud seadusandlikul tasandil ning mis siiani on lubatud EL-i määruse 854/2004 kontekstis. Seejuures tuleks ministeeriumil vastata ka küsimusele - kumb õigusakt on olemuselt ülimuslik, kas kontrollimääruse definitioon või meie veterinaarseadusega kehestatd kitsendus?
Ei arvesta. Selgitame
Esitasite uuesti ettepaneku, mis käsitleb erapraksises tegutsevate veterinaararstide võimalust töötada nn riiklike veterinaararstidena ehk veterinaarjärelevalveametnikena tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse. Samasisulise ettepaneku tegite veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise käigus 28. veebruaril 2025. a. Tõite välja, et 2019. a seadusemuudatusega kaotati ära võimalus erapraksises töötaval veterinaaril teostada tapaeelset ja -järgset kontrolli; see õigus jäi vaid VTA (nüüdne PTA) palgal töötavatele veterinaarjärelevalveametnikest veterinaaridele.
Rõhutate, et Teie esitatud ettepaneku puhul ei ole tegemist uue lahendusega, vaid juba varem praktikas toiminud süsteemiga, mis kuni 2019. a oli lubatud seadusandlikul tasandil ning mis siiani on lubatud EL-i määruse 854/2004 kontekstis.
Toote õigesti välja, et Eesti peab lähtuma oma tegevuses Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud piiridest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/6253. 14. detsembrist 2019. a. Euroopa Liidu kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad tapaeelset ja -järgset kontrolli on järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/6244 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/6275. Kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte järgides on koostatud nii veterinaarseadus kui ka selle muudatused.
Ministeerium on selgitanud (14.09.2020 kiri nr 1.4-1/502-3)6, et veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli valdkond on reguleeritud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega (EL) 2017/625, 2019/624 jt ning riigisiseste asjakohaste õigusaktide nõuetega, et veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli võib teha VTA veterinaarjärelevalveametnik ning VTA-l on õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingute läbiviimisel abilist Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul. Samas on lisatud, et VTA-l on võimalik teatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemist delegeerida halduslepinguga volitatud veterinaararstile, kuid siiski halduslepingu sõlminud veterinaararstile ei delegeerita ülesandeid, mille täitmisel on vajalik kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid.
Oleme nõus, et veterinaararstide, sealhulgas PTA-s veterinaarjärelevalvet tegevate veterinaararsti haridusega veterinaarjärelevalveametnike, nappuse küsimuse lahendamine on oluline valdkonna ettevõtjate tegevuseks. Samas tuleb arvestada, et veterinaarjärelevalve teostamise puhul on tegemist riikliku järelevalve teostamisega. Tegemist on avaliku ülesandega, mis on osa riigi tuumikfunktsioonidest. Tulenevalt põhiseaduse § 3 lõikest 1 on riigil kohustus täita olulisem osa riigivõimust ise ning mitte seda delegeerida kolmandatele isikutele. Riikliku järelevalve teostamine on avaliku võimu teostamine, mis eeldab täidesaatva (riigi-)võimu volitusi. Kuigi ainuõiget määratlust riigi tuumikfunktsioonidele ehk ülesannetele, mille avalikust sektorist välja delegeerimine oleks keelatud, ei eksisteeri, siis joonistuvad välja teatud üldpõhimõtted, mille abil on võimalik nn riigi tuumikfunktsiooni olemust määratleda ehk siis tuletada need ülesanded, mille riigist välja delegeerimine ei ole seaduse mõtte kohaselt võimalik. Võimuhaldusülesanded (võimuvolituse rakendamine, siduvate otsuste tegemine kolmandate isikute suhtes) on üldjuhul riigi funktsioon7.
Kirjas eespool viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõige 2 võimaldab tõepoolest teatud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli ning tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja ulukiliha käitlemisettevõtetes tehtava muu ametliku kontrolli puhul veterinaarjärelevalveametnikku abistada vastava väljaõppe saanud veterinaarjärelevalveametniku abidel, samuti teha teatud kontrolli veterinaarjärelevalve-ametniku järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel, muudel isikutel. Sellega kooskõlas on veterinaarseaduse § 73 lõike 3 kohaselt PTA-l Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel veterinaarjärelevalveametniku abilist. Ametliku kontrolliga seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt muudele isikutele saab toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 28−33 sätestatud alustel ja korras. Seejuures ei saa aga kõrvale jätta ka Eesti õigusakte ja neis sisalduvaid õiguse põhimõtteid, mida käsitlesime kirjas eespool.
Selleks, et leida Eesti õigusaktide ja neis sisalduvate õiguse põhimõtetega kooskõlas olevaid veterinaarjärelevalve ümberkorraldamise võimalusi, sh võimalust delegeerida teatud praegu veterinaarjärelevalve osaks olevaid ülesandeid teistele isikutele kui veterinaarjärelevalveametnik, ongi vajalik võimalike ja parimate lahenduste leidmiseks koostada täiendav analüüs ja mõjuanalüüs. Võimalike muudatuste tulemusena peab olema endiselt tagatud veterinaarjärelevalve kvaliteet, sõltumatus ja erapooletus, et seeläbi jätkuvalt tagada toiduohutust valdkondades, kus on eelduseks veterinaarhariduse olemasolu. Muuhulgas peab mõjuanalüüs sisaldama ka võimalike muudatustega seonduvate kulude kaardistust, sest kõnealuse delegeerimise puhul on tegemist riigi poolt tellitava tööga, millega kaasneb riigile täiendav kulu. Samuti tuleb analüüsida nende kulude võimalikke katteallikaid, arvestades, et seda tegevust tuleks rahastada PTA eelarvest ning nn külmutatud riigieelarve tingimustes ei saa muudatused kaasa tuua riigieelarve kulude suurenemist.

2) Kohustuslik karantiin sissetoodavatele põllumajandusloomadele

EPKK ettepanek: kaaluda võimalusi kehtestada Eestisse sissetoodavatele põllumajandusloomadele vähemalt 30-päevane karantiin – kas veterinaarseaduses või bioohutuskavade osana, või mõne muu samaväärse lahendusena.

Oma vastuses viitasite loomatervise määruse (EL) 2016/429 artiklile 10 mis sõnastab, et ettevõtjad vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade eest ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate loomade suhtes bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab ettevõtja äsja sisse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimist või eraldamist. Bioturvakava koostab oma farmi kohta ettevõtja ise, arvestades riske ja karja suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu vältimise seisukohast peaks seal kindlasti olema sees sissetoodavate loomade paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Saame nõustuda, et eelkõige loomkasvataja ise peab vastutama oma loomade heaolu ja tervise eest ning viima ellu kõik vajalikud tegevused, arvestades kõiki riske olenevalt oma karja suurusest ja peetavatest loomaliikidest. Kui käesolev eelnõu esmakordselt selle aasta veebruaril kooskõlastamisringile saadeti, oli sektor ja ametkond taudide ohust küll teadlikud, kuid taudi leviku ohjeldamisest tingitud tõsidust ei osatud sel hetkel veel täie tõsisusega hinnata. Tänases olukorras saame tõdeda, et sigade Aafrika katk (SAK) ja teiste ohtlike loomataudide levik toob kaasa märkimisväärsed majanduslikud kahjud, ohustab Eesti loomakasvatuse mainet ja vähendab olulisel määral meie lihatoodete isevarustuse taset. Seetõttu omab karantiinikohustuse kehtestamine olulist tähtsust.
Ei arvesta
Karantiini reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikkel 10, milles on sätestatud loomade pidamisega tegelevate ettevõtjate loomatervisealase vastutusega ja bioturvalisuse tagamisega seotud kohustused. Üheks neist on ka äsja sisse toodud loomade karantiin. Seega on karantiini kehtestamine reguleeritud Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga. See tähendab, et ettevõtjale on karantiini rakendamise kohustus juba pandud kõnealuse määruse sättega. Liikmesriigile ei ole karantiini rakendamise osas kohustusi pandud ega kaalutlusruumi jäetud. Komisjoni teatis „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ kohaselt (p 3.3), kui liikmesriigid rakendavad liidu õigusakte riiklikul tasandil, lähevad nad Euroopa Liidu õigusaktides rangelt nõutavast sageli kaugemale (ülereguleerimine), sellest võib olla küll olla rohkem kasu, aga samas võivad need tarbetult suurendada äriühingute ja ametiasutuste kulusid, mida sageli ekslikult seostatakse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sellest tulenevalt kutsub Komisjon samas Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles: kutsuma liikmesriike üles hoiduma Euroopa Liidu eeskirjade siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel põhjendamatust ülereguleerimisest, sest ehkki see võib aidata saavutada õigusakti eesmärke kohalikes tingimustes või tuua rohkem kasu, võib see põhjustada lisakoormust ja liikmesriike tuleks kutsuda selgitama ülereguleerimise korral selle põhjusi.
Jääme oma seisukoha juurde, et vajaduse karja juurdetoodavate loomade teatud aja jooksul muudest loomadest eraldi pidamiseks otsustab loomapidaja lähtuvalt episotoloogilisest olukorrast ning loomade liigi, päritolu ja liikumisega seotud riskidest. Teisest karjast toodavad loomad on kõrgema riski allikad mitte ainult loomataudide kontekstis, vaid võivad levitada ka nn. farmihaigusi, mis vähendavad toodangut ja suurendavad ravimite kasutamist ehk mõjutavad negatiivselt ettevõtja majanduslikke huve. Nõustume, et riskide maandamine peab kindlasti olema bioturvalisuse kava osana läbi mõeldud ja kavasse lisatud, kuid loomade pidamisega seotud tegevused on eelkõige loomapidaja vastutus. Ka Teie nõustute, et eelkõige loomapidaja ise peab vastutama oma loomade tervise eest. Teie ettepaneku arvestamine tähendaks Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuetest rangema nõude kehtestamist (inglise keeles nn goldplating). Nagu eespool välja toodud, võib seda teha üksnes põhjendatud juhtudel, selgitades selle põhjusi.
EL loomatervise määruse (2016/429) artikli 11 kohaselt peavad loomapidajal ja ka muul farmis tegutseval isikul, sõltuvalt nende vastutusel olevate peetavate loomade liigist või toodete kategooriast ning nende loomade või toodetega seotud tööülesannete laadist, tootmisviisist ja täidetavatest ülesannetest, olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse põhimõtetest, loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest, nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest ning ravimiresistentsusest, sealhulgas mikroobide resistentsusest, ja selle mõjust. Bioturvalisuse teemat ja loomataudidega seotud riske on palju käsitletud nii teadmussiirde programmide raames tehtud koolitustel, PTA ja REM-i kui ravimifirmade teabepäevadel. Seega, kõigil, kes on soovinud ennast kurssi viia, on see võimalus olnud ja on ka edaspidi. Asjaolu, et olemasolevat ohtu ja sellega kaasnevate kahjude suurust seni ehk piisavalt tõsiselt võetud ei ole, ei ole piisav põhjus, miks ettevõtjate ettevõtlusvabadust piirata ja majandustegevusele täiendav nõue kehtestada. Negatiivne mõju toidujulgeolekule võiks olla põhjendatud juhuks, miks Euroopa Liidu õiguses sätestatust kaugemale minna ja rangem nõue kehtestada. Samas seniste taudipuhangute uurimise tulemusena ei ole täheldatud seost loomataudi puhkemise ja ettevõttesse uute loomade sissetoomise vahel taudi puhkemisele eelnenud perioodil. Seetõttu ei saa öelda, et karantiinikohustuse kehtestamine oleks põhjendatud ka senisest suurema toidujulgeoleku saavutamiseks.
Koalitsioonileppes 2024-20278 on valitsus seadnud eesmärgi vähendada riiklikku reguleerimist ja halduskoormust, justiits- ja digiminister saatis 7. augustil 2024. a bürokraatia vähendamise teemalise pöördumise kõigile ministeeriumidele ning mitmele põhiseaduslikule institutsioonile (algatus „Bürokraatiale vitsad peale“). Seega eespool kirjeldatud asjaoludel ei saa järeldada, et ettepanekus soovitud lausalise kohustuse panek ettevõtjatele tooks kohalikes tingimustes rohkem kasu loomataudi ennetamiseks, kui Euroopa Liidu õiguses sätestatuga piirdumine. Küll aga lisaks see haldus- ja töökoormust, sh bürokraatiat, nii loomapidajale kui ka PTA-le, mida ei saa aga pidada soovitavaks tulemuseks.

3) Keelata võõrastel iskutel loata viibimine kinnisel farmi territooriumil
Levivate loomataudide kontekstis tuleks keelata jõulisemalt kõrvaliste isikute loata viibimine kinnisel farmi territooriumil, et ennetada suu- ja sõrataudi, sigade Aafrika katku, lindude gripi ning teiste eriti ohtlike nakkushaiguste levikut. Inimene on sageli kõige suurem haigustekitajate levitaja, mistõttu on bioohutusnõuete range järgimine äärmiselt oluline. Oleme mh täheldanud, et kõrvalised isikud tihti ei taju endast tulenevat ohtu loomadele.

Erinevate loomataudide ja viiruste levik põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju. Riigil tuleb sellisel juhul hüvitada loomade hukkamine, loomade utiliseerimine, loomade väärtus ning hoonete ja territooriumi desinfitseerimine. Loomakasvatajatele on see lisaks majanduslikule kahjule ka suur emotsionaalne löök. Eriti raskelt mõjutab taud loomakasvatajaid, kes kasvatavad oma karja ise ja kelle karjades on aastakümnete jooksul tehtud sihipärast ja teadlikku tõuaretust. Pärast taudi ei ole võimalik varasemat karja geneetikat taastada – uute loomade soetamisel tuleb leppida turul parasjagu saadaoleva geneetikaga, mis ei pruugi vastata varasemate loomade kvaliteedile ega aretuseesmärkidele. Seetõttu on loomataudide ennetamine ja kontroll eriti oluline kogu põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku seisukohast.

Veterinaarseaaduse peatükk 5 reguleerib loomataudi ennetamise ja tõrje eeskirjad ning peatükk 7 sätestab vastutused seaduse eiramisel. EPKK teeb ettepaneku lisada § 60 uus lõige 3, mis keelab eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi leviku tõkestamiseks võõrastel isikutel kinnisel farmi territooriumil viibimise ning sõnastada uues
§-s 1061 õigus võtta sellise teo tegemisel vastavad isikud vastutusele.
Ei arvesta
Nn farm (hoone, rajatis või kinnisasi, milles loomi peetakse) on reeglina eraomandis. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS), mis jõustus 1. detsembril 1993. a, § 68 lõike 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kui sellist kinnisasja või ka vaid sellel asuvat hoonet kasutatakse loomapidamiseks nt rendilepingu alusel, siis isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kelle tegeliku võimu all asi on (AÕS § 33 lg 1). Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32).
Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu (AÕS § 40 lg 1). Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine (AÕS § 40 lg 2). Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist (AÕS § 40 lg 3), muu hulgas näiteks sisenemine hoonesse, rajatisse või kinnisasjale, milles loomi peetakse.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lõige 1 täpsustab eelnevat veelgi sõnaselgemalt: teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Varem oli analoogne säte AÕSs ja selle kohta on Riigikohus leidnud, et maaomanik võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis tingimustel võivad tema maad kasutada9.

Seega on ettepanekus soovitu õigusaktides (AÕS ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus) juba kehtestatud.

Loomade pidamiseks kasutatavat maatükki, nagu iga teist maatükki, mille puhul on tahe piirata võõraste viibimist maatükil, peab kõrvaliste isikute sisenemise vältimiseks piirama või tähistama. Loomapidaja puhul on see oma muu vara hulgas põhjendatud ka oma loomade tervise kaitse eesmärgiga, sest nagu eespool märgitud, eelkõige loomapidaja ise vastutab oma vara, sealhulgas oma loomade ja nende tervise eest neid piisavalt kaitstes ja seeläbi vältides negatiivset mõju oma majandustegevusega teenitavale tulule.

Eelduslikult on iga mõistlikult käituv ettevõtja oma seaduses sätestatud õigusi kasutanud ja piiranud või tähistanud oma farmi territooriumi, et välistada kõrvaliste isikute pääsu sinna. Riik saab vajaduse korral ehk iga kord kui see on põhjendatud, kui isiku enda rakendatavad meetmed ei ole teatud asjaolude tõttu piisavad, rakendada lisameetmena viibimiskeeldu korrakaitseseaduse § 44 alusel riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks ja ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. See võimaldab PTA-l olla kiire ja paindlik keelu rakendamiseks vajalikku ressurssi optimaalselt jagada ning vältida liigset bürokraatiat. Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Seega, kuna kehtivates õigusaktides on juba sätestatud, et teise isiku omandis oleval maatükil, nagu ka tema loomade pidamiseks kasutatavas hoones, võib viibida üksnes omaniku loal, siis ei ole põhjendatud sama keelu kehtestamine veterinaarseaduses. Selle keelu rikkumise kohta on erialakirjanduses esitatud järgmine selgitus: „Kui isikul puudub õigus võõrast kinnisasja kasutada, on kinnisasja omanikul õigus kasutada (AÕS) §-st 41 tulenevat omaabi teostamise õigust, ületamata seejuures hädakaitse piire. Seega võib kinnisasja omanik omavoliliselt salaja või vägivallaga tema kinnisasjale tunginud võõra kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (§ 41 lg 3). Lisaks sellele on kinnisasja omanikul põhimõtteliselt võimalik kasutada ka §-st 44 tulenevat valduse kaitse nõuet või §-st 89 tulenevat omandi kaitse nõuet, samuti VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 jj alusel nõuda kahju hüvitamist ja VÕS § 1055 alusel ka edaspidistest rikkumistest hoidumist. Lisaks on selle keelu rikkumine karistatav KarS (karistusseadustik) § 266 alusel.“10


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse, välja arvatud loomne kõrvalsaadus, käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
㤠31. Lemmikloom

Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.“;

4) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;“;

5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“;

7) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;“;

8) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;“;

9) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;

10) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.“;

11) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga seotud andmed:
1) veterinaararsti ees- ja perekonnanimi;
2) veterinaararsti kutsetegevuse loa number;
3) andmed nende teenuseosutamise kohtade asukoha kohta, kus veterinaararst osutab püsivalt veterinaarteenust: maakond või kohalik omavalitsus;
4) veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg.

(12) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed:
1) volitatud veterinaararsti kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
2) volituse alguse kuupäev;
3) volituse lõppemise kuupäev;
4) volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.“;

12) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise mikrokiibiga.

(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.“;

13) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.“;

14) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile.“;

15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel.“;

16) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.“;

17) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab konkursi kuulutuse oma veebilehel.“;

18) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Erandid identifitseerimisnõuetest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.“;

19) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „Põllumajandus-„ sõnadega „Peetava maismaa‑„;

20) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.“;

21) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.

(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:
1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui ta on välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses;
2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui ta on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nimetatud kodaniku perekonnaliige;
3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates, kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil.

(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse arvestust loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.

(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.

(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine loomapidaja või lemmikloomapidaja.

(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:
1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ning loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

22) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Lemmikloomapass“;

23) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.“;

25) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“;

26) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

27) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja.“;

28) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;

29) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Loomade registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.“;

30) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses.

(6) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu teate ja loomade registriga seotud teate saatmiseks.“;

31) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress, asjakohasel juhul esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ning lemmikloomapidaja peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ja ettevõtja asukoha aadress ning tema peetava koera, kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud looma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta.“;

32) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki looma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.

(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e‑teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.

(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.“;

33) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajanduslooma ja tema liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppemise korral esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest, kui selleks ajaks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.“;

34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse kolm aastat looma surma kohta kande tegemisest arvates või 20 aastat looma kohta registrisse kantud sünnikuupäevast arvates. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;

35) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande Põllumajandus- ja Toiduametile.

(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

36) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike“ sõnadega „nende taotlusel“;

37) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed

(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudi leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.

(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

38) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;

39) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99“ tekstiosaga „§ 100“;

40) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
㤠1171. Loomade register

Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud põllumajandusloomade registrit.“;

41) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:
㤠1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks oma sellise looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni seisuga vanem kui 12‑nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

§ 1212. Andmete üleandmine

(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldab kohalik omavalitsus masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.

(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.“.

§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:
„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.“;

2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:
„5. jagu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud

1. jaotis
Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 26133. Loomade registri toimingud

(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.

(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse riigilõivu 12 eurot.“.

§ 5. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris“ sõnadega „loomade registris“.

§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“;

2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil.


___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis puudub ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning nimetatud loomade ja nende pidajate andmete registreerimiseks puudub ühtne register. See raskendab varjupaika jõudvate loomade pidaja tuvastamist, vähendab pidajale looma tagastamise tõenäosust ja pikendab loomade varjupaigas oleku aega. See omakorda mõjutab negatiivselt loomade heaolu. Samuti esineb takistusi kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) omavahelises koostöös ühtse lähenemise leidmiseks ja vajalike andmete jagamisel, mistõttu ei ole tagatud loomade piisav jälgitavus. See omakorda suurendab KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamisel ning varjupaikade töö- ja loomkoormust.

Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma registreerimise eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda ning nii veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena hoidmisel.

Kohustuslik koerte, kasside ja valgetuhkru kiibistamine ning registreerimine PRIA juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris suurendab praeguste, enne eelnõu seadusena jõustumist kiibistamis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätnud loomapidajate ja tulevaste loomapidajate halduskoormust. See toob loomapidajale kaasa ühekordse kiibistamise ja registreerimise kulu koos looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumise korral 12-eurose riigilõivu tasumise nõude. Samas paraneb tänu kiibistamise ja riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimisele koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus, suureneb võimalus lahti pääsenud loomade tagastamiseks loomapidajale, mis omakorda aitab vähendada varjupaikade halduskoormust. Kuna loomapidaja peab oma varjupaika jõudnud loomale järele minnes tasuma varjupaigale looma pidamise ajal tekkinud kulud, aitab uute nõuete kehtestamine ennetada looma varjupaika jõudmist või vähemasti lühendada looma varjupaigas oleku perioodi. Loomapidajale, kes on täitnud talle pandud kohustuse, ei teki sellisel juhul täiendavat kulu või on kulu väiksem tänu tema looma varjupaigas pidamise aja lühenemisele.

Veterinaararstide halduskoormus suureneb, sest neile tekib kohustus looma kohta andmete registrisse esitamiseks. Samas suurendab kiibistamise ja registreerimis nõue loomapidaja vastutust oma peetava lemmiklooma suhtes, mis võib omakorda suurendada nõudlust muudele veterinaarteenustele, näiteks sagenevad eeldatavalt lemmikloomade parasiiditõrje, vaktsineerimised ja regulaarsed tervisekontrollid. Veterinaararst küsib oma pakutavate teenuste eest tasu, mistõttu halduskoormuse tõus on kokkuvõttes kompenseeritud täiendava klientuuri ja sellega kaasneva sissetulekuga.

KOV-ide ülesannete hulk ja koormus väheneb, sest riik võtab üle koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta arvestuse pidamise kohustuse. Sellega väheneb kulu neil KOV-idel, kellel on praegu leping välise teenusepartneriga KOV-i lemmikloomaregistri pidamiseks. Kuna KOV-id katavad varjupaika jõudnud loomade, kelle omanikku ei tuvastata, ülalpidamiskulud esimese 14 päeva jooksul, väheneb tõenäoliselt kiibistamise ja registreerimise kohustusega KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ja ülalpidamisele. Nende loomade püüdmine ja pidamine on samuti üldjuhul korraldatud välise teenusepartneri ehk varjupaiga abiga. Positiivse mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus, mis omakorda tasakaalustab loomapidajate halduskoormuse tõusu. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks peamiselt vaid omanikuta loomadele uute pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.

Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14121). Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lõpetada riikliku alkoholiregistri tegevus ning vähendada sellega alkoholi käitlejate halduskoormust. Alkoholiregistri kaotamine on üks bürokraatia vähendamise ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus kaotada alkoholiregister võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungil.

Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/4292 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.

Veterinaararstile lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsioonile (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA), loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest. Et PTA saaks rahvusvahelisi kohustusi täita, peab ta võimalikult kiiresti saama asjakohase info. Veterinaararst diagnoosib haigusi ja seetõttu on tema kohustus sellest PTA-d teavitada. WOAH-i loetelus on lisaks neile loomataudidele, mille kohta teavitamise kohustus juba kehtib, veel 59 erinevat loomataudi, kuid enamikke neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine. Seega tegelikku halduskoormuse tõusu veterinaararstidele ei avaldu.

PTA-le luuakse õiguslikud alused muude kui EL loetelu loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine, ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks nendest loomataudidest teavitamisel. See on vajalik teiste loomade tervise ja heaolu kaitseks, et vältida taudide levikut farmidevahelisel loomade liigutamisel ning tagada, et toiduahelasse ei satuks saadusi sellistelt loomadelt, kelle tervislik seisund võiks ohustada inimtervist. Õigeaegne meetmete rakendamine võimaldab taudiennetuse ja tõrjega koheselt tegeleda ja see omakorda vähendab nii taudikahjusid, kui ka taudilevikuga seotud töökoormust PTA-le kui halduskoormust loomapidajale. Kavandatav muudatus annab seadusest tuleneva aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Põllumajandusloomade pidajale tekib kohustusi ainult, kui tema karjas diagnoositakse selline loomataud või ta peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, see seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest.

Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel. Erandeid on võimalik rakendada EL õigusega kehtestatud juhtudel ja -ulatuses. Need muudatused aitavad vähendada halduskoormust ja bürokraatiat.

PRIA-le paberkandjal andmete esitamine lõpeb. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning e-andmevahetuse protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks, kuna paberprotsessil puhul tuleb arendada ka erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Paberkandjal andmete esitamise lõpetamine vähendab oluliselt PRIA halduskulusid. E‑teenused on täna kõigile kättesaadavad ja vähendavad ka andmete esitaja halduskoormust.

Loomapidaja ettevõttes toimunud muutuste kohta andmete esitamise tähtaeg muudetakse üheselt arusaadavaks. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab ka tagada, et tekib vähem probleeme seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.

Samuti täpsustatakse riikliku referentlabori tegutsemise alust eesmärgiga tagada parem kooskõla määrusega (EL) 2017/625. Edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut, kus juures viimane tsiviilõigusliku lepingu alusel. Muudatus vähendab halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik Ülle Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel 5672 7199, [email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga3, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk lemmikloomaregistri eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse rakendamisega.

Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva eelnõu seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate lisanõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I, 02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2), riigilõivuseadust (RT I, 08.07.2025, 67), toiduseadust (RT I, 01.07.2025, 4) ja vedelkütuse erimärgistamise seadust (RT I, 30.06.2023, 98).

2. Seaduse eesmärk

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine eesmärk on toetada KOV-e omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade (edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada lemmikloomapidajate peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada seeläbi varjupaikade koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamisele ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need eesmärgid saavutatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi kiibistamine) ja PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris registreerimisega.

Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte ja kasside kohta arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV‑e ei kasuta koerte ja kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade ülalpidamisel KOV‑idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme lahendada.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS‑is on 23-15814. VTK koostati ainult koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks. Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt on liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse kohaselt on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes nende loomade teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel olid Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda (varem Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit, loomakaitseorganisatsioonid (Eesti Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning aktiivsemad loomaomanikud.

Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni5 ühe punktina (punkt 11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste tulemusi võeti arvesse VTK koostamisel.

VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.

Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”6 seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse programmis „Toiduohutus 2025–2028”7. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja söödaohutuse valdkond” eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada loomade heaolu taset. Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme tõstmiseks olulisemate tegevuste hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lemmikloomade paremat jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise ja heaolu edendamisele.

Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses (edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita. Seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja mõnede nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste muudatuste puhul ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.

Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade registrit käsitlevas üleminekusättes.
Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS‑i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.
Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse § 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise asemel lühendina terminit „põllumajandusloom”.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.
Paragrahviga 31 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade jälgitavuse nõuded kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et sätteid tuleb kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.

Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või tasuta üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi müüvad kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi eesmärgil ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil treenimiseks ja enda ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad. Eriülesannete täitmise eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab eriülesannete täitmiseks näiteks nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute juhtloomad, PPA ja Päästeameti teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad tuvastada näiteks lõhkeaineid ja uimasteid või otsida inimesi.

Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad üht ja sama loomade rühma.

Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida mikrokiibiga koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed loomade registris. Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida andmed muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel täidetaks samu nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri. Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud nõuded ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna sätte kehtestamisega ettenähtud eesmärki.

VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse (EL) 2017/6258 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“9 kohaselt koera, kassi või valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust selliselt, et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib edaspidi punktis 8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel.

Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt on vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua. Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile allkiri ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse volitusnormi piirid.
Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei kaasne sisulisi muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.
Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata teavitusi olulistel teemadel. Näiteks, kui on oht Eestis või Eestiga piirneval alal leviva loomataudi tõttu, või kui PTA vajab volitatud veterinaararstina tegutsemise või loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi vastavalt VS-i § 73 lõikele 5. Veterinaararstide registri eesmärk on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile 9 täitma PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega. Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab.
Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks vajalik saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias ravimite kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul osutavad paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses mahus või ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest neid ei koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks informatiivsem, et lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva lõike 6 punktis 3 sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti pädevuse kohta on õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja esitatud § 21 lõike 6 uues punktis 31.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.
Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu ebavajalik ja selle võib muudetava lõike sõnastusest välja jätta.

Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg. Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks muudetud.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.
Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja ning registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis käesoleva muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM)10 art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VS-i § 21 lõigetega 11 ja 12, milles nähakse ette täpsustus, milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Muudatus on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel.

Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §‑is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seetõttu on vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse. Muudatuse kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks.

Paragrahvi 21 lõikes 2 punkti 1 kohaselt on üheks registriandmete kogumise eesmärgiks anda tarbijale teavet veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta. Eelnõusse lisatud lõigetes 11 ja 12 loetletakse veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, tema kutsetegevuse loa number, veterinaarteenuse osutamise kohtade loetelu: maakond, asjakohasel juhul kohalik omavalitsus, ning veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg. Lisaks loetletakse lõikes 12 volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on volitatud veterinaararsti telefoninumber ja e-posti aadress, volituse alguse ja lõpu kuupäev, ning volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.

Lõigetes 11 ja 12 olevates loeteludes on minimaalsed andmed, mida tarbija vajab teenusepakkuja kohta ning need on koostatud kooskõlas kehtiva veterinaararstide registri põhimääruse § 16 lõikega 3 ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 8. Nende andmete kättesaadavus avalikus vaates aitab veterinaararsti teenust vajaval isikul kergemini leida just tema asukohas tegutsev veterinaararst, olla kindel, et teenust pakkuval veterinaararstil on kehtiv kutsetegevuseluba ja see ei ole peatatud. Lisaks saab avalikest andmetest leida piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kontaktandmed.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13.
Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta, kuna nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse eelnõus ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine kohustuslikuks. Seetõttu sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas loomapidaja, kes peab sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil, kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga.

Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst. Kiibistamine ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema usaldusväärsed, nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes kiibistamisega seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et kiibistada võib vaid veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud tegevused ja vastutus.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.
Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja viited konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel identifitseerimisvahendid heaks kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i õigusakte. Samuti aitab üldisem säte ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste tegemise järel oleks vaja muuta Eesti õigusakte.

Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta 21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes.

Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.
Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203511. Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75 ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse PTA‑le. Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/52012 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse võtmise lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Kuna Eestis on loomade märgistamiseks heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu avalik ja peab olema igal ajal kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel avaldatakse heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed: heakskiitmise otsuse number, heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja nimi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.
Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul.
Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste väljastamisest ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada. Mikrokiipe turustavad paljud hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust. Seetõttu on keeruline kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada elektroonsete identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada märgistusvahendite väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja toodud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6.
Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks. Konkursi võitnud ettevõtjaga sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade identifitseerimisega tagatakse toiduahela jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja konkursi korras. Lemmikloomade märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei korralda PTA konkurssi, kuna nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise suhtes kõrge riskiga. Koerte ja kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik tegevus ning kohustus märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega. Kuna üldine identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis loomatervise seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning sättega ei soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest. Edaspidi sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud mikrokiipe müüvate ettevõtjatega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus anda loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest identifitseerimisnõuetest.

Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku PTA. Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg, milleks on 30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.

Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu, lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste puhul ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse eesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid.

Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks on Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et praegu on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi andmise võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi ja hirvlasi, kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia vajadusi ja nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole vajadust rakendada topelt nõudeid.

PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole. Tavapäraselt on kohustus märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad sündisid. Tarneahel on määruse (EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab, et samal põllumajandustootjal võib olla mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel võib PTA nõusolekul vedada loomi ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse, näiteks tapamajja, siis märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti. Nõusolek antakse määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise alase staatusega ja ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse muul viisil.

PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud välja kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult jälgitav. Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL) 2019/2035 III lisas. Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste hobuste puhul, ning hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras identifitseerimisdokument. Seega on tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb seadusega tagada, kuid mille kasutamist praktikas on vähe ette näha.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse VS-i § 31 pealkirja.
Kehtiv pealkiri „Põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“ muudetakse ja edaspidi on nimetatud paragrahvi pealkiri „Peetava maismaa- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“. EL-i loomatervise määruse artikli 84 kohaselt on maismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise ettevõtteid käitavad ettevõtjad kohustatud oma ettevõtted registreerima sama määruse artikli 93 kohaselt. Muud kui loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele (ettevõtjad, kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1 kohaselt heakskiitmisele kuuluvaid ettevõtteid) kehtib kohustus EL-i loomatervise määruse artikkel 102 alusel pidada ettevõttes peetavate loomade kohta arvestust. Kuna peetavate maismaaloomade hulka kuuluvad ka muud loomad peale põllumajandusloomade – näiteks koerad, kassid ja valgetuhkrud, kui sellist liiki loomi peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomana – on selguse huvides asjakohane paragrahvi pealkiri korrigeerida.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.
Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kord kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik või pädev asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina on sätestatud eelnõu punktis 18 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid, edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja 62. Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu seda volitusnormi kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.
Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuded.
Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL) 2019/2035 nõuetele. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktis 12 (VS-i § 30 lg 11) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil sellist liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32. Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus13. Formaalselt peavad omandiõiguse kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on loomade jälgitavuse tagamine ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on õiguspärane, siis on teatav riive õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab neil oma omandit paremini kaitsta ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Praegu on lemmikloomade registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem killustunud KOV-ide erinevate andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline arvestuse pidamine üldse. Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud. Seetõttu on vajalik kehtestada loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimis- ja registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning parema loomatervise ja ‑heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustus on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on mõõdukas, sest legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku jaoks. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist liiki kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust loomade registris.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 79 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga (6614 IT ettevõttega Spin TEK AS15 (edaspidi Spin TEK), 616 Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) lemmikloomaregistriga17). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema teenusepakkujaga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kummagi teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse selles registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed andmed ei ole ka KOV-i ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust kasutavates KOV-ides on lisaks koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse nõudele vaja kiibistatud looma ja tema pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse. Oma haldusterritooriumil peetavate lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas elektroonses andmekogus arvestuse pidamine puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes neist KOV‑idest on koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse (üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna puudub leping lemmikloomaregistriga ja seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit kasutades) arvestust pidada selliselt, et loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt ja isikuandmete kaitse üldmääruse18 nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja kasutuse mõttes tõenäoliselt ebaefektiivne ja ebamugav.

On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka teised KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti pääsenud mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, vaatamata sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i andmekogule on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise andmekogu kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse üleriigilise süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis aastate vältel ei ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade Liitu (edaspidi ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et kehtestataks riiklik nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv lemmikloomaregister lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse sellele soovile vastu ning luuakse riigi lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade registri juurde.

Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus Eesti kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit (243 500 koera ja 300 400 kassi)19. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud lemmikloom on unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja registreeritud vähem kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest osa KOV-e ja loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus. Samuti selgub neist andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest vähem registreeritud.

Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK ja Spin TEK andmetel*

Looma liik
Loomade arv ELK-s

Loomade arv Spin TEK-is
Liigi esindajaid kokku
Koer
58 556
95 100
153 656
Kass
24 739
90 100
114 839
Valgetuhkur
272

272
Roomajad
1

1
Küülik
46

46
Lind
13

13
Nasua
4

4
Kilpkonn
5

5
Kala
3

3
Määramata
9

9
Loomi kokku:
83 648
185 200
268 848
*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.

Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse20,21 põhjal selgub, et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski sagedamini võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja leitud koera pidajat on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside kiibistamine reguleeritud, on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka kaelarihm pidaja kontaktandmetega. Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67 KOV-i on juba praegu koerte ja kasside pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane koerte kiibistamisega jätkata, lisades kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul liikmesriikides ja kolmandasse riiki liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom mikrokiibiga märgistada ja loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral lemmikloomapassi. Seetõttu on asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide nõuetega, sealhulgas määrusega (EL) nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru pidamise korral.

Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele kehtestatud nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu kohaselt KOV-idelt arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva andmekogu (riigi lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav koer, kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud. Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta on kooskõlas nii välismaalaste seaduses22 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku seaduses23 (§ 7 lg 2) sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et loomade registris registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris.

Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62524 sätestatud nõuete kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele. Sellisel puhul on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni rakendusmääruse 2021/40325 I lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA" näidisele EL-i liikmesriikide vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele CANISFELIS-FERRETS EL-i toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormi elektroonilises infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise sertifikaadile märgitakse lisaks looma andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab korraldama selle looma registreerimise viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole registreeritud ja tema pidaja andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides on, et lemmikloom oleks registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.
Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal. Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi, kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.

Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada. Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.

Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera, kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr 130.26 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist surmani peab, mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas pidamine on samuti oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma varjupaika viimisel ei pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate vahetumise protsess peab olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe nädala jooksul kindlaks ei tehta, loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle varjupaigale või uuele omanikule. Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise kohta kantakse andmed nii-öelda varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on looma võimalik kauem varjupaigas pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse loom varjupaiga kui uue loomapidaja nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema edasise saatuse kohta (tagastamine loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku nimele kandmine ja muud sellised sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk jälgitavuse looma kohta.

Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus registreeritakse loomade registris. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema pidaja kohta tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt. Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed ajakohasena, et looma saaks lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue kehtib nii koera, kassi, valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on vabatahtlikult otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja valgetuhkru pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida loodavas riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana peetav loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste lahenduste ja protsessidega ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 13, mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst. Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel, seda tõenäolisem on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst registrikande sama visiidi ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba loomakliinikust väljudes ning kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud oleks olukord, kus kiibistatud loom ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi esitab lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja andmed loomade registrisse kandmiseks. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab veterinaararst varjupaika paigutatud looma viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab andmed püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta.

Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis, mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh veterinaararstil), et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning esitada arve kas KOV‑ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse pidamine ja looma kohta andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab varjupaikade tegevuse läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka loomapidajatele, kes oma lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline aspekt varjupaikade usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha (KOV-id) kui ka annetuste (loomasõbrad) toel.

Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik, sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed, kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega. Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga moodulisse kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures) nimetatud andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, samuti andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised andmed. Täpsed andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama eeskirjaga kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse täpsemad nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete registrisse kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed teist liiki lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad sellise looma kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, välja arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi eripärast.

Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja vahetumise korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus loomapidaja ise või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega (vt eelnõu § 4). Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks andmete muutmise korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime muutus nt abielu korral vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikele olnud looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale kuutasuga selle summa elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja pidanud tasuma 25 eurot. Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i registritesse kantud loomade ja nende pidajate andmed üle loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse eest juba varem tasunud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle „Lemmikloomapass“. Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i § 30 kohaselt), siis on kehtiva VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud. Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu on asjakohane muuta ja täpsustada paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5 sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite heakskiitmise ja väljastamise korras.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse § 19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi väljastamise korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus lisada allkirjale ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu ametinimetuse lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse parema selguse tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.

Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed. Täpsed andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud lõike 8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik.
Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et lemmikloomapasside blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et veterinaararsti nimi ja kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga. Kehtivas õiguses on PTA-l kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on selgunud, et konkursi ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus riigi kohustus tagada lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib olla ohus. Seetõttu on eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral oleks teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel vajaduse tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri eesmärki.
Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga, mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse kohta.

Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada KOV‑e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka. Andmekogu andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on oluline roll loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mis seda eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada teavet koera, kassi ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada andmeid selle kohta, kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise korral võtta meetmeid looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse VS-i §-i 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade registri volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.
Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sättes täpsustatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vastutav töötleja nii avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses kui ka IKÜM-i artikli 4 punkti 7 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VS-i § 34 lõigetega 5 ja 6.
Lõikega 5 sätestatakse, et loomade registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja IKÜM-i artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud töötlejateks PRIA, PTA ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Sama sätte lõigetes 2, 3 ja 5 on toodud volitatud töötlejate vastutusvaldkonnad. IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Kuna antud juhul ei töötle PRIA ja PTA isikuandmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, on nad isikuandmete kaasvastutavad töötlejad.
Lõike 6 kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu kohta teate ja loomade registriga seotud teate saatmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste kohta esitatavate teadete loetelu ei ole sättesse lisatud. Siiski kasutatakse isikute kontaktandmeid ka nendel eesmärkidel isikutega ühenduse saamiseks, näiteks loomade registriga seotud tõrke tekkimise ning lahendamise (näiteks trükikojas veisepasside printimise probleem), õigusaktist tuleneva andmete esitamise kohustuse täitmise (näiteks loomade arvude teatamine) ja andmete esitamise nõude rikkumise (näiteks registriandmete esitamise hilinemine), registriandmete korrektsuse ning ajakohasena hoidmise (näiteks veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse kandmiseks esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete ajakohasuses) kohta teate saatmiseks. Neil eesmärkidel isikuandmete kasutamine on vajalik, et oleks tagatud loomade jälgitavus (andmete õigsus ja ajakohasus) eelkõige hea loomatervise alase olukorra säilitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.
Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide ja nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta. Muuhulgas kantakse registrisse ka asjakohasel juhul füüsilise isiku esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefoninumber, e-postiaadress). Seda juhul, kui füüsiline isik on volitanud enda asemel registris teatavaid toiminguid tegema teise isiku. Volitus saab olla selleks nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Samuti on see vajalik olukorras, kus seaduslik esindaja teeb lemmikloomapidaja nimel registris toiminguid. VS § 35 lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress, ettevõtja tegevuskoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem andmekooslus sätestatakse loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike 3 alusel. Ka füüsilisest isikust ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on asjakohane ka see erisus õigusaktis selgelt välja tuua.

Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse27 (IKÜM) kohaldamisalas. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS-i §-s 26. PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on lemmikloomapidaja isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks (pidaja juurest lahti pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande (loomade jälgitavuse ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV‑i territooriumil heakorra tagamine) täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks, sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus) kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem riivav. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmed kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu . IKÜM-i artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene aru saama, mis liiki andmeid ja milleks tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning milleks veel võidakse kasutada. Seega peab isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses minimaalselt andmete töötlemise konkreetse eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu § 1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu § 1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg 61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise kestus.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.
Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi ja valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i § 35 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate loomade, sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.

VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks andmete esitaja turvalisel viisil tuvastada.
2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3 964 ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema paberprotsessis välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui paberprotsessi.

Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist 2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi kaotamine soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine vähendab paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide arhiivipinna järele. Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus puudub, on PRIA-l kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega. Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on osaliselt veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja lemmikloomapassi väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad nad mõlemad enda edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja ning loomapidaja enda kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta esitatud andmete (nimi ja sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas veenduda, kas isik on tegelik loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik ettevõtjana, välja arvatud andmed veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega seotud surma kohta, mille õigsuse eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta andmete esitamise kohustus kehtiva õigusega võrreldes ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.
Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks. Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus sätestatakse lõikes 51.
Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus andmete muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.

Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.

Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/96328 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse määratud tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase hariliku viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.

VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad. Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha ja jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks teavitamise kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks erinevate liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele puudub.

Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks aadressiandmed rahvastiku- või äriregistrist. Loomapidajal lasub siiski kohustus oma e‑posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega isiku tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.

Oluline on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja peegeldaksid tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka loomapidajale või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris uuendada. Selliste andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või lemmikloomapidaja kontaktandmete, loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise, loomale lemmikloomapassi väljastamise, looma püsivalt riigist välja viimise kohta. Loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad aadressiandmed uuenevad riigi lemmikloomaregistris automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea neid andmeid topelt uuendama. Loomapidaja enda huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud. Muuhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt (mitte ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist registreerima, kui loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.

Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed varjupaigas peetava kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18 sätestatud korras. Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kaks tööpäeva, kuid pikem tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kaks tööpäeva – on ettenähtud olukordadeks, mil loom satub varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on keelatud loomapidaja andmete muutmine registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist. LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise vahel olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk ajutiseks pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab KOV oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom varjupaigast tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku kindlakstegemise kohustus ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga suhtes sõltumata sellest, kas tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib omaalgatuslikult oma lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle selle looma pidamise. Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja vahetumine tuleb registreerida loomade registris kahe tööpäeva jooksul, seejuures kinnitavad lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning viidatakse, et logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Andmeid säilitatakse kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on tagada, et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Kolm aastat on piisav ajavahemik andmete koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Samuti säilitatakse logisid kolm aastat. On oluline, et andmete säilitamise aeg ei ole lühem kui logide säilitamise aeg. Näiteks kui valele loomale on märgitud surma kuupäev, siis vaide korral on küll logi alles, aga andmeid enam muuta ei saa, sest need on juba kustutatud.

Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed vaid koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse. Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat29. Siiski on tõuge, kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat (kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20)30. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad elada ka 20 aastat või enamgi31. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.
Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide hulka kuulub kokku 63 maismaa- ja veeloomataudi. Nimekiri on koostatud Euroopa Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is olulisi loomataude. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH‑ile teavitatavate loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja veeloomad ning PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate loomataudide kohta. WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat loomataudi. Enamikku neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine.

Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.

Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i, labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud ainult EL-i loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja laboritel ei ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis asuvatele laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude kohta õigel ajal teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.

Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude loomataudide haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike taudide loeteluga.

Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7132 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.
Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.
Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus. Seda tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i õigusega vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse seadust §-ga 551.
Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.
Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab endast olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane liikmesriik võtta riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei takista loomade ja toodete liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi tõrjeks.

Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i käsiraamat annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole reguleeritud EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist näiteks nõlg, hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade reproduktiiv-respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-i üldiste juhiste kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse ja sealt välja, loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine. Praegu saab PTA anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste rakendamiseks VS-is selge õiguslik alus puudub.

Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi tõrjel WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid. Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.
Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud tegevuskava alusel.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga, osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral võrdluskatseid volitatud laborite vahel.

Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 39 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.
Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud seaduse vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo vahetuks objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või kohtu otsusel konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid VS-i § 100 lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud põllumajandusloomade registrit.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.
Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida veterinaararsti vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete esitamise korraldamine selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale mikrokiibi, kuid lõikes 2 kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda ükskõik millise veterinaararsti poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja ei pruugi mäletada, kes oli see veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline on, et looma kohta saaks registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda teeb. Veterinaararst esitab registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu lugemise kuupäeva ja enda kui mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri.

Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena jõustumist, saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade jälgitavus peab olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende puhul, kes alates 1. juunist 2027. aastal saavad 12‑nädalaseks.

Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks korraldab kohalik omavalitsus hiljemalt 7. juuniks 2027. aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.

Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud platvormidel registreeritud loomade kohta tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende andmete ülekandmise riigi lemmikloomaregistrisse. KOV-idele antakse andmete PRIA-le üleandmiseks aega üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide kasutatavatelt elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja nende edastamiseks PRIA-le. Seejärel kannab PRIA saabunud andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab teate enda ja oma looma kohta riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik sätestada saadavate andmete osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele vastavalt kohalikud omavalitsused olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et PRIA oma kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu suurusega täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära hoidmiseks on mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori partnerid) oma praegu kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.

Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega. LoKS‑is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse tingimused riigilõivu tasumisest vabastuseks.
Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-ile kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest on asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514 lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad mittetulundusühingud. Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta lemmikloomadele kodu, ning nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad riigilõivu loomade enda nimele registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel tekkinud probleemide – hulkuvate loomade pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.
Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse, et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise korral tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise eest. Riigilõivu tasumine on vajalik PRIA loomade registri ülalpidamiskulude katmiseks riigi lemmikloomaregistri vastutava töötlejana. Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise KOV‑idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul. Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks kodu ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega loomapidaja ja lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et tema loom ei jääks KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu katab riigilõivu tasumisega registri hoolduse eest loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse. Loomapidaja või lemmikloomapidaja kulu on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub loomapidaja või lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.

Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal on riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot. Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvesse võetud avalikke andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate arvu kohta, tõukasside aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest varjupaikadest uude koju läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku loomade arvuga, võrreldes omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid andmeid mõne varjupaiga kohta ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei ole esitanud. Sealhulgas koguti avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed KOV‑ide lepingupartnerite (varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil TRACES registreeritud Eestisse saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) arvu. Arvude koondamisel on võetud võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus. Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole. Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude kohta on tabelis 2.

Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv

Registreeritud loomade arv aastas
Uude koju läinud loomade arv aastas
Varjupaigad
-
6255
Tõukoerad
4600
4000
Tõukassid
121
-
TRACES
1450
-
Kokku loomi
6171
10 255

Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot, on ühe registritoimingu kulu 12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud, on vaid osa tegelikust olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja loomapidaja vahetumise arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-10%. Seega on sobiv riigilõivu määr 12 eurot.

Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata (vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne kui aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra stabiliseerumise kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike registreeritud loomade arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid koondava registriosa ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu ühe looma registreerimise või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu registritoimingu eest on suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse muudatus, et viia riigilõivu tasu vastavusse tegeliku kuluga.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja siseneb PRIA e-teenuste keskkonda ja esitab isikukoodi, mille alusel päritakse rahvastikuregistrist aadress. Isik esitab registreerimiseks ise oma e-posti aadressi ja telefoninumbri, sest kontaktandmeid on rahvastikuregistris mitmeid ja lemmikloomaregistri puhul on oluline, et registreeritud oleksid sellised andmed, mille abil saab isiku päriselt kätte. Samuti on oluline asjaolu, et lemmikloomaregistrisse kantakse ainult üks e-posti aadress ja telefoni number loomapidaja kohta. Loomapidaja või lemmikloomapidaja esitab lemmiklooma kohta „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktis 2 toodud andmed (looma nimi ja sünnikuupäev). Sellega alustab isik registrisse andmete kandmise taotlust, mille käigus tasub ta ka riigilõivu. Seejärel pöördub loomapidaja lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes esitab pooleliolevasse taotlusesse „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmed (looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel; loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number; lemmikloomapassi olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number) registrisse kandmiseks. Juriidilise isiku puhul on protsess samasugune, aga asukoha ja e-posti aadressi andmed võetakse äriregistrist. Loomapidaja asemel on võimalik volitada teist isikut (tema nõusolekul lähedane, perekonnaliige, veterinaararst) loomapidaja või lemmikloomapidaja asemel andmeid esitama ja riigilõivu tasuma. Volituste süsteem on juba praeguses põllumajandusloomade registris olemas. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave riigikassast, nende andmete edastamiseks on PRIA-l loomade registris vaja luua liidestus riigikassaga.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.
Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus „põllumajandusloomade register“ nimetusega „loomade register“.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.
Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil. Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud EL-i loomatervise määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Olulise mõjuga muudatused
Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).

Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.
• Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06833, avaldas If Kindlustus Balti riikides tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused34, millest selgus, et 54% Eesti elanikest peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi, 27% peab koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb selgusetuks, kas ühe lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada korraga mitu sama leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma Söödatööstuse Liit raporti35, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46% leibkondadest. Eestis on raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja vähemalt üks koer 22% leibkondadest ehk koera või kassi omab 53% leibkondadest. Kuigi If Kindlustuse uuringu ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa nende põhjal hinnata täpset loomapidajate arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda, et ligi pooltes Eesti leibkondades on lemmikloomaks koer või kass, teiste lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed puuduvad. Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda36. Väga ligikaudsete arvutuste järgi on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000 (321 750).
• Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90237 tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti teenuse pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu38 tulemuste põhjal tegeleb lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).
• Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale VS‑i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks kasutatavaid mikrokiipe39 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.
• KOV-id – Eestis on 79 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is üks ametnik, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.
• Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult osal varjupaikadel.
• Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis kasutusel kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka varjupaigad. Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks pakutav IT‑platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i. Teiseks peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda võimalust on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping mõlema teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki lemmikloomaregister sellega liidestatud ei ole.
• PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi teise liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema, st kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l teostada järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise nõuete täitmise üle.
• PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle riski- ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle Eesti, siiski on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad ametnikud (umbes 30 ametnikku40). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii eraisikute kui ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus PTA teostab kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle Eestisse ja Eestist välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks ja koostöö tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.
• MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki sisenemine on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkti, Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama kaubakäsitlusega seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku. Lemmikloomade piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga päev.
• PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse41 alusel menetleb PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid, millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole, juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid42.

6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise eest (eelnõu § 1 punktid 3, 12–17, 21, 27 ja 41 ning § 4).

1) Sotsiaalsed mõjud
Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes ei ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi (seletuskirja lisa 2) ning esitatud kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.

Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel. Eestis omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises vaesuses elas Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%43 elanikkonnast, kuid see ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem. Lemmiklooma kiibistamine (umbes 20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju, mitte ei minda lemmikloomaga ise veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine võimalikke kulutusi looma kadumamineku korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega seotud kulud katab loomapidaja), sest hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid pidaja leitakse registriandmete abil üles ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi. Sihtrühma jaoks ebasoovitava mõju vähendamiseks on plaanis töötada välja kampaaniad koostöös veterinaararstidega, et võimaldada soodsamatel tingimustel oma lemmiklooma kiibistamiseks ja registreerimiseks. Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne lemmiklooma võtmist.

Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab KOV‑idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks neis piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi kättesaadavusel oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab loomapidajaid harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises. Lemmikloomade tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste haigestumise või tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike zoonootiliste haiguste esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).

Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on Eestis 79 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või plaanivad seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja Eestisse elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse mõistes ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes. Nimetatud tähtajad on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike seadusega (§ 7), mille kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris. Välismaalaseid, kes asuvad Eestisse elama, teavitatakse oma koera, kassi või valgetuhkru kiibistamise ja registreerimise nõudest samamoodi nagu praeguseid Eesti elanikke – teavitustegevusi vajadusest nimetatud nõuet täita tehakse koostöös PTA, PRIA ja KOV-idega. Samuti saavad need isikud teada neile pandud kohustusest, kui nad külastavad veterinaararsti oma lemmiklooma korraliste marutaudivastaste vaktsineerimiste jaoks.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides, peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimiseks on vaja pöörduda veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse. Selleks lasub lemmikloomapidajal andmete ajakohasena hoidmise kohustus. Juhtudeks, mil lemmikloomapidaja unustab õigeaegselt ise andmeid uuendada, saadab registripidaja teatava regulaarsusega andmete ajakohastamise teavitusi lemmikloomapidajatele, et nad veenduksid registrisse kantud andmete õigsuses.

Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma eluea jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub neile loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.

2) Mõju majandusele
Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas. Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt pooled Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata. Kiibistamise toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on kesk-pikas (3–5 aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti koormust aitab leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab andmed ise või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.

Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.

Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse) olemasolu või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade majanduslike võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi uuringud puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed või keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja, siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv. Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja registreerimine kaks eraldi toimingut, mis tähendab, et kiibi paigaldamine ilma registreerimiseta on võimalik. Käesoleva eelnõuga see võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete esitamine.

Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on olnud loomapidajale enamikes KOV-ides looma registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub selle eest ise. Otsene mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest, mille teeb registripidaja (PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot loomapidaja nimele looma registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma registreerimisel uue loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile tema teenuse eest (~20–35 eurot) maksmisele tuleb tasuda 12 eurot riigilõivu. See tähendab, et kogukulu esmase registreerimise eest on ühe looma eest ~32–47 eurot. Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja hajutatav: ette on nähtud üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad osad kliinikud järelmaksu või osamaksete võimalust. Kogukulu puhul ei ole arvesse võetud visiiditasu suurust, kuna kiibistamise ja registreerimise saab teha täiendava protseduurina näiteks rutiinse vaktsineerimise või tervisekontrolli tarbeks veterinaararsti külastamise käigus. Eelnõuga kavandatud üleminekuaeg enne uute nõuete kehtima hakkamist on piisav täiskasvanud looma kiibistamise ja registreerimise planeerimiseks koos muul otstarbel veterinaararsti külastusega. Samuti noorte loomade kiibistamise ja registreerimise tähtaeg on kavandatud selliselt, et see ühtiks looma esimese marutaudivastase vaktsineerimise ajaga, et ühildada veterinaararsti külastus mitmeks menetluseks.

Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Kaalutletud otsuse tegemine lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad ravikulud. Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest sellega tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.

Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal44) saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal, loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade elanikke muudatus tegelikult mõjutab.


Joonis 3 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa


Joonis 4 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas

Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.

Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele, varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut enam andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning tuvastada ebaeetilist aretustegevust.

Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu nende andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei kogu. Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see muutus otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega varem mitte kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt halduskoormus ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse täitmisega seotud ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu täidavad seda kohustust eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.

Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega eeldame, et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest pakutava teenuse järele, on omavahel tasakaalus.

Mõju mittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.

3) Keskkonnamõjud
Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.

4) Mõju riigivalitsemisele
PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja ülesanne.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on KOV‑id valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele ei kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu. Olemuslikult KOV‑ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega, muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise.

Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil peetavate lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike teenuste kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi vajalikke teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid optimeerida – KOV‑id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või lemmikloomi, kellel on tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri põhjal on võimalik tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja milleks KOV otsustab neid andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.

Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide eelarvele on pikas perspektiivis positiivne. Kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV‑i eelarvele positiivne, saavad vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.

5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded nii veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult45,46 ka kõige tõhusam abivahend hulkuvate loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis ei kaasne sellega negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti leibkondades.
16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90% ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.47 Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA maakondlikud teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §‑st 36 tulenev selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja personal lemmikloomapidajate abistamiseks.

6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse kehtestanud seitse riiki48. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna edendamisele EL-is.

7) Mõju siseturvalisusele
Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.

8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool. Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral on igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom talle tagastada.

Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada. Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse pakkujaga, mis tähendab, et (peamiselt) koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja see omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on (peamiselt) koerte kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.

Joonis 1 Koerte kiibistamiskohustus KOVides


Joonis 2 Koerte kiibistamiskohustuseta elanike osakaal maakonniti

Kogu Eesti rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte kiibistamise kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest)49. Neist kõik ei ole koerapidajad. Enamik neist elab maapiirkonnas ja peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on marutaudivaba staatusega riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma koeri, kasse ja valgetuhkruid, et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV‑ides on eriti oluline pidada arvestust lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks võimalik hinnata marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest piirialadel on suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade liikumisega. Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad nakatuda kõik imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA‑ga lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.

Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.

6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine (eelnõu § 1 punktid 21, 26, 27, 31, 33, 34, 41 ja §-id 2–6).

1) Sotsiaalsed mõjud
Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid, seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur võimalus ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi kaitsele, heaolule ning vaimsele tervisele.

Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus (seletuskirja lisa 2).

2) Majanduslikud mõjud
Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid, kes sellist teenust pakkuda sooviksid.

MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

3) Mõju riigivalitsemisele
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne, võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT‑arenduste kulude katteks (kokku eelduslikult umbes 400 000 eurot) on 2026. aastal eraldatud rahastus 250 000 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2027. aasta kulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarvestrateegia protsessi raames. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse riigilõiv, mis katab jooksvad kulud. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Riigieelarve tulud eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga, Europetnetiga. Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel andmed teistest praegu kasutusel olevatest lemmikloomade andmeid koondavatest andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda lemmiklooma kiibistanud ja registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.

IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid
Kuluallikas
2026
2027
2028
KOKKU 2025–2028
Personalikulu1 (püsiv kulu)
102 758,40 €
102 758,40 €
102 758,40 €
308 275,20 €
Majandamiskulu2 (püsiv kulu)
13 000,00 €
106 500,00 €
106 500,00 €
226 000,00 €
Investeering3 (ajaliselt piiritletud kulu)
250 000,00 €
150 000,00 €

400 000,00 €
Kulu kokku4
365 758,40 €
359 258,40 €
209 258,40 €
934 275,20 €
1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta. Tööressurss, mis vabaneb muude ülesannetega seonduva koormuse vähenemise arvelt, suunatakse riigi lemmikloomaregistri arendamise ja edasise ülalpidamisega seotud tegevustesse.
2Majandamiskulude hulgas:
• loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu, süsteemi uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.
• riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda baastasu (keskmiselt 0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud % ülekande summast jmt).
• Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000 eurot/a)50. Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt. Europetnet võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt.
3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu.
4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede keskmised töötasud.

Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“5 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade heaolu parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.

Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine (mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele kuvandile Eesti ühiskonnas.

Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka edaspidi KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi registrit, sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.

Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides samadel alustel.

4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja kättesaadavaks kõigile KOV-idele ja elanikele.

Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks vajalikud andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-il on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks vajalikud samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud lemmiklooma pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll kohati erinevad, kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis võimaldab siduda loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral loomapidajale tagastada ning saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks lemmikloomapassi andmed), sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud töötlejaks PRIA.

Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult KOV‑idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.

Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e‑teenuse keskkond, kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine), lemmikloomadega seotud andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi registri loomine aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi. Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada andmete turvaline hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda elanikele võimalust hoida registris oma lemmikloomade andmeid ajakohasena.

Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja tuua, et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus tuleneb akrediteerimistingimustest.

6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused

6.2.1. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 7 ja 8).
Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas piisavalt selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb andmed nende töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.

1) Mõju riigivalitsemisele
PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon püsiva positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja hinnata riske ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis on PTA-le oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel kaasata neid loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei kaasne, veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid täiendusi ja lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju puudub.

6.2.2. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 14 ja 15).
Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel kasutatavate mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate märgistusvahendite heakskiitmisega.

1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur sisuliselt ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu lemmikloomadel kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt. Sätete lisamisega ei ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta kasutusele lisaressursse.

PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju riigivalitsemisele puudub.

2) Mõju majandusele
Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad (peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega mõju on positiivne.

6.2.3. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite lubamine (eelnõu § 1 punktid 18 ja 20).

Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi kehtestada riik või tema pädev asutus.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri määruse sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse õigus otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus võimaldab vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi kehtestama selleks nõudeid ministri määrusega.

Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur. PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks. Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019 mitu võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.

PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult üks PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel loomaparke, mille kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele ettevõttele ettenähtud nõuete kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis ka edaspidi tegemist väikese arvu ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.

PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.

PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat EL‑i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti (hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit Eestis kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.

Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu seda volitusnormi rakendatud ei ole.

1) Mõju riigivalitsemisele
PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus EL‑i rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte vajadustega. PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid ettevõtetelt, kus erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt on aga tegu tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate loomade kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning loomadega toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi hoolikas läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast. Muudatus hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja regulatsiooni. Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega tegelikku koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes või majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.

Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.

Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.

6.2.4. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1 punkt 32).
Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe kasutatav, elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele
Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT‑le kuluvale eelarvele eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub (sealhulgas on vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta, identifitseerimata loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete kohta õigusaktis tehtava muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka paberprotsessi. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik.

Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust. Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.

2) Mõju majandusele
Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021. aastal ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb 2025. a 1. aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse veisepass elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.

6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt 33).
Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad tähtajad, mis tekitab segadust.

1) Mõju riigivalitsemisele
Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

2) Mõju majandusele
Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg. Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.

6.2.6. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse ja nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 35−37).
Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele
Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele
Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse või kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.

Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.

6.2.7. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 38).
Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Mõju majandusele
Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab üksnes neid asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud määruse samas artiklis sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on keskmine, kuna tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.

6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta

Füüsiliste isikute halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamisega kaasneb teatav mõju nimetatud liiki loomade pidajatele. Juba praegu kehtiva õiguse kohaselt on 86% KOV-ides koerte kiibistamise kohustus kehtestatud ning elanike arvukuse põhjal elab vaid 6,5% kogu Eesti elanikkonnast neis KOV-ides, kus kiibistamise kohustust veel ei kehti. Kõik neist ei pea koera. Kasside kiibistamise kohustus on kehtestatud vähem kui pooltes KOV-ides, mitmes KOV-is on jäetud see vabatahtlikuks või tehtud erisused tubastele kassidele. Kiibistamise otsusega kaasneb kohustus andmed registreerida ning registreerimise korral tuleb tasuda riigilõiv riigi lemmikloomaregistrisse kande tegemiseks. Looma esmaseks registreerimiseks registris on vaja külastada veterinaararsti, kes paigaldab loomale kiibi ja tagab looma jälgitavuse jaoks oluliste andmete (sh kiibi number) esitamise registripidajale. Juba kiibistatud, kuid senini registreerimata looma registreerimiseks on samuti vaja külastada veterinaararsti, kes esitab looma kohta andmed registrisse kandmiseks. Samuti kaasneb mõju neile isikutele, kes saavad juba registris registreeritud looma uueks pidajaks – loomapidaja vahetumine on vaja registris registreerida ja selle eest tuleb samuti tasuda riigilõiv. Registreeritud loomade ja nende omanike kohta on andmed vaja hoida ajakohasena. See ei ole uus nõue võrreldes praegu KOV-ides kehtestatud nõuetega. Kokkuvõttes kaasneb koera-, kassi- ja valgetuhkrupidajatele mõningane, kuid mitte märkimisväärne halduskoormuse tõus võrreldes kehtivate nõuetega. Vabatahtlikult oma looma kiibistada laskvate isikute puhul on tegu teadliku valikuga, loomapidajale kiibistamisega kaasnevad kohustused on sobivad ja ootuspärased, mõju halduskoormusele on väike.

Ettevõtjate halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende pakutavate teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.

Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa lemmikloomade heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde halduskoormusele muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s väljapakutud andmeid (varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

Avaliku sektori töökoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle kohustuse pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus. Kuigi riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas need KOV-id, kes praegu elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipärasemaks.

PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida. PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad, töökoormusele avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu sõlmimisega.

Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §‑st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele väike.

Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.

PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid sätte muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamine ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne, võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT‑arenduste kulude (arenduse kogusumma eelduslikult 400 000 eurot) katteks on 2026. aastal eraldatud rahastus 250 000 eurot ReM-i eelarvest, 2027. aasta arenduskulude katteks esitatakse taotlus riigi eelarvestrateegia protsessi käigus. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud (umbes 209 258 eurot aastas) kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetuse korral andmete muutmine) kehtestatakse riigilõiv, et katta andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 34 ja 35 ning lk 48. Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses. Riigieelarve tulud ei suurene.

8. Rakendusaktid

8.1. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;
2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;
3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;
4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;
5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;
6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;
7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;
8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;
9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;
10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;
11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;
12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;
13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;
14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;
15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;
16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;
17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;
18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;
19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;
20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;
21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;
22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;
23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;
24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;
25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;
26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;
27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;
28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;
29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;
30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.
31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;
32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.

8.2. Uus rakendusakt

VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 21) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta andmete registrisse kandmise nõudeid.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2026. aasta 1. juulil.

Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 12–17, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise ajaks on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni, et nii loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad kohustuste täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini korraldada riigi lemmikloomaregistri toimima saamist.

Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (EIS toimiku number: 25-012651) kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu (EIS toimiku number: 25-093352) esitati teistkordseks kooskõlastamiseks samadele ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu uuenemisega ning Justiits- ja Digiministeeriumile, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida lõplikult selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Esimesel EIS kooskõlastusringil (06.02.2025–28.02.2025) kooskõlastas Siseministeerium eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Sotsiaalministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata ning esitas eelnõu kohta märkused ja ettepanekud. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 3.

Teistkordsel EIS kooskõlastusringil (26.08.2025–16.09.2025) kooskõlastasid Siseministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning Kliimaministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Rahandusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium jätsid eelnõu kooskõlastamata ning esitasid eelnõu kohta märkused ja ettepanekud. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 3.

Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda, Spin TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit MTÜ, Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ, Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.

Arvamuse esitasid Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Maaülikool, Eesti Loomaarstide Koda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Teistkordsel kooskõlastamisel esitasid veelkord oma arvamuse eelnõu kohta Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Andmekaitse Inspektsioon. Teave arvamuse avaldajate ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 3.

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitati sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike 1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitati eelnõu tehnilise normi teavituse menetlemiseks 18.10.2025. Ooteajaks Euroopa Komisjoni TRIS teavitussüsteemis määrati 21.01.2026. Ooteaja jooksul ei laekunud eelnõule ühegi liikmesriigi, sidusrühma ega Euroopa Komisjoni ettepanekut.


___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid

Määrus


xx.xx.2026 nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;

2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler





Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi (edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende puudumisel looma kirjeldus;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi paigaldamise kuupäev;”;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktides 2, 21 ja 3“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.


(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler



Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord, laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“;

2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord;
2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded;
3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“;

2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta“;

5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;

6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler

Lisa 2

Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr…
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“
Lisa 2
(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)


Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama

Zoonoosid
Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e nakkus (MRSA)

Zoonoossed haigusetekitajad toidus
1. Yersinia enterocolitica
2. Clostridium botulinum
3. Trichinella spp.




Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri põhimäärus”;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja.“;

5) paragrahv 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest ning vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.“;

8) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;

9) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;

10) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:
„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele
12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks tegemiseks vajalikele andmetele.”;

11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse:
1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;
2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:
1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;
2) looma nimi ja sünnikuupäev;
3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.

(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev:
1) registris registreerimine;
2) kadumine;
3) leidmine;
4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul;
5) lemmikloomapidaja vahetumine;
6) riigist püsivalt väljaviimine;
7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;
8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.

(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev;
2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);
3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või asukoha aadress;
4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
5) andmed juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ning asjakohasel juhul füüsilise isiku esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
7) andmed riigilõivu laekumise kohta.

(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:
1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) lemmiklooma pilt;
3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;
4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev, kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);
5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);
6) loomal teostatud ravi;
7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse kohta.

13) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga „vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;

14) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga „selle kehtivuse ajaks“;

15) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises sõnastuses:
„(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(3) Rahvastikuregistrist saadakse § 6 lõike 1 punktis 2 ning § 7 lõike 43 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud isiku üldandmed.
(4) Karistusregistrist saadakse andmed kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu ja loomapidamise õiguse äravõtmise kohta.
(5) Äriregistrist saadakse andmed seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu ja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud ettevõtluskeelu kohta ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema esindusõigusliku isiku kohta.
(6) Riiklikust veterinaararstide registrist saadakse andmed kutsetegevuse loaga veterinaararstide kohta.
(7) Rahandusministeeriumi riigikassast saadakse andmed riigilõivu laekumise kohta.”;

16) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktis 3 nimetatud andmed.
(6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7 lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.
(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;

17) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:
„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;
6) veterinaararsti väljastatud tõend;
7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;
8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;
9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud dokument;
10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”

18) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Registriandmete säilitamine

Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.

19) määrust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Järelevalve registri pidamise üle ja registri tegevuse lõpetamine

§ 181. Järelevalve teostamine

Registri pidamise üle teostavad järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja vastavalt oma pädevusele.

§ 182. Registri likvideerimine

Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registri likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku registrisse või riiklikku arhiivi üleandmine või andmete hävitamisele kuulumine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg. Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler





Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas käändes;

2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip” vastavas käändes.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.


(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler



Määrus


xx.xx.202x nr …..
Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord

(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist, kuid mitte hiljem kui looma 12-nädala vanuseks saamisel.

(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1 nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.

(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.

(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.

(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika paigutamist.

(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.

(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema seadusliku esindaja andmed.

(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.

(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.

§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine

(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.

(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.

§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine

(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.

(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3 nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler




Määrus


xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri, põllumajandusministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2, § 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1, toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja § 34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34 lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine

Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ § 16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ muutmine

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ muutmine

Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise kordumatust numbrist.“.

§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muutmine

Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine

Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine

Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister


(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler


Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekaitsealane mõjuhinnang loomade registri lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavale registriosale ehk riigi lemmikloomaregistrile



Sisukord

1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus 2
2. Isikuandmete töötlemise toimingud 6
3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid 11
4. Riskid ja nende maandamine 12
5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed 13
Lisa 1. Riskide hindamise metoodika 14



1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus

1.1 Kasutajate tuvastamine ja registrisse sisselogimine
Loomade registri1 volitatud töötlejal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi PRIA) on õigus lisada ja teha võimalikuks infosüsteemikasutajate lisamine kasutaja enda poolt.

Lemmikloomaregistrisse saab sisse logida Riigi autentimisteenuse (tehnilise nimega TARA) abil, kasutades nelja meetodit:
• ID-kaardi tuvastusega;
• mobiil-ID tuvastusega;
• Smart-ID tuvastusega;
• Euroopa Liidu eID tuvastusega
• Kasutajatunnuse ja parooliga (PRIA teenistujad enda tööarvutist turvatud võrgu kaudu)

TARA andmekaitsetingimused on leitavad siit: https://ria.ee/sites/default/files/documents/2023-10/RIA-autentimisteenuste-andmekaitsetingimused-sept2023.pdf

Registrisse sisselogimisel toimub kasutajarolli valimine.

Registri tegevustes kasutajatakse alljärgnevaid rolle:
1. Veterinaararst;
2. Loomapidaja;
3. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev isik (edaspidi varjupaik);
4. PRIA teenistuja;
5. Avalikku ülesannet täitev asutus: kohalik omavalitsus (edaspidi KOV), Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ning PRIA.

1.2 Andmete allikad

Lemmiklooma pidavad isikud
Koera, kassi ja valgetuhkru ning veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud muu lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom) pidajate hulka kuuluvad Eesti elanikud ja ettevõtjad, kes peavad lemmiklooma.

Andmete allikad on:
1) isikut tõendav dokument;
2) rahvastikuregister lemmiklooma pidaja andmete registrisse kandmisel esitatava elukoha aadressiandmete osas;
3) äriregister ettevõtja ja ettevõtja esindusõiguslike isikute isiku- ja kontaktandmete osas;
4) karistusregister kohtuotsuste osas, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) riiklik veterinaararstide register, kandeid tegeva veterinaararsti andmete osas;
6) loomapidajalt saadud andmed;
7) varjupaigalt saadud andmed.

1.3 Taristu andmete talletamiseks

Infosüsteemi kasutatakse loomade registri põhimääruses nimetatud andmete esitamiseks, haldamiseks ning töötlemiseks. Lemmikloomaregister luuakse tänase põllumajandusloomade registri ehk tulevase loomade registri uue registriosana. Loomapidaja andmed saavad olema registriosade ülesed ehk talletatakse samadel alustel senise põllumajandusloomade registri andmetega.

1. Tehnilised tugisüsteemid:
1.1. Turvasüsteemid
1.1.1. Kasutajate autentimine ja identifitseerimine
1.1.2. Rollipõhine juurdepääs andmetele
1.2. Andmebaasi haldussüsteemid. Tagavad andmete turvalise ja tõhusa salvestamise, muutmise ja päringute töötlemise.
1.3. Liidestused (EuroPetNetiga, äriregistriga, rahvastikuregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga)
1.4. Andmete varundamine
2. Kasutajate tugisüsteemid:
2.1. Klienditugi
2.1.1.Telefonitugi ja e-post kasutajate küsimustele ja probleemidele vastamiseks.
2.1.2. KKK ja juhendid lemmikloomade registri kodulehel
2.2. Koolitusmaterjalid registri kasutajatele
3. Haldus ja koostöö tugisüsteemid:
3.1. Töötajatele mõeldud süsteemid:
3.1.1. PRIA teenistujatele mõeldud kuvad
3.1.2. Loomapidaja poolt esitatud muudatuse aluseks olevate dokumentide salvestamine dokumendihaldussüsteemi
3.1.3. Muudatuste logimine ja nende jälgimise süsteem
3.2. Koostöö moodulid:
3.2.1. e-PRIAs lemmikloomade ja nende pidajate andmete otsing KOVi, PTA, MTA ja PPA volitatud töötajatele
3.3. Teavitussüsteemid:
3.3.1. e-kirja teel teavituse saatmine (nt uuele loomapidajale loomapidaja vahetuse kinnitamiseks)
3.3.2. Automaatteavitused andmevigadest andmete sisestamisel või muutmisel
4. Andmeanalüüsi ja raportite tugisüsteemid:
4.1. Andmeanalüüsi tööriistad lemmikloomade ja nende omanike kohta
5. Arenduse ja hoolduse tugisüsteemid:
5.1. Tarkvara versioonihaldus ja uuendused. Versioonide haldamise süsteem
5.2. Arendus- ja testkeskkond uute funktsioonide ja paranduste testimiseks enne nende kasutuselevõtmist
5.3. Süsteemi monitoorimine ja tõrgete jälgimine reaalajas
5.4. Probleemide tõstatamine ja prioriteetide seadmine nende parandamiseks

Andmete elueas on registris 4 etappi:
1) andmed registreeritakse;
2) andmed on aktiivses kasutuses (vaatamine, muutmine);
3) andmed on arhiveeritud (kus asjakohane);
4) andmed kustutatakse.

Arhiveeritakse isikuandmeid, mille puhul ei ole nende aktiivne kasutamine vajalik ja otstarbekas, kuid mille kustutamine ei ole kokku lepitud ajaperioodi vältel veel mõistlik ehk on tõenäoline, et andmed liiguvad arhiveeritud staatusest uuesti aktiivsesse kasutusse.

Registri kasutajad on:
1. Veterinaararst (või tema volitatud esindaja) - looma kohta esmakande jaoks ja sündmuste kohta andmete esitamine. Veterinaararsti ülesanne on teha esmane andmete esitamine looma kohta lemmikloomaregistrisse, veterinaarsete menetlustega seotud andmete ajakohastamine ning vajadusel looma ja tema pidaja omavahelises seoses veendumine. Veterinaararsti poolt volitatud isikute hulka kuuluvad kliiniku töötajad. Veterinaararstil peab olema õigus lemmiklooma andmeid lisada, muuta ja vaadata.
2. Loomapidaja - lemmikloomapidajana registreerimiseks enda ja oma looma kohta andmete esitamine ning enda ning enda lemmiklooma andmete ajakohasena hoidmine vastavalt veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtajale. Loomapidaja vahetumise kinnitavad registris nii vana kui uus loomapidaja. Loomapidaja näeb enda ja endaga seotud loomade andmeid ning saab vastavalt vajadusele uuendada endaga seotud andmeid, et tagada andmete korrektsus ja ajakohasus.
3. Varjupaik - registrisse hulkuva looma varjupaigas pidamise kohta andmete esitamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud perioodil koos looma andmetega. Nimetatud perioodi lõppemisel, kui looma ei ole võimalik tagastada vanale pidajale ning looma ei hukata, määrab varjupaik end loomapidajaks või annab looma üle uuele pidajale. Juhul kui varjupaiga esindaja tuvastab hulkuva looma leidmisel lemmikloomade registrist kiibi alusel tema pidaja, saab varjupaiga esindaja loomapidajaga ühendust võtta, et tagastada loom pidajale, ilma teda varjupaika viimata. Varjupaiga ülesanne on siduda lemmikloomaregistris registreeritud loomaga tema varjupaigas pidamise ajal tehtud kulud. Varjupaik peab saama registrisse andmeid kanda ja otsida kiibi numbri alusel registrisse kantud looma koos loomapidaja andmetega.
4. PRIA teenistuja - loomapidaja poolt esitatud dokumendi alusel registrikannetes paranduste tegemine, registri töös hoidmine ning pidev parendamine. PRIA teenistujatel võib olla ka eraldiseisvalt avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk lähtuvalt tööülesannetest saab ainult andmeid vaadata.
5. KOV - enda omavalitsusüksuses asuvate lemmikloomade andmete vaatamine kohaliku elu korraldamiseks, sh varjupaigas asuvate loomade andmete vaatamine. Vastavalt LoKS § 5 lõikele 3: hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Neil on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi KOV-i elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine. Lisaks on oluline hulkuvate loomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas pidamisega seotud kulude kohta ülevaate omamine. KOV-i jaoks on vajalikud ka loomapidaja andmed, et tuvastada leitud lemmiklooma pidaja ja loom talle tagastada või vajadusel nõuda sisse veterinaarseaduse kohased kulud. KOV‑id on avalikku ülesannet täitva asutuse rollis registris ehk saavad andmeid vaadata.
6. PTA - veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamine ning sellega seoses on vajalik ligipääs lemmikloomade ja nende pidajate andmetele. PTA-l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
7. MTA - riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimine ning dokumentide ja identsuse kontrollid lemmikloomade mittekaubanduslikul riikidevahelisel liikumisel. MTA‑l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
8. PPA - loomapidamisega seotud väärtegude kohtuväline menetlemine, mistõttu vajab ligipääsu lemmikloomade ning loomapidajate andmetele. PPA-l on avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.

Infosüsteemi arhitektuur



2. Isikuandmete töötlemise toimingud

Enne lemmikloomaregistrisse andmete koondamist toimib süsteem, kus kohalikud omavalitsused kohustavad oma haldusterritooriumil elavate koerapidajate ja osadel puhkudel ka kassipidajate kohta esitama loomapidaja kohta järgmised andmed: nimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress. Selleks kasutatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks eraettevõtjate pakutavaid platvorme. Eraettevõtjatest teenusepakkujate platvormidele kogutakse isikuandmeid kas paberkandjal või läbi rahvastikuregistri. Andmeid hoiustatakse elektrooniliselt teenusepakkuja andmebaasis.

Edaspidi, kui KOV-i tasandi asemel on lemmikloomade mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustus üleriigiline ja kasutusele on võetud lemmikloomaregister, on loomapidaja kohta esitatav andmekoosseis sama. Loomapidajate puhul eristatakse füüsilised ja juriidilised loomapidajad, kuna osad loomapidajad tegelevad loomapidamisega mitte ainult kodumajapidamises seltsi, vaid ka kaubanduslikul ja eriülesannete täitmise eesmärgil. Andmeid kogutakse lemmikloomaregistrisse peamiselt elektrooniliselt läbi riigi andmekogude (rahvastikuregister, äriregister, riiklik veterinaararstide register) ja sisestatakse ka otse registrisse veterinaararstide, loomapidajate või varjupaikade poolt. Samuti on seaduseelnõuga kavandatud ühekordse tegevusena olemasolevatest registritest andmete ülekandmine kesksesse lemmikloomaregistrisse hiljemalt 07.06.2027.

2.1 Isikuandmete kogumine

Tavapärane elutsükkel näeb välja selliselt, et loomapidajal on veterinaararsti külastamiseks kokku lepitud visiidiaeg vabalt valitud loomakiinikus või koduvisiidi tegemiseks, et märgistada loom mikrokiibiga ja/või registreerida andmed lemmikloomaregistris. Kutsetegevuse loaga veterinaararstide andmed tulevad registrisse riiklikust veterinaararstide registrist. Kui loomapidaja ei ole varasemalt e-PRIA kasutaja, teostatakse lemmikloomaregistrist andmepäring rahvastikuregistrisse või äriregistrisse üle X-tee. Juhul, kui isiku andmed ei ole või on osaliselt rahvastiku- või äriregistrisse kantud, esitab loomapidaja ise oma andmed registrile. Seejärel algatab ta lemmiklooma pidamise registreerimise ning tasub lemmiklooma registrisse kandmise eest riigilõivu. Peale riigilõivu tasumist toimuval veterinaararsti visiidil näitab loomapidaja veterinaararstile isikut tõendavat dokumenti, et veterinaararstil oleks võimalik tuvastada isikusamasus ning teostada selle alusel lemmikloomaregistrist otsing loomapidaja poolt algatatud lemmiklooma registrisse kandmise toimingu kohta. Veterinaararst jätkab selle kande alusel lemmiklooma registreerimist lemmikloomaregistrisse.

Lemmikloomaregistrisse kantavad isikuandmed on:
• loomapidaja nimi, isikukood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, elukoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja surma kohta;
• juriidilisest isikust loomapidaja nimi, registrikood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, tegevuskoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja likvideerimise kohta;
• välisriigi kodaniku nimi, identifitseerimistunnus (isikukoodiga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;
• veterinaararsti nimi, isikukood, kutsetegevuse loa number ja kontaktandmed;
• veterinaararsti volitatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed;
• varjupaiga esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed.

Rahvastiku-, äri- ja riikliku veterinaararstide registri põhjal teostatakse regulaarseid kontrolle andmete korrektsuse ja ajakohasuse huvides loomapidaja nimemuutmise ja surma ning juriidilise isiku nime muutmise ja likvideerimise kohta, aga ka veterinaararstide andmete muutumise osas, sh kutsetegevuse loa kehtivus.

Vastavalt maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“2 § 2 lõike 1 punktile 5 on veterinaararst veterinaarteenuse osutamisel kohustatud pidama arvestust ka loomapidaja kontaktandmete kohta, mistõttu veterinaararstile isikuandmete esitamise nõue kehtib loomapidajatele ka enne lemmikloomaregistri kasutusele võtmist. Nimetatud määruse seletuskirjast lähtuvalt kuuluvad kontaktandmete hulka näiteks telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress. Neid andmeid ei ole siiani olnud vaja riigi andmekogusse kogutud andmete vastu valideerida, andmete aluseks peamiselt riigi andmekogudest olevate andmete võtmine aitab tagada korrektsete isikuandmete registrisse kandmise ja vähendada nii veterinaararstide kui loomapidajate infokohustust riigi ees.

Andmete ajakohasuse tagamiseks on kavandatud saata loomapidajatele teavitusi, sh meeldetuletusi andmete ajakohasuses veendumiseks. Riigilõivu tasumine on eelduseks lemmikloomaregistrisse andmete kandmiseks.

Olukorras, kus loom on sattunud varjupaika, on varjupaigal võimalus uuendada loomaga seotud andmeid ning muuhulgas vaadata registrisse kantud loomapidaja andmeid, et temaga ühendust võtta looma tagastamiseks.

2.2 Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Lemmikloomaregistris hakkab PRIA isikuandmeid töötlema avaliku võimu teostamiseks (GDPR Art 6 lg 1 punkt e). PRIA on täna põllumajandusloomade registri andmete volitatud töötleja veterinaarseaduse kohaselt. Veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõuga asendatakse „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“, mille osaks saab lemmikloomaregister. Sellest tulenevalt saab PRIA avaliku ülesande lemmikloomaregistrit hallata ja seal sisalduvate andmete töötlemise kohustuse ja õiguse. Eelnõus sätestatakse ka loomapidajatele tema andmete, tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt teavituste saatmise kohustus, millega kaasneb ka vajalike isikuandmete töötlemise õigus (eelnõu § 1 punkt 30).

2.3. Isikuandmete säilitamine

Andmeid kavandatakse säilitada vastavalt PRIA infoturbepoliitikale, mis on vastavuses PRIA-le väljastatud ISO/IEC 27001 sertifikaadiga ja kooskõlas PRIA-le kohalduva küberturvalisuse seaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Andmeid on kavandatud säilitada PRIA enda serverites, kuid tulevikus ei ole välistatud säilitamine ka muudes vormides, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega ja järgib ISO/IEC 27001 sertifitseeritud asutusele kohalduvad nõudeid.

Andmeid lemmikloomapidaja kohta on kavandatud säilitada arhiivis vastavalt eelnõule kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Kui lemmikloomapidaja nimel ei ole ühtegi looma, säilitatakse lemmikloomapidaja andmed arhiivis automaatselt kuniks kustutamise või enne kolme aasta möödumist taas aktiivseks muutumiseni.

Täna kehtiv põllumajandusloomade registri põhimäärus sätestab, et logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. Antud sätet ei ole kavandatud eelnõuga muuta ja see hakkab kohalduma ka lemmikloomaregistriosale.

Isikuandmeid ei hoita kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi täitmiseks. Kavandatud on automaatsed andmete arhiveerimised ja kustutamised ning andmeid ei säilitata avalikes huvides kauem, kui eelnõusse sätestatud andmete säilitamise tähtaeg.

Turvameetmete rakendamise kohustus tuleneb PRIA-le küberturvalisuse seadusest. Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest ja peab tagama kogu süsteemi vastavuse kehtivale standardile. Standardile vastavust hinnatakse iga kolme aasta järel tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus, seega olemuslikult auditeeritakse infoturvet kohustuslikus korras iga-aastaselt. Viimane ISO sertifitseerimisaudit viidi PRIA-s läbi 2025. aastal, seega järgmine vaheaudit toimub 2026. aastal. PRIA-s on rakendatud infoturbejuhtimise süsteem, mis reguleerib muuhulgas andmetöötlust nii andmete säilitamise, aktiivse kasutamise, varukoopiate tegemise kui ka muud andmetöötluse turvalisust puudutavaid aspekte. Lisaks ISO audititele teostab küberturvalisuse seaduse rakendamise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.

Andmete juhusliku hävimise vältimine

Andmete juhuslik hävimine on võimalik juhul, kui:
• kasutaja kustutab andmed (ilma aluseta);
• andmed kirjutatakse ekslikult üle (nt registris olevate vanemate andmetega);
• tarkvaravea tõttu;
• tagavarakoopia osutub loetamatuks;
• kettamassiivi tehniline viga;
• tulekahju, veeavarii, ründe, elektromagnetkiirguse vmt puhul.

Andmete juhuslikku vältimist ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle juhtumise riski vähendatakse erinevate turvameetmetega. Lisaks kannab PRIA hoolt selle eest, et andmetest oleksid loodud teenuse osutamise tingimustes sätestatud sagedusega varukoopiad, millest on juhusliku hävimise korral võimalik andmeid taastada. Samuti on olemas varukoopiatest taastamise protseduurid, milliste toimivust testitakse regulaarselt.

Andmete juhusliku hävimise vältimiseks rakendatakse ISO/IEC 27001 standardis määratletud turvameetmeid. Neist asjakohasemad on andmete töötluste logimine ja logide säilitamine, sarnaselt andmete säilitamisega.

Logid

Logimine toimub vastavalt küberturvalisuse seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustusele. Logimisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest. Logisid hoitakse lähtuvalt registri põhimäärusest kolm aastat alates kande tegemisest.

Andmete varundamine

Andmete varundamiseks on PRIA siseselt kehtestatud andmete varundamise eeskiri, mis järgib ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud nõudeid.

Kehtiva korra kohaselt hoitakse varukoopiaid kas:
1) alternatiivsel kettamassiivil,
2) lindiseadmes,
3) lukustatud tulekindlas seifis PRIA serveriruumis või
4) turvalises hoiulaekas väljaspool PRIA keskuse asukoha hoonet.

Lemmikloomaregistri andmete varundamine hakkab järgima sama korda ja varundus toimub lähtuvalt korras sätestatule.

Arhiveerimine

Arhiveeritud andmed on süsteemis mitte-aktiivses olekus, ning neile ei tehta andmete ajakohasuse kontrolli. Arhiveeritud andmed kustutatakse automaatselt 1 aasta möödumisel arhiveerimisest, kui need ei ole vahepeal põhjendatud juhul muutunud uuesti aktiivsesse staatusesse.

2.3 Isikuandmete kasutamine

PRIA-l on õigus lisada kasutajaid, kuid PRIA piirab isikuandmete kättesaadavust rolli põhiselt, st kõik süsteemi kasutajad ei näe kõiki süsteemis olevaid andmeid. Süsteemi andmeid saavad töödelda PPA, MTA, PTA, KOV-id, veterinaararstid, varjupaigad ja PRIA oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. PRIA määrab vajalikud õigused süsteemi kasutamiseks, st annab õigused ehk rollid, missugustele andmetele on isikul juurdepääs seoses oma ametikoha ja töökohustustega. Süsteemi saab kasutada isik vastavalt talle antud õigustele.

Lisaks saab iga lemmikloomapidaja ligi endaga seotud andmetele. Erinevatele kasutajagruppidele luuakse turvaline ühendus ning ligipääs vaid neile ettenähtud ja vajalikele andmetele, autentides end lemmikloomaregistrisse sisenemisel Smart-ID, ID-kaardi, Mobiil-ID või Euroopa Liidu eID tuvastusega riigi keskse autentimisteenuse (TARA) kaudu.

2.4 Isikuandmete edastamine

Isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liitu.

Registrile rollipõhise juurdepääsu saavad:
• PRIA
• PTA
• MTA
• PPA
• veterinaararstid
• varjupaigad
• KOV-id
• lemmikloomapidajad

Päringupõhine andmeedastus käib avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 alusel ja korras ehk andmeid edastatakse vastavat õigusliku alust omavatele asutustele nende avaliku ülesande täitmisel.

2.5 Isikuandmete kustutamine

Kliendil on õigus oma andmetega tutvuda ja teda puudutavate ebaõigete isikuandmed viivituseta parandada. Samuti on kliendil õigus asjakohasel juhul nõuda oma andmete kustutamist, juhul kui nende säilitamine ei ole vajalik avaliku ülesande täitmiseks.
Andmete kustutamise algatab lemmikloomaregistri teenusejuht. Andmete kustutamine toimub vastavalt PRIA infoturbepoliitikale (ITP.3.4. Infosüsteemide, rakenduste ja andmete arhiveerimise ja kustutamise eeskiri).






3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

3.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse veterinaarseaduse, loomakaitseseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks.
Andmete töötlemise eesmärkidele vastavus on tuvastatud veterinaarseaduse väljatöötamiskavatsuses3 koostatud analüüsi põhjal. Andmeid töödeldakse üksnes nende kogumise eesmärkidel ning ligipääs on võimalik vaid registri volitatud töötleja poolt kasutajate rollidele antud õiguste piires veterinaarseaduses, loomakaitseseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks ja registriandmete ajakohasena hoidmiseks.

3.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

Erinevate lemmiklooma märgistamise meetoditega võrreldes on kõrget tõhusust näidanud just mikrokiibiga identifitseerimine. Pidaja juurest lahti pääsenud lemmiklooma tagastamine pidajale on tõenäolisem, kui lemmikloom on mikrokiibiga märgistatud. Lisaks on oluline mikrokiibi andmed kanda selleks ettenähtud andmebaasi ja seostada seal loomapidajaga, et vajaduse tekkimisel oleks võimalik looma kiibi numbri põhjal pidaja tuvastada ja tema pidajaga ühendust võtta. Kokkuvõttes on töödeldavad isikuandmed vajalikud looma ja tema pidaja omavahelise seose loomiseks ning vajadusel loomapidajaga ühenduse võtmiseks.

Andmeid kogutakse minimaalselt, et tagada isikuandmete kogumisega registrile pandud eesmärkide täitmine. Kõige kiirem viis loomapidajaga ühenduse saamiseks on helistamine. Juhul kui telefonitsi ei saa loomapidajaga ühendust, on alternatiivsete kontaktandmete olemasolu vajalik, näiteks e-maili aadress isikule teavituse saatmiseks tema looma leidmise ja asukoha kohta. Isiku elukoha andmed on KOV-idele vajalikud, et elanikele lemmikloomadega seotud teenuseid (avalikus ruumis) pakkuda, samuti on see õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel oluline nii PTA-le, MTA-le kui ka PPA-le.

Võrreldes kehtiva olukorraga ei töödelda rohkem isikuandmeid, kui seni. Keskne register võimaldab vähendada andmetöötlejate hulka (näiteks kaovad mitmed erinevad eraettevõtete poolt pakutava teenusega kaasnevad andmetöötlused), võimaldab piiritleda selgemalt vastavalt rollile õiguseid andmeid töödelda – sh kes millisel juhul ja miks saab andmeid registrist näha, muuta, lisada või kustutada.



4. Riskid ja nende maandamine

Riskid võivad tulla organisatsioonist endast või väljastpoolt, olla loodusliku või inimpäritoluga ja olla tahtlikud või tahtmatud. Riskide hindamise metoodika on lisas 1.


Riski nimetus
Riski tõenäosus
Riski mõju
Ettepanekud riskide maandamiseks
1
Loata juurdepääs
Vähetõenäoline
Kahjustav
Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest, mis hõlmab kõiki kirjeldatud riskide maandamist.

PRIA tegevuse standardile vastavust hinnatakse iga 3 aasta järel tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus.

Auditites välja toodud puudustele määratakse alati vastutav isik ja täitmise tähtaeg ning nende täitmist kontrollib PRIA siseauditi osakond.

Igale pakutavale teenusele on määratud teenusejuht ja infosüsteemile tooteomaniks, kellel kohustuste hulgas on isikuandmete kaitse nõuete järgmine ja nende teenuses või infosüsteemi esinevate mittevastavuste kõrvaldamine ning korrapärane riskide hindamine.
2
Andmete kadumine
Üliharv
Kahjustav

3
Andmete loata avalikustamine
Vähetõenäoline
Kahjustav

4
Andmete aluseta muutmine
Vähetõenäoline
Oluline

5
Andmete loata edastamine kolmandale isikutele
Vähetõenäoline
Oluline

6
Töötlemise tõrked
Üliharv
Väheoluline



5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Infoturberiskid hinnatakse kord aastas ja seejärel koostatakse maandamiskava. Mõlemad kinnitab turvakomitee. Igal infoturberiskil on omanik ja ka maandamiskava tegevusel on vastutav isik ja tähtaeg. PRIA peadirektor kinnitab ameti iga-aastase riskide hindamise läbiviimise korra.

5.1 Organisatsioonilised turvameetmed

PRIA-s on kasutusel infoturbepoliitika, mis on vastavuses ISO/IEC 27001:2022 ja ISO/IEC 27002:2022 ning Eesti infoturbestandarditega (E-ITS). Infoturbepoliitika ja selle alam-dokumendi kinnitatakse peadirektori poolt ja tehakse teatavaks kõikidele PRIA teenistujatele. PRIAs tegutseb turvakomitee, mille ülesanne on turvapoliitika ja eeskirjade läbivaatamine ja muutmine, infoturberiskide ja maandamiskava kinnitamine.

5.2 Füüsilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse füüsilise turbe eeskirja, mis täpsemalt kirjeldab rakendatavad füüsilise turbe meetmed, sh ka infotehnoloogiliste vahendite füüsilise kaitse meetmed.

5.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse tarkvara arenduse metoodikat [ITP.30] ja krüptopoliitikat [ITP.1.3], kus on täpsemalt sedastatud, milliseid infotehnoloogilisi meetmeid peab kasutama.


Lisa 1. Riskide hindamise metoodika



Hindamisskaala
Võimalikkus
Sagedus
Vältimatu - Suure tõenäosusega juhtub
Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või kohe avaldumas ja/või tõenäoline realiseerumine enam kui kord aastas.
Väga tõenäoline - Tõenäoliselt juhtub
Probleemi kahjulik mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged märgid ja/või tõenäoline realiseerumine umbes kord aastas.
Tõenäoline -Võib juhtuda
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad märgid ja/või tõenäoline realiseerumine üks kord 2-3 aasta jooksul.
Vähetõenäoline
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on vähene ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 12 kuu jooksul.
Üliharv
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on väga väike ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 24 kuu jooksul.

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Ettepaneku tegija
I kooskõlastusring
Märkused ja ettepanekud
Arvestame / ei arvesta / selgitus
Rahandusministeerium

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik personali- ja majandamiskulu (189 000 eurot aastas). Samas ei selgu, kui suur osa sellest on personalikulu ja kui palju tööjõudu lisandub.
Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178 000 aastas. Kas siis ei olnud kulude arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru saada, kuidas nimetatud summani jõuti. Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas selgitused on jätkuvalt puudulikud.
Selgitame
Pärast 2023. aastat, mil VTK avaldati, on oluliselt muutunud vajadused – suurematest teemadest on juurde tulnud nn varjupaikade moodul ja riigilõivu kogumise osa, mis teeb arendust keerulisemaks ja kallimaks ning seega ka püsivaid tegevuskulusid (s.t arenduste hoolduskulud ja teenuse pakkumisega ning klientide teenindamisega seotud kulud).
Seletuskirja on täiendatud ning kulusid kirjeldava tabeli all (lk 42) on personalikulude kohta välja toodud järgmine info:
• Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta.
• Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede keskmised töötasud.
Samuti on täpsustatud majandamiskulude komponente.

2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv loomade registri toimingute eest. Samas soovitakse sätestada lõivuvabastus riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning MTÜ-dele, kes tegelevad hulkuvate loomadega. Riigilõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestada nt seaduse §-na 514 „Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine“.
Arvestame
Lõivuvabastuse sätted on eelnõusse lisatud riigilõivuseaduse § 514-na.

3. Palume kontrollida veterinaarseaduse § 31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole aru saada, milliseid nõudeid kohaldatakse loomade ja milliseid inimese (looma pidaja) suhtes või kohaldataksegi kõike mõlemale.
Arvestame
Eelnõus on sõnastust täpsustatud selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et asjaomaseid sätteid kohaldatakse loomade pidamisel.

4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas kavatsetakse tagada registri andmete õigsus. Eelnõu on suunatud üksnes registreerimisele ja loomade kiibistamisele, kuid puudub surnud loomadest teavitamise regulatsioon. Seega on antud juhul väga suur tõenäosus, et registri andmed muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.
Selgitame
Veterinaarseaduse alusel on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus”. Nimetatud määruse muutmise kavand on eelnõu seletuskirja lisana failidele lisatud. Seal on ka selgelt välja toodud, et looma surma kohta on kohustus andmed registrisse edastada. Samuti on rakendusakti kavandis nimetatud, kes millisel puhul need andmed registrisse esitab.
Seaduse eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35 lõiked 52 ja 53) on lisaks sätestatud andmete ajakohastamiseks andmete esitamise tähtaeg (st ka looma surma kohta andmete esitamine) ning § 1 punktis 34 (VS § 35 lg 61) välja toodud, et andmete säilitamise aeg on seotud looma surma kohta kande tegemisega.
Loomapidaja ettevõttes loomadega toimuva kohta ajakohaste andmete esitamise kohustus tuleneb EL loomatervise määruse artiklist 84.

5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulusid kaetakse riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne, kuivõrd sellest võib ka aru saada selliselt, et riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab kulusid katta. Selgitame, et riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse vahendid eelarvega.
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi tagada riigieelarvesse vahendite laekumine, et PRIA-l oleks võimalik seda nende tegevuse kulude katmiseks asutuse või REM-i eelarvesse taotleda. Seletuskirja sõnastust on täpsustatud.

6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada PRIA baasrahastuse sisse“ rakendada? Kellele antud ülesanne suunatud on? Märgime, et kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas planeeritud kulusid katta. Palume ka selgitada, mida tähendab seletuskirjas nimetatud riigilõivu teenustasu?
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi tagada riigieelarvesse vahendite laekumine, et PRIA-l oleks võimalik seda nende tegevuse kulude katmiseks asutuse või REM-i eelarvesse taotleda. PRIA eelistus on, et see summa oleks nende baasrahastuse hulka arvestatud, selleks, et oleks tagatud teenuse pakkumiseks vajalikud vahendid. Seletuskirja sõnastust on parandatud.
Riigilõivu teenustasu all peetakse silmas järgmist: erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda.

7. Seletuskirja kohaselt on veterinaarseaduse (VS) muutmise üks eesmärke lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamine. Kuna seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on ilmnenud teatud kitsaskohad, soovitakse eelnõuga kitsaskohad kõrvaldada. Lähtudes eelnõu eesmärgist soovime tähelepanu juhtida lemmiklooma heaolu parandamisele ning menetlustele ja võetavatele meetmetele, mis on seotud mittekaubanduslikul eesmärgil riiki sisse veetavate lemmikloomade piiriületustoimingutega.

Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise, sh loomataudide leviku tõkestamise üle järelevalvet tegev asutus Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 sätestatud juhtudel pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud artiklid 33-35 reguleerivad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kontrolli ELis, eelkõige piirületusega seonduvalt lemmiklooma dokumentide kontrolli. VSi muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse menetluses tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2 täpsustada ning selgelt välja tuua, et määruse artiklis 35 sätestatud looma surmamise otsuse tegemine ei saa olla MTA pädevuses, vaid selleks on pädev PTA. Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS § 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme täiendavalt analüüsinud VS § 9 kohaldamisala ning määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja haldusotsuse tegemise protsessi ning leiame, et MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt piiritleda.

Määrusega 576/2013 sätestatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise vastavuskontrollide eeskirjad. Kui lemmikloomaga soovitakse Eestisse või Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida, tuleb täita määruse II ja III jaotises sätestatud loomatervishoiunõuded. Määruse artiklite 33 ja 34 järgi teeb liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3 punktide i ja j tähenduses ning kui loomatervishoiunõuded on täidetud, lubatakse lemmikloom riiki sisse. VS § 9 punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase dokumentide ja identsuse kontrolli tegemiseks pädev MTA.

Praktikas on lemmikloomade piiriületusega seotud rakendamisprobleemid ilmnenud siis, kui dokumentide ja identsuse kontrolli tulemusel selgub, et määruses sätestatud loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud meetmed, milleks saab olla kas lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki, lemmiklooma isoleerimine ametliku järelevalve all eesmärgiga täita loomatervishoiunõuded või looma surmamine. Leiame, et sarnaselt looma surmamise otsuse tegemisele eeldab ka lemmiklooma lähteriiki tagasi saatmise või lemmiklooma isoleerimise otsustus erialaseid teadmisi ning see pädevus on veterinaarkeskasutusel, mis teeb järelevalvet loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (loomatervise määrus). Viidatud loomatervise määruse artikli 4 punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA. Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja muude ametlike toimingute eest. Seetõttu ei saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid loomatervishoiunõuetele mittevastava lemmiklooma suhtes määruse 576/2013 artiklis 35 sätestatud edasiste meetmete võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane praktika, mida MTA ja PTA rakendavad koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1 p b ja artikli 32 kohase eriloa välja andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava looma suhtes on võimalik siiski nõuded täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel lemmikloom riiki lubada. Selline olukord on artikli 32 mõistes käsitatav eriolukorrana ning erandina saab riiki sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2 pädevus).

Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku järelevalve all isolatsioonis ning pädev asutus määrab, kus on isolatsiooniks heakskiidetud koht ja millised on isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b). Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil (määruse II ja III jaotis) on täpselt samasugune protsess nagu määruse artiklis 32. Lemmiklooma tervisega seotud otsuse (isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii artikli 32 kui artikli 35 puhul PTA konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei ole VS § 9 p-s 2 sätestatud õiguslik lahendus, kus PTA on pädev asutus määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35 osas, arusaadav, järjepidev ega põhjendatud.

Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art 35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata artikli 32 kohase eriloa andmise võimalust. Näiteks, kui lemmiklooma omanik on sõjapõgenik või ELi kodanik, on lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine välistatud. Järelikult tuleb otsustada isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse või looma surmamise küsimus. Kui tegemist on olukorraga, kus looma omanik on kolmanda riigi kodanik ja on nõus nõuetele mittevastava lemmikloomaga lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus selleks (n tagasilend Tallinna lennujaamast) avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada looma isoleerimise küsimus. Lemmikloom võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve all ja heakskiidetud kohas. Need sisulised otsused saab teha veterinaarkeskasutusena PTA.

Arvestades ülaltoodut palume VS § 9 punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.
Ei arvesta, selgitame
Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b). Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Leiame, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.
Rahandusministeerium

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1. Eelnõu esimese kooskõlastusringi ajal tegi Rahandusministeerium oma 7. märtsi 2025. a 1.1-11/661-2 kirjas märkuse, et määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja 34 tulenev dokumentide ja identsuse kontroll saab olla MTA ülesanne ja pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa andmise ja meetmete võtmise otsustamine, sh lemmikloomade tagasi saatmine lähteriiki või- territooriumile ja isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks VS § 9 punktist 2 välja võtta. Tegime ettepaneku muuta eelnõus veterinaarseaduse § 9 punkti 2 sõnastust selliselt, et MTA oleks pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid mitte artikli 35 osas.

REM eelnõu osas esitatud eelnimetatud märkustega ei arvestanud. Põhjendusena on välja toodud (SK lisa 2), et pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. Samuti märgitakse, et PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Ühtlasi leitakse, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.

Rahandusministeerium jääb oma eelmises kirjas toodud seisukoha juurde. Probleem ei ole lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.
Ei arvesta, selgitame
Kõnealune säte (muudatus VS § 9 punktis 2) on eelnõust välja jäetud.
Selgitame, et käesoleval ajal ei ole võimalik sisulisi muudatusi piiripunkti protseduurides teha, kuna lahendusi pakkuvaid kokkuleppeid ei ole saavutatud. Teema pidurdab eelnõu menetlust ja teiste VTK-st tulenevate vajalike muudatuste vastuvõtmist.
Lisaks selgitame, et lähiajal on jõustumas uus delegeeritud määrus, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013, ning osa senise määruse sätteid liiguvad komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) 2019/2122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011. Uue delegeeritud määruse jõustumise tähtajaks on kavandatud 22.04.2026. a. Käesolevas eelnõus sätestatud VS-i muudatused jõustuvad sellest hiljem. Seega alates 2026. a 22. aprillist ei kohaldata enam VS § 9 punktis 2 viidatud määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas ning asjakohane muudatus VS-is tuleb kavandada kooskõlas uue delegeeritud määrusega, st tuleb uuesti sõnastada koos viidete muutmisega. See on samuti oluline põhjus, miks hetkel selle teemaga ei ole otstarbeks edasi liikuda ja muudatus senisel kujul tuleb eelnõust välja jätta. Loomade piiriülene liikumine vajab eraldi arutelu ja üldisi toimivaid lahendusi nii riigi kui piiripunktide valdajate poolt. Seetõttu on vaja keskenduda piiriprotsesside tervik-lahenduse leidmisele. MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevused piiritletakse selgemalt kooskõlas eespool nimetatud uue delegeeritud määrusega, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013.

2. Eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, kas andmekogu loomine saanud positiivse rahastamise otsuse? Lisaks on seletuskirjas märgitud, et uusi töötajaid juurde ei võeta, samas tekib lisakulu kahe töötaja täiskoha palkamise näol. Kuidas ja mille arvelt? Seletuskirjas puudub analüüs, et milline on seni olnud KOVide summaarne kulu sama ülesande täitmiseks, mille ulatuses tekib edaspidi sääst.
Selgitame
Andmekogu arendamise kulude katteks on 2026. aastaks eraldatud 250 000 eurot REM valitsemisala eelarvest. 2027. aasta arenduskulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarveprotsessi raames. Uusi töötajaid PRIAsse tööle ei võeta, kuna muude lõppevate ülesannete kõrvalt vabaneb personali ressurssi lemmikloomaregistriga seotud ülesannetega tegelemiseks.
Lisaks selgitame, et me eeldame positiivset mõju KOV-ide eelarvele, kuid kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV‑i eelarvele positiivne, saavad vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.
Seletuskirja on vastava infoga täiendatud.

3. Märgime, et riigikassasse laekuva tulu ei ole nn omatulu, mida ei saa selliselt PRIA eelarvesse anda, et sellest kulusid teha. Kui on soov teha lisakulusid, siis on see eelarve protsessi lisataotlus.
Võtame teadmiseks
Oleme sellest teadlikud ning seletuskirjas seda ka korduvalt väljendanud.
Sotsiaalministeerium

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Kahetsusväärne on, et eelnõus on lemmiklooma mõiste avatud viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele. Kuigi on mõistetav, miks selline lahendus on seadusandjale kõige mugavam, on siiski tegemist peamiselt tavalisele inimesele suunatud regulatsiooniga ja peaks olema siseriiklikus õiguses selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt avatud.
Võtame teadmiseks
Selgitame, et tegemist ei ole seadusandja mugavusega, vaid EL-i õiguse rakendamise reeglitega. ELi määruseid kohaldatakse ELTL-i artikli 288 kohaselt üldiselt, need on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides. EL‑i määruseid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta. Vahetult kohaldatava EL-i määruse sätete kopeerimine või ümberkirjutamine riigisisestesse õigusaktidesse ei ole lubatud ja viitamine tagab mõiste võimalikult üheselt mõistetavuse. Viide on tehtud, et saavutada suurem ühtsus Eesti ja EL õiguses olevate mõistesüsteemide vahel.
HÕNTE § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL-i õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas EL-i õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.

2. Loomapidaja on VS § 5 lõike 1 järgi ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses. Viidatu sätestab, et „ettevõtja” on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Kahjuks ei selgu ei eelnõus ega seletuskirjas, kes on „lemmikloomapidaja“, kellele vastavad nõuded kohalduvad ning kelle andmeid töödeldakse. Kui vaadata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/429 artikli 4 punktis 12 avatud „lemmikloomapidaja“ mõistet, siis on tegemist lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib olla lemmiklooma omanik. Selline mitmeti tõlgendatavus võib aga tekitada arusaamatusi selles, kelle andmed tegelikult peab esitama.
Selgitame
Eelnõus kasutatakse mõistet „lemmikloomapidaja“ EL-i loomatervise määruse art 4 punktis 12 sätestatud tähenduses. Mõiste „lemmikloomapidaja“ on määratletud vahetult kohaldatava EL-i loomatervise määruse art 4 punktis 12 ja selle määratluse kohaselt on lemmikloomapidaja lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib olla lemmiklooma omanik. Selgitame, et tulenevalt EL-i loomatervise määrusest on loomapidaja või lemmikloomapidaja looma pidav isik. Kui loom kuulub loomapidajale, on ta samaaegselt nii loomapidaja kui ka loomaomanik. Kui looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta siiski loomapidaja ja vastutab loomapidamisele kehtestatud nõuete täitmise eest.
VS-is ei sätestata nõudeid omandisuhtest lähtuvalt – loomatervise seisukohast on oluline, et oleks selge looma pidamise eest igapäevaselt vastutav isik.
Oleme seisukohal, et eestikeelsed sõnad „loomapidaja“ ja „lemmikloomapidaja“ on ka määruse (EL) 2016/429 kontekstis üheselt mõistetavad.

3. Vastavalt AvTS § 431 lõikele 1 asutatakse ja kasutatakse andmekogu seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelnõuga muudetakse VS § 34 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa lisades registri eesmärgile loomade jälgitavus ning laiendatakse kontrollitavate ringi lemmikloomapidajatega. Andmete kogumist põhjendatakse seletuskirjas kui vajadust „toetada KOV-e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka“, sh peaks registris olev andmestik andma järelevalve tegijale teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta – märgistamise ja registreerimise kontroll, omandis olevate lemmikloomade arv või looma korduv varjupaika sattumine.

Nimetatud registripidamise eesmärgiga ei ole kooskõlas eelnõu § 1 punktis 24 sätestatud registri volitatud töötaja (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)) õigus kasutada registriandmeid erinevate teadete edastamiseks, veel vähem seire või küsitluse korraldamiseks. Seletuskirjas on toodud erinevaid näiteid, milliseid teateid edastatakse, kuid näidisloetelus olevate teavituste tegemine ei kuulu PRIA põhimääruse kohaselt ameti ülesannete hulka. Miks ja kuidas sellised teavitused registri eesmärgist lähtuvad, seda seletuskirjas ei käsitleta. Arusaamatuks jääb ka arvestades andmekoosseisu, kuidas jõuaks PRIA surnud loomaomaniku sugulasteni, kellele seletuskirja järgi soovitakse edastada „teade registris oleva teabe uuendamise vajaduse kohta – kes on uus loomapidaja“. Mõeldamatu on, et PRIA hakkaks andmeid töötlema eesmärgiga leida konkreetne inimene, sest lemmiklooma kui vallasasja puhul toimub surnud omaniku/pidaja korral omandiõiguse üleminek pärimismenetluses. Veelgi enam, et nt tõukoera puhul inimene, kelle juures looma elas, ei pruukinud olla isegi looma omanik.
Seletuskirjas ei põhjendata ka, milliste avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks on kavandatud kasutada seirete ja küsitluste raames töödeldavaid andmeid.
Selgitame
PRIA ülesannete hulka kuuluvad põhimääruse kohaselt ka teiste seaduse või muu õigusaktiga antud või ministri poolt temale pandud ülesannete täitmine. Põllumajandusloomade registrisse kantavate andmete puhul tuleb arvestada, et sõltuvalt loomapidamise eesmärgist või loomaliigist kogutakse andmed erinevatesse registri osadesse. Vastavalt sellele, milliseid andmeid kogutakse, toimub ka teavituste saatmine või vajadusel seiramine vastavalt sihtgrupile. Koerakatku leviku korral mõnes Eesti piirkonnas ei saadeta selle kohta teavitust muude loomade pidajatele, näiteks piimaveise pidajatele, vaid ainult koerte pidajatele. On meelevaldne järeldada eelnõu ja seletuskirja põhjal, et riigiasutus valimatult ja eesmärgipäratult oma tegevusi korraldab.

Registri pidamise eesmärkide hulka loomade jälgitavuse lisamine on põhjendatud mitte ainult koerte, kasside ja valgetuhkrute, vaid ka põllumajandusloomade pidamise vaatest. Loomade jälgitavuse tagamine ja selle kohta andmete koondamine on oluline osa toiduohutuse tagamisel, taudide ennetamisel ning taudipuhangute korral neile reageerimisel.

Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l andmed, ei ole PRIA‑l ka huvi selliseid teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja sõnastust on parandatud.

PRIA põhimäärusest tulenevatele ülesannete hulgas on ka andmete analüüsimine. Isikute täiendav teavitamine on oluline taudiennetuse, toiduohutuse ja registriandmete õigsuse tagamiseks (sh loomade jälgitavuse tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes ja küsitlustes osalemise.

4. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt kogutakse loomade registrisse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta. Nagu seletuskirjaski märgitakse peab andmete töötlemisel järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid, üheks selliseks põhimõtteks on minimaalsus - andmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud eesmärgi saavutamiseks ja igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Jääb arusaamatuks ja seletuskirjast ei selgu, milleks on kõiki ülalnimetatud andmeid vaja ja kuidas need tegelikku eesmärkide saavutamisse panustavad. Seletuskirjas tuuakse, et „isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise kontrollimiseks“. Viidatust ei selgu aga millise eesmärgi saavutamist toetab:
• lemmikloomapidaja elukoha aadress – jääb selgusetuks, milline on selliste andmete kasutamise eesmärk. Tõukoerte puhul on loomaomanike suhted väga erinevad, kasutatakse nii rendi-, laenu-, kaasomandi kui ka muid omandi suhteid ning omanik ja koera asukoht aga ka valdus ei pruugi olla kattuvad. Olukorras, kus koer on kaasomandis või elab mitmes kodus puudub igasugune vajadus loomapidaja elukoha andmete järele. Kui elukoha aadressi eesmärk võiks olla loomapidamisnõuete täitmise kontrollimine, siis on asjakohane ikkagi koguda andmeid lemmiklooma pidamise koha kohta;
• lemmikloomapidaja nime muutmise andmed – jääb arusaamatuks, mis on need täpsed andmed, mida sellise andmekoosseisu all silmas peetakse. Eraldi on andmekoosseisus lemmikloomapidaja nimi. Kui looma omandisuhted muutuvad on endiselt kogutavateks andmeteks lemmikloomapidaja nimi;
• lemmikloomapidaja surma andmed – kuigi seletuskirjas on adresseeritud võimalust teavitada surma korral inimese sugulasi registris oleva teabe uuendamise vajadusest, jääb laiemalt selliste andmete kogumise põhjus arusaamatuks. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole mõeldav, et PRIA sekkuks pärimismenetlusse, ka puudub andmekogus andmekoosseisus igasugune võimalus, et PRIA üldse saaks lemmikloomapidaja sugulased tuvastada.
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on vajalik loomapidajale tema looma tagastamiseks, kui loom leitakse ja loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui palju koeri, kasse ja valgetuhkruid nende haldusterritooriumil peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele ligipääsu andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide konkreetsete vajadustega. Samuti on aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru saada, millistes piirkondades lemmikloomi suuremal või väiksemal arvul peetakse selleks, et tagada oma elanikele vajalike teenuste kättesaadavus: näiteks koerte väljaheidete jaoks prügikastid, jalutusväljakud jmt.
Lemmikloomapidaja nime (eesnimi/eesnimed ja perekonnanimi/perekonnanimed) muutmise andmed on vajalikud olukorras, kus isik abiellub või muudab muul põhjusel nime. Lemmiklooma tagastamisel tema pidajale on oluline veenduda, et loom tagastatakse tegelikule loomapidajale.
Lemmikloomapidaja surma korral ei sekku PRIA pärimismenetlusse. Igal elusal lemmikloomal, kelle kohta on andmed registrisse kantud, peab olema seos isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud ja selle kohta saabub registrisse vastav info, on oluline, et andmetes toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline, et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on surnud.

5. Teise olulise andmetöötluspõhimõttena ei pruugi olla tagatud andmete õigsus.
5.1. Andmed peavad olema aja- ja asjakohased. Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VS-i §-ga 1212, mille kohaselt kohustatakse kohalike omavalitsusi andma PRIA-le üle enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus kogutud andmed. Kuigi on tervitatav, et sellise lahendusega soovitakse vältida, et juba üks kord registritesse kantud lemmikloomi peaks uuesti tasuliselt uude registrisse kandma, ei selgu seletuskirjas, kas ja kuidas tagatakse ülekantavate andmete õigsus.
Täna ei võimalda ei LLR (www.llr.ee) ega Eesti (www.lemmikloomaregister.ee) lemmikloomaregister, omanikul endal teha muudatusi ei selles, kas loom on omaniku vahetanud või ka selle kohta, et loom on juba surnud. Seega sisaldavad need registrid juba täna ebatäpseid andmeid, mille uuendamist loomaomanikele/pidajatele ei võimaldata või võimaldatakse üksnes läbi veterinaararsti (s.o tasulise teenuse) kaudu. Seletuskirjast lähtuvalt võib aru saada, et registrisse ei kanta ümber Eesti Kenneliidu (Eesti tõukoerte liit) ega Eesti Kassikasvatajate Liit Felix (Eesti tõukasside liit) registrite andmeid, mis aga on ilmselt kõige täpsemad vähemalt tõukoerte ja -kasside osas.
Selgitame
KOV-idel on kohustus pidada arvestust koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta (kehtiv VS § 32 lg 4). Eesti elanikel on enamikes KOV‑ides (67-s 79-st) kohustus koerad kiibistada ja registreerida KOV-i vastavas andmekogus, kasside kohta on sarnane kohustus ligi pooltes KOV-ides. Koerte kiibistamise kohustuseta on vaid 6,5% Eesti elanikkonnast, nagu ka seletuskirjas väljatoodust nähtub. Kuna riik võtab KOV‑idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustuse, võetakse ka KOV-idelt nende senini kogutud andmed. PRIA puhastab ja korrastab need andmed (sh dubleerivad, aegunud jne) selleks, et tagada, et andmed oleksid aja- ja asjakohased.

Eesti Kennelliidu registri eesmärk on tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate koerte kohta. Lisaks on Eesti Kennelliidu registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed. Seega nende andmete ülekandmine ei täida registripidamise ja selleks vajalike andmete koondamise eesmärki. Eesti Kassikasvatajate Liit Felix, nagu ka Eesti Kennelliit, on vabatahtlik ühendus, mistõttu sealsed andmed ei ole samuti kõikehõlmavad. Kehtiva õiguse (VS § 32 lg 5) kohaselt on kohustus mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta andmete registreerimiseks KOV-i registris, mis tähendab, et tõukoerte ja -kasside kohta peavad need andmed juba praegu olema KOV-ide andmebaasides olemas. Tõukoerte ja ‑kasside liitude registritest andmete ülekandmine loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse looks dubleerivad andmed KOV‑ide registrisse kantud andmetele lisaks, mis omakorda suurendaks PRIA tööd neile esitatud andmete puhastamisel ja korrastamisel.

5.2. Seletuskirja leheküljel 13 sedastatakse, et andmete ajakohasuse eest vastutab lemmiklooma pidaja, ning märgitakse, et ajakohastatavad on „elukoha- ja kontaktandmed rahvastikuregistris“. Nagu märgime kooskõlastuskirja punktis 3 ei ole nt tõukoerte puhul ajakohastatud andmed ilmtingimata seotud lemmikloomapidaja andmetega, st koera omanik võib olla andnud oma koera rendile, ta võib olla kaasomandi koer, või elada muudel põhjustel mujal kui tema tegelik omanik. Ebamõistlik on eeldada, et sellised mh lühiajalised (poegimise ajaks või kaasomandis olemisel nädalaks või paariks, puhkuse ajal koerahoius jms) teises kohas teise inimese juures elava koera puhul tehakse lemmikloomapidaja muudatus ja tasutakse riigilõiv. Sama kehtib iga lemmiklooma puhul, kelle elukoht ei pruugi ühtida loomapidaja elukohaga. Siinkohal jääbki selgusetuks, et millisel eesmärgil loomapidaja elukoha andmeid kogutakse.
Selgitame
Registrisse on vaja kanda lemmiklooma pidaja andmed. Kui omanik ja pidaja on erinevad isikud, tuleb registrisse kanda looma pidaja andmed, mitte omaniku omad. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole sellest muutunud. Sealhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja vahetumist ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse maale vanaema juurde suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt üle teisele isikule. Seletuskirja on vastava sisuga ka täiendatud.
Elukoha andmete kogumise vajaduse kohta näete täpsemat selgitust varasemalt selle kohta esitatud küsimuse vastuses.

5.3. Andmete töötlemise ja õigsuse vaates on kahetsusväärne, et eelnõuga on planeeritud registrikannete tegemine läbi veterinaararsti (eelnõu § 1 punktis 17 VS § 32 lõikes 7). Kui on olemas infosüsteem, siis miks ei ole võimalik automaatselt andmeid uuendada, näiteks omanikud/pidajad saaksid ise sisse logida ja oma andmeid muuta. Arvestades veterinaarteenuse kulukust ja kättesaadavust mh maapiirkonnas ning senist praktikat (andmeid ei käida uuendamas) on paratamatu, et sellise lahenduse korral ei olegi võimalik tagada andmete ajakohasust.
Selgitame
Nagu viidatud eelnõu punktis kirjas, korraldab veterinaararst andmete esitamise loomade registrisse:
1) mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) VS § 32 lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

See tähendab, et edasised andmete ajakohastamised pärast esmase registrikande tegemist ei toimu veterinaararsti abil, vaid isikud ise ajakohastavad oma andmed, sh loomapidaja vahetumise. See ei raskenda kuidagi andmete ajakohastamist näiteks loomapidaja telefoninumbri muutumise korral, sest selleks ei pea pöörduma veterinaararsti juurde. Andmeid, mis puudutavad veterinaarseid menetlusi, ajakohastavad veterinaararstid. Veterinaarse menetluse tegemiseks on vajalik veterinaararsti visiit.

Veterinaararst esitab registrisse mikrokiibi paigaldamise järel andmed mh mikrokiibi koodi kohta. Praegune praktika, kus see on osaliselt jäetud loomapidaja enda esitada, ongi tekitanud olukorra, kus kiibistatud loomade kohta osaliselt andmed registritest puuduvad ja loomade mikrokiibiga märgistamine ei täida ühtki eesmärki. Seetõttu on veterinaararsti roll siin võtmetähtsusega.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 21 (VS § 32 lõikega 8) on loodud volitusnorm ministrile määruse kehtestamiseks. Nimetatud rakendusakti kavandis on täpsemalt ette nähtud nõuded, kes milliseid andmeid ja millal peab ajakohastama.

5.4. Samal ajal jääb selgusetuks, kui vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 tehtava VS § 32 muudatusega nähakse lõikes 6 ette, et „lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine loomapidaja või lemmikloomapidaja“, siis kas ja kuidas on planeeritud lemmikloomapidaja vahetumisel välisriigiomanike poolt vastavate muudatuste tegemine. Samuti ei selgu, kuidas on tõukoerte ja -kasside aga miks mitte ka muud lemmikloomapidajad sellise lahenduse korral kaitstud pahatahtlike lemmikloomapidajate muutmise eest, kus nt omanikuvahetust ei olegi toimunud või lemmikloom on varastatud või kadunud.
Selgitame
Seletuskirjas on välja toodud, et lemmikloomapidaja vahetumise registreerimisel kinnitavad lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Samuti on seletuskirja lisaga eelnõule lisatud rakendusakti kavandi nr 5 § 3 lõikes 5 kirjas: Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.

Seletuskirja on selguse mõttes eelnõu § 1 punktis 21 täiendatud.

Registri kulust ja riigilõiv
6. Seletuskirjas on põhjendatud riigilõivu suurust ja vajadust asjaoluga, et registri ülalpidamise kulu on hinnanguliselt 189 000 eurot.
6.1. Riigilõivu määra arvestamisel on lähtutud ebaõigetest andmetest. Arvestuste tegemisel on lähtutud Eestis sündivate tõukoerte, tõukoerte kutsikate võõrandamise, tõukasside sünni ja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormil TRACES (edaspidi TRACES) registreeritud lemmikloomade ning varjupaikadest koju läinud lemmikloomade arvust. Arvestatud ei ole tõsiasjaga, et tõukoeri ja -kasse on Eestis kordades vähem kui on segaverelisi. Samuti pole arvestatud asjaoluga, et TRACESe süsteemi kasutamine ei ole juurdunud ning selle kasutamine on kohustuslik üksnes juhul, kui lemmikloom tuuakse sisse kaubanduslikul eesmärgil (st inimene ei reisi ise, et oma lemmikloom välisriigis ära osta ja koju tuua).
Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvesse võetud üldist Eesti lemmikloomade populatsiooni. Kui tegemist oleks registriga, mis koondab vaid tõuloomade andmeid (seletuskirjas toodud tõukassid ning tõukoerad koos omanikuvahetusega moodustavad eeldatavatest registreeringute arvust enam kui 53%), siis ei ole antud registri pidamine üldse vajalik. Nagu seletuskirjas sedastatakse on vastavate loomade andmed terviklikult juba koondatud Eesti Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside aretusühingute registritesse.
Selgitame
Riigilõivu määra arvutamisel ei ole lähtutud valeandmetest. Nagu ka seletuskirjas korduvalt ja põhjendatult on välja toodud, ei ole võimalik võtta arvesse tegelikku lemmikloomade populatsiooni, sest tegelikke andmeid selle kohta ei ole: „Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad,“ „Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole“ ning „Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte, kasside ja valgetuhkrute osakaal, loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade elanikke muudatus tegelikult mõjutab.“

Riigilõivu suuruse arvutamiseks on oluline teada, kui palju sünnib koeri, kasse ja valgetuhkruid ning mis mahus toimub loomapidajate vahetumisi ühes aastas. See annab infot selle kohta, kui palju registritoiminguid aasta vältel tehakse ning selle põhjal on võimalik välja arvutada ühe registritoimingu hind.

Nagu eelnevalt öeldud, ei ole Eestis piisavalt tegelikkust peegeldavaid andmeid, millele tugineda. Seetõttu ongi koondatud arvutuse tegemiseks need andmed, mida on olnud võimalik koguda. Üldine lemmikloomade populatsioon ei ole siinkohal kalkulatsioonide tegemisel oluline, sest juba KOV‑ide registrites registreeritud loomade kohta ei pea loomapidajad loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse uuesti esitama. Need andmed kantakse riigilõivu tasumata uude registrisse, sest need loomapidajad on juba selle (KOV-i kehtestatud) kohustuse täitnud, sh tõenäoliselt tasunud veterinaararstile ka registrisse andmete kandmise teenuse eest.

Tõukoerte andmed ei ole seletuskirja kohaselt „terviklikult koondatud“ Eesti Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside aretusühingute registritesse. Nende liitude liikmeks olemine on vabatahtlik, mis tähendab, et ka kõik tõuloomad ei ole neis registrites registreeritud. Eesti Kennelliidu registri eesmärk on tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate koerte kohta.

Pärast registri toimima hakkamist on võimalik hinnata, kas riigilõivu suurus vajab ümber kalkuleerimist. Senini saame tugineda neile andmetele, mis meile praegu kättesaadavad on.

6.2. Riigilõivu määraks on otsustatud kehtestada 12 eurot iga lemmiklooma esmase registreeringu ja lemmikloomapidaja vahetumise kohta. Samal ajal on Soomes samasuguse registri pidamisel omaniku kande ja selle muudatuse tegemise riigilõiv 10 eurot.
Selgitame
Kalkulatsioonid on tehtud Eestis olemasolevate andmete põhjal ja arvestades registri ülalpidamiseks vajaminevat aastakulu. Soomes on tõenäoliselt ka rohkem loomapidajaid, sest on rohkem elanikke ja see aitab tuua kulu ühe registritoimingu kohta madalamaks.

6.3. Seletuskirjast ei selgu ka, miks on loomade registri ülalpidamine üksnes lemmikloomapidajate kohustuseks. Seletuskirja leheküljel 25 on märgitud ja hiljem täpsemalt avatud, et „Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA hinnangul ligikaudu 189 000 eurot“ ning vastav kulu on riigilõivu määra kehtestamiseks jagatud potentsiaalsete lemmiklooma registreeringute vahel.
Vastavalt eelnõu § 1 punktil 1 ja selle seletuskirjale hakatakse lemmikloomade andmeid koguma „PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. /…/ Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks“. Registri eesmärgist (eelnõu § 1 p-d 22 ja 23) lähtuvalt moodustab lemmikloomapidajaid puudutav registri osas ehk ¼ kogu registrist. Nt tuuakse seletuskirjas § 1 punkti 24 selgitustes välja, et registri andmeid kasutataks „PRIA registritega seotud tõrgete tekkimise ja lahendamise teavitamise teade (näiteks trükikojas 18 veisepasside printimise probleem)“ edastamiseks, milline tegevus ei puutu kuidagi lemmikloomadesse.

Registri kasutuse laiemat sihtrühma (s.o (lemmik)loomapidaja andmete kogumine) kinnitab ka eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav muudatus, mille alusel kogutakse loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste ennetamiseks andmeid kõigi loomade pidajate kohta – s.o nii lemmikloomapidajad, kelleks saab eelnõu kohaselt olla üksnes füüsiline isik, kui ka loomapidajad, ehk VS § 5 lg 1 kohane ettevõtja.

Seega ei ole arusaadav, miks peaks üksnes lemmikloomapidajate kanded olema need, millelt tasutakse riigilõiv registri ülalpidamiseks. Ometi ei näha eelnõuga riigilõivuseaduses ette riigilõivu muudel juhtudel kui lemmikloomade registreerimine ja lemmikloomapidaja vahetumisel andmete muutmine.
Selgitame
Kogu loomade registri ülalpidamine ei ole lemmikloomapidajate kohustus. See kohustus jääb lemmikloomapidajate kanda vaid selle registriosa ulatuses, mis sisaldab lemmikloomade andmeid, nii nagu see on seletuskirjas ka üheselt väljendatud: „Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas.“


Veterinaararsti vahendusel registri kasutamine
7. Vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 toodud VS § 32 lõikele 7 on esmase lemmikloomapidaja registrisse kandmise kohustus veterinaararstil mikrokiibi paigaldamise järel (punkt 1) või hulkuva looma korral läbivaatuse või ravi järel (punkt 2).
7.1. Veterinaararsti kaudu registreeringu tegemist põhjendatud ei ole. Seletuskirja kohaselt on maksab selline teenus inimesele keskmiselt 15 eurot kande kohta (seega koos riigilõivuga maksab inimene 27 eurot) ning et tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada. Jääb arusaamatuks, miks jätkatakse samasuguse praktikaga, miks peab riikliku registri pidamisel ja
lemmikloomapidajale seadusega kohustuse panemisel toimuma selle täitmine täiendava tasulise teenuse kaudu. Küsitav on ka selline mitme isiku kaudu andmete töötlemise kooskõla andmetöötluse minimaalsusega, sest seletuskirja kohaselt peaks inimene avaldama ja veterinaararst kontrollima kõiki inimese kohta registrisse esitatavaid andmeid.
Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et veterinaararsti kohustuseks ei ole lemmikloomade märgistamise üle järelevalve korraldamine. Veterinaararsti ülesanne võiks piirduda kiibi kasutuselevõtu registreerimisega, millega inimene saab ise oma lemmiklooma loomade registris siduda sisestades aja- ja asjakohase informatsiooni.
Selgitame
Veterinaararsti kaudu registreeringu tegemine on seletuskirjas põhjendatud järgmiselt:
„Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK‑iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 16 (VS § 30 lg 4), mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.“

Juhime ka tähelepanu asjaolule, et tõenäoliselt on suur osa praegu KOV-ide registrites registreeritud loomadest registreeritud veterinaararsti vahendusel, mis tähendab muuhulgas, et seda on tehtud tasu eest. Näiteks Eesti Loomaarstide Koja registrisse saabki esitada andmeid vaid veterinaararst, registrikande kulu on 25 eurot. Nendes KOV-ides, kes kasutavad Spin TEK AS-i teenust, on tõesti loomapidajale looma registreerimine tasuta. Küll aga katab selle kulu teenusepakkujale loomapidaja eest KOV. Sealjuures tasub KOV teenusepakkujale tasu kõigi KOV-is elavate isikute pealt, st ka nende inimeste eest, kellel lemmiklooma ei ole või kes ei plaani endale kunagi lemmiklooma võtta.

Majanduslikust poolest on riigilõivu tasumine registritoimingu eest vajalik loodava uue lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu katmiseks. Loomade heaolu vaatest aga loomapidaja isikliku vastutuse rõhutamiseks. Nimelt tuleb enne lemmiklooma võtmist oma otsust põhjalikult kaaluda ja lemmiklooma võtmisega võtab loomapidaja looma eest vastutuse.

Lemmiklooma pidamisel looma tervise ja heaolu tagamiseks kehtestatud nõuete järgimise eest lasub isiklik vastutus loomapidajal, mitte ühiskonnal tervikuna. Kui registreerimine oleks tasuta, tähendaks see, et kõik Eesti elanikud peaksid riigile maksudena laekunud rahast solidaarselt ülal pidama lemmikloomaregistrit, kuid registrist saadavast hüvest ei saaks osa need isikud, kellel ei ole lemmiklooma. Seetõttu ei pea me asjakohaseks registri ülalpidamiskulusid katta riigieelarvest, vaid lemmiklooma pidava isiku tasutavast riigilõivust.

7.2. Kuigi eelnõu alusandmetena on suuremas osas arvestatud tõukoerte ja -kasside andmetega, on lemmiklooma registrisse kandmine just tõukoerte ja -kasside pidajatele põhjendamatult kulukamaks muudetud. Tõukoerte ja -kasside kiipimine toimub enamasti samaaegselt esimese vaktsineerimisega, mida soovituslikult tehakse 6-8 nädal vanuselt. Sellises vanuses elavad enamasti kõik tõukoerad ja -kassid endiselt kasvataja juures, mis tähendab, et nende pidajaks saab olla vaid kasvataja. Veelgi enam, uude koju ei või mitte ükski tõukoer ega -kass minna ilma kiibita. Seega sõltumata uude koju minemise vanusest (tõu koerte puhul, mitte enne 7 elunädalat, kuid enamasti 10-15 elunädalat) peavad tõukoerte ja -kasside omanikuvahetuse korral nende pidajad alati maksma riigilõivu vähemalt kahel korral.
Selgitame
Ükski loomapidaja (ka mitte tõukoera ega ‑kassi pidaja) ei pea enda looma kohta andmete riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest kaks korda maksma riigilõivu. Uuele pidajale looma üle andmisel tasub riigilõivu uus pidaja või teine isik tema eest. See kulu ei jää kasvataja kanda, kui ta seda just ise ei soovi või uue loomapidajaga sellist kokkulepet ei sõlmi.
Justiits- ja Digi-ministeeirum

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
1. Toetame ühtse loomade registri loomist ning sellega seotud andmete esitamise ja uuendamise süsteemi väljaarendamist. Leiame, et ühtne register aitab kaasa kadunud lemmikloomade leidmisele, ebaseadusliku loomakaubanduse tõkestamisele ning annab täpsema ülevaate lemmikloomadest. Samuti vähendab see kohalike omavalitsuste (KOV) registrite arendamiskulusid. Praegu peavad erinevad osapooled (loomakliinikud, varjupaigad ja KOV-id) haldama samu andmeid eraldi, mis tekitab dubleerimist ja ebatõhusust. Ühtne register lihtsustaks andmete sisestamist, parandaks nende ajakohasust ja kättesaadavust ning võimaldaks tõhusamat veterinaarjärelevalvet, sealhulgas hõlbustaks infovahetust loomapidajatega näiteks loomataudide (nt marutaudi) ennetamise ja tõrje küsimustes.
Võtame teadmiseks

Soovitame kehtestada lemmiklooma registreerimise kohustuse ainult isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes elavad KOV-is, kus on vastav nõue kehtestatud. Registrisse tehtavad muudatused peaksid meie hinnangul olema nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus pakutud 2 päeva on ebamõistlikult lühike. Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri elukoha andmetega, siis sellisel juhul on vajalik luua ka õiguslik regulatsioon rahvastikuregistrist andmete sellel eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess arvestama andmete minimaalse töötlemise põhimõttega, nõude/tingimuse kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et isiku elukoht on Eestis.
Ei arvesta
Selgitame: lemmiklooma registreerimise kohustus on otseselt seotud looma mikrokiibiga identifitseerimisega. Kiibistamisest ei ole ilma registreerimiseta kasu, sest kiip ise ei sisalda muud, kui vaid koodi. Registreerimise kasu seisneb selles, et registris seotakse kiibilt loetav kood loomapidaja andmetega. Senine praktika, kus kiibistamine ja registreerimine on olnud kaks eraldiseisvat toimingut, ongi tekitanud olukorra, kus lemmikloomad võivad olla kiibistatud, kuid pole registreeritud. Selline praktika ei ole mitte ainult ebamõistlik, vaid raiskab loomapidaja raha. Kordame, kiip üksi ei taga looma jälgitavust. Looma jälgitavus on tagatud vaid koos kiibi andmete registreerimise ja loomapidaja andmetega sidumisega. Seega ei saa me nõustuda sellise praktika soodustamise või jätkamisega, kus registreerimise kohustust mikrokiibiga märgistatud loomade puhul ei kehtestata.

Leiame, et registriandmete ajakohasena hoidmise eesmärgil on tähtaja pikendamine 30-le päevale riskantne. Liiga pikk andmete ajakohastamise periood tekitab olukorra, kus isikud unustavad selle ära. Oleme seisukohal, et lühem andmete ajakohastamise tähtaeg tagab andmete ajakohastamise suurema tõenäosuse. Eelnõuga välja pakutud kaks tööpäeva on meie hinnangul piisav aeg näiteks loomapidaja vahetumise registreerimiseks.

Õiguslik alus rahvastikuregistrist andmete pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandite failist (kavand 4), millega muudetakse praeguse põllumajandusloomade registri põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise kavandi punkt 15 sisaldab järgmist täiendust: „Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.“.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustuslikku mikrokiipimist ja registreerimist nõutakse hetkel vaid piiriületusel (tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest). Seetõttu ei toeta me eelnõus pakutud mikrokiibistamise ja registreerimise kohustuse laiendamist kõigile lemmikloomadele, kuna see suurendaks nii elanike kui ka veterinaaride halduskoormust. Leiame, et lemmikloomade kiipimine ja registreerimine võiks jääda vabatahtlikuks nendes KOV-ides, kus see ei ole seni reguleeritud, ning kohustuslikuks seal, kus nõue juba kehtib.
Samas mööname, et kiipimine on oluline meede, mis aitab kadunud loomad kiiremini omanikele tagastada, suurendab loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab ennetada loomade väärkohtlemist) ja tugevdab veterinaarjärelevalvet. Kiipimine on lemmikloomapidamise kogukuludega võrreldes väike väljaminek. Siiski saaks loomaomanike teadlikkust kiipimise ja registreerimise vajalikkusest tõsta mitteregulatiivsete vahenditega.
Ei arvesta
Selgitame: Nõustute, et kiibistamine on lemmikloomapidamise kuludega võrreldes väike väljaminek. Senini rakendatud mitteregulatiivsed meetmed kiibistamise propageerimiseks ei ole piisavat tulemust toonud, nagu selgitatud ka käesolevale eelnõule eelnenud VTK-s, mille JDM (sel ajal JUM) kooskõlastas. Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõjude osas välja toodud, et praeguse seisuga on Eesti rahvastikust vaid 6,5% elanikkonnast, kellele veel ei kehti koera kiibistamise ja registreerimise kohustus. Samuti ei ole kõik neist koerapidajad. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustus on kehtestatud pea pooltes KOV-ides. Arvestades, et tegu on ühekordse väljaminekuga ning arvestades kiibistamise ja registreerimise suurt kasutegurit, leiame, et koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel kohustusliku kiibistamise laiendamine üleriigiliseks ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse tõusu ei nimetatud liiki loomade pidajatele ega veterinaararstidele.

2. Riiklikust veterinaararstide registrist
A. Eelnõu § 1 p 6 kohaselt võib veterinaararstide kontaktandmeid kasutada ka küsitluste korraldamiseks. Palume põhjendada, mis on see avalik hüve, mis õigustab arstidele selliste küsimustega lisakoormuse tekitamist. Palume kaaluda küsitlustel kontaktandmete kasutamise võimaldamist nõusoleku alusel (vt ka selgitust kooskõlastuskirja punktis 3 (B)).
Arvestame
Eelnõus sõnastust on muudetud. Täpsustatud on, et isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Seletuskirja on täiendatud asjakohase selgitusega.

B. VS § 21 lõike 1 osas märgime, et seaduses tuleb ette näha ka volitusnormi raamid, mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Volitusnormi sisustamisel saab kasutada järgmist näidet:
“Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) pidamiseks sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.”
Arvestame
Volitusnormi sisustamisel on ettepanekuga arvestatud.. Kuigi AvTS-is on sätestatud andmekogude regulatsioon (AvTS § 435 lg 1), mis juba näeb ette üldisemad raamid, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, on siiski asjakohane volitusnormi täpsustada. Seda selleks, et oleks selgem, mis küsimuste reguleerimine on volitusnormiga hõlmatud. Näiteks, kas andmetele juurdepääsu kord on hõlmatud või mitte.

C. VS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lg 4 kohaselt tehakse avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel.
Esmalt selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Palume seletuskirjas selgitada, kas kõnealuse sätte kohaselt avalikustatakse ka isikuandmeid. Kui jah, siis juhime tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb ette näha, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse.
Arvestame
Eelnõu on täiendatud (eelnõu § 1 p 11) ja seaduse tasandil (VS § 21 lõigetes 11 ja 12) on ette nähtud, mis andmed ja millisel eesmärgil avalikustatakse.

D. VS § 21 lg 8 esimese lause kohaselt on registri andmetel informatiivne tähendus. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega, seega näib kõnealune säte seaduses olevat ebavajalik ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8 sõnastust. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse anda vaid seadusega. Nii on sätestatud AvTS § 436 lõikes 4. Ilma selleta on andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida andmete informatiivset tähendust.


E. VS § 21 lg 8 kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Palume selgitada, millisest hetkest andmed arhiivi kantakse. Praeguse seaduse sõnastuse juures ei ole võimalik aru saada, mis andmete säilitamise tähtaeg tegelikult on. Arvestades veterinaararstide registri põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatut ning asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, siis palume selguse huvides VS § 21 lg 8 sõnastada järgmiselt:
“Veterinaararstide registrisse kantud, käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”
Arvestame
Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8 sõnastust.


F. VS § 21 lg 9 kohaselt vastutab registrisse kantud andmete õigsuse eest nende esitaja. Selgitame, et andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse võttes vastutab infosüsteemi vastutav töötleja tervikuna infosüsteemi andmete õigsuse eest. Kõnealune säte seaduses on eksitav ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab registripidaja. Seetõttu on lisatud eelnõusse ja seletuskirja VS § 21 lg 9 muudatus: „Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.“.


3. Loomade registrist
A. Eelnõu § 1 p 17 – VS § 32 lg 4 kohaselt on loomapidaja kohustatud esitama loomade registrisse andmed enda ja oma peetava looma kohta. Võib eeldada, et siinkohal on peetud silmas VS § 35 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatud andmeid, seega palume selguse huvides VS § 32 lõiget 4 ka vastava viitega täiendada.
VS § 32 lg 7 p 2 kohaselt esitatakse loomade registrisse andmed hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel. Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, millisel eesmärgil need andmed registrisse kantakse ning milliseid andmeid täpsemalt silmas on peetud. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
Arvestame
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

B. Eelnõu § 1 p 24 – selle kohaselt on registri volitatud töötlejal õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule volitatud töötleja tegevusega seotud teadete, nagu näiteks loomatervise alase ohu teate, loomade registriga seotud muudatuse teate, andmete ajakohasena hoidmise teate ja muu sellise teate saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.
Esmalt juhime tähelepanu, et seadusega tuleb ette näha kindlad juhud, millise teabe saatmiseks on isikuandmete töötlemine lubatud, loetelu peab olema ammendav, mitte esitatud läbi näidete. Seadusliku aluse loomaomaniku kontaktandmete töötlemiseks loomisel tuleb arvestada, et see peab olema seotud isiku huviga, millist informatsiooni loomapidaja vajab. Meie hinnangul peab küsitluste puhul selline andmetöötlus toimuma isiku nõusoleku alusel. Samuti palume ka muu informatsiooni saamise osas isikule anda valikuvabadus, kas ta soovib info saamisest loobuda. Selgitame, et isiku kontaktandmete töötlemisel on tegemist isiku põhiõiguste piiramisega, mida saab teha üksnes PS-s sätestatud tingimustel. PS § 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piirang on õiguspärane üksnes juhul, kui see on proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Antud juhul on kaheldav, kas toodud eesmärgil andmetöötlusele seadusliku aluse loomine on vajalik ning et eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga. Saab nõustuda, et isikute informeerimine ohtude ja taudide eest on vajalik, kuid muudatuste teavituste osas pigem mitte. Samuti peaks siinkohal olema isikul valikuvabadus, kas ta soovib teateid saada või mitte. Oleme arvamusel, et isiku nõusoleku alusel andmetöötluse võimaldamine on isikule vähem koormav. Teeme ettepaneku VS § 34 lg 5 sõnastada järgmiselt:
“(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid isikule loomatervise alase ohu teadete saatmiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka muu teabe saatmiseks ja loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.”
Arvestame
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

C. Eelnõu § 1 p 25 – selle kohaselt kantakse loomade registrisse VS § 35 lg 1 p-des 7 ja 8 nimetatud andmed. Nende andmete esitamise kohustus on loomapidajal. Samas on seletuskirjas (lk 13) selgitatud järgmist: „Samuti sätestatakse lõikega 4 loomapidaja kohustus hoida ajakohasena andmed nii enda kui ka oma lemmiklooma kohta. Nende ajakohastatavate andmete hulka kuuluvad muu hulgas loomapidaja nimi, elukoha- ja kontaktandmed rahvastikuregistris juhul, kui need andmed muutuvad, samuti andmed looma kohta looma surma korral.“ Sellest võib järeldada, et isiku elukoha- ja kontaktandmed võetakse registrisse rahvastikuregistrist. Seega jääb selgusetuks, kas isik siis esitab ise vajalikud andmed või saadakse need andmed rahvastikuregistrist ning kui tegemist on viimasega, siis millisel õiguslikul alusel andmed rahvastikuregistrist saadakse. Lisaks palume selgitada, mis saab olukorras, kui rahvastikuregistri ja isiku poolt esitatud andmed on erinevad.
Samuti peab loomapidaja esitama andmed nimemuutuse kohta. Võttes arvesse andmete ühekordse küsimise põhimõtet, siis ka need andmed on ju rahvastikuregistris olemas, ehk miks isik peab neid andmeid riigile uuesti esitama. Veel enam tekitab küsimusi, kuidas peaks loomapidaja täitma kohustust esitada andmed tema surma kohta. Kas siinkohal on siiski silmas peetud andmeid looma surma kohta, nagu on toodud seletuskirjas § 32 lg 4 selgitustes? Juhul, kui siiski on silmas peetud, et esitama peab andmed looma surma kohta, siis palume § 35 lg 1 p 7 ka vastavalt sõnastada.
Seletuskirjas (lk 29) sotsiaalsete mõjude all on selgitatud – füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab valideerida rahvastikuregistris, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Palun selgitage, mida siinkohal on silmas peetud selle all, et andmed saab valideerida rahvastikuregistris.
Põhimõtteliselt jääb selgusetuks, milliseid andmeid loomapidaja ise on kohustatud registrisse esitama. Tegemist on isikule seadusega pandud kohustusega ning selline kohustus peab talle olema selge ja arusaadav. Arvestada tuleks ka asjaolu, et teatud andmed kannab looma kohta registrisse veterinaararst looma kiibistamisel.
Arvestame osaliselt
Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse mõttes täpsustatud. Andmete ajakohastamise nõudele (VS § 35 lg 52) on lisatud erand, mille puhul VS-iga ei kohustata andmeid ajakohastama. Erand kehtib selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist.

Elukoha andmed saadakse seega rahvastikuregistrist, lemmikloomapidaja veendub looma registreerimise alustamisel pärast riigilõivu tasumist, kas andmed on tema kohta õiged (valideerib). VS-i muudatused ei kohusta neid andmeid muutma, juhul kui tegu on ebaõigete andmetega. Küll aga on isiku enda huvides ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu.

Selgitame, et andmed loomaomaniku nime muutumise ja surma kohta tulevad rahvastikuregistrist, neid ei ole vaja eraldi riigi lemmikloomaregistris muuta. Arusaadav, et inimene ei saa ka andmeid uuendada, kui ta on surnud. Need andmed on õigusaktis selgelt välja toodud selleks, et PRIA-l oleks õigus neid andmeid rahvastikuregistrist (või ettevõtja, sh FIE puhul äriregistrist) pärida.

Juhul kui riigi registrites ei ole andmeid loomapidaja kohta, esitab ta need ise pärast riigilõivu tasumist. Täpne andmekooslus ja milline on osapool, kes tagab, et nõutud andmed saavad registripidajale esitatud (või veendub, et andmed, mis teistest andmekogudest päritakse riigi lemmikloomaregistrisse kandmiseks, on õiged) on välja toodud seletuskirja lisas 1 rakendusaktide kavandites (vt kavand 4).

D. Eelnõu § 1 p 26 – VS § 35 lg 4 kohaselt esitatakse andmed loomade registrisse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga. Palume selgitada, kas PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse loomade registri nn iseteeninduskeskkonda. Samuti palume selgitada, mida on silmas peetud muu e-teenuse keskkonna all. Selgitame, et isikuandmete töötlemine saab toimuda seaduslikul alusel ning kui andmeid töödeldakse (esitatakse) mõnes teises andmekogus kui loomade register, siis tuleb ka vastava andmekogu sätteid täiendada.
VS § 35 lg 5 kohaselt vastutab registrisse kantud andmete õigsuse eest nende esitaja. Kõnealune säte on eksitav ja tuleks eelnõust välja jätta. Selgitus on toodud kooskõlastuskirja punktis 2 (F).
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab registripidaja. Seetõttu on eelnõus ja seletuskirjas VS § 35 lg 5 sõnastust täpsustatud järgmiselt: Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.

PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse loomade registri iseteeninduskeskkonda. Muu e- teenuse all mõeldakse näiteks loomade jõudlusandmeid, mis laekuvad automaatselt loomade registrisse veistega toimunud sündmuste kohta Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) infosüsteemist ning ettevõtja ei pea sündmuste kohta lisama eraldi teavitusi e-PRIAsse.

E. VS § 34 lg 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud töötlejateks PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Sama sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud töötlejate vastutusvaldkonnad. Juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Antud juhul ei töötle nimetatud asutused isikuandmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks ning on seega registri kaasvastutavad töötlejad. Seega palume seaduseelnõu täiendada selliselt, et registri kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA ning põhimääruse volitusnormi lisada, et kaasvastutavate töötlejate ülesanded määratakse registri põhimääruses.
Arvestame
Eelnõus ja seletuskirjas on täiendused tehtud.

4. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasisides juhtisime tähelepanu, et koostada tuleb ka andmekaitsealane mõjuhinnang, seletuskirjas on viidatud kahes kohas (lk-d 29 ja 35), et täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus, seletuskirja lisana ei ole seda esitatud ja ei ole ka viidet, kus sellega tutvuda saaks.
Selgitame
Andmekaitsealane mõjuhinnang on edastatud AKI-le ja RIA-le kooskõlastamiseks seoses muudatustega põllumajandusloomade registris. Eelnõu koostamise käigus otsustati ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jätta andmekaitsealane mõjuhinnang muudele osapooltele avalikustamata.

5. Seletuskirjas (lk 24) on toodud, et KOV-il ei ole loomapidajatele teenuste pakkumisel vaja teada füüsilisest isikust loomapidaja isikuandmeid. Samas on seletuskirjas (lk 35) öeldud, et loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda. Seega jääb ebaselgeks, milliseid andmeid registrist siiski KOV-idele edastatakse ning kui KOV-idele siiski edastatakse ka isikuandmeid, siis millisel õiguslikul alusel see toimuks. Seaduseelnõus on KOV välja toodud üksnes riigilõivuseaduse muudatuses, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud. Palun selgitage, milliseid toiminguid ning millisel õiguslikul alusel KOV loomade registris teeb ning milliseid andmeid ja millisel õiguslikul alusel KOV-ile edastatakse.
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on vajalik loomapidajale tema looma tagastamiseks, kui loom leitakse ja loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui palju koeri nende haldusterritooriumil peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele ligipääsu andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide konkreetsete vajadustega. Samuti on aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru saada, millistes piirkondades lemmikloomi suuremal või väiksemal arvul peetakse (peamiselt koeri) selleks, et tagada oma elanikele vajalike teenuste kättesaadavus: koerte väljaheidete jaoks prügikastid, jalutusväljakud jmt. Õiguslik alus KOV-idele vajalikele andmetele ligipääsuks kehtestatakse põllumajandusloomade registri põhimäärusega, mille muutmise kavand (Kavand 4) on seletuskirja lisas 1.

6. Eelnõuga muudetakse seni KOV-i ülesandeks olnud lemmikloomade üle arvestuse pidamine riigi ülesandeks. Eelnõu ajendiks seletuskirja kohaselt on, et KOV-d ei ole suutnud tagada ühiselt kasutatavat andmebaasi – erinevad KOV-id kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu või ei kasutata üldse mingit tehnilist vahendit. Seletuskirjas (lk 3) on märgitud: „see on toonud kaasa arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid”. Leiame, et samamoodi tuleks riigis tervikuna reguleerida ka lemmikloomade lahtipääsemise keeld. Keeld on küll VS § 37 lg-s 1 sätestatud, kuid seda tõlgendatakse praktikas kitsendavalt vaid veterinaarohutuse tagamise vahendina (taudide leviku vältimine). Muudatus on kantud samast eesmärgist nagu ka arvestuse pidamise kohustuse ülevõtmine – riigis ei saa kehtida 79 erinevat reeglit loomade lahtipääsemise küsimuses. Tegemist on avaliku korra tagamiseks vajaliku kohustusega, mis peab riigis tervikuna kehtima ühesugusena. Lahtipääsemise keeluga seoses on praktikas tekkinud ka vaidlused selle üle, kellel on VS §-s 37 sätestatud lemmikloomapidaja kohustuse osas järelevalvepädevus. Probleemi lahendamiseks tuleb lisaks üldisele lahtipääsemise keelule sätestada seaduses ka järelevalveorgan. Järelevalvepädevus võib olla ka kattuv – pädev organ võib olla nii PTA kui ka KOV.
Selgitame
Selgitame, et VS § 37 lõikes 1 sätestatud nõue pidada looma veterinaarnõuete kohaselt ja sealhulgas rakendada ka vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks, on kehtestatud:
1) eelkõige looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil;
2) loomataudi ennetamise ja tõrje eesmärgil;
3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse ja loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise eesmärgil.

Veterinaarseaduse § 37 peamine sisu on määratleda, kes on lahtipääsenud loom ja kes on omanikuta loom ning kes korraldab sellise looma püüdmise.

LoKS-is ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid käsitletakse veterinaarnõuetena, mille eesmärgiks on loomade kaitse inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.

VS ja LoKS ei reguleeri:
1) inimeste turvalisuse tagamist ja
2) vallas või linnas heakorra tagamist ega
3) avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

Samas KOKS-i alusel kehtestatud KOV-i koerte ja kasside pidamise eeskirjade eesmärk on inimese turvalisuse ning valla või linna territooriumil heakorra tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse heakorda ja avalikku korda reguleerivate nõuete kaudu.

Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus kiitis 26. juuni 2025. a istungil Riigikogule esitamiseks heaks REM-i välja töötatud KOKS-i ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (EIS eelnõu toimiku nr: 24-0006), milles reguleeritakse omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku järelevalve tegemist terviklikult. See tähendab, et lisaks koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmise üle nähakse selles ette omavalitsusüksuse õigus teha riiklikku järelevalvet ka muude volikogu kehtestatud eeskirjade (kaevetööde eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle. Lisaks muudetakse koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamise aluseks oleva volitusnormi ulatus laiemaks, asendades selle üldisema sõnastusega „lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine“ ja täpsustatakse, mida volikogu nimetatud eeskirjas reguleerida võib. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus võimaldatakse näiteks omavalitsusüksustel kehtestada nõuded ka loomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva territooriumi, millel ta lemmiklooma peab, piiramise kohta, et oleks välistatud lemmiklooma lahtipääsemine sellelt territooriumilt.

Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on kavandatud ka regulatsioon selle osas, kuidas omavalitsusüksus saab agressiivsete koerte juhtumitega tegeledes olulise või korduva rikkumise korral, kui tekib vajadus sellised koerad loomapidaja juurest nö hoiule võtta ja otsustada nende edaspidine saatus, kohaldada LoKS § 64 lõigetes 4–7 ja §-des 642 ja 648 sätestatud lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmise regulatsiooni. Nimetatud sätetes nähakse ette lemmikloomade hoiulevõtmise, müümise või hukkamise regulatsioon. LoKS-i nimetatud regulatsioon arvestab nii loomade olemusega (loomad ei ole asjad, vaid tunnetavad olendid) kui ka loomapidaja omandiõigusega. Lemmiklooma puhul ei ole asjakohane rakendada riikliku järelevalve menetluses KorS §-des 52 ja 53 ette nähtud erimeetmeid ehk vallasasja hoiulevõtmise ja hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise sätteid.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestame
Justiits- ja Digiministeerium

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlasta eelnõu, kuna halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu koostamisel rakendatud.

Juhime tähelepanu, et 25.05.2025 jõustunud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatustega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41) ning sisukokkuvõttes tuleb esitada selgitus reegli rakendamise või rakendamata jätmise kohta (HÕNTE § 41 lg 2 p 3). Halduskoormuse suurenemise korral tuleb ette näha seda tasakaalustav nõue ning sisukokkuvõttes peab see nõue olema selgelt kajastatud.

Arvestame
Kooskõlas HÕNTE § 1 lõikega 41 oleme täiendanud eelnõu seletuskirja halduskoormuse tasakaalustamise meetmete kirjeldustega. Need leiab seletuskirja sisukokkuvõttest. Muuhulgas oleme lisanud sinna järgmise meetme: „Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14122).“.


Samuti jääb Justiits- ja Digiministeerium varem esitatud seisukoha juurde, et lemmikloomade kiipimine ja registreerimine võiks olla vabatahtlik nendes kohalikes omavalitsustes (KOV), kus vastav nõue seni puudub, ning kohustuslik seal, kus see juba kehtib. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlasta eelnõuga pakutud mikrokiibistamise ja registreerimise kohustuse laiendamist kõigile lemmikloomadele, kuna see suurendaks nii elanike kui ka veterinaaride halduskoormust. Samas mööname, et kiipimine on oluline meede, mis aitab kadunud loomad kiiremini omanikele tagastada, suurendab loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab ennetada loomade väärkohtlemist) ning tugevdab veterinaarjärelevalvet. Siiski leiame, et loomaomanike teadlikkust kiipimise ja registreerimise vajalikkusest saaks tõhusalt suurendada ka mitteregulatiivsete vahenditega.
Ei arvesta
Selgitame: Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei nähta ette kiibistamise ja registreerimise nõude laiendamist kõigile lemmikloomadele, vaid üksnes levinumatele liikidele: koer, kass, valgetuhkur. Muude liikide puhul on see loomapidaja otsustada, kas ta soovib oma looma kiibistada ja registreerida või mitte.

Oleme eelnõu ettevalmistamiseks korraldanud küsitluse nii veterinaararstide, loomapidajate kui KOV-ide seas, et saada tagasisidet nii kiibistamise kui ka registreerimise vajaduse ja ühiskonna valmisoleku kohta. Samuti oleme kaasanud veterinaaraste, loomakaitseorganisatsioone (sh varjupaiku) ja kohalikke omavalitsusi selle eelnõu ettevalmistamisse ning nende kõigi hinnangul on üleriigilise kohustusliku kiibistamise ja registreerimise näol tegu pikalt oodatud ja vajaliku muudatusega Eesti õigusruumis.

Käesoleva eelnõuga on soov vähendada praeguse õigusliku lahendusega kaasnevat halduskoormust lemmikloomapidajatele, kui nende lemmikloom (eelkõige koer või kass) pääseb nende juurest lahti. Looma omanikul on sellises olukorras kohustus oma looma otsida. Juhul kui loom on kinni püütud ja varjupaika toimetatud, on vaja teda otsida erinevatest varjupaikadest, sh sellistest, mis võivad olla väljaspool loomaomaniku või ‑pidaja elukohajärgset KOV-i. See tähendab, et isik ei pruugi isegi teada, millistest varjupaikadest oma lemmiklooma otsida. Samuti tekib loomapidajale tõenäoliselt vähemalt sama suur kui mitte suurem kulu varjupaigast looma tagasi võttes, võrreldes kiibistamise ja registreerimise ühekordse kuluga. Avalikult ligipääsetavate lepingute kohaselt on ühe kassi pidamise kulu 14 päeva eest üldjuhul vahemikus ~100–300 eurot, koerte puhul vahemikus ~170–400 eurot. Sellele summale lisandub üldjuhul ka käibemaks. Kuigi hinnakiri on ette nähtud KOV-idele, siis võib eeldada, et kui omanik või loomapidaja läheb oma loomale varjupaika järele, tasub ta samalaadse summa varjupaigale. Siin tuleb ka arvestada asjaoluga, et mitme KOV-i lepingulised varjupaigad võivad asuda ka näiteks 100 kilomeetri kaugusel loomapidaja elukohajärgsest KOV-ist ja seega ka looma leidmise piirkonnast. See tähendab, et loomapidaja peab leidma võimaluse loomale varjupaika järele sõitmiseks. Arvestades varjupaikadesse sattuvate loomade arvu, on potentsiaalne halduskoormus ja kulu lemmikloomapidajatele juba praegu märkimisväärne. Planeeritavate muudatustega, eelkõige ühtsete nõuetega üle Eesti ja riigi lemmikloomaregistri võimaluste kasutusele võtuga väheneb segadus ja teadmatus loomapidajate seas, kelle loom on kaduma läinud ja leidnud tee varjupaika.

Veterinaararstidele lisanduv kohustus registrisse andmeid esitada, on tasakaalustatud pakutava teenuse eest tasu küsimisega.

2. Oleme esimesel kooskõlastusringil teinud järgmise märkuse: “Soovitame kehtestada lemmiklooma registreerimise kohustuse ainult isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes elavad KOV-is, kus on vastav nõue kehtestatud. Registrisse tehtavad muudatused peaksid meie hinnangul olema nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus pakutud kaks päeva on ebamõistlikult lühike. Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri elukoha andmetega, siis sellisel juhul on vajalik luua ka õiguslik regulatsioon rahvastikuregistrist andmete sellel eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess arvestama andmete minimaalse töötlemise põhimõttega, nõude/tingimuse kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et isiku elukoht on Eestis.”.

Juhime tähelepanu, et kui põllumajandusloomade register hakkab andmeid saama ka rahvastikuregistrist, siis tuleb rahvastikuregister ka andmeandjana põllumajandusloomade registri põhimääruses välja tuua, samuti lisada, milliseid andmeid rahvastikuregistrist põllumajandusloomade registrisse saadakse.
Arvestame
Seletuskirja lisas 1 (kavand 4) on täpsemalt välja toodud, kuidas toimub andmevahetus teiste andmekogudega ning millised andmed saadakse rahvastikuregistrist (vt kavandi § 1 punkt 15).

3. Eelnõu § 1 p 7 – palume selgitada, kas sätte viimane lause tähendab, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadete saamisest. Juhime tähelepanu, et otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on isikul õigus igal ajal nõusolek tagasi võtta. Juhul, kui on mõeldud, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadetest, palume säte sõnastada järgmiselt:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, näiteks loomataudi ohu teate, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate ja muu sellise teate saatmiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.“

Kui on aga mõeldud, et esimeses lauses sätestatud teadetest isik loobuda ei saa, siis palume sättest viimane lause ära jätta, sest IKÜM-ist see õigus tuleneb juba otse. Sama märkus kehtib ka loomade registri vastava sätte kohta (eelnõu § 1 p 30).
Arvestame
Mõeldud on, et esimeses lauses sätestatud teadetest (vastutava töötleja tegevusega seotud teade, loomataudi ohu teade, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade) isik loobuda ei saa. Oleme isikuandmete kaitse üldmääruses (art 7 lg 3) isikule antud õiguse dubleerimise seaduse eelnõust eemaldanud. Sättest (VS § 21 lg 51) on eelviimane ja viimane lause ära jäetud. Sama märkusega oleme arvestanud ka loomade registri vastava sätte puhul (eelnõu § 1 p 30, VS § 34 lg 6).

4. Eelnõu § 1 p 12 – palume avaldatavad isikuandmed tuua seaduse tasandile, ei piisa üksnes viitest põhimäärusele. Seadusandja peab saama otsustada, millises ulatuses isikuandmeid on lubatud avaldada.
Arvestame
Avaldatavad isikuandmed on loetletud seaduse eelnõu § 1 punktis 11 (VS § 21 lg 11 ja 12).

5. Eelnõu § 1 p 32 – märkuste tabelis on selgitatud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e‑teenuste keskkonna all on mõeldud põllumajandusloomade registri iseteeninduskeskkonda. Antud selgituste kohaselt edastab isik andmed esmalt põllumajandusloomade registrisse, mis omakorda edastab andmed loomade registrisse. Antud juhul tekib küsimus, kas siinkohal on järgitud andmete eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Juhul, kui andmed on vajalikud üksnes loomade registri eesmärgi täitmiseks, ei tohiks neid andmeid töödelda teises registris. Juhul, kui andmeid on vaja mõlema registri eesmärkide täitmiseks, siis on põllumajandusloomade register loomade registrile andmeandja ja isik ei edasta neid andmeid loomade registrisse. Eelnõust peab selgelt välja tulema, millisesse andmekogusse isik andmeid edastab ja kuidas sealt edasine andmetöötlus (andmete edastamine) toimub.
Selgitame
Andmeandja ei pea edastama andmeid põllumajandusloomade registrisse, et sealt edastataks andmed loomade registrisse. Oleme märkuste tabelis kõnealust vastust täpsustanud ja registri nimetuse parandanud. Andmed esitatakse loomade registrisse selle registri nn iseteeninduskeskkonna kaudu. Vastavalt käesoleva eelnõu § 1 punktile 1 nimetatakse põllumajandusloomade register loomade registriks.
Seletuskirjas oleme registri nimetuse muutust põhjendanud järgmiselt: „Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks põllumajandus-loomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS‑i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.“

6. Eelnõu § 1 p 33 – selle kohaselt peab loomapidaja esitama andmete muutmise kohta taotluse viivitamata, välja arvatud andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Antud sätte korral puudub tegelikult kohustatud isikul (loomapidajal) selgus, milliseid andmeid peab ta ise esitama ja millised võetakse teistest andmekogudest. Seaduses peab olema selgelt välja toodud, mis on loomapidaja kohustus, ehk mis andmeid tema on kohustatud esitama. Palume siinkohal eelnõu täiendada. Sealjuures palume üle vaadata, kas andmekogu põhimääruses on välja toodud andmeandjatena ka asutused, kellelt andmeid saadakse, sh toodud, milliseid andmeid ja milliselt andmeandjalt saadakse. Hetkel tundub, et seletuskirja lisas toodud määruse kavandis andmeandjaid ja nendelt saadavaid andmeid ei ole sätestatud. Palume siinkohal ka põhimäärust täiendada.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 33 (VS § 35 lg 52) sõnastust on muudetud järgmiselt: „(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.“

Loomapidajal lasub kohustus oma e-posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Kõnealusesse registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi poolt rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu leiame, et on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.

Registri põhimääruse kavandis (seletuskirja lisa 1, kavand 4) on samuti täiendatud andmevahetust teiste andmekogudega (kavandi § 1 p 15, põhimääruse § 12). Andmeandjatelt saadavad andmed on sätestatud kavandi § 1 punktis 16 (põhimääruse § 13).

7. Palume vähemalt osa andmekaitsealasest mõjuhinnangust seletuskirjas avaldada, sest kõik sellest ei saa olla asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Võimalik on teha sellest mõjuhinnangust ka kokkuvõte seletuskirja.
Arvestame
Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte on lisatud seletuskirja juurde lisana 2.

8. Praegu toimivad Eestis mitu lemmikloomaregistri nn karbitarkvara, mida kasutavad KOV-id. Peame vajalikuks rõhutada, et lemmikloomade andmete ühtsesse loomade registrisse kandmisel on kriitilise tähtsusega andmete migratsioon olemasolevatest andmekogudest, koostöö olemasolevate registrite arendajatega ning KOV-idega, et andmete ülekandmine tõrgeteta õnnestuks. Oluline on ka lemmikloomade omanike teavitamine, et kust nad edaspidi oma lemmikloomade andmeid näevad ja saavad muuta.
Võtame teadmiseks
Selgitame, et olemasolevatest andmekogudest on plaanis andmed üle kanda uude loodavasse registrisse. Seetõttu olemegi vastavasisulised punktid eelnõus sõnastanud (eelnõu § 1 punkt 41, VS § 1212). Me planeerime tulevikus elanikkonnale teavitustegevusi, kuna eelnõuga planeeritud muudatused on olulised suurele hulgale Eesti elanikest. Ometigi ei ole neid mõttekas teha eelnõu menetlemise ajal, mil eelnõu ei ole veel Vabariigi Valitsuse ega Riigikogu lauale jõudnud.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestame
Keskkonnaamet

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Seoses sellega, et veterinaarseadust täiendatakse §-ga 3¹, mille lõikes 1 määratletakse lemmiklooma tähendus: „§ 3¹. Lemmikloom (1) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud peetav loom.“ tuleks üle vaadata ka loomakaitseseaduses § 2 lõikes 3 sätestatud lemmiklooma tähendus: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet.“ Antud juhul regulatsioonid võimaldavad erinevat tõlgendust, kes võib olla lemmikloom ning need tuleks ühtlustada.
Ei arvesta
Selgitame: loomakaitseseaduse mõiste lähtub loomakaitselistest eesmärkidest ja keskendub asjaolule, et ka nn „tööloomade“ heaolu tuleb tagada. Seega ei saa seda täiendust LoKS-i mõistest välja jätta. Lisaks määruses (EL) 2016/429 nimetatud definitsioonile on eelnõusse lisatud täiendus, mille kohaselt kiibistamise, registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamisega seotud sätted kehtivad ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.
Oleme seisukohal, et kuigi sisulist vahet loomakaitseseaduses ja veterinaarseaduses kasutatavatel mõistetel kiibistamise ja registreerimisega seoses ei ole, on need vaja seaduste erinevatest eesmärkidest lähtuvalt ja EL õigusega seoses mõlemas seaduses eraldi sõnastada. VS-iga on soovitud luua loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad üht ja sama loomade rühma.
Maksu- ja Tolliamet

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Ülejäänud määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33-35 nimetatud ülesanded jäävad MTA pädevusse. Seega on MTA eelnõu kohase seaduse kohaselt pädev asutus eelnimetatud määruse artiklite
33 ja 34 ning artikli 35 lõike 1 punktides a ja b ning lõike 2 osas.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 1 kohaselt, kui määruse artiklitega 33 ja 34 ette nähtud kontrollidest selgub, et lemmikloom ei vasta II või III peatükis sätestatud nõuetele, otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on
asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b).
Nõustume eelnõu seletuskirjas väljatooduga, et seaduses pädevuste selge jaotus tagab, et ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Küll aga leiame, et kui kontrollides selgub, et lemmikloom ei vasta nõuetele ja pärast veterinaararstiga konsulteerimist tuleb lemmikloom maismaapiirilt või lennujaamast tagasi saata lähteriiki või- territooriumile või isoleerida ametliku järelevalve all, siis seda ei ole alati võimalik teha ning MTA-l puudub selleks pädevus ja vahendid.

Maismaapiirilt on võimalus lemmikloom lähteriiki tagasi saata (välja arvatud juhul kui tegemist on sõjapõgenikuga, EL-i kodanikuga) ning sellisel juhul tuleb loom kas piiripunktis kinni pidada või väljastada eriluba. Erandina võivad liikmesriigid määruse (EL) nr 576/2013 artiklist 32 lähtudes teha erandi artiklite 6, 9, 10 ja 14 sätetest (marutaud jms haigused) ning eriolukorras lubada selliste lemmikloomade mittekaubanduslikku toomist oma territooriumile. Eriolukorras annab loa riiki sisenemiseks pädev asutus, kes vastavalt VS § 9 punktile 2 on määruse (EL) nr 576/2013 artikli 32 kohaldamisel PTA. Järelikult on PTA pädev artikli 32 erandi andmise üle otsustamises. Peame oluliseks välja tuua, et Narva piiripunkt (toll) töötab ajavahemikul kell 7.00 kuni 23.00 ning PTA ametnikud töötavad Narva piiripunktis koha peal kella 08.00-st kuni 17.00-ni. Seega võib piiripunktis tekkida olukord, kus PTA ei ole koha peal olemas, et eriluba väljastada, kuid reisijal on piiriületus lubatud. MTA-l aga ei ole spetsiaalseid ruume, kus lemmikloomi seni hoiustada ja isoleerida ametliku järelevalve all, kuni eriluba antakse. Kuna tolli ruumides viibivad pidevalt teenistuskoerad, siis on haigete lemmikloomade korral suur risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub. Teenistuskoerte väljaõpe ja ülalpidamine on väga ressursikulukad. Seega ei ole põhjendatud, et tekkida võib olukord, kus nõuetele mittevastavad lemmikloomad viibivad teenistuskoertega samades ruumides.

Tallinna lennujaamas ei ole tagasisaatmine lähteriiki või- territooriumile enamjaolt koheselt võimalik, kuna lendude vahed on pikad ning lähteriiki ei pruugi Tallinna lennujaamast lendu tagasi minna mitu päeva. Lisaks ei pruugi lemmiklooma omanikul või volitatud isikul olla võimalik soetada tagasilennupiletit. Seega peab nõuetele mittevastav loom jääma lennujaama teadmata ajaks. Lennujaamas sees puudub aga loomade jalutamisvõimalus ning tollil ei ole ruume ega võimalust lemmiklooma isoleerimiseks. Lennujaamas viibivad ka teenistuskoerad, mistõttu on haigete lemmikloomade korral suur risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub. Eriolukorras on küll võimalik, et PTA annab välja loa looma sisenemiseks riiki või transiidiks läbi Eesti, kuid kuna keskasutus töötab tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani kuni kella 16.45-ni ja reedel pool päeva, ei tule veterinaararstid lennujaama ka väljakutsel ning eriloa väljastamine on takistatud.
Ei arvesta
Selgitame: Eelnõus täpsustatakse sätet ja vähendatakse MTA kohustusi seoses lemmikloomade kontrolliga piiripunktis. Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 nõuete täitmine ongi mõeldud tolli ja PTA ametnike koostöös.
Põhjendus, et MTA-l puuduvad ruumid ja vahendid kontrolli läbiviimiseks, loomade ajutiseks hoiustamiseks ja võimekus looma tagasisaatmiseks on kummalised, kuna see kohustus on loomatauditõrje seaduses 2016. aastast ja veterinaarseaduse koostamisel sinna lisatud samal kujul. Ka eelnevalt oli 2004. aastal jõustunud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse kohaselt lemmikloomade impordi kontroll MTA pädevuses.
Saame MTA ettepanekust aru, et amet ei ole eelneva 8 aasta jooksul määrusest tulenevate nõuete täitmiseks samme astunud ja nüüd soovib, et PTA tegeleks edaspidi loomade isoleerimiseks vajalike ruumide kasutuselevõtu ja isolatsiooni läbiviimisega.
MTA esile toodud järelevalvekoerte terviseohutusega seotud suurenenud riski me ei näe, kuna koerad puutuvad igapäevaselt kokku paljude inimeste ja mujalt pärit esemetega, mis võivad samuti kaasa tuua haigusetekitajaid. Loomataudide vastu on MTA-l kui loomapidajal vastutustundlik loom vaktsineerida ja rakendada muid meetmeid looma kaitsmiseks.

Oleme seisukohal, et probleem on lahendatav ametite vahelise koostööleppega.

Täiendavalt selgitame: Kõnealune säte (muudatus VS § 9 punktis 2) on pärast teist kooskõlastusringi eelnõust välja jäetud.

Juhime tähelepanu, et lähiajal on jõustumas uus delegeeritud määrus, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013, ning osa senise määruse sätteid liiguvad komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) 2019/2122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011. Uue delegeeritud määruse jõustumise tähtajaks on kavandatud 22.04.2026. a. Alates 2026. a 22. aprillist ei kohaldata enam VS § 9 punktis 2 viidatud määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas ning asjakohane muudatus VS-is tuleb kavandada kooskõlas uue delegeeritud määrusega. Seega muudatus senisel kujul tuleb eelnõust välja jätta. MTA ja PTA toimingud ja otsustuspädevused piiritletakse selgemalt kooskõlas eespool nimetatud uue delegeeritud määrusega, mis asendab määruse (EL) nr 576/2013.


Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 2 kohaselt, kui pädev asutus ei anna luba lemmikloomade mittekaubanduslikuks toomiseks liitu, isoleeritakse lemmikloomad ametliku järelevalve all, kuni nad kas saadetakse tagasi lähteriiki või -territooriumile (punkt a) või võetakse vastu muu haldusotsus nende lemmikloomade kohta (punkt b). Nagu eelnevalt välja tõime, puudub MTA-l lemmiklooma isoleerimisvõimalus ametliku järelevalve all. Mis puudutab muu haldusotsuste tegemist, siis seda on pädev tegema PTA, kes saab anda välja eriloa lubada lemmikloom ajutiselt riiki. Seega ei ole põhjendatud muu haldusotsuse tegemise osas pädevuse seadmine MTA-le. PTA-l on selgelt suurem pädevus loomade riiki lubamise üle otsuseid teha, samuti otsustada, kuidas tuleks riiki mittelubamisel loomi hoiustada.

Leiame, et MTA-l on küll võimalik dokumente kontrollides tuvastada mittenõuetekohasus, kuid ei ole arvestatud asjaoluga, et vastavalt VS § 9 punktile 2 on MTA määratud pädevaks asutuseks ka lemmikloomade tagasisaatmise ja isoleerimise üle otsustamisel, kui dokumendid nõuetele ei vasta. See omakorda tähendab, et MTA peaks suutma tagada loomade tagasisaatmise lähteriiki või- territooriumile ja/või isoleerimise ametliku järelevalve all. MTA-l aga puuduvad täna teadmised ja vahendid, et vajadusel lemmikloomi nõuetekohaselt
hoiustada ning alati ei ole võimalik piirilt looma tagasi saata. Seda võib ette tulla eelkõige lennujaamas, kus looma tagasisaatmine lähteriiki pole alati koheselt võimalik ning seni kuni see võimalikuks osutub, on vaja loom isoleerida ametliku järelevalve all ja hoiustada, milleks
aga puudub lennujaamas koht, kus oleks võimalik erinevaid loomi nõuetekohaselt hoiustada. Samas, kui lemmiklooma dokumentatsioon on puudulik, ei tohi loomaga riiki sisenemist lubada.

Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja 34 tulenev dokumentide ja identsuse kontroll saab olla MTA ülesanne ja pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa andmise ja meetmete võtmise otsustamine, sh lemmikloomade tagasi saatmine lähteriiki või- territooriumile ja isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks VS § 9 punktist 2 välja võtta.
Ei arvesta
Selgitame: Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga ning, kui see on asjakohane, omaniku või volitatud isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või- territooriumile (punkt a) või isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all (punkt b). Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb.

Oleme seisukohal, et probleem on lahendatav töökorralduslikult ametite vahelise koostööleppega.

Vt täiendavat selgitust eelmisele märkusele.

Andmekaitse Inspektsioon

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
AKI selgitab, et andmekogus sisalduvate isikuandmete kasutamise eesmärk peab olema kooskõlas andmekogu asutamise eesmärgiga ehk isikuandmete kasutamine on lubatud ainult seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks (AvTS § 43¹ lg 1).

AKI hinnangul ei ole eelnõuga kavandatav veterinaararstide ja loomapidajate (sh lemmikloomapidajate) kontaktandmete kasutamine eelviidatud isikute teavitamiseks ja seirete ning küsitluste korraldamiseks kooskõlas vastavate andmekogude eesmärkidega ning nimetatud isikuandmete sellisel viisil kasutamiseks puudub seega õiguslik alus.

Veterinaararstide register

Haldusorgan ei tohi andmekogu pidada oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete tarvis. Riiklik veterinaararstide register on asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid on ammendavalt loetletud nimetatud paragrahvi lõikes 2 ning nende hulgas ei leidu veterinaararstide teavitamist ega seirete või küsitluste korraldamist. Lisaks sellele ei kuulu selline teavitamine või seirete ja küsitluste läbiviimine registri vastutava töötleja ehk PTA-le seadusega ettenähtud avalike ülesannete hulka.
VS § 57 lg 3 näeb ette, et loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus-ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid. Seadusega ei ole ettenähtud isikupõhine teavitamise kohustus.

Järelikult eelnõu punktis 6 ettenähtud isikuandmete kasutamise eesmärk on vastuolus veterinaararstide registri pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.

Loomade register

Sarnaselt veterinaararstide registriga ei ole ka loomaderegistris olevate kontaktandmete kasutamine teavitamise ning seirete ja küsitlusete korraldamiseks kooskõlas andmekogu eesmärgiga. PRIA põhimäärusest tulenevalt ei kuulu loomapidajate teavitamine PRIA tegevusest, loomade registriga seotud muudatustest jm eelnõu punktis 24 nimetatud tegevused PRIA ülesannete hulka.
Eriti kahtlusttekitav on seadusandja soov teavitada loomapidaja perekonda loomapidaja surma korral teabe uuendamise vajadusest. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas soovitakse surnu perekonda teavitada surnu kontaktandmete kaudu (ei saa eeldada, et teistel isikutel on juurdepääs surnu kontaktidele). Või siis seadusandja sooviks on, et PRIA selgitaks välja surnud loomapidaja sugulussuhted ning teavitaks perekonnaliikmeid otse nende kontaktide kaudu? Samas jääb selgusetuks, keda konkreetselt tuleks ikkagi teavitada. Etteruttavalt selgitab AKI, et selliseks andmetöötluseks puudub seaduslik alus. AKI ei näe, et sellise teavitamise jaoks kontaktandmete kogumine oleks üldse aktsepteeritav. Teabe uuendamise kohustus tekib vastavalt seadusele looma uuel omanikul, kelleks ei pruugi üldse saada surnu perekonna liige.

Juhul, kui andmekogus sisalduvate kontaktandmete kasutamise eesmärgiks on isikute täiendav teavitamine, seirete ja küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse kehtestamine olema põhjalikult kaalutud ja vajalik. AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt põhjendatud ei veterinaararstide registri ega loomade registri osas. Juhul, kui isikutega eelnimetatud eesmärkidel ühenduse võtmine siiski kehtestada, on see võimalik ainult juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta. Palume eelnõu vastavalt muuta.
Arvestame osaliselt
Selgitame:
Veterinaararstide register
Riiklik veterinaararstide register on asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid on tõesti loetletud nimetatud paragrahvi lõikes 2 .Veterinaararstide registri eesmärk on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt § 19 lg 1 punktile 9 täitma Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega. Ülesannete planeerimiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus. Seega AKI seisukoht, et haldusorgan ei tohi andmekogu pidada oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete tarvis, ei ole põhjendatud, sest tegemist on PTA pädevusega.
AKI toodud näide elanikkonna teavitamisest ei ole asjakohane, kuna kõnealuse sättega ei soovita anda volitusi elanikkonna teavitamiseks. Veterinaararstide teavitamine ning taudiennetuseks ja tõrjeks vajalike andmete kogumine ei ole registri eraldi tegevus ega eesmärk. Taudiennetuse ja -tõrje läbiviimiseks on PTA jaoks vajalik kogu veterinaaria sektori ühises infoväljas hoidmine ja olemasoleva ressursi maksimaalne ärakasutamine.
Me ei nõustu väitega, et eelnõu punktis 6 ettenähtud isikuandmete kasutamise eesmärk on vastuolus veterinaararstide registri pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.

Loomade register
Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l andmed, ei ole PRIA‑l ka huvi selliseid teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Igal elusal lemmikloomal, kelle kohta on andmed registrisse kantud, peab olema seos isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud ja selle kohta saabub registrisse vastav info (rahvastikuregistrist), on oluline, et loomade registri andmetes toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline, et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on surnud.

Isikute täiendav teavitamine on oluline taudiennetuse ja registriandmete õigsuse tagamiseks (ehk loomade jälgitavuse tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes ja küsitlustes osalemise.

Andmete õigsus:
Loomade registri andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ehk veterinaar ja loomapidaja ühiselt. Seadusega on pandud kohustus ja tähtaeg infot edastada. Samas seletuskirjas on täpsustatud, et üldjuhul uuenevad enamik loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad andmed automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku-või äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama. Ehk VS paneb sisuliselt loomapidajale kohustuse uuendada rahvastikuregistris andmeid ja seda siis VS-s ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud lähenemine ei ole õiguspärane, kuna rahvastikuregistri andmete uuendamine on juba reguleeritud rahvastikuregistri seadusega.
Arusaamatuks jääb veel see, mis saab siis, kui loomaomaniku poolt loomade registrisse sisestatud andmed erinevad rahvastikuregistri andmetest. Kas siis need kirjutatakse automaatselt üle vastavalt rahvastikuregistri andmetele? Või loomapidajal on ikkagi võimalus ise määrata, milliseid kontaktandmeid ta kasutab oma üldiste kontaktandmetena (rahvastikuregistris) ning millised ta märgib loomade registris. AKI hinnangul peaks see võimalus siiski inimesel olema, kuna võib juhtuda, et see, kellega loom reaalselt elab, ei ole see, kes on ennast looma omanikuna registreerinud (nt looma omanikuks on poeg ja loom elab enamus ajast omaniku maakodus omaniku vanematega ning looma omanik on otsustanud, et loomade registris oleks mõistlik näidata looma tegeliku viibimiskoha aadress).
AKI soovitab hoolega vaadata üle loomade registrisse andmete kandmist reguleerivad sätted ning korrigeerida neid viisil, mis võimaldab aru saada, kuidas reaalselt peab olema tagatud loomapidaja andmete õigsus.
Arvestame osaliselt
Selgitame: Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse mõttes täpsustatud. Andmete ajakohastamise nõudele on lisatud erand, millega VS-iga ei kohustata teistes riigi registrites andmeid ajakohastama. Erand kehtib selliste andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist.

Oluline on andmete registrisse esitamise puhul asjaolu, et sinna tuleb esitada mitte omaniku, vaid loomapidaja andmed. Loomapidaja või lemmikloomapidaja on looma pidav isik. Kui loom kuulub loomapidajale, on ta samaaegselt loomapidaja ja ka loomaomanik. Kui looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta siiski loomapidaja ja vastutab loomapidamisele kehtestatud nõuete täitmise eest. Lühidalt: loomapidaja on isik, kellega koos loom elab. VS ei sätesta nõudeid omandisuhtest lähtuvalt – loomatervise seisukohast on oluline, et oleks selge looma pidamise eest igapäevaselt vastutav isik. Seega ei ole tegu omandisuhteid reguleeriva või tõendava registriga. Omandisuhte asemel on oluline luua seos looma ja teda pidava isiku vahel.


Isikuandmete säilitamine:

Eelnõu punktiga 28 sätestatakse, et loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma kohta registrisse kantud sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Seletuskirjas on selle kohta selgitatud, et üks aasta on piisav ajavahemik andmete koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Seejuures ei ole kuidagi selgitatud, miks juhul, kui looma surma kohta kanne puudub, peab andmeid säilitama tervelt 20 aastat. Konkreetse tähtaja määramise põhjendus peab olema toodud seletuskirjas ning sellest peab olema üheselt selge, miks ei piisa andmete säilitamisest lühema aja jooksul. Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestame
Seletuskirja täiendatud järgmiselt:
Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse nõue, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates, ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat. Siiski on tõuge, kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat (kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20). Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad nad elada ka 20 aastat või enamgi. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.
Andmekaitse Inspektsioon

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
Eelnõu § 1 punkt 7 (puudutab veterinaararstide registrit) ja punkt 30 (puudutab loomade registrit) sõnastused on segased. Arusaamatuks jääb, kas sätete viimane lause tähendab, et isik võib loobuda esimeses lauses sätestatud teadete saamisest, teises lauses mainitud nõusolekust või mõlemast. Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on andmesubjektil igal ajal õigus antud nõusolek tagasi võtta, seega juhul, säte puudutab nõusoleku tagasivõtmist, on tegemist sisutühja regulatsiooniga –nimetatud õigus tuleneb otsekohaldavast IKÜMist. Palume säte sõnastus muuta selgemaks.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 6 (VS § 21 lg 51) ja punkti 30 (VS § 34 lg 6) sõnastust on täpsustatud. Isik ei või loobuda nendes sätetes nimetatud teadete saamisest. Eelnõust on välja jäetud isiku nõusoleku alusel tema kontaktandmete kasutamine loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Samuti oleme isikuandmete kaitse üldmääruses (art 7 lg 3) isikule antud õiguse dubleerimise seaduse eelnõust eemaldanud.

Eelnõu § 1 punkt 7 sisaldab näidisloetelu võimalikest olukordadest, millal saab isikule teabe edastada. Juhime tähelepanu, et kuna tegemist on isikuandmete kasutamisega, peab seadusega olema ette nähtud ammendav loetelu, millal on nimetatud eesmärgil isikuandmete töötlemine lubatud. Näidete toomine on vajadusel võimalik seletuskirjas, et paremini selgitada sätte eesmärgi ja ulatust.
Arvestame
Eelnõu § 1 punkti 6 (VS § 21 lg 51) sõnastust on muudetud järgmiselt: „(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4selliselt, et registri kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Kuigi seletuskirjas on viidatud IKÜM-ile, jääb siiski selgusetuks, kas mõeldud on, et nimetatud asutused on kaasvastutavad töötlejad registris sisalduvate isikuandmete töötlemisel või AvTS-i mõttes andmekogu (registri) kaasvastutavad töötlejad.

Juhime tähelepanu, et AvTS andmekogu pidamisel kaasvastutust ette ei näe. AvTS § 43⁴ lõike 1 järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke-või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega AvTS-st tulenevalt peab igal andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Iseenesest ei ole välistatud, et andmekogul võib olla mitu vastutavat töötlejat, kes täidavad andmekogu pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et iga vastutav töötleja ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone täidab. Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk põhimäärusest peab nähtuma nii vastutavate töötlejate omavaheline kui ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus. Loomade registri põhimääruse kavandi § 3, mis peaks sätestama vastutava ja volitatud töötlejate tööjaotuse, sellist selgust paraku ei too. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas ministeerium ja PRIA jagavad omavahel kavandi § 3 lõikes 1 ettenähtud ülesandeid. PTA vastutava töötlejana ülesanded ei ole üldse määruse kavandis toodud.

Ühtlasi näeb loomade registri põhimääruse kavandi § 2 ette, et PRIA ja PTA on registri osas nii vastutava kui volitatud töötleja rollides. Selgitame, et asutus võib AvTS-i mõttes olla kas vastutav või volitatud töötleja, mitte mõlemad korraga. Ülaltoodust on selge, et loomade registri töötlejate ja kasutajate rollid on vaja hoolikalt läbi mõelda ning teha vastavad muudatused regulatsiooni sõnastuses.
Arvestame
Oleme eelnõu sõnastust muutnud ning täpsustanud nii vastutava kui volitatud töötlejate kohta käivaid sätteid.
VS § 34 lõige 4 (eelnõu § 1 punkt 29) on sõnastatud järgmiselt: „(4) Loomade registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.“;

Lisatud on VS § 34 lõige 5 (eelnõu § 1 punkt 30) järgmises sõnastuses:
„(5) Registri volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on kaasvastutav töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Volitatud töötleja määratakse loomade registri põhimääruses.“.

Samuti oleme täiendanud registri põhimäärust (seletuskirja lisa 1, kavand 4) ning lisanud täpsustuse, mille kohaselt registri vastutav töötleja vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest (põhimääruse § 2 lg 2). Ühtlasi on täpsustatud, et volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest (põhimääruse § 3 lg 6). Lisatud on täiendus, mille kohaselt andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks REM, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt (põhimääruse § 2 lg 3). REM on endiselt andmekogu vastutav töötleja ning PTA, PRIA ja REMITK andmekogu volitatud töötlejad.
REM-i, PTA, PRIA ja REMITK-i ülesanded varasemaga võrreldes ei muutu, mistõttu neid registri põhimääruses ei muudeta. Seega registri vastutava töötleja ning volitatud töötlejate rollid on paremini läbi mõeldud ning parandatud on ka segadust valmistanud sätted, mille kohaselt asutus oli korraga nii registri vastutav kui volitatud töötleja.

Eelnõus seletuskirjas on selgitatud, et teatud andmed tulevad registrisse rahvastikuregistrist. Eelnõule lisatud kooskõlastustabelis on selgitatud, et „õiguslik alusrahvastikuregistrist andmete pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandite failist (kavand 4), millega muudetakse praeguse põllumajandusloomade registri põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise kavandi punkt 12 (tegelikult p 14) sisaldab järgmist täiendust: Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.“ Viidatud AvTS § 43⁹ lõike 1 punkti 5 säte puudutab x-teedega reguleeri õiguslikku alust rahvastikuregistrist ega muust konkreetsest andmekohust andmete saamiseks. Põhimääruses peab selgelt sõnastama, millised andmed jõuavad andmekogusse rahvastikuregistrist.
Arvestame
Nõutud täiendus on määruse kavandisse (seletuskirjas lisas 1 kavand 4) lisatud (vt kavandi § 1 p 15, põhimääruse § 12). Põhimääruses on selgelt sõnastatud, millised andmed jõuavad andmekogusse rahvastikuregistrist.

Jätkuvalt on ebaselgelt reguleeritud isiku kohustus andmed uuendada ja vastutus andmete õigsuse eest. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt peab loomapidaja esitama andmete muutmise kohta taotluse viivitamata, välja arvatud andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Selline regulatsioon ei anna vastust küsimusele, millised andmed peab isik ise esitama ja millised uuendatakse automaatselt. Kuna tegemist on kohustusega, peab selle ulatuse olema seadusega selgelt reguleeritud. Lisaks sellele peab andmete esitaja eelnõu kohaselt vastutava esitatud andmete õigsuse eest. Seda kohustust ei ole võimalik täita, kui on ebaselge, kes millised andmed peab esitama.
Arvestame
Eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35 lg 52) sõnastust on märkusega arvestamiseks muudetud järgmiselt: „(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete (telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.“.

Loomapidajal lasub kohustus oma e-posti aadressi ja telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita rahvastikuregistrist ega äriregistrist. Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register) päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Rahvastikuregistri andmete puhul on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi poolt rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on äärmise tähtsusega tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust saada. Seetõttu leiame, et on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte pärides neid rahvastikuregistrist.
Eesti Maaülikool

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut teeb Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3 töökogemuse ja läbitud täiendusõppe arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad ega hinnatavad näitajad.
Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool annab hinnangu selle kohta, kas kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava vastab Eesti asjakohasele õppekavale, ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete saamisest arvates.
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu ettevalmistamise käigus käsitletud, mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.
Veterinaarseaduse kohaselt esitab kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed, andmed eelmise töökoha asukoha riigi kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse, veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ja erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia ning ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse vajalik teave taotleja töökogemuse ja läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni hindamisel arvestada, kui selleks on vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).
Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste sätetega, mis takistaksid Eesti asjakohasele õppekavale vastavuse kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe kohta ettepaneku tegemist.
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames.

Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15 lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse nõuetest ja vajadusest ning asendada väljend „vastavalt õppekorraldusele“ väljendiga „vastavalt õppekorralduseeskirjale“.
Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik teha hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud eestikeelne sobivustest või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav eestikeelne täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorralduseeskirjale. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi ning oskusi ja
vilumust.
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega vajab see täiendavat õiguslikku ja sisulist analüüsi.
Teenuse osutamisel on veterinaararstil keeleseadusest tulenevalt kohustus osata eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel puudub kohustus hinnata keeleoskust. Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste ja vilumuste kohta, mitte riigikeele tundmisele. Eesti keele oskuse nõude lisamine sätetesse olukorras, kus veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.
Esmasel hinnangul ei ole tegemist sätetega, mis takistavad sisuliselt sobivustesti või täiendusõppe korraldamist. Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames.
Eesti Loomaarstide Koda

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
Eesti Loomaarstide Koja ettepanek Maaeluministri määruse nr 58, vastu võetud 18.11.2021 „Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja tasu maksmise kord ning volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks. Antud määruses toodud hinnad on ajale jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles jäänud volitatud veterinaararstid teenust missioonitundest. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks nimetatud määruse § 3 Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud veterinaararst võib volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84 lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot, millele juhul, kui volitatud veterinaararst on käibemaksukohustuslane, lisandub käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2 lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5 nimetatud toimingute tegemise korral, mille puhul sõidukulude hüvitis on arvestatud tasu määra sisse.

Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti elukohale lähemal asuvad tootjad paremas seisus kui kaugemal elavad ja maksavad vähem kui need, kes juhtumisi asuvad kaugemal. Teeme ettepaneku määrata ühekordse visiidi tasuks 60€.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse võimalusel arvesse edasise õigusloome käigus.
Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja leida lisarahastus muude määrade tõusuks. Hetke kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine pole tõenäoline.

Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle § 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7 ning 8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud (edaspidi volitatud veterinaararsti sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve toiming tehakse. (8) Volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava ühekordse visiidi tasu määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. Teenuse hindade muutmisel aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025 ja erinevate teenuste raskusaste.
Selgitame
Seotud eelneva ettepaneku kohta antud selgitusega. Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse võimalusel arvesse edasise õigusloome käigus. Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik koostada nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja arvestada ka muude ettepanekute koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu ettevalmistaja koostama väljatöötamiskavatsuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(Esimene kooskõlastusring 6.02.2025‑28.02.2025. EISi toimiku number: 25-0933)
EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele kontrollile, mida peab läbi viima riiklik veterinaararst, keda võib abistada riikliku veterinaararsti abi või tapamaja personal. Nimetatud EL-i määruses on riiklik veterinaararst määratletud kui veterinaararst, kes on pädev tegutsema riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva asutuse poolt määratud. Veterinaarseadus on sätestatud nõuded veterinaararstile, kuid ei täpsusta, kes on riiklik veterinaararst. Siiani on riiklikus veterinaararstiks loetud vaid PTA teenistuses olevat veterinaararsti. PTA kliendinõukoja koosolekutel on PTA juhtkond korduvalt väljendanud muret veterinaararstide puudusest just tapaeelse ja tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö olemus ei kutsu veterinaararste sellisele tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba pensionieas või kohe pensionini jõudev. Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus, sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt. Selline olukord, kus väiketootja peab oma tööde planeerimisel arvestama PTA teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga, on kaotanud väiketapamajade teenuses paindlikkuse ning võimaluse igal ajal pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades veterinaararstide nappust ja PTA eelarve kärpeid teeme ettepaneku täiendada veterinaarseadust selliselt, mis võimaldab laiendada veterinaararstide pädevust tapakontrolli teostamisel ning võimaldab riiklike veterinaararstidena töötada ka erapraksises tegutsevaid veterinaararste, tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu menetluse raames ning ettepanek võetakse arvesse edasise õigusloome käigus.
Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik koostada täiendav mõjuanalüüs ja seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu ettevalmistaja koostama väljatöötamiskavatsuse.

EPKK erinevatel loomapõhistel koosolekutel on tõstatunud küsimus Eestisse toimetatud loomade karantiinikohustuse vajadusest. Karantiinis hoidmine on soovitatav, loomapidaja peaks olema teadlik riskidest ja hoidma sissetoodavaid loomi põhikarjast teatud ajaperioodi eraldi, kuid vastavasisulist kohustust sätestatuna ei ole. Haiguste tuvastamise ja leviku piiramise meetmena on karantiini nõue sissetoodavatele loomadele üks tõhusamaid meetmeid. Seakasvatuse ümarlaual osalenud seakasvatajad arvasid, et kohustus peaks olema seadusest tulenev. Sama teema on tõstatunud ka teiste põllumajandusloomade puhul ning välja on pakutud ka muid lahendusi. Siinkohal teeme ettepaneku kaaluda võimalusi kehtestada karja sissetoodavatele põllumajandusloomadele karantiinikohustus vähemalt 30 päeva, kas veterinaarseaduses või lisada nõue ühe tingimusena bioohutuskavadesse, või kaaluda mõnda muud alternatiivi, mis täidaks karantiinikohustuse seadustamisega samaväärset nõuet.
Ei arvesta
Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10 ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade eest ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate loomade suhtes bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab ettevõtja äsja sisse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimist või eraldamist.
Bioturvakava koostab oma farmi kohta ettevõtja ise, arvestades riske ja karja suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu vältimise seisukohast peaks seal kindlasti olema sees sissetoodavate loomade paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on loomatervise määruses olemas, siis ei ole vaja neid enam VS-s üle korrata.

Veterinaarseaduse üks oluline osa on loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on motiveerida koostööd põllumajandustootjate ja neid ühendavate tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide, nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ on kehtestatud 2023.a. EPKK on korduvalt pööranud tähelepanu, et on vajalik välja töötada taolisi programme ka teistele loomaliikidele järgmiste haiguste leviku ennetamiseks ja tõrjeks:
• Veised, nii piima- kui lihaveised – lisaks rinotrahheiidile ja viirusdiarröale ka paratuberkoloos, mükoplasmoos ja Bluetonque;
• Sigade ja broilerite puhul salmonelloos;
• Lammaste puhul Maedi-Visna, Skreipi ja Brucella ovis;
Kitsede puhul CAE.
Ei arvesta
Antud teema ei ole seotud VS-i muutmisega. ÜPP rakendamise alused ja kord on sätestatud ELÜPS-is (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus). ÜPP strateegiakavaga pannakse paika sekkumiste kava, eesmärgid, rakendamise nõuded jne.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(Teine kooskõlastusring 26.08.2025‑16.09.2025, EISi toimiku number: 25‑0933)
1) Riiklike veterinaararstide pädevuse laiendamine

EPKK ettepanek: täiendada veterinaarseadust selliselt, et riiklike veterinaararstidena saaksid töötada ka erapraksises tegutsevad veterinaararstid, tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse.

EPKK täiendavad põhjendused ja selgitused esitatud ettepanekule
Riikliku veterinaararsti pädevuse laiendamise vajadus tuleneb:
• Eestis on pikaajaliselt probleemiks riiklike veterinaararstide nappus, eriti tapaeelse ja -järgse kontrolli teostamisel. PTA on korduvalt juhtinud tähelepanu, et töökohtade spetsiifika ei soodusta uute arstide värbamist riiklikusse süsteemi ning suurem osa praegusest kaadrist on pensioniealine või peatselt penioniseerumas.
• Väiketapamajade töö on muutunud ebastabiilseks – riiklike veterinaararstide nappus on toonud kaasa olukorra, kus väiketapamajades saab looma realiseerida vaid kord nädalas või isegi harvem. See tähendab, et tootjad peavad oma tööplaanid kohandama Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ajagraafikuga, mis vähendab nende paindlikkust ja võtab võimaluse pakkuda kliendile värsket liha igal ajal.
Kui pädevust ei laiendata, suureneb oht, et väiketootjate tegevus seiskub. See omakorda kahjustaks Eesti toidutootmise mitmekesisust ja kohalike ettevõtjate konkurentsivõimet.
/…/
Seega on sektori vajadus järjepidevalt ja korduvalt esile toodud viimase viie aasta jooksul ning see on ära märgitud ka käesoleva seaduseelnõu kavandi koostamisel. Seeõttu jääb arusaamatuks ettepaneku tagasilükkamise põhjendusena viide vajadusele mõju täiendavale analüüsile, samas kui 2021.a veterinaarseaduse välja töötamisel mõjude hindamist isegi minimaalsel kujul ei teostatud.
/…/
Ministeerium on seni põhjendanud EPKK ettepaneku tagasilükkamist ka vajadusega koostada uus väljatöötamiskavatsus. Tahame rõhutada, et tegemist ei ole uue lahendusega, vaid juba varem praktikas toiminud süsteemiga, mis kuni 2019.a oli lubatud seadusandlikul tasandil ning mis siiani on lubatud EL-i määruse 854/2004 kontekstis. Seejuures tuleks ministeeriumil vastata ka küsimusele - kumb õigusakt on olemuselt ülimuslik, kas kontrollimääruse definitioon või meie veterinaarseadusega kehestatd kitsendus?
Ei arvesta. Selgitame
Esitasite uuesti ettepaneku, mis käsitleb erapraksises tegutsevate veterinaararstide võimalust töötada nn riiklike veterinaararstidena ehk veterinaarjärelevalveametnikena tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse. Samasisulise ettepaneku tegite veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise käigus 28. veebruaril 2025. a. Tõite välja, et 2019. a seadusemuudatusega kaotati ära võimalus erapraksises töötaval veterinaaril teostada tapaeelset ja -järgset kontrolli; see õigus jäi vaid VTA (nüüdne PTA) palgal töötavatele veterinaarjärelevalveametnikest veterinaaridele.
Rõhutate, et Teie esitatud ettepaneku puhul ei ole tegemist uue lahendusega, vaid juba varem praktikas toiminud süsteemiga, mis kuni 2019. a oli lubatud seadusandlikul tasandil ning mis siiani on lubatud EL-i määruse 854/2004 kontekstis.
Toote õigesti välja, et Eesti peab lähtuma oma tegevuses Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud piiridest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/6253. 14. detsembrist 2019. a. Euroopa Liidu kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad tapaeelset ja -järgset kontrolli on järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/6244 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/6275. Kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte järgides on koostatud nii veterinaarseadus kui ka selle muudatused.
Ministeerium on selgitanud (14.09.2020 kiri nr 1.4-1/502-3)6, et veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli valdkond on reguleeritud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega (EL) 2017/625, 2019/624 jt ning riigisiseste asjakohaste õigusaktide nõuetega, et veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli võib teha VTA veterinaarjärelevalveametnik ning VTA-l on õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingute läbiviimisel abilist Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul. Samas on lisatud, et VTA-l on võimalik teatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemist delegeerida halduslepinguga volitatud veterinaararstile, kuid siiski halduslepingu sõlminud veterinaararstile ei delegeerita ülesandeid, mille täitmisel on vajalik kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid.
Oleme nõus, et veterinaararstide, sealhulgas PTA-s veterinaarjärelevalvet tegevate veterinaararsti haridusega veterinaarjärelevalveametnike, nappuse küsimuse lahendamine on oluline valdkonna ettevõtjate tegevuseks. Samas tuleb arvestada, et veterinaarjärelevalve teostamise puhul on tegemist riikliku järelevalve teostamisega. Tegemist on avaliku ülesandega, mis on osa riigi tuumikfunktsioonidest. Tulenevalt põhiseaduse § 3 lõikest 1 on riigil kohustus täita olulisem osa riigivõimust ise ning mitte seda delegeerida kolmandatele isikutele. Riikliku järelevalve teostamine on avaliku võimu teostamine, mis eeldab täidesaatva (riigi-)võimu volitusi. Kuigi ainuõiget määratlust riigi tuumikfunktsioonidele ehk ülesannetele, mille avalikust sektorist välja delegeerimine oleks keelatud, ei eksisteeri, siis joonistuvad välja teatud üldpõhimõtted, mille abil on võimalik nn riigi tuumikfunktsiooni olemust määratleda ehk siis tuletada need ülesanded, mille riigist välja delegeerimine ei ole seaduse mõtte kohaselt võimalik. Võimuhaldusülesanded (võimuvolituse rakendamine, siduvate otsuste tegemine kolmandate isikute suhtes) on üldjuhul riigi funktsioon7.
Kirjas eespool viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõige 2 võimaldab tõepoolest teatud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli ning tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja ulukiliha käitlemisettevõtetes tehtava muu ametliku kontrolli puhul veterinaarjärelevalveametnikku abistada vastava väljaõppe saanud veterinaarjärelevalveametniku abidel, samuti teha teatud kontrolli veterinaarjärelevalve-ametniku järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel, muudel isikutel. Sellega kooskõlas on veterinaarseaduse § 73 lõike 3 kohaselt PTA-l Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel veterinaarjärelevalveametniku abilist. Ametliku kontrolliga seotud teatavate ülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt muudele isikutele saab toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 28−33 sätestatud alustel ja korras. Seejuures ei saa aga kõrvale jätta ka Eesti õigusakte ja neis sisalduvaid õiguse põhimõtteid, mida käsitlesime kirjas eespool.
Selleks, et leida Eesti õigusaktide ja neis sisalduvate õiguse põhimõtetega kooskõlas olevaid veterinaarjärelevalve ümberkorraldamise võimalusi, sh võimalust delegeerida teatud praegu veterinaarjärelevalve osaks olevaid ülesandeid teistele isikutele kui veterinaarjärelevalveametnik, ongi vajalik võimalike ja parimate lahenduste leidmiseks koostada täiendav analüüs ja mõjuanalüüs. Võimalike muudatuste tulemusena peab olema endiselt tagatud veterinaarjärelevalve kvaliteet, sõltumatus ja erapooletus, et seeläbi jätkuvalt tagada toiduohutust valdkondades, kus on eelduseks veterinaarhariduse olemasolu. Muuhulgas peab mõjuanalüüs sisaldama ka võimalike muudatustega seonduvate kulude kaardistust, sest kõnealuse delegeerimise puhul on tegemist riigi poolt tellitava tööga, millega kaasneb riigile täiendav kulu. Samuti tuleb analüüsida nende kulude võimalikke katteallikaid, arvestades, et seda tegevust tuleks rahastada PTA eelarvest ning nn külmutatud riigieelarve tingimustes ei saa muudatused kaasa tuua riigieelarve kulude suurenemist.

2) Kohustuslik karantiin sissetoodavatele põllumajandusloomadele

EPKK ettepanek: kaaluda võimalusi kehtestada Eestisse sissetoodavatele põllumajandusloomadele vähemalt 30-päevane karantiin – kas veterinaarseaduses või bioohutuskavade osana, või mõne muu samaväärse lahendusena.

Oma vastuses viitasite loomatervise määruse (EL) 2016/429 artiklile 10 mis sõnastab, et ettevõtjad vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade eest ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate loomade suhtes bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab ettevõtja äsja sisse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimist või eraldamist. Bioturvakava koostab oma farmi kohta ettevõtja ise, arvestades riske ja karja suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu vältimise seisukohast peaks seal kindlasti olema sees sissetoodavate loomade paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Saame nõustuda, et eelkõige loomkasvataja ise peab vastutama oma loomade heaolu ja tervise eest ning viima ellu kõik vajalikud tegevused, arvestades kõiki riske olenevalt oma karja suurusest ja peetavatest loomaliikidest. Kui käesolev eelnõu esmakordselt selle aasta veebruaril kooskõlastamisringile saadeti, oli sektor ja ametkond taudide ohust küll teadlikud, kuid taudi leviku ohjeldamisest tingitud tõsidust ei osatud sel hetkel veel täie tõsisusega hinnata. Tänases olukorras saame tõdeda, et sigade Aafrika katk (SAK) ja teiste ohtlike loomataudide levik toob kaasa märkimisväärsed majanduslikud kahjud, ohustab Eesti loomakasvatuse mainet ja vähendab olulisel määral meie lihatoodete isevarustuse taset. Seetõttu omab karantiinikohustuse kehtestamine olulist tähtsust.
Ei arvesta
Karantiini reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikkel 10, milles on sätestatud loomade pidamisega tegelevate ettevõtjate loomatervisealase vastutusega ja bioturvalisuse tagamisega seotud kohustused. Üheks neist on ka äsja sisse toodud loomade karantiin. Seega on karantiini kehtestamine reguleeritud Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga. See tähendab, et ettevõtjale on karantiini rakendamise kohustus juba pandud kõnealuse määruse sättega. Liikmesriigile ei ole karantiini rakendamise osas kohustusi pandud ega kaalutlusruumi jäetud. Komisjoni teatis „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ kohaselt (p 3.3), kui liikmesriigid rakendavad liidu õigusakte riiklikul tasandil, lähevad nad Euroopa Liidu õigusaktides rangelt nõutavast sageli kaugemale (ülereguleerimine), sellest võib olla küll olla rohkem kasu, aga samas võivad need tarbetult suurendada äriühingute ja ametiasutuste kulusid, mida sageli ekslikult seostatakse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sellest tulenevalt kutsub Komisjon samas Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles: kutsuma liikmesriike üles hoiduma Euroopa Liidu eeskirjade siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel põhjendamatust ülereguleerimisest, sest ehkki see võib aidata saavutada õigusakti eesmärke kohalikes tingimustes või tuua rohkem kasu, võib see põhjustada lisakoormust ja liikmesriike tuleks kutsuda selgitama ülereguleerimise korral selle põhjusi.
Jääme oma seisukoha juurde, et vajaduse karja juurdetoodavate loomade teatud aja jooksul muudest loomadest eraldi pidamiseks otsustab loomapidaja lähtuvalt episotoloogilisest olukorrast ning loomade liigi, päritolu ja liikumisega seotud riskidest. Teisest karjast toodavad loomad on kõrgema riski allikad mitte ainult loomataudide kontekstis, vaid võivad levitada ka nn. farmihaigusi, mis vähendavad toodangut ja suurendavad ravimite kasutamist ehk mõjutavad negatiivselt ettevõtja majanduslikke huve. Nõustume, et riskide maandamine peab kindlasti olema bioturvalisuse kava osana läbi mõeldud ja kavasse lisatud, kuid loomade pidamisega seotud tegevused on eelkõige loomapidaja vastutus. Ka Teie nõustute, et eelkõige loomapidaja ise peab vastutama oma loomade tervise eest. Teie ettepaneku arvestamine tähendaks Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuetest rangema nõude kehtestamist (inglise keeles nn goldplating). Nagu eespool välja toodud, võib seda teha üksnes põhjendatud juhtudel, selgitades selle põhjusi.
EL loomatervise määruse (2016/429) artikli 11 kohaselt peavad loomapidajal ja ka muul farmis tegutseval isikul, sõltuvalt nende vastutusel olevate peetavate loomade liigist või toodete kategooriast ning nende loomade või toodetega seotud tööülesannete laadist, tootmisviisist ja täidetavatest ülesannetest, olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse põhimõtetest, loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest, nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest ning ravimiresistentsusest, sealhulgas mikroobide resistentsusest, ja selle mõjust. Bioturvalisuse teemat ja loomataudidega seotud riske on palju käsitletud nii teadmussiirde programmide raames tehtud koolitustel, PTA ja REM-i kui ravimifirmade teabepäevadel. Seega, kõigil, kes on soovinud ennast kurssi viia, on see võimalus olnud ja on ka edaspidi. Asjaolu, et olemasolevat ohtu ja sellega kaasnevate kahjude suurust seni ehk piisavalt tõsiselt võetud ei ole, ei ole piisav põhjus, miks ettevõtjate ettevõtlusvabadust piirata ja majandustegevusele täiendav nõue kehtestada. Negatiivne mõju toidujulgeolekule võiks olla põhjendatud juhuks, miks Euroopa Liidu õiguses sätestatust kaugemale minna ja rangem nõue kehtestada. Samas seniste taudipuhangute uurimise tulemusena ei ole täheldatud seost loomataudi puhkemise ja ettevõttesse uute loomade sissetoomise vahel taudi puhkemisele eelnenud perioodil. Seetõttu ei saa öelda, et karantiinikohustuse kehtestamine oleks põhjendatud ka senisest suurema toidujulgeoleku saavutamiseks.
Koalitsioonileppes 2024-20278 on valitsus seadnud eesmärgi vähendada riiklikku reguleerimist ja halduskoormust, justiits- ja digiminister saatis 7. augustil 2024. a bürokraatia vähendamise teemalise pöördumise kõigile ministeeriumidele ning mitmele põhiseaduslikule institutsioonile (algatus „Bürokraatiale vitsad peale“). Seega eespool kirjeldatud asjaoludel ei saa järeldada, et ettepanekus soovitud lausalise kohustuse panek ettevõtjatele tooks kohalikes tingimustes rohkem kasu loomataudi ennetamiseks, kui Euroopa Liidu õiguses sätestatuga piirdumine. Küll aga lisaks see haldus- ja töökoormust, sh bürokraatiat, nii loomapidajale kui ka PTA-le, mida ei saa aga pidada soovitavaks tulemuseks.

3) Keelata võõrastel iskutel loata viibimine kinnisel farmi territooriumil
Levivate loomataudide kontekstis tuleks keelata jõulisemalt kõrvaliste isikute loata viibimine kinnisel farmi territooriumil, et ennetada suu- ja sõrataudi, sigade Aafrika katku, lindude gripi ning teiste eriti ohtlike nakkushaiguste levikut. Inimene on sageli kõige suurem haigustekitajate levitaja, mistõttu on bioohutusnõuete range järgimine äärmiselt oluline. Oleme mh täheldanud, et kõrvalised isikud tihti ei taju endast tulenevat ohtu loomadele.

Erinevate loomataudide ja viiruste levik põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju. Riigil tuleb sellisel juhul hüvitada loomade hukkamine, loomade utiliseerimine, loomade väärtus ning hoonete ja territooriumi desinfitseerimine. Loomakasvatajatele on see lisaks majanduslikule kahjule ka suur emotsionaalne löök. Eriti raskelt mõjutab taud loomakasvatajaid, kes kasvatavad oma karja ise ja kelle karjades on aastakümnete jooksul tehtud sihipärast ja teadlikku tõuaretust. Pärast taudi ei ole võimalik varasemat karja geneetikat taastada – uute loomade soetamisel tuleb leppida turul parasjagu saadaoleva geneetikaga, mis ei pruugi vastata varasemate loomade kvaliteedile ega aretuseesmärkidele. Seetõttu on loomataudide ennetamine ja kontroll eriti oluline kogu põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku seisukohast.

Veterinaarseaaduse peatükk 5 reguleerib loomataudi ennetamise ja tõrje eeskirjad ning peatükk 7 sätestab vastutused seaduse eiramisel. EPKK teeb ettepaneku lisada § 60 uus lõige 3, mis keelab eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi leviku tõkestamiseks võõrastel isikutel kinnisel farmi territooriumil viibimise ning sõnastada uues
§-s 1061 õigus võtta sellise teo tegemisel vastavad isikud vastutusele.
Ei arvesta
Nn farm (hoone, rajatis või kinnisasi, milles loomi peetakse) on reeglina eraomandis. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS), mis jõustus 1. detsembril 1993. a, § 68 lõike 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kui sellist kinnisasja või ka vaid sellel asuvat hoonet kasutatakse loomapidamiseks nt rendilepingu alusel, siis isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kelle tegeliku võimu all asi on (AÕS § 33 lg 1). Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32).
Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu (AÕS § 40 lg 1). Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine (AÕS § 40 lg 2). Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist (AÕS § 40 lg 3), muu hulgas näiteks sisenemine hoonesse, rajatisse või kinnisasjale, milles loomi peetakse.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lõige 1 täpsustab eelnevat veelgi sõnaselgemalt: teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Varem oli analoogne säte AÕSs ja selle kohta on Riigikohus leidnud, et maaomanik võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis tingimustel võivad tema maad kasutada9.

Seega on ettepanekus soovitu õigusaktides (AÕS ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus) juba kehtestatud.

Loomade pidamiseks kasutatavat maatükki, nagu iga teist maatükki, mille puhul on tahe piirata võõraste viibimist maatükil, peab kõrvaliste isikute sisenemise vältimiseks piirama või tähistama. Loomapidaja puhul on see oma muu vara hulgas põhjendatud ka oma loomade tervise kaitse eesmärgiga, sest nagu eespool märgitud, eelkõige loomapidaja ise vastutab oma vara, sealhulgas oma loomade ja nende tervise eest neid piisavalt kaitstes ja seeläbi vältides negatiivset mõju oma majandustegevusega teenitavale tulule.

Eelduslikult on iga mõistlikult käituv ettevõtja oma seaduses sätestatud õigusi kasutanud ja piiranud või tähistanud oma farmi territooriumi, et välistada kõrvaliste isikute pääsu sinna. Riik saab vajaduse korral ehk iga kord kui see on põhjendatud, kui isiku enda rakendatavad meetmed ei ole teatud asjaolude tõttu piisavad, rakendada lisameetmena viibimiskeeldu korrakaitseseaduse § 44 alusel riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks ja ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. See võimaldab PTA-l olla kiire ja paindlik keelu rakendamiseks vajalikku ressurssi optimaalselt jagada ning vältida liigset bürokraatiat. Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Seega, kuna kehtivates õigusaktides on juba sätestatud, et teise isiku omandis oleval maatükil, nagu ka tema loomade pidamiseks kasutatavas hoones, võib viibida üksnes omaniku loal, siis ei ole põhjendatud sama keelu kehtestamine veterinaarseaduses. Selle keelu rikkumise kohta on erialakirjanduses esitatud järgmine selgitus: „Kui isikul puudub õigus võõrast kinnisasja kasutada, on kinnisasja omanikul õigus kasutada (AÕS) §-st 41 tulenevat omaabi teostamise õigust, ületamata seejuures hädakaitse piire. Seega võib kinnisasja omanik omavoliliselt salaja või vägivallaga tema kinnisasjale tunginud võõra kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (§ 41 lg 3). Lisaks sellele on kinnisasja omanikul põhimõtteliselt võimalik kasutada ka §-st 44 tulenevat valduse kaitse nõuet või §-st 89 tulenevat omandi kaitse nõuet, samuti VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 jj alusel nõuda kahju hüvitamist ja VÕS § 1055 alusel ka edaspidistest rikkumistest hoidumist. Lisaks on selle keelu rikkumine karistatav KarS (karistusseadustik) § 266 alusel.“10