Arvamus tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõule

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 09.12.2025 nr 1-4/25/5406

Meie 20.01.2026 nr 2-2/2025/0080

Arvamus tuumaenergia ja -ohutuse seaduse

eelnõule

Austatud energeetika- ja keskkonnaminister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 15.12.2025 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumi esitatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

TTJA on eelnõuga tutvunud ja tänab võimaluse eest arvamust avaldada. TTJA tähelepanekud ja ettepanekud eelnõuga seoses on alljärgnevad.

1. Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 1. TTJA ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „transiiti“ järele

sõnad „ning füüsilist kaitset“, kuna füüsiline kaitse (physical protection) on Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) praktika kohaselt lahutamatu osa reguleerimisalast,

mitte ainult alamteema.

2. Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 5. TTJA teeb ettepaneku muuta sätte sõnastust, täiendades seda

rahvusvahelise mõõtmega, kuna IAEA EPR-standardid rõhutavad rahvusvahelist mõõdet

(teavitamine, abi). TTJA sõnastusettepanek on järgmine: „5) tuumakäitise ja tuumamaterjaliga

seotud hädaolukordadeks valmisolekut, nende lahendamist ning riikliku ja rahvusvahelise

koostöö korraldust;“.

3. Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 6. TTJA ettepanek on sätet täiendada, lisades sõna „tuumajäätmete“

ette sõnad „radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas“. IAEA praktikas on „nuclear waste“

ebasoovitav üldmõiste, kuna see võib jätta välja madala ja keskmise aktiivsusega jäätmed ning

see ei hõlma kogu jäätmehaldust, mille üle tuumaregulaatoril on pädevus. IRRS missioonidel

on see korduvalt märgitud kui terminoloogiline risk.

4. Eelnõu § 3 ja § 52 lõige 2. TTJA ettepanek on eelnõu § 52 lõikes 2 toodud tuumaavarii termin

tõsta eelnõu §-i 3, kus on defineeritud seaduses kasutatavad terminid, kuna tuumaavarii mõiste

on kasutusel juba eelnõu § 3 lõikes 1.

5. Eelnõu § 3 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku säte ümber sõnastada järgmiselt: „Hädaolukorra

planeerimistsoon on eelnevalt määratletud piirkond, mille piires kavandatakse ja rakendatakse

tuuma- või kiirgusavarii korral kiireloomulisi ja vajadusel pikaajalisi kaitsemeetmeid.“. TTJA

pakutud sõnastus hõlmab lisaks tuumaavariile ka kiirgusavariid ning kiireloomuliste

2 (17)

kaitsemeetmetele lisaks ka pikaajalisi kaitsemeetmeid, mille kavandamine ja rakendamine

võib olla teatud juhtudel vajalik.

6. Eelnõu § 3 lõiked 2 ja 10 ning § 52 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku nimetatud sätetest välja

jätta fraas „käesoleva seaduse tähenduses“, kuna ükski nendest mõistetest ei ole kasutusel

teistes seadustes.

7. Eelnõu § 3 lõge 2. Lisaks eelmises punktis toodule teeb TTJA ettepaneku täiendada sätet,

lisades sõna „sündmus“ järele sõnad „mis ei ole tuumavarii, kuid“, kuna ilma selle täienduseta

oleks intsidendi definitsioon liiga lai, hõlmates ka tuumaavarii mõiste.

8. Eelnõu § 3 lõige 5. TTJA ettepanek on asendada fraas „Kavandamise aluseks olev oht“

fraasiga „Baasoht“ ning teha vastavad muudatused ka eelnõu § 77 lõike 1 punktis 2, lõikes 2

ja lõike 3 punktis 1. TTJA hinnangul on fraas „Kavandamise aluseks olev oht“ liiga kohmakas

ja seda terminit on sätete sõnastustes keeruline kasutada ilma, et sättest aru saamine ei

kannataks. TTJA pakutud asendus on lühem ja selgem ning tekstis paremini kasutatav.

9. Eelnõu § 4 lõige 1. TTJA ettepanek on säte ümber sõnasta järgmiselt: „(1) Keelatud on mis

tahes tegevus, mis on suunatud tuumarelvade, tuumalõhkeseadmete või radioaktiivset

materjali laiali paiskavate või hajutavate vahendite loomisele, arendamisele, valmistamisele,

hankimisele, omamisele, kasutamisele või nendele tegevustele kaasaaitamisele, samuti

tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali mis tahes mitterahumeelne kasutamine.“.

Pakutud sõnastus hõlmab rohkemaid mitterahumeelseid tegevusi, kui eelnõu sätte sõnastus.

10. Eelnõu § 5 lõige 3, § 6 lõige 3, § 24 punkt 1 ja 52 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku nimetatud

sätteid täiendada ja lisada sõna „inimese“ järele sõna „elule“, kuna inimese elu on samuti

põhiseaduse kaitse all olev väärtus.

11. Eelnõu § 6 lõige 1. Sätte sõnastus on eksitav, kuna võimaldab tõlgendust, mille kohaselt

ohutus ei tohi segada äritegevust. Säte ei tohi välistada pädeva asutuse õigust ohutuse

tagamiseks tegevusi peatada või keelata. TTJA teeb ettepaneku säte ümber sõnastada

järgmiselt: „(1) Tuumaohutus tuleb tagada kogu tuumakäitise elukaare vältel kõigis

tuumkütusetsükliga seotud tegevustes selliselt, et võimalik oleks eesmärgipärane tuumakäitise

käitamine, tuumaseadme kasutamine ja tuumkütusetsükli tegevuste tegemine.“.

12. Eelnõu § 7 lõige 2 ja teised 34 sätet, kus on nimetatud valdkonna eest vastutavat ministrit.

TTJA juhib tähelepanu, et seletuskirjast ei selgu, millise ministeeriumi juhtivat ministrit on

nendes sätetes silmas peetud. TTJA leiab, et selguse huvides tuleks eelnõu seletuskirjas

vähemalt ministeeriumi tasemel ära märkida, millise ministeeriumi vastutusala valdkonda on

mõeldud.

13. Eelnõu § 8 lõige 1. TTJA ettepanek on asendada fraas „lubade väljastamine“ fraasiga

„haldusaktide andmine ja menetlustoimingute tegemine“, kuna asendatav fraas on liiga kitsas

- see ei hõlma endas teisi haldusakte, mis ei ole load, ega menetlustoiminguid (nt

kooskõlastuse või arvamuse andmine või kooskõlastuste küsimine jne), mis samuti kuuluvad

pädeva asutuse ülesannete hulka.

14. Eelnõu § 8 lõige 2. TTJA hinnangul tuleb pädeva asutuse ülesannete hulgast välja jätta need

ülesanded, mis on kiirgusseaduses (KiS) reguleeritud, et välistada segadust tekitada võivat

topeltregulatsiooni.

15. Eelnõu § 9. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 9 lõike 2 järele täiendav lõige, millega

sätestatakse isikud, kes ei saa olla kaasatavaks tehniliseks tugiorganisatsiooniks või

eksperdiks. Eelkõige tuleb huvide konflikti vältimise eesmärgil välistada menetluse objektiks

3 (17)

oleva tuumakäitise ja tuumajaama projekteerimise, ehitamise ja käitamisega seotud

juriidilised ja füüsilised isikud ning juriidiliste isikute ema- ja tütarettevõtted ning nende

osanikud või aktsionärid. TTJA teeb ettepaneku sõnastada lisanduv säte järgmiselt: „(3)

Pädeval asutusel on keelatud tehnilise tugiorganisatsiooni või eksperdina kaasata isikut, kes

on:

1) menetluse objektiks oleva tuumakäitise projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja või

nendega seotud isik;

2) menetluse objektiks oleva tuumajaama projekteerija, ehitaja, käitaja või nendega seotud

isik või

3) punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega finantsiliselt või organisatsiooniliselt seotud isik.“.

16. Eelnõu § 9 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet teise lausega järgmises sõnastuses:

„Iga kaasatud tehnilise tugiorganisatsiooni esindaja või ekspert peab kinnitama huvide

konflikti puudumist allkirjastatud dokumendiga, mis tuleb esitada pädevale asutusele tema

poolt määratud tähtajaks.“. Lisatav säte on vajalik kaasatavate isikute nö enesekontrolliks ja

see aitab kaasa pädeva asutuse poolsele kontrollile. Ilmselt tuleb veel lisada täiendavaid

sätteid, millega nähakse ette dokumendivorm, mida eksperdid allkirjastada saavad, või

antakse volitus pädevale asutusele dokumendivorm välja töötada.

17. Eelnõu § 9 lõige 3. TTJA hinnangul tuleb säte „Vastutus ja regulatiivne otsustusõigus on

pädeval asutusel.“ ümber sõnastada järgmiselt: „Kaasatud tehniliste tugiorganisatsioonide või

ekspertide arvamused ja hinnangud ei ole pädevale asutusele siduvad, kuid pädev asutus võib

haldusakti andmisel või menetlustoimingu tegemisel nendele tugineda.“. Ümber sõnastamine

on vajalik, et säte ei kordaks ilmselget haldusorgani tegevuse põhimõtet – haldusorgan tagab

menetluse ja antavate haldusaktide õiguspärasuse. TTJA pakutud sõnastuses on otsustajaks ja

seega ka vastutajaks pädev asutus ilma ebavajaliku delegeerimise keelu kordamiseta. TTJA

märgib, et haldusorgan saab avaliku õiguse teostamisel teha ainult neid otsuseid ja tegevusi,

mis on seaduse või nende alusel antud õigusaktidega lubatud või kohustuseks pandud.

18. Eelnõu 3. peatüki 1. jagu (§-id 10 ja 11). TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud sätted

kohalduksid ka Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldusega nr 102 algatatud 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu koostamisele, tuleb ette näha vastav rakendussäte. Sellest tulenevalt on TTJA

ettepanek lisada eelnõu § 108 ette uus paragrahv, millega sätestatakse eelnõu 3. peatüki 1. jao

kohaldamine juba algatatud riigi eriplaneeringu koostamisel. TTJA teeb ettepaneku sõnastada

säte eelnõus järgmiselt: „§ 108. Käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jao kohaldamine

Käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jagu kohaldatakse enne 2027. aasta 1. jaanuari tuumakäitise

planeerimiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamisel.“.

19. Eelnõu 3. peatüki 1. jagu (§-id 10 ja 11). TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et tuumakäitise

planeerimise sätted on seotud pigem tuumakäitise asukoha eelvalikuga, mis

planeerimisseaduses (PlanS) on osaks riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

menetlusest (vt PlanS § 27 lg 9 ja § 95 lg 8). Eelnõus ei ole reguleeritud pädeva asutuse

täiendavaid kohustusi eriplaneeringute detailse lahenduse koostamisel. TTJA hinnangul peaks

pädev asutus andma täiendava sisendi detailse lahenduse koostamiseks ning detailse

lahenduse kehtestamisele peaks eelnema pädeva asutuse tuumaohutushinnang detailse

lahenduse sobivuse kohta. Pädeva asutuse tuumaohutushinnang peaks eelnema ka asukoha

eelvaliku otsuse eelnõule pädeva asutuse poolt antavale kooskõlastusele. Pädeval asutusel

peaks olema suurem roll tuumakäitist kavandavate eriplaneeringute menetluses.

4 (17)

Täiendavalt juhib TTJA tähelepanu asjaolule, et eelnõu tuumakäitise planeerimise sätete

alusel ei ole pädeval asutusel võimalik vajalikul määral osaleda teist liiki planeeringute (nt

kohaliku omavalitsuse üldplaneering või detailplaneering), millega kavandatakse kohaliku

tähtsusega tuumakäitist, menetlustes. Kui eelnõuga soovitakse reguleerida ka kohaliku

tähtsusega tuumakäitiste planeerimist, siis tuleb eelnõus toodud planeerimise sätteid

täiendada. Samuti on vajalik lisada tuumakäitis PlanS § 95 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määrusesse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Kui

tuumakäitiste planeerimine jääb vaid riigi pädevusse, siis tuleks tuumakäitis lisada PlanS § 27

lõike 2 loetelusse.

TTJA on seisukohal, et õigusselguse huvides tuleks eelnõuga kavandatava regulatsiooniga

hõlmata kõiki planeeringuliike, millega on võimalik tuumakäitist planeerida, või üheselt

selgelt sätestada, et tuumakäitise planeerimiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering.

20. Eelnõu § 10 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku muuta sätte sissejuhatavat lauset selliselt, et see ei

kohustaks pädevat asutust asukoha eelvaliku otsuse eelnõud kooskõlastama olenemata sätte

punktides loetletud kriteeriumite hindamise tulemustest. TTJA hinnangul on asjakohane säte

jaotada kaheks erinevaks lõikeks, millest üks reguleerib planeeringu koostaja korraldaja poolt

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu pädevale asutusele kooskõlastamiseks esitamist ning teine

pädeva asutuse poolt kooskõlastuse andmist või kooskõlastuse andmisest keeldumist. Lisaks

tuleb välistada PlanS § 37 lõikes 2 ja § 105 lõikes 2 sätestatud asukoha valiku otsuse eelnõu

vaikimisi kooskõlastatuks lugemine juhuks, kui pädev asutus ei jõua 30 päeva jooksul

eelnõule reageerida, sh kooskõlastuseks antud tähtaega pikendada.

TTJA on seisukohal, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule pädeva asutuse

kooskõlastuse andmisele peab eelnema pädeva asutuse tuumaohutushinnang valitud asukoha

sobivuse kohta. Tuumaohutushinnangu raames hindab pädev asutus ka seda, kas eelnõu § 10

lõike 2 punktides 1-12 loetletud kriteeriumite hindamine on tuumaohutuse aspektist vaadatuna

toimunud nõuetekohaselt ja järeldused on adekvaatsed.

21. Eelnõu § 10 lõige 2. TTJA ettepanek on täiendada sättes toodud loetelu uue kriteeriumiga,

lisades sättele punkti 13 järgmises sõnastuses: „13) looduslike ja inimtegevusest tulenevate

ohtude koostoime ning nende kumulatiivne mõju tuumakäitise ohutusele.“. Lõike täiendamine

on vajalik, et hinnatud saaks ka erinevate ohtude koosmõju. Täiendusettepaneku ajendiks on

IAEA poolt kiidetud multi-hazard approach, mis on välja töötatud muu hulgas Fukushima

tuumakatastroofist saadud õppetundidest.

22. Eelnõu § 11 lõige 1. Sättest ega seletuskirjas selle kohta antud selgitustest ei selgu, millises

planeerimise etapis tuumakäitise asukoha hindamise aruanne koostatakse. Arvestades, et

tegemist on asukoha hindamise aruandega, siis võib eeldada, et see eelneb asukoha valiku

otsuse eelnõu koostamisele ja tuleb esitada koos asukoha valiku otsuse eelnõuga pädevale

asutusele kooskõlastamiseks sarnaselt eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud kriteeriumite hindamise

tulemustega.

TTJA märgib täiendavalt, et pädeval asutusel peab olema roll ka tuumakäitise asukoha

hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimisel. Nimetatud aruande järeldustele ja

muudele alusandmetele tuginedes saab pädev asutus anda käesoleva dokumendi punkti 20

teises lõigus nimetatud tuumaohutushinnangu valitud asukoha sobivuse kohta.

Kuna eelnõu § 11 lõige 1 on üsna tihedalt seotud eelnõu § 10 lõikega 1, siis tuleks need sätted

ühte paragrahvi alla viia ning ühendada ka eelnõu § 11 lõikes 2 sisalduv volitusnorm eelnõu

§ 10 lõike 3 volitusnormiga. Eelnõu §-is 11 tuleks sätestada regulatsioon pädeva asutuse

5 (17)

asukoha valiku sobivuse tuumaohutushinnangu andmiseks ning negatiivse

tuumaohutushinnangu tagajärjed (nt automaatne asukoha valiku otsuse eelnõu

kooskõlastamisest keeldumine ja selle konkreetse asukoha osas eriplaneeringu menetluse

lõpetamine).

23. Eelnõu § 12 lõige 1 ja § 13 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku eelnõu § 12 lõige 1 ümber sõnastada

selliselt, et säte kirjeldaks eelkõige eelhinnangu põhisisu ja määraks selle andja. Tulenevalt

sellest muudatusest tuleb muuta ka eelnõu § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, täiendades seda

tulevase käitaja õigusega eelhinnangu taotluse esitamiseks.

TTJA ettepanek on eelnõu § 12 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Tuumakäitise ehitamise ja

käitamise eelhinnang (edaspidi eelhinnang) on pädeva asutuse otsus, millega pädev asutus

kinnitab tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandava isiku (edaspidi tulevane käitaja)

sobivuse või mittesobivuse kavandatava tegevuse elluviimiseks. Eelhinnangu andmisel

hindab pädev asutus tulevase käitaja organisatsioonilist võimekust, juhtimissüsteemi,

tuumaohutuse kultuuri, majanduslikku suutlikkust, finantsvõimekust, julgeolekualast

valmisolekut ning juhtkonna ja võtmetöötajate pädevust tuumakäitise ehitamiseks ja

käitamiseks.“.

Eelnevast tulenevalt on TTJA ettepanek sõnastada eelnõu § 13 lõike 1 sissejuhatav lause

järgmiselt: „(1) Tulevane käitaja esitab pädevale asutusele eelhinnangu taotluse koos järgmise

teabega:“.

24. Eelnõu § 12 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku lõike sõnastust muuta, lisades sõna „ehitusloa“ ette

sõna „tuumakäitise“ ja järele sõnad „ja käitamisloa“ ning asendades sõna „eelduseks“ sõnaga

„eeltingimus“. Muudatus tagab, et positiivne eelhinnang oleks aja- ja asjakohane ka

käitamisloa taotlemise ajal ning et oleks üheselt arusaadav, et positiivne eelhinnang on

tingimus, mis peab olema täidetud enne tuumakäitise ehitus- või käitamisloa taotlemist.

Positiivse eelhinnangu puudumine ei peaks takistama muude teenindavate ehitiste ehitusloa

taotlemist.

25. Eelnõu § 12 lõige 3. TTJA ettepanek on säte eelnõust välja jätta, kuna avatud menetlus ei ole

sobiv menetlusviis eelhinnangu andmiseks tulenevalt nt ärisaladust sisaldavatest

dokumentides või julgeoleku kaalutlustest. Lisaks ei tohiks selles menetluses peale tulevase

käitaja olla muid isikuid, kelle õigusi eelhinnang puudutada saaks.

26. Eelnõu § 13 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku täiendada lõiget kahe punktiga, mis kohustavad

esitama andmeid tulevase käitaja juhtimissüsteemi rahastamise põhimõtete kohta. TTJA

ettepanek on sõnastada täiendavad punktid järgmiselt: „6) tulevase käitaja juhtimissüsteemi

kirjeldus, sealhulgas tuumaohutuse kultuuri põhimõtted ja kvaliteedijuhtimine;

7) pikaajalise rahastamise põhimõtted, sealhulgas dekomissioneerimise ja radioaktiivsete

jäätmete käitlemise rahastamise kava;“.

27. Eelnõu § 13 lõige 2. TTJA hinnangul on vajalik ette näha ka kooskõlastamise tähtaja

pikendamise võimalus. TTJA sarnane praktika hoonestusloa taotluste puhul on näidanud, et

pahatihti ei jõua asjaomased asutused kooskõlastamise andmiseks vajalikke toiminguid

30 päeva jooksul ära teha.

28. Eelnõu § 14 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku lõike sissejuhatav lause ümber sõnastada

järgmiselt: „(1) Pädev asutus keeldub positiivse eelhinnangu andmisest, kui:“. TTJA pakutud

sõnastus on konkreetne alus positiivse eelhinnangu osas keelduva haldusakti andmiseks ja

sellist sõnastust kasutatakse reeglina ka teistes seadustes (nt KiS § 74 lg-d 1 ja 2; EhS § 44).

6 (17)

Eelnõu sõnastusest võib jääda ekslik mulje, et eelhinnangu taotluse menetlus jätkub kuni

positiivse eelhinnangu andmiseni.

29. Eelnõu § 14 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku tõsta lõige eraldi paragrahvi, milles sätestatakse

nii positiivse eelhinnangu kehtetuks tunnistamise alused kui positiivse eelhinnangu muutmise

alused. TTJA teeb ettepaneku uus paragrahv lisada eelnõu § 14 järele järgmise sõnastuses: „§

15. Positiivse eelhinnangu kehtetuks tunnistamine ja muutmine

(1) Pädev asutus tunnistab positiivse eelhinnangu kehtetuks, kui:

1) tulevane käitaja seda taotleb või

2) pärast positiivse eelhinnangu andmist ilmevad käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud

asjaolud.

(2) Pädev asutus muudab positiivse eelhinnangu tingimusi, kui:

1) tulevane käitaja seda põhjendatult taotleb või

2) on toimunud olulised muudatused käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud andmetes.“.

TTJA hinnangul on oluline sätestada konkreetsed positiivse eelhinnangu kehtetuks

tunnistamise ja muutmise alused. TTJA ettepanekus on sätted sõnastatud kohustuslikuna, kuid

tuleks kaaluda ka selliste sätete lisamist, mis annavad pädevale asutusele kaalutlusõiguse

eelhinnangu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks (nt pädev asutus võib eelhinnangut

muuta, kui sellele on vajalik lisada täiendavaid tingimusi või mingeid tingimusi on vajalik

täpsustada). Eelhinnangu muutmise võimalus on vajalik selleks, et osade eelhinnangu aluseks

olnud asjaolude muutmisel ei peaks läbi viima täiesti uut menetlust.

30. Eelnõu § 15 lõige 2 punkt 2. TTJA hinnangul tuleks sättes täpsustada, milliste riikide pädevate

asutuste heakskiit reaktori disaini osas on aktsepteeritav. Võimalus on sättesse lisada loetelu

aktsepteeritud riikidest või lisada viide mingile dokumendile, kus on aktsepteeritud riigid

loetletud või mille osapooled riigid on (nt mõni rahvusvaheline leping), või eraldi määrusega

kehtestada loetelu aktsepteeritud riikidest.

31. Eelnõu § 15 lõige 3. TTJA on seisukohal, et tuumaohutuse prioriteetsuse tõttu ei saa eeldada

ehitamisega seotud tuumaohutuse tagamist üksnes ehitusmaterjalide ja -toodete ning

ehitusdetailide puhul rahvusvaheliste standardite järgimisega, kuna tuumakäitise puhul on

oluline ka materjalide ja detailide ühendamine ehk ehitustegevus ise. TTJA teeb ettepaneku

tuumaohutuse automaatset eeldust sisaldav säte ümber sõnastada järgmiselt: „(3) Ehitamisega

seotud tuumaohutust on võimalik tõendada tõenditega, mis kinnitavad, et ehitusmaterjalid ja

-tooted ning ehitamiseks vajalikud konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja seadmete

komponendid ning ehitusvõtted vastavad rahvusvahelistele tuumaohutust tagavatele

standarditele. Kui ehitamisel eelmises lauses nimetatud standardeid ei järgita, tuleb

ehitamisega seotud tuumaohutuse nõuete täitmist tõendada muul viisil.“.

Eeltooduga seonduvalt teeb TTJA ettepaneku täiendada eelnõu § 15 lõiget 2, lisades uue

punkti järgmises sõnastuses: „3) tagada ehitise, sealhulgas selle osad, ja ehitustegevuse

vastavus tuumaohutuse nõuetele.“. TTJA hinnangul on juba projekteerimise etapis oluline

rõhutada ka ehitustegevuse vastavust tuumaohutusnõuetele.

32. Eelnõu § 15 lõige 5. TTJA ettepanek on asendada sättes viide riigi eriplaneeringule viitega

planeeringule, mis hõlmab ka muid planeeringuliike. Samuti teeb TTJA ettepaneku täiendada

sätet selliselt, et projekteerimistingimuste andmisele kohalduks (EhS) § 26 lõike 3 punktid 2

ja 4 ning lõige 4 (vt võrdluseks EhS § 261 lg 2), kuna täiendavad alused

projekteerimistingimuste andmiseks tagavad õigusselguse, seades kindlad piirid tuumakäitise

ümber ehitamisele ja laiendamisele. Sellest tulenevalt on TTJA sõnastusettepanek järgmine:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtub pädev

7 (17)

asutus tuumakäitise ehitamist võimaldavas kehtivas planeeringus sätestatust ning

ehitusseadustiku § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määrab lõikes 4 nimetatud tingimused.“.

33. Eelnõu § 15 lõige 6. TTJA hinnangul tuleb säte eelnõust välja jätta, kuna ei ole otstarbekas

sättes nimetatud nimekirja määrusega kehtestada. Ministri kehtestatud nimekiri võib olla liiga

kitsendav ja ajaga kaasas käimiseks võib tekkida vajadus selle korduvaks muutmiseks. Pigem

tuleks vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada reeglid tuumakäitise

ehitamiseks vajalike materjalide ja detailide jms ning samuti ehitustegevuses kasutatavate

töövõtete tuumaohutuse tõendamiseks ja kontrollimiseks.

34. Eelnõu § 15 lõige 7. TTJA teeb ettepaneku säte eelnõust välja jätta, kuna EhS § 13 lõikes 3

on antud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ehitusprojekti nõuete

kehtestamiseks, aga ehitusprojekti koostamise nõuded on toodud EhS § 14 lõikes 1. Lisaks on

EhS-is veel ehitamisega seotud volitusnorme valdkonna eest vastutava ministri määruste

kehtestamiseks (nt EhS § 15 lg 5 – ehitamise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine).

Seega puudub vajadus eelnõuga täiendava volitusnormi andmiseks.

35. Eelnõu § 16 lõige 2. TTJA ettepanek on tõsta säte eelnõu §-i 15, kuna ehitusloa taotlust

puudutav säte ei sobitu loogiliselt pädeva asutuse tuumaohutuse hinnangu paragrahvi. Küll

aga sobitub see tuumakäitise projekteerimist ja ehitamist reguleerivasse paragrahvi, kui

rõhutada, et enne ehitama asumist tuleb taotleda ehitusluba. Täiendav ettepanek on eelnõu §

16 lõikesse 2 lisada kolm uut punkti, millest ühega kohustatakse ehitusloa taotluse juurde

asjakohasel juhul esitama hoonestusluba, mis annab õiguse avalikus veekogus ehitise

ehitamiseks ja selle omamiseks. Teise ja kolmanda lisanduva punktiga kohustatakse esitama

vastavalt hanketegevust puudutavaid dokumente ning tuumakäitise katsetamise ja käitamise

eelinfot. TTJA teeb ettepaneku ümber tõstetava sätte sissejuhatav lause sõnastada järgmiselt:

„(X) Enne tuumakäitise ehitamist tuleb taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotlusele tuleb lisada:“

ning lisanduvad uued sätted sõnastada järgmiselt: „x) asjakohasel juhul hoonestusluba

tuumakäitise teenindamiseks vajalikule avalikus veekogus asuvale rajatisele;

x) ehitamise ja hanketegevuse juhtimissüsteemi ning kvaliteedi tagamise kava;

x) tuumakäitise katsetamise ja käitamise kavandatud põhimõtted, etapid ja kontrollpunktid.“.

NB! Juhul, kui eelnõu § 16 lõige 2 tõstetakse §-i 15, tuleb üle vaadata sättes sisalduvad viited

ja nende sätete viited, mis viitavad sellele sättele.

36. Eelnõu § 16 lõige 5. TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte ümber selliselt, et see käsitleks

üksnes positiivset tuumaohutushinnangut ega sisaldaks endas ehitusloa andmisest keeldumise

alust. TTJA peab vajalikuks ehitusloa andmisest keeldumise alused sätestada eraldi

paragrahvis või vähemalt eraldi lõikes, kuna see tagab õigusselguse ja välistab pädeva asutuse

eksimise võimaluse. TTJA ettepanek on jagada eelnõu § 16 lõige 5 kolmeks erinevaks sätteks

ja sõnastada need järgmiselt: a) „(5) Pädeva asutuse positiivne tuumaohutuse hinnang on üks

ehitusloa andmise eeltingimus.“;

b) „(6) Pädev asutus annab negatiivse tuumaohutuse hinnangu, kui:

1) tulevane käitaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;

2) tulevase käitaja esitatud dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele;

3) tulevase käitaja esitatud dokumentidest tulenevalt ei ole võimalik veenduda tuumaohutuse

nõuete täitmises või

4) esineb muu asjaolu, mis välistab positiivse tuumaohutuse hinnangu andmise.“;

c) 㤠X. Ehitusloa andmisest keeldumine

Pädev asutus keeldub tuumakäitise ehitusloa andmisest, kui:

8 (17)

1) esineb ehitusseadustiku §-is 44 sätestatud keeldumise alus;

2) pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks tunnistatud;

3) pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang on negatiivne;

4) Vabariigi Valitsus teeb põhjendatud ettepaneku ehitusloa andmisest keeldumiseks või

5) esineb muu asjaolu, mis välistab kavandatava tuumakäitise ehitamise’.“.

TTJA hinnangul on vajalik negatiivse tuumaohutushinnangu ja ehitusloa andmisest

keeldumise alustena loetleda kõikvõimalikud alused, kuid jätta võimalus olukordadeks, mida

hetkel ei ole võimalik ette näha (nt avastatud viga valitud tuumareaktoriga identses

valmisehitatud tuumareaktori konstruktsioonis vms).

37. Eelnõu § 18, § 40, § 41, § 42 lõige 2 (tuumajäätmete käitluskava) ja § 46 jt. TTJA juhib

tähelepanu asjaolule, et erinevad loataotluste esitamiseks vajalikud dokumendid on eelnõus

ebaloogiliselt laialipillutatud. TTJA ettepanek on need tõsta ühe peatüki alla eelnõu algusosas

nt eelnõu § 3 (terminid) järel. TTJA hinnangul parandab vajalikest dokumentidest ülevaate

andmine enne loamenetlusi eelnõu sätete järjestusloogikat ning tõstab eelnõu jälgitavust ning

võimaldab luua dokumentide ja loamenetluste vahel loogilisi seoseid.

38. Eelnõu § 18 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku sätet täiendada selliselt, et see sisaldaks ajakava,

vastutusjaotust, kiirguskaitse ja keskkonnakaitse põhimõtteid ning seost jäätmekäitluse

riiklike lahendustega. TTJA hinnangul tagab sätte täiendamine kooskõla IAEA GSR Part 6

punktidega 3.8–3.15. Eeltoodust tulenevalt on TTJA ettepanek sõnastada säte järgmiselt: „(2)

Algne dekomissioneerimiskava peab kirjeldama võimalikke dekomissioneerimise

strateegiaid, nende teostatavust, valitud referentsstrateegiat ja rahastamise põhimõtteid kogu

tuumakäitise elukaare ulatuses, andma hinnangu tekkivate radioaktiivsete jäätmete liikidele ja

kogustele ning kirjeldama dekomissioneerimise ajakava, peamisi etappe, vastutuse jaotust,

kiirgus- ja keskkonnakaitse meetmeid ning kooskõla riiklike radioaktiivsete jäätmete

käitlemise ja lõppladustamise lahendustega.“.

39. Eelnõu § 18 lõige 3. TTJA ettepanek on sätet täiendada ja lisada sõna „andmekoosseisu“ järele

sõnad „ja ajakohastamise nõuded“. Täiendus on vajalik, et määrusega oleks võimalik

kehtestada ka algse dekomissioneerimiskava ülevaatamise kohustus ja selle tähtajad.

40. Eelnõu § 19 lõige 1. Seletuskirjast ei selgu, miks kitsendatakse EhS §-is 20 sätestatut selliselt,

et omanikujärelevalvet saab teha ainult tulevane käitaja. TTJA on seisukohal, et

omanikujärelevalve pädevuse selline piiramine ei ole põhjendatud, kuna tulevasel käitajal

endal ei pruugi olla kõiki pädevusi, mis on vajalikud tuumakäitise kõigi osade, seadmete jne

ehitamise või paigaldamise üle omanikujärelevalve tegemiseks. TTJA ettepanek on sõnastada

säte järgmiselt; „(1) Omanikujärelevalve nõuetekohase tegemise eest vastutab tulevane

käitaja.“. Pakutud sõnastus ei välista omanikujärelevalve tegevusse kaasata

kvalifikatsiooninõuetele vastavaid isikuid. Küll aga peaks need kaasatavad isikud olema

nende isikute hulgas, keda tuleb pädeval asutusel hinnata tuumaohutuse hinnangu andmisel.

Seega tuleks eelnõu § 16 lõiget 2 täiendada omanikujärelevalvet tegevate isikute andmete

esitamise kohustusega.

41. Eelnõu § 19 lõige 3. TTJA teeb ettepaneku sätet täiendada kahe uue punktiga selliselt, et

pädeva asutuse ehitamise järelevalve ülesannetena oleks loetletud ka juhtimissüsteemi,

kvaliteedi ja tarneahela järelevalve ning ehitamisel kasutatavate materjalide ja komponentide

kontroll. Ettepanek on uued punktid sõnastada järgmiselt: „x) ehitamise ja hanketegevuse

juhtimissüsteemi ja kvaliteedi tagamise ning tarneahela järelevalve;

x) ehitusmaterjalide ja -toodete, ehitamiseks vajalike konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja

seadmete komponentide päritolu ja tuumaohutuse nõuetele vastavuse kontroll.“.

9 (17)

42. Eelnõu § 20. TTJA ettepanek on sätte sõnastust täpsustada ja täiendada uute lõigetega, et

tagada õigusselgus ja regulatsiooni parem mõistetavus. TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „§ 20. Kasutusluba tuumakäitise kasutamiseks

(1) Tuumakäitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) antakse tulevasele käitajale, kui:

1) valminud tuumakäitise ehitamine vastas ehitusloale ja tuumaohutusnõuetele;

2) tuumakäitis on läbinud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud tuumkütuseta

katsetusetapi ja pädeva asutuse ohutushinnang on positiivne ning

3) tuumakäitist on võimalik kasutada tuumaohutusnõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

(2) Kasutusluba on tuumakäitise käitamisloa taotluse esitamise eelduseks. Kasutusluba ei

anna õigust tuumakäitise tuumkütusega katsetamiseks ega käitamiseks.

(3) Kasutusloa taotluse ja kasutusloa andmise menetlemine toimub ehitusseadustikus

sätestatud korras.“.

TTJA on seisukohal, et kasutusluba, mis kinnitab valmisehitatud tuumakäitise sobivust ja

tuumaohutust kavandatud kasutusotstarbel kasutamiseks, peab eelnema tuumakäitise

käitamisloa taotluse esitamisele ning kasutusloa andmisele peab eelnema käitise tuumkütuseta

katsetusetapi lõplik tuumaohutushinnang.

TTJA lisaettepanek on eelnõu §-is 20 või eraldi paragrahvis sätestada täiendavad kasutusloa

andmisest keeldumise alused (nt pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks

tunnistatud; esineb muu asjaolu, mis välistab tuumakäitise kasutamise kavandatud

kasutusotstarbel või tulevase käitaja majanduslik võimekus väheneb vms).

43. Eelnõu § 21 lõige 3. Säte ütleb, et tuumaohutusluba ning selle õigused ja kohustused ei ole

üleantavad. TTJA on seisukohal, et see ei välista tuumaohutusloa üleminekut üldõigusjärgluse

korras ega muutusi loa omaja aktsionäride või osanike ringis. TTJA hinnangul tuleb nendeks

juhtudeks eelnõus sätestada eelkontrolli reeglid, millega kohustatakse isikuid taotlema

eelhinnangut, ning negatiivse eelhinnangu korral pädeva asutuse poolt tehingu keelamist.

Samuti on vajalik regulatsioon juhuks, kui tehingud toimuvad eelhinnangut küsimata, et

pädeval asutusel oleks õigus tuumaohutusluba kehtetuks tunnistada.

44. Eelnõu § 22. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 22 lõike 1 järele uus lõige, millega

kohustatakse tuumaohutusloa taotluse juurde esitama vajalikke dokumente. TTJA

sõnastusettepanek on: „(2) Tuumaohutusloa taotlusega koos esitatakse järgmine teave:

1) tegevuse liigist sõltuv ohutusdokumentatsioon, sealhulgas ohutusaruanne, ohutuse

tõendamise kokkuvõte ja tuumaohutuse tagamise meetmed;

2) juhtimissüsteemi ja tuumaohutuse kultuuri kirjeldus, sealhulgas kvaliteedi tagamise

korraldus;

3) hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise põhimõtted;

4) tuumajulgeoleku ja füüsilise kaitse meetmete kirjeldus ulatuses, mis on kooskõlas avaliku

teabe nõuetega;

5) tegevuse liigist sõltuv käitamise või dekomissioneerimise programm.“.

45. Eelnõu § 22 lõige 4. TTJA ettepanek on täiendada tuumaohutusloa taotluse menetluse

peatamise aluseid, lisades sättele uue punkt järgmises sõnastuses: „4) kui esitatud andmete

põhjal ei ole võimalik teha sisulist otsust ja otsuse tegemiseks on vajalik täiendava teabe

kogumine.“.

46. Eelnõu § 23 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku säte ümber sõnastada selliselt, et tuumaohutusloa

andmise fookus oleks sisulisel tuumaohutusel, mitte esitatud andmetel ja dokumentidel. TTJA

sõnastusettepanek on järgmine: „(1) Pädev asutus annab tuumaohutusloa, kui taotluses

esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning pädev asutus on andnud kavandatava

10 (17)

tegevuse kohta positiivse tuumaohutuse hinnangu, mille kohaselt on taotleja tõendanud

kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele tuumaohutusloa nõuetele.“.

47. Eelnõu § 23 lõige 3. TTJA teeb ettepaneku säte eelnõust välja jätta, kuna puudub vajadus

piirata tuumaohutusloa kui haldusakti kättetoimetamise võimalusi. Elektroonilise

kättetoimetamise piirang tuleb välja jätta ka eelnõu § 25 lõikest 2.

48. Eelnõu § 24. TTJA ettepanek on täiendada sätet kahe uue punktiga järgmises sõnastuses: „x)

pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks tunnistatud;

x) taotleja ei ole täitnud varasema tuumaohutusloa tingimusi või perioodilise ohutuskontrolli

tulemusel seatud nõudeid.“. Täiendus välistab tuumaohutusloa andmise isikule, kellel ei ole

kehtivat positiivset eelhinnangut, ning uue tuumaohutusloa andmise isikule, kes pädeva

asutuse seatud nõudeid ei täida.

49. Eelnõu § 25 lõige 3 punkt 1. Ettepanek on sätet täiendada selliselt, et hõlmatud oleks ka

kiirgusrisk ja loa muutmisel ei tohi mõju suureneda. TTJA teeb ettepaneku asendada sättes

fraas „ei mõjuta keskkonnariski suurust“ fraasiga „ei suurenda keskkonna- ega kiirgusriski“.

50. Eelnõu § 27 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku säte ümber sõnastada selliselt, et säte hõlmaks ka

ohutu seiskamise ja järelevalve elemente, kuna selge safe shutdown kohustus välistab

väärtõlgenduse, et kasutuse ulatuse üle otsustab käitaja ise. Samuti peab säte hõlmama kohtu

poolt loa tühistamise võimaluse. TTJA sõnastusettepanek on järgmine: „(1) Tuumaohutusloa

kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on loa omaja kohustatud

viivitamata rakendama pädeva asutuse määratud meetmeid tuumakäitise ohutu seisundi

saavutamiseks ja säilitamiseks, sealhulgas vajaduse korral ohutuks seiskamiseks, kiirguskaitse

tagamiseks ja järelevalveks. Tuumamaterjali ja käitise süsteeme võib kasutada pädeva asutuse

loal üksnes ulatuses ja tingimustel, mis on vältimatult vajalikud ohutuse tagamiseks.“.

51. Eelnõu § 29 lõige 3 punkt 2. TTJA ettepanek on sättest välja jätta sõnale „muudatused“ järgnev

fraas „, mis ei mõjuta tuumaohutust“, kuna see on vastuolus sama paragrahvi lõikega 1, mille

kohaselt peab taotlema kirjaliku kooskõlastuse muudatustele, mis võivad mõjutada

tuumaohutust.

52. Eelnõu § 29 lõige 3. TTJA teeb ettepaneku täiendada pädeva asutuse kooskõlastust vajavate

muudetavate dokumentide loetelu, lisades sättesse uue punkti järgmises sõnastuses:

„5) juhtimissüsteemi ohutust tagavate protseduuride või juhtimise korralduse muudatused.“.

53. Eelnõu § 29 lõige 5. TTJA hinnangul tuleks sättest parema arusaamise huvides asendada sõnad

„ei või teha“ sõnadega „on keelatud rakendada“.

54. Eelnõu § 29 lõige 6. TTJA ettepanek on teine lause sättest välja jätta, kuna kooskõlastuse

andmine on seotud muudatustega, mis võivad mõjutada tuumaohutust, kuid

kooskõlastamisele võivad sattuda ka muudatused, mis ei mõjuta tuumaohutust ja selliste

muudatuste puhul puudub vajadus loa muutmise vajadust kaaluda. Olulistest muudatustest

tuleneva tuumaohutusloa muutmise kaalumise säte on juba eelnõu § 25 lõike 1 punktis 3

olemas ja puudub vajadus dubleeriva sätte järgi.

55. Eelnõu § 29 lõige 7. Sätet tuleks täiendada tähtaja või intervalliga, mille saabumisel tuleb

pädevat asutust teavitada muudatustest, mis ei too kaasa riski suurenemist, kuid mõjutavad

tuumakäitise töökorraldust. TTJA hinnangul peab pädeval asutusel olema ülevaade kõikidest

sellistest muudatustest, sest kumulatiivsena võivad need riski suurendada.

56. Eelnõu § 30 lõige 2 ja § 37 lõige 1 punkt 6. TTJA teeb ettepaneku eelnõu § 30 lõike 2 viimane

lause ja eelnõu § 37 lõike 1 punkt 6 välja jätta, kuna järelevalvekava on pädeva asutuse

11 (17)

kontrollitoimingute alus ja see ei saa olemuslikult olla tuumaohutusloa osaks. Seletuskirjas on

järelevalvekava eeskujuna viidatud tööstusheiteseaduses (THS) sätestatud regulaarsele

kontrollile, kuid THS § 157 lõikes 1 nimetatud korrapärase keskkonnaalase kontrolli

programm ei ole kompleksloa osaks. Vastupidiselt on THS § 157 lõigetes 2-4 sätestatud

nõuded programmile ning programmi ülevaatamise ja vajadusel muutmise intervall. TTJA on

seisukohal, et järelevalvekava tuumaohutusloa osana, ei võimalda seda muuta ilma

tuumaohutusloa muutmise menetluseta, mis on avatud menetlus, kuid vajadus järelevalvekava

muutmiseks võib olla kiireloomuline ja tuumaohutusloa mõttes väheoluline. Sellistel juhtudel

on järelevalvekava muutmine liigselt koormav.

57. Eelnõu § 30 lõige 5. TTJA hinnangul tuleb säte eelnõust välja jätta, kuna piirab liigselt riikliku

järelevalve tegemise võimalusi, sidudes selle üksnes rikkumiste ja käitaja tegevusega, mis

kujutab vahetut või olulist ohtu. Selline piirang ei ole põhjendatud, kuna

järelevalvekavakohased kontrollid toimuvad teatud aja tagant, aga riikliku järelevalve raames

on võimalik sekkuda koheselt ja reageerida ka ohuteavitustele või -kaebustele.

58. Eelnõu § 30 lõige 7. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet kahe uue punktiga järgmises

sõnastuses: „3) tulenevalt muutunud riskitasemele viitavatest intsidentidest, rikkumistest või

järelevalve tulemustest või

4) muul põhjendatud juhul.“.

TTJA hinnangul on täiendused vajalikud, et pädeval asutusel oleks paindlikumad võimalused

järelevalvekava muutmiseks. Ka on oluline sätestada, et järelevalvekava muutmiseks ei pea

esinema kõik sättes nimetatud tingimused korraga, vaid piisab ühe tingimuse esinemisest.

59. Eelnõu § 31 lõige 1. TTJA teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 31 lõike 1 sissejuhatavat lauset

selliselt, et oleks üheselt aru saadav, et katsetamine ja käitamine toimub pädeva asutuse

vastavate lubade alusel. Selleks tuleb sõnade „toimub“ ja „järgmiste“ vahele lisada sõnad

„pädeva asutuse vastavate lubade alusel“.

60. Eelnõu § 32 lõige 3. TTJA ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et sättest ei jääks muljet

katsetamisloa automaatsest pikendamisest, kui loa omaja on tingimused täitnud. Samuti tuleb

täiendada pikendamise taotluse juurde esitatavate dokumentide loetelu. TTJA

sõnastusettepanek on: „(3) Pädev asutus võib loa omaja põhjendatud taotluse alusel pikendada

katsetamisloa kehtivust. Katsetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse juurde tuleb loa

omajal esitada:

1) katsetuste vahearuanne ja ajakohastatud ajakava;

2) ohutushinnang katsetuste käigus ilmnenud kõrvalekallete kohta;

3) täiendatud katsetusprogramm koos riskide maandamise meetmetega.“.

61. Eelnõu § 34 lõiked 2 ja 3. TTJA teeb ettepaneku liita eelnõu § 34 lõike 2 viimane lause lõikega

3 ja sõnastada lõige 3 ümber sarnaselt eelmises punktis toodud ettepanekule. TTJA

sõnastusettepanek on: „(3) Pädev asutus võib loa omaja põhjendatud taotluse alusel pikendada

osalise käitamisloa kehtivust kuni korralise käitamisloa andmiseni, kui katsetuste jätkamine

on ohutusnõuete kohaselt lubatav ja vajalik. Osalise käitamisloa kehtivuse pikendamise

taotluse juurde tuleb loa omajal esitada:

1) katsetuste vahearuanne ja ajakohastatud ajakava;

2) ohutushinnang katsetuste käigus ilmnenud kõrvalekallete kohta;

3) täiendatud katsetusprogramm koos riskide maandamise meetmetega.“.

62. Eelnõu § 36 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku sätet täiendada kolme uue punktiga järgmises

sõnastuses: „x) kinnitus positiivse eelhinnangu aja- ja asjakohasuse kohta;

12 (17)

x) perioodilise ohutuskontrolli metoodika ja kontrollide ajakava;

x) pikaajalise käitamise plaan.“.

TTJA hinnangul on käitamisloa andmisel vajalik kontrollida, et eelnõu § 12 lõikes 3 nimetatud

positiivse eelhinnangu andmise ja/või muutmise aluseks olnud asjaolud on kehtivad ka

käitamisloa andmise ajal. Lisaks peab käitaja käitamise jooksul tegema enesekontrolli

tuumaohutuse tagamiseks ja ette nägema vastava metoodika koos ajakavaga. Ka pikaajalise

käitamise plaan on vajalik, et pädeval asutusel oleks võimalik veenduda käitamise

jätkusuutlikkuses.

63. Eelnõu § 37 lõige 2 punkt 9. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet selliselt, et käitamisloa

tingimuseks oleks ka tuumamaterjali aruandluse kord. TTJA ettepanek on lisada sõna

„nõudeid“ järele sõnad „ning aruannete esitamise kord“.

64. Eelnõu § 38 lõige 3. TTJA teeb ettepaneku säte ümber sõnastada selliselt, et tähtaja saabudes

ei toimuks automaatset käitamisloa kehtetuks tunnistamist, kuna see on liiga range tagajärg.

Ka Rahvusvahelise praktika kohaselt jäetakse regulaatorile kaalutlusruum. TTJA ettepanek on

sättes asendada fraas „tunnistab pädev asutus käitamisloa kehtetuks“ fraasiga „võib pädev

asutus käitamisloa kehtetuks tunnistada“.

65. Eelnõu § 42 lõige 2. Sättes nimetatakse tuumajäätmete käitluskava, kuid eelnõus ei ole kuskil

lahti kirjutatud, mis dokumendiga täpselt tegemist on. TTJA leiab, et eelnõusse tuleb lisada

vastav termin, kas samasse paragrahvi või eelnõu §-i 3.

66. Eelnõu § 43 lõige 3 punkt 1. TTJA ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „mõjusid“ järele

sõnad „ja vananemise juhtimist“. Täiendus on vajalik, kuna vananemise juhtimine on oluline

käitise ohutuse tagamisel kogu selle elukaare vältel.

67. Eelnõu § 43 lõige 3 punkt 2. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet, lisades sõna „kogemusi“

järele sõnad „ja nende analüüsi“. Täiendus on vajalik, et kogemuste analüüsi abil saada

juhiseid tulevikus sarnaste olukordade lahendamiseks.

68. Eelnõu § 44 lõige 2. TTJA ettepanek on sättes asendada sõnad „võib täita“ sõnaga „täidab“,

kuna asendus lisab sättele konkreetsust.

69. Eelnõu § 45. TTJA hinnangul on vajalik sätet täpsustada selliselt, et dekomissioneerimine

oleks kogu elukaart läbiv kohustus, mitte üksnes lõppfaasi tegevus. Täiendada eelnõu § 45

uue lõikega: „(X) Tulevane käitaja ja tuumaohutusloa omaja on kohustatud

dekomissioneerimist kavandama kogu tuumakäitise elukaare jooksul ning tagama, et

dekomissioneerimise ettevalmistamine, sealhulgas tehnilised lahendused ja rahastamine,

oleksid ajakohased ja kooskõlas käitise tegeliku seisundiga.“.

70. Eelnõu § 46. TTJA teeb ettepaneku siduda lõpliku dekomissioneerimiskava heakskiit otseselt

loa andmise eeltingimuseks ning täpsustada pädeva asutuse sekkumisõigust. Täiendada

eelnõu § 46 järgmise lõikega: „(X) Pädev asutus keeldub dekomissioneerimisloa andmisest,

kui lõplik dekomissioneerimiskava ei tõenda piisavalt tuumakäitise ohutut ja nõuetele vastavat

dekomissioneerimist või kui kavas esitatud rahalised tagatised ei kata kavandatud tegevuste

tegelikke kulusid.“.

71. Eelnõu § 47 lõige 3. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue punktiga, et tugevdada

rahvusvaheliste kohustuste siduvust. TTJA sõnastusettepanek on: „x) kavandatud tegevused

võimaldavad täita Eesti Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja

tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli valdkonnas:“.

13 (17)

72. Eelnõu § 49. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis annab pädevale asutusele

õiguse kehtestada täiendavaid kiirguskaitsenõuded. TTJA sõnastusettepanek on: „(2) Pädev

asutus võib kehtestada täiendavaid kiirguskaitse nõudeid, kui kiirgusseaduses sätestatud

üldnõuded ei taga piisavat kaitset tuumakäitise käitamise, peatamise või dekomissioneerimise

korral.“.

73. Eelnõu § 50. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis annab pädevale asutusele

õiguse nõuda selle kohest uuendamist. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Pädeval asutusel on

õigus nõuda riskianalüüsi täiendamist või muutmist, kui käitise seisund, ohutegurid või

rahvusvahelised soovitused on muutunud või kui riskianalüüs ei vasta tuumaohutuse

tagamiseks vajalikele nõuetele.“.

74. Eelnõu § 51. TTJA ettepanek on täiendada sätet uue lõikega, mis loob selge seose riskianalüüsi

ja hädaolukorra plaani vahel, ning tugevdab pädeva asutuse rolli. TTJA ettepanek on

sõnastada säte järgmiselt: „(X) Pädev asutus hindab tuumakäitise hädaolukorra lahendamise

plaani vastavust riskianalüüsile ning võib nõuda plaani muutmist või täiendamist, kui

kavandatud meetmed ei taga piisavat tuumaohutust, kiirgusohutust või tuumajulgeolekut.“.

75. Eelnõu § 54 lõige 2. TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et määrus (EÜ) nr 428/2009 on kehtetu

ja see on asendatud määrusega (EL) 2021/821. Seega tuleb viide kehtetule määrusele

asendada viitega kehtivale määrusele.

76. Eelnõu § 56. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega järgmises sõnastuses:

„(X) Tuumajäätmete väljavedu või ümbertöötlemine teises riigis on lubatud üksnes pädeva

asutuse poolt heaks kiidetud ohutushinnangu alusel ja vastuvõtukriteeriumide täitmisel.“.

Täiendus tagab tuumajäätmete ohutu väljaveo Eestist ja ümbertöötlemise teises riigis.

77. Eelnõu § 58. TTJA ettepanek on täiendada sätet, lisades vedude loetelusse ka tuumajäätmete

läbiveo. TTJA teeb ettepaneku asendada sättes sõnad „sisse- ja väljaveole“ sõnadega „sisse-,

välja- ja läbiveole“.

78. Eelnõu § 59 lõige 4. TTJA teeb ettepaneku lisada sõna „koostamisel“ järele sõnad „ja

ajakohastamisel“. Täiendus tagab avalikkuse kaasamise ka tegevuskava ajakohastamise

menetluses.

79. Eelnõu § 60. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis annab pädevale asutusele

õiguse vabastamisest keelduda või nõuda täiendavaid andmeid vabastamise otsuse

tegemiseks. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Pädev asutus võib keelduda tuumajäätmete

tuumaohutuse nõuete täitmisest vabastamisest või nõuda täiendavaid mõõtmisi ja

iseloomustamist, kui on kahtlus, et tuumajäätmete koostis, kogus või radioaktiivsus võivad

kujutada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.“.

80. Eelnõu § 62. TTJA hinnangul peaks säte sisaldama nõuet, et tuumajäätmete üleandmine

toimub üksnes pädeva asutuse loal. Samuti on vajalik ette näha nõuded (nt kohustuslikud

dokumendid tuumajäätmete veoks ühest asukohast teise; ohutushinnang ja riskianalüüs;

kaitsemeetmed jms), mis tuleb täita tuumajäätmete üleandmiseks teisele isikule.

81. Eelnõu § 63. TTJA juhib tähelepanu, et paragrahvis puudub regulatsioon selle kohta, kuidas

tuumajäätmete riigi omandisse võtmine reaalselt toimub ning kes kõigi vajalike toimingute

eest tasub ja kes koostab kõik vajalikud dokumendid (ohutushinnang, riskianalüüs jms). TTJA

hinnangul on vajalik need reeglid selles paragrahvis sätestada. Lisaks tuleb sätestada, et ka

pärast tuumajäätmete riigi valdusesse võtmist kohaldatakse nende käitlemisele eelnõus

14 (17)

sätestatud tuumaohutuse, kiirgusohutuse ja tuumajulgeoleku nõudeid ning pädeva asutuse

järelevalvet.

82. Eelnõu § 63. TTJA peab vajalikuks täiendada paragrahvi uue lõikega selliselt, et vastutuse piir

ja järelevalve ulatus oleks üheselt selge. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Tuumajäätmete

riigi valdusesse võtmine ei vabasta tuumaohutusloa omajat vastutusest ning riigi valduses

olevate tuumajäätmete käitlemine allub pädeva asutuse järelevalvele.“.

83. Eelnõu § 63 lõige 3. TTJA-le jääb arusaamatuks, miks soovib riik enda omandisse

tuumajäätmeid dekomissioneerimisfondi maksete tegemata jätmise korral. TTJA hinnangul

on see ennatlik, sest isikul võivad endal olla piisavad vahendid tuumajäätmete ohutuks

käitlemiseks. Olukorras, kus isik ei tee makseid dekomissioneerimisfondi on asjakohane

küsida tagatist tegemata maksete tasumiseks tulevikus.

84. Eelnõu § 65 lõige 1. Sättes on öeldud, et tuumajäätmete lõppladustatuks lugemise eelduseks

on nende paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta, kuid selline tingimuste

määratlus on liiga ebamäärane. TTJA hinnangul tuleb sättes lahti kirjutada, millistele

tingimustele ladustuskoht vastama peab, või vähemalt viidata seadusele või õigusaktile, kus

need tingimused sätestatud on.

85. Eelnõu § 66 lõiked 4, 5, 7 ja 8; § 67 lõiked 4-8 ja § 68 lõiked 4-8. Nimetatud sätted kordavad

üksteis vähemal või suuremal määral. TTJA hinnangul tuleks need sätted koondada ühe

paragrahvi alla soovitavalt § 68 järele, et ebavajalikke kordusi välistada ja sellega eelnõu teksti

lihtsamaks ja selgemaks muuta.

Lisaks juhib TTJA tähelepanu asjaolule, et eelnõu §-ide 66, 67 ja 68 lõigetes 8 sätestatud

volitusnorm tasude kehtestamiseks on olemas juba eelnõu § 7 lõike 4 punktis 1. Seega puudub

vajadus nende lõigete järele.

86. Eelnõu § 69. TTJA teeb ettepaneku täiendada paragrahvi fondi piisavuse regulaarse hindamise

ja täiendavate sissemaksete nõudmise võimalusega, et tagada elukaarepõhine rahaline

jätkusuutlikkus. TTJA ettepanek on lisada kaks uut lõiget järgmises sõnastuses: „(X) Pädev

asutus hindab dekomissioneerimisreservi ja -fondi piisavust iga viie aasta järel ning võib

nõuda täiendavate sissemaksete tegemist, kui dekomissioneerimisfondi tehtud sissemaksed ei

kata tuumakäitise ajakohastatud elukaarest tulenevalt prognoositavat

dekomissioneerimiskulu.

(X) Kui pädev asutus tuvastab dekomissioneerimisreservi ebapiisavuse, on tuumaohutusloa

omaja kohustatud määratud tähtaja jooksul tegema täiendava sissemakse või esitama

täiendava tagatise.“.

87. Eelnõu § 70 lõige 3. TTJA hinnangul tuleks sätet täiendada fikseeritud kohaliku kasu suuruse

indekseerimise kohustusega. Täiendus on vajalik, et seadust ei peaks muutma iga kord, kui

fikseeritud tasu suurus nt muutunud majandusolukorras liiga väikseks jääb.

88. Eelnõu § 71. TTJA teeb ettepaneku sättes toodud terminid tõsta eelnõu §-i 3 teiste terminite

juurde. TTJA leiab, et kõik eelnõus kasutatavad terminid tuleb lahti kirjutada, mitte suunata

mingist teisest seadusest või õigusaktist definitsiooni otsima. Kui siiski on soov rõhutada

vastavaust määrusele 2025/974/Euratom, siis termini definitsioonis on võimalik see viide

teha.

89. Eelnõu § 72 lõige 1 punkt 1. TTJA ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et esindaja

peab olema pädev ja tal peab olema ligipääs andmetele. TTJA sõnastusettepanek on:

15 (17)

„1) määrama pädeva tuumamaterjali ala esindaja, kellele on tagatud ligipääs tuumamaterjali

andmetele.“. Muudatus on kooskõlas Euratomi ja IAEA praktikaga.

90. Eelnõu § 72. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis ütleb, et vastutus on

tuumamaterjali omaval isikul ja vastutus ei ole üleantav. TTJA sõnastusettepanek on:

„(X) Tuumamaterjali omav isik vastutab käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste

täitmise eest. Vastutus ei ole üleantav ning jääb tuumamaterjali omavale isikule ka juhul, kui

üksikuid ülesandeid täidab tema nimel kolmas isik.“.

91. Eelnõu § 73 lõiget 4. TTJA teeb ettepaneku sätet täiendada selliselt, et see oleks vastavuses

IAEA pikaajalise jälgitavuse põhimõttega ja Euratom safeguards’i praktikale. TTJA sätte

terviksõnastuse ettepanek on: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid tuleb

tuumamaterjali registris säilitada seni kuni tuumamaterjal asub ehitises ning vähemalt 30

aastat pärast seda, kui tuumamaterjal on ehitisest eemaldatud või kuni rahvusvaheliste

kaitsemeetmete kohustuste lõppemiseni, kui see on pikem.“.

92. Eelnõu § 73. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, et täpsustada andmete

esitamise kohustust ja selle rikkumise tagajärgi. TTJA sõnastusettepanek on:

„(X) Tuumaohutusloa omaja on kohustatud esitama tuumamaterjali riiklikku registrisse õiged,

täielikud ja ajakohased andmed viivitamata pärast andmete tekkimist. Andmete esitamise

kohustuse rikkumine on käsitatav tuumaohutusloa nõuete olulise rikkumisena.“.

93. Eelnõu § 75 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku lõike esimesest lausest välja jätta sõnad

„asjassepuutuvalt käitajalt“. Muudatus on vajalik, kuna kohustuslik käitaja nõusolek ei ole

kooskõlas IAEA ega Euratom praktikaga. Välisinspektori lubamine tuumakäitise

kontrollimisele ei tohi sõltuda käitaja suvast. Küll aga on asjakohane küsida käitaja arvamust

välisinspektori kontrollimisele lubamise kohta.

94. Eelnõu § 76. TTJA teeb ettepaneku lisada sättesse uus lõige, mis täpsustab

teavitamiskohustuse sisu, et anda pädevale asutusele vajalikku infot teadus- ja

arendustegevuse potentsiaalse mõju kohta tuumaohutusele ja tuumakontrollimeetmete

kohustustele. TTJA ettepanek on sõnastada uus lõige järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, kasutatavaid meetodeid,

võimalikke riske ning hinnangut tegevuse mõjule tuumajulgeoleku või kaitsemeetmete

rakendamise kohustuse täitmisele.“.

95. Eelnõu § 80. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, millega kehtestatakse

infoturbe miinimumnõuded. TTJA teeb ettepaneku sõnastada uus lõige järgmiselt:

„(X) Kiirgusallikat ja tuumamaterjali käsitlevate andmete töötlemisel tuleb rakendada

infoturbe meetmeid, mis vastavad vähemalt riigi infoturbestandardi või ISO 27001 nõuetele,

tagades logimise, monitoorimise ja juurdepääsukontrolli.“.

96. Eelnõu 13. peatükk (§-id 82-85). TTJA teeb ettepaneku 13. peatükk (Riiklik järelevalve ja

auditid) tõsta 15. peatüki (Vastutus) ette. Sama loogika on ka teistes seadustes (nt KiS, EhS

jt). Harjumuspärasest kohast on pädeval asutusel riikliku järelevalve ja süüteomenetluse

sätteid lihtsam leida.

97. Eelnõu § 85. TTJA juhib tähelepanu, et ühestki paragrahvi lõigetest ei selgu, milline asutus

korraldab riikliku auditi ja vastastikhindamise läbi viimise. TTJA hinnangul tuleb vastav

pädevus eelnõuga sätestada. Näiteks KiS § 29 lõigetes 2 ja 3 on need ülesanded antud

Kliimaministeeriumile.

16 (17)

98. Eelnõu § 88 lõige 1. TTJA juhib tähelepanu, et sättes on osad terminid defineeritud Viini 1963.

aasta tuumakahjustuse hüvitamise konventsiooni alusel ja osad Viini 1997. aasta

tuumakahjustuse hüvitamise konventsiooni alusel, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud vajadust

termineid defineerida 1997. a konventsiooni alusel. TTJA hinnangul tuleb eelnõu seletuskirjas

selgitada terminite defineerimist kahe konventsiooni kaudu.

99. Eelnõu § 90 lõige 6 punkt 2. TTJA juhib tähelepanu, et viide sama paragrahvi lõike 1 punktile

2 on ekslik – õige on viidata sama paragrahvi lõike 5 punktile 2.

100. Eelnõu § 90. TTJA leiab, et vältida nö vastutuslõhesid ja tagada vastutuse selgus kogu

tegevuse vältel, tuleks kaaluda sellise nõude kehtestamist, mis kohustab tuumamaterjali eest

vastutuse ülemineku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks taotlema pädeva asutuse luba, ja

samuti tuleks kehtestada sellise loa andmise menetluse reeglid, et pädev asutus saaks teha

eelnõu §-is 91 sätestatule sarnase otsuse. On oluline, et pädev asutus saaks kontrollida

tulevase vastutava isiku vastavust tuumaohutusnõuetele ja tema finantsvõimekust enne

vastutuse ülemineku kokkuleppe sõlmimist.

101. Eelnõu § 95 lõige 1 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku lisada sätte lõppu fraas „, välja arvatud

juhul, kui kahju põhjustas tuumakäitise vastu suunatud terroriakt või sabotaaž“. IAEA ja

teiste Euroopa riikide praktika on, et terrorism ei vabasta käitajat tsiviilvastutusest, kuna

julgeolekuriskid kuuluvad käitaja riskisfääri.

102. Eelnõu § 96 lõige 1. TTJA ettepanek on lisada sätte lõppu fraas „, mis katab hüvitisnõuded

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud vastutuse piirmäära ulatuses.“. TTJA jagab IAEA

seisukohta, mille kohaselt peab tagatise katvus olema selgelt mõõdetav ja prognoositav.

103. Eelnõu § 97. TTJA teeb ettepaneku siduda aegumise kulgemine kahju põhjusliku seose

teadusliku tuvastamisega. Ettepanek on kooskõlas Viini tuumakahjustuse hüvitamise

konventsiooni eesmärgiga tagada tõhus õiguskaitse ka viivitatud avaldumisega

tuumakahjustuste korral. TTJA ettepanek on täiendada paragrahvi kahe uue lõikega

järgmises sõnastuses: „(X) Käesoleva paragrahvis lõikes 3 nimetatud aegumistähtaeg

hakkab kulgema hetkest, mil kannatanu sai või pidi mõistlikult teada saama

tuumakahjustusest ning selle põhjuslikust seosest tuumaintsidendiga.

(X¹) Kui tuumakahjustuse põhjuslik seos tuumaintsidendiga või kahju ulatus ei ole

teaduslikult tuvastatav, peatub aegumistähtaja kulgemine kuni nimetatud asjaolude

teadusliku kindlakstegemiseni.“.

104. Eelnõu § 101 lõige 2, § 104 lõige 2 ja § 105 lõige 2. Kuna IAEA ja Euroopa Liidu riikide

praktika kohaselt on kõige heidutavam käibepõhine sanktsioon, teeb TTJA ettepaneku

juriidilise isiku rahatrahv siduda tema rikkumisele eelnenud majandusaasta käibega (nt 1%-

5% käibest) ja ülempiiriks seada 1 000 000-5 000 000 eurot. See muudatus eeldab

karistusseadustikus (KarS) erandi sätestamist KarS § 47 lõikest 2, mis sätestab rahatrahvi

ülempiiriks 400 000 eurot.

105. Eelnõu § 109. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 109 punkti 1 järele täiendav punkt,

millega defineeritakse KiS pädeva asutusena TTJA. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 109

punktiga 1 asendatakse KiS-is konkreetne nimetus „Keskkonnaamet“ üldise mõistega

„pädev asutus“, kuid KiS-is ei ole sätestatud haldusorganit, kes pädeva asutuse ülesandeid

täidab. TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „2) seadust täiendatakse

paragrahviga 42 järgmises sõnastuses: „§ 42. Kiirgustegevuse pädev asutus

Kiirgustegevuse pädev asutus käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi pädev asutus).“.

17 (17)

106. Eelnõu § 109. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 109 punkti 8 järele täiendavad kaks

punkti, millest esimesega jäetakse KiS §-ist 69 välja tekstiosa „(edaspidi loa andja või

registreeringu andja)“ ning teisega asendatakse seaduse tekstis, välja arvatud § 69 pealkiri,

sõnad „loa andja“, „registreeringu andja“ ja „kiirgustegevusloa andja“ sõnadega „pädev

asutus“ vastavas käändes. Muudatused on vajalikud, et ühtlustada KiS-is terminikasutust,

mis välistab eksiarvamuse, et loa andjaks, registreeringu andjaks või kiirgustegevusloa

andjaks võiksid olla erinevad haldusorganid. TTJA teeb ettepaneku sõnastada sätted

järgmiselt: „9) paragrahvist 69 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi loa andja või

registreeringu andja);

10) seaduse tekstis, välja arvatud paragrahvi 69 pealkiri, asendatakse sõnad „loa andja“,

„registreeringu andja“ ja „kiirgustegevusloa andja“ sõnadega „pädev asutus“ vastavas

käändes;“.

107. TTJA palub eelnõu seletuskirjas läbivalt asendada sõnad „kiirgus- ja tuumaohutuse

osakond“ sõnadega „kiirgus- ja tuumaohutuse üksus(ed)“. See muudatus tagab paindlikkuse

TTJA struktuuri kujundamisel ega piira seda kohustusliku osakonna moodustamisega.

108. Lisaks eeltoodule peab TTJA vajalikuks märkida, et eelnõus ei ole üldse käsitletud pädeva

asutuse otsuste ja menetlustoimingute avalikustamist. Tuumaohutuse seisukohalt oluliste

otsuste ja menetlustoimingute kasvõi osaline avalikustamine tagab tuumavaldkonna

läbipaistvuse ja aitab vähendada skepsist valdkonna ohutuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Maiga Liiv +372 6672076, [email protected]

Glea Habicht +372 6201753, [email protected]