Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Kungla mets 2

Töö nr 22004309 | 22.12.2025

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu mürahinnang

Tartu 2025

Veiko Kärbla

keskkonnakorralduse spetsialist

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................... 5

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ...................................................................................................... 8

4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED .................................................................................................... 10

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................................................... 11

LISA 1. MÜRAKAARDID ....................................................................................................................... 13

4 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang

1. Sissejuhatus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus moodustatakse viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, viis ärimaa/elamumaa sihtotstarbega krunti ja 24 elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida olemasolevat ja perspektiivset liiklusmüra olukorda planeeringualale eluhoonete rajamise võimalusi silmas pidades. Eksperthinnangu raames arvutatakse kavandatavate hoonestusalade võimalikus asukohas esinev liiklusmüra tase ning esitatakse meetmed ja tingimused edaspidiste tegevuste raames müraaspektiga arvestamiseks.

Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga põhjasuunast külgnev (ning kavandatavatest teeäärsetest hoonestusaladest ca 40…60 m kaugusel asuv) Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee (tee nr 11390). Lisaks arvestatakse mürauuringus ka pisut kaugemal (ca 500 m kaugusel planeeringualast) asuva Keila – Keila-Joa teega (tee nr 11195). Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) ei võta maanteeäärsete uute arendusprojektide puhul endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu või projekti raames ning meetmete rakendamine on arendustegevusest huvitatud isiku kohustus.

Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Joonis 1. Uuringuala asukoht Meremõisa külas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse hübriidkaart)

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5

2. Müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19- 23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad näitajad:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal);

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-

alad, rohealad, ▪ III kategooria – keskuse maa-alad, ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa juhtfunktsiooniga.

Kuna üldplaneeringu täpsusklass on erinev detailplaneeringu omast ning arvestama peab nii kehtiva Keila valla üldplaneeringu kui ka koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga, siis tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanekud muuta üldplaneeringut järgnevalt:

▪ kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringu ala osas, ning ▪ koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu lahenduse muutmiseks Meremõisa küla

planeeritava tiheasustusala osas.

6 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang

Joonis 2. Kehtiva üldplaneeringu muudatusettepanek

Joonis 3. Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek

Muudatusettepanek näeb ette elamuala laiendamise Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna teest lõunas, Innu maaüksuse planeeringualast lääne suunas, ulatusega kuni kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku piirini. Alale on valdavalt ette nähtud väikeelamud, st üksikelamud ja paarismajad.

Maanteega piirnev alale, maksimaalse laiusega 150 meetrit, on planeeritud äri- ja ühiskondlike hoonete ja/või korterelamute ehitamine. Eesmärk on planeerida paljude vajalike juhtfunktsioonidega alasi elanike vahetusse lähedusse, vähendades inimeste sunnitud liikumist ja sedakaudu ka kogu asumi ökoloogilist jalajälge.

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7

Vallavalitsus on 14.07.2025 kirjaga nr 6-1/95-58 tähelepanu juhtinud, et Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“ kohaselt on planeeringu realiseerimise järgses olukorras Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna teega külgneval planeeringuala osal tegemist III mürakategooria alaga (keskuseala).

Planeeringuala ülejäänud osa, mis asub Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee servast rohkem kui 140 meetri kaugusele, jääb endiselt väikeelamumaaks, millele rakenduvad II mürakategooria normtasemed. Kirjeldatud müratundlike alade kategooriate jaotusega on nõustunud ka Terviseamet (25.11.2025 kiri nr 9.3-1/23/2834-12).

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt tuleb välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel müra piirväärtuse nõuetest lähtuda tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade kavandamisel. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu muutmisega, seega hinnatakse müraolukorra vastavust ka müra sihtväärtusele, mis ühtlasi tagab paremad tingimused. Piir- või sihtväärtuse nõuete rakendamise küsimus on kohaliku omavalitsuse otsustusküsimus, sh tuginedes üldplaneeringule.

Tabel 1. Liiklusmüra piir- ja sihtväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). III kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised:

▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027);

8 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang

▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027).

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt.

3. Lähteandmed ja metoodika Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (liikluskoormuste suurenemine nt 20-25 a vaates) liiklusega kaasnevat mõju. Olemasoleva olukorra liiklusmüra modelleerimisel lähtutakse kõige uuematest ehk 2024. a liikluskoormustest. Transpordiameti 2024. a loenduspunkt asus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 27,7 kilomeetripunktis ehk sisuliselt planeeringuala kõrval (pisut idasuunas). Seega kirjeldab loendus väga täpselt planeeringualaga piirneva lõigu liikluskoormusi.

Müraarvutuste teostamisel lähtuti ehitusjärgse olukorra puhul pisut suuremast Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liikluskoormusest ehk liiklussagedusest 2200 a/ööp (sh 2% raskeliiklust), mis arvestab nt ka planeeringu realiseerimisega lisanduvat liiklust. Piirkonna teiste teede liikluskoormused on tagasihoidlikud ning ei mõjuta planeeringuala mürasituatsiooni märkimisväärselt.

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes vastavalt maanteede lähimate püsiloenduspunktide (Tallinn– Paldiski km 17,1 asuv Hüüru loenduspunkt ja Keila–Haapsalu km 10,6 asuv Maeru loenduspunkt) keskmistele andmetele1 järgmiselt:

▪ 7.00-19.00 – 79,5% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 19.00-23.00 – 14,7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 23.00-7.00 – 5,8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine kuni ca 50%, mis on pigem mõnevõrra optimistlik kasvuprognoos ning tegelikult ei pruugi taolist kasvu ilmneda (nt arvestades, et liikluskoormuste kasvu pidurdamine on riiklikult aga ka kohalike omavalitsuste keskkonnapoliitikas oluline aspekt).

Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus)

Tee Aasta AKÖL Sõidukiirus Raskeliikluse

osakaal

Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna (tee nr 11390) km 27,3-32,5

Ehitusjärgne 2200 70 km/h 2%

Perspektiivne (2045) 3300 70 km/h 2%

Keila - Keila-Joa (tee nr 11195) km 0-9,0

Ehitusjärgne 1000 90 km/h 5,7%

Perspektiivne (2045) 1500 90 km/h 5,7%

Pargimetsa tee Ehitusjärgne 500 50 km/h 2%

Perspektiivne (2045) 750 50 km/h 2%

1 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9

Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval ja öösel ca 1,7…1,8 dB võrra võrreldes ehitusjärgsele liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Samas ei pruugi liikluskoormuste suurenemisega mürataseme tõusu ilmneda, seda nt juhul, kui piirkonnas vähendatakse veelgi lubatud sõidukiirust ning kehtestatakse tavapärane tiheasustusalal lubatud maksimaalne sõidukiirus ehk 50 km/h (hetkel selles osas kindlat plaani teada ei ole). Sel juhul võib perspektiivses olukorras aset leida ka mõningane liiklusmüra tasemete vähenemine. Kiiruse vähendamine 20 km/h võrra (70 km/h asemel 50 km/h) vähendab müratasemeid ca 2-3 dB.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar maapinna kõrguspunktid, teed ja hooned).

Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad (nt teed, parklad jms) sisestati mudelisse koefitsiendiga 0. Ülejäänud alad (sh summutavad pinnad nagu haljasalad jms) defineeriti koefitsiendiga 0,7, mis kirjeldab keskkonda, milles leidub nii heli peegeldavaid kui ka summutavaid (peamiselt muruplatsid jms) pindasid (viimaseid leidub rohkem).

Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati ühekordseid peegeldusi). Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega).

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

10 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang

Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist.

Joonis 4. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist teeäärsete hoonete piirkonnas

4. Müraarvutuste tulemused

Mürakaardid

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:

▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) ehitusjärgses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.1);

▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) ehitusjärgses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.2);

▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.1);

▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivse liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.2).

Mürakaartidel kujutatakse ainult teele lähimaid hoonestusalasid, mis saavad ka määravaks olukorra normidele vastavuse osas. Teest kaugemal on tagatud oluliselt paremad tingimused ning kaugemad hoonestusalad eraldi detailsemat käsitlust seega ei vaja.

Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega.

Ehitusjärgne liiklusolukord (olemasolevad liikluskoormused + planeeringuga lisanduv liiklus):

▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 53…55 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ning vahemikku 44…46 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem;

▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB;

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele;

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Perspektiive liiklusolukord:

▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 55…57 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ning vahemikku 45…48 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem;

▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB;

▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele;

▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Antud planeeringulahenduse puhul on seega nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras tagatud nii liiklusmüra piirväärtusele kui ka sihtväärtusele vastavad tingimused kavandatavate hoonete võimalikus asukohas.

5. Kokkuvõte ja soovitused Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt planeeringualaga põhjasuunast külgneva (ning kavandatavatest hoonestusaladest ca 40…60 m kaugusel asuva) Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liiklus (tee nr 11390).

Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (liikluskoormuste suurenemine nt 20-25 a vaates) liiklusega kaasnevat mõju.

Kokkuvõtlikult võib müraolukorra kohta öelda järgmist:

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) ja perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele;

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) ja perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt:

▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Kaasaegsete headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades võimalikku pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus suurusjärgus 40 dB;

12 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang

▪ Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem mõjutatud) ning teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalsest väärtusest vahemikus 35…40 dB;

▪ Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w ) 30…35 dB;

▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normväärtusele vastavad tingimused on tagatud ning ka müra vähendavate meetmete rakendamine ei välista täielikult häiringute esinemise võimalust. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet.

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13

Lisa 1. Mürakaardid

1.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) ehitusjärgses liiklusolukorras;

1.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) ehitusjärgses liiklusolukorras;

2.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras;

2.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras.

1 49 2 50 1 52

2 54

1 53 2 54

1 49 2 51

1 50 2 51 1 53

2 55

1 54 2 55

1 51 2 52

1 51 2 52 1 55

2 56

1 55 2 56

1 54 2 55

SoundPLAN 9.1

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone asukoht

Mürakaart 1.1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

1 40 2 40 1 43

2 44

1 44 2 44

1 40 2 41

1 41 2 41 1 44

2 45

1 45 2 45

1 42 2 42

1 41 2 42 1 45

2 46

1 46 2 46

1 45 2 45

SoundPLAN 9.1

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone asukoht

Mürakaart 1.2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

1 50 2 52 1 54

2 56

1 55 2 56

1 51 2 53

1 52 2 53 1 55

2 57

1 56 2 57

1 53 2 54

1 52 2 54 1 56

2 58

1 57 2 58

1 56 2 57

SoundPLAN 9.1

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone asukoht

Mürakaart 2.1: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

1 41 2 42 1 45

2 46

1 45 2 46

1 42 2 43

1 42 2 43 1 46

2 47

1 46 2 47

1 43 2 44

1 43 2 44 1 47

2 48

1 48 2 48

1 46 2 47

SoundPLAN 9.1

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Planeeritava ala piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone asukoht

Mürakaart 2.2: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Päästeamet

Teie 13.11.2025 nr 7.2-3.1/6720-1 Meie 17.01.2026 nr 6-1/95-67

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §85 lõikele 1 kooskõlastamiseks Meremõisa külas Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne- Harju Vallavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 74.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Liivak

nõunik

Lisa:

1. Situatsiooniskeem

2. Kontakvööndi plaan

3. Tugiplaan

4. Põhijoonis

5. Seletuskiri

6. Mürahinnang

KUNGLA METS 2 KATASTRIÜKSUSE

JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PlanID 91512 HUVITATUD ISIK: Maasaadused OÜ (registrikood 11932310)

PLANEERINGU KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR HDP-10/08

Tallinn 2026

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 2

S E L E T U S K I R I ............................................................................................................................................. 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................. 3

2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................................................... 4

3 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA........................................................................... 4

4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE

EESMÄRK ............................................................................................................................................... 5

5. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .......................................... 9

6. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................ 11

6.1. ASUKOHT .................................................................................................................................. 11

6.2. PINNAS ..................................................................................................................................... 11

6.3. RELJEEF JA HALJASTUS ............................................................................................................. 12

6.4. HOONED ................................................................................................................................... 12

6.5. TEED ......................................................................................................................................... 12

6.6. TEHNOVÕRGUD ....................................................................................................................... 13

6.7. KEHTIVAD PIIRANGUD .............................................................................................................. 13

7. DETAILPLANEERING ................................................................................................................................. 13

7.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................................................ 13

7.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................. 18

7.3. VERTIKAALPLANEERING ........................................................................................................... 20

7.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS ................................................................................................ 20

7.4.1. VEEVARUSTUS .......................................................................................................................... 20

7.4.2. KANALISATSIOON ..................................................................................................................... 20

7.4.3. SADEMEVEED ........................................................................................................................... 21

7.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................. 21

7.4.5. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 22

7.4.6. VÄLISVALGUSTUS ..................................................................................................................... 22

7.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON ....................................................................................................... 22

7.4.8. SOOJAVARUSTUS ..................................................................................................................... 22

8. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD .................................................................. 23

9. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE. .................................... 26

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ......................................................................... 29

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ......................................................................... 29

12. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE................................................................................................ 29

13. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ................. 30

14. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................. 30

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Keila valla üldplaneeringu, kehtestatud 13.10.2005 otsusega nr 259/1005;

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78);

• Lääne-Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsus nr 74 „Detaiplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

• Innu maaüksuse detailplaneeringuga, kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 (vastu võetud Lääne-Harju valla volikogus 30.

oktoobril 2018 );

• Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2024-2035

(vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9);

• Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018.a

määrusega nr 11);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT OÜ töö 18-G089 05.04.2018.a.);

• „Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, tee nr 2951920 Suvemaja tee ning

tee nr 2952210 Tee221 ristmiku liikluse läbilaskvuse arvutus“ G.E.O Grupp OÜ töö nr P16008.

• Dendroloog Aino Aaspõllu koostatud haljastuse hinnang (töö 31. mai 2012).

• Hendrikson & Ko poolt koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr

22004309 .

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri.

Osa 1:Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 4

2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus

moodustatakse viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, viis ärimaa/elamumaa sihtotstarbega krunti

ja 24 elamumaa sihtotstarbega krunti. Elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 3000-4385 m2,

sealjuures suurim lubatud ehitusalune pind on ridaelamute/korterelamute puhul 800 m2 ning

üksikelamute puhul 450 m2. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule

teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine.

3 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78). Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu

suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute

arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates

asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka

vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist

üleujutusriskiga aladele.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi

ei sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2024-2035 on

vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9

Meremõisa ÜVK piirkonna alla on arvestatud lisaks MTÜ Meremõisa elamupiirkonnale ka end. Innu,

Kungla mets II, Roondla ja Merela DP alad ning Merenuka elamuala. Meremõisa MTÜ elamupiirkonna

ühiskanalisatsioon kogutakse kokku 6 kanalisatsioonipumpla abil ning suunatakse Laulasmaa ÜVK

piirkonna peapumpla kaheliinilisse survetorustikku. Survetorustiku eesvooluks on Keila-Joa alevikus

Pargi alleel asuv isevoolutorustik, mis omakorda suubub Keila-Joa reoveepuhastisse.

Laulasmaa reoveekogumisala teenindamise tarbeks rajatav survekanalisatsioon paikneb Tallinn –

Rannamõisa – Kloogaranna maantee ääres, mis annab võimaluse liita planeeritava ala

ühiskanalisatsiooniga.

Keila valla üldplaneering

Vastavalt Keila valla üldplaneeringule paikneb planeeritav ala hajaasustus alal. Üldplaneeringus on

välja toodud tingimused, et uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel

tiheasustusaladel, on ehituskrundi minimaalseks suuruseks 3000 m² (alus: valla ehitusmäärus).

Keila valla üldplaneeringus on mõiste elamugruppide rajamisel hajaasustusse sõnastatud vaid krundi

minimaalse krundi suurusena. Täpsemat tsoneerimise skeemi Meremõisa külale üldplaneeringus

koostatud ei ole. Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse

juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa

juhtfunktsiooniga.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 5

Joonis 1 Väljavõte Kehtiv Keila valla üldplaneeringust

Planeeringu ala asukoht

Leppemärgid

4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISE EESMÄRK

Seoses piirkonna elanikkonna kasvuga on tekkinud vajadus perspektiivsete elamualade järele.

Ümbritseva piirkonna asumid on suhteliselt väikese või olematu arendusperspektiivi võimalusega –

Lohusalu ja Laulasmaa külades elamuala laiendamiseks puuduvad võimalused täielikult, väike

perspektiivne arenguala on koostamisel oleva üldplaneeringu lahenduses ette nähtud Meremõisa

külast lõunasse jääval Käesalu ja Kloogaranna külade piiril, kus võivad paikneda nii elukondlikud, kui

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 6

ühiskondlikud arendused. Keila-Joa aleviku keskosas on perspektiivsed alad korterelamute

arendamiseks.

Joonis 2 Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringu seletuskirjast (Joonis 6)

Lääne-Harju valla üldplaneeringus on välja toodud arenduste reservalad Meremõisas ja Keila-Joal, kus

võivad paikneda nii elukondlikud, kui ühiskondlikud arendused.

Olemasolevad, nii tehnilise kui sotsiaalse taristu, ressursid on piisavad kasvava koormuse

rahuldamiseks. Kogu piirkonna asukohast tingitud võimalused (Keila-Joa aleviku ja Laulasmaa küla

pakutavate teenuste lähedus, ülirikkalik looduslike koosluste ning arendatud või arendamisel oleva

infrastruktuuri olemasolu) loovad aluse väljakujunenud elamuala laiendamiseks. Planeeringualast idas

paikneb 42 üksikelamu krundiga kehtiv Innu maaüksuse detailplaneering (ID 53407), mistõttu

moodustab planeeritav ala on loogiline lüli Meremõisa olemasoleva elamuala ja arendatava piirkonna

vahel.

Käesoleva detailplaneeringu mahus käsitletakse Meremõisa küla arenguala tervikliku lahendusena.

Kuna üldplaneeringu täpsusklass on erinev detailplaneeringu omast ning arvestama peab nii kehtiva

Keila valla üldplaneeringu kui ka koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga, siis tehakse

käesolevaga ettepanekud muuta üldplaneeringut järgnevalt:

- kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringu ala osas, ning

- koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu lahenduse muutmiseks Meremõisa küla

planeeritava tiheasustusala osas

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 7

Joonis 3 VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Joonis 4 KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK

Planeeringu ala asukoht

KOOSTAMISEL OLEVA LÄÄNE-HARJU ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek näeb ette elamuala laiendamise Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest lõunas,

Innu maaüksuse planeeringualast lääne suunas, ulatusega kuni kehtiva üldplaneeringu kohase

rohevõrgustiku piirini. Alale on valdavalt ette nähtud väikeelamud, st üksikelamud ja paarismajad.

Maanteega piirnev alale, maksimaalse laiusega 150 meetrit, on planeeritud äri- ja ühiskondlike

hoonete ja/või korterelamute ehitamine. Eesmärk on planeerida paljude vajalike juhtfunktsioonidega

alasi elanike vahetusse lähedusse, vähendades inimeste sunnitud liikumist ja sedakaudu ka kogu

asumi ökoloogilist jalajälge.

OLEMASOLEV OLUKORD

PANEERITAVA ALA ASUKOHT

Vastavalt Keila valla

üldplaneeringule paikneb

planeeritav ala hajaasustus alal

Üldplaneeringu muutmine

PANEERITAVA ALA ASUKOHT

Käesoleva detailplaneering

muudab Keila valla

üldplaneeringut maakasutuse

juhtfunktsiooni osas, nähes ette

maatulundusmaa

juhtfunktsiooni asendamise

elamumaa juhtfunktsiooniga.

Maantee poolsele osale on ette

nähtud äri- ja korterelamute

juhtfunktsioonid.

E

Ä/EK

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 8

Joonis 5 Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringust, ArcGIS kaardirakendus

MAAKASUTUSE JUHTOTSTARVE

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 9

Joonis 6 Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek

Üldplaneeringu seletuskirja osas „Ehitustingimused Meremõisa tiheasustusalal“ tuua välja

„Tingimused segafunktsiooniga maa-alal“, kus korterelamute krundi max täiehitusprotsent võib olla

kuni 20 %, korruselisus 2, hoonete arv krundil 1, hoone kõrguseks 9 m.

Keskuse segakasutusega ala tingimused. Lubatud on äri, ühiskondlike ehitiste ja elamu kasutamise

sihtotstarbed. Kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratletakse detailplaneeringuga. Elamud

on ette nähtud korteromanditena selliselt, et hoonete ümber olev ala on avatud, liikumisrajad,

mänguväljakud jmt taristu ühiskasutuses. Hoonete kõrgus kuni 9 meetrit. Kruntide hoonete

ehitistealune pind ei tohi olla suurem kui 20% krundi pindalast. Piirdeaedade rajamine ei ole

soovitatav, rajamise korral näha ette jalgrajad, mis ühendavad väikeelamuala kergliiklusteega.

Parkimine lahendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele detailplaneeringuga kas üldkasutataval

transpordimaal või oma krundi piires.

5. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala seosest naaberaladega annab ülevaate kontaktvööndi plaan M 1:14 000

Antud piirkonda teenindav sotsiaalne taristu asub Keila-Joa alevikus (planeeritavast alast ligikaudu

900 m kaugusel) ja Laulasmaa küla keskuses (mis paikneb planeeritavast alast ligikaudu 4,6 km

kaugusel). Olemasoleva, nii tehnilise kui sotsiaalse taristu ressursid on piisavad kasvava koormuse

rahuldamiseks. Keila-Joa alevikus on olemas avaliku kasutusega objektid, nt poed ja söögikohad.

Hiljuti on rajatud lastead, mida omavalitsus on plaaninud suurendada. Laulasmaa küla keskuses

asuvad põhikool ja lasteaed, avalikus kasutuses olevad spordiväljakud ning erinevad

teenindusettevõtted.

Looduslikest vaatamisväärsustest planeeringu ala kontaktvööndis on:

• Keila juga - 6,1 m kõrge (Eesti suuruselt teine Jägala joa järel), paeluv oma suuruse ja iluga;

Ä/EK

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 10

• Keila-Joa mõisa park - oli looduskaitse all juba enne Teist Maailmasõda, mil ta kuulus

Riigiparkide valitsuse halduse alla.

• Arhitektuurimälestisena väärivad tähelepanu Keila-Joa loss ja pargiansambel

Planeeritavat elamuala läbib kergliiklustee, mis ühendab Keila-Joa alevikku ja Tuulna küla. Lähim

bussipeatus asub planeeringu ala vahetus läheduses, KUNGLA bussipeatus. Mereäärsed metsad, mis

täidavad puhke metsade funktsiooni, on Keila-Joa piirkonnale erilise väärtusega.

Meremõisa küla põhjaosa asustusala arendustegevusega alustati eelmise sajandi keskpaigas, kui Keila

jõe suubumisala lähedusse planeeriti tolleaegse nomenklatuuri suvitusrajoon. Maa-alal leidub nii

üksik-, kui korterelamuid, välja olid arendatud jõe ääres asuv sadam, mõningad tehnilised ja

ühiskondlikud hooned. Eelmise sajandi lõpust alates laienes elamuala etapiliselt lääne suunas, olles

praeguseks jõudnud läänes asuva rohevõrgustiku ning Laulasmaa maastikukaitseala piirini. Kogu

territooriumil on kasutusel ühisveevärk ning ühiskanalisatsioon.

Planeeringuala ida piiril on Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10 kehtestatud „Innu

maaüksuse detailplaneeringuga“. Kehtestatud Innu maaüksuse detailplaneeringuga muudeti Keila

valla üldplaneeringut – planeeringuala ulatuses nähti ette tiheasustusala, juhtfunktsiooniks määrati

väikeelamumaa. „Innu maaüksuse detailplaneeringu“ idee oli planeeritavale maaüksusele

elamukruntide, ärikruntide ja lasteaia krundi ehitus- ja maakasutustingimuste määramine.

Planeeritaval alal on olemasolev kraavide ja tiikide süsteem, mida on püütud maksimaalselt arvestada

siseteede võrgu planeerimisel. „Innu maaüksuse detailplaneeringuga“ on planeeritud 53 krunti.

Planeeritud kruntidest on 38 üksikelamukrundid, 2 ärikrundid, 2 ühiskondlike ehitiste krundid

(lasteaiale, haridusasutusele), 1 tootmismaa krunt puurkaevule, 8 transpordimaa krunti teedele ja

tänavatele ning 1 üldkasutatava maa krunt haljasalale ja 1 üldkasutatava maa ja kergliiklustee krunt.

Elamumaade arhitektuursed tingimused „Innu maaüksuse detailplaneeringus“ on alljärgnevad:

• üksikelamud max 2 korruselised, katusekaldega 15 - 45°, lahtise hoonestusviisiga;

• põhihoone max katuseharja kõrgus 10m;

• abihoone max korruste arv on 1 ja katuseharja kõrgus max. 7m;

• lubatud hoonete arv krundil on 4, millest on 1 elamu ja 3 abihoonet;

• ei ole lubatud rajada maste või teisi vertikaalseid rajatisi kõrgemaid kui 15m.

Keila Vallavolikogu 30.09.2013.a. otsusega nr 373/0913 on algatatud Keila mets 2 maaüksusest

läänes paiknevate maaüksuste detailplaneering s.o. „Meremõisa külas Loigu, Aaviku, Uuetoa,

Sepapaja, Üti, Kääbusmetsa maaüksuste detailplaneering“. Antud detailplaneeringu eesmärk on

katastriüksuse jagamine, ehitusõiguse määramine, liiklusmaa moodustamine ning juurdepääsude

lahendamine. Detailplaneering on vaid algatuse staadiumis.

Põhjapool, teisel pool kõrvalmaanteed 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, asub Meremõisa

külas Kungla I maaüksuse detailplaneeringu ala (kehtestatud Keila Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega

nr 267/0502). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli maaüksuse jagamine kaheks elamumaa

sihtotstarbega maaüksuseks ning üheks 50% ärimaa (restoran), 50% elamumaa sihtotstarbega

maaüksus.

Laulasmaa ÜVK kanalisatsioonilahendus põhineb Keila-Joa alevikus asuval reoveepuhastil, ühendav

kanalisatsiooni survetorustik asub planeeritava maa-ala põhjaservas, mis annab võimaluse liita

planeeritav ala ühiskanalisatsiooniga. Innu maaüksuse arendusalal on praeguseks välja ehitatud

puurkaev koos veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning

planeeritava arenduse ressursivajadus on olemas.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 11

6. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

6.1. ASUKOHT

Meremõisa küla asub Lääne-Harju vallas Laulasmaa küla ja Keila jõe vahelisel alal, piirnedes põhjast

Lohusalu lahega. Väljakujunenud asustus asub küla põhjaosas mereäärsel alal, jõe suubumiskoha

vahetus läheduses, küla läbivast 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest põhja suunas.

Maa-ala, mille kohta on koostatud käesolev detailplaneering, asub Keila vallas Meremõisa küla kirde

osas, kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna lõuna küljel, km 27,460-27,632 ääres.

Tabel 1. Detailplaneering moodustub alljärgnevatest katastriüksustest

Katastriüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus

Registri. Nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Kungla mets 2 29501:007:0314 6223002 11,89ha Maatulundusmaa Maasaadused OÜ

Ees-Pajo 29501:007:0757 12009102 474m² Maatulundusmaa Maasaadused OÜ

Maa-ala piirnevad katastriüksused on :

• 29501:007:1289 Pajo- maatulundusmaa

• 29501:007:0203 Keila metskond 36- maatulundusmaa

• 29501:001:0566 Kääbusmetsa- maatulundusmaa

• 29501:001:0567 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee L14-transpordimaa

• 29501:007:0416 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee-transpordimaa

• 43101:001:0375 Pargimetsa tee L2- transpordimaa

• 43101:001:0339 Pesapuu tee 1- ärimaa

• 43101:001:0373 Pesapuu tee- transpordimaa

• 43101:001:0368 Pargimetsa tee L1- transpordimaa

6.2. PINNAS

Maa-ameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse

kantud maavarasid. Lähim maardla asub ligikaudu 5 km kaugusel lõunas – Aarnamäe liivakarjäär

(registrikood nr 907).

Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Pargimetsa

tee 28 maaüksusel (keskkonnaregistri kood PRK0067051).

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala

kõrge radooniriskiga alal.

Piirkonnas märgalasid, randa ega kallast ei esine.

Aluspõhja geoloogia on ala põhjaosas Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne

savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega ja lõunaosas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu

savikas lubjakivi ja mergel.

Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardi andmetele on:

• gleistunud koreserikas leostunud muld (Korg);

• koreserikas leostunud gleimuld (Gor);

• koreserikas rähkmuld (Kr);

• õhuke paepealne muld (Gh``).

Mulla lõimis on veeriseline liivsavi, millele järgneb paas. Huumushorisondi tüsedus on 29cm.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 12

Joonis 7 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakendusest

Planeeringu ala asukoht

6.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Maapind on kerge languga mere suunas- absoluutkõrgused jäävad vahemikku 28,24-24,11 meetrit.

Fotod planeeringu alast

Kungla mets 2 katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0314) suurusega 11,89 ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest haritav maa moodustab 0,02 ha, looduslik rohumaa 3,49 ha, metsamaa 6,75 ha

ja muu maa 1,63 ha.

Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu alal Keila-Joa puukool, mistõttu koosneb olemasolev haljastus

peamiselt puukoolis realiseerimata jäänud okaspuudest, mis on aastatega suureks kasvanud. Vaid

istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas seisukorras - valgustingimuste tõttu

osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on looduslikult võsastunud.

6.4. HOONED

Ehitisregistri andmetel Kungla mets 2 katastriüksusel hoonestus puudub.

6.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km

27,47. Kungla mets 2 maaüksusel olev 3m juurdepääsutee (2952210 Pargimetsa tee) on juurdepääsuks nii

naabermaaüksuste elamumaadele kui ka planeeritavatele kruntidele. Kungla mets 2 maaüksuse põhja

piiril, riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres kulgeb 3 m kergliiklustee, mis ühendab

Keila-Joa alevikku ja Tuulna küla.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 13

6.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritavat ala läbib ümbruskonda teenindavad maakaabeliinid nr KKL215210099, MKL301321914.

Planeeritavad ala läbib 0,4kV õhuliin naaberkatastriüksuste elektrienergiaga varustamiseks.

Maaüksuse piiril, kõrvalmaantee Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres, paikneb Telia Eesti AS kuuluvad

sidekaablid (nr 164928426 ja 9316890) ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis ELA094 nr

4323810.

Maaüksuse piiril, kergliiklustee lõuna küljel kulgeb Laulasmaa ÜVK reoveekogumisala teenindamise

tarbeks rajatatud survekanalisatsioon. Innu maaüksuse arendusalal on praeguseks välja ehitatud puurkaev

koos veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning planeeritava arenduse

ressursivajadus on olemas.

6.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeringualal looduskaitsealuseid objekte ei esine. Planeeringualast edelasse, Keila metskond 36

(katastritunnus 29501:007:0203) maaüksusele, jäävad kolm registreeritud vääriselupaika (nr 158052,

204949, 204950). Lähim Natura 2000 ala asub vahetult Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee ääres,

planeeringualast põhjas – Türisalu loodusala (keskkonnaregistri nr EE0010123).

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Detailplaneeringuala kontaktvööndis asub Keila-Joa mõisa park, mis on muinsuskaitse all (kultuurimälestise nr 9470).

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30

meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, seega on kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna 30 m tee kaitsevöönd.

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• 0,4 kV õhuliini 2 m kaitsevöönd liini teljest;

• Kõrge- ja madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablist;

• Sideehitise 1 m kaitsevöönd kaabli teljest;

• Geodeetilise märgi nr 43974 kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas;

• Survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m.

7. DETAILPLANEERING

7.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on välja selgitada võimalused Kungla mets 2 katastriüksuse

jagamine elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine ridaelamute, korterelamute koos

äripindade ja üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi

realiseerimise tarbeks, sellega on detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks.

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks

vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku

asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Antud detailplaneeringuga on silmas peetud

juurdepääsutee, tehnovõrkudega liitumise võimaluse tagamist algatatud, kehtestatud naabermaaüksuste

detailplaneeringute aladele.

Planeeritaval alal moodustatakse 24 üksikelamumaa krunti, 5 korterelamut koos äripindadega krunti, 5

transpordimaa krunti.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 14

Tabel 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

P o

s. n

r

K ru

n d

i k as

u tu

so ts

ta rv

e

D P

li ig

i j är

gi

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d

su u

ru s

m ²

M o

o d

u st

at ak

se

ka ta

st ri

ü ks

u se

st

Li id

et av

at e/

la

h tu

ta va

te o

sa d

e

p in

d al

a m

²

O sa

d e

se n

in e

si h

to ts

ta rv

e ka

ta st

ri ü

ks u

se li

ik id

e jä

rg i

1 LK 1606 29501:007:0314 -1606 Maatulundusmaa

2 LT 9919 29501:007:0314

29501:007:0757

-9766

-153

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

3 LT 3487 29501:007:0314 -3487 Maatulundusmaa

4 LT 4013 29501:007:0314 -4013 Maatulundusmaa

5 LT 4487 29501:007:0314 -4487 Maatulundusmaa

6 0-50 ÄV

0-100 EK

3497 29501:007:0314 -3497 Maatulundusmaa

7 0-50 ÄV

0-100 EK

3074 29501:007:0314 -3074 Maatulundusmaa

8 0-50 ÄV

0-100 EK

3002 29501:007:0314 -3002 Maatulundusmaa

9 0-50 ÄV

0-100 EK

4047 29501:007:0314

29501:007:0757

-3726

-321

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

10 EP 3060 29501:007:0314 -3060 Maatulundusmaa

11 0-50 ÄV

0-100 EK

3122 29501:007:0314 -3122 Maatulundusmaa

12 EP 3936 29501:007:0314 -3935 Maatulundusmaa

13 EP 3209 29501:007:0314 -3209 Maatulundusmaa

14 EP 3309 29501:007:0314 -3309 Maatulundusmaa

15 EP 3078 29501:007:0314 -3078 Maatulundusmaa

16 EP 3072 29501:007:0314 -3072 Maatulundusmaa

17 EP 3182 29501:007:0314 -3182 Maatulundusmaa

18 EP 3186 29501:007:0314 -3186 Maatulundusmaa

19 EP 3189 29501:007:0314 -3189 Maatulundusmaa

20 EP 4384 29501:007:0314 -4384 Maatulundusmaa

21 EP 3238 29501:007:0314 -3238 Maatulundusmaa

22 EP 3256 29501:007:0314 -3256 Maatulundusmaa

23 EP 3375 29501:007:0314 -3375 Maatulundusmaa

24 EP 3083 29501:007:0314 -3083 Maatulundusmaa

25 EP 3013 29501:007:0314 -3013 Maatulundusmaa

26 EP 3042 29501:007:0314 -3042 Maatulundusmaa

27 EP 3235 29501:007:0314 -3235 Maatulundusmaa

28 EP 3817 29501:007:0314 -3817 Maatulundusmaa

29 EP 3034 29501:007:0314 -3034 Maatulundusmaa

30 EP 3116 29501:007:0314 -3116 Maatulundusmaa

31 EP 3525 29501:007:0314 -3525 Maatulundusmaa

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 15

P o

s. n

r

K ru

n d

i k as

u tu

so ts

ta rv

e

D P

li ig

i j är

gi

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d

su u

ru s

m ²

M o

o d

u st

at ak

se

ka ta

st ri

ü ks

u se

st

Li id

et av

at e/

la

h tu

ta va

te o

sa d

e

p in

d al

a m

²

O sa

d e

se n

in e

si h

to ts

ta rv

e ka

ta st

ri ü

ks u

se li

ik id

e jä

rg i

32 EP 3420 29501:007:0314 -3420 Maatulundusmaa

33 EP 3404 29501:007:0314 -3404 Maatulundusmaa

34 EP 3001 29501:007:0314 -3001 Maatulundusmaa

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

EP- üksikelamu maa;

EK- korterelamu maa,

ÄV- väikeettevõtluse maa,

LT-transpordimaa;

LK- kergliiklusmaa.

Tabel 3. KRUNTIDE NÄITAJAD P

o s.

n r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Eh it

is ea

lu n

e p

in d

k o

kk u

m ²

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el am

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

H o

o n

et e

ar v

kr u

n d

il

(e la

m u

/a b

ih o

o n

e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

K at

u se

ka lle

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v-

n o

rm at

iiv n

e /k

av an

d at

av

K it

se n

d u

se d

ja s

er vi

tu u

d id

1 1606 - - - - - LK 100 L 100 - - - Olemasolevate ja pl. tehnov. servituudi ala Riigitee 30m tee kaitsevöönd

2 9919 - - - - - LT 100 L 100 - - - Ol.ol ja pl tehnovõrkude servituudi ala

3 3487 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala

4 4013 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala

5 4487 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala

6 3498 700 1718 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-100 EK

0-50 Ä 0-100 E

1400 0°-45° 14/14 Riigitee 30m kaitsevöönd Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala Juurdepääsutee servituut parklasse

7 3074 600 1288 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-100 EK

0-50 Ä 0-100 E

1200 0°-45° 14/14 Riigitee 30m tee kaitsevöönd Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala Juurdepääsutee servituut parklasse

8 3002 600 1290 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-100 EK

0-50 Ä 0-100 E

1200 0°-45° 14/14 Riigitee 30m tee kaitsevöönd Planeeritud tee 10mtee kaitsevöönd

9 4047 800 2299 2 (2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-100 EK

0-50 Ä 0-100 E

1600 0°-45° 16/16 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

10 3060 450 1832 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

11 3122 600 1484 2 (2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-100 EK

0-50 Ä 0-100 E

1200 0°-45° 16/16 Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

12 3936 450 1776 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

13 3209 450 1763 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 17

14 3309 450 1770 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

15 3078 450 1629 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

16 3072 450 1793 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

17 3182 450 1843 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

18 3186 450 1786 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

19 3190 450 1729 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

20 4385 450 2044 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

21 3238 450 1455 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

22 3256 450 1493 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

23 3375 450 1771 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

24 3083 450 1516 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

25 3013 450 1621 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

26 3042 450 1535 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

27 3235 450 1809 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

28 3817 450 1914 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/

29 3034 450 1489 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

30 3116 450 1297 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

31 3525 450 1889 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

32 3420 450 1743 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

33 3404 450 1581 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/ 0,4kV elektri kaabli kaitsevöönd (servituut)

34 3001 450 1777 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/

Katastriüksuse liigi järgi:

E- elamumaa, L-transpordimaa, Ä-ärimaa

*planeeritava kuivenduskraavi kitsenduse all on mõeldus, et kraavi ei tohi kinni ajada ning kraavi sulgemisel ei tohi halveneda naaber maaüksuste veereziimi.

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda ja

elamukruntide kena väljanägemist on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted:

Keskkonnasõbralikkuse põhimõte

Maksimaalselt säilitada väärtuslikud puuliigid. Võsastunud kraavikaldad tuleb puhastada ja kraavid

süvendada.

Hoonete projekteerimise reeglid:

• Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.

• Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

• Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Kasutatavad ehitusmaterjalid

Hoonete rajamisel ja materjalide valikul, tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.

Ühel krundil asuv põhihoone ja abihoone arhitektuurne lahendus peavad omavahel kokku sobima.

Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid

kombinatsioone.). Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna

Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

Katusekatted on vabad, sobiv valida vastavalt katuse kaldele (profiilplekk, valtsplekk, bituumenkate,

katusekivi).

Korterelamu krundile võib täiendavalt rajada kuni 3 väikeehitist (kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja

kuni 5m kõrge), nagu jalgrataste varjualune, prügimaja ja mänguväljak, väljaspoole kavandatud

hoonestusala. Korterelamu prügimaja rajamine on lubatud sõiduautode parklasse, kõvakattega alale.

Seejuures tuleb tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest.

Korterelamu krundile ei või ehitada ehitisi tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 meetrit. Samuti tuleb

arvestada, et väikeehitiste ehitisealune pind koos korterelamu ehitisealuse pinnaga ei ületa

korterelamu krundile lubatud maksimaalset ehitisealust pinda. Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda

põhihoone arhitektuurinõuetest.

Aiad ja piirded

Piirdeaedade kõrgused on lubatud 1,5m ning aia läbipaistvus vähemalt 20%. Piirdeaia välisilme tee

ääres peab moodustama ühtse terviku ja sobima naabermaaüksuste piiretega. Kruntide piirdena ei ole

lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu.

Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis.

7.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS

Krunt pos. nr 1 1606 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 2 9919 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 3 3487 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 4 4013 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 5 4487 m²- transpordimaa

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 19

Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna (Pargimetsa tee ristmik) km 27,47. Kungla mets 2 maaüksusel kulgev eratee 2952210

Pargimetsa tee (Tee221) on juurdepääsuks ka Innu maaüksuse detailplaneeringu alale.

Uute elamukruntide lisandumisel ja kasvava liikluskoormuse tõttu vajab Tallinn – Rannamõisa –

Kloogaranna maantee (Riigitee 11390), eratee nr 2952210 (Tee221) ja eratee nr 2951920 (Suvemaja

tee) ristmik rekonstrueerimist. Pargimetsa ja riigitee 11390 ristmiku rekonstrueerimise

projektlahendus on kantud detailplaneeringu põhijoonisele vastavalt Extech OÜ tööle nr 22017

„Riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ja Pargimetsa tee ristumiskoha ehitusprojekt“, mis on

tänaseks ka juba rajatud.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni

30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada. Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevööndi laius on

30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsuteede tee

kaitsevöönd on määratud 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kaitsevööndisse ei ole planeeritud

hoonestusalasid.

Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud nähtavuskolmnurk 15x190 rekonstrueeritava ristmiku

sõiduraja välimisest servast.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Kõik planeeringuala sõiduteed on kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Planeeritud teede sõidukiirus

on piiratud, soovitatav on seada alale 30 km/h kiirusepiirang. Planeeritud teed (nii sõidu- kui ka

kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse teekalletega kõrval olevatele haljasaladele.

Planeeritud sõiduteed rajatakse 5m laiusega teepeenardega kummalegi poole 0,75m. Planeeritud

jalgteed on 2 m laiused. Kõik planeeritud teed kuuluvad asfalteerimisele.

Kavandatavate teede täpsed kõrgusarvud leitakse projekteerimise käigus. Riigimaantee ristmiku

projekteerimine ja ehitamine on ette nähtud Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-

Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10) elluviimise käigus. Ristmiku lahendus on projekteeritud

ainult Innu maaüksuse detailplaneeringu ja Kungla metsa 2 katastriüksuse detailplaneeringu jaoks,

võimalike tulevaste detailplaneeringute koostamisel piirnevatel aladel peab ristmiku

läbilaskevõimet uuesti hindama.

Detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs naaberkatastriüksusele (näiteks Pesapuu tee

(katastritunnusega 43101:001:0373) ja Kääbusmetsa (katastritunnusega 29501:001:0566).

Parkimine on planeeritud vastavalt standardile EVS 843:2016.

Tabel 4. Parkimiskohtade arvutus:

Eramu

>3-toaline korter Parkimisnormatiiv

Eramu/väike-elamute alal

Normatiivne Planeeritud

parkimiskohad

- Pos. 7,8,11 1/50 3x600/50=36 44

- Pos. 6 1/50 700/50=14 14

- Pos. 9 1/50 800/50=16 16

Pos. 10, 12-34 - 3 3x24=72 72

Kokku 138 146

Planeeritav teede ja tänavaalade teemaa jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle

Lääne-Harju Vallavalitsusele.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 20

7.3. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja maapinna kallakust edela-kirde suunas.

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine

lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist,

tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naabermaaüksustele.

Sademevete juhtimine naabermaaüksustele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud.

Teede projekteerimisel võtta aluseks kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrgus,

projekt eskiisi staadiumis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega.

7.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Elamukrunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse

riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

AS Lahevesi teavitas 08.02.2021 e-kirjas, et ühisveevärgi torustikud seal puuduvad ja vesi tuleb

lahendada lokaalselt. Ühinemine survekanalisatsiooniga tehakse koostöös Innu planeeringuga – sinna

on antud tehnilised tingimused ühinemiseks survekanalisatsiooniga.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tehnilise projekti projekteerimise käigus.

Kui kruntidele pos. 6,7,8,9 ja 11 rajatakse ridaelamuid, siis tuleb tagada igale ridaelamuboksile

liitumised tehnovõrkudega.

7.4.1. VEEVARUSTUS

Veevarustuse allikaks on Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu

otsusega nr 10) planeeritud rekonstrueeritavast puurkaevust PRK0067051 (Pargimetsa tee 28

katastriüksusel, katastritunnusega 43101:001:0366), mis on praeguseks välja ehitatud koos

veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning planeeritava arenduse

ressursivajadus on olemas.

Planeeringu ala keskmine arvestuslik päevane veetarve antud planeeringu alal on 16,5 m3/d .

Liitumisühendused elamutesse on planeeritud DN 25 maakraanidega. Liitumispunkti maakraanid

paigutatakse 0,5...1,0 m kaugusele krundi piirist torustike koridori transpordimaa ja kinnisasja piiri

vahelisele haljasmaale, kõrvuti elamu kanalisatsiooni liitumispunkti kontrolltoruga.

Välisveetorustikud projekteerida PE PN 10 veetorudest ning tähistada märkekaabliga.

7.4.2. KANALISATSIOON

Kogu planeeringu-alale kavandatav reovee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult

kuni 16,5 m³/d. Moodustatavate kruntide reoveed kanaliseerida isevoolselt tänavatorustikku. Iga

üksikelamu krundi jaoks on ette nähtud üks liitumiskaev Ø400 ning ridaelamute pugul iga ridaelamu

boksi tarvis üks liitumiskaev, mis ehitatakse teemaale ca 0,5-1m kaugusele krundi piirist. Kontroll- ja

liitumiskaevud ehitatakse teleskoopsette suudmetega moodulkaevudena.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni reoveed juhitakse Innu maaüksuse detailplaneeringuga

(kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) ettenähtud reoveepumplasse ning sealt edasi

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres oleva ühiskanalisatsiooni survetoru kaudu Keila-Joa

reoveepuhastisse. Ühiskanalisatsiooniga liitumine toimub vastavalt AS Lahevesi väljastatud tehnilistele

tingimustele. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koosseis peab vastama Lääne-Harju valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 21

Planeeringuga planeeritud pumpla kaitsevöönd on 10m. Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse

projekteerimise käigus.

7.4.3. SADEMEVEED

Sademeveed hajutatakse kruntide haljasaladele ning edasi olemasolevate lahtiste kraavide kaudu Innu

maaüksuse detailplaneeringus planeeritud sademevee kraavidesse. Planeeringuala kraavide

puhastamine, süvendamine, torustikku paigaldamine, täielik või osaline sulgemine kruntidele

juurdepääsude või tehnovõrkude tõttu lahendatakse teede ja tänavate ning tehnovõrkude tööprojekti

koostamisel. Vajadusel võib rajada ka lokaalseid sademevee kogumise alasid kõikidele hoonestatud

kruntidele katustelt ja sillutatud pindadelt lahtuva sademevee tarvis.

7.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m ning maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale

kavandatud ühepereelamud koos abihoonetega, mis kuuluvad I kasutusviisiga ehitiste hulka.

Planeeringuala maantee poolsesse ossa on kavandatud äri- ja korterelamute ala (perspektiivne

keskuse ala) kuhu on ette nähtud I, V ja IV kasutusviisi hooned. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine.

Ehitiste projekteerimisel arvestada standardiga EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded. Kui sõidukite parkimine on ehitise välisseinale lähemal kui 4 meetrit,

tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäideta

pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalselt (EVS 812-

7:2018 p 11.2.3.10).

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri määrusest nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord” nõuetest. Määrus nr 10 § 6 lõige 4 lubab esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust

ehitisest suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada

sirgjooneliselt.

Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Innu maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud

Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) alale projekteeritud kolmest tuletõrjehüdrandist, mis on

projekteeritud Pargimetsa tee L1 maaüksusele ning antud detailplaneeringuga planeeritud kahest

täiendavast tuletõrjehüdrandist.

Detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs naaberkatastriüksusele (planeeringuala läänepiiril), kuhu

on algatatud Loigu, Aaviku, Uuetoa, Sepapaja, Üti ja Kääbusmetsa maaüksuste detailplaneering.

Planeeringus ette nähtud teeharud, mis suunduvad läände, ei ole mõeldud lõppema tupikteedena –

need jätkuvad järgmiste planeeringute koostamisel ja seovad alad omavahel. Korterelamute vahele

jääv 66 meetri pikkune tupiktänav on planeeritud nii, et selle lõpus on 12 × 14,5 meetri suurune

ümberpööramis koht. Lisaks on selle tupiktänava algusesse kavandatud tuletõrjehüdrant.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega. Tagatud on päästetehnika ohutus

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 22

7.4.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 369817 09.03.2021.

Detailplaneeringuga on ette nähtud kaabeliinide trassid, nende servituudi alad ning planeeritavate

transiit- ja liitumiskilpide asukohad. Planeeritud kruntide toide on planeeritud Innu maaüksuse

detailplaneeringus planeeritud alajaamade toitele. Olemasoleva 0.4 kV õhuliini toide tõstetakse ringi

Innu maaüksuse detailplaneeringus planeeritud alajaamale AJ 2. Planeeritavate transiit- ja

liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projekti käigus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

7.4.6. VÄLISVALGUSTUS

Tänavavalgustuses kasutatakse LED-mooduliga valgusteid. Valgustid paigaldatakse 8m kõrgustele

metallmastidele. Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks

paigaldatakse tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast Inno alajaamast. Tänavavalgustust

juhitakse loomuliku valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed.

Tänavavalgustus ehitatakse välja koos teedega ala arendaja vahenditega. Tänava valgustus tuleb

projekteerida ja välja ehitada kõiki norme ja eeskirju järgides, et oleks võimalik anda teevalgustusfirma

hooldamisele.

7.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Planeeringualale on planeeritud 50 perspektiivset telekommunikatsiooni abonenti.

Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused 07.05.2021 nr 35145366 on kehtivad

kuni 06.05.2022.

Sideühenduspunktiks on sidekaev F52S45-K02 Klooga mnt ääres. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus

pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8mm.

Planeeringus on reserveeritud maa-alad kaablikanalisatsioonitrasside ehitamiseks ning määratud

servituudid võrkude ekspluateerimiseks. Planeeritava ala sisesed kaabelsideliinid kulgevad kõikide

planeeritud objektideni. Sidekaablite jaotamiseks kasutatakse väikese mahuga telefonikappe ehk nn

piilareid. Sidekanalitrassi rajajaks on detailplaneeringu arendaja. Ehitusprojektis tuleb täpsustada

sidevajadust, taotleda konkreetsed tehnilised tingimused Telia Eestilt või Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuselt ja täita seal toodud nõuded. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud asutus on

Connecto Eesti AS.

7.4.8. SOOJAVARUSTUS

Planeeringuala hoonete küte lahendatakse lokaalsete küttelahendustega. Eelistatud on

energiasäästlikud lahendused. Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)

valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel

lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra

sihtväärtustele.

Elamumaa kruntidele võib soojavarustuseks rajada soojuspuurauke.

Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on

min 10m. Puuraugud on lubatud antud piirkonnas rajada 55m sügavusega ja 200m² eramu

küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 4 puurauku. Rajatavad soojuspuuraugud on kinnise

süsteemige, mistõttu puudub puuraugu hooldusala.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 23

Maasoojuspuuraukude projekteerimisel lähtuda järgmistest seadusandlikest aktidest:

• Veeseadus¹ (vastu võetud 30.01.2019).

• Ehitusseadustik¹ (vastu võetud 11.02.2015.a., viimati muudetud 18.10.2024.a.).

• Keskkonnaministri määrus nr. 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.“

(vastu võetud 09.07.2015.a.).

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

8. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis

kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga.

Olemasolevast kõrghaljastusest sailitatakse maksimaalselt suuremad ja väärtuslikumad puud.

Uue kõrghaljastuse rajamiseks on soovitav kasutada:

OKASPUUD:

keerdmänd (Pinus contorta)

serbia kuusk (Picea omorika)

LEHTPUUD

mägivaher (Acer pseudoplatanus)

harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides)

harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia)

Kuivematel paealadel -poopuu (Sorbus intermedia ),

viirpuud (Crataegus sp.) jt.

harilik sarapuud (Corylus avellana) jt.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest.

Ehituste alla jääv kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

• Mullatööde käigus tuleb tagada alles jäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna

kõrgusarvude säilimine, lähiümbruse maapinna täitmisel kasutada pinnase õhutamise võtteid

(dreenimine).

• Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja selle lokaalsele

tootmisele. Hoonete kütmisel kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise: puuküte, pelletiküte,

maaküte, päikeseenergial küte, elektriküte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL

hoonete energiatõhususe kohta ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema

liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded

valitsuse määrusega nr 68 Energiatõhususe miinimumnõuded (Vabariigi valitsus 30.08.2012)

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 24

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad

köögijäätmed tuleb kompostida oma krundil asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi

biojäätmete konteinerit.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik

asukoht.

Joonis 8 Väljavõte looduskaitse kaardirakendusest

Planeeringu ala asukoht

Planeeringualast ligikaudu 160 m kaugusel asub II kaitsekategooriasse kuuluv kanakulli (Accipiter

gentilis) KLO9113877 leiukoht. Leiukoha viimane vaatlus 01.07.2021. a (id -287435662) pesa asustatud,

kuid pesitsemine ebaõnnestunud.

Eestis pesitseb kanakull nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus,

üksikuid paare on meil registreeritud aga ka suuremates linnametsades. Kanakull viibib pesa juures

juba hilistalvel, kui paar alustab pesa ehitamist ja korrastamist ning isaslinnud toovad oma paarilisele

pesapaika saaki. Pesitsuspuistu suurus on positiivses seoses pesa asustatusega. Pesa rajatakse

keskmiselt >80 aasta vanusesse okaspuistusse ning see paikneb 350 m kaugusel metsaservast ning

noorest metsast. Munemist alustatakse aprilli esimesel poolel. Kodupiirkonna maastikus on metsa

keskmiselt 51%, avamaastikku 29% ning üleminekulisi metsaalasid 11%. Kodupiirkonna suuruse võib

ulatuda 10-25 km2, kuid see võib olla alahinnatud.

Keskkonnaamet viitas oma 14.11.2025 kirjas nr 6-2/25/21023-2, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmetel asub planeeringualast ligikaudu 150 meetri kaugusel merikotka

piiritletud elupaik (esmane kanne on EELIS-sse tehtud 09.03.2023).

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 25

I kaitsekategooriasse kuuluv merikotkas (Haliaeetus albicilla), keskkonnaregistri kood KLO9131701.

Leiukoha viimane kinnitatud vaatlus 08.06.2024. a (id -1828552604), poegade arv pesas 1.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine

paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus keelatud 15. veebruarist kuni 31.

juulini Eesti looduse infosüsteemis piiritletud liigi elupaigas.

Eestis on merikotka arvukus alates 1990-ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning ulatus

2011. aastal 200-220 paarini. Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste

ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine,

hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks.

Keskkonnaamet on 14.11.2025 kirjas nr 6-2/25/21023-2 märkinud, et merikotkas on inimpelglik lind,

ning häiringu puudumine ja toitumisala hea seisukord on eduka pesituse aluseks - pesa võidakse

hüljata ka juba esmakordse häirimise järel.

Merikotka pesa asub planeeringualast ligikaudu 630 m kauguse. Ei saa väita, et merikotkas oleks

inimpelglik, kuna pesa asustati lageraiejärgsesse alasse, kus toimusid aastatel 2023-2025 ulatuslikud ja

mürarikkad tööd. Pesast ligikaudu 350 m kaugusel rajas RMK samal aastal 4310013 Käesalu metsateed

ning Innu maaüksuse detailplaneeringu alal (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018

otsusega nr 10) alustati 2023 aastast tehnovõrkude rajamist: tehti raiet, raiuti trasse paekivisse, rajati

teid. Ehitus Innu maaüksuse detailplaneeringu aladel jätkub siiani seoses hoonete püstitamisega.

Lisaks väljastas Keskkonnaamet Kungla mets 2 maaüksusele raieload 12.10.2023 ja 01.11.2023.

Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringuga elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 6

lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka ja keskkonnamõju strateegiline hindamise

algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

- detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta,

kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni.

- detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse

üksikobjektidele, kaitsealadele ja Natura 2000 võrgustiku aladele;

- kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei

kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

- alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud

tingimusi.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 26

9. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA , VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE .

Välisruum

Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise ja hindamise meetodid“ Lisas 1 on toodud müra normtasemed, kus uutel planeeritavatel

aladel on liiklusmüra sihtväärtus alljärgnev:

II kategooria - elamu maa-alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

III kategooria – keskuse maa-alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Lisaks kehtiva üldplaneeringu

muutmisele tehakse muudatusettepanek koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu

muudatuseks. Muudatusettepanekuna nähakse Meremõisa küla uue elamuala riigitee 11390 Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna lõunapoolses osas keskuse maa-ala, mis on segafunktsiooniga ja näeb ette

äri- ja korterelamute ehitamist. Keskuse maa-alal ei ole ette nähtud privaatkasutuses õuealasid.

Joonis 9 Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek

Hendrikson & Ko poolt on koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr

22004309 22.12.2022.

Olemasoleva olukorra liiklusmüra modelleerimisel lähtuti kõige uuematest ehk 2024. a

liikluskoormustest. Transpordiameti 2024. a loenduspunkt asus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna

tee 27,7 kilomeetripunktis ehk sisuliselt planeeringuala kõrval (pisut idasuunas). Seega kirjeldab

loendus väga täpselt planeeringualaga piirneva lõigu liikluskoormusi.

Müraarvutuste teostamisel lähtuti ehitusjärgse olukorra puhul pisut suuremast Tallinn – Rannamõisa –

Kloogaranna tee liikluskoormusest ehk liiklussagedusest 2200 a/ööp (sh 2% raskeliiklust), mis arvestab

nt ka planeeringu realiseerimisega lisanduvat liiklust. Piirkonna teiste teede liikluskoormused on

tagasihoidlikud ning ei mõjuta planeeringuala mürasituatsiooni märkimisväärselt.

Ä/EK

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 27

Tabel 5. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus)

Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed

päeval ja öösel ca 1,7…1,8 dB võrra võrreldes ehitusjärgsele liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Samas ei pruugi liikluskoormuste suurenemisega mürataseme tõusu ilmneda, seda nt juhul, kui

piirkonnas vähendatakse veelgi lubatud sõidukiirust ning kehtestatakse tavapärane tiheasustusalal

lubatud maksimaalne sõidukiirus ehk 50 km/h (hetkel selles osas kindlat plaani teada ei ole). Sel juhul

võib perspektiivses olukorras aset leida ka mõningane liiklusmüra tasemete vähenemine. Kiiruse

vähendamine 20 km/h võrra (70 km/h asemel 50 km/h) vähendab müratasemeid ca 2-3 dB.

Ehitusjärgne liiklusolukord (olemasolevad liikluskoormused + planeeringuga lisanduv liiklus):

▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul:

liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 53…55 dB päeval (Ld, 7.00-

23.00) ning vahemikku 44…46 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib

müratase olla kuni ca 1 dB suurem;

▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval

(Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks

kui 40 dB;

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas

kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele;

▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria

eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Perspektiive liiklusolukord:

▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul:

liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 55…57 dB päeval (Ld, 7.00-

23.00) ning vahemikku 45…48 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib

müratase olla kuni ca 1 dB suurem;

▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval

(Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks

kui 40 dB;

▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev

müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele;

▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete

võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka

sihtväärtuse nõuetele.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 28

Antud planeeringulahenduse puhul on nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras tagatud nii

liiklusmüra piirväärtusele kui ka sihtväärtusele vastavad tingimused kavandatavate hoonete võimalikus

asukohas.

Siseruum

Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille

kohaselt:

• Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane

välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) minimaalselt 35 dB.

Kaasaegsete headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades

võimalikku pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse

liiklusega (sh lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha

mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalselt 40 dB;

• Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem

mõjutatud) ning teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest minimaalsest vahemikus 35-40 dB;

• Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on

soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w ) 30…35 dB;

• Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele

küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused

ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid

seada.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni

leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada

korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega

hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid

isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad

lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone

projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,

kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku

piiramiseks on soovitav rajada kruntide pos. 6, 7 ja 8 põhjapoolsele piirile kõrghaljastus.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 29

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.

Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii

gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne

radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

Enne hoonete projekteerimist või kui tulevase hoonestuse paiknemine on teada, mõõta pinnase

radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Radooni mõõtmine pinnases ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik.

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

12. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (realiseerimise

etapid):

1. Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

2. Planeeringuala taristu (sh veevarustus, kanalisatsioon, siderajatised, teed ja tänavad,

tänavavalgustus) projekteerimine koos tehniliste tingimuste taotlemisega.

3. Detailplaneeringu taristu ehitatakse välja kolmes etapis:

a. 1 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 15-24 jaoks

b. 2 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 25-33 jaoks

c. 3 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 6-14 jaoks

Ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringuala vastava etapi ulatuses oleks välja ehitatud planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ning teed.

Avalikult kasutatavate teede üleandmine koos teiste taristuobjektide üleandmisega omavalitsusele

toimub vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 30

Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitakse enne planeeringu kehtestamist KOVi ja huvitatud isiku

vaheline leping, millega määratletakse täpsemalt taristu ehitamise tingimused, tähtajad ja seatavad

tagatised, samuti

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

❖ Arendusega seotud teed ning Pargimetsa ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada planeeringualale mistahes hoonete

väljaehitamisel.

❖ Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendustegevusega seotud riigiteede laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta-ja

jalgteede kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus,

kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud

teisiti (PlanS § 131 lg 1).

❖ Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse

maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

13. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

14. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Mõju maakasutusele ja maavaradele

Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole elamuhoonete

üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis.

Kavandatav ehitustegevus toimub maaüksuse piires ning täiendav maavajadus puudub.

Jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki

võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja

kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja

keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava

lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 31

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis

elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus

on väike ning peamiselt vajatakse eelkõige elektrit. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine

lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

Vee, pinnase ja õhusaastatus

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei

ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi

hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see

ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud

nõudeid.

Sadevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee

juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba.

Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil

ning hoonete kütmisel (sõltub valitud kütteliigist), kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on

mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu.

Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid

Valgus, kiirgus ja lõhn

Hoonete rajamisega kaasneb kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke valgustingimusi muudetakse,

kuid see on pinnasele ja kõrghalastusele pigem positiivne mõju. Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu

alal Keila-Joa puukool ja vaid istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas

seisukorras - valgustingimuste tõttu osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on

looduslikult võsastunud.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha

Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem

lähi piirkonnas rajatud hoonetega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade

esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht

inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb

kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku

keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on

võimalik vältida ka ohtu keskkonnale.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 32

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde

ning hävib hoonete alla jääv taimestik.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud,

siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis

puudub neile ka oluline negatiivne mõju.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Arvestades piirkonna arengusuundadega, sh kehtestatud detailplaneeringutega on planeeritav tegevus

piirkonda sobituv. Negatiivset mõju elanikkonnale ei ole ette näha.