Tõdva silla ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 15

Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867

asuva Tõdva silla (nr 71)

ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Erosiooni või reostuse vältimiseks ladustada ehitusmaterjale ainult transpordimaal. Jõe

kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.

3. Veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,

sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd

peatada valingvihmade ajaks.

4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust. Juhul,

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui 10 m) on

vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse

ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada masinaid,

millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.

5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

EELNÕU

2

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

6. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid) ja nende

puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud,

peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

7. Ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb

taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.

8. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiumiseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti

nõusolek.

9. Silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses

kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

10. Ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

11. Paigaldada silla alustele kallasradadele projektist erinev, sõralistele sobivam pinnakate. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km

12,867 asuv Tõdva sild (nr 71) koos

pealesõitudega 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km

12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P25001

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr

71) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas xx.01.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna–Rapla–

Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Tõdva sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal

(katastritunnus 71816:001:0001) Harju maakonnas Saku vallas Lokuti ja Saustinõmme külas.

Transpordiameti 28.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/864 on antud projekteerimistingimused

riigiteel 15 Tallinn–Rapla–Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P25001 „Riigitee nr

15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/kmkZ4P8jun4ZK4P

Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse

olemasoleva silla asemele uus sild.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla

ümberehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust

2

eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet,

Saku Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

3

1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km 12,867 asuva Tõdva silla (nr

71) ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71)

ümberehituse põhiprojektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tõdva silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Tõdva silla keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva

Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti

keskkonnamõju (KMH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldised andmed;

 Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva

silla (71) ümberehituse põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ).

 Töö vormistatud: 08.10.2025. a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 9

2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9

2.2. Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

järgne lühikirjeldus ............................................................................................................... 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 12

3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ............................................................. 12

3.2. Märgalad ........................................................................................................................ 13

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 13

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .............................................. 15

3.5. Maavarade kasutus ........................................................................................................ 16

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke......................... 16

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 17

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 17

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................... 19

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised................ 19

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 22

4 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva

Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks

on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada silla kandevõimet. Vt täpsemalt ka ptk 1.

Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja

sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu

osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

Eelhinnangu objektiks on riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla

(71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärk on Tõdva silla

ümberehituse põhiprojekti koostamine olemasoleva silla ümberehitamiseks, et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild, mis ületab Vääna

jõge koordinaatidel X=6572911,34, Y=542031,90 (Maa- ja Ruumiamet, L-EST süsteemis),

asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja Saustinõmme külas, vt ka ptk 2.

Olemasolev Tõdva sild üle Vääna jõe on 1-avaline, monteeritavatest lihttaladest, 21,1 m

pikkune. Sild on ehitatud 1975. aastal. Teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli

teeregistri 2024. a andmetel 9560 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95%, veoautod ja

autobussid 3%, autorongid 2%). Silla rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmistamisel

küsiti Transpordiameti poolt tegevuse osas seisukohti erinevatelt ametkondadelt. Käesoleva

töö mõistes asjakohased seisukohad on järgnevad:

 Saku Vallavalitsuse kirjas 7-7/2348-2 soov kavandada silla ühele küljele kergliiklustee.

 Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA; 2025. a juuni kuu seisuga vastava valdkonna

ülesandeid täidab Maa- ja Ruumiamet) kirja nr 6.2-2/38293 kohaselt - tagada tulenevalt

maaparandusseaduse § 48 lg 2 maaparandussüsteemi eesvoolu (Vääna jõgi) toimimine.

 Keskkonnaameti kirja nr 6-2/24/19905-2 kohaselt (esitletud projekti sisu kujundavate

seisukoha loendi kokkuvõtted; arvestades mh veeseaduse (VeeS) § 188 lg 1 p 12, kehtiv

alates 01.09.25. a);

1. Vältida koormust jõe hüdromorfoloogiale / veerežiimile. Võimalusel projekteerida

sild selliselt, et veekogu ristlõike pindala ei väheneks. Koostatavas projektis välja

tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub Vääna jõe ristlõike pindala. Veeluba on

kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17).

2. Projekt peab arvestama konkreetse jõe vooluhulkasid, tagada võimalikult looduslik

voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada

paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust.

3. Projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava

ja veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.

4. Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku

(väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal.

Projekti koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid, nt topo-geodeetilised uuringud,

geotehnilised uuringud, hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused ning

liiklusuuringud. Vastavaid uuringuid on arvestatud silla lahenduste väljatöötamisel, kus

projektis on mh antud senise silla konstruktsioonide lammutamise ja uue silla üld- ja tehnilised

andmed, plaanilahendused (sh vertikaalne), muldkeha, katendi, tee- ja sillakatendi

ehitusmaterjalid ning liikluskorraldus – ja ohutusvahendite ja hoolduse korraldamise andmed.

Projekteeritav uus sild (vt ka joonised 1.1 ja 1.2; 3-avaline integraal/raamsild) rajatakse

olemasoleva silla asukohas (eelnevalt olemasolev sild järkjärguliselt lammutatud)

sümmeetriliselt ületatava Vääna jõe suhtes. Projekteeritava silla laiusgabariit suureneb lääne

suunal ning samuti toimub tee mulde ümberehitus selle korrigeerimise/laiendamise teel

(tagades kallasrajad (3x5 m (kõrgus x laius)) mõlemal pool jõge (kuival maal) ja kergliikluse

tarbeks ülekäiguala silla lääneosal). Projektlahendusega ei muudeta veekogu ehk Vääna jõe

ristlõike pindala ning ei muudeta veekogus voolukiirusi, vee elustiku liikumistingimusi ega ka

kaldajoont, ent olemasolev kallas kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks. Veekeskkonnas

toimuvad tööd (materjalide eemaldamine/paigaldamine) jäävad ≤100 m3 piiri. Allpool on välja

6 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

toodud veekogusse, allapoole veepiiri, paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali

mahud. Süvendi kaevamine allpool veepiiri < 50 m3 (kaldakindlustuse paigalduseks tehtav

kaeve). Tahke aine uputamine < 50 m3 (projekteeritud kaldakindlustuse paigaldamine). Tööde

ajal rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud eelhinnangu ptk-s 3, asjakohaste

valdkondade all.

Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole tuvastatud. Kuna tegemist

on tugimaanteega, siis tee sulgemisele ja ümbersõidu lahendustele on eelistatum ajutiste

silderajatiste (vastavalt sõidusuunale) kasutamine üle Vääna jõe. Toimuks ajutise

muldelaienduse rajamine 50 m enne ja peale silda (vajadusel mõlemal suunal), ajutiste

silderajatise paigaldus (monteeritav ca 10 m sildega) ning tööde lõpufaasis ajutiste rajatiste

eemaldamine ja tööalade korrastamine. Projektis seatud tingimus, et vette ajutiste ehitistega

ulatuda ei ole lubatud.

7 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.1. Tõdva uue silla asendiplaani väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025).

8 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. Tõdva uue silla pikilõige väljavõte (allikas: Selektor Projekt OÜ, 2025).

9 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (29.09.2025.

a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava

silla võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe

tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Käesolevas töös kirjeldatav Tõdva sild asub Harju maakonnas, Saku vallas, Lokuti ja

Saustinõmme külas (joonis 2.1.). Sild (15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001) kinnistul)

piirneb Kalda (71801:001:0229; maatulundusmaa), Silla (71801:006:0115; maatulundusmaa),

Saksa (71801:006:0570; maatulundusmaa) ja Ülejõe (71801:001:0780; elamumaa)

maaüksustega. Lähimad elamud asuvad ca 80 m kaugusel Ülejõe (71801:001:0780) ja

Trummali (71801:006:0560) kinnistutel. Vetkatalu kinnistu on 2002. a detailplaneeringu alusel

metallitöökoja ala. Keskkonnakaitseloa nr KL-515538 alusel asub seal mh autolammutus.

Joonis 2.1. Kavandatud sild ja ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

2.1.Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ja arendusdokumentidega

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna

osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk

2.2).

Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – määratud üldised maakonna arengu ruumilised

põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012). Harju

maakonnaplaneering 2030+ alusel paikneb Tõdva sild rohelises võrgustikus. Lähikeskusteks

on teiste hulgas Tõdva-Kajamaa piirkonnad.

10 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Saku valla üldplaneering (2023) – paneb paika valla territooriumi arengupõhimõtted,

ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Kavandatav tegevus jääb rohevõrgustiku

koridori, olemasolevale teele. Piirkonda on reserveeritud koostöös Transpordiametiga ka

perspektiivse Tallinn-Rapla-Türi tee uuendatava tee trassikoridori asetused (Luige-Lokuti

piirkonnas), koos võimaliku eritasandilise liiklussõlmega ja samatasandilise või eritasandilise

ulukiläbipääsuga (ei ole käesoleva eelhinnangu (ptk 1) lahendusega seotud). Olemasoleva ja

olulise transpordikoridori ehk autotee nr. 15 äärde (lääneserva) on kohaliku omavalitsuse poolt

kavandatud ka perspektiivne jalgratta- ja jalgtee.

Saku valla arengukava 2025-2035 (2024) – mõjutab Saku valla tulevikku järgneva 10 a

jooksul, andes pikema sihi valla arengule olulistes valdkondades nagu haridus,

sotsiaalteenused, kultuur, ühistransport, keskkonnahoid jt. Teiste hulgas on väljakutsed ja

vajadused – liiklusohutuse parandamine, mh liiklejate turvalisus, soosides kergliiklejaid.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Vääna jõge

(VEE1094500), mis keskkonnaportaali järgi on 64,6 km pikk ning valgala suurus ca 312 km2.

Vääna jõgi saab alguse Paekna külast lääne-edela pool, Kiili vallas ja suubub Lohusalu

(Soome) lahte. Vääna jõge (lähtest Saku paisuni) seisund on kesine (hea seisundi saavutamise

eesmärk seatud > 2027. a, lubatud EL erandite alusel). Veemajanduskava järgsed koormused

on põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine, füüsiliste omaduste muutmine.

Meetmed ̶ keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, eesvoolude (metsa- ja

põllumaadel) hoiutööde koordineerimine, uuringu läbiviimine veekogu hüdromorfoloogiliste

tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks. Vääna jõe kohta

vt ka ptk 2.2.

2.2.Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgne lühikirjeldus

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud

tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide

parameetritest.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja

lähiümbruses (ca 100 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte,

nitraaditundlikku ala ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid. Siiski saab välja tuua, et

Tõdva sillast ca 200 m kaugusel kagu suunal on arheoloogiamälestis „Kalmistu“

(kultuurimälestiste register nr 18918). Tõdva silla ala naabruses ei ole teadaolevalt võõrliikide

kolooniaid (nt karuputk).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (1:50 000) alusel moodustab kõige ülemise pinnakatte

kihi (v.a muld) eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Kõige ülemised aluspõhja

üksuseks on Hirmuse kihistu (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi

ja mergel (stratigraafiline indeks onO3hr)). Kavandatava tegevusala muldkate (ca 100 m sillast;

joonis 2.2) – peamiselt on gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg), leetjad gleimullad (GI),

küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja õhukesed madalsoomullad (M’’). Maa- ja

Ruumiameti (2025) alusel on arendusala aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud (1:50 000

kaardistuse alusel). Lähimad puurkaevud asuvad ca 100 m kaugusel loode suunas

11 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(PRK0001463; ehitamise aasta 1971; olmevee saamiseks, sügavus 95 m) ja ca 110 m kaugusel

edela suunal (PRK0017495, olmevee saamiseks, sügavus 33 m).

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Vääna jõgi on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (edaspidi riigieesvool), mille

maaparandussüsteemi kood on 4109450020000. Eesvoolu pikkus on 12,65 km. Teisi

maaparandussüsteeme naabruskonda (ca 100 m) ei jää. Vääna jõgi on hea seisundi tagamiseks

ja tulevaseks hoidmiseks korrapärast hoiutööde tegemist vajav riigieesvool kogu pikkuses

(Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022). Vääna jõe lamm on olnud kuni jõe süvendamiseni ja

1960. aastate maaparanduse väljaehitamiseni ulatuslikult üleujutatav ala. Vääna jõe Saku

paisust ülesvoolu jääv osa on maaparandustööde käigus tugevasti muudetud, jõge on

süvendatud ja olulises osas suunatud kanalisse.

EELIS (29.09.2025. a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 100 m raadiuses) välja

vääriselupaigad jakaitstavad looma-, taime-, seene-, samblike liikide leiu- ning elupaigad.

Samuti ei ole tegevuse võimalikus mõjupiirkonnas kaitsealasid vms alasid (sh Natura 2000

alad). Lähim Natura ala on ca 9 km kaugusel lõuna suunal Rahaaugu loodusala (RAH0000338;

EE0020319). Sillast ca 2 km kaugusel kagu suunal on Sausti soo ̶ põhitüüp on rikutud, kuid

taastumisvõimega rabad (7120); elupaigatüübi nimetus/kood on 91D0*.

12 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust

ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust

ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused

(määratakse vajadusel) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 61 lg 5

põhjal):

 maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus;

 märgalad;

 veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale;

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

 maavarade kasutus;

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku

tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.

3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus

Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Sild on seotud riigiteega nr 15 Tallinn-Rapla-

Türi tee. Sillaga seotud tööde raames on esmajärjekorras eelistatud ajutiste sildade kasutamine,

möödapääsuks töömaast, kuid võimalikud on ka alternatiivsed möödasõidu marsruudid. Seega

esinevad ehitustööde ajal teatud mahus liikluse ümberkorraldused.

Tegevus ei muuda maakasutust ja maastikku (sh pinnavormid), pigem toetab paikkonnas

väljakujunenud maakasutuse jätkumist, mis on seotud väljakujunenud transpordikoridoridega,

võimalikkust pikaajalises perspektiivis. Maaga seotud aspekte avatakse vähemalt ka ptk 3.3,

3.4 ja 3.8, kuid tegevuskavandi kohta koondatud teave ei näita negatiivsete mõjude

(keskkonnataluvuse ületamine/pöördumatud muutused/oht inimese heaolule ja tervisele)

ilmnemise võimalikkust.

Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka

täiendavaid meetmeid.

13 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Märgalad

Ptk 2.2 alusel ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse

asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr

76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“).

Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik

määrata ka täiendavaid meetmeid.

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või

kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale

Tegevuse (ptk 1 esitatud kujul) eesmärgiks on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine (vt ka

ptk 1 ja 3.1). Sild ületab Vääna jõge, mille osas ptk-st 2.1 nähtub, et jõe seisund (lõigul lähtest

Saku paisuni) on kesine (põhjusteks põllumaa kuivendus, metsakuivendus, süvendamine,

füüsiliste omaduste muutmine) ja hea seisundi eesmärgi saavutamist on pikendatud (pärast

2027. a). Eelnevalt nimetatud koormustegurite võimendumist kavandatav tegevus ei põhjusta.

Seoseid maaparandusega kirjeldatakse ptk 3.4.

Ehitustegevus on planeeritud Vääna jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse, mis on

projekteerimisel kogutud teabe alusel vastavas asukohas lubatav. Keskkonnaluba on

kohustuslik, kui tegevuse käigus muutub kaldajoon (VeeS § 187 p 17). Seda aga ei kavandata.

Veekeskkonnariskiga tegevuse taotlemist ei ole avaliku tee silla puhul vaja taotleda alates

01.09.2025. a (VeeS § 188 lg 1 p 12). Ptk 1 alusel on veekeskkonnaga seotud mahud ka väga

minimaalsed ehk ≤100 m3. Jõe ümbersuunamise ehk –juhtimise vajadust (ehituse ajaks) ei ole

tuvastatud. Projektis on seatud ka tingimus, et vette ajutiste ehitistega ulatuda ei ole lubatud.

Väheste ohtude minimeerimiseks rakendatavaid meetmeid on käesoleval juhul esitatud

käesoleva alampeatüki lõpus.

Kavandatava tegevuse asukohas on aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud, puurkaevude

sanitaar- või hooldusalasid tööaladeni ei ulatu. Põhjavee ressursse silla rekonstrueerimisel ei

vähendata. Teetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks mõjutada

põhjavett. Juba pinnaveekogumi osas riske vähendavad meetmed (esitatud käesoleva ptk

lõpus) vähendavad mh riskide esinemise võimalikkust ka põhjaveekogumitele.

Tegevusel ei ole otseseid seoseid merekeskkonnaga, st vastavat teemavaldkonda täiendavalt ei

käsitleta. Veestikule sademeveest (ehitusalalt või hilisemast teekasutusest) tuleneda võivad

ohud ei ole olulised, arvestades tee igapäevast kasutatavust ehk liiklussagedusi (vt ka ptk 1).

Siinkohal saab välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja

osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks

sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb

analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate

määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole

sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine)

käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri

14 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure

liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)

lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka

sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult

esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele

võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019; sh

Keskkonnaministri määrus nr 28 (vastu võetud 24.07.2019. a)) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis;

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud;

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt

vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide

heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.

Liiklussageduse suurenemisest tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris

karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves

OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva

objekti puhul mõjueeldusi põhjustav.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud

olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid veestikule, loodusliku mitmekesisuse ja

kaitstavate loodusobjektide aspektidele (sh tagatud on liikide soodsa seisundi hoidmise

eeldused). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval

objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat

15 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal.

Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.

 veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,

sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad

tööd peatada valingvihmade ajaks.

 ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui

10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees kasutada

masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.

 kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

 ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

 ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb

taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.

 kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et

tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Silla ümberehitamise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on

käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu

tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi. Maaparanduse osas on järgitud

projektile seatud tingimusi (vastavalt PTA kirjale, vt ka eelhinnangu ptk 1). Kavandatav

tegevus ei takista ega kahjusta maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist ka

naaberkinnisasjadel.

Käesolevas asupaigas silla ümberehitamine ei oma sisulisi seoseid lokaalse või globaalse

kliima mõjutamisega (mh ei ole ette näha olulist puittaimestiku eemaldamist). Silla

ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhuga) looduslikele valdkondadele, arvestades ka

tegevuspaiga ümbrust (ptk 2), oluliseks pidada ei saa. Elanikkonna mõjutamise eeldusi müra

ja vibratsiooni osas kajastatakse ptk 3.8. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud

õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline

tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele

saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid

(CO). Käesolev tee, millega seotud silda ümber ehitatakse, ei ole väikese liiklussagedusega (vt

ka ptk 1). Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt Rahvatervise seadus (RTerS), Atmosfääriõhu

16 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kaitse seadus (AÕKS) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir-

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul

2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048 sõidukit). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu

saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda

nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste

põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtuseid ei ohustatud. Käesoleva ehk eelhinnanguga käsitletava silla juures oli

liiklussagedus 2024. a registri andmetel 9560 autot/ööpäevas, mis on tunduvalt väiksem

analoogobjekti (ca 19 000 sõidukit ööp) liiklussagedusest. Arvestades, et juba analoogobjekti

liiklussageduse korral oli õhukvaliteet piirkonnas hea, siis on ka käesoleva objekti piirkonnas

hea õhukvaliteedi säilimine tagatud.

Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik

määrata ka täiendavaid meetmeid.

3.5. Maavarade kasutus

Eelhinnangu koostamise hetkel teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ehk silla ehitusalal

maavaravarud puuduvad. Objekti jaoks tarnitav ja kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida

võiksid. Maavarade (sh mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning

ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.

Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik

määrata ka täiendavaid meetmeid.

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla ümberehitamisel ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1

– 2 ning ptk 3.1 ja 3.3). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks

ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua

ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale

teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht

pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigiteest nr

15 Tallinn-Rapla-Türi, millede ühenduskoridori katkematuse tähtsust ja eesmärgistatud

kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks

mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

17 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimine.

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Silla ja sellega seotud rajatiste (vt ka ptk 1) tsooni ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning

puuduvad seosed ka muude looduslike väärtustega või neid toetavate objektidega (mh

vääriselupaigad), sh veekeskkonna elustiku osas. Veekeskkonnaga ja selle kvaliteedi ja

elustikuga ning veekogude kalda tsoonidega seonduvat on kajastatud omakorda eelhinnangu

ptk-s 1, 2.1, 2.2 ning 3.3 (esitatud mh asjakohased tingimused/suunised, suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist). Rohevõrgustiku toimimise

eeldused, koos võimalike liiklusohtlike olukordade vähenemisega, paranevad, kuna uue silla

rajamisel on kavandatud piisavad liikumistsoonid elustikule, silla all, veekogu mõlemal kaldal

(vt ptk 1).

Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik

määrata ka täiendavaid meetmeid.

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ptk 2 sissejuhatava osa alusel paikneb käesolevas töös kirjeldatav sild hajusalt asustatud

piirkonnas. Samas on selle lähialas (vähemalt 100 m) ka elamuid. Maa ja maakasutuslikke

aspekte, seonduvalt silla ümberehitamisega, võetakse kokku ka ptk 3 varasemates

alampeatükkides. Mh juhindutud on ka ptk 2.2 esitatud teabest, et sild ei seondu

kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidega ning ala naabruses ei ole võõrliikide

kolooniaid ega ka ohtlikke ettevõtteid. Maaparandussüsteemidega seonduvat käsitleti ptk-s 3.4.

Siinkohal keskendutakse lähimate elamute (vt ptk 2 sissejuhatav osa) temaatikale, võttes müra,

vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringutest fookusesse kaks kõige suurema

häiringueeldusega teemat (vibratsioon ja müra). Täiendavad tingimused seati ptk lõppu müra

häiringute minimeerimiseks.

Soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt

tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva

vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon),

sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite

konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase

kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest

kaugenemisega (Hunaidi, 2000 (Traffic Vibrations in Buildings)).

Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete

lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase

erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu

võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada

hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt

18 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid

vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest.

Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.

Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni

põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning

erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid

vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023; Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0

asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang) alusel mõjutavad ehitusaegset

vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord

ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele

vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist

oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest –

lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017; Lüganuse lubjakivikarjääris

kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang) kohaselt (tugineb Väo

lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad

hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus

läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn

järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini

~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid

enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat

vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks

nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat

mõju piirkonna elanike heaolule. Tavapäraselt sätestatakse võimalike riskide maandamiseks ja

hilisemate vaidluste vältimiseks suunis tööalast kuni 20 m tsoonis fikseerida ehitiste (elamud

jms) seisund enne ehitustöid. Käesoleval juhul vastavas tsoonis olulised ehitised puuduvad.

Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga,

siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste

ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi

mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-

ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks

mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

19 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse

keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal

välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed ja ka olulise mõju

avaldumise eeldus.

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes peatükkides 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole Tõdva silla ümberehitamisega

olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Eelhinnangu ptk-

s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate

häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku

otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

20 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva eelhinnangu objektiks oli riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva

Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekt. Projekti (koostaja Selektor Projekt OÜ) eesmärgiks

on olemasoleva Tõdva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada silla kandevõimet.

Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning

selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs.

Kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 3.10 esitatud infost, ei ole Tõdva silla

ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette

näha. Eelhinnangu ptk-s 3.3, 3.6 ja 3.8 on esitatud samas tingimused/suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Asjaomaste ametkondade loendi üle otsustab otsuse eelnõu koostaja. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku

otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.3, 3.6 ja 3.8

tingimustest/suunistest, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat

minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised:

 erosiooni või reostuse vältimiseks – ehitusmaterjale ladustada ainult transpordimaal.

Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.

 veesiseseid töid tuleb vastava veekogu puhul ajastada 01.06 kuni 31.03 ehk suvise,

sügisese ja talvise madalvee perioodidele. Veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad

tööd peatada valingvihmade ajaks.

 ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal (kaugemal kui

10 m) on vältimatu, tuleb tööd kavandada selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja põhjavette. Tehnikat tankida väljaspool veekaitsevööndit. Vees

kasutada masinaid, millede lekkekindluses on eelnevalt veendutud.

21 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

 ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

 ehitustööde käigus kallaste kahjustamisel (väljaspool tulevasi püsivaid rajatisi) tuleb

taastada nende võimalikult looduslähedane seisund, minimeerides ka erosiooniohtu.

 kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis projektis märkida, et

tegevuseks on vajalik eelnev Keskkonnaameti nõusolek.

 silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ümberehitamistööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimine.

 ehitusmüra piirväärtusena rakendub ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) tase. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

22 Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuva Tõdva silla (71) ümberehituse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025 a.).

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/) viimati alla laetud 29.09.2025

(Keskkonnaagentuur).

 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022–2027 (Põllumajandus- ja

Toiduamet, 2022).

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 Kliimaministeerium, 2022.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025.

 Saku valda kavandatava ratsaspordikeskuse detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Alkranel OÜ, 2020.

 Saku valla arengukava 2025-2035. Saku vald, 2024.

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 2021.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maa- ja Ruumiamet

Keskkonnaamet

Saku Vallavalitsus

Meie 20.01.2026 nr 8-1/26-005/977-1

Tõdva silla ümberehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna–Rapla–Türi tee km

12,867 asuva Tõdva silla (nr 71) ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt

projektile „Riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 12,829 asuv Tõdva silla (71) ümberehituse

põhiprojekt“ (töö nr P25001).

Projekti eesmärk on olemasoleva Tõdva silla asemele uue silla ehitamine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/kmkZ4P8jun4ZK4P

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 04.02.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Tõdva silla tee ehitusloa eelnõu

2. Tõdva silla ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Tõdva silla keskkonnamõju eelhinnang