MTÜ Kirderanniku Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Kokkuvõte strateegiadokumendis tehtud muudatustest

Sissejuhatus (lk 2)

• Ajakohastatud Kirderanniku Koostöökogu liikmeskonna koosseis (Jõhvi vald ja Toila vald ühinesid alates 28.11.2025).

Ptk 1.1 Tegevusrühm ja liikmeskond (lk 3)

• Täpsustatud KIKO liikmete arv ja jaotus sektorite ning omavalitsuste lõikes.

• Uuendatud liikmeskonna andmete kuupäevad ja viited.

Ptk 1.2.1 Territoorium ja rahvastik (lk 4)

• Muudetud omavalitsusi puudutavaid andmeid valdade ühinemisega seoses

Ptk 4.1 Meede 1 (lk 25)

• Lisatud toetuse saajate hulka mittetulundusühingud

• Lisatud nõutud dokumentide väli

• Muudetud abikõlblikku toetuse summat

• lisatud MTÜde toetuse määr

Ptk 4.2 Meede 2 (lk 27-28)

• Täpsustatud on toetatavaid tegevusi

• Lisatud nõutud dokumentide väli

• Muudetud abikõlblikku toetuse summat

Ptk 4.3 Meede 3 (lk 29-30)

• Täpsustatud on toetatavaid tegevusi

• Lisatud nõutud dokumentide väli

• Muudetud on KOV toetuse määra

Ptk 4.4 Meede 4 (lk 32)

• Mittetoetatavad tegevused on viidud vastavusse määruse ja meetmelehega

• Täpsustatud on toetuse saajaid

• Lisatud nõutud dokumentide väli

• Täpsustatud on toetuse summad

Ptk 5.2 Projektide hindamine (lk 36)

• On viidud vastavusse hindamiskriteeriumitega

Ptk 6 Rakendamiskava (lk 41-42)

• Muudatud on toetussummad ja toetuse määr vastavalt eelnevatele muudatustele.

• Muudetud on eelarve jagunemist aastate lõikes

Tähe 4 / 51010 Tartu / 737 1200 / [email protected] / www.pria.ee / registrikood 70005967

Urmas Kase REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika tn 1 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10122 Harju maakond EESTI [email protected]

22.12.2025 nr 13-40.5/25/468-3

Kirderanniku Koostöökogu strateegia 2023- 2027 muutmine

Lugupidamisega

Angelika Parts rakendusjuht Toetuste rakendamise osakond Toetuste rakendamise büroo

Lisa(d): Strateegia muutmisega seotud dokumendid Strateegia muudatuste kokkuvõte 05.12.2025 üldkoosolekul osalejad 1 05.12.2025 üldkoosolekul osalejad 2

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

Kirderanniku Koostöökogu esitas 15.12.2025 PRIA-le strateegia 2023-2027 muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA

Märge tehtud: 22.12.2025 Kehtib kuni: 21.12.2100

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

Kirderanniku Koostöökogu strateegia 2023-2027

1

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 2

1. Kirderanniku Koostöökogu ...................................................................................................... 3

1.1. Tegevusrühm ja liikmeskond ......................................................................................................... 3

1.2. Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkonna kirjeldus ..................................................... 4

1.2.1. Territoorium ja rahvastik ......................................................................................................................... 4

1.2.2. Majandus .......................................................................................................................................................... 9

1.2.3. Avalikud teenused ja kodanikuühiskond ........................................................................................ 12

1.3. 2015-2022 strateegiaperioodi elluviimise tulemused ....................................................... 15

1.3.1. Strateegia rakendamise seirenäitajate ülevaade (tulemused, väljundid).......................... 16

2. Tegevuspiirkonna arenguvajadused ja -võimalused ................................................... 20

2.1. Peamised arenguvajadused .......................................................................................................... 20

2.2. SWOT ..................................................................................................................................................... 21

3. KIKO piirkonna arenguprioriteedid ja eesmärgid perioodiks 2023–2027 ......... 22

3.1. Visioon ja valdkondlikud eesmärgid ......................................................................................... 22

4. Strateegia rakenduskava........................................................................................................ 24

4.1. Meede 1: Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus .................................................................... 24

4.2. Meede 2: Kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik ruum .......... 26

4.3. Meede 3: Aktiivsed noored ........................................................................................................... 28

4.4. Meede 4: Sotsiaalne kaasatus (ESF+ meede) .......................................................................... 30

4.5. Meede 5: KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid .............................................................. 32

4.6. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus .............................................................................. 34

5. Strateegia rakendamise juhtimine ja seire ...................................................................... 35

5.1. Strateegia elluviimise juhtimine ................................................................................................. 35

5.2. Projektide hindamine ..................................................................................................................... 36

5.3. Strateegia seire.................................................................................................................................. 37

5.4. Strateegia muutmine ....................................................................................................................... 38

5.5. Koostöö teiste tegevusgruppide ja piirkondlike organisatsioonidega ......................... 39

6. Strateegia rahastamiskava .................................................................................................... 40

Lisad ................................................................................................................................................... 42

Lisa 1. Tegevuspiirkonna valdade maaliste ja väikelinnaliste asustusüksuste statistika

......................................................................................................................................................................... 43

Lisa 2. KIKO hetkeolukorra analüüs .................................................................................................. 47

Lisa 3. KIKO koostöölepped teiste tegevusrühmadega .............................................................. 47

Lisa 4. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine .................................................................. 48 Lisa 5. Seosed teiste arengudokumentidega................................................................................... 51

2

Sissejuhatus

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ (edaspidi KIKO) on LEADER-tegevusrühm, mille liikmeteks on

alates 28.11.2025 Jõhvi vald ja Narva-Jõesuu linn ning nende piirkondade ettevõtted ja kolmanda

sektori organisatsioonid.

Alates loomisest 2006. aastal, on KIKO koostanud oma tegutsemist ja piirkonna arendamist

suunavaid strateegiaid. Käesolev dokument on KIKO strateegia aastateks 2023-2027 ning

tegemist on järjekorras kolmanda strateegiaga.

Strateegia on aluseks KIKO tegevustele aastatel 2023–2027 ning strateegia elluviimise peamised

vahendid on LEADER-meetme toetused, mille jagamist strateegiaga suunatakse.

Toetusi jagatakse LEADER-sekkumise printsiipide alusel, mille üldeesmärk on maapiirkondades

atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike

kogukondade terviklik arendamine. Spetsiifilisteks eesmärkideks on:

⮚ ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu;

⮚ kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

⮚ teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu;

⮚ keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ning rakendamine;

⮚ maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine.

KIKO panustab oma strateegiaga kõikidesse ülaltoodud eesmärkidesse.

Eelnevate strateegiatega on KIKO rakendanud vaid Euroopa Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondi (EAFRD) meetmeid. Uuel strateegiaperioodil lisandub käesolevasse

strateegiasse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) meede. Seetõttu on KIKO määratlenud käesoleva

strateegiaga ka eesmärgid ja tegevused, mis panustavad alloleva ESF+ erieesmägi saavutamisse:

⮚ inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Strateegia koostamist alustati 2022. aasta veebruaris koostöös piirkonna ettevõtete,

vabaühenduste ja omavalitsuste esindajatega. Sisendi saamiseks ja sihtgruppide arvamuse

väljaselgitamiseks viidi läbi veebiküsitlusi, arutelusid ning seminare (Lisa 4. Strateegia

koostamise protsess ja kaasamine). Samuti koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna

hetkeolukorra analüüs, milles käsitleti piirkonna elanikkonda, sotsiaal-majanduslikke näitajaid ja

eelmist strateegiaperioodi (Lisa 1. KIKO hetkeolukorra analüüs).

KIKO strateegia koosneb kuuest osast. Esimeses osas on antud lühiülevaade tegevuspiirkonnast

ning eelmise perioodi peamistest tulemustest. Teine ja kolmas osa sisaldavad infot KIKO

piirkonna arenguvajaduste ja võimaluste kohta ning määratlevad arenguprioriteedid ja

eesmärgid. Neljas osa annab ülevaate strateegia valdkondlikest meetmetest ja nende tingimustest.

Viiendas osas kirjeldatakse strateegia rakendamise juhtimist ja seire protsesse. Kuuendas osas

määratletakse strateegia rahastuse üldpõhimõtted ja määrad.

Suur tänu piirkonna elanikele, ettevõtjatele ning KIKO liikmetele panuse eest strateegia

koostamisel!

3

1. Kirderanniku Koostöökogu 1.1. Tegevusrühm ja liikmeskond

Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) asutamisleping sõlmiti 23.08.2006 Jõhvis.

Kirderanniku Koostöökogu üldeesmärgiks on kohaliku elu arendamine ning LEADER-toetustega

elanike rahulolu suurendamine arenenud ja uuendusliku ettevõtluse abil ning kolmanda sektori

aktiivsuse kasvatamine kohalike omavalitsuste partnerluse kaudu.

17.06.2025 seisuga on MTÜ-l Kirderanniku Koostöökogu 57 liiget. 20 liiget on mittetulundussektorist, ettevõtlussektorist 34 ning lisaks 3 omavalitsust: Jõhvi Vallavalitsus,

Toila Vallavalitsus ja Narva-Jõesuu Linnavalitsus.

Jõhvi vald Narva-Jõesuu linn Toila vald Kohalikud omavalitsused 1 1 1

Ettevõtted 9 5 20 MTÜ-d ja SA-d 5 5 10 KOKKU 15 11 31 Tabel 1. Tegevusgrupi liikmed, 17.06.2025.

4

1.2. Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkonna kirjeldus 1.2.1. Territoorium ja rahvastik

KIKO tegevuspiirkond hõlmab alates 28.11.2025 kahte Ida-Viru maakonna omavalitsuse

territooriumi, uuel strateegiaperioodil neist ühte vaid osaliselt. Seoses perioodi 2023-2027

muudatustega, ei saa tegevuspiirkonda enam kuuluda valdade asustusüksused, mis kuuluvad

linnalisse asustuspiirkonda. Kuna Jõhvi vald sisaldab endas ka linnalisi asustuspiirkondi, siis

jäävad KIKO tegevuspiirkonnast uuel perioodil välja Jõhvi vallas asuvad Jõhvi linn, Jõhvi küla ning

Järve küla.

Kuna eelmisel strateegiaperioodil (2015-2022) kuulusid tegevuspiirkonda ka eelmainitud

linnalised piirkonnad, on praegusel perioodil oluliselt vähenenud tegevuspiirkonna elanike arv.

Tulenevalt muudatustest, mida KIKO kui tegevuspiirkond ei ole ise saanud mõjutada, jääb

tegevuspiirkonna elanike arv uuel perioodil alla LEADER-määruses nõutud 10 000 elaniku piiri.

Tegevuspiirkonna pindala on 785 km2.

Tegevuspiirkonna arvestuse aluseks olev elanike arv:

Vald Asustusüksused (maalised ja väikelinnalised) Elanike arv (01.01.2022)1

Jõhvi vald Edise küla, Kahula küla, Kose küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pajualuse küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla, Puru küla, Sompa küla, Tammiku alevik

1090

Narva-Jõesuu linn

Arumäe küla, Auvere küla, Hiiemetsa küla, Hundinurga küla, Kudruküla, Laagna küla, Meriküla, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Peeterristi küla, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Puhkova küla, Sinimäe alevik, Sirgala küla, Soldina küla, Sõtke küla, Tõrvajõe küla, Udria küla, Vaivara küla, Viivikonna küla, Vodava küla

4175

Toila vald

Altküla, Amula küla, Kaasikaia küla, Kaasikvälja küla, Kabelimetsa küla, Kohtla küla, Kohtla-Nõmme alev, Konju küla, Kukruse küla, Martsa küla, Metsamägara küla, Mõisamaa küla, Ontika küla, Paate küla, Peeri küla, Päite küla, Pühajõe küla, Roodu küla, Saka küla, Servaääre küla, Toila alevik, Täkumetsa küla, Uikala küla, Vaivina küla, Valaste küla, Vitsiku küla, Voka küla, Voka alevik

3812

9077

1 Statistikaamet, 01.01.2022.

5

KIKO tegevuspiirkond on koos tegutsenud alates 2006. aastast ning omab tugevat kultuurilist

sidet ja kasvavat koostegutsemise tahet. Tegevuspiirkonnas on edukalt ellu viidud kahe EL

programmperioodi LEADER-strateegiad ning tegevusrühma võimekus ei ole muudatuste tõttu

kannatanud.

Lisaks tihenenud sidemetele tegevuspiirkonna kogukonna, ettevõtlussektori ja organisatsioonide

vahel, eristub KIKO oluliselt ülejäänud Eestist ja teiste kohalike tegevusrühmade territooriumist

rahvastiku koosseisu poolest, sest suur osa elanikest on mitte-eestlased. Vähene eesti keele oskus

muudab peaaegu võimatuks eestikeelse meediaruumi jälgimise ning sellest tulenevalt on levinud

ka usaldamatus riigi ja selle institutsioonide vastu. Vähe integreeritud elanikkonna osa on mõnel

välisriigil kergem riigivastastes tegevustes ära kasutada Eesti siseasjadesse sekkumise huvi

korral. Seega on väga oluline puuduliku keeleoskusega elanikkonna osa sidumine muu Eestiga

ning KIKO tegevusrühmal on selle sidususe ja usalduse loomisel piirkonnas suur roll. Venekeelse

elanikkonna kaasamine LEADER-tegevustesse on nõudnud ja nõuab tegevusrühmalt jätkuvalt

suuri jõupingutusi, kuid Kirderanniku Koostöökogu pikaaegse töö tulemusel on õnnestunud

aasta-aastalt jõuda aina rohkemate venekeelsete ettevõtjate ja kolmanda sektori esindajateni.

Uuel perioodil on kavas tihedam info edastamine ja kogukondade kaasamine nii eesti- kui

venekeelse kogukonna seas.

Lisaks on piirkonnas ettevõtlusaktiivsus võrreldes ülejäänud Eestiga väga madal, mida saab

siduda muust rahvusest elanike suure osakaaluga ning nende kultuurilise tausta ja hoiakute

erinevusega. Seega on ettevõtluse toetamine, sh LEADER-projektitoetuse abil, piirkonnas olulise

tähtsusega, et tõsta ettevõtlusaktiivsust, aga ka selleks, et suurendada usaldust

riigiinstitutsioonide ja nendelt saadava abi ning toetuste vastu

Eelnevat arvesse võttes on oluline käsitleda Kirde-Eestit, sh Kirderanniku tegevuspiirkonda,

kõrgendatud tähelepanu vajava piirkonnana ka LEADER-tegevuses, kuna ta eristub ülejäänud

Eestist kultuurilis-etnilise eripära ja mitmete teiste näitajate (ettevõtlusaktiivsus, tööpuudus,

keskmine sissetulek elaniku kohta, elukvaliteet, julgeoleku küsimused jne) poolest ning piirkond

vajab arenemiseks oluliselt suuremat pingutust, võrreldes teiste piirkondadega Eestis.

Eelnevat arvesse võttes ja teades, et Kirderanniku Koostöökogul on olemas pikaajaline kogemus

ja oskusteave ning liikmete ja juhtkonna tahe piirkonna arendamiseks, on KIKO tegevuspiirkond

suuruses, mille elanike arv jääb alla 10 000, põhjendatud. Samuti aitab see vältida olukorda, kus

KIKO piirkonda arendataks territoriaalses koosluses, millel puudub ühine ja tugev majanduslik,

kultuuriline ning sotsiaalne sidusus.

Piirkonna rahvastiku muutused ja trendid

Sarnaselt 2015-2022 strateegiaperioodile eelnenud aastatele, on KIKO tegevuspiirkonna

rahvastik jätkanud vähenemist ka perioodil 2015-2022. Pigem on rahvastiku vähenemine

kiirenenud.2

Kuna Statistikaameti poolt avaldatav statistika võimaldab üldjuhul eraldada andmeid

haldusüksuse järgi ning vallasiseste linnade lõikes, kuid ei anna statistikat asustusüksuste/külade

lõikes (sh ka linnaliste külade), on analüüsi aluseks olevas statistikas kajastatud üldjuhul Toila ja

Jõhvi valla andmeid koos linnaliste küladega (Järve küla ja Jõhvi küla).

2 Siin ja edaspidi on hetkeolukorra analüüsis võrdlevate andmete olemasolu korral võetud aluseks ajavahemik 2015-2022 (eelmine strateegiaperiood). Võrdlevate andmete puudumise korral on ajavahemikku lühendatud.

6

2015. aastal elas Jõhvi vallas (v.a. Jõhvi linn), Narva-Jõesuu linnas ja Toila vallas 10 987 elanikku.

Aastaks 2022 on elanike arv vähenenud 1011 elaniku võrra (keskmiselt 145 inimese võrra aastas)

9976 elanikuni. Sealjuures on piirkonna tõmbekeskuse - Jõhvi linna - rahvastiku vähenemine

peatunud ja viimased aastad on kaasa toonud mõningase Jõhvi linna rahvastiku kasvu.

Piirkond 2015 2022 Muutus (arv) Muutus (%)

Eesti 1 314 870 1 331 796 16 926 1,6%

Ida-Viru maakond

144 941 132 736 -12 205 -8,4%

Jõhvi linn 10 409 10 481 72 0,7%

Jõhvi vald (v.a linn)

1 604 1 466 -138 -8,6%

Narva-Jõesuu linn

4 523 4 175 -348 -7,7%

Toila vald 4 860 4 335 -525 -10,8%

KIKO (sh. Jõhvi ja Järve küla)

10 987 9 976 -1 011 -9,2%

Tabel 2: KIKO ja võrdluspiirkondade elanike muutuste dünaamika (Statistikaamet, 01.06.2022).

7

Joonis 1: Rahvastiku muutuse dünaamika KIKO piirkonnas vanusegrupiti 2015-2022 (Statistikaamet,

01.06.2022).

⮚ Vanusegrupis 0-19 on rahvastiku vähenemine võrreldes eelmise perioodiga

aeglustunud. Viimase 7 aasta jooksul on vanusegrupp kahanenud 4% võrra (eelneval

referentsperioodil 2005-2015 oli kahanemine 24%). Kõige kiiremini on vanusegrupp

kahanenud Toila vallas (-8,8%), sellele järgneb Narva-Jõesuu linna territoorium (-2,7%)

ning Jõhvi valla territooriumil on vanusegrupp kasvanud 25 inimese võrra (+8,1%).

⮚ Vanusegrupis 20-64 on kahanemine olnud kõige suurem. Kokku on vanusegrupp kahanenud rohkem kui 1200 inimese võrra (-18,1%). Valdade vahelised erisused on väikesed: Jõhvi vald -18,1%, Narva-Jõesuu vald -18,7% ja Toila vald -17,6%. Antud vanusegrupis on trendiks pigem kahanemise kiirenemine.

⮚ Vanusgrupis 65 ja vanemad on vastavalt ootustele toimunud kasv.

Sündide arv KIKO piirkonnas langeb ja surmade arv tõuseb, mille tulemusena on loomulik iive

trendina negatiivne ning süvenev.

Piirkonna rahvastiku kahanemist soodustab ka negatiivne rändesaldo. Samas on rändesaldo trend

liikumas pigem positiivses suunas, mis on võrreldes eelmise strateegiaperioodiga kaasa toonud

rahvastiku vähenemise aeglustumise (2015, -93 elanikku; 2021, -42 elanikku).

Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi jätkab Ida-Viru maakonna rahvastik vähenemist

kiirenevas tempos. Sealjuures jätkub noorte ja tööealiste osakaalu vähenemine kogu rahvastikust

ning oluliselt suureneb vanemaealiste osakaal. Rahvastiku vähenemise tempo on küll

aeglustunud, kuid noorte ja tööealiste osakaal kogu rahvastikust jätkab siiski vähenemist määral,

mis mõjutab piirkonna arengut ja suurendab survet tööturule.

Sotsiaalsed riskirühmad ja sotsiaalne kaasatus

KIKO tegevuspiirkonna olulisemate sotsiaalsete riskirühmade hulka kuuluvad üle 65-aastased,

puuetega inimesed ning suure hoolduskoormusega inimesed. Sotsiaalsesse riskirühma kuuluvatel

8

inimestel on suurem risk jääda välja ühiskonnaelust ning mitte omada ligipääsu tegevustele, mis

aitaksid neil elada täisväärtuslikku elu.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb Eestis 2035. aastaks 65-

aastaste ja vanemate osakaal 24,2% rahvastikust, sealjuures Ida-Viru maakonnas 37,1%

rahvastikust.

Joonis 2: Rahvastikuprognoos: 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust (Statistikaamet, 01.03.2023).

65-aastaste ja vanemate vanusegrupi kasv on toimunud ka KIKO piirkonnas. 2022. aastal oli KIKO

piirkonnas 65-aastaste ja vanemate osakaal 24,9% piirkonna rahvastikust (2015. aastal 19,9%).

Rahvastiku vananemine on toonud kaasa suurema hooldusvajaduse ning vajaduse mõelda

rohkem eakate kaasamisele.

Puuetega inimeste osakaal rahvastikust on Eestis ja Ida-Viru maakonnas viimastel aastatel pigem

vähenenud ja 2022. aastal oli neid vastavalt 10,1% (Eesti) ja 15,9% (Ida-Virumaa). Analüüsid

näitavad, et puuetega inimestest osalevad tööhõives vaid pooled ning 28,4% puuetega inimestest

ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus, samas kui puueteta inimestest ohustab see 17,8%.3

KIKO tegevuspiirkonnas elas 1.01.2022 seisuga 2484 puuetega inimest, kes moodustasid 12,1%

piirkonna rahvastikust. Tegemist on mõnevõrra väiksema osakaaluga kui Ida-Virumaal tervikuna, kuid see on siiski suurem kui Eesti keskmine. Üle 65% KIKO piirkonna puuetega inimestest on

vanemad kui 65 aastat ja 30% puuetega inimestest on vanuses 16-64.4

Vanus ja puue on mõlemad tugevalt seotud inimeste terviseseisundiga. 17,1% Ida-Virumaa

elanikest (vanuses 16+) peab oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks. Kuigi nende elanike

osakaal on viimaste aastate jooksul vähenenud, on tegemist siiski Eesti keskmisest (12,9%)

oluliselt suurema osakaaluga. 37,1% Ida-Virumaa elanikest toovad välja, et nende

igapäevategevused on suurel või mõningal määral piiratud tulenevalt nende terviseseisundist.

Kõige enam peavad oma igapäevaelu terviseseisundist tulenevalt piiratuks 65-aastased ja

vanemad, seda arvab ligi 60% antud vanuserühmast.5

Lisaks eakatele ja puuetega inimestele, on sotsiaalse kaasatuse riskirühmas hoolduskoormusega

inimesed. Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu andmetel tegeleb mõne teise inimese

3 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1137&langId=et 4 https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika 5 Statistikaamet, 31.03.2023

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2022 2027 2030 2035

65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust (%)

Eesti Ida-Virumaa

9

hooldamisega 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest, sealjuures maakonniti on hooldajate

osakaal suurim Ida-Viru maakonnas (23%). Eristades hooldajate seas leibkonnasiseseid

hooldajaid6 ja väljaspoolt leibkonda pärit hooldajaid7, on nende osakaal mõlemas kategoorias

samuti kõrgeim Ida-Viru maakonnas (vastavalt 10% ja 16%).8

Hoolduskoormus võib olla oluliseks takistuseks tööturul osalemisel, mõjutada toimetulekut ning

tekitada või suurendada sotsiaalset tõrjutust.

Peamised järeldused

❖ KIKO piirkonna rahvastik jätkab vähenemist ja elanikkond vananeb kiirenevas tempos.

Erinevalt teiste vanusegruppide elanikkonna kahanemisest, on 65 ja vanemate

vanusegrupis toimunud elanikkonna kasv.

❖ Aktiivne elanikkond (20-64) väheneb kõige kiiremini, mis avaldab mõju kogu piirkonna

arengule. Võrreldes eelmise perioodi andmetega on tööealiste (20-64) vanusegrupi

langustrend pidev ja järsem.

❖ Noorima vanusegrupi (0-19) vähenemine on aeglustunud, mistõttu muutub üha

olulisemaks pakkuda peredele ja noortele tegevusi ning toetada töökohtade säilimist ja

loomist, et ei toimuks edasist piirkonnast lahkumist.

❖ Positiivsena saab välja tuua, et rändesaldo on trendina pigem paranev. Kuna KIKO piirkonna näol on tegemist keskuste ja linnalähedase atraktiivse piirkonnaga, võib see olla

sisserändajatele atraktiivne elukoht. Oluline on jätkuvalt parandada teenuste

kättesaadavust ja elukeskkonna atraktiivsust piirkonna elanikele.

❖ KIKO piirkonnas on Eesti keskmisest suurem osakaal sotsiaalsetesse riskirühmadesse

kuuluvaid elanikke. Arvestades rahvastikutrende ning vanusegruppide tervisenäitajaid,

võib arvata, et KIKO piirkonnas nende riskirühmade osakaal pigem suureneb, mis toob

kaasa suurema hoolduskoormuse ning tõstab sotsiaalsete oskuste ja kontaktide

vähenemise riski. Sellest tulenevalt on vaja teha jõupingutusi riskirühmade toetamiseks

ja vajaduste täitmiseks, et tagada nende heaolu, väärikas vananemine ning kaasatus

ühiskonda.

1.2.2. Majandus

Põhiandmed sisemajanduse koguprodukti kohta on esitatud maakonnapõhiselt. Kuna KIKO

piirkond asub Ida-Viru maakonna tõmbekeskuste ja suuremate linnapiirkondade vahetus

läheduses, on nende piirkondade majandused omavahel tihedalt seotud.

6 Leibkonnas hooldajate hulka arvestatakse siinkohal nii inimesed, kes hooldavad ainult leibkonnaliiget/ liikmeid, kui need, kes hooldavad samaaegselt nii leibkonnaliiget/liikmeid kui ka väljaspool leibkonda elavat inimest. 7 Väljaspool leibkonda hooldajate hulka arvestatakse siinkohal nii inimesed, kes hooldavad ainult väljaspool leibkonda elavat inimest/inimesi, kui need, kes hooldavad samaaegselt väljaspool leibkonda elavat inimest/inimesi ja leibkonnaliiget/liikmeid. 8 Elanikkonna hoolduskoormuse uuring, Turu-Uuringute AS, 2022 https://www.sm.ee/uudised-ja- pressiinfo/andmed/uuringud-ja-analuusid#sotsiaalvaldkonna-uuringud-ja-analsid

10

Joonis 3: Ida-Viru maakonna SKP jooksevhindades, SKP elaniku kohta ja SKP osatähtsus Eesti SKP-st

(Statistikaamet, 01.06.2022).

Eelnevates piirkonna analüüsides on välja toodud seos Ida-Viru maakonna SKP ja maailmaturu

naftahinna vahel. Ka aastatel 2015-2020 on antud seos selgelt nähtav, mis tähendab, et maakonna

majandus on endiselt tugevalt sõltuv põlevkivisektorist. Arvestades 2020. aasta tervishoiukriisi

ja 2022. aasta Venemaa agressiooni tõttu tekkinud hinnahüppeid (sealhulgas naftahinna

hüppelist kasvu), ei ole selles osas ette näha suuremaid muutusi. Samas on vaja KIKO piirkonnas

jätkuvalt soodustada majanduse mitmekesistamist ja lisandväärtuse tõstmist.

Võrreldes viimase 15 aasta andmeid, on Kirde-Eesti, sh. Ida-Viru maakonna, SKP osakaal Eesti

SKP-st jätkuvalt vähenenud. Sama kehtib ka teiste Eesti piirkondade kohta, välja arvatud Põhja-

Eesti, kuna sinna on koondunud suurem osa Eesti majandustegevusest. Samas on viimase 10 aasta

jooksul näha languskõvera aeglustumist ning viimase 5 aasta trendijoon on pigem positiivne.

11

Joonis 4: Ettevõtete arv ja ettevõtlusaktiivsus KIKO piirkonnas (Statistikaamet, 01.06.2022).

Ettevõtete arv on viimastel aastatel KIKO piirkonnas pidevalt kasvanud ning majanduslikult

aktiivsete ettevõtete osakaal on püsinud võrdlemisi stabiilsena (umbes 80%).

Kui vaadelda KIKO piirkonna arengut viimasel viiel aastal uue strateegiaperioodi

tegevuspiirkonna piirides, on ettevõtlusaktiivsus oluliselt kasvanud (+17%). Kasv on suurem nii

Eesti keskmisest (+8%) kui Ida-Viru maakonnast, kus on näha hoopis ettevõtlusaktiivsuse

kahanemist (-13%).

Samas KIKO piirkonna elanikud ise peavad madalat ettevõtlusaktiivsust endiselt üheks suurimaks

probleemiks seoses piirkonna arenguga. Lisaks ettevõtlusaktiivsusele on probleemiks ka

ettevõtjate vähene ambitsioonikus ja innovaatilisus.9

Suurem osa ettevõtetest on registreeritud osaühingutena (75,8%) ja füüsilistest isikutest

ettevõtjatena (FIE, 22,2%). Suuremas osas ettevõtetes (93%) töötab alla 10 inimese, mis on

sarnane Eesti ja Ida-Viru maakonna keskmisega (95%) või isegi mõnevõrra väiksem.

Turism on seotud mitmete ettevõtlusvaldkondadega ning kõik KIKO piirkonna omavalitsused

peavad turismi jätkuvalt oluliseks valdkonnaks. Ida-Virumaal on tegutsev turismiklaster, mille

turundustegevused on viimastel aastatel Ida-Virumaa nähtavust suurendanud, andes oma panuse

piirkonna maine tõstmisse. Lisaks peavad piirkonna omavalitsused oluliseks ettevõtluskoostöö

arendamist, seda eriti turismivaldkonnas.

Aastate 2020-2021 tervishoiukriisi ja 2022. aasta Venemaa agressiooni tulemusel on piirkonnas

vähenenud külastuste arv, sealjuures eelnevalt prioriteediks seatud Venemaa suunalt. Seega on

oluline külastusteenuste ümberkujundamine vastavalt siseturistide ning uute välissihtturgude

(Soome ja Läti) ootustele ning liikuda edasi ühiste turundustegevustega. Osaliselt on maakonna

tasandil ümbersuunitlemine toimunud, sest majutatud siseturistide arv jõudis 2021. aastal pea

9 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022.

12

samale tasemele aastaga 2019 ning ületas selle taseme 2022. aastal (kasv 3%)10. Samas oli kasv

väiksem kui Eesti keskmine, mis tähendab, et siseturistid vajavad piirkonda tulemiseks

lisamotivatsiooni. Välisturgude osas on maakonnas põhirõhk asetatud Soomele.

Peamised järeldused

❖ Ida-Viru (sh. KIKO piirkonna) SKP ja lisandväärtus kasvab, kuid olulist muutust võrreldes

Eesti keskmise ja osakaaluga Eesti SKP-st toimunud ei ole.

❖ Piirkonna töötasu on jätkuvalt Eesti keskmisest oluliselt madalam, suuremat muutust

viimaste aastatega toimunud ole. Brutopalk kasvab Eesti keskmisega samas tempos. Kuna

piirkonnas ei ole veel piisavalt kaasaegseid hästi tasustatud töökohti, võib see kaasa tuua

noorte spetsialistide lahkumise või piirkonda mitte-tulemise.

❖ Piirkonna jaoks olulise turismisektori näitajad on viimasel ajal maailmas toimunud

sündmuste tõttu langenud, ära on langenud oluline Venemaa turg ja ka muude välisriikide

külastajad. Kuigi piirkond on end ümber suunitlemas Eesti turule ning välisturgudest ka

Soome turule, tuleb sellel suunal edasi tegutseda ning luua tooteid/teenuseid, mis sobivad üheaegselt nii sise- kui välisturistidele.

❖ KIKO piirkonnas on ettevõtete ja majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv kasvanud.

Samuti on trendiks ettevõtete lisandumine.

❖ KIKO piirkonna ettevõtlusaktiivsus on Eesti keskmisest madalam, kuid

ettevõtlusaktiivsus kasvab jõudsalt. Seda hoolimata asjaolust, et Ida-Viru maakonna osas

on näha pigem ettevõtlusaktiivsuse langust. Oluline on ettevõtlikkusega seonduvaid

toetusi ja võimalusi veelgi rohkem elanikkonnani viia.

1.2.3. Avalikud teenused ja kodanikuühiskond

Haridus

KIKO piirkonna omavalitsustes on 6 alusharidust pakkuvat haridusasutust 49 rühmaga.11

Alusharidust saavate laste arv on viimase strateegiaperioodi jooksul kõikunud vahemikus 710 –

780 last. Hoolimata negatiivsest iibest ja prognoosidest, ei ole viimase 7 aasta jooksul toimunud

alusharidust saavate laste arvu vähenemist. Pigem on trendiks laste arvu väike kasv, mis on

kooskõlas rahvastikuanalüüsiga, mis näitas rahvastiku kahanemise aeglustumist nooremas

vanusegrupis. Üldharidust pakuvad KIKO piirkonna omavalitsustes 5 põhikooli ja 2

gümnaasiumit. Jätkunud on väike kasvutrend üldharidusasutustes õppijate arvus (2015: 1941

õpilast, 2021: 2072 õpilast) ning vähemalt siiani ei ole prognoositud langustrend realiseerunud.

Kindlasti tuleb aga arvestada võimalike langustega, kui rahvastiku vähenemine jätkub ning

rändesaldot ei suudeta positiivseks muuta.

Huviharidust pakkuvaid huvikoole on KIKO piirkonna omavalitsustes 2021/2022 õppeaastal 9,

millest suurem osa (6) asub Jõhvi vallas (kõik Jõhvi linnas). Huviharidust pakutakse nii muusika-

, kunsti-, spordi-, tehnika kui üldkultuuri (sh keeleõppe) valdkondades.

Viimastel aastatel on pärast varasemat pidevat kasvu hakanud õppurite arv huvikoolides

kahenema – 2015: 1055 õpilast, 2019: 1279 õpilast ja 2021: 1079 õpilast. See võib tuleneda

10 Statistikaamet (01.04.2023) 11 EHIS (01.06.2022)

13

asjaolust, et huvitegevusega on hakanud tegelema ka muud organisatsioonid peale huvikoolide

(erinevad mittetulunduslikud ja kogukondlikud ühendused ning huviringid üldhariduskoolide

juures) ning LEADER- ja muid toetusi on huvitegevuse mitmekesistamiseks saanud

organisatsioonid, mis pole ametlikult huvikoolid.

Mitmekesine huvitegevus ja selle võimaldamine piirkonna elanikele on oluline atraktiivse

elukeskkonna osa, ükskõik, kas seda pakuvad huvikoolid, piirkonna muud organisatsioonid või

korraldatakse kogukonna poolt omaalgatuslikult.

Kultuur, sport ja vaba aeg

KIKO piirkonnas korraldavad kultuuri- ja vabaaja tegevusi mitmed huvikeskused ning elanikel on

olemas võimalused kultuuri- ja sporditegevuseks ning vaba aja sisukaks veetmiseks. Mitmed

objektid vajavad värskendamist, kuid üldine infrastruktuur on olemas.

KIKO piirkonna elanike hulgas läbiviidud küsitluse andmetel peavad piirkonna inimesed

probleemiks, et kogukonnad ei käi koos, eriti pärast COVID-19 pandeemiat, ning mitmel pool on

kogukonnad mingil määral lõhestunud. 2017. aasta haldusreformi järgselt ei ole tekkinud uut

identiteeti ning mõned kogukonnad on rohkem isoleerunud kui enne.12

Kuigi kõikides omavalitsustes on olemas rahvamajad, kus eri huvigrupid saavad koos käia ja

vabaaja tegevusi korraldada, peetakse kooskäimiskohtade vähesust siiski probleemiks. Eriti

tuntakse puudust multifunktsionaalsetest kooskäimiskohtadest.13

Lisaks erinevatele kultuuri- ja vabaajakeskustele toimivad KIKO piirkonna omavalitsustes ka

noortekeskused, mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja noorte aktiveerimine: Jõhvi

Avatud Noortekeskus, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus (noortekeskused Voka alevikus,

Kohtla-Nõmme alevis ja Järve külas) ja Narva-Jõesuu Noortekeskus.

Eelnevalt mainitud trend, et huvikoolides õppijate arv on viimastel aastatel jäänud väiksemaks,

võib olla osaliselt põhjustatud ka noortekeskuste aktiivsest tööst noorte vabaaja ja huvitegevuse

koordineerimisel, sest noortekeskuste tegevustes osalejad ei kajastu huvikoolides õppijate

statistikas.

Piirkonnas peetakse noortele suunatud tegevuste hulka üldjuhul heaks ning viimastel aastatel on

tegevused muutunud mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks. Noorsootööga seotud probleemiks

peetakse pigem noorte vähest kaasatust neile suunatud tegevuste planeerimisel. Lisaks on

probleemiks noorte passiivsus ja omaalgatuslike tegevuste vähesus. Sealjuures arvatakse, et

noorte vähene kaasamine neile suunatud tegevuste arendusse süvendab passiivsust, kuna

tegevused ei pruugi alati lähtuda noorte soovidest ja vajadustest.14

Kolmas sektor ja kodanikuühiskond

Kolmanda sektori organisatsioonide (mittetulundusühingud ja sihtasutused) arv on viimastel

aastatel KIKO piirkonnas pigem kasvanud – 2016. aastal 265 ja 2022. aastaks 480.

12 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022. 13 Fookusgrupi intervjuud, juuni 2022. 14 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022, ja fookusgrupi intervjuud, juuni 2022.

14

Kolmanda sektori organisatsioonide juurdekasvule on kindlasti kaasa aidanud kõikides KIKO

piirkonna omavalitsustes jagatavad kogukonna- ja mittetulundussektori toetused, sest kolmanda

sektori üheks suurimaks probleemiks on ressursside vähesus.

KIKO piirkonna kõik omavalitsused on oma arengukavades kinnitanud kolmanda sektori olulisust

piirkonna arengus. Samas on KIKO piirkonnas läbiviidud küsitluses välja toodud, et avalik sektor

võiks anda kolmandale sektorile üle rohkemate kohalike teenuste ja tegevuste korraldamise.15

Suurimaks probleemiks kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna arendamisel KIKO piirkonnas

peetakse aktiivsete kogukonnaliikmete ja eestkõnelejate väsimist ning ressursside (rahalise-,

taristu- ja inimressursi) puudust. Lisaks peetakse probleemiks koostöösoovi ja kogukonnatunde

vähesust.16

Peamised järeldused

❖ KIKO piirkonnas pakuvad kõik omavalitsused alus-, üld- ja huviharidusteenuseid.

❖ Lasteaialaste ja kooliõpilaste arv ei ole langenud, kuigi sellist trendi on eelnevad analüüsid ennustanud.

❖ Huvihariduses osalevate õpilaste arv on hakanud langema. Kuna huvitegevusi pakuvad

üha enam ka kohalikud kultuuri- ja noortekeskused, võib see olla tingitud huvitegevuste

pakkujate ringi laienemisest. Oluline on jätkata koostööd erinevate piirkondade ja

asutuste vahel.

❖ Noorsootööga tegeletakse piirkonna kõikides omavalitsustes, kuid probleemiks on noorte

passiivsus ja vähene omaalgatus. Probleemina on välja toodud ka noorte vähest kaasamist

neile planeeritavate tegevuste arendamisel. Noorte aktiveerimisel tuleb rohkem mõelda

nende kaasamise ja koostöö peale.

❖ MTÜ-de arv on erinevalt eelnevast perioodist kasvanud ja kõik omavalitsused on loonud

lahendused kolmanda sektori toetamiseks.

❖ Piirkonnas on mitmeid kultuuri-, rahva- ja seltsimaju, samas tuuakse välja, et kooskäimiskohti ei ole piisavalt. Kooskäimiskohtade arendamisel tuleks toetada pigem

multifunktsionaalseid objekte, kus saavad koos tegutseda nii huvi- ja kultuuritegevusega

kui mikrotasandil ettevõtlusega tegelevad kogukonna liikmed.

15 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022. 16 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022; fookusgrupi intervjuud, juuni 2022.

15

1.3. 2015-2022 strateegiaperioodi elluviimise tulemused

Strateegia koostamise ajaks ei ole eelmine strateegiaperiood veel lõppenud, kuna strateegiat

pikendati esialgu kahe aasta võrra (üleminekuperiood) ning eeldatavasti pikeneb vana perioodi

strateegia rakendamine kuni aastani 2024.

Toetuste rahastamise kohta antakse tulemused 2022. aasta aprilli seisuga, seirenäitajate osas

2022. aasta lõpu seisuga.

2022. aasta aprilli seisuga on aastatel 2015-2022 rahastatud kokku 129 projekti, mis jagunevad 4

meetme vahel.

Meede Projekte kokku

Toetusi kokku, EUR

Meede 1 Ettevõtluse arendamine ja kompetentsi tõstmine

68 1 107 519

Meede 2 Elukeskkonna arendamine

36 644 174

Meede 3 Koostöö ja ühistegevuste arendamine

24 447 378

Meede 4 COVID-19 kriisiga toimetuleku toetamise ja selle mõjude vähendamise meede

1 9 600

KOKKU 129 2 208 671

Tabel 3: KIKO tegevuspiirkonna 2015-2022 strateegia alusel jagatud toetuste jagunemine meetmete lõikes

(2014-2020 LEADER-projektide rakendamise info, aprill 2022).

Toetusi on küsitud ja eraldatud piirkonna kõikide omavalitsuste territooriumitele,

aktiivseimateks taotlejateks on olnud Toila vallas asuvad asutused ja organisatsioonid. Kuigi

kogusummana on Jõhvi valla territooriumil asuvaid organisatsioone ja ettevõtteid toetatud kõige

rohkem, siis elaniku kohta on toetuse summa suurim Toila vallas.

16

Joonis 5: KIKO tegevuspiirkonna 2015-2022 strateegia alusel jagatud toetuste jagunemine piirkonna

omavalitsuste lõikes (2014-2020 LEADER-projektide rakendamise info, aprill 2022).

Valdkondlikult on kõige suurem osa toetustest eraldatud ettevõtete tootmise toetamiseks,

arendamiseks ja kaasajastamiseks, millele järgnevad teenuste arendamiseks suunatud toetused.

Strateegia alusel on antud toetusi nii ettevõtetele, kolmandale sektorile kui kohaliku omavalitsuse

üksustele. Lisaks on 7 projekti taotlejaks olnud KIKO kui organisatsioon ise. Unikaalseid taotlejaid

on olnud 79, sealjuures on ka toetuse saajaid (10), kes on saanud toetust rohkem kui kolmele

projektile.

Kuigi KIKO piirkonnas on levinud arvamus, et toetused on pigem suunatud KIKO

liikmeskonnale17, on toetatud taotluste arv mitteliikmete ja liikmete vahel positiivselt kaldu mitte-

liikmete poole, seda nii edukate taotluste arvu kui toetuste summa poolest.

Kõige aktiivsemateks taotlejateks on olnud ettevõtted, samas ei ole ettevõtted kasutanud

võimalust toetuse saamiseks muudest KIKO meetmetest kui ettevõtlusmeede. Ühe põhjusena on

välja toodud omafinantseeringu suurus, mis on sobiv küll ettevõtlustegevuste arendamiseks, kuid

võiks olla teistes meetmetes ettevõtetele madalam (sarnasem teiste taotlejatega).18

1.3.1. Strateegia rakendamise seirenäitajate ülevaade (tulemused, väljundid)

I meede: Ettevõtluse arendamine ja kompetentsi tõstmine

2015-2022 strateegias seati meetmele alljärgnevad sihid.

Tulemusmõõdikud.

17 KIKO piirkonna ettevõtete, MTÜ-de ja KOV-de seas läbiviidud veebiküsitlus, mai 2022. 18 Fookusgrupi intervjuud, juuni 2022.

17

⮚ Lisandunud tooted ja teenused: 17.

Vastavalt seireandmetele on 2022. aasta seisuga strateegia rakendamise tulemusena lisandunud

piirkonda 20 uut toodet ja teenust.

⮚ Lisandunud töökohti: 12 (olemas 3 aastat pärast projekti lõppu).

2022. aasta seisuga saab antud tulemust hinnata 20 toetust saanud ettevõtte alusel. Võrreldes

toetuse taotlemise aastaga on 3 aastat pärast toetuse väljamakset töökohtade koguarvu kasv +29.

Sealjuures on kolmel ettevõttel töökohtade arv kahanenud ja üheksal ettevõttel jäänud samaks.

Toetust saanud mikroettevõtted (eespool mainitud 20-st 9) on loonud suhtarvuna rohkem

töökohti kui toetust saanud väikeettevõtted.

⮚ Uued ettevõtted: 10 uut ettevõtet.

Vastavalt 2022. aasta seireandmetele on perioodi jooksul toetuse abil loodud 1 ettevõte.

⮚ Toetuse saajad tegutsevad ka 2022. aastal ja saavad tulu. Toetuse saajate hulgast, kes said toetuse hiljemalt 2022. aasta maikuus (kokku 48 ettevõtet), on

2022. aasta esialgsete majandusnäitajate alusel tegutsevaid ja tulu teenivad ettevõtteid 94% (45

ettevõtet).

Toetuse saanutel (20 unikaalset taotlejat), kellele tehtud viimasest väljamaksest on möödunud 3

aastat, on keskmine käibe kasv võrreldes taotluse esitamise aastaga +41%. 7 ettevõttel on

toimunud käibe langus (peamiselt toitlustus- ja majutussektori toetuse saanutel COVID-19

pandeemia tulemusena) ja 12 on toimunud käibe kasv. Käibe kasv toetuse saanud

mikroettevõtetes on olnud protsentuaalselt oluliselt suurem kui väikeettevõtetes.

Kokkuvõttes on ettevõtlusmeetme tulemusnäitajad saavutatud ja ka ületatud. Seireandmetele

tuginedes võib järeldada, et mikroettevõtetele suunatud toetused on suurema mõjuga.

Väljundmõõdikud.

⮚ Toetatud projektide ja kasu saanud ettevõtete arv.

2022. aasta seireandmete alusel on toetatud 76 projekti (ei ole arvestatud katkestatud

projektidega), sealjuures on toetust saanud 49 unikaalset taotlejat (ettevõtet).

II meede: Elukeskkonna arendamine

2015-2022 strateegias seati meetmele alljärgnevad sihid.

Tulemusmõõdikud.

⮚ Lisandunud kogukonnaüritusi: 40 perioodi jooksul.

Meetme raames on pigem toetatud projekte, mis loovad keskkonda kogukondade kooskäimiseks,

seetõttu ei ole KIKO otseselt seiranud lisandunud kogukonnaürituste mahtu.

⮚ Lisandunud spordi- ja kultuuriinfrastruktuuri objekte (12) ja olulise tähtsusega teenuste

osutamise vahendeid (19).

2022. aasta seisuga on KIKO toetuste abiga lisandunud piirkonda 9 spordi- ja kultuuriobjekti ning

19 taotluse raames on toetatud vahendite soetamist teenuste osutamiseks. Kuna strateegia

rakendamine jätkub, võib antud tulemusnäitaja saavutamist pidada realistlikuks.

Väljundmõõdikud.

18

⮚ Rahastatud projektide arv.

2022. aasta seireandmete alusel on toetatud 40 projekti, sealjuures toetusi jagatud 17 piirkonna

kolmanda sektori organisatsioonile.

III meede - Koostöö ja ühistegevuse arendamine

2015-2022 strateegias seati meetmele alljärgnevad sihid.

Tulemusmõõdikud.

⮚ Võrgustike ja partnerluste toimimisaktiivsus.

2022. aasta seisuga on koostööprojektide ja ühisprojektide raames loodud 5 võrgustikku

(sealjuures piirkonna ettevõtjate võrgustamine, Viru LEADER võrgustik, Viru toiduvõrgustik,

rohelised kogukonnad, loomemajandus). Taotlejad on olnud aktiivsed piirkonnale oluliste

teemade populariseerijad (noortega seonduvad tegevused: tehnika, robootika, sport, turism,

vabaühenduste ühistegevus jpm).

Toetuste jagamisel on arvesse võetud mõju piirkonna kogukondade aktiivsuse ja koostoime

tõstmisse.

Väljundmõõdikud.

⮚ Rahastatud projektide arv ning koolitustel ja üritustel osalejate arv.

2022. aasta seireandmete seisuga on rahastatud 28 projekti ning erinevate projektide raames

korraldatud üritustesse ja koolitustele on kaasatud üle 960 osaleja.

IV meede: COVID-19 kriisiga toimetuleku toetamine ja selle mõjude vähendamine

2015-2022 strateegias seati meetmele alljärgnevad sihid.

Tulemusmõõdikud.

⮚ Lisandunud tooted ja teenused: 3 perioodi jooksul.

⮚ Toetuse saajad tegutsevad ka 2025. aastal ja saavad tulu.

Kuigi COVID-19 meedet on rakendatud vaid paar aastat, saab 2022. aasta seisuga öelda, et

rahastatud projektide raames on arenduses 4 teenuse lisandumine piirkonda (1 arendus on

lõppenud).

Väljundmõõdikud.

⮚ Toetatud projektide arv ja kasu saanud ettevõtete arv.

2022. aasta seisuga on toetatud 4 projekti ning toetust on saanud 3 unikaalset taotlejat (sh. 1

esmakordne KIKO taotleja).

Kokkuvõtlikult saab hinnata strateegia meetmete tulemuslikkust väga heaks. Tulemusnäitajad on

suures osas saavutatud ning mitmes meetmes ka ületatud.

19

2022. aasta juunikuus läbiviidud veebiküsitluse raames küsiti KIKO piirkonna ettevõtete,

kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse üksuste arvamust KIKO strateegia raames toetuse

küsimise soovi, võimalikkuse ja keerukuse kohta.

Vastas 51 inimest, nende hulgas 36 taotluse esitanud inimest, kellest 31 olid toetust saanud ja

rohkem kui pooled (19) olid saanud toetust rohkem kui ühele projektile.

Kokkuvõtlikult saab tagasiside küsitluse alusel märkida:

⮚ taotlemise ajal tutvutakse strateegiaga pigem põhjalikult (55%), põgusalt tutvus vaid

13%,

⮚ idee ühendamine strateegiaga on olnud pigem kerge ja loogiline, samas 45% on pidanud

oma ideed kas kohendama või leidnud, et strateegiaga ei ole võimalik seost tekitada (sh

ka 1 toetuse saanu),

⮚ toetuse andmise tingimused on arusaadavad: 90% vastasid „jah“ või „pigem jah“,

⮚ puudust tuntakse rohkemast infost ja abist taotlemise ajal, taotlemist ennast peetakse mõnevõrra keeruliseks ning soovitakse põhjalikumat tuge KIKO poolt,

⮚ vastanutel on tunne, et toetused on suunatud pigem liikmetele, kuid toetuste jaotuse

analüüs seda arusaama ei toeta.

Vastanute arvamuste ja ettepanekute alusel võib KIKO tegevuse parendamiseks välja pakkuda

alljärgnevat:

⮚ teha tihedamat koostööd konsulentidega, kes aitaksid taotlusi koostada, ning panna

konsulentide kontaktid KIKO kodulehele,

⮚ anda rohkem nõu ja abi toetuse saamiseks ning teha seda struktureeritult,

⮚ anda rohkem infot taotlemise võimaluste kohta (infopäevad),

⮚ ühendada info piirkonna toetuste- ja tugimeetmete kohta, näiteks ühine infopakett

MAK/IVEK ja KIKO toetuste kohta, ning juurutada omavahelist ristturundamist,

⮚ vaadata üle projektide hindamiskriteeriumid ja teha need meetmepõhisemaks,

⮚ jagada regulaarselt ja struktureeritult ülevaatlikku infot toetust saanud projektide kohta.

20

2. Tegevuspiirkonna arenguvajadused ja -võimalused 2.1. Peamised arenguvajadused

KIKO tegevuspiirkonna arenguvajaduste identifitseerimiseks on analüüsitud eelmise

strateegiaperioodi tegevusi ja tulemusi ning tegevuspiirkonda katvaid piirkondlikke ja temaatilisi

arengukavasid. Samuti viidi läbi temaatilisi strateegiaseminare, fookusgrupi intervjuusid ning

küsitlusi.

KIKO piirkond on oma peamiste probleemide osas võrdlemisi homogeenne ning seetõttu on

võimalik identifitseerida ühised probleemid, mida lahendada. Arenguvajaduste seadmisel on

arvesse võetud eelmiste strateegiate rakendamise kogemust, et piirkonda arendada võimalikult

efektiivselt.

Tegevuspiirkonna arenguvajadused ja peamised probleemid on otseses seoses KIKO piirkonna

eesmärkidega ja jagunevad peamiselt nelja valdkonna vahel:

❖ Ettevõtlus ja ettevõtlikkus

o Madal ettevõtlusaktiivsus

o Vähe mikro- ja väikeettevõtjaid

o Ambitsioonikuse, uuenduslikkuse puudumine

o Ressursipuudus (sh. investeerimisvõimekus ja oskustega tööjõu puudus)

o Turismiteenuste vähene pakkumine ja kasutamine (eriti koostöö teiste

pakkujatega)

o Tarbijate vähene hulk ja nendeni jõudmine (sh. vähene müügivõimekus ja -oskus)

❖ Elukeskkond

o Ida-Virumaa maine o KIKO piirkond on teistest piirkondadest vähem arenenud

o Elukeskkond ei ole atraktiivne ja huvipakkuv

o Teenused on kodukohast kaugel või raskesti kättesaadavad

o Vähene koostöö KOV-de ja teiste sektorite vahel

❖ Kogukond ja kaasatus

o MTÜ-de ja kogukondade madal aktiivsus (sh. kooskäimiskohtade vähesus või

nende madal funktsionaalsus)

o Kogukonnaliikmete (eriti eakate ning puuetega inimeste) vähene sotsiaalne

kaasatus

o Eestvedajate ja särainimeste puudus ja väsimine

o Kogukonnatunde puudumine ja madal koostöötahe

o Kolmanda sektori vahendite nappus ja teadmatus võimalike toetuste kohta

o Liiga keerulised toetusmeetmed ja toetuste taotlemise vähene võimekus

❖ Noored

o Noori on vähe ja nad lahkuvad aktiivses eas

o Noorte passiivsus ja madal ettevõtlikkus, vähe noorte endi algatusi

o Noortele suunatud tegevusi ja võimalusi on vähe

o Noortega tegelevad sädeinimesed lahkuvad (noored lähevad järgi või passiivsus

suureneb)

o Noori ei kaasata: tehakse noortele, mitte noortega või noorte endi poolt

o Ida-Virumaa maine

21

2.2. SWOT

TUGEVUSED NÕRKUSED

❖ KIKO piirkonna vahetus läheduses asuv Ida- Virumaa linnastu

❖ Asukohast ja looduslikust keskkonnast tulenevad aspektid elu- ja ettevõtluskeskkonna arenguks

❖ KIKO-l on pikaajaline ja hea kogemus LEADER-meetme rakendamisel

❖ KIKO-l on hea koostöökogemus (sealhulgas rahvusvaheline) erinevate võrgustikega ja teiste kohalike tegevusgruppidega

❖ Spordi-, kultuuri- ja vabaaja teenuste olemasolu tegevuspiirkonnas (sh ka piirkonnaga seotud keskustes)

❖ Ajalooline- ja kultuuripärand soodustab ettevõtluse arendamist (turism, tööstus jm)

❖ Vähenev ja vananev elanikkond, piirkonna vanuseline struktuur

❖ Elanike (sh. noorte ja eakate) ja kogukondade passiivsus, madal kaasatus (sealjuures sotsiaalne kaasatus) ja identiteet

❖ Eeskõnelejate ja aktiivsete kogukonnaliikmete väsimine

❖ Huvigruppide ja muude erigruppide (sh rahvuslikud) omavahelise koostöö nõrkus ja sünergia puudumine

❖ Innovaatiliste ideede vähesus

❖ Heade spetsialistide ja arengut toetavate inimeste puudus

❖ Piirkonnale omapäraste ja unikaalsete toodete/teenuste vähesus

❖ Vähene tuntus külastussihtkohana, piirkonna maine ei suuda veel konkureerida Eesti teiste sihtkohtadega (sh. elukohana)

VÕIMALUSED

OHUD

❖ Populaarsuse kasv noorte ja aktiivse elanikkonna seas, naasmaks kodukohta või alustamaks elu väljaspool linnalist piirkonda

❖ Ettevõtlusaktiivsuse ja kolmanda sektori organisatsioonide kasv piirkonnas

❖ Riiklikul tasandil Ida-Virumaa tähtsuse kasv (rohkem toetusi, suuremad arenguvõimalused)

❖ Lühikesed vahemaad ja head transpordiühendused regiooni tõmbekeskustega (Jõhvi linn, Kohtla-Järve, Narva)

❖ Kogukondade aktiveerimine

❖ Kaugtöövõimaluste ja -soovide kasv

❖ Hõbemajanduse kasvutrend

❖ Suurenev nõudlus kohalike toodete ja autentsete kogemuste järele

❖ Ida-Virumaa kui külastamata ja avastamata piirkond

❖ Isiklikku arengut ja turvatunnet pakkuvate töökohtade (innovaatilised, kõrge lisandväärtusega jm) puudumine soodustab noorte ja tööealise elanikkonna väljarännet

❖ Välispoliitilisest pingetest tulenevad ohud ja mõjud (Venemaa lähedus vähendab elanike ja külastajate turvatunnet, mõjudes ka ettevõtlusaktiivsusele ja -võimalustele)

❖ Välispoliitilisest pingetest tekkiv elanikkonna lõhestumine vähendab osa elanikkonna kaasatust

❖ Liigne keskendumine kindlate valdkondade arengule (põllumajandus, toit ja turism)

❖ Jätkuv trend rahvastiku vähenemise (sh. noorte hulgas) ja vananemise osas

❖ Sotsiaalne ebakindlus ja tõrjutus (eriti eakatel ja puuetega inimestel)

❖ Ressursipuudus (sh. laenuvõimaluste puudumine)

22

3. KIKO piirkonna arenguprioriteedid ja eesmärgid perioodiks 2023– 2027 3.1. Visioon ja valdkondlikud eesmärgid

Võttes arvesse tegevuspiirkonna vajadusi ja arengupotentsiaali, on aastaks 2027 seatud uus

visioon, mille saavutamisele annab olulise sisendi käesolev strateegia.

VISIOON 2027

Aastal 2027 on Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkond

● aktiivse kodanikuühiskonnaga atraktiivne elukeskkond,

● tuntud piirkonna mikro- ja väikeettevõtjate arengulavana, kus peetakse tähtsaks kohalike

ja/või uudsete toodete ja teenuste arendamist ja tootmist ning pakkumist KIKO

piirkonnas, Eestis ja välisturgudel,

● pakub piirkonnale olulisi teenuseid ja tegevusi valdade, ettevõtjate ja kodanikühenduste

ning sihtgruppide edukas koostöös,

● peab piirkonna arendamisel oluliseks keskkonnasäästlikkust ja jätkusuutlikkust.

Visiooni saavutamiseks on tegevuspiirkonnas välja valitud prioriteetsed valdkonnad ning

eesmärgid.

❖ Prioriteetne valdkond: Kohalik ettevõtlus

Strateegiline eesmärk 1:

Kohanemisvõimeline, uuenduslik ja aktiivne mikro- ja väikeettevõtlus on kohaliku

elujõulise majanduse eelduseks. KIKO piirkonnas on arenemishuvilised mikro- ja

väikeettevõtted, mis suurendavad piirkonna tööhõivet ning lisandväärtust.

Meede 1: Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus

❖ Prioriteetne valdkond: Kohalik kogukond

Strateegiline eesmärk 2:

Kogukonnaliikmete oskused, koostegemised, usk ja entusiasm on suurendanud

kogukondade ühtekuuluvustunnet ning andnud tõuke viia läbi edukaid algatusi ning

kaasata suuremat hulka kogukonnaliikmeid.

Meede 2: Kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik ruum

❖ Prioriteetne valdkond: Noored

Strateegiline eesmärk 3:

Noorte omaalgatuslikud tegevused ning noorte kaasarääkimine on integreeritud

piirkonna arendusprotsessidesse. Piirkonna noored on aktiivselt ja laiaulatuslikult

kaasatud piirkonna organisatsioonide ja asutuste poolt noori puudutavatesse

ühistegevustesse.

Meede 3: Aktiivsed noored

23

❖ Prioriteetne valdkond: Sotsiaalne kaasatus

Strateegiline eesmärk 4:

KIKO piirkonna elanikud on sotsiaalselt aktiivsed ning võimelised oma võimaluste piires

panustama kogukonnategevustesse. Tagatud on KIKO piirkonna elanike inimväärne

toimetulek ning kaasatus kogukondlikesse tegevustesse.

Meede 4: Sotsiaalne kaasatus (ESF+)

Valdkondadeülese meetmena, panustamaks kõikidesse eeltoodud valdkondadesse ja järgides

horisontaalseid prioriteete, on strateegias meede 5: KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid,

millest toetatakse laiema mõjuga KIKO poolt elluviidavaid projekte.

Meetmete täpsem kirjeldus on välja toodud peatükkides 4.1.–4.5.

3.2. Horisontaalsed prioriteedid

Lisaks valdkondlikele prioriteetidele on käesoleva strateegia läbivateks prioriteetideks koostöö

ja keskkonnahoid. Lisaks julgustatakse kõikides tegevustes uute ja innovaatiliste ideede

arendamist ning uute tegevusmeetodite ja -mudelite väljatöötamist.

❖ Koostöö

KIKO piirkonna arenguks on vajalik koostöö nii tegevuspiirkonna organisatsioonide vahel

kui piirkonnaülene koostöö.

Koostööd arendatakse edasi piirkonnasiseselt (nt. toetused ettevõtjate, kolmanda sektori

ja kohalike omavalituste vahel, noorte ja noortekeskusete koostöö jm), piirkonnaüleselt

(nt. LEADER-tegevusrühmade omavaheline koostöö, eriti Virumaa Koostöökogu ja Peipsi-

Alutaguse Koostöökojaga, Virumaa Rannakalurite Ühinguga ning rahvusvaheline koostöö)

ja valdkondlikult (nt. Ida-Viru turismiklaster, MTÜ Kohalik Toit).

❖ Keskkonnahoid

Keskkonnahoid ja keskkonnasäästlik ressursikasutus vajab oluliselt suuremat tähelepanu

ka KIKO piirkonnas. Seetõttu on käesoleva strateegia elluviimisel plaanitud

arendusideede rahastamisel arvesse võtta ning toetada rohkem keskkonnasäästlikke

lahendusi ja lähenemisi.

❖ Uuenduslikkus

KIKO piirkonnas on jätkuvalt soodustatud uuenduslike lahenduste väljapakkumine ja

rakendamine. Uuenduslikuks peetakse KIKO piirkonnale sobivate ja arengut soodustavate

muudes piirkondades kasutatavate parimate praktikate ja innovaatiliste lähenemiste

rakendamist, piirkonnas uute teenuste ja toodete arendamist ning ettevõtete ja

organisatsioonide äri- ja tegutsemismudelite uuendamist.

24

4. Strateegia rakenduskava

Tulenevalt prioriteetsetest valdkondlikest eesmärkidest, on strateegia rakendamine jaotatud viie

meetme vahel. Meetmete all toetatavate tegevuste valikul on võetud arvesse võimalikku suurimat

mõju eesmärkide saavutamisele ja võimalikke rahalisi eraldisi.

4.1 Meede 1: Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus

KIKO piirkonna ettevõtlusaktiivsus on oluliselt madalam Eesti keskmisest ja kuigi eelmisel

strateegiaperioodil on ettevõtlusaktiivsus paranenud, peavad piirkonna elanikud ja ettevõtjad

ettevõtlikkust madalaks ning piirkonna arengut pärssivaks. Olulise osa piirkonna aktiivsetest

ettevõtetest moodustavad erinevates tegevusvaldkondades tegutsevad mikroettevõtjad, kuid just

mikroettevõtetel on ligipääs lisaressurssidele raskem. Eelmise strateegiaperioodi tulemuste

alusel saab öelda, et mikroettevõtjate toetamine KIKO piirkonnas on tulemuslik nii ettevõtja

elujõulisuse hoidmise, töökohtade loomise kui kasvu osas. Väikeettevõtjate toetamine on

tulemuslik nii piirkondliku palgakasvu kui ka uute toodete ning teenuste arendamisel.

Arvestades, et KIKO piirkonnas on ettevõtteid väga erinevatest sektoritest, on oluline ettevõtjate

toetamine ilma oluliste sektoraalsete kitsendusteta.

KIKO piirkonnal on tulenevalt oma asukohast ja looduslikust keskkonnast potentsiaal

ettevõtluskeskkonna arenguks ning lisaressursi suunamine mikro- ja väikeettevõtjatele aitab

olemasolevat potentsiaali paremini ära kasutada.

Ettevõtlusmeetme raames toetatakse projekte, mis toovad kaasa ettevõtete käibe ja

tööjõumaksude kasvu. Piirkonnas ei ole oluline niivõrd uute töökohtade loomine, kui

olemasolevate säilitamine, brutopalga tõus ja lisandväärtuse kasv.

Koostöö- ja ühistegevused on suunatud piirkonna ettevõtjate kogemuste suurendamiseks, ühiste

turundustegevuste elluviimiseks ja inspiratsiooni saamiseks.

Meede 1 Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus

Eesmärk

KIKO piirkonna mikro- ja väikeettevõtete poolt kohalikul ressursil

põhinevate ja KIKO piirkonnas pakutavate teenuste või tootmise

mitmekesistamine ning mikro- ja väikeettevõtete aktiivsuse ja kasvu

suurendamine.

Meetme osakaal

toetuste

kogumahust

45% EAFRD projektitoetuste vahenditest

Tulemusnäitajad ● Toetust saanud ettevõtete käibe kasv – keskmine kasv 10%. ● Toetust saanud ettevõtete tööjõumaksude kasv – keskmine kasv 10%. ● Toetust saanud ettevõtete lisandunud toodete ja teenuste arv - 10.

25

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

● Investeeringud ja nendega otseselt seotud tegevused, mis on suunatud KIKO piirkonna toodete ja teenuste arendamisse, tõhustamisse ja mitmekesistamisse.

● Ühistegevused ● Võrgustike loomine (ühine toodete ja teenuste pakkumine, ühised

turundustegevused). Lisaks taotlusele on vajalik kuni kaheaastase ühistegevuste kava esitamine.

Mittetoetatavad

tegevused,

piirangud

● Asendusinvesteering (siia alla loetakse investeeringud, mille abil asendatakse olemasolev masin või seade või selle osa uue ajakohastatud masina või seadmega tootmisvõimsust suurendamata või tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata).

● LEADER-määrusest tulenevad välistused.

Toetuse saajad ● Mikro- ja väikeettevõtted19 ● Mittetulundusühingud

Nõutud

dokumendid

● võrreldavad hinnapakkumised koos pakkumuskutsega või kulude mõistlikkuse tõendamine vastavalt Leader määruse §26

● alustava ettevõtja puhul (majandustegevus on toimunud vähem kui 2 aastat) äriplaan

● FIE-d esitavad viimase perioodi kohta FIE ettevõtlustulu deklaratsiooni või või bilansi või kasumiaruande

● teised Maaeluministri määruses “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus” nõutud dokumendid

Nõuded toetuse

saajatele

● Investeering peab olema tehtud KIKO piirkonnas. ● Taotleja (v.a kohalik tegevusrühm) pole programmiperioodil saanud

toetust rohkem kui 2 projektile. ● Rahastuse saanud projekti(de)l on lõpparuanne esitatud või

rahastusest loobutud. ● Ühistegevuste projekti taotluse korral peab projekti elluviimisse

olema kaasatud vähemalt kaks partnerit (juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja), kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp ning ühistegevuse tulemusena peab tekkima laiem mõju tegevuspiirkonnale

Toetussummad ● Minimaalne toetussumma: 2 500 EUR. ● Maksimaalne toetussumma: 70 000 EUR.

Toetuse määr ● Mikroettevõtetel kuni 60% ● Väikeettevõtetel kuni 20% ● Mittetulundusühingud kuni 60%

Väljundnäitajad ● Toetust saanud maapiirkonna ettevõtete arv - 15. ● Ühistegevustesse kaasatud ettevõtete arv - 5. ● Ühistegevusi sisaldavate projektide arv - 2.

19 Mikroettevõte on alla 10 töötajaga ettevõte, mille bilansimaht või käive on kuni 2 miljonit eurot ning väikeettevõte on alla 50 töötajaga ettevõte, mille bilansimaht või käive on kuni 10 miljonit eurot (Euroopa Komisjoni määratlus).

26

4.2. Meede 2: Kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik ruum

Olulisemate probleemidena KIKO piirkonna kogukondade arengus nähakse koostöö ja

koostegutsemise vähesust ning kogukondade passiivsust. Kuigi piirkonna kolmanda sektori

organisatsioonide arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kogukondlikku aktiivsust siiski

napib, seda nii puuduliku keskkonna kui eestvedajate vähesuse tõttu. Kogukondade aktiivsuse ja

kooskäimise aktiveerimisel omab olulist tähtsust kauni ja multifunktsionaalse avaliku ruumi

olemasolu, mille olemasolu kättesaadavus on käesoleval hetkel paljudele piirkonna elanikele

piiratud (asuvad kaugel, vähese funktsionaalsusega, vananenud).

Käesoleva meetme tegevused on suunatud nii kogukondade aktiivsuse tõstmisele kui

jätkusuutliku koostöö tekkimisele kogukondade sees ja nende üleselt füüsilise infrastruktuuri

loomise ning inimestevahelise tegevuse ja tunnustamise kaudu. Kogukondade suurim väärtus - seal toimetavad elanikud - vajavad tunnustamist, kogemusi ja teadmisi arenguvõimaluste

paremaks ärakasutamiseks.

Meede 2 Kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik ruum

Eesmärk

Aktiivsete liikmetega kogukondade koostegutsemine on kasvatanud

kogukonnatunnet terves piirkonnas ning kohalike tegevuste ja avaliku

ruumi arendamisel võetakse arvesse piirkonna vajadusi laiemalt.

Kogukondade kooskäimiskohad toetavad laiapõhjalist ühistegevust ning

mitmekesistavad kohaliku tasandi tegutsemisvõimalusi.

Meetme osakaal

toetuste

kogumahust

30% EAFRD projektitoetuste vahenditest

Tulemusnäitajad

● Toetuse abil rajatud avalikuks kasutuseks mõeldud objektide (püsi)kasutajate arv – keskmiselt 50 püsikasutajat toetatud objekti kohta.

● Ühistegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv - 500.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

● Investeeringud multifunktsionaalsete kogukonnaruumide ja/või kooskäimiskohtade arendamiseks ((ümber)ehitus ja seadmed).

● Arendatavad kogukonnaruumid/kooskäimiskohad peavad olema planeeritud energiasäästlikud, kaasaegsed, nutikad ja multifunktsionaalsed (sh. arvestama erivajadustega inimeste vajadustega). Taotlemise eelduseks on analüüs objekti hilisema jätkusuutliku kasutamise ja kulude katmise kohta.

● Investeeringud avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmisse ja kasutuse mitmekesistamisse: - väliobjektid vaba aja veetmiseks (sh. mänguväljakud, pargid,

piknikukohad, liikumisrajad jm), kunstiteosed avalikus ruumis. ● Investeeringud seadmetesse kogukonna aktiivsuse ja/või koostöö

arendamiseks ● Ühistegevused, mida tehakse kuni kaheaastase tegevuskava alusel:

- kogukonda kaasavad tegevused (huviringid, ühisüritused, koolitused, täiendõpe),

- kogukonna eestvedajatele suunatud tegevused (tunnustusüritused, õppereisid jm).

27

Mittetoetatavad

tegevused,

piirangud

● Taotleja ja partnerite püsikulud ja personalikulud (v.a. projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud personalikulud).

● LEADER-määrusest tulenevad välistused.

Toetuse saajad ● Piirkonnas tegutsevad MTÜ-d ja SA-d ● Piirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted ● KOV-d

Nõutud

dokumendid

● Võrreldavad hinnapakkumised koos pakkumuskutsega või kulude mõistlikkuse tõendamine vastavalt Leader määruse §26;

● Alustava ettevõtja puhul (majandustegevus on toimunud vähem kui 2 aastat) äriplaan

● Teised Maaeluministri määruses “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus” nõutud dokumendid

Nõuded toetuse

saajatele

● Investeering peab olema tehtud KIKO piirkonnas. ● Investeeringud kogukonnaruumide/kooskäimiskohtade

arendamiseks. ● Investeeringutoetuse taotluse

kogukonnaruumide/kooskäimiskohtade arendamiseks võib esitada piirkonnas tegutsev MTÜ või SA, kes võib projekti partnerina kaasata teisi abikõlblikke taotlejaid (mikro- ja väikeettevõtted, KOV).

● Ühistegevuste projekti taotluse korral peab projekti elluviimisse olema kaasatud vähemalt kaks partnerit (juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja), kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp. Ühistegevuse tulemusena peab tekkima laiem mõju piirkonnale.

● Taotleja varasemalt rahastuse saanud projekti(de)l on esitatud lõpparuanne või rahastusest loobutud.

Toetussummad ● Minimaalne toetussumma: 2 000 EUR. ● Maksimaalne toetussumma: 60 000 EUR.

Toetuse määr

● MTÜ/SA kuni 90% ● KOV kuni 70% ● Ettevõtjad

o Mikroettevõtjad kuni 60% o Väikeettevõtjad kuni 20%

Väljundnäitajad ● Avalikuks/kogukondlikuks kasutamiseks suunatud uute/parendatud

objektide arv - 10 ● Ühistegevusi sisaldavate projektide arv - 10

28

4.3. Meede 3: Aktiivsed noored

Noorte aktiivne tegutsemine ja kaasamine piirkonna arengusse on oluline eeldus, et noored

tunneks end kogukonna osana ning otsustaks pärast õpinguid piirkonda edasi jääda või tagasi

pöörduda. Siiani ei ole noorte lahkumine piirkonnast oluliselt vähenenud. Samuti rõhutavad

noored, et neile suunatud tegevused on planeeritud noori suuresti kaasamata.

Eraldi noortele suunatud meede võimaldab paremini suunata info jagamist noortele, aitab

parandada noorte kaasamist ja võimaldab noortel ise välja pakkuda tegevusi vastavalt nende

vajadustele. Noortekeskuste ja noortega tegelevate organisatsioonide omavaheline koostöö vajab

tugevdamist ning noortele suunatud, noori kaasavate tegevuste korraldamine paremat

koordineerimist. Kogu piirkonda mõjutavad ühisprojektid võimaldavad efektiivsemalt tugevdada

omavahelist koostööd nii institutsioonide kui noorte vahel ning pakkuda noortele

läbimõeldumaid tegevusi.

Meede 3 Aktiivsed noored

Eesmärk

Suurendada noorte (7-26-aastased) omaalgatuslike tegevuste mahtu ning

noorte kaasarääkimist piirkonna arendusprotsessides. Piirkonna noored

on aktiivselt ja laiaulatuslikult kaasatud piirkonna organisatsioonide ja

asutuste poolt noori puudutavatesse arenguprotsessidesse ja

ühistegevustesse.

Meetme osakaal

toetuste

kogumahust

5% EAFRD projektitoetuste vahenditest

Tulemusnäitajad ● Toetust saanud noorte omaalgatuslike projektide arv - 10. ● Tegevustesse kaasatud piirkonna noorte arv - 200.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

● Ühistegevused - Piirkonna noortele suunatud tegevused (huvitegevused,

vabaajategevused, jm)

- Piirkonna noortekeskuste koostöö arendamine, sh noortega

tegutsevate organisatsioonide võrgustiku arendustegevused:

koolitused, õppereisid, mentorprogrammid, tänuüritused jm.

● Investeeringud kuni 10% projekti summast

Mittetoetatavad

tegevused,

piirangud

● Taotleja ja partnerite püsikulud ja personalikulud (v.a. projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud personalikulu).

● LEADER-määrusest tulenevad välistused.

Toetuse saajad ● Piirkonnas tegutsevad MTÜ-d ja SA-d ● Piirkonnas tegutsevad väike- ja mikroettevõtted ● KOV-d

Nõutud

dokumendid

● võrreldavad hinnapakkumised või kulude mõistlikkuse tõendamine vastavalt Leader määruse §26;

● Tegevuskava (kuni kahe aastane) ● teised Maaeluministri määruses “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja

LEADER-projektitoetus” nõutud dokumendid

Nõuded toetuse

saajatele

● Taotluse võib esitada kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing ja kohaliku omavalitsuse üksus, kui tema põhikirjalise tegevuse hulka kuulub noorsootöö või tegevused, mis kaasavad noori või edendavad noorte arengut piirkonnas.

29

● Taotluse esitamisel peab projekti elluviimisse olema kaasatud vähemalt kaks partnerit (juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja), kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp. Projekti tegevuse tulemusena peab tekkima laiem mõju piirkonnale.

Toetussummad ● Minimaalne toetussumma: 1 000 EUR. ● Maksimaalne toetussumma: 20 000 EUR.

Toetuse määr

● MTÜ/SA 90% ● KOV 90% ● Ettevõtjad

o Mikroettevõtjad kuni 60% o Väikeettevõtjad kuni 20%

Väljundnäitajad Noorte kaasamisele suunatud projektide arv - 15.

30

4.4. Meede 4: Sotsiaalne kaasatus (ESF+ meede)

Perioodil 2023-2027 rakendab KIKO lisaks LEADER-meetmele ka Euroopa Sotsiaalfond+

vahendeid, millel on kaks laiemat eesmärki:

i) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

ii) inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Käesoleva meetme eesmärk on kaasa aidata ESF+ eesmärgi ii) inimväärikuse tagamine ja

sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Meedet rakendatakse nn vihmavarjuprojektina, mille

taotlejaks ja rakendajaks on KIKO. Vihmavarjuprojekti tegevuste elluviimiseks korraldab KIKO

miniprojektide konkursse.

KIKO piirkonna rahvastiku vananemine on kaasa toonud suurema hooldusvajaduse ning vajaduse

mõelda rohkem eakate kaasamisele. KIKO piirkonna üle 65-aastaste osakaal on jõudnud 24,9%,

mis on 5% rohkem kui 2015. aastal. Tulenevalt piirkonna rahvastiku olukorrast ja trendidest, on

oluline hoida vananev elanikkond aktiivse ja kaasatuna tööturul ning kogukondlikes tegevustes,

mis omakorda vähendab avaliku sektori ja omaste hoolduskohustust, kuna aktiivne eakas vajab

vähem välist abi.

Puuetega inimeste osakaal on KIKO piirkonnas mõnevõrra suurem kui Eesti keskmine. Puuetega

inimestest osaleb tööhõives vaid pool ning nende vaesusrisk ja sotsiaalne tõrjutus on kõrgem kui

puueteta inimestel. Seega on vajalik tagada ka puuetega inimeste parem kaasatus ühiskonda

laiemalt, sealjuures pakkuda neile võimetekohast väljundit kodust väljaspool.

Tähelepanu on vaja pöörata ka hoolduskoormusega inimestele. Ida-Viru maakonnas (sh KIKO

piirkonnas) on hooldajate osakaal kõrgeim Eestis ning hooldajate hulk kasvab koos rahvastiku

vananemisega ja on lisaks otseses seoses puuetega inimeste hulgaga. Seega on vaja luua võimalusi

nende hoolduskoormuse vähendamiseks ja tavaelus osalemise suurendamiseks.

Käesoleva meetme abil on võimalik suurendada eakate, sotsiaalselt tõrjutute, erivajadustega,

suure hoolduskoormusega ning toimetulekuraskustega inimeste kogukondlikku kaasatust ning

sotsiaalset toimetulekut. Meetme raames võivad tegevuste elluviijateks olla kõik sihtgrupid,

arvestades, et tegevused ei tohi dubleerida kohalike omavalitsuste tegevusi.

Meede 4 Sotsiaalne kaasatus (ESF+ meede)

Eesmärk

KIKO piirkonna elanikud (16+) on sotsiaalselt aktiivsed ning võimelised

oma võimaluste piires panustama kogukonnategevustesse. Tagatud on

KIKO piirkonna elanike inimväärne toimetulek ning kaasatus

kogukondlikesse tegevustesse.

Meetme osakaal 100% ESF+ projektitoetuse vahenditest

Tulemusnäitajad ● Tegevustesse kaasatud sihtrühma esindajate arv. ● Sihtrühmale pakutud tegevusvõimaluste arv.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

● Kogukondade ühendamine, sotsiaalse kaasamise suurendamine: - vabatahtlike toetusvõrgustike arendamine ja vabatahtliku

tegevuse toetamine, - abivajajate kohapealne toetamine.

● Sündmused ja tegevusvõimalused sihtrühmadele:

- aktiivsed tegevused eakatele (huviringid, väljasõidud,

liikumisringid, kogukonnaaiad jm),

31

- oskuste arendamine (digioskused, sotsiaalne hakkamasaamine

jm).

● Vaimse ja füüsilise tervise toetamine, sh ennetustegevused. ● Invaspordiürituste korraldamine. ● Ligipääsetavuse parandamine: transpordi tagamine sihtrühmale,

eesmärgiga tagada ligipääs sündmustele.

Mittetoetatavad

tegevused,

piirangud

● Investeeringud ● Tegevused mis kuuluvad KOV ülesannete hulka ● Püsikulude tüüpi kulud ● Projektijuhtimine ● ESF+ määrusest tulenevad välistused.

Toetuse saajad

● KIKO ● KIKO piirkonna KOV-d, MTÜ-d ja SA-d, ettevõtjad.

Taotluse võib esitada KIKO tegevuspiirkonnas registreeritud ettevõtja,

sihtasutus, mittetulundusühing ja kohaliku omavalitsuse üksus,

sealhulgas ei tohi tegevused dubleerida kohalike omavalitsuste

ülesandeid.

Meetme sihtrühm ● KIKO piirkonna elanikud vanuses 16+

Nõutud

dokumendid

● SPOKU e-keskkonnas täidetud taotlusvorm ● Sõltumatud ja võrreldavad hinnapakkumused

Toetussummad ● Minimaalne toetussumma 1000 eurot ● Maksimaalne toetussumma 6029 eurot

Toetuse määr 100%

Väljundnäitajad ● Elluviidud miniprojektide arv

32

4.5. Meede 5: KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid

KIKO on määratlenud ühe oma prioriteedina koostöö. Piirkonna arenguks on vajalik piirkonnas

tegutsevate organisatsioonide koostöö, mida tehakse valdkondlike meetmete raames. Samuti

piirkonnaülene, sh rahvusvaheline, ja valdkondade-ülene koostöö, mille kiiremaks edendamiseks

on vajalik KIKO kui organisatsiooni suurem panus ning mille tulemused mõjutavad laiemalt kogu

KIKO piirkonda. Lisaks on KIKO piirkonnas vajalik piirkondliku mõjuga projektide elluviimine,

mis aitaksid paremini kaasata ning teha koostööd ka nende huvigruppidega, kes iseseisvalt ei ole

võimelised koostööpartnerid või taotlejad olema (nt. noored).

Piirkondlikke KIKO poolt juhitavaid koostööalgatusi saab viia läbi vihmavarjuprojektidena, kus

KIKO saab toetada selliste väikeprojektide rakendamist, mille jaoks väiksemad taotlejad

iseseisvalt toetust taotleda ei saaks (nt. noorte omaalgatuslikud väikeprojektid). Koostöö teiste kohalike tegevusrühmadega, eriti nende tegevusrühmadega, millega KIKO-l on sõlmitud

koostöölepped, korraldatakse koostööprojektide raames.

KIKO on eelneval perioodil ellu viinud piiriüleseid koostööprojekte nii noorte aktiveerimiseks kui

piirkonna turismisektori elavdamiseks. Uuel perioodil on soov rahvusvahelisi suhteid edasi

arendada, et saada teadmisi parimatest praktikatest, piirkonnale uudsetest lähenemistest ning

motiveerida piirkonna ettevõtjaid ja kogukondi nende kasutuselevõtmisel. Seetõttu on vajalik

võimalike rahvusvaheliste partnerite leidmine ja ühiste huvide määratlemine (ettevalmistavad

projektid) ning seejärel rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamine.

Koostööprojektid peavad lähtuma KIKO strateegilistest eesmärkidest ning avaldama mõju

piirkonnale laiemalt.

Strateegia koostamise raames on eeldefineeritud üks võimalik vihmavarjuprojekt – Noorte

omaalgatuse programm. Tulenevalt piirkonna arenguvajadustest on noorte kaasamise vähesus

ning noorte passiivsus piirkonna jaoks oluline probleem. Noorte omaalgatuslike väikeprojektide

toetamine annaks olulise panuse nende probleemide lahendamisse.

Meetme raames on abikõlblikuks taotlejaks ning projekti elluviijaks KIKO. KIKO poolt esitatud

projektid ei läbi hindamisprotsessi ning kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt.

Meede 5 KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid

Eesmärk

KIKO koostöötegevuste abil on piirkonnas kasvanud koostöö eri sektorite

ja organisatsioonide vahel ning suurenenud on kogukonnaliikmete

kaasatus ning võimekus arendustegevustes kaasa lüüa.

Meetme osakaal

toetuste

kogumahust

20% EAFRD projektitoetuste vahenditest.

Tulemusnäitajad ● Toimivate koostöövõrgustike arv (3) ning nendesse kuuluvate

organisatsioonide arv - (10).

● Tegevustesse kaasatud piirkonna elanike arv - 300.

Toetatavad

tegevused ja

tegevussuunad

Noorte omaalgatuse programm ● Noorte omaalgatuslike projektide toetamine:

- väikeinvesteeringud, mis on otseselt vajalikud noorte omaalgatuslike projektide elluviimiseks,

- erinevad üritused, ettevõtmised jm.

33

● Piirkondlikud, regionaalsed ja rahvusvahelised koostööprojektid (valdkondlikud ja valdkondadeülesed): - koolitused, - võrgustike arendamine, - õppereisid, - turundustegevused, - jm ühiselt planeeritud tegevus, mis on vajalik koostöö

arendamiseks. ● Piiriüleste koostööprojektide ettevalmistavad tegevused.

Mittetoetatavad

tegevused,

piirangud

LEADER-määrusest tulenevad välistused.

Toetuse saajad KIKO

Nõuded toetuse

saajatele

● Tegevuse elluviimise koht peab olema KIKO piirkonnas või tegevuse mõju suunatud KIKO piirkonda

● LEADER-määrusest tulenevad nõuded

Toetussummad ● Vastavalt üldkoosoleku otsusele

Toetuse määr ● Vihmavarju- ja koostööprojektid: kuni 90%. ● Piiriülese koostööprojekti ettevalmistavad tegevused: 100%.

Väljundnäitajad ● Toetust saanud vihmavarjuprojektide arv - 1. ● Toetust saanud koostööprojektide arv - 5. ● Noorte kaasamisele suunatud projektide arv - 1.

34

4.6. Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

KIKO strateegia perioodil 2023–2027 jätkab suurel määral lõppeva perioodi strateegilise

visiooniga. Oluline on jätkuvalt ettevõtlikkuse ja ettevõtluse aktiveerimine, kohaliku ressurssi

efektiivne kasutamine, kogukondade kooskäimine ja võimestamine. Uuel strateegia perioodil on

lisaks fookuses konkreetsemad sihtgrupid (noored, eakad).

2023-2027 perioodi strateegia koostamise raames läbiviidud küsitluste, analüüside ja kohtumiste

tulemusena saab järeldada, et KIKO tegevus, meetmed ja toetuste jagamine üldjoontes toimib.

Seetõttu ei ole vaja suuri muudatusi uuel perioodil ette võtta, kuid mõningad uued lähenemised,

võttes arvesse nii piirkonna üldist arengut, väliskeskkonna mõju ning KIKO kui organisatsiooni

enda arengut, on siiski vajalikud. Käesoleval perioodil on uuenduslikud järgmised aspektid:

⮚ strateegia meetmed on suunatud konkreetse fookusvaldkonna arendamiseks, sisaldades

kõiki antud valdkonna soovitavaid tegevusi;

⮚ konkreetse toetatava fookusvaldkonnana on lisandunud noorte toetamine, mis annab

sõnumi, et noored on KIKO piirkonnas väärtustatud;

⮚ horisontaalsed valdkonnad (koostöö, keskkond ja uuenduslikkus) on edaspidi eraldi

hinnatavad;

⮚ tegemist on ühisstrateegiaga, mis tähendab, et lisaks LEADER-meetme EAFRD vahenditele

rakendatakse ka ESF+ vahendeid.

35

5. Strateegia rakendamise juhtimine ja seire 5.1. Strateegia elluviimise juhtimine

Strateegia rakendajaks on KIKO. KIKO liikmed kinnitavad strateegia oma üldkoosolekul.

Strateegia igapäevase rakendamisega tegelevad KIKO juhatus, hindamiskomisjon ja tegevjuht. Kui

strateegia elluviimiseks on vaja lisapersonali, on juhatusel võimalik värvata tegevuste

elluviimiseks lisatööjõudu (projektijuhid).

KIKO nõustab taotlejaid kogu protsessi vältel, alates projektiideest kuni projekti teostamise ja

maksetaotluse esitamiseni. Kõige olulisemaks etapiks on taotluse esitamise etapp, kus võimalikud taotlejad vajavad nõu nii idee sobivuse kui taotluse koostamise osas. Taotlejad saavad oma idee

sobivuse ja taotlusele esitatavate nõuete osas nõu individuaalse nõustamise, infopäevade ja

seminaride käigus. Kogu info koos juhiste ning hindamiskriteeriumitega on igapäevaselt

kättesaadav KIKO kodulehel (www.kirderannik.ee).

KIKO tegeleb strateegia elluviimisel aktiivselt info jagamisega. Info jagamise peamine eesmärk on

teavitada laiemat avalikkust strateegia elluviimisest ning rahastusvõimalustest ja innustada

piirkonna elanikke, organisatsioone ning ettevõtteid oma tegevust ja elukeskkonda arendama.

Olulisemad sihtrühmad tulenevad käesolevast strateegiast ning nendeks on ettevõtjad, noored ja

kogukonnad. Info jagamiseks kasutatakse nii veebilehte, sotsiaalmeedia kanaleid kui avalikke

üritusi.

Lisaks teostatakse KIKO strateegia raames rahastatud projektide edulugude seiret, edukate

projektide taotlejad märgitakse ära ning kasutatakse parimate praktikate ja kogemuste jagamisel

ürituste raames.

Joonis 6: KIKO struktuur.

⮚ KIKO üldkoosolek: määrab KIKO juhatuse, KIKO revisjonikomisjoni, KIKO hindamiskomisjoni. Kinnitab ja muudab vajadusel KIKO strateegiat ning annab lõpliku hinnangu KIKO strateegiast kinnipidamisest. Võtab vastu otsuseid, mis on seotud varade võõrandamisega ja KIKO staatuse muutmisega.

36

⮚ KIKO revisjonikomisjon: kontrollib KIKO juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmise õiguspärasust ning teeb ettepanekuid KIKO toimimise paremaks muutmiseks.

⮚ KIKO hindamiskomisjon: võtab vastu otsuseid KIKO-le esitatud projektide kohta ning teeb juhatusele ettepaneku projekti rahastamiseks või mitterahastamiseks. Hindamiskomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liige ja revisjonikomisjoni liige.

⮚ KIKO juhatus: tegeleb KIKO üldjuhtimisega vastavalt põhikirjas väljatoodud juhatuse pädevusele.

⮚ KIKO tegevjuht: palgaline töötaja, kes korraldab KIKO igapäevast tööd. Tegeleb taotlejate nõustamise, kuludeklaratsioonide täitmise, hindamiskomisjoni töö tehnilise korraldamise (sh. taotluste hindamiseelne kontroll), aruandluse, sisehindamise ja seireandmete kogumisega jms.

⮚ KIKO projektijuht/-juhid: töölepingu või käsunduslepingu alusel. Tegelevad taotlejate nõustamisega, projektitaotluste kontrollimise ja tegevusgrupi projektide elluviimisega. Töökoormuse täpsema jagunemise tegevjuhi ja projektijuhi/-juhtide vahel otsustab juhatus.

⮚ Raamatupidaja: töötab käsunduslepingu alusel.

5.2. Projektide hindamine

Projektitaotluste hindamiseks moodustab KIKO üldkoosoleku otsusega hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjoni kuulumiseks esitab liikme esindaja, kes ei kuulu juhatuse ega

revisjonikomisjoni koosseisu, avalduse juhatusele. Hindamiskomisjoni ei kuulu KIKO

tegevpersonal, revisjonikomisjoni liikmed või isikud, kes vahetult nõustavad projektitoetuse

taotlejaid või on isiklikult seotud projektitaotluse taotlejaga.

Hindamiskomisjoni koosseis määratakse lähtuvalt LEADER-põhimõtetest ning seal on esindatud

KIKO piirkonna ettevõtjate, vabaühenduste ning KOV esindajad, sealjuures peab KOV esindajate

ja KOV osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus hindamiskomisjonis olema alla 50

protsendi.

Hindamiskomisjon teeb üldkoosoleku poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel tekkiva

projektitaotluste pingerea põhjal rahastamisotsuste ettepaneku KIKO juhatusele.

Hindamine jaguneb tehniliseks hindamiseks ja sisuliseks hindamiseks

⮚ Taotluste tehnilise vastavuskontrolli teostavad KIKO lepingulised töötajad.

⮚ Taotluste sisulise hindamise teostavad hindamiskomisjoni liikmed hindamiskomisjonis,

sh:

⮚ taotluste hindamine vastavalt hindamiskriteeriumitele (taotlusi ei hinda

hindamiskomisjoni esimees),

⮚ vajadusel paikvaatlus ja/või ärakuulamine,

⮚ hindamiskomisjoni koosolek.

Taotluse tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse, kas laekunud projektitaotlused on esitatud

korrektselt täidetuna ning koos kõikide kohustuslike lisadokumentidega. Puuduste puhul antakse

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtaja

jooksul, kõrvaldatakse taotlus hindamisprotsessist.

37

Taotluste sisulise hindamise aluseks on hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse projekti

vastavust strateegiale, taotlejate võimekust ja planeeritavate tegevuste teostatavust ning

tulemuslikkust.

Hindamiskriteeriumid jagunevad 3 blokki:

1. Baaskriteeriumid

a. Nelja baaskriteeriumiga hinnatakse taotluse vastavust üldnõuetele (piirkondlik

mõõde, kohalikud kasusaajad, toetuse vajalikkus, projekti tegevuskava ja taotleja

võimekus).

b. Sätestatud on minimaalne lävend, millele iga taotlus peab vastama.

2. Meetmespetsiifilised kriteeriumid:

a. Iga meetme juures hinnatakse taotluse mõju meetme eesmärgi saavutamisele ning

mõju tulemusnäitajatele.

b. Iga meetme juures on seatud lävend (minimaalne arv kriteeriume (2-3), millele

taotlus peab vastama). Kokku on meetmespetsiifilisi kriteeriume igal meetmel

minimaalselt 6. Kui taotlus vastab rohkematele kriteeriumitele kui seatud lävend,

annab see hindamisel lisapunkte.

3. Üldine vastavus strateegiale

a. Hinnatakse skaalapõhiselt vastavust valdkondlikule strateegilisele eesmärgile

(60% 3. bloki hindest) ning strateegia horisontaalsetele eesmärkidele: koostöö,

keskkonnahoid ja uuenduslikkus (20%, 10%, 10%).

b. Sätestatud on minimaalne lävend, millele iga taotlus peab vastama.

2. ja 3. bloki hinnete koondamisel tekib taotluste paremusjärjestus.

Projektide hindamisprotsess koos paremusjärjestuse kujunemisega on kõigile taotlejatele ühtne,

läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

Hindamiskriteeriumite sisu koos hindamisskaala kirjeldusega on välja toodud KIKO

hindamiskorras.

5.3. Strateegia seire

Strateegia ja selle rakendamise seiret teostatakse kahel viisil:

1. Strateegia eesmärkide seire: teostatakse kord aastas KIKO tegevjuhtkonna poolt vastavalt

strateegias toodud mõõdikutele. Seire baasil koostab KIKO tegevjuhtkond strateegia

seirearuande ning esitab selle KIKO juhatusele ja üldkoosolekule hiljemalt 1. märtsil

(eelmise kalendriaasta kohta).

Seirearuanne sisaldab vähemalt andmeid strateegias seatud indikaatorite sihttasemete

täitmise kohta ning kirjeldatakse, milliseid tegevusi on ellu viidud tegevuspiirkonna

elavdamiseks, antakse ülevaade teavitustegevustest meedias (sh edulood) ning

analüüsitakse probleeme ja nende lahendamiseks ette võetud tegevusi.

Kui strateegia eesmärkide seire tulemusena tekib vajadus strateegia muutmiseks, esitab

KIKO juhatus vastava ettepaneku üldkoosolekule koos iga-aastase seirearuandega.

38

2. Meetmete elluviimise seire ehk sisehindamine: toimub jooksvalt (vähemalt kord

kvartalis), mida korraldab KIKO tegevjuhtkond ning annab sellest regulaarselt aru

(vähemalt korra kvartalis) KIKO juhatusele ning vähemalt kord aastas üldkoosolekule.

Sisehindamise eesmärk on koguda ja edastada infot sellest, mida on KIKO strateegia

elluviimise raames tehtud ja millise edukusega, milline on ümbritseva keskkonna olukord,

millised muutused piirkonnas toimuvad ja millised on olnud kohaliku tegevusrühma

peamised arengud.

Kui sisehindamise tulemusena tekib vajadus strateegia muutmiseks, esitab KIKO juhatus

vastava ettepaneku üldkoosolekule koos sisehindamise aruandega.

Strateegia eesmärkide seire peamised alapunktid:

⮚ tegevuspiirkonna elavdamiseks elluviidud tegevuste ülevaade eesmärkide ja valdkondade

lõikes;

⮚ tegevuste panus strateegia indikaatorite sihttasemete täitmisse;

⮚ uuenduslike tegevuste ülevaade;

⮚ meediategevuste ülevaade (sh teavitustegevused, edulood jm);

⮚ strateegia elluviimisega seotud probleemid ja lahendused.

Strateegia eesmärkide seiret teostatakse peamiselt taotluste, aruannete ja vajadusel ka taotlejate

käest küsitava lisainfo alusel.

Meetmete elluviimise seire ehk sisehindamise peamised osad:

⮚ andmete kogumine ja uuendamine strateegia eesmärkide seire tarbeks;

⮚ teavitustegevuste analüüs, sh uute kontaktide loomine, uute taotlejate kaasamine,

nõustamistegevuste maht jm;

⮚ projektide teavitustegevuste ülevaade ja analüüs;

⮚ taotlejate rahuloluküsitlus ja analüüs peale iga taotlusvooru (nõustamine, info edastamine,

taotlusprotsessi sujuvus jm);

⮚ taotluste menetlusaeg, vead taotlustes, katkenud või loobutud projektid.

Sisehindamist viiakse läbi klientide/taotlejate rahulolu-uuringute, arenguvestluste ja

organisatsiooni tegevusaruannete põhjal. Samuti viiakse vajadusel läbi arutelud liikmetega.

5.4. Strateegia muutmine

Strateegiat võib muuta üldkoosoleku otsusega, kui ilmneb, et kehtiv strateegia ei vasta enam KIKO

vajadustele või kui tekib olukord, kus KIKO kui tegevusrühm ei vasta enam LEADER-

tegevusrühmadele seatud nõuetele.

39

Strateegia muutmise kord

1. Tulenevalt KIKO sisehindamise ja strateegia iga-aastasest eesmärkide seire tulemustest,

muutustest KIKO piirkonnas või muust LEADER-määrusest tuleneva strateegia muutmist

nõudva olukorra saabumisel, teeb KIKO juhatus üldkoosolekule ettepaneku strateegia

muutmise algatamiseks.

2. Üldkoosoleku otsusega algab strateegia muutmise protsess.

3. Strateegia muutmisega tegeleb KIKO juhatus, kaasates vajadusel liikmeid ja sihtgruppe.

4. Üldkoosolek kinnitab strateegia muudatused oma otsusega.

5. KIKO juhatus edastab strateegia muudatused PRIA-le. Maaeluministeerium hindab

muudetud strateegia vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.

5.5. Koostöö teiste tegevusgruppide ja piirkondlike organisatsioonidega

Koostöö teiste tegevusgruppidega nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt toob piirkonda uusi ideid

ja arenguvõimalusi ning võimaldab paremini rakendada KIKO võimalusi ja tugevusi. Piirkonna

taotlejaid julgustatakse tegema koostööd partneritega väljaspool piirkonda, sh. rahvusvaheliselt.

Hindamisel annavad koostöötegevused lisapunkte.

KIKO ise teeb organisatsioonina aktiivselt koostööd teiste LEADER tegevusrühmadega Eestis.

LEADER tegevusrühmad, millega KIKO-l on tihedamad koostöösidemed:

⮚ MTÜ Arenduskoda

⮚ MTÜ PAIK

⮚ MTÜ Partnerid

⮚ MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda

⮚ Virumaa Koostöökogu MTÜ

⮚ MTÜ Põhja-Harju Koostöökoda.

⮚ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ

Enamustega neist on KIKO-l sõlmitud tegevuste paremaks koordineerimiseks ka

koostöölepingud.

Koostööd tehakse nii koostööprojektides osalemisel kui ühiste koolituste ja seminaride

korraldamisel ning tegevusrühmade ühiste seisukohtade kujundamisel tegevusvaldkondade

seadusandluse ja LEADER-taotluste menetlemise ning protseduuride arendamisel.

Piirkondadevahelist ja rahvusvahelist koostööd tehakse laiaulatuslikult, kuid eriti oluline on

koostöö kohaliku toidu, turismi (loodusturism, säästev turism), noorte, ettevõtluse,

taastuvenergeetika, energeetika, ringmajanduse ja maapiirkondade elukeskkonna arendamise

valdkondades.

Koostööprojekti Pealinnast Piirilinna raames tehakse ühistegevusi külastusettevõtluse, noorte

ettevõtluse, õpilasfirmade, kohaliku toidu, mikroettevõtluse, säästliku tegevuse, keskkonna ja

taastuvenergia valdkondades.

Ettevõtluse arendamiseks ja tööturu elavdamiseks olukorras, kus KIKO piirkonnas on suur eakate

ning riskirühmadesse kuuluvate elanike osakaal, on planeeritud koostöös Virumaa Koostöökogu

ja Soome Leader-tegevusrühmaga LEADER Sepra, käivitada koostööprojekt, mille peamiseks

eesmärgiks on luua uusi eakatele ja teistele tööturult eemale jäänud elanikele võimalusi

eneseteostuseks, luues uusi tooteid, samas kasutades ära piirkonna ettevõtete tootmisjääke.

40

Projekti tegevuste kaudu on võimalik toetada elanike kaasamist tööturule, edendada piirkonnas

jätkusuutlikku majandust ning vähendada jäätmete hulka kohalikes ettevõtetes.

6. Strateegia rahastamiskava

Strateegia elluviimiseks kaasatakse vahendeid peamiselt kahest allikast: Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond (EAFRD, LEADER-programm) ja Euroopa Sotsiaalfond+. Omaprojektide

omafinantseeringu katmiseks kasutatakse KIKO liikmemaksudena kogutavaid vahendeid.

Strateegia elluviimiseks võib KIKO algatada ja osaleda muudest allikatest rahastatavates

projektides, sh. siseriiklikud või piiriülesed (nt. Kesk-Läänemere INTERREG programm,

Põhjamaade ministrite nõukogu toetused, ERASMUS+ jm).

EAFRD ja ESF+ toetuste mahud käesoleva strateegia elluviimiseks määratakse kindlaks

regionaalministri ja sotsiaalkaitse ministri määrustega. EAFRD eelarvest 80% jagatakse välja

projektitoetustena ja 20% määratakse strateegia rakendamiseks (sh. arvestatakse ka ESF+

mahtu).

Muud vahendid kaasatakse vastavalt võimalustele ja vajadustele ning strateegias eraldi välja ei

tooda.

EAFRD ja ESF+ vahendite jagunemine

● EAFRD projektitoetuste kogusumma: EUR 1 064 784

● ESF+ projektitoetuste kogusumma: EUR 144 696

● EAFRD tegevustoetuse kogusumma: EUR 303 414

Meede Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad (EUR)

Projekti- toetused

(80%)

1.Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus

EAFRD 45% 480 953 EUR

- mikroettevõte 60% - väikeettevõte 20% - MTÜ 60%

- Minimaalne 2 500 - Maksimaalne 70 000

2. Kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik ruum

EAFRD 30% 320 635 EUR

- MTÜ/SA 90% - KOV 70% - mikroettevõte 60% - väikeettevõte 40%

- Minimaalne 2 000 - Maksimaalne 60 000

3.Aktiivsed noored EAFRD 5% 53 439 EUR

- MTÜ/SA 90%

- KOV 90% - mikroettevõte 60% - väikeettevõte 40%

- Minimaalne 1 000 - Maksimaalne 20 000

41

4.Sotsiaalne kaasatus

ESF+ 100% 144 696 EUR

100% - Miniprojektide määr vastavalt määrusele

5. KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid

EAFRD 20% 213 757 EUR

90% Vastavalt üldkoosoleku otsusele

Tegevus- ja elavdamis kulud (20%)

Tegevusrühma kulud strateegia rakendamiseks (üldkulud ja piirkonna elavdamiskulud

EAFRD 303 414 EUR

100% -

Toetuste eelarve jagunemine aastate lõikes:

2023 2024 2025 2026 2027 2028

Ülemineku- periood

30% 40% 30% 0% Ülemineku- periood

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab KIKO

tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Iga-aastases rakenduskavas määratletakse

tegevusrühma eelarvelised vahendid konkreetseks aastaks, sh toetussummade jagunemine

meetmete lõikes. Iga-aastase rakenduskavaga võib sätestada teatud kitsendusi, tulenevalt

strateegia rakendamise hetkeseisust ja piirkonna vajadustest. Näiteks vähendada meetmete

maksimaalse toetussumma suurust voorude lõikes või kitsendada taotlejate ringi. Konkreetsed

nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse

Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

Sotsiaalse kaasatuse suurendamise meetme (meede 4) rakenduskava esitatakse Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn

vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi.

42

Lisad

1. Tegevuspiirkonna valdade maaliste ja väikelinnaliste asustusüksuste statistika

2. KIKO hetkeolukorra analüüs

3. KIKO koostöölepped teiste tegevusrühmadega

4. KIKO strateegia koostamise protsess ja kaasamine

5. Seosed teiste arengudokumentidega

43

Lisa 1. Tegevuspiirkonna valdade maaliste ja väikelinnaliste asustusüksuste statistika

Vald Asustusüksus Elanike arv (01.01.2022)

Pindala km2

Jõhvi vald Edise küla 187 5,64

Kahula küla 150 18,89

Kose küla 96 17,82

Kotinuka küla 61 22,05

Linna küla 33 5,50

Pajualuse küla 39 4,33

Pargitaguse küla ... 3,38

Pauliku küla 90 3,60

Puru küla 59 18,19

Sompa küla 60 13,90

Tammiku alevik 314 2,85

Narva -Jõesuu linn Arumäe küla 24 14,14

Auvere küla 27 92,99

Hiiemetsa küla 12 3,96

Hundinurga küla 21 16,19

Kudruküla 89 7,55

44

Laagna küla 39 11,58

Meriküla 14 4,16

Mustanina küla 36 139,12

Narva-Jõesuu linn 2536 10,19

Olgina alevik 473 4,22

Peeterristi küla 49 7,39

Perjatsi küla 36 8,30

Pimestiku küla 3 5,11

Puhkova küla 37 11,25

Sinimäe alevik 389 3,57

Sirgala küla 30 0,90

Soldina küla 71 14,76

Sõtke küla 35 13,80

Tõrvajõe küla 38 9,88

Udria küla 12 10,31

Vaivara küla 128 7,93

Viivikonna küla 55 1,54

Vodava küla 21 5,63

Toila vald Altküla 74 8,84

45

Amula küla 24 5,25

Kaasikaia küla 24 0,22

Kaasikvälja küla 20 2,26

Kabelimetsa küla 88 1,13

Kohtla küla 64 3,26

Kohtla-Nõmme alev 886 4,65

Konju küla 141 77,46

Kukruse küla 48 10,39

Martsa küla 43 2,81

Metsamägara küla ... 1,57

Mõisamaa küla ... 1,04

Ontika küla 70 10,16

Paate küla ... 1,06

Peeri küla 89 10,86

Päite küla 16 14,06

Pühajõe küla 186 21,81

Roodu küla 40 5,05

Saka küla 106 14,31

Servaääre küla 12 4,22

46

Toila alevik 803 2,10

Täkumetsa küla 21 2,41

Uikala küla ... 7,92

Vaivina küla 27 13,81

Valaste küla 106 14,42

Vitsiku küla 39 14,35

Voka küla 93 7,36

Voka alevik 754 1,81

47

Lisa 2. KIKO hetkeolukorra analüüs

Lisatud eraldi dokumendina.

Lisa 3. KIKO koostöölepped teiste tegevusrühmadega

Lisatud eraldi dokumentidena.

48

Lisa 4. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine

KIKO 2023-2027 perioodi strateegia koostamine toimus perioodil aprill 2022 – mai 2023.

Strateegia koostamise jagunes loogiliste tegevusblokkide vahel, milleks olid:

⮚ Hetkeolukorra analüüs, sh ülevaade eelmisel perioodil seatud strateegiliste eesmärkide

täitmisest:

⮚ rahvastiku ja piirkonna ülevaade;

⮚ veebipõhine küsitlus tegevuspiirkonna kogukonnaliikmete (piirkonna elanike, KIKO liikmete ja projektitoetuste taotlejate) rahulolu, probleemide, eelmise

perioodi eesmärkide mõju ning uue perioodi ootuste väljaselgitamiseks;

⮚ elluviidud projektide ehk eelmise perioodi meetmete täitmise analüüs;

⮚ tegevuspiirkonna ettevõtluse ja mittetulundussektori profiili analüüs;

⮚ tegevuspiirkonna sotsiaal-majanduslik analüüs.

⮚ Strateegilise arengumudeli väljatöötamine:

⮚ juurprobleemide, arenguvajaduste ja väljakutsete, prioriteetsete valdkondade ja visiooni sõnastamine;

⮚ sisendi kogumine liikmeskonnalt ja kogukonnaliikmetelt:

● fookusgrupi intervjuud/arutelud kogukonna, elukeskkonna,

ettevõtluse ja noorte valdkonnas;

● strateegiaseminarid ettevõtluse, kogukonna/elukeskkonna ja

noorte valdkonnas;

● aruteluseminar sotsiaalvaldkonna probleemide, võimaluste ning

tegevuste määratlemiseks.

⮚ tegevuskava (meetmete) väljatöötamine.

⮚ Strateegiadokumendi koostamine:

⮚ Strateegiadokumendi tekstide valideerimine KIKO juhatuses, valdkondlike

töögruppides osalejate ning liikmete hulgas.

⮚ Tabel 1. KIKO strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Tegevus Osalejad Tulemused

Üldkoosolek KIKO liikmed KIKO strateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine.

26.02.2022 Teavitus kohalikus ajalehes ja KIKO kodulehel (strateegia koostamise protsessi algatamine)

Piirkonna elanikud on teavitatud kavatsusest algatada KIKO strateegia 2023-2027 koostamise protsess.

49

17.05.2022 Strateegia koostamise avaseminar

KIKO liikmed ja KIKO piirkonna elanikud

Ülevaade eelmise perioodi toetuste jagunemisest, ootuste üldine kaardistamine, ülevaade strateegia koostamise protsessist.

26.05.2022 – 10.06.2022

Veebipõhine küsitlus liikmete ja piirkonna elanike hulgas

KIKO liikmed ja piirkonna elanikud (64 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused.

9.06.2022 Valdkondlik fookusgrupi arutelu (kogukond)

KIKO liikmed ja piirkonna kogukonna esindajad

Kogukonna aktiveerimise ja kaasamise kitsaskohtade ja ideede sisend.

9.06.2022 Valdkondlik fookusgrupi arutelu (noored)

KIKO liikmed, piirkonna noorte esindajad, noored

Noortevaldkonna kitsaskohtade, ootuste ja ideede sisend.

13.06.2022 Valdkondlik fookusgrupi arutelu (elukeskkond)

KIKO liikmed ja piirkonna kogukonna esindajad

Elukeskkonna arendamise kitsaskohtade ja parendusideede sisend.

13.06.2022 Valdkondlik fookusgrupi arutelu (ettevõtlus)

KIKO liikmed ja piirkonna ettevõtjad

Ettevõtlusvaldkonna kitsaskohtade ja toetusvajaduste sisend.

4.07.2022 Strateegia arutelukoosolek

KIKO juhatus Strateegilised valdkonnad täpsustatud.

22.08.2022 Valdkondlik arutelukoosolek (elukeskkond ja kogukond)

KIKO liikmed, piirkonna kogukonna esindajad

Lisaettepanekud kogukondade ja elukeskkonna arendamiseks KIKO strateegia raames.

13.09.2022 Strateegiaseminar (ettevõtlus)

KIKO liikmed, valdkondliku fookusgrupi liikmed

Ettevõtlusmeetme tingimused ja lähenemine.

29.09.2022 Strateegiaseminar (kogukond, elukeskkond,

KIKO liikmed, valdkondlike

Kogukonna arendamise meetme ja noortemeetme tingimused ja lähenemine.

50

noored, sotsiaalne kaasatus)

fookusgruppide liikmed

23.01.2023 Strateegia arutelukoosolek

KIKO juhatus Strateegia täpsustatud.

31.01.2023 – 9.03.2023

Strateegia meetmelehtede ja üldosade kommenteerimine online formaadis

KIKO liikmed, valdkondlike fookusgruppide liikmed

Kommentaarid strateegia tööversioonile, sisend strateegiaseminatile.

16.02.2023 Sotsiaalfondi aruteluseminar

KIKO liikmed, ESF valdkonna spetsialistid, sihtrühmade esindajad

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohtade ja projektiideede sisend (ESF+).

15.03.2023 Strateegiaseminar KIKO liikmed Strateegia üldosa, meetmelehed ja hindamiskriteeriumid täpsustatud.

27.03.2023 – 13.04.2023

Strateegia tööversiooni avalik väljapanek

KIKO liikmed, KIKO piirkonna elanikud

21.04.2023 – 22.04.2023

Strateegiaseminar KIKO liikmed Strateegia üldosa, meetmelehed ja hindamiskriteeriumid täpsustatud.

05.05.2023 – 15.05.2023

Veebipõhine küsitlus

KIKO liikmed (21 vastajat)

Toetuste kogueelarve jagunemine meetmete vahel, meetmete toetusmäärad ja summad erinevate sektorite taotlejatele

29.05.2023 Üldkoosolek KIKO liikmed Strateegia kinnitamine

51

Lisa 5. Seosed teiste arengudokumentidega

KIKO strateegia on tihedalt seotud mitmete arendusdokumentidega nii kohalikul, regionaalsel

kui riiklikul tasandil.

Käesoleva strateegia seisukohast on riiklikul tasandil olulisemad:

⮚ Strateegia „Eesti 2025“20,

⮚ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–202721,

⮚ Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–202722,

⮚ Heaolu arengukava23.

Regionaalsel tasandil on KIKO strateegilised sihid kooskõlas Ida-Viru maakonna

arengustrateegiaga aastateks 2023-203524 ning kohalikul tasandil Jõhvi ja Toila valla ning

Narva-Jõesuu linna arengudokumentidega.

Tabel 1. KIKO seosed arengudokumentidega

Arengudokument Arengudokumentides seatud strateegilised eesmärgid

KIKO sünergia ning eesmärkide ja tegevuse seos arengudokumentidega

Strateegia „Eesti 2035“

1. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

2. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

3. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

4. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

KIKO strateegia panustab 1- 4 eesmärgi saavutamisse. KIKO strateegia toetab kohalikku ettevõtlust ja selle mitmekesistamist ning kasvu, kogukondade omavahelist koostööd ja avatust, kogukonnaliikmetega arvestamist ja hoolimist.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolii tika strateegiakava 2023–2027

LEADER-sekkumise üldeesmärk:

⮚ Maapiirkondades atraktiivse

elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine.

Erieesmärgid:

KIKO strateegia on otseselt seotud nii üldeesmärgi kui erieesmärkide saavutamisega. - Ettevõtlusmeede toetab

ettevõtluse arengut ning väärtustab töökohtade loomist/säilitamist ning lisandväärtuse kasvu.

20 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 21 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 22 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 23 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20 24 https://ivol.ee/documents/9867329/36323876/I- V+arengustrateegia+eeln%C3%B5u+kinnitamiseks+V3.pdf/666e0bcf-3b58-496b-a580-04717726583c

52

⮚ Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate

töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu.

⮚ Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine.

⮚ Keskkonna- ja kliimasõbralike

(sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste

välja töötamine ja

rakendamine.

⮚ Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine.

Uuenduslikkus on eraldi horisontaalse printsiibina

strateegiliselt oluline. - Kogukondade

võimestamine toimub nii kogukondade koostöö (vaid ühisprojektid) raames kui üksteist

kaasates. Ühised kooskäimiskohad tekitavad tugevama

kogukonnatunde. - Keskkonnasõbralikkus on

läbiva printsiibina strateegias sätestatud ning arvestatud ka hindamiskriteeriumites.

- Maaelu positiivse kuvandi eesmärki panustab KIKO avaliku ruumi parendamise, noortele

positiivse elu- ja toimimiskeskkonna loomise ning

kogukonnategevuste toetamise kaudu.

Ühtekuuluvuspoliit ika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027

Erieesmärk:

⮚ Parandada võrdset ja

õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja

isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele

rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas

Eesmärkide saavutamiseks on KIKO strateegias eraldi määratletud eesmärk (sotsiaalselt aktiivsed ning võimekad KIKO piirkonna elanikud). Eesmärgi saavutamiseks on loodud spetsiaalselt sotsiaalvaldkonda toetav meede, mis on otseselt suunatud inimväärikuse tagamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele KIKO piirkonnas. KIKO on määratlenud eakate tööhõive, kui ühe olulise koostöövaldkonna.

53

puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

Sekkumise eesmärgid:

⮚ Inimväärikuse tagamine ning

sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Heaolu arengukava 2023–2030

Üldeesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud. Ebavõrdus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest 2 on seotud KIKO sotsiaalvaldkonna meetmega:

⮚ Alameesmärk 3:

vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on

tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.

⮚ Alameesmärk 4: Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalvaldkonna meede, mis panustab mõlemasse alameesmärki.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035

⮚ Aastaks 2035 toimib Ida- Virumaal mitmekesine,

tugevatel

ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond.

⮚ Ida-Virumaa ettevõtlus on

mitmekesine, innovatiivne ja konkurentsivõimeline.

⮚ Võimestatud (sh koolitatud, tunnustatud, kokkusaamispunktidega)

inimesed ja organisatsioonid soodustavad kogukondade

arengut, leevendades

KIKO strateegia on kohaliku tasandi edasiarendus maakonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. KIKO strateegia panustab ettevõtlushoiakute parendamisele ning toetab ettevõtluse mitmekesistamist ning ettevõtete konkurentsivõime kasvu. Kogukonna- ja noortemeetme tegevused toetavad kogukondade arenguid ja võimestamist ning panustavad kaasaegsema elukeskkonna tekkimisse.

54

sotsiaalvaldkonna probleeme ja edendades kaasaegse

elukeskkonna teket.

⮚ Noorsootöö osapoolte

koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus.

KIKO strateegias on eraldi meede noorte tegevuste jaoks, kus tähtsustatakse nii noorte endi algatusi kui noorte eestvedajate tööd.

Jõhvi valla arengukava 2023- 203025

⮚ Jõhvi vallas on rohkem

ettevõtlikke inimesi, kes oleksid võimelised looma ja arendama ettevõtteid ja

toimivaid koostöövõrgustikke. Jõhvi vallas oleva tööjõu

kompetents ja tööviljakus on tõusnud tasemele, mis tagab Eesti maakonnakeskuste

keskmisest 10% kõrgema sissetuleku.

⮚ Jõhvis on toimunud

kogukondlik ja kogukondade vaheline integratsioon, mis on

eeskujuks kogu Eestile. Kasvab kodanike osalus valla avalikus elus, ühistes

üritustes. Oluliselt on vähenenud sotsiaalselt tõrjutute arv ja osakaal rahvastikus.

KIKO strateegia toetab Jõhvi valla mikro- ja väikeettevõtteid ning seab samuti eesmärgiks brutopalkade kasvu toetatud ettevõtetes. Kogukonnamajade ja kogukonnategevuste arendamine toetab vallaelanike sotsiaalset aktiivsust kõigis vanusegruppides.

Narva-Jõesuu arengukava kuni 202726

- Ettevõtluspoliitika suund 3:

väikeettevõtted, keda on vaja tööhõive ja elukeskkonda rikastavate teenuste loomiseks ja kes vajavad tekkeks ja esmaseks laienemiseks avaliku sektori tuge.

- Elanikkonna juurdekasvatamise suund: töö imidžiga: maine parandamine.

KIKO strateegia üheks prioriteediks on ettevõtluse mitmekesistamine, noorte hulgas piirkonna maine parandamine ning piirkonda jäämise või tagasipöördumise suurendamine, samuti noortele pakutavate teenuste mitmekesistamine ja noorte jõulisem kaasamine piirkonna

25 https://www.johvi.ee/arengukavad 26 https://narva-joesuu.ee/documents/2032926/34768158/Narva- J%C3%B5esuu+linna+arengukava+2022.pdf/89d4313c-32c6-4069-8aff-56830d63baad

55

- Hariduse ja laste suund: ühise noorsoosüsteemi loomine;

huvihariduse ja -tegevuse mitmekesistamine; lastele, noortele ja täiskasvanutele (sh. ka erivajadustega) on võimaldatud mitmekülgsed enese täiendamise, sportimise ja vaba aja veetmise

võimalused. - Hoolekande ja sotsiaaltöö suund:

sotsiaalteenuste arendamine ja integreerimine.

arengusse ja noortele suunatud tegevustesse. Sotsiaalvaldkonna meetme eesmärk on muuhulgas sotsiaalse tõrjutuse vähendamine ja surve vähendamine sotsiaalteenustele.

Toila valla arengukava aastateks 2018– 203027

- Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal.

- Toila on ühtse ja aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud

vald. - Toila vallas on peamised avalikud

teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel.

KIKO meetmed panustavad otseselt piirkonna elukeskkonna parendamisse, kogukondade aktiivsuse ja sidususe kasvatamisse ning avalike teenuste mitmekesistamisse.

27 https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/21658167/M6_lisa1+Toila+valla+arengukava+2018- 2030+j%C3%B5ustub+03.06.2022.pdf/53790d15-18ca-4436-9455-2ebaba75c1b8

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu

Rakenduskava 2026

Strateegia meetmed

Strateegia meetme number ja nimetus Taotluste vastuvõtu algusaeg

Taotluste vastuvõtu lõppaeg

Taotletav projektitoetu se summa

Kohaliku tegevusgrupi poolt esitatavate projektitoetuste taotluste eelarve

Kavandatav eelarve kokku

Meede 1. Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus 02.02.2026 20.02.2026 365 140,90 0 365 140,90

Meede 2. Kogukondlik ühistegevus ja

kogukondadega arvestav avalik ruum 02.02.2026 20.02.2026 195 481,21 0 195 481,21

Meede 3. Aktiivsed noored 02.02.2026 20.02.2026 26 306,54 0 26 306,54

Meede 4. Sotsiaalne kaasatus (ESF+meede) 02.02.2026 15.02.2026 72 348,00 0 72 348,00

Meede 5. KIKO piirkondlikud ja koostööprojektid 01.01.2025 31.12.2025 63 123,00 63 123,00

659 276,65 63 123,00 722 399,65Kokku

Mittetulundusühing Kirderanniku Koostöökogu

ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL 4-2025

05.12.2025 Kauksi Puhkemaja, Alutaguse vald

Algusega 17.00 kuni 18.45

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt üks kolmandik

ühingu liikmetest. Käesoleval hetkel on ühingul 57 liiget. Üldkoosolekul osales 25 MTÜ

Kirderanniku Koostöökogu liiget:

Jrk nr Ettevõte/organisatsioon

EMTAK

Esindaja

1 Kaevuri maja MTÜ 94995 Aare Rebban

2 Kirde Haldus Grupp OÜ 95311 Aigi Kullerkupp

3 MTÜ Maarahvaselts Vanatare 93291 Eevi Paasmäe

4 SAR OÜ 85599 Egon Lilleorg

5 Green Souplin OÜ 56221 Erelin Zirk

6 Eve Rest OÜ 96231 Eve Saar

7 Alutaguse Matkaklubi 93291 Ingrid Kuligina

8 Vaivara Sinimägede Sihtasutus 91211 Ivika Maidre

9 K.S.Pimestiku OÜ 55103 Kaido Seppar

10 Kaie Ilves FIE 01501 KaieIlves

11 Kohtla-Uueküla Selts MTÜ 94992 Kalev Naur

12 MTÜ Voka Jahtkond 01701 Kalle Pirk

13 OÜ Simu 69202 Maie Paas

14 OÜ Pankrand 81301 Marge Rõõmus

15 Toila Sadama Jahtklubi 94992 Margus Paalo

16 Praktov OÜ 02401 Martin Toovis

17 Liisbet Invest OÜ 68201 Meelis Tint

18 Toila Toiduklubi MTÜ 56211 Piret Toovis

19 Jõhvi Vallavalitsus KOV Rein Luuse

20 FIE Aare Rebban 55205 Reve Lambur

21 MTÜ KOHTLA & NÕMME ARENG 94995 Roland Tarum

22 MTÜ Pühajõe Tegijate Selts 94992 Sirle Sommer-Kalda

23 Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju 94995 Tiiu Toom

24 OÜ LEIVA KODU 56211 Veera Eher

25 Valaste Agro OÜ 01111 Ülari Vent

Koosolekul osales tegevjuht Riin Luus ja projektijuht Kristina Piirimaa.

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

Koosoleku juhatajaks valiti juhatuse esimees Kaido Seppar ning protokollijaks tegevjuht Riin

Luus.

Päevakorra kinnitamine

03.11.2025 toimunud juhatuse koosolekul kinnitas Kirderanniku Koostöökogu juhatus

05.12.2025 toimuva liikmete üldkoosoleku päevakorra ning saadeti liikmetele 28.11.2025

järgmiselt:

1. Strateegia ja meetmelehtede muudatuste kinnitamine

2. Rakenduskava ja eelarve kinnitamine

3. KIKO ESF+ projekti kinnitamine

Ettepanek lisada päevakorda punkt 4. Audiitorkontrolli otsustamine ja kinnitada päevakord

järgnevalt:

1. Strateegia ja meetmelehtede muudatuste kinnitamine

2. Rakenduskava ja eelarve kinnitamine

3. KIKO ESF+ projekti kinnitamine

4. Audiitorkontrolli otsustamine

Hääletus: poolt 25 liiget, 0 erapooletut, 0 vastu.

MTÜ seadus ütleb: Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib

päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt

9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Üldkoosolekul osales 43,9% liikmetest ja antud päevkorra punkti ei saa kvoorumi mittetäitmise

tõttu arvestada. Päevakorra punkt nr 4 (audiitori otsustamine) lisatakse uuesti järgmisel

üldkoosolekul.

1. Strateegia ja meetmelehtede muudatuste kinnitamine

13.11.2025 saatis tegevjuht liikmeskonna e-maili listi juhatuse ettepaneku algatada strateegia

muudatus seoses meetmelehtede parandusettepanekutega. Hindajate ja juhatuse poolt tehtud

parandusettepanekud olid lisatud liikmeskonnale saadetud kirjas. Täiendavaid ettepanekuid oli

võimalik teha kuni 27.11.2025. 28.12.2025 saatis tegevjuht liikmeskonnale kokkuvõtte

laekunud parandusettepanekutega. Üldkoosolekul kohapeal vaadatakse üle tehtud ettepanekud.

E. Paasmäe tegi ettepaneku lisaks meetmelehtede muutmisele teha strateegias parandused ka

Jõhvi ja Toila valla ühinemisega seotud muudatuste osas. Kõik ettepanekuga nõus.

Strateegia punktis 4.1 meede 1 meetmelehe parandusettepanekuna on toodud, et toetuse saajaks

võiks olla ka MTÜd. Arutletakse millised mittetulundusühingud need oleksid ja kas see

meetmes 1 vajalik. Ettepanek hääletada kas meetmesse 1 lisada MTÜd.

Hääletus: poolt 22 liiget, 2 erapooletut, 1 vastu.

Sama punkti 4.1 nõutud dokumentide all oli tehtud ettpanek lisada järgnev nõue: FIEde puhul

äriplaan või finantsprognoos kui ei ole kättesaadav avalikest registritest.

Ettepanek muuta antud punkti sõnastus järgnevalt: FIE-d esitavad viimase perioodi kohta FIE

ettevõtlustulu deklaratsiooni või bilansi või kasumiaruande. Kõik nõus.

Arutelu tekitas ka strateegia punkt 5.4. Ettepanek jätta antud punkt muutmata. Kõik nõus.

Ettepanek kinnitada strateegia ja meetmelehtede muudatused vastavalt tehtud

parandusettepanekutele (lisa 2)

Hääletus: 24 liiget poolt, 0 erapooletut, 1 vastu.

OTSUSTATI: Kinnitada strateegi ja meetmelehtede muudatused vastavalt lisale 2.

2. Rakenduskava ja eelarve kinnitamine

Tegevjuht annab ülevaate tegevuskulude eelarvest vastavalt strateegia plaanile. Tegevuskulude

eelarve on täpselt sama 2025 aastaga. Lisaks tutvustab tegevjuht 2025 rakenduskava summasid

ja jagunemist meetmete vahel vastavalt ettesaadetud materjalidele. Ettepanek kinnitada

tegevuskulude eelarve vastavalt strateegia plaanile ja rakenduskava 2026 vastavalt lisale 1 ja

arvestada et summadele lisanduvad 2025 aastal kasutamata jäänud vahendid.

Hääletus: poolt 25 liiget, 0 erapooletut, 0 vastu.

OTSUSTATI: kinnitada rakenduskava 2026 vastavalt protokolli lisale 1 ja tegevuskulude

eelarve vastavalt strateegia plaanile.

3. KIKO ESF+ projekti kinnitamine

KIKO projektijuht tutvustab projekti ettevalmistamise etappi ning tehtud tegevusi.

Tegevuskava ja eelarve on koostatud lähtudes saadud hinnapakkumistest ja piirkonna

eripäradest.

Projekti nimi: Kirderanniku Koostöökogu piirkonna sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Projekti eesmärk: Suurendada Kirderanniku Koostöökogu piirkonna 55+ vanemaealiste

sotsiaalset kaasatust läbi tervist toetavate, loovust arendavate ja kogukonnatunnet tugevdavate

tegevuste. Projekt pakub osalejatele võimalusi aktiivseks osalemiseks, uute oskuste

omandamiseks ja tähenduslike kogukondlike suhete loomiseks. Tegevused aitavad vähendada

sotsiaalset isoleeritust, tõsta elukvaliteeti ning toetada piirkonna sidusamat ja kaasavamat

kogukonnakultuuri.

Projekti tegevuskava periood: aprill 2025-aprill 2026

Projekti maksumus: Kogumaksumus 6029 eurot, sh toetuse summa 6029 eurot.

Hääletus: 24 liiget poolt, 1 erapooletut, 0 vastu.

OTSUSTATI: Kinnitada Kirderanniku Koostöökogu meetme 4 (sotsiaalne kaasatus) projekt

„Kirderanniku Koostöökogu piirkonna sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja esitada see

rahastuse saamiseks järgmises taotlusvoorus.

Koosoleku juhataja: Kaido Seppar Protokollija: Riin Luus

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 7

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu strateegia muudatuste

heakskiitmine

Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31

lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel.

Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi

määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud

kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid

strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 31 lõike 8 alusel.

Strateegia muutmise peamised põhjused:

- lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla

õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 05.12.2025 toimunud MTÜ Kirderanniku

Koostöökogu (KIKO) üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna strateegiasse 2023-2027

sisse vajalikud muudatused, sealhulgas muudatused meetme 1 (elujõuline ettevõtlus ja

ettevõtlikkus), meetme 2 (kogukondlik ühistegevus ja kogukondadega arvestav avalik

ruum), meetme 3 (aktiivsed noored) ja meetme 4 (sotsiaalne kaasatus) sõnastuse ja

tingimuste osas.

Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Kirderanniku Koostöökogu esitatud strateegia

muudatused.

MTÜ-l Kirderanniku Koostöökogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt

alates 05.12.2025.

Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Kirderanniku Koostöökogu heakskiidetav strateegia koos

lisadega, MTU_Kirderanniku_Koostookogu_heakskiidetav_strateegia.asice

Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister