Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Muudan avalehel rakendusasutuse nimetust järgmiselt: „Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Täiendan punkti 2.1.2.4 järgmiselt: „(sh õppel olevad tulevased spetsialistid).“. 3. Muudan punkti 2.1.3 järgmiselt: „2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine“. 4. Jätan välja punkti 2.1.3.2 viimase lause. 5. Täiendan punkti 2.1.3.3 lausega järgmiselt: „Paranenud on sidusvaldkonna spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavus.“. 6. Sõnastan punkti 2.2 järgmiselt: „2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud 2.2.1.1. Tegevuse eesmärk Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valminud AS Emor uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele on eesmärk töötada välja toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel, koostada ettepanekud toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuste kirjelduse nüüdisajastamiseks ning anda sisend toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.2. Tegevuse sisu Tegevus on seotud Eesti oludele sobiva teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamisega. Mudeli kujundamisel hangitakse vajaduse korral täiendavaid analüüse ja

20.01.2026 nr 3

eksperdihinnanguid. Tegevuse käigus kaardistatakse teenusemudeli rakendamist toetavate juhendite, tööriistade ja infomaterjalide vajadus ning töötatakse välja lähenemisviisid ja metoodikad, mis soodustavad mudeli praktilist rakendatavust ja suurendavad kasutajasõbralikkust, vajaduse korral korraldatakse kaasamisüritusi. Analüüsitakse vajadust olemasolevat kutseoskuste kirjeldust nüüdisajastada ning antakse sisend kutsestandardi muutmiseks ja toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab toitumisnõustamise teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse hilisemaks lõimimiseks esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend toitumisnõustaja ja -terapeudi kutsestandardi ajakohastamiseks ning on olemas analüüs selle kohta, milliseid muudatusi on vaja teha toitumisnõustamise alases õppes, et see vastaks kutsestandardis nimetatud teadmistele ja oskustele. 2.2.1.4. Sihtrühm Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad. 2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö 2.2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada nii elanike kui ka toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi, oskusi ja võimalusi, luues ja ajakohastades tööriistu, koolitusi ja teabematerjale, mis toetavad iseseisvat tervislike toitumisharjumuste kujundamist ja toitumisnõustamise teenuse praktilist rakendamist. 2.2.2.2. Tegevuse sisu Ajakohastatakse olemasolevaid ja töötatakse välja uued tööriistad ning teabe-, juhend- ja õppematerjalid tavainimestele ja spetsialistidele. Kavandatakse koolitusi, mis toetavad mudeli rakendamist. Vajaduse korral kaasatakse eksperte ja fookusgruppe ning tehakse uuringuid ja testimisi, et tagada tööriistade ja materjalide kasutajasõbralikkus ja praktiline väärtus. Töötatakse välja sõnumid, mis on kooskõlas riiklike toitumissoovitustega ning sihtrühmade väärtuste ja hoiakutega. 2.2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused enesejuhtimisel tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus nõustamistegevuse elluviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid, töövahendid ja sõnumid. 2.2.2.4. Sihtrühm Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid. 2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus 2.2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on koostada ettepanek esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute kohta ning kaardistada toitumisnõustamise teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli terviklikuks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Toitumisnõustamise teenuse mudeli täies ulatuses kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate koormust ning parandada patsientide ravitulemusi ja inimeste elukvaliteeti. 2.2.3.2. Tegevuse sisu Tegevus on suunatud toitumisnõustamise teenuse mudeli kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute ettepaneku sõnastamisele. Lisaks tehakse teenuse laiendamise ja arendamise

vajaduste kaardistus ning koostatakse suunised mudeli edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemis. 2.2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute kohta ning koostatud suunised teenusemudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemi kontekstis. 2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm Poliitikakujundajad, teenusearendajad, sekkumiste kujundajad.“. 7. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Valdkondadeülese terviseprobleemide ennetuse ja riskide varajase märkamise mudel (mõõtühik arv)

0 0 2 Raporteeritakse, kui a) mudel võimaldab terviseprobleeme ennetada ja riske varajases staadiumis märgata; b) mudel võimaldab vajalikke sekkumisi nende riskide maandamiseks; c) mudel hõlmab eri valdkondi; d) välja on töötatud vajalikud dokumendid baaskvaliteedi tagamiseks mudeli rakendamisel. Väljundnäitaja saavutamist hindab ja raporteerib lõpparuandes elluviija.

2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine

TAT-spetsiifiline näitaja

2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad analüüsid (arv)

0 1 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui analüüs on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT-spetsiifiline näitaja

2.1.2. Koolituse läbinud spetsialistide arv (arv)

0 0 500 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui koolitusmoodulid on valminud ja koolitused korraldatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT-spetsiifiline näitaja

2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui mudel on välja

8. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ESF+ 3 085 755 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 322 466 30%

3 Eelarve kokku 4 408 221 100%

9. Sõnastan punkti 5.3.4 järgmiselt: „5.3.4 tegevuste elluviimisega kaasnevad rendi- ja toitlustuskulud, sealhulgas erisoodustusmaks;“. 10. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 11. Sõnastan punkti 8.10 järgmiselt: „8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 12. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).

töötatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine

TAT-spetsiifiline näitaja

2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja - terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ja õppekavade arendamise ettepanekud (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui teoreetilise mudeli kirjeldus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT-spetsiifiline näitaja

2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui tööriistad on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT-spetsiifiline näitaja

2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui kaardistus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

1

Sotsiaalministri 20.01.2026 käskkirja nr 3 „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine“ Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2027

Tegevus 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud TAT eesmärk on välja töötada valdkonnaülene teoreetiline mudeli kontseptsioon, et toetada uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamist ja pakkuda neile psühhosotsiaalset tuge. Selleks analüüsitakse praeguse süsteemi toimimist ja puudujääke, koostatakse erineva abivajadusega inimeste profiilid (sh tuuakse välja eri soost, vanuses jne uimasteid tarbivate inimeste erinevused) ning kaardistatakse nende teekond praeguses süsteemis. Lisaks tehakse tegevuskava perioodil analüüsid, et töötada välja teenuste tõhusama sidustamise mudel ja määrata kindlaks valitud mudeli rakendamise eeldused. Viiakse ellu võimalike ennetus- ja sekkumisprogrammide kaardistamine ning olemasolevat praktikat ja vajadusi kaardistavate sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkonna analüüside valmimisse panustavad tegevused. Vastavalt vajadusele tellitakse õigusvaldkonna ekspertuuring mudeli Eestile kohandamiseks. Eesmärk on hinnata piirkonniti üldrahvastiku uimastite tarvitamist, et toetada teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamist ja rakendamise eelduste kindlaks määramist. Selleks tellitakse 2026. ja 2027. aasta III ja IV kvartalis reoveeuuringute tegemine, et saada ülevaade uimastite levimusest ja variatiivsusest. Samuti tellitakse ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolide olemasolevate õppekavade analüüs. Kaardistatakse asjassepuutuvate spetsialistide valitud mudeli rakendamiseks vajaminevad teadmised ja oskused. 2026. aastal tehakse uuring „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest ja uimastitest“ (EHAAT). 2026. aastal alustatakse Eestis praegu osutatavate teenuste, mida pole viimase viie aasta jooksul hinnatud, kvaliteeti käsitlevate uuringute (sh tugiisikuteenuse mõju hindamise ja opioidisõltuvuse asendusravi kvaliteedi uuring) tegemist. 2026. aastal jätkatakse narkootikume süstivate inimeste rahvastikurühma suuruse hindamise jätkutegevustega. Vastavalt vajadusele tehakse lisauuringud, mis toetavad uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond) uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased

Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Eestis sobiva teoreetilise mudeli kontseptsiooni

2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

2

Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

loomine ja kohandamine

2 Uimastite levimusest ja variatiivsusest ülevaate saamiseks reoveeuuringute tegemine eesmärgiga hinnata piirkonniti üldrahvastiku uimastite tarvitamist, et toetada teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamist ja rakendamise eelduste kindlaks määramist

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3 Ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolide olemasolevate õppekavade analüüs ning õppekavade arendusvajaduse analüüs lähtuvalt mudelist

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

4 Uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest ja uimastitest“ (EHAAT) ettevalmistamine ja tegemine

2026 01.01.2026–31.12.2026

5 Eestis praegu osutatavate teenuste kvaliteedi uuringud (sh tugiisikuteenuse mõju hindamise ja opioid sõltuvuse asendusravi kvaliteedi uuring)

2026 01.09.2026–31.12.2026

6 Analüüsi tegemiseks täiendavate uuringute tegemine vastavalt vajadusele

2026 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks, uimastitarvitamise varajaseks märkamiseks ja elukvaliteedi

3

säilitamiseks või parandamiseks, et toetada uimasteid tarvitavaid inimesi väljaspool eriarstiabi. Tegevuskava perioodil on planeeritud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate valdkonna (sh sotsiaalvaldkond) spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste ja uimastite tarvitamise märkamise oskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste korraldamiseks töötada välja koolitusmoodul(id), tööriistad, vahendid, info- ja õppematerjalid (sh e-kursuste loomine, õppematerjalide sidumine asjakohaste õpperessurssidega ja tõlketööd). Koolituste korraldamiseks ja katsetamiseks koolitatakse välja koolitajaid sotsiaal- , siseturvalisus- ja õiguskaitseasutustes, samuti tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade esindajate seast. Koolitusmoodulite sisu väljatöötamisse ning oskuste ja õppeväljundite kirjeldamisse kaasatakse eksperte, haridusasutuste esindajaid ja teadlasi. Vajaduspõhiselt korraldatakse koolitusmoodulite koostamist ja korraldust toetavaid kohtumisi, arutelusid, seminare ja infopäevi valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja ekspertidega. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh alles kutset omandavad spetsialistid)

Jrk nr Tegevus 2.1.2 Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Sotsiaalvaldkonna ja sidusvaldkondade spetsialistidele koolitusmoodulite ja materjalide väljatöötamine, koolitajate koolitamine, koolituste korraldamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2027

2 Tervisevaldkonna spetsialistidele koolituste korraldamine ja koolitajate koolitamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2027

2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine Tegevuse 2.1.1 tulemuste põhjal valitakse välja Eesti vajadustele vastav teoreetiline kontseptuaalne mudel ning kirjeldatakse ja visualiseeritakse sellega seotud kliendi teekondi. Viiakse ellu mudeli kohandamisega seotud toetavaid tegevusi (sh infopäevad, seminarid). Vajaduse korral tehakse täiendavaid kaardistusi, kaasatakse eksperte ja teadlasi. Valdkonnaülese uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli teoreetilise kontseptsiooni väljatöötamisse ja planeerimisse kaasatakse jätkuvalt valdkonnaekspertidest koosnevat töögruppi, mudeli visualiseerimiseks tehakse koostööd veebidisaini ja -arhitektuuriga seotud ekspertidega. Osaletakse õppevisiitidel ja konverentsidel, et tutvuda teiste riikide kogemustega. Vastavalt tehtud analüüsidele ja Eestile kohandatud mudelile plaanitakse parandada spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe

4

kättesaadavust veebis eesmärgiga vähendada info killustatust (sh teenuseid ja abi tutvustavate tekstide loomine, vajaduse korral kaasatakse veebidisainer ja veebiarhitekt). Korraldatakse uimastitarvitajatele ja spetsialistidele suunatud abi ja teenuste kohta käiva teabe kommunikatsiooni (sh kampaaniad). Tegeletakse mudeli kontseptiooni ning selle edasiarendamiseks ja kasutamiseks vajalike tööriistade (sh alkoinfo.selge.ee või muu eneseabi digilahenduse arendamine), mõõtevahendite ja uute sekkumiste arendamisega (sh tarvitajate varajase hoiatamise süsteem ja muud sekkumised). Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond) uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased; tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused

Jrk nr Tegevus 2.1.3 Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Mudeli kontseptsiooni loomine ja arendamine: ekspertide ja teadlaste kaasamine töögrupi töösse, mudeli rakendamise katsetamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2027

2 Ekspertkohtumiste ja õppevisiitide korraldamine, erialastel konverentsidel osalemine

2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

3 Spetsialistidele ja uimastitarvitajatele suunatud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamine veebis vastavalt väljatöötatud Eesti mudeli kontseptsioonile

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

4 Mudeli rakendamiseks vajalike tööriistade, mõõtevahendite ja uute sekkumiste arendamine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

5

Tegevus 2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud Tegevuse eesmärk on tegevuskava perioodil välja töötada toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel ning koostada toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuste kirjelduse nüüdisajastamise ning toitumisnõustamisalase õppe ajakohastamise ja väljatöötamise ettepanekud. Väljatöötatav mudel tugineb 2023. aastal AS-i Emor tehtud uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustel, samuti Tervise Arengu Instituudi kogutud eksperdihinnangutel ja sihtrühmalt saadud sisendil. Vajaduse korral hangitakse tegevuste elluviimiseks täiendavaid analüüse või eksperdihinnanguid ning kaasatakse eksperte (nt teenusedisaini, visualiseerimise ja metoodika arendamise valdkonnast), et tagada mudeli rakendatavus ja praktiline väärtus. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad spetsialistid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad

Jrk nr

Tegevus 2.2.1 Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 01.01.2026– 31.12.2027

1 Toitumisnõustaja ja - terapeudi

2024–2026 01.06.2026–30.03.2026

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastatel 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Eestile kohandatud mudeli loomine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui mudel on välja valitud

Väljundnäitaja Eksperdikohtumiste ja õppevisiitide korraldamine

1 2 Tulemus on saavutatud, kui on korraldatud vähemalt kaks eksperdikohtumist ja õppevisiiti

Väljundnäitaja Koolitusmooduli ja materjalide väljatöötamine ning tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajatele koolituste korraldamine

300 500 Tulemus on saavutatud, kui koolituse on läbinud vähemalt 500 spetsialisti

6

kutseoskuste kirjelduse ajakohastamise ettepanekute koostamine

2 Toitumise ja toitumisnõustamise alaste õppimisvõimaluste ja õpiväljundite kaardistamine ning ettepanekute koostamine õppekavade ajakohastamiseks ja väljatöötamiseks

2025–2026 01.01.2026–30.06.2026

3 Ekspertide ja huvigruppide kaasamine ning töötoad, fookusgrupi arutelud ja õppekohtumised teoreetilise toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamiseks

2024–2026 01.01.2026–31.12.2027

4 Teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse mudeli koostamine ning klienditeekonna kirjeldamine ja visualiseerimine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2027

2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö Tegevuse fookus on toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate teabematerjalide, tööriistade ja digitaalse tugisüsteemi arendamisel ja ajakohastamisel, mis toetavad inimeste iseseisvat toitumis- ja eluviisi muutust ning võimaldavad toitumisnõustajatel ja -terapeutidel ning esmatasandi tervishoiutöötajatel tõhusamalt nõustamistegevust ellu viia ning inimesi harjumuste muutmisel ja tervisliku eluviisi kujundamisel toetada. 2024. aastal tehtud toitumisnõustajate, toitumisterapeutide, perearstide, pere- ja kooliõdede ning töötervishoiuarstide poolt kasutatavate toitumisalaste töövahendite ja materjalide kaardistuse tulemustele tuginedes töötatakse välja, arendatakse, täiendatakse ja testitakse tegevuskava perioodil tööriistu ja teabematerjale, mis toetavad nii toitumisnõustajate ja - terapeutide ning tervishoiutöötajate nõustamistegevust kui ka inimeste iseseisvat toitumis- ja eluviisi muutust. Tehtava toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu eesmärk on selgitada Eesti täiskasvanud elanike suhtumist, arusaamu, hinnanguid ja tajusid toitumise, kehakaalu ja tervisekäitumisega seotud valikute ning toitumisharjumuste ja eluviisi muutmise suhtes.

7

Uuringu tulemused on aluseks teoreetilise mudeli, tööriistade, koolituste, teabematerjalide, kommunikatsioonisõnumite ja edasiste sekkumistegevuste kujundamisel. Toitumise infosüsteem NutriData ja tõenduspõhise toitumisinfo veebileht toitumine.ee on eksisteerivad toitumisalased veebikeskkonnad, mida haldab Tervise Arengu Instituut. Nimetatud keskkonnad on kõigile tasuta kättesaadavad ja laialdaselt kasutuses nii üldelanikkonna, esmatasandi tervishoiutöötajate kui ka toitumisnõustamist pakkuvate spetsialistide hulgas. Sellest tulenevalt seotakse väljatöötatavad tööriistad ja teabematerjalid just nimetatud veebikeskkondadega. Tegevuskava perioodil tehakse NutriData infosüsteemi ja veebikeskkonna toitumine.ee arendused, et kujundada neist toitumisnõustamise teenuse peamised väljundkanalid. Arendused hõlmavad olemasolevate materjalide ja funktsionaalsuste analüüsi, uute tööriistade ja sisumoodulite loomist ning olemasolevate kaasajastamist. Testitakse lahendusi, mis toetavad nii inimeste enesejuhtimist kui ka spetsialistide nõustamistegevust. Selleks, et parandada infosüsteemi kasutajamugavust ning tagada võimalikult optimaalsed ja efektiivsed arendused tööriistade väljatöötamiseks, tellitakse tegevuse raames NutriData platvormi hindav põhjalik analüüs. Tehakse esmane koolitusvajaduste analüüs ja kavandatakse õppe sisu põhimõtted, et toetada teenusemudeli rakendamist ning spetsialistide teadmiste ja oskuste ühtlustamist. Vajaduse korral töötatakse välja sissejuhatavad e-koolituste moodulid, mis lõimitakse olemasolevatesse platvormidesse. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamine Eestis peab olema teaduspõhine, tuginedes Eesti riiklikele toitumise, liikumise ja uneaja soovitustele. Samuti on oluline, et toitumisalased nõuanded ja sõnumid kõnetaksid erinevaid sihtrühmi. Sõnumite loomisel lähtutakse toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu tulemustest ja teenusemudeli loogikast ning vajaduse korral korraldatakse fookusgrupi intervjuusid ja muid kohtumisi sihtrühma esindajatega, et töötada välja toidu- ja toitumissoovitustel põhinevad sihtrühmi kõnetavad põhisõnumid. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad spetsialistid,

Jrk nr

Tegevus 2.2.2 Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 01.01.2026– 31.12.2027

1 Toitumisalaste hoiakute ja uskumuste uuringu tegemine

2025–2026 01.10.2026–31.12.2026

2 NutriData infosüsteemi ja toitumine.ee veebikeskkonna arendamine ning

2025–2027 01.09.2026–31.12.2027

8

tööriistade ja teabematerjalide väljatöötamine ja testimine

3 Sõnumite väljatöötamine kooskõlas riiklike toitumissoovitustega, testimine ja kommunikatsioonitegevus ed

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

4 Koolitusvajaduste esmane analüüs ja õppe põhimõtete kavandamine

2026–2027 01.09.2026–31.12.2027

2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus Tegevuskava perioodil koostatakse ettepanek toitumisnõustamise teenuse kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute kohta. Kaardistatakse teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli edasiseks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Analüüsitakse võimalusi toitumisnõustamise laiendamiseks eluviisinõustamiseks ning koostatakse edasise rakendamise ja edasiarenduse suunised. Kaasatakse eksperte ja huvirühmi ning rakendatakse teenusedisaini põhimõtteid. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: poliitikakujundajad, teenusearendajad, sekkumiste kujundajad

Jrk nr

Tegevus 2.2.3 Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–

31.12.2027

1 Toitumisnõustamise teenuse esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute kohta ettepanekute koostamine

2027 01.01.2027–31.12.2027

2 Teenuse laiendamise ja arendusvajaduste kaardistamine ning rakendussuundade ja arendusettepanekute koostamine

2027 01.01.2027–31.12.2027

9

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastatel 2026– 2027

Siht- tase (2027 lõpuks)

Selgitus

Väljundnäitaja Toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuste kirjelduse ajakohastamise ettepanekute esitamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui kutseoskuste kirjelduse ajakohastamise vajadus on välja selgitatud ja muudatusettepanekud on koostatud.

Väljundnäitaja Õppekavade arendamise ettepanekute koostamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui õppekavade arendamise ettepanekud on koostatud.

Väljundnäitaja Toitumisalaste hoiakute ja uskumuste uuringu tegemine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui uuring on tehtud.

Väljundnäitaja Sõnumite väljatöötamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui riiklike toitumissoovitustega kooskõlas olevad üldelanikkonnale suunatud sõnumid on välja töötatud.

Väljundnäitaja Koolitusvajaduste esmane analüüs

1 1 Tulemus on saavutatud, kui esmane koolitusvajaduste analüüs on tehtud.

Väljundnäitaja Kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute kohta esialgsete ettepanekute koostamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui hindamismõõdikute ettepanekud on sõnastatud.

Väljundnäitaja Teenusemudeli arendamise vajaduste kaardistamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui arendusvajadused on kaardistatud.

Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“

muutmine“ seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega vähendatakse eelarvet kokku 2 857 143 euro võrra (suunatakse REARMi kaitsekulude katteks). Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid tegevusi, nende eelarvet ja TAT-spetsiifilisi väljundnäitajaid. Peamise muudatusena jäetakse uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli ja toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamise järel ära mudelite katsetamine ja mõjude hindamine ning piirdutakse vaid teoreetiliste mudelite väljatöötamisega. Sellest tulenevalt on suurem rõhk mudelit toetavate tööriistade kujundamisel ja osapoolte jaoks asjakohase teabe kättesaadavaks tegemisel. Käskkirja ja seletuskirja on koostöös Tervise Arengu Instituudiga (TAI) koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa (tel 5912 4988, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna lisanduva sihtrühma näol andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algse TAT-ga ei koguta. Käskkirja muutmisega ei kaasne haldus- ega töökoormuse tõusu elluviijale. Lisatakse küll kohustus esitada makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub. Rakendusasutuse jaoks töökoormus väheneb, kuna kaotatakse lõpparuande kooskõlastamise nõue. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatusest tulenevalt rakendusasutuse nimetust, milleks on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Punktiga 2 laiendatakse sihtrühma, lisades loetellu ka õppel olevad tulevased spetsialistid. Selliselt on võimalik tegevusi rakendada ka neile. Punktiga 3 jäetakse eelarve vähendamise tõttu välja uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli väljatöötamise järgne katsetamise etapp. Tegevuste tulemusena valmib vaid teoreetilise mudeli kirjeldus. Punktiga 4 jäetakse eelarve vähendamise tõttu TAT-st välja uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli mõjude hindamine ning piirdutakse vaid teoreetilise mudeli kirjeldusega.

Punktiga 5 keskendutakse senisest enam teabe kättesaadavusele ning tegevuste tulemusena paraneb spetsialistide ja uimastitarvitajate teadlikkus abi ja ravi võimaluste kohta. Sidusvaldkonnad võivad olla muu hulgas siseturvalisuse, justiits- ja haridusvaldkond, nende hulgast näiteks kriminaalhooldajad, politseinikud ja haridustöötajad. Punktiga 6 muudetakse eelarve vähendamise tõttu punktis 2.2 nimetatud tegevusi. Muudatusega uusi tegevusi ei lisandu, vähenenud eelarve tingimustes täpsustatakse tegevuste fookust. Peamise muudatusena jäetakse TAT-st välja toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli katsetamise etapp ning piirdutakse teoreetilise mudeli väljatöötamisega. Teoreetilise mudeli juures pannakse suuremat rõhku tööriistadele ja teabe kättesaadavusele ning teenuste kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute väljatöötamisele. Sihtrühma lisatakse ka toitumisterapeudid, Eesti elanikud, poliitikakujundajad, teenusearendajad ja sekkumiste kujundajad. Tegevuse 2.2.1 puhul keskendutakse ka õppekavade arendamisele ning toitumisnõustajate ja -terapeutide kutsestandardi kaasajastamiseks sisendi andmisele. Toitumisnõustajate ja - terapeutide kaasaegsed ja vajadustele vastavad teadmised ja oskused on teoreetilise mudeli oluline osa. Välja töötatud materjalid, tööriistad ja teave on kõigile tasuta kättesaadav TAI veebilehel www.tai.ee, Nutridata toitumise infosüsteemis ja veebilehel www.toitumine.ee. Punktiga 7 muudetakse TAT-spetsiifilisi näitajaid. Alategevuse 2.1.3 näitaja nimetusest eemaldatakse mudeli katsetamine ning tulemus on saavutatud, kui mudel on välja töötatud. Ka tegevuse 2.2 TAT-spetsiifilisi näitajaid muudetakse tulenevalt sellest, et mudelite katsetamist enam ette ei nähta. Koolitusmoodulite ja koolituste läbiviimise asemel on fookus mudeli rakendamist toetavatel tööriistadel. Punktiga 8 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 7 265 364 eurot) kokku 2 857 143 euro võrra, millest ESF+ toetus on 2 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 857 143 eurot. Eelarve vähendamine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest suunata täiendavad vahendid kaitsekulude katteks. Samas ulatuses väheneb ka meetme 21.4.3.2 eelarve. TAT eelarve on muutmise järel kokku 4 408 221 eurot, millest ESF+ toetus on 3 085 755 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 322 466 eurot. Punktiga 9 täpsustatakse, et tegevuste elluviimisega kaasnevate rendi- ja toitlustuskulude puhul on abikõlblik ka erisoodustusmaks. Punktiga 10 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus, kui varem oli võimalik seda teha ka üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktis 11 sätestatakse, et kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus jääb ära. Punktiga 12 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega, mida on vastavalt tekkinud vajadustele täiendatud ja mis on TAT muudatustega kooskõlla viidud.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Eelarve vähendamise tulemusena jäävad mitmed varem planeeritud tegevused ellu viimata. Tegevuse 2.1 juures jäetakse väljatöötatud mudeli rakendatavus ja mõju hindamata, mistõttu ei ole võimalik väljatöötatud teoreetilist mudelit laiamahuliselt rakendama hakata. Seetõttu on oht, et väljatöötatud mudel ei vasta valdkonna, spetsialistide ja uimasteid tarvitavate inimeste vajadusele. Mudeli rakendatavust ja mõju on vaja hinnata peale TAT tegevuste lõppu. Tegevuse 2.2 juures jäetakse väljatöötatud toitumisnõustamise mudeli rakendatavus ja mõju samuti hindamata, mistõttu ei saa mudelit esmatasandi tervishoius kohe rakendama hakata. Seega ei muutu toitumisnõustamise teenus paremini kättesaadavaks nendele inimestele, kes seda enda terviseriskide ennetamiseks või vähendamiseks vajaksid. Lisaks jäetakse ära tervishoiutöötajatele ja teistele spetsialistidele planeeritud koolitused. Seega ei parane tegevuste elluviimise tulemusena osapoolte teadlikkus ega oskus toitumisnõustamise teenust esmatasandil osutada. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile. Osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.