Teenistuse korraldamine

20260120_Avalik_KV_0.1-3.1_26_12_TIVJ_OE_2.9_Võrm_Laskmise_OE.pdf

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 20.01.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

ÕHURÜNDEMOONA JA VARITSEVA ÕHURÜNDEMOONA LASKEHARJUTUSTE OHUTUSEESKIRI

OE 2.9

Tallinn 2026

2/11

Ohutuseeskirja koostajad:

Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi

Struktuuriüksus Ametikoht

kol-ltn (res) Arbo Probal Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide programmi juht

mjr Andrei Šlabovitš ESTDIV 1JVBr-i STV rügemendi staap

jaoskonnaülem

ltn Andree Porila ESTDIV 2JVBr-i KuP JVP staap

sektsiooniülem

n-ltn Darian Tiks ESTDIV 2JVBr-i KuP JVP StTaKo

rühmaülem

vbl Rasmus Tähe ESTDIV 1JVBr-i LuP staap

staabiallohvitser

Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksperdiarvamuse:

Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi

Struktuuriüksus Ametikoht

kol-ltn (res) Arti Levandi Kaitseväe peastaap väljaõppeosakonna (J7) harjutusväljade ja matkeseadmete spetsialist

hr Sten Heinloo Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

mehitamata õhusõidukite projektijuht

hr Indrek Ots Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

taristuosakonna harjutusväljade taristuportfelli lõuna piirkonna juht

hr Sten Väinaste Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

taristuosakonna harjutusväljade taristuportfelli põhja piirkonna juht

pr Kristina Lepist Kaitseväe Akadeemia keeletoimetaja

Kooskõlastajad:

Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi

Struktuuriüksus Ametikoht

kol Margot Künnapuu Kaitseväe peastaap J7 ülem

mjr Ivo Peets Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

ülem

3/11

Sisukord

1. peatükk. Üldsätted .................................................................................................................... 4

2. peatükk. Laskeharjutuse ohutus ............................................................................................... 5

1. jagu. Üldsätted ..................................................................................................................... 5

2. jagu. Ohutuspersonali ülesanded ........................................................................................ 6

3. peatükk. Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine ........................................................ 7

1. jagu. Lühimaa-ründemoona ohutus ...................................................................................... 7

1. jaotis. Koondohuala ......................................................................................................... 7

2. jaotis. Ettevalmistavad tegevused enne laskmist ............................................................. 7

3. jaotis. Ohutusmeeskond ja varje ...................................................................................... 8

4. jaotis. ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus ............................................................... 8

5. jaotis. Tegevused ründel ................................................................................................. 8

2. jagu. VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon .......................................................................... 8

3. jagu. UVision Hero-120 lähiohuala ........................................................................................ 9

4/11

1. peatükk Üldsätted

1. Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9

(edaspidi ohutuseeskiri) sätestab I ja II kategooria mehitamata õhusõidukil põhineva või

vallandatava õhuründemoona (edaspidi ÕRM) ja varitseva õhuründemoona (edaspidi

VÕRM) maasihtmärkide laskeharjutustega seotud terminid, laskeharjutuse korraldamise

ohutusnõuded, ohutuspersonali ülesanded ning ohualade määramise põhimõtted.

2. Ohutuseeskiri on kohustuslik kõikidele isikutele ja üksustele, kes on seotud ÕRM-i ja VÕRM-

i laskeharjutuste kavandamise ja läbiviimise ning laskeharjutustel osalemisega.

3. Ohutuseeskirja peab kohaldama kooskõlas:

3.1. sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirjaga OE 1.1;

3.2. kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.2;

3.3. silmakahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.3;

3.4. relvakäsitsemise ja laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskirjaga OE 2.1;

3.5. õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskirjaga OE 6.1;

3.6. lõhketööde ohutuseeskirjaga OE 5.3;

3.7. lõhke- ja demineerimisväljaõppe eeskirjaga;

3.8. Kaitseväe juhataja 14.02.2025 käskkirjaga nr 271 „Mikro-mehitamata õhusõidukite

süsteemi standardne tegevusjuhend (STJ)“;

3.9. väljaõppeehitistele esitatavate tehniliste nõuetega;

3.10. vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga;

3.11. vastava struktuuriüksuse võimekirjeldusega;

3.12. vastava ÕRM-i ja VÕRM-i kursusekavaga;

3.13. laskeväljaõppe eeskirjaga;

3.14. Kaitseväe lennundusmäärustikuga;

3.15. kaitselennunduse lennuõnnetustele ja lennuintsidentidele reageerimise eeskirjaga.

4. Terminid:

4.1. mehitamata õhusõiduk (MÕS) on autonoomne või kaugjuhitav õhusõiduk, mille

pardal ei ole pilooti;

4.2. õhuründemoon (ÕRM) on lennuvahendilt vallandatav lahingumoon või MÕS-il

põhinev ründesüsteem, mis hävib sihtmärgi ründamisel;

4.3. varitsev õhuründemoon (VÕRM) on juhitav täpsuslahingumoon, mis on võimeline

lennu kestel kindla aja vältel püsima sihtmärgialal ooterežiimis, et sihtmärk leida,

tuvastada ja hävitada;

4.4. lühimaa-õhuründemoona laskeharjutus on ohutuseeskirjas sätestatud

tingimustel läbiviidav väljaõppeüritus, mille käigus harjutatakse ÕRM-ründeid

pikeerimis- või vallandamismeetodil;

4.5. kaugpiloot on isik, kes juhib MÕS-i või jälgib autonoomse MÕS-i trajektoori, olles

valmis igal ajal sekkuma;

4.6. ründepunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud teostada ÕRM-ründeid

sihtmärkidele;

4.7. katkestuspunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui

tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ja ÕRM tuuakse tagasi;

4.8. hülgamispunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui

tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ning ÕRM-i

maandumispunkt muutub UXO-alaks;

4.9. stardipositsioon on ala, kus tehakse ÕRM-i või VÕRM-i lennueelne kontroll,

valmistatakse ette lahingumoon ja toimub õhkutõus;

4.10. lennukoridor on lennutamiseks kavandatud ala, mis määrab kindlaks ÕRM-i või

VÕRM-i trajektoori ning selle ümber kehtestatud õhuohuala;

4.11. püsitiibõhuk on õhusõiduk, mille tiib on jäigalt konstruktsiooni külge kinnitatud;

4.12. VLOS (visual line-of-sight) on lend kaugpiloodi nähtavuspiiris;

4.13. BVLOS (beyond visual line-of-sight) on lend väljaspool kaugpiloodi nähtavuspiiri;

4.14. geotarastus (geofencing) on mingile alale virtuaalse ruumilise perimeetri loomine

või seire näiteks GPS-vahendiga;

4.15. ATTI-režiim (lühend ingl attitude mode) on kaugjuhtimisega lennurežiim, mille puhul

ei kasutata GNSS/GPS-positsioneerimist ega visuaalseid asukoha määramise

5/11

sensoreid. MÕS stabiliseerib asendit ja hoiab kõrgust inertsiaalandurite ja

baromeetri abil, kuid võib horisontaalselt triivida tuule ja inertsuse mõjul.

5. ÕRM-i või VÕRM-i tohib lennutada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud kaugpiloot, kellel on

vastava kategooria ÕRM-i või VÕRM-i käitamisluba.

6. Kaugpiloot vastutab ÕRM-i või VÕRM-i ohutu käitamise eest.

7. VÕRM-i kasutatakse tootja poolt lubatud ilmaoludes.

8. Ohutuseeskirja haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus.

2. peatükk Laskeharjutuse ohutus

1. jagu

Üldsätted

9. Enne iga lahingumoonaga ÕRM-i või VÕRM-iga laskeharjutust koostatakse riskianalüüs, milles hinnatakse vähemalt alljärgnevaid riske ja määratakse neile vastavad ohutusmeetmed: 9.1. lahingumoona kinnitamine; 9.2. lahingumoona aktiveerimine; 9.3. lahingumoona iseeneslik initsieerimine; 9.4. lahingumoona irdumine lennuvahendi küljest; 9.5. kasutamata õhusõiduki hävitamine või tagasi toomine ja lahingumoona käitlemine; 9.6. õhusõidukiga side katkemine; 9.7. õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või segamine; 9.8. õhusõiduki valele sihtmärgile või valel ajal sihtmärgile lukustumine; 9.9. kaugpiloodi kogemused; 9.10. sageduskontroll; 9.11. laskeharjutuse läbiviimise eripära (nt laskeharjutus toimub päeval või öösel); 9.12. ilmaolud – tuulekiirus, sademed, jäätumise oht, sealhulgas pilvede alampiir; 9.13. lennuliiklus plaanitud alas.

10. ÕRM-i üldine ohuala. Siinses ohutuseeskirjas käsitatakse ÕRM-ina kõiki lahingumoona kandvaid MÕS-e, kui kontekstist ei tulene teisiti. Kui ohutuseeskirjas puudub süsteemispetsiifiline ohuala määramise juhis, määratakse MÕS-i üldise ohuala raadiusena õhuki maksimaalse lennukauguse ja lahingumoona ohuala raadiuse summa (vt joonis 1). VÕRM-i laskeharjutustega seotud ohualad on sätestatud 3. peatüki 2. ja 3. jaos.

Joonis 1. ÕRM-i üldise ohuala määramine

11. ÕRM-i ohuala suurust vähendada alljärgnevate punktide alusel:

11.1. väiksema lahingumoona kogusega; 11.2. väiksema aku või lühema lennuajaga; 11.3. harjutusmoona kasutamisega; 11.4. lahingumoona aktiveerimise piiramisega; 11.5. lahingumoona deaktiveerimise võimaluste suurendamisega; 11.6. õhusõidukile virtuaalpiirangu loomisega (näiteks geotarastuse abil);

6/11

11.7. juhtimisseadmete dubleerimisega. 12. ÕRM-i laskeharjutusel peab järgima OE 2.1 nõudeid. 13. Laskeharjutusel, kus kasutatakse harjutusmoona, peab olema tagatud meditsiinitoetuse

tase 2 ja lahingumoonaga laskeharjutusel meditsiinitoetuse tase 4. 14. Laskeharjutuse korraldajad ja selles osalejad peavad kandma nägemis- ja

kuulmiskaitsevahendeid ning kiivrit. Muu lahingu- ja erivarustuse kandmiskord kehtestatakse laskekäsuga.

15. Ründed lahingumoonaga on lubatud ainult konkreetse harjutusvälja kasutuseeskirjas määratud aladele.

16. Harjutusmoonaga on lubatud rünnata taktikaalale. 17. Tulekahju vältimiseks peab väljaspool UXO-ala olev sihtmärgi ümbrus olema süttivatest

materjalidest puhas. 18. Juhul kui lahingumoon on platvormilt vallandatud, ei liigitu tagasi siirduv MÕS enam ÕRM-

iks, vaid seda võib käidelda OE 1.4 kohaselt kui MÕS-i.

2. jagu Ohutuspersonali ülesanded

19. Laskeharjutuse läbiviija vastutab, et laskeharjutus toimub kooskõlas siinse ohutuseeskirja ja

vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga. 20. Läbiviija kehtestab koondohuala järelevalve korralduse, delegeerides vajaduse korral

ülesanded määratud ohutuspersonalile. Ohutuspersonal peab tagama olukorrateadlikkuse vähemalt stardipositsioonil, lennukoridoris, katkestus- ja hülgamispunktides ning ründepunktis.

21. Läbiviija tagab võtmealade järelevalve ning sideühenduse ohutuspersonaliga kogu

harjutuse vältel.

22. Järelevalvemeetmete valikul lähtutakse harjutusvälja kasutuseeskirjast ning VLOS- ja

BVLOS-laskeharjutusele kehtestatud piirangutest.

23. Laskeharjutusel osalejate juhendamise põhjalikkus määratakse riskihinnangu alusel,

arvestades kaugpiloodi kogemust.

24. Laskeharjutuse läbiviijaks võib määrata isiku, kes on saanud asjakohase ohutusõppe.

25. Laskmise ajal läbiviija või ohutuspersonal:

25.1. tagab, et kõrvaliste isikute pääs lähiohualale on tõkestatud;

25.2. tagab, et stardipositsioonil ja teistel mehitatud positsioonidel järgitaks ohutusnõudeid

ja kehtestatud piiranguid ning võimalikud tegevused oleks läbi harjutatud;

25.3. tagab, et ründetegevus viiakse läbi laskekäsu ja läbiviija juhiste kohaselt;

25.4. tagab, et enne laskeharjutuse algust asub osalev isikkoosseis ohututel positsioonidel

või kindlustatud punkrites;

25.5. tagab, et ettevalmistavad tegevused on enne laskmist tehtud;

25.6. veendub, et ÕRM-i kontrollsüsteemi on sisestatud õiged sihtmärgi koordinaadid ja

lennukoridori andmed;

25.7. jälgib lennu vältel visuaalselt või lennuvahendi kontrollsüsteemi abil ÕRM-i trajektoori ja tagab püsimise määratud lennukoridoris;

25.8. hüüab „Stopp!“ kui: 25.8.1. on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt ÕRM-i või lahingumoona ohtlik

käsitsemine või side katkemine või ÕRM kaotab juhitavuse); 25.8.2. märkab ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega; 25.8.3. puhkeb tulekahju; 25.8.4. katkeb side korraldajate vahel, tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva

kindlustatud punkriga; 25.8.5. on juhtunud õnnetus. Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija.

7/11

3. peatükk Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine

1. jagu

Lühimaa-ründemoona ohutus

1. jaotis Koondohuala

26. ÕRM-i üldine ohuala, mida ei ole vähendatud punktis 11 loetletud meetmetega, on kujutatud

joonisel 1. 27. Kui ÕRM-i lennukõrgus ja lennukoridoris püsimine on tagatud vähemalt kahe erineva

lahenduse samaaegase kasutusega ja kajastatud riskianalüüsis, siis moodustub

koondohuala alljärgnevalt:

27.1. ÕRM-i laskeharjutuse koondohuala koosneb stardipositsioonist, lennukoridorist ja

sellel paiknevatest ÕRM-i katkestus-, hülgamis- ja ründepunktist (vt joonis 2);

27.2. ÕRM-i lennukoridori laiuseks, stardipositsiooni, katkestus-, hülgamis- ning

ründepunkti ohutusraadiuseks on vähemalt kahekordne ÕRM-i lennukõrgus, millele

lisatakse kasutatava lahingumoona ohuala (vt joonis 2);

27.3. ÕRM-i koondohuala moodustub, kui ühendada stardipositsiooni, lennukoridori ja

sellel paiknevad katkestus-, hülgamis- ja ründepunktide kaugemad punktid omavahel

sirgjoonega.

Joonis 2. ÕRM-i koondohuala

2. jaotis Ettevalmistavad tegevused enne laskmist

28. Enne laskeharjutust peab läbi viima ettevalmistava harjutuse ilma lahingumoonata samal

maastikul ja samade vahenditega, et tuvastada võimalikud ohud.

29. Enne laskeharjutust peab kontrollima geotarastuse toimimist kontrollitud tingimustes.

30. Vahetult enne laskeharjutust tuleb üle kontrollida vallandamismehhanism ja selle sobivus

kasutatava lõhkekehaga.

8/11

31. Vahetult enne laskeharjutust tehakse proovilend imitatsioonivahendiga, et hinnata drooni

käitumist ilmastikutingimustes ja signaalitugevust lahinglennul.

3. jaotis

Ohutusmeeskond ja varje

32. ÕRM-i stardipositsioon peab olema tasane ja kõva pinnasega ning 25 m raadiuses ei tohi

olla puid ega põõsaid.

33. ÕRM-i stardiplatvorm peab olema stabiilne ja lahingumoon ei tohi kokku puutuda

maapinnaga.

34. ÕRM-ile lahingumoona kinnitamiseks ehitatakse varje (näiteks kaevatakse auk või laotakse

liivakottidest sein) mõõtmetega 0,3 × 0,5 × 0,5 m, kuhu on vajaduse korral võimalik ÕRM-i

koos lahingumoonaga visata.

35. Splindi või mehaanilise kaitseriivi eemaldab üks isik kontrollija järelevalve all. Teised

laskeharjutusel osalejad peavad olema kindlustatud punkris.

36. ÕRM-i õhkutõusul peavad inimesed ohutuse tagamiseks stardipositsioonilt eemalduma.

37. Lahingumoona kinnitajale ja tulekontrollijale peab olema eraldi varjumisvõimalus 5 m

raadiuses ÕRM-i stardipositsioonist.

38. Kui lennukoridor või selle ohuala kulgeb üle isikkoosseisu, peab isikkoosseis olema

kindlustatud punkris.

4. jaotis ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus

39. Lahingumoon peab olema MÕS-i külge kinnitatud nii, et oleks tagatud stabiilne lend.

40. VLOS- ja BVLOS-laskeharjutustel ei tohi antenni ja ÕRM-i vahel ei tohi olla sidepidamist

häirivaid takistusi. Takistuste tuvastamiseks tehakse kontroll-lend.

41. Lennukoridoris ei tohi olla elektromagnetilisi häireallikaid, mis võivad mõjutada GPS-

signaali, ja seda kontrollitakse ettevalmistava harjutusega.

42. Laskeharjutusel kasutataval ÕRM-il peab olema sisse lülitatud automaatmaandumise

režiim, mis rakendub side katkemise korral.

43. ÕRM-i BVLOS-lennul peab kõigepealt saavutama lennuvahendi stabiilsuse nähtavuspiiris

ja pärast seda võib liikuda nähtavuspiirist väljapoole.

44. Kui ÕRM ei reageeri GPS-tõrke korral käsklusele, tuleb seade lülitada ATTI-režiimile, et

säilitada manuaalne juhtimine, või käivitada katkestuspunkti naasmine.

45. ÕRM-ile tuleb seadistada mootorite automaatne väljalülitus side katkemise korral.

46. ÕRM-i asukoht BVLOS-lennul peab olema jälgitav vähemalt ühe sõltumatu jälgimismeetodi

abil (ohualast väljaspool paiknev post või isikkoosseis, teine droon, sensor vms).

5. jaotis

Tegevused ründel

47. Rünne sihtmärgile toimub tulekontrollija loal. Lahinglaskeharjutusel annab lisaks rünnakuloa

vastava üksuse ülem.

48. Kui lahingumoon ei vabane või ei lõhke, tuleb ÕRM maandada esimesel võimalusel UXO-

alasse ja järgida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning demineerija juhiseid.

49. Juhul kui ÕRM kukub väljapoole UXO-ala, peab selle ala märgistama ja sulgema, kuni

demineerija on ala üle kontrollinud.

50. Kui laskeharjutus toimub pimeda ajal, tuleb ÕRM-i stardi- ja maandumistuled välja lülitada ainult platvormil, mille vallandamismehhanism aktiveerub valgussensori abil.

2. jagu

VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon

51. Mehitamata püsitiibõhukil põhinev relvasüsteem peab stardipositsioonil asetsema nii, et

laskesuund oleks võimalikult vastutuult, võttes arvesse relvasüsteemi tuulepiirangut.

Positsioonil peab olema võimalik mõõta tuule kiirust ja suunda.

9/11

52. Relvasüsteemi stardipositsioon peab olema tasane, et tagada laskeharjutusel süsteemi piisav stabiilsus.

3. jagu

UVision Hero-120 lähiohuala

53. Laetud relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohuala koosneb 10 m raadiusega alast relva ümber ja 50-kraadise nurga all olevast 300 m pikkusest alast relva ees (vt joonis 3).

Joonis 3. UVision Hero-120 stardipositsiooni lähiohuala

53.1. Relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohualas ei tohi olla takistusi 10 m raadiuses.

Alas võivad olla ainult relvameeskond, tulekontrollijad ja laskeharjutuseks vajalik

varustus. Stardipositsiooni ees olevas lähiohualas (vt joonisel 3 punane ala) ei tohi

olla takistusi:

53.1.1. 0–50 m: takistuste maksimaalne kõrgus 3 m;

53.1.2. 50–200 m: takistuste maksimaalne kõrgus 25 m;

53.1.3. 200–300 m: takistuste maksimaalne kõrgus 50 m.

54. Lennukoridori ohuala koosneb kavandatud VÕRM-i trajektoorist, mis algab stardipositsiooni

ohualast ja viib sihtmärgi piirkonda, ning liikumisaladest ja ohuribast mõlemal pool

kavandatud trajektoori (vt joonis 2).

54.1. Liikumisala on 400 m laiune manööverdusala, mille piires VÕRM saab liikuda mööda

oma trajektoori.

54.2. Ohuriba asub mõlemal pool liikumisala ja on 800 m laiune.

54.3. Maksimaalne lubatud kõrgus laskmise ajal on 365 m (1200 jalga) maapinnast.

Lubatud lennukõrgus on 733 m (2200 jalga) maapinnast.

54.4. Ohuala koostatakse joonise 4 näitel.

10/11

Joonis 4. UVision Hero-120 ohuala

55. Sihtmärkide ala koosneb sihtmärgist ja seda ümbritsevast kuni 800 m raadiusega VÕRM-i

manööverdusalast, mille piires võib lõhkepea enne sihtmärgi ründamise käsu andmist

manööverdada (vt joonis 5). Manööverdusala ümbritseb 400 m laiune ohutusvöönd, mille

ümber on omakorda 800 m laiune ohuriba. Selles alas ei tohi laskmise ajal viibida inimesi.

Lennukoridori ohuala on ühendatud sihtmärkide alaga.

Joonis 5. UVision Hero-120 sihtmärgi (ohu)ala

55.1. Sihtmärgi ehitus peab tagama VÕRM-i sütiku toimimise.

55.2. Sihtmärkide ala peab olema laskmise ajal vaadeldav.

55.3. Sihtmärki ei tohi planeerida tulepositsioonist kaugemale, kui on vastava antenni

levikaugus.

56. Katkestus- ja/või hülgamispunkt on üks VÕRM-i laskeharjutuse parameetritest. VÕRM liigub

katkestuspunkti kas kaugpiloodi käsul või teatud tõrkeolukordades automaatselt.

56.1. Katkestuspunkt planeeritakse sihtmärkide ala ja tulepositsiooni vahelisele lennualale.

56.2. Kogu ohuala määramisel tuleb silmas pidada, et VÕRM võib saada käsu liikuda

katkestuspunkti mis tahes lennuetapis. Teekond katkestuskäsu saamise kohast

katkestuspunkti peab olema kavandatud sirgjooneliselt. Kavandatud lennukoridori ja

katkestuskoha vahelised alad, milles VÕRM võib liikuda, et jõuda katkestuspunktini,

peab samuti planeerima ohualana.

11/11

56.3. Katkestuspunkti ohuala määratakse samamoodi nagu sihtmärkide ala.

57. UVision Hero-120 koondohuala koosneb kõikidest eelnimetatud ohualadest (vt joonis 6).

Joonis 6. UVision Hero-120 laskmise koondohuala

20260120_Avalik_KV_0.1-3.1_26_12_TIVJ_seletuskiri_OE_2.9_juurde.pdf

1/1

Seletuskiri Kaitseväe juhataja käskkirja „Ohutuseeskirja kinnitamine Käskkirjade muutmine“

juurde

Sissejuhatus

1. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus testib mehitamata õhusõidukite ohutu lennutamise protseduure ja nende süsteemidega seotud laskeharjutusi. Testimiseks koostati uus dokument „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 ja ajakohastati olemasolevaid mehitamata süsteemidega seotud OE-si (OE 1.41, OE 6.12). Testimise käigus võidakse eelmainitud OE-si veelkord täpsustada.

Uus OE 2.9

2. OE 2.9 sätestab õhuründemoona (ÕRM) ja varitseva õhuründemoona (VÕRM)

maasihtmärkide laskeharjutustega seotud terminid, laskeharjutuse korraldamise ohutusnõuded, ohutuspersonali ülesanded ning ohualade määramise põhimõtted.

3. OE 2.9 on kohustuslik kõikidele isikutele ja üksustele, kes on seotud ÕRM-i ja VÕRM-i laskeharjutuste kavandamise ja läbiviimise ning laskeharjutustel osalemisega.

OE 1.4 ajakohastamine

4. Seoses mehitamata süsteemide kompetentsi liikumisega Kaitseväe peastaabist loodud

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusse asendati OE 1.4 punktis 8 haldaja. Uus haldaja on Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus.

OE 6.1 ajakohastamine

5. 2021. a koostatud OE 6.1 punktid 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks sest toonane teave

mehitamata õhusõiduki opereerimisel vastas olemasolevale varustusele. 6. OE 6.1 uue punktiga 34 viidatakse, et mehitamata õhusõiduki ohutu lennutamise täpsemad

protseduurid on sätestatud dokumentidega „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4“ ja „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoon laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9“.

[email protected] tel 717 1527

1 I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri. 2 Õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskiri.

20260120_Avalik_KV_0.1-3.1_26_12_Üldkäskkiri_Ohutuseeskirja_kinnitamine_ohutuseeskirjade_muutmine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS MERILO PNOEE-37306020277 2026-01-20 11:47:30