Eelnõu teadmiseks

Vabariigi Valitsus

.01.2026 nr 1-1/15-799/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu keskkonnakomisjoni k.a 19. jaanuaril

algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Jäätmeseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

2025. aastal menetles keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse

(edaspidi JäätS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657

SE) (jäätmereform), mis võeti vastu sama aasta 9. detsembril. Eelnõu eesmärk oli

keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine, alameesmärgiks oli rolliselguse loomine

valdkonnas, milleks tõhustati taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendati kohaliku

omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate

jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust,

kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on

investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.

Jäätmereformi eelnõu arutelul koos huvigruppidega tõusetus vajadus täiendada JäätSis

kehtestatud sisetehingute regulatsiooni.

2. Eelnõu sisu

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse JäätSi § 1 lõiget 51 ja lisatakse piirang riigihangete seaduse

§ 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja

kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete

taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele.

Muudatuse eesmärk on suunata olmejäätmed ringmajandusse, toetada ringlussevõtu tööstuse

arengut, parandada konkurentsitingimusi, avada turgu ning täita jäätmedirektiivi 2008/98/EÜ1

kohustused.

Jäätmedirektiivi 2008/98/EÜ artikkel 11 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada

olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud - 55% aastaks 2025, 65% aastaks 2035. Euroopa

Komisjoni varajase hoiatuse aruandes2 märgitakse, et on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks

seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Euroopa

Komisjoni 2023. aasta vastavasisuline aruanne3 soovitab teha lisajõupingutusi ja arendada

jäätmekäitlustaristut.

Seega erasektori osalus ja investeeringud on keskse tähtsusega, et tagada jäätmehoolduse

korraldamisel keskkonnahoidlikud ja innovaatilised lahendused. Avatud konkurents motiveerib

eraettevõtjaid arendama sortimise ja ringlussevõtu võimekust. Samas sisetehingu rakendamine

võib jätta turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda ja valdkonda

investeerida ringlussevõtu edendamiseks. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub

riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis toob kaasa

olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutamata

jätmise ning võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt.

Muudatus jõustub 01.01.2031, mis ajani võib kohalik omavalitsus jätkata sisetehingu kaudu

jäätmekäitluse tellimist. Seega on seadusandja andnud piisava üleminekuaja KOVle uue

olukorraga kohanemiseks. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008L0098-20251016 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1768316524050 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023SC0180&qid=1768316524050

2

puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse § 49 ja § 50 ette väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.

Jäätmekäitlusega saavad KOVi rajatud käitluskohad edasi tegeleda sõltumata sisetehingu

keelamisest, mistõttu ei ole KOV üksuse finantsautonoomiat mõjutatud ning nende tavapärane

majandustegevus saab jätkuda ka edaspidi. Ehk, kuigi tehtud on pikaajalisi investeeringuid

kohalike jäätmekäitluskeskuste rajamiseks, ei mõjuta sisetehingu keelamine

omavalitsusüksuste õigust osaleda jäätmekäitluskoha hankel tema rahalisel toel rajatud

jäätmekäitluskeskusel. Jäätmekäitluskoha valikul tuleb ka edaspidi järgida JäätS §-s 32

sätestatud läheduse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldatakse jäätmed ja taaskasutatakse

segaolmejäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas

jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse JäätSi § 13628, muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek

JäätS-i uuele regulatsioonile. Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta

lõppu, vaid sätestab kohustuse need sõlmida nii, et need vastaksid uuele regulatsioonile alates

2031. aasta 1. jaanuarist. Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta lõppu,

vaid sätestab kohustuse need üle vaadata ja vajadusel muuta, et need vastaksid uuele

regulatsioonile alates 2031. aasta 1. jaanuarist.

Korraldatud jäätmeveo tellimisel on JäätS § 1 lg 51 alusel sisetehingu kasutamine keelatud.

Muudatusega keelatakse sisetehingu kasutamine ka JäätSi § 70 lg 11 ja 12 nimetatud

hankelepingute sõlmimiseks. Seega ei või alates 01.01.2031 toimuda korraldatud jäätmeveo

teenuse ega ka KOVi korraldusel kokku kogutud jäätmete edasise käitluse teenuse osutamine

sisetehingu alusel.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni

nõunik Vivi Older (631 6510, [email protected]), Kliimaministeeriumi ringmajanduse

osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel

([email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected]).

3. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohalike omavalitsuste omandis olevaid jäätmekäitluskohti, kuhu korraldatud jäätmeveo

raames kogutud jäätmed on suunatud, on üksikuid (nt Paikuse prügila, Hiiumaa jäätmejaam,

Kudjape jäätmekeskus, Võru jäätmekeskus, Lääne-Viru jäätmekeskus, Aardlapalu

jäätmekäitluskeskus). Neist vaid paaris toimub ka jäätmete lõppkäitlus, ülejäänud käitluskohad

toimivad pigem ümberlaadimisjaamadena. Mitmel juhul ei opereeri KOV või KOVi äriühing

käitluskohta ise, vaid selle operaator on leitud hankega. Erandiks on Paikuse prügila, Võru

jäätmekeskus ja Lääne-Viru jäätmekeskus. Tallinna prügila on küll samuti omavalitsusele

kuuluv käitluskoht, kuid Tallinna linn viib korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete

käitlemiseks läbi eraldi hankemenetlused ja sisetehingut selleks ei rakenda.

Ka KOVi korraldusel (nt jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides, kogumisringidel) kokku

kogutud jäätmete taaskasutamisega ei saa KOV või KOVi äriühing alates 01.01.2031 enam

tegeleda ilma, et oleks läbi viidud hankemenetlus.

Muudatusest tulenevalt võivad KOVi käitluskohad kaotada kindla jäätmevoo, mistõttu nende

tegevus ja käitluskoha ülalpidamisega seotud rahastamine võivad vajada ümberkorraldamist.

KOVil kaob sisetehingust loobumisel surve investeerida oma käitluskoha käitlustaristusse.

3

KOVi käitluskohtades saab keskenduda näiteks jäätmejaama teenuse ja pakendijäätmete

vaheladustamisteenuse pakkumisele. Suuremad käitluskohad saavad konkureerida käitlusturul

võrdselt erasektori ettevõtetega ning jätkata jäätmete käitlemisega.

Kui jäätmed suunatakse turult hangitud käitluskohta, siis väheneb KOVidel võimalus teenida

tulu oma käitluskoha kaudu (KOVi käitluskoha rent, kontsessioonitasu, kasutustasu), kuna

väheneb käivet tekitav jäätmevoog.

KOVi jäätmejaamade ülalpidamine võib vajada KOVilt lisarahastust. JäätSi sisse viidud

muudatus (alternatiivne korraldatud jäätmevedu) võimaldab KOVil jäätmejaama ülalpidamist

rahastada „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuvalt.

4. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

5. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punkti 1 jõustumise aeg 2031. aasta 1. jaanuar on vajalik selleks, et kohaliku

omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega, et oma tegevused ümber

korraldada. Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja

Konkurentsiametiga.

Algatab keskkonnakomisjon 19.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees

EELNÕU

Jäätmeseaduse muutmise seadus

§ 1. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Korraldatud jäätmeveo tellimisele ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja

kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete

taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 13628 järgmises sõnastuses:

„§ 13628 Jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimise muudatuse rakendamine

Käesoleva seaduse kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 1 lõike 51 kohaselt

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete  taaskasutamise ja kõrvaldamise

tellimise lepingute sõlmimisel tuleb arvestada, et need alates 2031. aasta 1. jaanuarist vastaksid

käesoleva seaduse samal kuupäeval jõustunud nõuetele.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab keskkonnakomisjon 19.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 20.01.2026 / 1-1/15-799; Riigikantselei / 20.01.2026 / 2-5/26-00130

Resolutsiooni teema: Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE)

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 12.02.2026

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 05.02.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.2.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0086. Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.01.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],  

.