Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

EELNÕU

13.01.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rikkumisteadete säilitamise kord

Määrus kehtestatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse

(edaspidi seadus) § 10 lõike 4 alusel.

§ 1. Rikkumisteadete säilitamine

(1) Pädev asutus ning seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud asutus ja isik on kohustatud säilitama

rikkumisteate, sellega seoses kogutud teabe ning muud rikkumisteate menetlemise käigus

koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad.

(2) Rikkumisteadet ja muud lõikes 1 nimetatud teavet, dokumente ja andmekandjaid

säilitatakse rikkumisteate vastu võtnud asutuse, isiku või üksuse või asutusevälise kolmanda

isiku juures, kes tagab nende säilimise ja nendele juurdepääsu seadustes sätestatud korras.

(3) Suuliselt vahetul kohtumisel või häälsõnumiga vastu võetud rikkumisteade säilitatakse:

1) vestluse või sõnumi salvestisena taasesitataval kujul või

2) vestluse protokollina.

(4) Rikkumisteate vastuvõtja on kohustatud pakkuma lõike 3 punktis 2 nimetatud protokolli

rikkumisest teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks.

§ 2. Rikkumisteadete hävitamine

(1) Rikkumisteade, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate menetlemise käigus

koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad hävitatakse asutuse või juriidilise isiku

juhi kehtestatud korras.

(2) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teave käideldakse ja see märgistatakse

vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Rikkumisteadete säilitamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 liidu õiguse

rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta1.

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS)2 § 10 lõikes 4

esitatud volitusnormi järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega rikkumisteadete säilitamise

korra.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 sätestatakse pädeva asutuse ning TÕRTKS-i § 8 lõikes 2 nimetatud isiku

kohustus säilitada rikkumisteated, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate

menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ja andmekandjad.

Vastavalt TÕRTKS-i §-dele 10 ja 11 tuleb rikkumisteateid säilitada kolm aastat arvates

teavitajale tagasiside andmisest.

TÕRTKS-i § 6 lõike 1 kohaselt on pädev asutus riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse

asutus, millele on seadusega antud pädevus teha rikkumise suhtes riiklikku, haldus- või

teenistuslikku järelevalvet või süütegu menetleda.

Vastavalt TÕRTKS-i § 8 lõikele 2 on eespool nimetatud kohustus järgmistel isikutel:

1) avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutusel ja selle hallataval

asutusel;

2) omavalitsusüksuse ametiasutusel ja selle hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat,

või kohaliku omavalitsuse üksusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;

3) juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;

4) Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklikul finantsjärelevalve subjektil.

Rikkumisteadet ja muud eespool nimetatud teavet tuleb säilitada rikkumisteate vastu võtnud

asutuse, isiku või asutusevälise kolmanda isiku juures, kes peavad tagama nende säilimise ja

1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1937&qid=1731260312773#d1e32-47-1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130052024001

nendele juurdepääsu seadustes sätestatud korras. See tähendab, et vajalik on tagada

rikkumisteate fakti konfidentsiaalsus vastavalt TÕRTKS §-dele 14 ja 15 ning ühtlasi tuleb

juhinduda isikuandmete kaitse nõuetest vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusele ning isikuandmete kaitse seadusele. Rikkumisest teavitamise kanalile,

rikkumisteadetele ja rikkumisega seotud muule teabele on juurdepääs üksnes selleks määratud

isikul või üksusel. Juhul, kui rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsust rikutakse järgneb sellele

vastutus TÕRTKS § 20 alusel.

Juhul, kui rikkumisteade on edastatud suuliselt või võetud vastu häälsõnumiga, siis on

vastuvõtjal võimalikud kaks alternatiivi, mille vahel valida. Vastuvõtja võib säilitada teate kas

vestluse või sõnumi salvestisena taasesitataval kujul või vestluse protokollina, mis võimaldab

saada täpse ülevaate teatest ja selle sisust. Juhul, kui koostatakse protokoll, siis peab

rikkumisteate vastuvõtja esitama selle rikkumisest teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja

kinnitamiseks. See tagab muuhulgas ka selle, et protokoll on täielik ning sisaldab kõike

vajalikku sisu. Vastavalt TÕRTKS §-le 10 tuleb kinnitus rikkumisteate vastuvõtmisest saata

rikkumisest teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Juhul, kui koostatakse

eelpool nimetatud protokoll, siis selle tähtaja jooksul on vajalik koostada ja edastada

tutvumiseks ka protokoll. Erandiks saavad siin olla juhtumid, kus teavitaja on kinnituse

saamise keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.

Paragrahvis 2 nähakse ette rikkumisteadete hävitamine.

Rikkumisteade, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate menetlemise käigus

koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad hävitatakse asutuse või juriidilise isiku

juhi kehtestatud korras. Rikkumisteadet tuleb säilitada kolm aastat arvates rikkumisteate

tagasiside andmisest menetluse lõpptulemuse kohta. Juhul, kui teavitaja on keelanud tagasiside

saatmise või kui on põhjust arvata, et see võib seada ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse, siis tuleb

tähtaega arvestada menetluse lõpptulemusest. Seadus ei näe ette eraldi korda rikkumisteadete

hävitamise kohta ning asutused ja juriidilised isikud võivad dokumentide ja andmekandjate

hävitamisel lähtuda üldisest asutusest ja juriidilises isikus kehtivast dokumendihalduse või

muust sarnasest korrast.

Juhul, kui nimetatud teave sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, siis teavet

käideldakse ja see märgistatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud EL-i õigusega. Eelnõu on tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse seaduse rakendusakt.

4. Määruse mõjud

Määrus mõjutab TÕRTKS-i § 6 lõikes 1 nimetatud pädevaid asutusi ning TÕRTKS-i § 8

lõikes 2 nimetatud isikuid. Pädev asutus seaduse tähenduses on riigiasutus ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus, millele on seadusega antud pädevus TÕRTKS‑i § 4 lõikes 1

nimetatud rikkumise suhtes teha riiklikku, haldus- või teenistuslikku järelevalvet või süütegu

menetleda.

TÕRTKS-i § 8 lõike 2 kohaselt mõjutab määrus järgmiseid isikuid:

1) avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutusi ja selle hallatavaid

asutusi;

2) omavalitsusüksuse ametiasutusi ja selle hallatavaid asutusi, kus on 50 või enam teenistujat,

või kohaliku omavalitsuse üksusi, kus elab 10 000 või enam elanikku;

3) juriidilist isikut, kus on 50 või enam töötajat;

4) Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riikliku finantsjärelevalve subjekti.

Määruse jõustumisel on nimetatud pädevad asutused ja isikud kohustatud juhinduma määruse

nõuetest rikkumisteadete ja nendega seotud teabe säilitamisel ja hävitamisel. Määruse

rakendamise mõju saab pidada väikseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kehtestatakse pädevatele asutustele ja isikutele nõuded

rikkumisteadete ja nendega seotud teabe säilitamiseks ja hävitamiseks. Säilitamine ja

hävitamine toimuvad vastavalt TÕRTKS ja teistele õigusaktidele ja käesolevale määrusele.

Eraldi kordade kehtestamine asutuste ja juriidiliste isikute poolt ei ole vajalik.

Määruse rakendamisega võivad kaasneda teatud kulud, mis tuleb pädevatel asutustel ja isikutel

kanda enda eelarvest.

Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine annab asutustele ja isikutele piisavad

võimalused määruse rakendamiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse kavandi eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks koos TÕRTKS

eelnõuga. Määruse kavandi osas märkusi ega arvamusi ei esitatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“ seletuskiri.

Markko Künnapu 53911687 [email protected]

Meie 20.01.2026 nr 8-1/448-1