PPA - Seisukot relvaseaduse muutmise seaduse eelnõule

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Siseministeerium

[email protected]

Teie 18.12.2025 nr 1-6/3331-1

Meie 21.01.2026 nr 1.2-4/303-2

Seisukoht eelnõu osas

Käesolevaga esitame Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha relvaseaduse muutmise seaduse

eelnõule.

1. Palume eelnõus asendada mõiste „lapsevanem“ läbivalt mõistega „seaduslik esindaja“,

kuivõrd alaealine võib olla lisaks näiteks ka eestkostel.

2. Eelnõu punktiga 3 tuuakse relvaseadusesse mõiste „Kaitseliidu vabatahtlik“, mida ei

tunne Kaitseliidu seadus ning mille sisu ei ole avatud ka seletuskirjas. Mõiste õiguslik

staatus ja ulatus jäävad ebaselgeks, mistõttu ei ole selge, keda selle all silmas peetakse

ja millisel õiguslikul alusel peaks loa andja isiku vastavust sellele kriteeriumile

kontrollima. Selline määratlemata mõiste tekitab rakendamisel õigusselgusetust ja

suurendab põhjendamatult loa andja kaalutluskoormust. Palume täpsustada, kas

tegemist on Kaitseliidu seaduses sätestatud liikmesuse vormiga ning kirjeldada

vastavuse kontrollimise alus ja kord.

3. Meie hinnangul on eelnõu punkti 11 kavandatav sõnastus „tulirelvapadrun, mille

lendkehaks on kuul, haavel või valgusrakett või paukpadrun“ vigane. „Tulirelvapadrun,

mille lendkehaks on paukpadrun“ ei ole loogiline. Teeme ettepaneku jätta mõiste

paukpadrun § 17 lõike 2 punktis 1 nimetamata ja nimetada see eraldi punktina.

4. Palume täpsustada paragrahvi 31, mida täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Juriidiline isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda

teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras

registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva

või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe

tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral

koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja

relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid ning relva üleandmise

ja vastuvõtmise aega.“ Palume täpsustada, kes otsustab vajaduse olemasolu ning mille

järgi vajadust hinnatakse. Meie hinnangul peaks regulatsioon olema täpne, sest

eesmärgiks on tagada, et taoline relva üleandmine on fikseeritud hõlbustamaks ka

järelevalve teostamist.

5. Teeme ettepaneku täiendada relvaseaduse § 34 lõiget 15 pärast tekstiosa „peab lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja

Piirivalveametile“ tekstiosaga „ühe järgmistest dokumentidest“. Kehtiva sõnastuse ja

relvaseaduse üldise ülesehituse kohaselt viitab loetelu vaikimisi punktide 1 ja 2 kõigi

nimetatud dokumentide esitamise kohustusele.

2 (3)

6. Palume täpsustada paragrahvi 35, mida täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Relva käsitsemise katset ei pea sooritama jahitunnistust omav jahipidamise

otstarbel relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle jahieksami käigus

sooritatud laskekatsest või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem

kui kuus kuud.“ Palume selgitada või täpsustada, kas erisus kehtib ka siis kui isik taotleb

jahipidamiseks püstolit või revolvrit, kuivõrd jahilaskekatseid tehakse ainult püssist.

7. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 45 lõiget 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tulirelva

hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas või trumlis.“

8. Teeme ettepaneku paragrahvi 46 lõiku 5 punktid 3 ja 4 sätestada ühe punktina: „kuni

1000 padrunit iga jahitulirelva kohta;“. See katab ära ka olukorra, kui tegemist on

kombineeritud jahirelvaga.

9. Eelnõu punkti 41 kohaselt muudetakse paragrahvi 46 lõike 5 punkti 2 selliselt, et kaob

täna füüsilisele isikule lubatud gaasirelvapadrunite koguseline piirang. Muudatuse

tulemusena puudub edaspidi selge piir gaasirelvapadrunite kogusele füüsilise isiku

valduses. Selline regulatsioonilünk tekitab õigusselgusetust nii loaomanikele kui ka

järelevalveasutusele ning vajab kas selget põhjendust seletuskirjas või koguselise piiri

säilitamist seaduses.

10. Paragrahvi 46 lõige 8 ütleb: „(8) Relvaomaniku viibimisel hoiukohas võib ühte

turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit hoida väljaspool

relvakappi või relvahoidlat. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas,

mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.“. Palume täpsustada, kui

relv on samal ajal ka nt A-klassi relvaga sportimiseks või riigikaitseks, siis kas võib

hoida selle juurde kuuluva piiratud käibega padrunisalvega? Praegune sõnastus seda

õigust ei anna. Samuti palume tungivalt selgitada seletuskirjas mõistet „raskesti

avastatav ja kättesaadav hoiukoht“ ja tuua asjakohaseid näiteid. Sätte eesmärk on vältida

traagilisi sündmusi (nt olukordi, kus kõrvaline isik avastab relva hoiukoha, võtab relva

kaasa ja/või tekitab vigastusi endale). Samuti peame vajalikuks märkida, et kõnealune

mõiste on praktikas tekitanud palju segadust ja vaidlusi menetlustes.

11. Palume täpsustada paragrahvi 86 lõike 81 sõnastust, mis sätestab: „(81) Relvaluba omav

lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all anda

lasketiirus või laskepaigas oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada:

1) kuni .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 10-aastasele isikule;

2) üle .22 kaliibriga relva vähemalt 12-aastasele isikule.“

Palume täpsustada, kas antud sätte mõte on võimaldada vanemal (seaduslikul esindajal)

anda oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada oma alaealisele lapsele.

Selgitame, et meie jaoks seisneb probleem punktides 1 ja 2 kasutatava „isiku“ mõistes,

mis ei anna piisavalt selgust, kas tegemist peab olema just relvaomaniku lapsega.

Lisaks eeltoodule palume täpsustada relvaseaduses viskerelvi puudutavat. Viskerelv ei ole

relvaseaduse erinevate muudatuste tõttu piiratud, piiramata ega ka tsiviilkäibes keelatud relvade

all nimetatud, kuid samas on relvaseaduse § 29 lg 21 kohaselt sellise relva soetamiseks,

omamiseks ja valdamiseks vajalik, et isik tegeleb vastava spordialaga. Teeme ettepaneku

eemaldada relvaseaduses § 29 lg-st 21 heitrelvad ja nimetada viskerelvad piiramata tsiviilkäibes

olevate relvade all.

Samuti teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas siseministri 27.11.2001 määruse nr 90

"Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise

tingimused" paragrahvi 3 lõikes 2, paragrahvi 8 lõikes 2 ja paragrahvi 81 lõike 2 punktides 2 ja

4 nimetatud mõistet "turvalukk", sh tuua elulisi ja tehniliselt realistlikke näiteid.

3 (3)

Palume korrigeerida seletuskirjas järgmist lauset: „Praegu selline nõue puudub, mis loob

juriidilise lünga ja võimaldab kasutada relva isikutel, kes poleks relvaluba füüsilise isikuna

saaks.“ Lause ei ole keeleliselt korrektne.

Lisaks soovime täpsustada seletuskirjas välja toodu osas, et muudatused mõjutavad eelkõige

PPA ning Siseministeeriumi valitsemisala tegevusi: relvaregistri kaasajastamine ja alamregistri

loomine“ asjaolu, et PPA-lt ei ole küsitud ega PPA ei ole esitanud mahuhinnangut vastavate

arenduste osas kiirete muudatuste eelnõu koostamise ajal.

Muus osas on eelnõu arusaadav ning toetame muudatusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Valk

politseimajor

arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo

büroo juht

Marit Abram, , [email protected]