Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 22.11.2025 nr MKM/25-1303/-1K

Meie: 21.01.2026 nr 1-7/316-2

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Täname, et edastasite Siseministeeriumile (edaspidi SiM) hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (edaspidi eelnõu) kooskõlastamiseks.

Eelnõuga täiendatakse hädaolukorra seadust (edaspidi HOS) §-ga 141 ning määratakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr

2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (edaspidi IMERA) kohane

teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt.

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral.

1. Toome esmalt välja põhimõttelise probleemipüstituse rolliselguse osas. Eelnõu

kohaselt hakkab IMERA teabevahetuse keskasutuse (edaspidi ka CLO) ja riikliku ühtse

kontaktpunkti (edaspidi ka SPC) ülesandeid täitma Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), kes võib halduslepingu alusel anda

ülesande täitmise Eesti Varude Keskusele (edaspidi EVK). Seletuskirjast selgub, et

EVK-l puudub erinevatel põhjustel võimekus kõiki ülesandeid täita ja EVK-le jääb

pigem koordineeriv roll ja ülesandeid täidavad vastavad pädevad asutused, sh

Häirekeskus. Eriti jääb rollijaotus selgusetuks seletuskirja mõjude osas (käesoleva

kooskõlastuskirja punkt 11). Palume läbivalt küsimus üle vaadata.

Rollijaotuse osas on vastuolu nt seletuskirja lk 3, kus on toodud, et hädaolukorra ajal

käib ettevõtjate ja kodanike nõustamine ühtse kontaktpunkti ehk Eesti Varude Keskuse

kaudu. Samas on punktis 6 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ toodud, et Häirekeskus täidab

nõustamistegevusega seotud ülesandeid, sh jagab vajadusel ettevõtjatele ja kodanikele

asjakohast informatsiooni. Palume seletuskirja täiendada ning lisada üheselt arusaadav

selgitus, milline asutus tulevikus SPC rolli täitma hakkab.

Seletuskirja lk-l 5 on toodud, et SPC-d tegutsevad kogu hädaolukorra vältel ja peavad

suutma vastata ka piiriülesele sihtrühmale, sh töötajate ja nende esindajate päringutele.

Seletuskiri on kohati vastuoluline, aga on võimalik välja lugeda, et osasid SPC

ülesandeid hakkab täitma Häirekeskus. Palume seletuskirjas täpsustada, et kuidas on

mõeldud Häirekeskuse tegevused piiriülestele sihtrühmadele info jagamise osas.

2 (4)

Siseministri 03.10.2014.a määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 8 kohaselt on

Häirekeskuse tegevusvaldkond hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemine,

mis on oma olemuselt laia kohaldamisalaga. Arvestades IMERA eesmärki toetada EL

siseturu toimimist ulatuslike kriiside ajal, tagades kaupade, teenuste ja isikute vaba

liikumise ning kriisis oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse, näeme selget vajadust

täpsemate juhiste ja juhendite järele, sest teemade valdkond on lai ning Häirekeskusel

puudub varasem kogemus sellises mahus uue info jagamisel. Olemas on COVID kriisi

kogemus meditsiinivaldkonnast, aga antud juhul oleks tegu mitmeid sektoreid hõlmava

kriisiga, mistõttu on vajalik välja töötada selged juhendmaterjalid töökorralduse ja info

jagamise osas.

2. Järgnevalt juhime tähelepanu ebaselgusele rollijaotuse osas olukorras, kus nii CLO kui

SPC ülesandeid täidab sama asutus. HOS § 141 lg 1 kohaselt hakkab IMERA CLO ja

SPC ülesandeid täitma MKM. IMERA art 8 lg 2 p b kohaselt vastutab liikmesriigi CLO

kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest selle liikmesriigi asjaomaste

asutustega, eelkõige artiklis 24 osutatud riiklike ühtsete SPC-dega. IMERA art 24 seab

nõuded liikmesriigi ühtsetele kontaktpunktidele. Arvestades eeltoodut jääb

arusaamatuks, kas määruse mõttes saab teabevahetuse keskasutus ja liikmesriigi ühtne

kontaktpunkt olla üks ja sama asutus, sest IMERA art 8 lg 2 p b kohaselt vastutab

teabevahetuse keskasutus kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest riiklike

ühtsete kontaktpunktidega. Palume selles osas seletuskirja täiendada. Küsimus

töökorralduse osas on ka juhul, kui HOS § 141 lg-d 2-4 alusel antakse nii CLO kui ka

SPC-ga seotud ülesanded halduslepinguga MKM-ilt EVK-le.

3. HOS § 141 lg 5 kohaselt on MKM-il ja EVK-l õigus saada IMERA ülesannete täitmiseks

teavet valitsusasutustelt, valitsusasutuse hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi

andmekogudest. Palume seletuskirja täiendada ja tuua näiteid, millist infot asutustelt

võidakse küsida ja kuidas see koostöö tulevikus toimub.

4. Seletuskirja kohaselt järgitakse riigisaladuse tasemel teabe käitlemisel riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud turvanõudeid. Seetõttu toimub

IMERA raames riigisaladuse töötlemine MKM-i ruumides, kuna EVK-l nõuetekohased

tingimused vastavaks töötlemiseks puuduvad. Seletuskirjast jääb arusaamatuks, kuidas

see praktikas toimub. Kuivõrd IMERA-t puudutavaid andmeid hakatakse jagama

kriisiohje haldusplatvormil (edaspidi ECMP), siis ei selgu seletuskirjast, kas MKM-il

hakkab samuti olema nimetatud platvormile ligipääs. IMERA eeldab liikmesriikidelt

ajakohast ja kiiret reageerimist ning teatud juhtudel julgeolekuga seotud teavet, mis

omakorda eeldab riigisaladuse töötlemise võimekust. Mõistame, et seletuskirjas ei ole

võimalik kõiki tööprotsesse avada, aga olemasoleva info ja selgituste põhjal ei ole SiM-

l veendumust, et tööprotsessid ja asutustele kaasnevad ülesanded on lõpuni läbi

mõeldud, sh on hinnatud pädevatele asutustele kaasnevad mõjud. Palume tööprotsesse

täiendavalt selgitada.

5. Seletuskirja lk-l 2 on toodud, et eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõuga, mille § 195 kohaselt kavandatakse HOS kehtetuks tunnistada. Kui HOS

tunnistatakse kehtetuks, kas teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti

sätted viiakse samas sõnastuses üle või muutub selles osas midagi. Palume seletuskirja

täiendada.

6. Seletuskirja lk-l 3 on kirjas, et seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA

meetmete rakendamist, sh tarneahelate jälgimine ehk seire valvsusrežiimi ajal.

3 (4)

Eelnimetatud kohustust täidavad pädevad asutused. Palume selles osas seletuskirja

mõjude osa täiendada ning hinnata võimalikku kaasnevat mõju pädevatele asutustele.

7. Seletuskirja lk-l 5 on antud ülevaade IMERA institutsionaalsest raamistikust, sh IMERA

nõukojast, kuhu määratakse igast liikmesriigist üks esindaja koos asendusliikmega.

Seletuskirjast ei selgu, millise asutuse määrab Eesti IMERA nõukoja (asendus)liikmeks.

Palume seletuskirja täiendada või kui Eesti IMERA nõukoja liige on muus õigusaktis

määratud, palume sellekohane info kajastada ka käesolevas seletuskirja.

8. Seletuskirja lk-l 6 on kirjas, et valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon ECMP-d,

mis hakkab toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina.

Platvorm võimaldab reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste

haldamist ning ametkondade vahelist koostööd Komisjoni ja liikmesriikide vahel.

ECMP esimene prooviversioon valmib 2025. aasta lõpuks ning süsteemi hakatakse

täismahus kasutama 2026. aasta keskel. Seletuskirjast ei selgu, kas platvormi

kasutamisel kaasnevad ka liikmesriikidele kulud. Kui kulusid ei kaasne, palume

sellekohane selgitus lisada seletuskirja.

9. Seletuskirja lk-l 11 punktis 3.4.1 vastavushindamisest ajutise erandi tegemise

võimaldamine on toodud, et käesolev eelnõu keskendub nõutud pädeva asutuse

määramisele, et võimaldada terviklikult rakendada EL ühtlustatud õigusaktidesse

lisatud hädaolukorramenetlusi. Palume lauset täpsustada ja lisada konkreetne viide,

millise EL õigusakti kohane pädev asutus, sest seletuskirjas on termin „pädev asutus“

mitmeti tõlgendatav.

10. Seletuskirja lk-l 13 on toodud, et EVK ülesanne CLO-na on üles ehitada siseriiklik

teabevahetusvõrgustik, sh kaardistada pädevad asutused, et tagada valvsus- ja siseturu

hädaolukorra režiimides kiire ja tõhus koostoime ja teabevahetus Komisjoniga ja teiste

liikmesriikide CLO-dega. Püsivat ööpäevaringset (24/7) valmisolekut EVK-le ei looda.

IMERA on siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus. Kui hädaolukord peaks

juhtuma, peab liikmesriik tagama 24/7 valmisoleku- ja reageerimisvõimekuse.

Tulenevalt eeltoodust palume seletuskirja täiendada selgitusega, milline asutus ja kuidas

ööpäevaringse valmisoleku tagab ning kuidas toimub sellekohane infovahetus EVK-ga.

11. Juhime tähelepanu, et seletuskirja kulude osa on vastuoluline. Seletuskirja lk-del 13-14

punktis 6 seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused on

toodud eeldatavad kulud ja tulud ja märgitud, et EVK-poolt CLO ja SPC ülesannete

täitmine eeldab mitmeid haldusfunktsioone, mis nõuavad sh spetsiaalset IT-võimekust

turvaliseks teabevahetuseks ja dokumendihalduseks. Samas on öeldud, et EVK kasutab

turvaliseks andmete vahetamiseks ECMP-d ning IMERA raames siseriiklikuks

teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei planeerita ning kulud on

arvestatud ilma nendeta. Artikli 44 kohane SPC veebileht kriisimeetmete selgitamiseks

kasutatakse kriis.ee veebilehe.

Seletuskirjas on märgitud, et CLO ja SPC ülesannete täitmine eeldab EVK-sse vähemalt

kahe uue ametikoha loomist, sh kriisikoordineerimise ja andmeanalüüsi valdkonnas.

EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-,

arendus-ja halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERA-st tulenevad kohustused selle

rakendamise hetkest alates. Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma

ööpäevaringsevalmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke

IT-arendusi.

4 (4)

Ühes lõigus on toodud, et andmete vahetamiseks kasutatakse juba olemasolevaid

vahendeid ja võimekusi. Samas märgitakse teises lõigus, et EVK prognoositav kulu on

umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja halduskulusid ning

on vajalik, et täita IMERA-st tulenevad kohustused. Lisaks selgub seletuskirjast, et

EVK tegevused piirduvad CLO ja SPC osas koordineerimisega ning enamus ülesanded

suunatakse täitmiseks pädevatele asutustele.

Lisaks on seletuskirjas märgitud, et SPC praktilise nõustamistegevusega ettevõtjatele

ja kodanikele tegeleb Häirekeskus, lähtudes pandeemiaaegsest väljakujunenud

praktikast. Kuna nõustamistegevus toimub olemasolevate struktuuride ja pädevuste

raames, ei ole Häirekeskuse poolt nõustamiseteenuse pakkumiseks vaja ette näha

täiendavaid ressursse. Arusaamatuks jääb kulude arvestus, kui EVK roll piirdub

andmete koondamise ja koordineerimisega. Samal ajal asjakohane info, mida

hädaolukorras on vaja erinevatele osapooltele jagada, tuleb pädevatelt asutustelt.

Pädevad asutused peavad läbi mõtlema töökorralduse, üldsusele jagatavad sõnumid ehk

et nende asutuste töökoormus kasvab. Siseministeeriumi hinnangul ei ole hetkel esitatud

kulude arvestus täpne ja palume selle korrastada.

Tulenevalt eeltoodust palume täpsustada seletuskirja kulude osa ning analüüsida

mõjusid pädevatele asutustele, sh Häirekeskusele, ning kas ja kui palju on vaja muuta

asutuste riskianalüüse ja hädaolukorra lahendamise plaane, kes IMERA-t rakendama

peavad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Häirekeskus

Merike Ring

[email protected]

Kai Reinhold

[email protected]