Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu

EELNÕU

14.01.2026

MINISTRI MÄÄRUS

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määrus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 432 lõike 2 ja vabariigi valitsuse seaduse § 46

lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse eesmärk

Määrusega tagatakse riigi infosüsteemi terviklik, ühetaoline, kvaliteetne ja säästlik

arendamine.

§ 2. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi infotehnoloogilise auditeerimise kord ja riigi

infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamise, elluviimise ja aruandluse nõuded.

§ 3. Asutus

Asutus määruse tähenduses on IKT-arendusprojekti algatav või ellu viiv valitsusasutus või

valitsusasutuse hallatav riigiasutus vabariigi valitsuse seaduse § 39 lõike 3 ja § 43 lõike 1

kohaselt.

§ 4. IKT-arendusprojekt ja IKT-arendusprojektide auditeerimine

(1) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline arendusprojekt (edaspidi IKT-arendusprojekt)

on riigi infosüsteemiga, ühiskonna toimimiseks kriitilise teenusega või üleriigilist koostööd

nõudvate digiühiskonna arenguvajadustega seotud eesmärgipõhine ajaliselt piiritletud

tegevuste kogum, millega parandatakse digitaalset toimepidevust, suurendatakse riiklikku

julgeolekut ning töötatakse välja, täiustatakse või parandatakse riigi äriprotsessi. Selline

tegevuste kogum hõlmab muu hulgas IKT-lahenduste, sealhulgas tarkvara, infosüsteemi,

veebi- ja mobiilirakenduste või tehnoloogilise arhitektuuri ja taristu muudatusi ning

juurutamist, et lahendada digiühiskonna toimimise seisukohalt olulist probleemi või toetada

riigi strateegilisi vajadusi. Selline projekt näeb tavaliselt ette üleriigilist koostööd ja otsuseid,

vajaduste ja nõuete analüüsi ning ühtlustamist, süsteemi või toote kavandamist ja arhitektuuri

loomist, sealhulgas arendustööde elutsükli nõuetekohast kavandamist, disaini, prototüüpimist,

programmeerimist, testimist, juurutamist ja kasutajakeskkonna analüüsi, ning järjepidevat

arendust ja kasutajatuge.

2

(2) IKT-arendusprojektide auditeerimine on süsteemne ja sõltumatu protsess, mille eesmärk

on hinnata IKT-arendusprojekti vastavust kehtestatud nõuetele, eesmärkidele, eelarvele ja

ajakavale, kontrollida projektijuhtimise, riskihalduse ning turvalisuse ja kvaliteedi tagamise

tõhusust ning tagada, et projekt viiakse ellu läbipaistvalt, tõhusalt ja vastutustundlikult,

toetades probleemide varajast avastamist ja parandusmeetmete rakendamist.

§ 5. Riigi IKT-arenduste plaan ja riiklik teenusestandard

(1) Riigi IKT-arenduste plaan on prioriseeritud tegevuste dokument, mis koondab

IKT-arendusprojektid ja valdkondliku visiooni ning kontrollib nende vastavust

strateegiadokumentide, sealhulgas digiühiskonna arengukava riiklikele suundadele.

(2) Riiklik teenusestandard on otseste avalike teenuste ja digiteenuste arendamist ning

juhtimist suunav juhend, mis toetab teenusejuhte ja arendusrühmi avalike teenuste

arendamisel teenuse elutsükli jooksul ning teenuse vastavusse viimist keskselt kokku lepitud

põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumidega.

§ 6. IKT-arendusprojekti puhul järgitavad põhimõtted

IKT-arendusprojekti algatades, ellu viies ja auditeerides lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) dubleerimiskeeld – ei arendata uut infosüsteemi, alamsüsteemi või IKT-teenust, mis

dubleerib olemasolevat riigi loodud, hallatavat ja keskseks määratud

IKT-komponenti, -teenust või -funktsiooni;

2) eesmärgipärasus ja mõjusus – IKT-arendusprojekti välja töötades keskendutakse teenuse

või protsessi reaalse väärtuse kasvatamisele, parandades tulemuslikkust, vähendades kõigil

osalistel kulukust, parandades teenuse kättesaadavust või maandades riske. Iga projekti puhul

näidatakse selgelt, milline mõõdetav muutus sellega saavutatakse ning kuidas see toetab

organisatsiooni või riigi strateegilisi eesmärke;

3) teenuste loomine tellimusepõhiselt – IKT-arendusprojekt põhineb selgel ja tõendatud

ühiskondlikul vajadusel, mida toetavad ka riigi strateegilised eesmärgid;

4) kasutajakesksus – IKT-arendusprojekt lähtub kasutaja vajadustest, võimaldades digiteenust

lihtsalt kasutada ning mõista, kuidas teenus toimib ja mida seda rakendades teha saab;

5) kulutõhusus ja vastutustundlikkus – IKT-arendusprojekti kavandades ja ellu viies

kasutatakse ressursse tõhusalt ning jätkusuutlikult, vältides raiskamist ja liigset bürokraatiat,

seatakse eesmärk hoida riigi pikaajalised kulud võimalikult väikesed ning kaalutakse

võimalust, et digiteenust pakub erasektor;

6) paindlikkus – IKT-arendusprojektiga loodavad infotehnoloogilised lahendused

kavandatakse ja viiakse ellu nii, et oleks tagatud nende pikaajaline toimivus, infosüsteemide

hooldatavus ja uuendatavus, mis võimaldab projekti asjakohasuse ja tulemuslikkuse

kindlustamiseks reageerida muutuvatele oludele, ohtudele ja tehnoloogilisele arengule;

7) partnerite kaasamine – IKT-arendusprojekti ellu viies tehakse tihedat koostööd

asjassepuutuvate valdkondade spetsialistide, ametkondade ja huvigruppidega, sealhulgas

akadeemiliste asutustega, era- ja mittetulundussektoriga, et tagada mitmekülgne ja kvaliteetne

projekti tulemus;

8) turvalisus ja toimepidevus – IKT-arendusprojekti algatades võetakse arvesse küber- ja

julgeolekuohtusid, üleriigilist riskianalüüsi, geopoliitilist olukorda, sõltuvust digitaalsetest

lahendustest ning tehnoloogilist arengut, mis võimaldab sujuvat ja turvalist andmevahetust

ning toimimist koos teiste riigi infosüsteemi komponentide ja teenustega.

2. peatükk

Riikliku IKT-juhtkogu ja seda teenindava üksuse ülesanded

§ 7. Riikliku IKT-juhtkogu eesmärk ja ülesanded

3

(1) Riikliku IKT-juhtkogu eesmärk on juhtida IKT-arendusprojektide algatamist, elluviimist

ja auditeerimist, et tagada määruses kirjeldatud põhimõtete terviklik rakendamine üle riigi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud eesmärgi saavutamiseks täidab riiklik IKT-juhtkogu

järgmisi ülesandeid:

1) kinnitab IKT-arendusprojekte hõlmava riigi IKT-arenduste plaani;

2) koordineerib eri asutuste IKT-arendusi, kontrollides määruse § 3 põhimõtetele vastavust,

ja tagab riigis tervikliku lähenemise määruse nõuete täitmisel;

3) vajaduse korral suunab IKT-arendusprojekte valdkondlikesse nõukodadesse;

4) jälgib riigi IKT-arenduste plaani, IKT-arendusprojektide ja esitatud suuniste elluviimist.

§ 8. Riikliku IKT-juhtkogu koosseis ja töökord

(1) Riiklik IKT-juhtkogu koosneb ministeeriumite kantsleritest, kes on andnud oma

nõusoleku juhtkogus osalemiseks.

(2) Riiklikku IKT-juhtkogu juhib Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler või teda

asendav ametnik.

§ 9. Riiklikku IKT-juhtkogu teenindavad üksused ja nende ülesanded

(1) Riiklikku IKT-juhtkogu teenindavad üksused on Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi

osakond ning digitaristu ja küberturvalisuse osakond.

(2) Teenindav üksus täidab järgmisi ülesandeid:

1) valmistab ette riikliku IKT-juhtkogu kohtumised;

2) kontrollib määruse nõuete täitmist IKT-arendusprojektides;

3) suunab vajaduse korral arendusprojekti määruse § 13 lõikes 4 sätestatud nõuete kontrolliks

asjaomasesse nõukotta;

4) valmistab ette ja juhib nõukoja kohtumisi, vajaduse korral kaasab asjakohaseid osalisi ja

eksperte.

§ 10. Nõukojad

(1) Andmenõukoda on Justiits- ja Digiministeeriumi juhitud praktikutest ja ekspertidest

koosnev kogu, mis aitab tagada isikuandmete õiguspärase töötlemise ning andmetöötlusel

põhinevate avalike teenuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja inimkesksuse; toetab digiriigi

IKT-arendusprojekte, mille puhul ilmnevad isikuandmete töötlemise või andmete

taaskasutamisega seotud riskid või murekohad; töötab käsitletavate juhtumite põhjal välja

ning pakub asutustele temaatilisi juhiseid isikuandmete õiguspäraseks töötlemiseks ja

tüüpilisemate riskide maandamiseks või murekohtade lahendamiseks.

(2) IT-arhitektuurinõukoda on Justiits- ja Digiministeeriumi juhitud ekspertide kogu, mis

kehtestab ja ühtlustab riigi infosüsteemi üleseid infotehnoloogilisi nõudeid, annab tagasisidet

ja kontrollib kavandatava või käimasoleva IKT-arendusprojekti tehnoloogiliste lahenduste ja

valikute õigsust, süsteemiülest kvaliteeti, arhitektuuri ning jätkusuutlikkust.

(3) Teenusearenduse nõukoda on Justiits- ja Digiministeeriumi juhitud ekspertide kogu, mis

ühtlustab ja jõustab avalike teenuste arendamise ärilised ja teenusedisaini põhimõtted, hindab

ja kontrollib teenuse vastavust riiklikule teenusestandardile ning toetab nende põhimõtete ja

standardi süsteemset rakendamist üleriigilistes IKT-arendustes.

4

§ 11. Nõukodade koosseis ja otsused

(1) Määruse § 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud nõukojad kutsub kokku justiits- ja digiminister.

Nõukodadesse kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala väliselt riigi

asjakohased eksperdid nende nõusolekul.

(2) Nõukoja arutelu lõpeb kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis tehtud otsusega.

(3) Nõukoja otsuste täitmist kontrollib Justiits- ja Digiministeerium. Kontrolli tegemiseks on

tal õigus küsida asjaomast infot IKT-arendusprojekti juhtidelt.

3. peatükk

IKT-arendusprojekti ettevalmistamine

§ 12. IKT-arendusprojekti kavandamine riigi IKT-arenduste plaani

(1) IKT-arendusprojekti algatamiseks peab ministeerium koostama ning esitama Justiits- ja

Digiministeeriumile kokkulepitud tähtajaks oma valitsemisala ministeeriumi kantsleri

kinnitatud ettepanekud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud ärimuudatuste kohta.

(2) Valdkonna ärimuudatuste ettepanekud peavad sisaldama vähemalt:

1) ülevaadet põhistatud seostest strateegiatega, sealhulgas riigi pikaajalise strateegiaga „Eesti

2035“, teiste valdkondade ja Eesti digiühiskonna arengukavaga;

2) loetelu IKT-arendusprojektidest aasta kaupa, sealhulgas ülevaadet käesoleval määrusel

põhinevate teenuste, investeeringute ja IKT-arendusprojektide algatuste hetkeolukorrast ning

tulevikuvisiooni.

(3) Justiits- ja Digiministeerium koostab valitsemisala IKT-strateegiate alusel riigi IKT-

arenduste aastase plaani, mille kinnitab riiklik IKT-juhtkogu. Nimetatud plaan on riigi IKT-

arenduste prioriteetide seadmise, IKT rahastuse kavandamise ja vajaduse korral jagamise alus.

4. peatükk

IKT-arendusprojekti elluviimine, lõpetamine ja auditeerimine

§ 13. Riigi IKT-arenduste plaanis oleva IKT-arendusprojekti elluviimine

(1) Asutus kooskõlastab riigi IKT-arenduste plaani lisatud detailsema IKT-arendusprojekti

Justiits- ja Digiministeeriumiga hiljemalt arenduse tegemisele eelneva aasta septembriks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamiseks esitab asutus taotluse Justiits-

ja Digiministeeriumile juhul, kui:

1) IKT-arendusprojekti tulemusel luuakse uus infosüsteem või andmekogu;

2) IKT-arendusprojekti tulemusel luuakse uus digiteenus;

3) olemasolev teenus viiakse üle uuele tehnilisele platvormile;

4) arendatakse olemasoleva infosüsteemi või andmekogu uut funktsionaalsust;

5) lõpetatakse olemasoleva infosüsteemi, andmekogu või teenuse tegevus;

6) teenuseprotsessi korraldus vaadatakse olulisel määral ümber.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi IKT-arendusprojekti ja sellega seotud kirjeldusi:

1) valdkonna visioon;

2) seosed määruse § 3 põhimõtetega;

3) hetkeolukorra kirjeldus;

5

4) lahendatav probleem;

5) tuleviku väärtuspakkumine, tulemus, selle mõõdik ja mõju, sealhulgas rohemõju;

6) olemasolevad ja vajaminevad ressursid;

7) tegevused ning nende ajakava ja pikaajaline eelarve, sealhulgas kulude kokkuhoiu

prognoos;

8) projekti elluviimiseks vajalikud eeltingimused, otsused ja koostöö;

9) olulised kasutajagrupid, seotud asjaosalised ja partnerid;

10) tehisaru arendamise või kasutuselevõtu asjakohasuse põhjendus;

11) andmehaldusnõuetele vastavuse selgitus.

(4) Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab IKT-arendusprojekti, kui:

1) IKT-arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58

„Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise

põhimõtetega;

2) IKT-arendusprojekt on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

kehtestatud riigi infosüsteemi koostalitlusvõime raamistiku nõuetega ulatuses, milles see on

arendusprojekti sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane;

3) IKT-arendusprojekt on kooskõlas „Eesti 2035“, teiste valdkondade arengukava ja Eesti

digiühiskonna arengukava suundadega, panustades selle eesmärkidesse ja mõõdikutesse;

4) IKT-arendusprojekt on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88

„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja

põhimõtetega;

5) IKT-arendusprojekt on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumile samal aastal esitatud

ministeeriumi valitsemisala IKT-strateegiaga ning kantud riigi IKT-arenduste plaani;

6) IKT-arendusprojekti mõju ja kavandatud eesmärk on põhjendatud ning esitatud ajakava

raames saavutatav;

7) IKT-asutus on võimeline IKT-arendusprojekti eesmärke saavutama ja tulemuste

jätkusuutlikkust tagama määruse § 3 põhimõtete kohaselt;

8) IKT-arendusprojekt on kooskõlas Riigikantselei ning Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud

juhises „Digiteenuse omanike ja pakkuja valik: juhend avalikule sektorile digiteenuste

arendamise planeerimisel“ toodud põhimõtetega.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavust kontrollides avastatakse

IKT-arendusprojektis puudusi, küsitakse asutuselt selgitusi ning vajaduse korral

võimaldatakse asjakohaseid suuniseid andes taotluse puudused kõrvaldada.

Kooskõlastamisotsuse tähtaeg pikeneb selgituste saamiseks, suuniste täitmiseks ja taotluse

puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule on Justiits- ja Digiministeeriumil õigus

suunata IKT-arendusprojekt andme-, IT-arhitektuuri- või teenusearenduse nõukotta. IKT-

arendusprojekti kooskõlastamise eeldus on nõukojalt saadud positiivne arvamus.

(7) IKT-arendusprojekt kooskõlastatakse ning sellest teavitatakse asutust kuni 20 tööpäeva

jooksul arendusprojekti algatamise taotluse saamisest, puuduste kõrvaldamisest või nõukoja

otsuste rakendamisest arvates. Põhjendatult kiireloomulise IKT-arendusprojekti puhul

teavitatakse asutust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul IKT-

arendusprojekti taotluse saamisest, puuduste kõrvaldamisest või nõukoja otsuste

rakendamisest arvates.

(8) IKT-arendusprojektile kooskõlastust andes võib asutusele esitada märkusi ja soovitusi,

mida asutus peab arendusprojekti puhul arvesse võtma.

6

(9) IKT-arendusprojekti algatamist ei kooskõlastata, kui asutus ei ole suuniste kohaselt

kõrvaldanud või keeldub kõrvaldamast taotluses esinenud puudusi või arendusprojekt ei vasta

käesoleva paragrahvi lõike 4 nõuetele ning puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik.

(10) IKT-arendusprojekti kooskõlastamata jätmise korral esitatakse otsuses arendusprojekti

kooskõlastamata jätmise põhjendused ja antakse vajaduse korral suuniseid nõuete täitmiseks.

(11) Kui IKT-arendusprojekti rahastust taotletakse riigieelarve vahenditest, on

Rahandusministeeriumil õigus küsida arvamust määruse nõuetele vastamise kohta Justiits- ja

Digiministeeriumilt.

(12) Arvamuse käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud IKT-arendusprojekti kohta võib

Justiits- ja Digiministeerium saata Rahandusministeeriumile ka omal algatusel.

(13) IKT-arendusprojekti auditeerib ja kooskõlastab riiklik IKT-juhtkogu.

§ 14. Riigi IKT-arenduste plaanis oleva IKT-arendusprojekti aruandlus

(1) Justiits- ja Digiministeeriumi kokku kutsutud riiklikule IKT-juhtkogule esitatakse

ülevaade tehtud IKT-arendusprojektist hiljemalt 30 päeva jooksul IKT-arendusprojekti

valmimisest arvates.

(2) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus saada asutuselt, kelle IKT-arendusprojekt

kooskõlastati, aruannet arendusprojekti elluviimise hetkeseisu või tulemuse kohta, et anda

vajaduse korral soovitusi ja suuniseid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

14.01.2026

1

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on ühiskonna arengus võtmetähtsusega tegur, mis

on oluline osa ka riigi infosüsteemist. Tänapäeval ei piisa lihtsalt tehnoloogia olemasolust ja

kasutuselevõtust – oluline on ka selle efektiivne juhtimine, et tagada strateegiline paindlikkus,

tööprotsesside turvalisus, riigieelarve vahendite säästlik kasutamine ja teenuste

jätkusuutlikkus. IKT juhtimine on oluline mitte ainult igapäevase töö sujuvuse tagamiseks, vaid

ka innovatsiooni võimaldamiseks, majanduse digitaliseerimiseks ning turvalisuse ja

usaldusväärsuse kindlustamiseks. Selleks on üha olulisem arendada välja selge ja

ühtne õigusraamistik, mis reguleerib riigi infosüsteemi ja sellega seotud IKT-süsteemide

rakendamist, haldamist, kaitsmist ja arengut ning aitab vähendada seotud õiguslikke riske.

Riigi infosüsteem toimib ja riigi IKTd juhitakse praegu hajusalt. Seetõttu puudub

praktikas riigi IKT haldusalaülestest lahendustest terviklik ja läbipaistev ülevaade – mis on

tehtud, mis töös ja planeerimisel. Teada on see, et mitu asutust dubleerib sarnaseid funktsioone,

mis ei ole ressursisäästlik. Ei ole aga selgust, kui palju asutuste vahel IKT-lahendusi

dubleeritakse. See tähendab omakorda, et puudub ülevaade, millised infosüsteemid ja registrid

milliste (otseste avalike) teenuste osutamisega on seotud. Samuti puudub terviklik ülevaade

riigi IKT-lahendustega seotud kuludest.

Dubleerimisel ja digiriigi üldiste nõuete mittetäitmisel on digiriigile väga suur mõju, sealhulgas

mainele ja ressursside jätkusuutlikule kasutamisele. Selline käitumine tuleb riigis lõpetada.

IKT-arendusprojekte tuleb teha läbimõeldult ning jätkusuutlikult. Riigi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eesmärk on tagada IKT

juhtimises efektiivsus ning taaskasutada IKT-lahendusi, vältides ebavajalikku dubleerimist ja

ressursikulu. Eri osapooltel tekib terviklik riigi infosüsteemi projektide vaade – mis on

haldusalaüleselt tehtud, mis töös ja planeerimisel, ning läbipaistvus saavutatakse

ka baasrahastusest tehtavate IKT-projektide puhul. Eelnõu mõjutab nii majandust, e-riiki kui ka

avalikku sektorit, kuivõrd selle tulemusena kasutatakse piiratud ressursse läbipaistvalt,

mõistlikumalt ja paremini, vältides dubleerimist. IKT-süsteemide haldamine peab olema tõhus,

et vältida ressursi raiskamist ning tagada rahaline jätkusuutlikkus. Tuleb pühendada tähelepanu

süsteemide optimeerimisele, et need töötaksid tõhusalt ega põhjustaks liigseid

kulutusi. Määruse mõju avaldub eelkõige riigi IKT juhtimise ühtlustamises ja läbipaistvuse

suurenemises, arendusprojektide paremas kooskõlastamises ning dubleerimise vähenemises,

mis omakorda toetab kuluefektiivsust, teenuste kvaliteeti, koostoimet ja turvalisust.

Määrusega tehtavad muudatused võivad Justiits- ja Digiministeeriumi osakondades kaasa tuua

täiendavat töökoormust arendusprojektide kooskõlastamise ja aruandlusega. Ettevõtjate

halduskoormust eelnõu ei mõjuta.

Määruse kehtestab justiits- ja digiminister ning selle sisuks on riigi infosüsteemi

infotehnoloogilise auditeerimise kord ja riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide

algatamisele, elluviimisele ja aruandlusele sätestatud nõuded.

14.01.2026

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) digiriigi

osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo (kontakt [email protected]), sama talituse

nõunik Alar Teras ([email protected]), sama osakonna teenuste talituse juhataja Maris

Leivategija ([email protected]), sama talituse nõunik Heija-Liis Ristikivi (heija-

[email protected]), sama osakonna digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit

Lüüs-Jakobs ([email protected]), sama osakonna IKT rahastamise talituse juhataja

Margo Keerme ([email protected]), sama osakonna AI ja andmete talituse juhataja Ott

Velsberg ([email protected]), digitaristu ja küberturvalisuse osakonna riikliku IKT

taristu talituse juhataja Erik Janson ([email protected]), sama osakonna riikliku

küberturvalisuse talituse küberriskide halduse juht Irina Klementi ([email protected])

ning kantsleri nõunik Evar Sõmer ([email protected]).

Digiriigi valdkonna eest vastutab asekantsler Lauri Luht ([email protected]) ning

digitaristu ja küberturvalisuse valdkonna eest vastutab asekantsler Tõnu Grünberg

(tõnu.grü[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva

eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe aluspõhimõttega nr 23 (ressursside

efektiivsemaks kasutamiseks ja avaliku sektori küberturvalisuse parandamiseks konsolideerime

riigi IT-teenused ning laiendame keskset töökohateenust ja riigipilve teenust) ja tegevusega

nr 165 (konsolideerime samalaadseid andmeid sisaldavad ja sarnaseid protsesse pakkuvad riigi

e-teenuste platvormid). Vabariigi Valitsuse tööplaanis vastab sellele tegevus nr 514 IKT

juhtimise raamistiku kinnitamisest. Teemaga on seotud ka tegevused nr 513 (IKT juhtimise

raamistikuga juhiste ja suundade andmine ühtseks digiriigi juhtimiseks ning dubleerimise

vältimiseks), nr 571 (IKT juhtimise raamistikuga juhiste ja suundade andmine ühtseks digiriigi

juhtimiseks ning dubleerimise vältimiseks) ja nr 586 (ühtseks digiriigi juhtimiseks ning

dubleerimise vältimiseks IKT juhtimise raamistikuga juhiste ja suundade andmine).

Määruse volitusnorm tuleneb avaliku teabe seaduse (AvTS)1 § 432 lg-st 2. Selle kohaselt võib

valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada riigi infosüsteemi infotehnoloogilise

auditeerimise korra ja nõuded riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele,

läbiviimisele ja aruandlusele. Valdkonna eest vastutab justiits- ja digiminister vastavalt

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 2 § 49 lg 1 punktile 1, § 59 lg-le 1 ning peaministri

12.08.2024. a korraldusele nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ 3 punktile 2.. Seega saab justiits- ja digiminister vastu võtta määruse,

1 Avaliku teabe seadus – RT I, 05.07.2025, 3. 2 Vabariigi Valitsuse seadus – RT I, 07.05.2025, 9. 3 Peaministri 12.08.2024. a korraldus nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“, muudetud 31.02.2025 – RT III, 01.04.2025, 5.

14.01.2026

3

millega kehtestab riigi infosüsteemi infotehnoloogiliste arendusprojektide ja nende

auditeerimise korra. Lisaks VVS § 46 lg 6 alusel on justiits- ja digiministril õigus moodustada

nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid. Määruses on need mainitud kui riiklik IKT-

juhtkogu ja nõukojad, mis on moodustatud JDMi valitsemisala teemadel (vt VVS § 59 lg-t 1).

Tegemist on uue määruse eelnõuga, mistõttu sellel puudub varasem redaktsioon.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus antakse AvTSi § 432 lõike 2 ja VVS § 46 lõike 6 alusel. Eelnõu koosneb neljast

peatükist.

Esimeses peatükis on üldsätted, mis koosnevad kuuest paragrahvist.

Esimeses paragrahvis on sätestatud määruse eesmärk ning teises paragrahvis on sätestatud

määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi infotehnoloogilise

auditeerimise kord ja nõuded riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele,

elluviimisele ja aruandlusele. Need nõuded on vajalikud selleks, et tagada üle riigi IKT

ühetaoline ja jätkusuutlik juhtimine.

Määruse eelnõu on üks osa suuremast IKT juhtimise visioonist, mis hõlmab eri teemasid.

Suuremas raamistikus on hetkeolukorra parima teadmise alusel plaanis kajastada järgmiseid

teemasid:

1) kõnesoleva määruse vastuvõtmine: defineerime riigis IKT põhilised põhimõtted ja

arendusprojektide protsessid;

2) avalike teenuste delegeerimine erasektorile: vähendame riigi halduskulusid,

suurendame koostööd erasektoriga ning panustame seeläbi majanduskasvui;

3) kesksete kohustuslike komponentide, teenuste ja toodete defineerimine: tagame, et need

võetakse arendustel aluseks ja neid ei dubleerita;

4) riigi IT juhtimise (võimalik) ümberkorraldamine: vähendame riigi IT-majade ja riigi

IT-töökohtade arvu viisil, mis tagaks riigi kesksete teenuste jätkusuutlikkuse ning

küberkaitse selge ja piiritletud fookuse;

5) tugiteenuste kataloogi uuendamine koostöös Rahandusministeeriumiga (RaM):

uuendame riigi tugiteenuste selgitusi ja klassifikatsioone. IKT valdkonna erihuvi on

vaadata laiemalt IKT vaadet, mitte ainult riigi tugifunktsioonide vaadet.

Määruse eelnõuga viiakse ellu esimese punkti tegevused. Teised punktid on töös ning nende

jaoks vajalik õigusloome toimub eraldi pärast asjaomaste lahenduste leidmist ja kokkulepete

saavutamist.

Kolmandas, neljandas ja viiendas paragrahvis selgitatakse määruses kasutatud termineid.

Nende paragrahvide eesmärk on tekitada ühene arusaamine kasutatavatest terminitest, et mõista

määruse sisu ühtemoodi. Riigi infosüsteem eraldi definitsiooni ei vaja selles määruses, kuivõrd

selle definitsioon on väljatoodud AvTS § 432 lg-s 1. Määruses lähtutakse AvTS definitsioonist.

Kuues paragrahv sätestab kaheksa olulist põhimõtet, mida tuleb IKT-arendusprojektides

järgida. Tegemist on põhimõtetega, mis on IKT-arendusprojektide ettevalmistamise ja

elluviimise aluseks. Põhimõtted on olulised, et saavutada soovitud digiriik ning täita digiriigile

14.01.2026

4

seatud eesmärke. Need tagavad säästliku arenduse koos mõistliku ressursikasutuse, turvalisuse

ja märkimisväärse mõjuga ühiskonnale. Sättes on esitatud tähestikulises järjekorras ja

samaväärse tähtsusega järgnevad põhimõtted:

1) dubleerimiskeeld – ei arendata uut infosüsteemi, alamsüsteemi või IKT-teenust, mis

dubleerib olemasolevat riigi loodud, hallatavat ja keskseks määratud IKT komponenti, teenust

või -funktsiooni;

2) eesmärgipärasus ja mõjusus – IKT-arendusprojekti välja töötades keskendutakse teenuse või

protsessi reaalse väärtuse kasvatamisele, parandades tulemuslikkust, vähendades kõigil

osalistel kulukust, parandades teenuse kättesaadavust või maandades riske. Iga projekti puhul

näidatakse selgelt, milline mõõdetav muutus sellega saavutatakse ning kuidas see toetab

organisatsiooni või riigi strateegilisi eesmärke;

3) teenuste loomine tellimusepõhiselt – IKT arendusprojekt põhineb selgel ja tõendatud

ühiskondlikul vajadusel, mida toetavad ka riigi strateegilised eesmärgid;

4) kasutajakesksus – IKT-arendusprojekt lähtub kasutaja vajadustest, võimaldades digiteenust

lihtsalt kasutada ning mõista, kuidas teenus toimib ja mida seda rakendades teha saab;

5) kulutõhusus ja vastutustundlikkus – IKT-arendusprojekti kavandades ja ellu viies kasutatakse

ressursse tõhusalt ning jätkusuutlikult, vältides raiskamist ja liigset bürokraatiat, seatakse

eesmärk hoida riigi pikaajalised kulud võimalikult väikesed ning kaalutakse võimalust, et

digiteenust pakub erasektor;

6) paindlikkus – IKT-arendusprojektiga loodavad infotehnoloogilised lahendused kavandatakse

ja viiakse ellu nii, et oleks tagatud nende pikaajaline toimivus, infosüsteemide hooldatavus ja

uuendatavus, mis võimaldab projekti asjakohasuse ja tulemuslikkuse kindlustamiseks

reageerida muutuvatele oludele, ohtudele ja tehnoloogilisele arengule;

7) partnerite kaasamine – IKT-arendusprojekti ellu viies tehakse tihedat koostööd

asjassepuutuvate valdkondade spetsialistide, ametkondade ja huvigruppidega, sealhulgas

akadeemiliste asutustega, era- ja mittetulundussektoriga, et tagada mitmekülgne ja kvaliteetne

projekti tulemus;

8) turvalisus ja toimepidevus – IKT-arendusprojekti algatades võetakse arvesse küber- ja

julgeolekuohtusid, üleriigilist riskianalüüsi, geopoliitilist olukorda, sõltuvust digitaalsetest

lahendustest ning tehnoloogilist arengut, mis võimaldab sujuvat ja turvalist andmevahetust ning

toimimist koos teiste riigi infosüsteemi komponentide ja teenustega.

Teises peatükis on sätestatud riikliku IKT-juhtkogu ja seda teenindavate üksuste ülesanded.

Paragrahvis 7 sätestatakse riikliku IKT-juhtkogu eesmärgid ja ülesanded. Tegemist on sisult

nõuandva õigusega koguga.

Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt on juhtkogu eesmärk juhtida IKT-arendusprojektide algatamist,

elluviimist ja auditeerimist, et tagada määruse eelnõus kirjeldatud põhimõtete üleriigiline

rakendamine.

Sama paragrahvi lõikes 2 on nimetatud IKT-juhtkogu ülesanded selle eesmärgi

saavutamiseks:

 kinnitada IKT-arendusprojekte hõlmav riigi IKT-arenduste plaan;

 koordineerida asutuste IKT-arendusi, kontrollides käesoleva määruse eelnõu § 3

põhimõtetele vastavust, ja tagada riigis terviklik lähenemine;

 vajadusel suunata IKT-arendusprojekte valdkondlikesse nõukodadesse;

14.01.2026

5

 jälgida riigi IKT-arenduste plaani, IKT-arendusprojektide ja esitatud suuniste

elluviimist.

Paragrahvis 8 sätestatakse riikliku IKT-juhtkogu koosseis.

Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt koosneb juhtkogu ministeeriumite kantsleritest, kes on selleks

oma nõusoleku andnud. Kantslerite tasand on juhtkogu koosseisu jaoks parim, kuna kantslerid

juhivad oma ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerivad oma ministeeriumi

valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldavad oma ministeeriumi asjaajamist

(VVS § 53 lg 1). Seetõttu on kantslerite tasandil võimalik arutada ja kokku leppida riigi IKT-

arenduste plaani tegevused koos prioriteetsusastmega. Nende mõju on vajalik, et otsuseid oma

haldusalas efektiivselt ellu viia.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhib juhtkogu JDMi kantsler või tema äraolekul tema

ametlik asendaja. Juhtkogu juhi valikul lähtuti VVSi § 59 lg-st 1, mille kohaselt on JDMi

ülesanne muu hulgas digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine,

avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine,

digiteadmiste arendamine, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja

järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine,

kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimine ning telekommunikatsiooni

korraldamine. Selle kohaselt on ka juhtkogu korraldamine, sh selle juhtimine, JDMi ülesanne.

Seetõttu on selline kogu loomisel ka JDMi haldusalasse.

Paragrahvis 9 sätestatakse riiklikku IKT-juhtkogu teenindavad üksused ja nende ülesanded.

Paragrahvi 9 lõike 1 kohaselt teenindavad juhtkogu JDMi digiriigi osakond4 ning digitaristu

ja küberturvalisuse osakond5 oma valdkonna teadmiste piires.

JDMi pädevusse digiarengu alal kuulub6:

1) avaliku sektori digiarengu juhtimine, korraldamine, edendamine ja koordineerimine;

2) avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) üleriigiliste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine;

4) IKT valdkonna välisvahendite koordineerimine ning IKT rahastusega seotud

ekspertnõustamine üle riigi;

5) andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine;

6) IKT-oskuste arendamise korraldamine ja koordineerimine;

7) digiarengualane väliskoostöö ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

8) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja

tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine;

4 Digiriigi osakonna põhimäärus. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

11/Digiriigi%20osakonna%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus_0.pdf (22.12.2025) 5 Digitaristu ja küberturvalisuse põhimäärus. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Digitaristu%20ja%20k%C3%BCberturvalisuse%20osakonna%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus%20

%281%29.pdf (22.12.2025) 6 Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrus nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ – RT

I, 16.09.2025, 18. Punkt 141.

14.01.2026

6

9) IKT-õigusealane koostöö ning nõustamine digiriigi arengu juhtimise, korraldamise ja

edendamise eesmärgil.

Nende ülesannete täitmiseks on digiriigi osakonnas viis talitust: AI ja andmete talitus, IT-õiguse

talitus, teenuste talitus, IKT rahastuse talitus ning digiriigi poliitika ja arenduse talitus.

JDMi pädevusse riikliku küberturvalisuse korraldamise ja telekommunikatsiooni valdkonnas

kuulub7:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine, edendamine ja

koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt;

2) vastava küberturvalisuse poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende

elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine;

3) telekommunikatsiooni poliitika ja riigi arengukavade väljatöötamine ning nende

elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine;

4) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Digitaristu ja küberturvalisuse osakonnas on nende ülesannetega kolm talitust: riikliku IKT

taristu talitus, riikliku küberturvalisuse talitus ning sideturgude talitus.

Paragrahvi 9 lõike 2 kohaselt on teenindavate üksuste ülesanded järgmised:

 valmistada ette riikliku IKT-juhtkogu kohtumised;

 kontrollida määruse eelnõus nimetatud nõuete täitmist IKT-arendusprojektides;

 suunata arendusprojekt vajaduse korral nõuete kontrolliks asjaomasesse nõukotta;

 valmistada ette ja juhtida nõukoja kohtumisi, vajaduse korral kaasata asjakohaseid

osalisi ja eksperte.

Paragrahvis 10 sätestatakse kolm nõukoda, mille minister kokku kutsub JDMi valitsemisalasse

– andmenõukogu, IT-arhitektuurinõukogu ning teenusearenduse nõukogu. Tegemist on

nõuandva õigusega kogudega.

Andmenõukoda on kogu, mida juhib JDMi AI ja andmete talitus, kaasates valdkondlikke

eksperte ja praktikuid. Nõukoda aitab tagada isikuandmete õiguspärase töötlemise ning

andmetöötlusel põhinevate avalike teenuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja inimkesksuse

ning toetab digiriigi IKT-arendusprojekte, mille puhul ilmnevad isikuandmete töötlemise või

andmete taaskasutamisega seotud riskid või murekohad. Lisaks töötab nõukoda käsitletavate

juhtumite põhjal välja ning pakub asutustele temaatilisi juhiseid isikuandmete õiguspäraseks

töötlemiseks ning tüüpilisemate riskide maandamiseks või murekohtade lahendamiseks.

IT-arhitektuurinõukoda on JDMi riikliku digitaristu talituse juhitud kogu. Riikliku digitaristu

talitus kaasab nõukotta teiste haldusalade ja asutuste eksperte. See nõukoda kehtestab ja

ühtlustab riigi infosüsteemi üleseid infotehnoloogilisi nõudeid, annab tagasisidet ja kontrollib

kavandatava või käimasoleva IKT-arendusprojekti tehnoloogiliste lahenduste ja valikute

õigsust, süsteemiülest kvaliteeti, arhitektuuri ning jätkusuutlikkust.

Teenusearenduse nõukoda on JDMi teenuste talituse juhitav kogu, kus osalevad nii teistest

haldusaladest kui ka erasektorist kaasatud eksperdid. See nõukogu ühtlustab ja jõustab avalike

7 Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrus nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ – RT

I, 16.09.2025, 18. Punktid 142 ja 143.

14.01.2026

7

teenuste arendamise ärilised ja teenusedisaini põhimõtted ning hindab ja kontrollib teenuse

vastavust riiklikule teenusestandardile. Nõukogu toetab ka nimetatud põhimõtete ja standardi

süsteemset rakendamist üleriigilistes arendustes.

Paragrahvis 11 sätestatakse nõukodade koosseis ja otsused. Nõukodasid on kolm, need on

määratud kindlaks eelnõu §-ga 10.

Paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt kutsub nõukojad kokku JDM. Osalejad nõukodades on

asjaomase teema üleriigilised eksperdid. Need eksperdid võivad olla nii avaliku kui ka

erasektori esindajad. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja

töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust

olevaid isikuid nende nõusolekul. Selline lähenemine on kooskõlas VVS § 46 lg-ga 6 ning

JDMi põhimääruse punkti 18 alapunktiga 22 ja 59.

Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et nõukoja arutelu lõpeb kirjaliku või taasesitamist

võimaldavas vormis tehtud otsusega.

Paragrahvi 11 lõike 3 kohaselt kontrollib nõukoja otsuste täitmist JDM, kellel on õigus IKT-

arendusprojekti juhtidelt saada asjakohast infot.

Kolmandas peatükis on nõuded IKT-arendusprojekti algatamise ettevalmistamiseks.

Ettevalmistamine tähendab määruse kohaselt arendusprojektide kavandamist riigi IKT-

arenduste plaani. Riigi IKT-arenduste plaan on dokument, mis koondab IKT-arendusprojekte

ja IKT valdkondlikku visiooni ning vastab strateegiadokumentide, sh digiühiskonna

arengukava riiklikele suundadele. Kuna digiteemad on integreeritud igasse eluvaldkonda, on

oluline ka luua seosed IKT valdkondliku visiooniga, saamaks aru, kuhu asjaomane valdkond

soovib liikuda. Riigi IKT-arenduste plaanis on tegevused prioriseeritud.

Paragrahvi 12 esimese lõike kohaselt algab tegevus valitsemisalade ärimuudatuste

ettepanekutega. Nende ärimuudatuste tutvustamise eesmärk on saada aru, kuhu soovitakse

valdkonna kui tervikuga liikuda ja millisesse suuremasse plaani konkreetsed arendusprojektid

hakkavad panustama. Sihitult IKT-arendusprojektide elluviimine ei panusta jätkusuutliku ja

läbimõeldud digiriigi arengusse.

Kinnitamata ideed ja esialgsed visioonid määruse kohaldamisalas ei ole. Soovitud muudatused

peavad olema valdkonnas ametlikult kinnitatud vastava ministeeriumi kantsleri tasandil.

Paragrahvi 12 teise lõike kohaselt peavad valdkonna ärimuudatuste ettepanekud andma

minimaalselt ülevaate seotud strateegiate ja muudatustega kaasnevatest IKT-

arendusprojektidest. Projektid tuleb esitada aastate kaupa, mis on piisav aeg, arvestades IKT

kiiret arengut ja riikliku IKT-plaani jaoks vajalikku stabiilsust.

Seotud strateegiate all on mõeldud eelkõige strateegiat „Eesti 2035“8 ja Eesti digiühiskonna

arengukava9. Oluline on asutustel tuua esile seosed ka oma valdkonna strateegiaga, kui selline

8 Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

(22.12.2025) 9 Digiühiskonna arengukava 2030. https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/digiuhiskonna-arengukava-2030

(22.12.2025)

14.01.2026

8

valdkondlik strateegia on koostatud. Seoseid ei tohiks lakooniliselt loetleda, vaid esitada selged

ja ühemõttelised põhjendused, kuidas ärimuudatused panustavad kehtivatesse strateegiatesse.

Ärimuudatuste ettepanekute põhjal koostab JDM riigi IKT-arenduste plaani ettepanekud

riiklikule IKT-juhtkogule.

Paragrahvi 12 kolmandas lõikes nähakse ette riigi IKT-arenduste plaani koostamine. Plaani

ettepaneku koostab JDM, kuid plaan kinnitatakse lõplikult riiklikus IKT-juhtkogus.

Riiklik IKT-juhtkogu on kantsleritest koosnev juhtorgan, kes juhib IKT-projektide terviklikku

arengut. Täpsemalt vaata selle kohta määruse 2. peatükki.

Nimetatud riigi IKT-arenduste plaanis on riigi IKT arendusvajadustele seatud prioriteedid.

Arendusvajadused on vaja prioriseerida, kuna see aitab riigi strateegiliste IKT-eesmärkideni

liikudes keskenduda digiriigi arengu seisukohalt olulisemale ja mõjusamale. Lisaks aitab

prioriseerimine teha paremaid otsuseid, võimaldades kantsleritel öelda tegevuste elluviimise

kohta jah või ei. Selline kava võimaldab üles leida funktsioonid, mida riigis dubleeritakse, ning

neid vähendada, viies olulised ja prioriteetsed teemad ühte süsteemi, ning suunata eri haldusalad

koostööle. Sellise plaani koostamise käigus tulevad välja ka aspektid, mis ei ole digiriigi

nõuetega kooskõlas. Nõuded tagavad digiriigi arengu liikumise soovitud eesmärkide (vt

määruse § 1) suunas. Digiriigi jätkusuutlikkusse arengusse ei panusta halvasti ellu viidud ning

läbimõtlemata projektid. Vastupidi, need kahjustavad ja takistavad soovitud arengut.

See plaan on IKT rahastuse planeerimise ning vajaduse korral jagamise alus.

Neljandas peatükis määratakse kindlaks arendusprojekti elluviimise, lõpetamise ja

auditeerimise kord.

Paragrahvis 13 nähakse ette protsess, mida järgida, kui on vaja ellu viia konkreetseid

arendusprojekte.

Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab asutus kooskõlastama

IKT-arendusprojekti algatamise JDMiga. Asutuse all on konkreetses sättes mõeldud

IKT-arendusprojekti algatavat või ellu viivat valitsusasutust või valitsusasutuse hallatavat

riigiasutust VVSi § 39 lg 3 ja § 43 lg 1 tähenduses. Selle järgi on valitsusasutused

ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende

kohalikud täidesaatva riigivõimu volitustega asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi

valitsusasutusi. 10 Valitsusasutuste hallata võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad

riigiasutused, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel

võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.11 Ka sellised

valitsusasutuste hallatavad riigiasutused on kohustatud kõnealuse määruse eelnõu nõudeid

täitma.

Paragrahvi 13 teises lõikes sätestatakse, millised arendusprojektid tuleb JDMile

kooskõlastamiseks esitada. Nimekirja tehes on arvestatud neid arendusi, mis toovad riigile

10 Vabariigi Valitsuse seadus – RT I, 07.05.2025, 9. VVS § 39 lg 3. 11 VVS § 43 lg 1.

14.01.2026

9

kaasa märkimisväärse mõju nii ressursi, kulude kui ka teenuse pakkumise mõttes. Isikutele

toovad need eelkõige kaasa teenuse kvaliteedi või mugavusastme muutuse. Samuti

võimaldavad sellised kategooriad tuvastada ebavajalikku dubleerimist, mis muude andmetega

välja ei tule.

Oluliseks peetakse neid arendusi, kus luuakse uus infosüsteem, digiteenus või andmekogu.

Infosüsteem ei ole andmekogu sünonüüm. Infosüsteem ei ole õiguslik, vaid pigem tehniline

termin. Seda võib mõista kui vahendite ja põhimõtete kogumit, mille abil kogutakse,

töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse teatavaid andmeid 12 . AvTSis on defineeritud riigi

infosüsteem läbi selle komponentide järgnevalt: riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud, mis

on infosüsteemi andmevahetuskihiga liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis

registreeritud, ning andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid. 13 Andmekogu

legaaldefinitsioon on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum,

mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises

lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.14 Andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus –

asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Kui seda pole tehtud, siis on tegemist üldise

avaliku sektori andmetöötlusega.15

Kindlustavatel süsteemidel ei ole AvTSis ühest definitsiooni, kuid AvTSist saab järeldada, et

need kindlustavad andmekogude toimimist. Seega võiks omakorda järeldada, et nende

süsteemide mõte on toetada teatud e-riigi jaoks oluliste süsteemide toimimist – näiteks

andmekogudevahelist andmevahetust üle infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee).

Andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide loetelu on ammendavalt esitatud avaliku

teabe seaduses 16 järgnevalt: klassifikaatorite süsteem 17 , geodeetiline süsteem 18 ,

aadressiandmete süsteem19 , infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee)20 ja riigi infosüsteemi

haldussüsteem21.

Teenus oma üldises tähenduses on inimese mõnd vajadust rahuldav toiming, tegevus või

protsess, mittemateriaalne kaup. 22 Liide „digi“ teenuse ees viitab digitaalsele vormile,

muutmata teenuse definitsiooni sisu. Digiriigis kasutatakse terminit „teenus“ tavaliselt

Vabariigi Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi

TKTA)23 tähenduses. Üldjuhul seega ühes kahest tähendusest:

 kas otsese avaliku teenuse tähenduses ehk teenusena, mida asutus osutab füüsilisele või

eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel,

12 EKI ühendsõnastik 2025 – https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/infos%C3%BCsteem/1/est. 13 AvTS § 432. 14 AvTS § 431. 15 Lähemalt saab andmekogude kohta infot Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhisest, sh leheküljelt 3.

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf (22.12.2025) 16 AvTS § 439. 17 Vabariigi Valitsuse 10.01.2008. a määrus nr 11 „Klassifikaatorite süsteem“ – RT I 2008, 4, 27. 18 Keskkonnaministri 26.10.2011. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“ – RT I, 28.12.2024, 53. 19 Keskkonnaministri 16.06.2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ – RT I, 28.12.2024, 43. 20 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ – RT I, 06.08.2019, 17. 21 Vabariigi Valitsuse 28.08.2008. a määrus nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ – RT I, 29.12.2024, 15. 22 EKI ühendsõnastik 2025 – https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/teenus/1/est (22.12.2025) 23 Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ – RT I,

29.12.2024, 19

14.01.2026

10

teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest

tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust (TKTA § 2 lg 2), või

 sellise tugiteenuse tähenduses, mida osutab asutus enda või teise asutuse ametnikele või

töötajatele. Tugiteenus toetab asutuse ülesannete täitmist (TKTA § 2 lg 5).

Märkimisväärse mõjuga on ka olukord, kus luuakse uusi funktsioone või lõpetatakse

olemasolevate infosüsteemide, digiteenuste ja andmekogude tegevus. Funktsiooni all

mõeldakse selle üldtähendust: millegi toimimise, kasutamise viis, millegi teostatav otstarve.

Seega on mõeldud uue funktsionaalsuse all olukordi, kus olemasolevale infosüsteemile,

digiteenusele või andmekogule lisatakse uus eesmärk, milleks seda kasutada saab. Samuti on

oluline infosüsteemi, andmekogu või digiteenuse lõpetamine, kuivõrd see on seotud mitme teise

osaga, mis kuulub riigi infosüsteemi, ja vajab üleriigilist läbipaistvust, mida on võimalik luua

keskselt juhtides. Nende süsteemide muutumine või lõppemine on seega digiriigi seisukohast

oluline muutus.

Vähem olulised ei ole ka olukorrad, kus digiteenused viiakse uuele platvormile või muudetakse

olulisel määral teenuseprotsessi korraldust. Uuele platvormile viimine on oluline, kuivõrd toob

endaga kaasa märkimisväärse ressursivajaduse või ümberkorraldamise ning võimaldab

vananenud süsteeme viia digiriigi ajakohastatud nõuete kujule. Lisaks on Eestil vanu süsteeme,

mida oleks vaja uuendada, mille puhul on oluline, et järgitaks digiriigile olulisi põhimõtteid ja

suuniseid. Nende järgimise tagavad määruses sätestatud põhimõtted, nõuded ja protsess.

Teenuseprotsessi muutmine on põhjenduste poolest oma olemuselt sarnane platvormide

muutmisega.

Paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatakse, milline teave on vaja iga konkreetse IKT-arendusprojekti

puhul esitada. Küsitav teave on väga sarnane sellega, mis esitatakse IKT-digipöörete raames

JDMile. Eesmärk oligi kasutada ära olemasolevaid protsesse ja teavet, mida niikuinii küsitakse.

Sellise teabe esitamise kohustus kehtib vaid nende projektide puhul, mis on riikliku IKT-

juhtkogu kinnitatud riigi IKT-arenduste plaanis.

Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse nõuded, mille täitmine on IKT-arendusprojektides

kohustuslik. Need nõuded on aluseks ka JDMi tehtavale kontrollile, kas projekt vastab digiriigi

nõuetele. Nõuded esitatakse määruses viidetena, hoidumaks ebatarvilikust kordamisest. Nende

täitmise kontrolli määruse rakendamisel tõhustatakse, kuivõrd praegu kõik osapooled

kehtivatest digiriigi nõuetest ei lähtu.

Esiteks tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 28.02.2007. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi

haldussüsteem“24 paragrahvis 5 nimetatud põhimõtteid. Riigi infosüsteemi haldamise (edaspidi

RIHA) põhimõtted on olulised, et tagada riigi infosüsteemi koosvõimelisus. Isegi kui RIHA

süsteemi muudetakse või see praegusel kujul kaotatakse, jäävad need põhimõtted kestma.

Sellised põhimõtted on:

 seaduslikkuse põhimõte – riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus töödeldakse

andmeid avaliku ülesande täitmise käigus seaduses, selle alusel antud õigusaktis või

rahvusvahelises lepingus ettenähtud kohustuse täitmiseks;

24 Vabariigi Valitsuse 28.02.2008. a määrus nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ – RT I, 29.12.2024, 15.

14.01.2026

11

 ühtsuse põhimõte – riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud peavad olema omavahel

ühildatavad ning olema võimelised koostoimimiseks, andmevahetuseks ja andmete

kontrolliks;

 põhiandmete kasutamise põhimõte – andmed kogutakse võimalikult autentsest allikast

ning koondatakse andmekogusse, mis on vastavate andmete suhtes ühtseks allikaks

kõikidele riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele nende seadusekohaste

ülesannete täitmisel;

 jälgitavuse põhimõte – kõik pöördumised andmekogu poole ja vastused kasutajale

talletatakse (infosüsteemide andmevahetuskihiga liitunud infosüsteemide korral

turvaserverite turvalogides). Andmete olemasolu andmekogus ja nende töötlemise fakti

peab olema võimalik tuvastada ja taastada;

 kaasaegse infotehnoloogia kasutamise põhimõte – riigi infosüsteemi kuuluva

andmekogu haldamisel kasutatakse maksimaalselt ära kaasaegse infotehnoloogia

võimalused. Andmeid töödeldakse digitaalselt;

 andmevahetuse teenusekesksuse põhimõte – andmevahetus (ristkasutus) erinevate

andmekogude ja töötlejate vahel realiseeritakse andmeteenuste põhjal;

 tehnilise ja organisatsioonilise optimaalsuse põhimõte – andmekogu asutatakse ja selle

muutmine toimub, pidades silmas riigi infosüsteemi haldamise põhimõtteid ja lähtudes

valdkonna heast tavast ning valdkonna eest vastutava ministri (seletuskirja koostamise

ajal oli selleks justiits- ja digiminister) kehtestatud riigi IT koosvõime raamistikest.

Teiseks tuleb IKT-arendusprojektides järgida koostoimeraamistiku juhiseid.

Koostoimeraamistik on arengukava elluviimiseks mõeldud dokument, millest JDM lähtub

infopoliitiliste otsuste tegemisel, struktuurifondidest rahastatavate projektide hindamisel, riigi

infosüsteemi õigusaktide väljatöötamisel, ministeeriumide IKT-alaste õigusaktide

kooskõlastamisel ning infosüsteemide ja seotud arenduste kooskõlastamisel. Lisaks on

raamistik eri osapoolte kokkulepe, millest kõik osapooled oma tegevuses juhinduda võiksid,

toetades seeläbi arengukavas seatud eesmärkide saavutamist. 25 Koostoimeraamistik

avalikustatakse veebilehel digiriik.eesti.ee.26 Seda uuendatakse vastavalt vajadusele ning selle

kinnitab digivaldkonna eest vastutav minister.

Kolmandaks tuleb arendusprojektides arvestada asjakohaste arengukavade ja strateegiatega.

Need on samas tähenduses kui käesoleva määruse eelnõu § 4 lõikes 2.

Neljandaks tuleb arvestada TKTA §-de 6, 7, 9 ja 13–15 nõuetega. Need on eelkõige nn üldised

nõuded teenuste korraldamiseks (vt täpsemalt TKTA §-d 6 ja 7). See tähendab seda, et asutuse

teenuste korraldamine peab tagama eelkõige:

 mõõdetava või tajutava väärtuse tekkimise igale teenuse sihtrühmale ja huvirühmale;

 väärtust mitteloovate teenuste lõpetamise või ümberkorraldamise;

 teenuste kasutajate rahulolu ja isikute optimaalse halduskoormuse;

 asutuse ülesannete täitmise ja teenuste osutamise dokumenteerimise optimaalses

mahus;

 koostöö teiste asutuste ja muude osalistega, mis aitab kaasa avaliku sektori kui terviku

tõhususele ja isikute vajaduste arvestamisele otseste avalike teenuste arendamisel;

25 Koostoimeraamistik. https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik/1-sissejuhatus (22.12.2025) 26 Koostoimeraamistik. https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik (22.12.2025)

14.01.2026

12

 teenuste osutamise ja koostöö järjepidevuse ametniku või töötaja teenistus- või töösuhte

lõppemise, asutuse töökorralduse muutmise või ametniku avaliku võimu teostamise

õiguse peatumise korral või töötaja ajutise äraoleku ajal.

Asutusel peab olema ülevaade oma põhiülesannete täitmise käigus või tulemusel osutatavatest

teenustest. See peab olema lihtsalt ajakohastatav.

Eraldi on sätestatud täpsustavad nõuded otseste avalike teenuste osutamisele (vt täpsemalt

TKTA § 9). Selliste nõuete alla kuulub näiteks see, et teenust osutav asutus peab tagama teabe

lihtsasti leitavuse, olemasolevaid andmeid ei ole lubatud isikult uuesti küsida ning asutus ei

pane isikule kohustust kontrollida ja kinnitada asutuste loodud või töödeldud andmete õigsust,

kuid isikul peab olema võimalus andmeallikat ebatäpsetest või eksitavatest andmetest teavitada

ja nende parandamist nõuda.

TKTA §-d 13–15 sätestavad eelkõige nõuded teabe haldamisele ja teabele juurdepääsu

korraldamisele, teabe jagamisele ja vahetamisele ning teabe saatmisele isiku ametliku e-posti

aadressi kaudu.

Viiendaks on oluline kirjeldada ja hinnata igas arendusprojektis selle mõju. Mõju juures tuuakse

välja konkreetsed mõõdikud, mille alusel soovitud mõju saavutamist hinnatakse.

Kuuenda nõudena on sätestatud eelnõu §-s 3 nimetatud põhimõtete järgimine. Need sõnastavad

üldised suunad, kuhu digiriik soovib oma riigi infosüsteemiga seotud arendustega liikuda.

Viimasena on oluline kaaluda ja põhistada ka võimalusi koostööks erasektoriga. Selleks et

lihtsustada koostöö läbimõtlemist ja põhistamist, milliseid digiteenuseid peaks riik ise

arendama ja millised on mõistlik usaldada erasektorile, on Riigikantselei koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga koostanud juhendi „Digiteenuse omaniku ja pakkuja valik“.27 See on

avaliku sektori teenuseomanikele suunatud raamistik, mida rakendada arendusotsuste ja

hangete kavandamisel.

Paragrahvi 13 lõike 5 kohaselt küsib JDM juhul, kui taotluse esitanud asutusel esineb lõikes

4 nimetatud nõuete täitmisel puudusi, temalt asjakohaseid selgitusi või annab vajaduse korral

puuduste kõrvaldamise tähtaja. Viimasel juhul pikeneb kooskõlastamise otsuse tähtaeg

selgituste saamiseks, suuniste täitmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

Paragrahvi 13 lõike 6 kohaselt on lisaks küsimuste esitamisele ja puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja andmisele võimalik JDMil suunata teema ühte digiriigi nõukogudest: andme-, IT-

arhitektuuri- või teenusearenduse nõukotta. Teema võib vajaduse korral suunata ka mitmesse

nõukotta, kui see on vajalik IKT-arendusele hinnangu andmiseks. Nõukojad on kindlaks

määratud eelnõu §-s 10.

Andmenõukoda on kogu, mida juhib JDMi AI ja andmete talitus, kaasates valdkondlikke

eksperte ja praktikuid nende nõusolekul. Nõukoda aitab tagada isikuandmete õiguspärase

töötlemise ning andmetöötlusel põhinevate avalike teenuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja

27 Riigikantselei ja Justiits- ja Digiministeeriumi juhend „Digiteenuse omaniku ja pakkuja valik“.

https://riigikantselei.ee/avalike-digiteenuste-omaniku-ja-pakkuja-valik-0 (22.12.2025)

14.01.2026

13

inimkesksuse ning toetab digiriigi IKT-arendusprojekte, mille puhul ilmnevad isikuandmete

töötlemise või andmete taaskasutamisega seotud riskid või murekohad. Lisaks töötab nõukoda

käsitletavate juhtumite põhjal välja ning pakub asutustele temaatilisi juhiseid isikuandmete

õiguspäraseks töötlemiseks ning tüüpilisemate riskide maandamiseks või murekohtade

lahendamiseks.

IT-arhitektuurinõukoda on JDMi riikliku digitaristu talituse juhitud kogu. Riikliku digitaristu

talitus kaasab nõukotta teiste haldusalade ja asutuste eksperte nende nõusolekul. See nõukoda

kehtestab ja ühtlustab riigi infosüsteemi üleseid infotehnoloogilisi nõudeid, annab tagasisidet

ja kontrollib kavandatava või käimasoleva IKT-arendusprojekti tehnoloogiliste lahenduste ja

valikute õigsust, süsteemiülest kvaliteeti, arhitektuuri ning jätkusuutlikkust.

Teenusearenduse nõukoda on JDMi teenuste talituse juhitav kogu, kus osalevad nii teistest

haldusaladest kui ka erasektorist kaasatud eksperdid kui nad on selleks oma nõusolekut

väljendanud. See nõukogu ühtlustab ja jõustab avalike teenuste arendamise ärilised ja

teenusedisaini põhimõtted ning hindab ja kontrollib teenuse vastavust riiklikule

teenusestandardile. Nõukogu toetab ka nimetatud põhimõtete ja standardi süsteemset

rakendamist üleriigilistes arendustes.

Kõigist kolmest nõukojast tulnud juhiste täitmine on üks eeldus, et saada IKT-arendusprojektile

JDMi positiivne arvamus. Positiivne arvamus on oluline ka IKT-arendusprojekti rahastamise

kooskõlastamiseks.

Paragrahvi 13 lõike 7 kohaselt toimub konkreetse IKT-arendusprojekti kooskõlastamine

üldjuhul 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui on põhjendatult kiireloomuline

projekt, on tähtaeg viis tööpäeva. Kiireloomulised juhud saavad olla vaid erandlikud ning

sellised, mida ei olnud võimalik aastaplaani tegemisel ette näha. Kui taotlus on puudustega või

JDM otsustas saata teema nõukotta, siis kooskõlastamise tähtaeg selle aja võrra pikeneb.

Paragrahvi 13 lõike 8 kohaselt on JDMil õigus esitada asutusele märkusi ja soovitusi, mida

asutus peab positiivse vastuse saamiseks arvesse võtma.

Paragrahvi 13 lõikes 9 määratakse protsess olukorraks, kus IKT-arendusprojekti ei

kooskõlastata. Selline olukord saab tekkida kahel juhul:

1) taotluses tuvastati puudused, mida asutus ei kõrvalda või keeldub kõrvaldamast;

2) arendusprojekt ei vasta käesoleva määruse § 5 lõike 4 tingimustele. Seda kooskõla pole

võimalik saavutada ka puuduste kõrvaldamisega, näiteks ei ole projekt oma olemuselt

digiriigile vajalik ega täida selle nõudeid.

Paragrahvi 13 lõike 10 kohaselt annab JDM, juhul kui IKT-arendusprojekt jääb

kooskõlastamata, sellest koos põhjendustega teada taotluse esitanud asutusele.

Paragrahvi 13 lõikes 11 sätestatu kohaselt võib RaM, juhul kui IKT-arendusprojektiks

taotletakse rahastust riigieelarvelistest vahenditest, küsida selliste arendusprojektide kohta

arvamust JDMilt. JDM annab arvamuse vastavalt käesoleva määruse eelnõu põhimõtetele ja

nõuetele.

14.01.2026

14

Sama paragrahvi lõige 12 võimaldab JDMil anda RaMile arvamuse ka omaalgatuslikult. Ka

sellisel juhul on arvamus antud vastavalt käesoleva määruse eelnõu põhimõtetele ja nõuetele.

Lõike 13 alusel auditeerib ja kooskõlastab IKT-arendusprojekti riiklik IKT-juhtkogu.

Paragrahvis 14 reguleeritakse IKT-arendusprojektidega seotud aruandlust.

Lõike 1 kohaselt tuleb riiklikus IKT-arenduste kavas olevatest ellu viidud IKT-

arendusprojektidest teha ülevaade 30 päeva jooksul alates projekti valmimisest. Ülevaate teeb

riiklikule IKT-juhtkogule JDM.

Lõike 2 kohaselt saab JDM õiguse vajaduse korral küsida asutustelt, kes arendusprojekte tegid,

aruandluseks vajalikku informatsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Sihtrühm (mõjutatud isikud):

 kõik riigiasutused, sh nii valitsusasutused kui ka valitsusasutuste hallatavad asutused

(2025. a juuli seisuga on Eestis asutuste arv 2221 28 , millest spetsiifiliselt IKT-ga

tegelevaid asutusi on 1029);

 JDM kui riigi IKT keskne korraldaja;

 kohaliku omavalitsuse asutused, kes teevad IKT-arendusi;

 erasektor.

4.1. Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

IKT juhtimise nõuete edukal rakendamisel on võimalik saavutada väiksemad arendus- ja

halduskulud. Riik ei loo dubleerivaid teenuseid ja tooteid, vaid kasutab olemasolevaid

lahendusi, mis on võimalik kiiremini kasutusele võtta. Suurim mõju majanduslikus valdkonnas

on see, et sama ressursiga on võimalik hakata suuremat väärtust looma. Riigi IKT-ressursid on

efektiivsemalt kasutusel. Mõjud väljenduvad iga arendusprojekti puhul, seega võib mõju lugeda

märkimisväärseks.

Ebasoovitavad mõjud on eelkõige seotud sellega, et väiksemaid kulusid ei saavutata ja teenuste

dubleerimist jätkatakse. Selline mõju tekib, kui asutused ei järgi määruse nõudeid. Osalise

järgmise korral on ka mõju väiksem.

Lisaks kaasneb erasektorile mõningane mõju tulenevalt sellest, et hakatakse potentsiaalselt

süsteemsemat tähelepanu pöörama võimalustele teenuseid arendada koostöös erasektoriga. See

28 Avaliku sektori statistika. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-

statistika (14.01.2026). 29 Vt ka Riigi IT majad. https://digiriik.eesti.ee/riigi-it-majad (14.01.2026).

14.01.2026

15

ei tõsta ettevõtjate halduskoormust, kuna siin on ettevõtja on äritegevuse ja teenuse pakkuja

rollis. Ettevõtja põhitegevusega tegelemist ei saa pidada halduskoormuseks.

4.2. Mõjuvaldkond: e-riik

IKT juhtimise nõuete parem rakendamine toob kaasa suurema läbipaistvuse ja usalduse riigi

teenuste vastu. Tekivad IKT-arendusprojektide vaatest selgemad ja jälgitavamad protsessid.

See võimaldab lihtsamalt ka küberturvalisuse, andmekaitse- jms nõuete kontrolli. Kogumis

suurendab see kodanike ja ettevõtjate usaldust e-riigi vastu.

Juba olemas olevaid lahendusi saab kasutusele võtta paindlikumalt ja kiiremini. IKT tõhusa

juhtimise korral on võimalik tegeleda rohkem ka innovatsiooniga, mitte vaid vanade või

olemasolevate süsteemide haldamisega. Suund innovatsioonile tagab omakorda e-riigi arengu

ja rahvusvahelise konkurentsivõime.

Mõjud väljenduvad iga arendusprojekti puhul, seega võib mõju lugeda märkimisväärseks.

Ebasoovitavad mõjud on protsesside läbipaistmatus ning olemasoleva vähene kasutusele

võtmine. See mõju avaldub, kui asutused ei järgi määruse nõudeid. Osalise järgimise korral on

ka mõju väiksem.

4.3. Mõjuvaldkond: avalik sektor

Avalikus sektoris hakatakse paremaid andmepõhiseid otsuseid tegema selle alusel, millised

IKT-arendusprojektid on riigile prioriteetsed ning kus on võimalik asutustel omavahel paremat

koostööd teha. Sellega omakorda panustatakse läbipaistvusesse. Ka tekib nii riigile kui ka

KOVile parem ülevaade, millised teenused on juba olemas ja millised mitte.

JDMi töökoormus suureneb mõningal määral, kuivõrd nii JDMi digiriigi kui ka

küberturvalisuse ja digitaristu osakonnad tegelevad määruse nõuete kontrolliga ning nõukodade

ja juhtkogu ettevalmistamisega.

Mõjud väljenduvad iga arendusprojekti puhul, seega võib mõju lugeda märkimisväärseks.

Ebasoovitavad mõjud on protsesside läbipaistmatus ning olemasoleva vähene kasutusele

võtmine. See mõju avaldub, kui asutused ei järgi määruse nõudeid. Osalise järgimise korral on

ka mõju väiksem. Teatud perioodidel võib olla JDMi töökoormus suurem, kuna IKT valdkonnas

eraldatakse raha konkreetsel ajal . Seetõttu võib eeldada, et asutused tahavad oma plaanid saada

paika enne seda perioodi ja esitavad oma taotlusi viimasel võimalikul ajal või vahetult enne

seda.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine vajab digiriigi osakonnas kolme uue töökoha loomist. Nende töötajate

ülesanne on määrust rakendada, sh nõukodasid kokku kutsuda, riiklikku IKT-juhtkogu ette

valmistada ning määruse põhimõtteid ja nõudeid kontrollida.

14.01.2026

16

Mujal lisaraha vajadust ei teki.

Muudatustega kaasneb kulude kokkuhoid dubleerimata ja mitteprioriteetsete IKT-arenduste

tegemata jätmisest. Need summad saab suunata IKT lisarahastuseks, mille vajadus täna on

märkimisväärselt suur.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. Ettevalmistused IKT juhtimise muutmiseks

JDMis on juba käimas, mistõttu ei ole vaja eraldi jõustumistähtaega ette näha. Sihtgrupp esitab

endal juba olemasolevat infot, seega selles osas sihtgrupile lisaaega normiga kohanemiseks ei

ole vaja anda.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigi

Infosüsteemi Ametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi IT Keskusele (RIT),

Riigiside Sihtasutusele, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele,

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule eelnõude

infosüsteemi kaudu.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu kooskõlastamine Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 31.01.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Justiits-ja digiministeeriumi määruse eelnõu; 2. Määruse seletuskiri.

/*Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Kaitsevägi Riigiside Sihtasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele Andmekaitse Inspektsioon

Meie 21.01.2026 nr 8-1/482-1

2