1

EELNÕU

KÄSKKIRI

Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest

Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli

2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹ eraldada 2026.aasta Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelistest vahenditest Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaamet 280 000 eurot laia riigikaitse valmisoleku suurendamise investeeringuteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

[Rahandusminister] rahandusminister

Lisa

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks

1. Sissejuhatus

Valitsuskabineti 2023. aasta 14. ja 15. septembri istungil otsustati lisada RES 2024-2027

rahastamiskavasse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi laiapindse riigikaitse, sh

elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste katmiseks vahendeid kokku 80 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse 15.01.2026 istungil kiideti heaks sihtotstarbelise reservi vahendite

kasutamise tegevuste loetelu. Vastavalt nimetatud loetelule võib Kliimaministeeriumi

valitsemisala aastatel 2026-2027 kasutada 745 000 eurot laiapindse riigikaitse, sh

elanikkonnakaitse arendamiseks. 2025. aastal eraldati 72 000 eurot (rahandusministeeriumi

21.04.2025 käskkiri nr 27).

Kliimaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist (laiapindne

riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine) 2026. aastal 280 000 euro eraldamist

Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale Keskkonnaametile investeeringuteks kiirgusseires

kasutatavate elukaare lõppu jõudnud mõõtevahendite väljavahetamiseks. Vahendid suunatakse

sisejulgeoleku ja avaliku korra valdkonda kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi

uuendamise programmi. Vastavalt kiirgusseaduse § 111 on kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemi tagamise kohustus Keskkonnaametil. Nimetatud süsteemi kuuluvad Keskkonnaameti

automaatsed õhu kiirgusseirejaamad, õhufilterjaamad ja laboratoorium (statsionaarne ja

mobiilne) koos kõigi seal kasutuses olevate seadmetega, tarkvaradega ja IT-vahenditega.

Programmi tegevuse eesmärk on tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi kuuluvate

amortiseeruvate seadmete väljavahetamine, mida kasutatakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks. Soetatavad seadmed on vajalikud hädaolukorra lahendamise plaanis (kiirgusõnnetus

naaberriigis ja riigisisene kiirgusõnnetus) Keskkonnaametile määratud ülesannete täitmiseks

(radioaktiivsuse seire korraldamine, ohuhinnangute koostamine, radioaktiivselt saastunud alade

väljaselgitamine, toiduainete ja joogivee piirangute kehtestamine, hädaolukorrakiirituse

isikuseire dooside hindamine jne) ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Tegevuse

tulemusena tagatakse süsteemi jätkuv toimimine ja olemasoleva võimekuse säilitamine ning

kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine ja ohuolukorra hindamiseks vajalikud sisendid.

Tegemist on olulise võimega koguda teavet radioaktiivsuse tasemete kohta eesmärgiga kaitsta

inimest ja looduskeskkonda ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Võime tagamine on

oluline seetõttu, et Eesti naabruses asub Venemaal Sosnovõi Bori tuumajaam ning otseses

sõjalises ohus on Ukraina tuumajaamad. Võimekused on kasutatavad ka rahuajal ja väiksemates

kriisides kiirgusseire teostamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2. Taotluse ja seletuskirja ettevalmistaja

Taotluse ning seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska

([email protected]; +372 5663 7347), Keskkonnaameti kliima- ja

kiirgusosakonna juhataja Monika Lepasson ([email protected]; +372 5664

2976) ning Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Liivi Fuchs

([email protected], +372 5388 5387).

3. Eelnõu sisu

Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi uuendamiseks on Keskkonnaamet planeerinud

perioodiks 2026. aastal järgmised tegevused:

3.1. Laboratoorse gammaspektromeetri elektrilise jahutussüsteemi väljavahetamine

seoses ühe olemasoleva jahutussüsteemi amortiseerumise ja korduvate tehniliste riketega.

Seadme soetamiseks kasutab Keskkonnaamet 35 000 euro ulatuses Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbelise reservi vahendeid.

Elektriline jahutussüsteem on seade, mis hoiab gammakiirguse mõõtmiseks kasutatavad

detektorid väga madalal temperatuuril, võimaldades nende stabiilset ja suure täpsusega

töörežiimi. Selline jahutuslahendus vähendab hooldusvajadust ning parandab laboritöö ohutust,

kuna veeldatud lämmastiku käsitsi täitmise vajadus väheneb märkimisväärselt.

Seadme kasutamine võimaldab teostada usaldusväärseid radionukliidide mõõtmisi nii

igapäevases keskkonnaseires kui ka kiirgusõnnetuste korral. Tavaolukorras toetab see

keskkonna- ja toiduproovide pidevat analüüsi elanike kiirgusohutuse hindamiseks.

Hädaolukorras võimaldab seade kiiresti ja töökindlalt analüüsida suurt hulka proove, tuvastada

radionukliide ning hinnata nende aktiivsust, mis on vajalik otsuste tegemiseks elanike

kaitsemeetmete rakendamisel, sealhulgas toiduainete ja joogivee kasutamise piirangute

kehtestamisel.

Laboratoorse gammaspektromeetri jahutussüsteem töötab kombineeritult elektri ja veeldatud

lämmastiku abil ning paigaldatakse Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna labori

olemasolevale gammaspektromeetrilisele süsteemile.

3.2. Üle Eesti paikneva viieteistkümnest automaatseirejaamast koosneva

kiirgusseirevõrgu väljavahetamine seoses olemasoleva mõõtesüsteemi

amortiseerumisega. Tööde teostamiseks kasutab Keskkonnaamet kokku 710 000 euro

ulatuses Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, millest 2026. aastal 245 000

eurot.

Olemasolevad ning uued soetatavad seadmed mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset,

võimaldades koheselt tuvastada näiteks teistest riikidest Eesti kohale kandunud radioaktiivset

saastet. Seadmed edastavad mõõteandmeid iga 10 minuti järel ning alarmtaseme ületamisel

saadavad kohese SMS-teavituse Keskkonnaameti ööpäevaringsele kiirgushädaolukorra

valvemeeskonnale. Valvemeeskond analüüsib saadud teavet ning teavitab vajaduse korral teisi

asjakohaseid asutusi ja elanikkonda.

Kord tunnis edastatakse mõõteandmed ka EURDEP andmebaasi (EURDEP – European

Radiological Data Exchange Platform), kus need on kättesaadavad teistele asutustele ja

Euroopa avalikkusele. Lisaks rahvusvahelisele platvormile on Eesti väliõhu kiirgusseire

andmed jälgitavad ka veebilehel www.ohuseire.ee.

Projekti elluviimine on kavandatud kolmes etapis:

1) 2026. aasta II–III kvartalis teostatakse seadmete paigalduskohtades paiknevate

olemasolevate aluste renoveerimis- või rekonstrueerimistööd, maksumusega kuni 25

000 eurot.

2) 2026. aasta lõpuks hangitakse hinnanguliselt 8 uut automaatseirejaama, maksumusega

kuni 220 000 eurot.

3) 2027. aasta alguses hangitakse täiendavalt 7 statsionaarset ja vahendite piisavusel kuni

3 mobiilset automaatseirejaama koos vajaliku lisavarustusega ning korraldatakse

süsteemi paigaldus ja seadistamine, maksumusega kuni 465 000 eurot.

3.3. Juhul kui riigihangete läbiviimise käigus selgub, et seadmete soetusmaksumused on

eeldatust väiksemad, kasutab Keskkonnaamet ülejäävaid rahalisi vahendeid kiirgusohust

varajase hoiatamise süsteemi kuuluvate teiste elukaare lõppu jõudvate seadmete

väljavahetamiseks.

Kõik alapunktides 3.1 ja 3.2 nimetatud seadmed soetatakse koos transpordi, paigalduse,

seadistamise ning kasutajakoolitusega. Alapunktis 3.2 kirjeldatud seadmete paigaldamise eel

korraldab Keskkonnaamet seadmete paigaldamiseks vajalike aluste ja ühenduste

ettevalmistamise, sealhulgas olemasolevate aluste renoveerimise või rekonstrueerimise,

milleks kasutatakse samuti taotletavaid rahalisi vahendeid.

Kõik taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas laiapindse riigikaitse, sealhulgas

elanikkonnakaitse arendamise eesmärkidega ning kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi

uuendamise programmi tegevustega.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

21.01.2026 nr 4-12/26/247

Taotlus Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest

vahenditest raha eraldamiseks laia riigikaitse valmisoleku suurendamise investeeringuteks

Austatud Jürgen Ligi

Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest

vahenditest 280 000 euro eraldamist Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaamet laia riigikaitse valmisoleku suurendamise investeeringuteks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Rahandusministeeriumi käskkirja eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks

Liivi Fuchs, 626 9227

[email protected]