Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Erik Riikoja

OÜ IN NOMINE

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Riikoja

OÜ IN NOMINE, registrikood 10756839, (edaspidi ka: järelevalveteate esitaja) nimel esitatud

järelevalveteates juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur,

registrikood 90000759, (edaspidi ka: hankija) poolt sotsiaalteenuste tellimiseks riigihangete

registris läbiviidavale väikehankele „Lühivideote sari “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”

(4minuti klipid)“, viitenumber 304765, (edaspidi ka: riigihange või riigihanke menetlus). Märkisite,

et riigihanke tingimused, sh nõuded pakkuja meeskonnale ja ristturunduse nõue, annavad teiste

riigihankest huvitatud ettevõtjate ees põhjendamatu eelise eelneva kolme hooaja saateid tootnud

avalik-õiguslikule Eesti Rahvusringhäälingule. Nimetatud põhjusel leidsite, et hankija tegevus

riigihanke tingimuste seadmisel on vastuolus riigihanke reeglitega ja rikub järelevalveteate

esitaja õigusi.

Riigihangete seaduse (RHS) § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, milles on osutatud

RHS-i (võimalikule) rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. RHS § 206

lg 3 sätestab, et kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab

Rahandusministeerium teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest.

Järelevalveteatele vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, mistõttu tuleb järelevalveteate kui

märgukirja puhul juhinduda MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale reeglina 15

kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.

Riigihangete registrist nähtub, et hanketeade väikehankes avaldati 09.01.2026 ja pakkumuste

esitamise tähtpäev saabub alles 20.02.2026. Kui väikehangetes on riigihanke alusdokumentide

vaidlustamine praktikas tihti raskendatud seetõttu, et teave hanke alustamise kohta ei jõua kõigi

huvitatud ettevõtjateni (hankijatel puudub kohustus korralda alla piimäära jäävaid hankeid

kõigile nähtavalt riigihangete registris) ning hankija määratud pakkumuste esitamise tähtaeg ei

võimalda hanke tingimusi tähtaegselt vaidlustada (seadus ei sätesta väikehangetes pakkumuste

esitamiseks minimaalselt nõutavat tähtaega päevades), siis praegusel juhul on hankija alustanud

väikehanget riigihangete registris ja määranud pakkumuste esitamiseks piisavalt pika tähtaja.

Riigihanke reeglite üksikasjalikkus ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete sisustamise rangusaste

on korrelatsioonis hanke eeldatava maksumusega: mida suurem on riigihanke maksumus, seda

rangemad on reeglid (sh seda pikem peab olema pakkumuste esitamise tähtaeg), ning vastupidi

Teie 13.01.2026

Meie 21.01.2026 nr 12.2-1/160-2

2

– väiksema maksumusega hangete läbiviimisel on hankijal menetluse kujundamisel suurem

otsustusvabadus ja paindlikkus.

Kõnealusel juhul on tegemist sotsiaalteenuste (CPV kood 92221000-6 „Televisioonisaadete tootmise

teenused“) tellimiseks korraldatava väikehankega, mille eeldatav maksumus jääb seejuures oluliselt

alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära (so 300 000 eurot käibemaksuta), millest alates on

hankijal kohustus viia riigihanke menetlus läbi sotsiaalteenuste erimenetlusena RHS §-s 126

ette nähtud korras ja määrata pakkumuste esitamiseks vähemalt 10 päeva pikkune tähtaeg (vt

ka RHS § 15 lg 3 ja § 14 lg 2 p 3). Väikehankes määratud pakkumuste esitamise tähtaeg on

praegu aga isegi pikem kui avatud hankemenetluses nõutav pakkumuste esitamise tähtaeg (vrd

RHS § 93). Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija kirjeldatud tegevus igati eeskujulik ja

koguni tunnustamisväärne.

Tänu hankija määratud piisavalt pikale pakkumuste esitamise tähtajale on igal väikehankes

osalemisest huvitatud ettevõtjal, kes leiab, et hankja kehtestatud riigihanke tingimused ei vasta

RHS-ile ja rikuvad tema õigusi (nt konkurendile eduka pakkumuse esitamiseks põhjendamatute

eeliste loomise tõttu), mitte üksnes teoreetiline, vaid reaalne õiguspraktiline võimalus pöörduda

riigihanke alusdokumentide peale vaidlustusega riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi

ka: VAKO) poole (vt RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1). Väikehankes, sh alla riigihanke piirmäära

jääva eeldatava maksumusega sotsiaalteenuste tellimiseks korraldatavas väikehankes, tuleb

vaidlustus riigihanke alusdokumendi esitada VAKO-le hiljemalt 2 tööpäeva enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva (vt RHS § 189 lg 41 ja lg 2 p 1 nende koostoimes).

Seega on järelevalveteate esitajal õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le ning teate

esitaja ei ole seda õigust veel minetanud. Nimetatud asjaolu välistab Rahandusministeeriumi

poolse järelevalve samas küsimuses.

RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse

alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel

muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS

§ 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt RHS § 206 lg 1 p-le 1

järelevalvemenetlust ei alustata, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale

vaidlustus VAKO-le. Tegemist on järelevalvemenetluse takistusega, mis on põhjendatav vaidlustus-

menetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll)

olemusliku erinevusega. Erinevalt erahuvide kaitseks ette nähtud vaidlustusmenetlusest VAKO-s

saab Rahandusministeeriumi poolne järelevalvemenetlus olla kantud üksnes avalike huvide

kaitsmise eesmärgist (vt RHS § 203 lg 1 ja § 205 lg 1). Seepärast on seadusandja lähtunud

põhimõttest, et sama rikkumise suhtes ei tohiks toimuda paralleelselt kahte menetlust korraga ning

Rahandusministeeriumi sekkumine riikliku või haldusjärelevalve vormis ei ole kohane olukordades,

kus riigihankest huvitatud ettevõtjale on tagatud õigus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele

VAKO-s (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).

Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 1, § 185 lg-st 1

ja lg 2 p-st 1, § 189 lg 2 p-st 1 ja lg-st 41, § 206 lg-st 3, ei alusta Rahandusministeerium

järelevalvemenetlust Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur poolt väikehankena korraldatava

riigihanke „Lühivideote sari “Tähelepanu! Tegemist on teadusega” (4minuti klipid)“ (viitenumber

304765) alusdokumentide õiguspärasuse kontrollimiseks.

Järelevalvemenetluse alustamata jätmisel ei võta Rahandusministeerium seisukohta küsimuses, kas

kõnealuses väikehankes hankija kehtestatud riigihanke alusdokumendid on RHS-iga kooskõlas või

mitte. Sellegipoolest juhime järelevalveteate esitaja tähelepanu sellele, et väikehangete läbiviimisele

kohaldub RHS-ist üksnes 1. ptk, iseäranis §-s 3 sätestatud üldpõhimõtted. Väikehankeid iseloomustab

lihthangetest veelgi suurem paindlikkus, riigihanke üldpõhimõtteid ei ole väikehangetes põhjust

sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivaid reegleid ning väikehankes saab

3

huvitatud isikute õiguste riive avalduda pigem vähese intensiivsusega (vrd RKHKo 20.11.2019, nr

3-17-2718, p 23; 09.08.2016, nr 3-3-1-51-16, p 17.2).

Ent isegi, kui tegemist oleks kõige rangemini reglementeeritud avatud hankemenetlusega, kus

hankija peab pakkumuste hindamise kriteeriumide kehtestamisel lähtuma RHS-st 85, on hankijal

ulatuslik diskretsioon pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmisel. Piisavaks saab lugeda, kui

hankija suudab ära põhjendada, et pakkumuse majandusliku soodsuse väljaselgitamiseks seatud

hindamise kriteeriumid on hankelepingu esemega seotud, tagavad reaalset konkurentsi ja on

proportsionaalsed (vt ka RHS § 3 p-d 1-2, § 85 lg 1 ls 1 ja lg 2). Avatud hankemenetluses võib

hankjja kasutada pakkumuse hindamise kriteeriumina muu hulgas andmeid pakkuja, tema juhtide

või teenuste osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need

näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust, ning tingimusel, et neid andmeid ei

kasutata kvalifitseerimisel. Nõnda saab RHS § 85 lg 8 p 2 kohaselt olla pakkumuse kvalitatiivseks

hindamise kriteeriumiks hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud

töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet.

Kõnealuses väikehankes ei ole hankija kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Küll aga on hankija

näinud ette hindamiskriteeriumi, mille alusel omistatakse pakkumusele hindepunkte pakkuja meeskonna

ja selle senise kogemuse põhjal („Režissöör omab mitmekülgset kogemust režissöörina üleriigilise

levikuga telekanalites eetrisse läinud klippide tootmisel; Produtsent omab mitmekülgset kogemust

üleriigilise levikuga telekanalites eetrisse läinud klippide produtseerimisel; Toimetaja omab mitmekülgset

kogemust toimetajana üleriigilise levikuga telekanalites eetrisse läinud klippide tootmisel; Projekti

meeskond moodustab ühtse terviku, kõikide ülesanded ja vastutusalad on selgelt kirjeldatud ning

loogilised“). Järelevalveteates esitatud väited ega Rahandusministeeriumile teadaolevad asjaolud

ei anna ainest põhjendatud kahtluseks ega viita sellele, et väikehankes hankija kehtestatud pakkumuste

hindamise kriteeriumid oleksid ilmselgelt asjakohatud, diskrimineerivad või muul viisil õigusvastased.

Puutuvalt ristmeediaplaani nõudesse ja selle hindamisse ei ole hankija väikehanke alusdokumentides

kehtestanud tingimust, et selleks peab kasutama üksnes Eesti Rahvusringhäälingu meediaplatvormi

„Jupiter“. Vastates huvitatud ettevõtja küsimusele on hankija riigihangete registris teabevahetuse

töölehel selgitanud, et ristmeediaplaanis kasutatav sisu peab suunama publiku kanalile, kus saade

avaldatakse, eelnevate hooaegade episoodid asuvad veebilehel https://jupiter.err.ee/1608834958/

tahelepanu-tegemist-on-teadusega, seejuures võivad olla kaasatud erinevad meediaplatvormid –

piiranguid pole (vt ID 1047293, esitatud 19.01.2026, vastatud 20.01.2026).

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Täiendavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

juristi Mihhail Antonov´i poole ([email protected]; tel 58851448).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]