Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Danil Katkov

Volmre 20 KÜ

[email protected]

Teie 07.01.2026 nr Meie 21.01.2026 nr 2.2-9/26/63-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimustega, mis puudutavad korteriühistu

territooriumile valvekaamerate paigaldamist. Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele

vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses.

Lisaks ei ole selgitustaotlusele vastates meile teada, milline on reaalne andmetöötlus ning kas ja

millised otsused on korteriühistus vastu võetud seoses kaamerate kasutamisega. See tähendab, et

meil ei ole võimalik anda hinnangut, kas teie poolt kirjeldatud kaamerate paigaldamine on

õiguspärane, kuid saame selgitada üldiselt isikuandmete kaitse nõudeid seoses kaamerate

paigaldamisega korteriühistus.

Kaamerate paigutus ning plaan on iga korteriühistu enda otsustada ja hinnata, millistes

asukohtades ning vaateväljadega kaamerad on vajalikud. Kui te paigaldate kaamerad näiteks ilma

korteriühistu otsuse või õigusliku aluseta, siis isikuandmete töötlus ei ole õiguspärane. Teil kui

andmetöötlejal (kaamerate omanik) on kohustus tagada, et kaamerate paigaldamisel oleks järgitud

isikuandmete kaitse nõudeid.

Kui üks ühistu liige ei nõustu korteriühistu poolt paigaldatud kaamerate paigutusega, siis on

tegemist korteriühistu sisesuhteid puudutava vaidlusega. Selliste olukordade vältimiseks

soovitame eelnevalt korteriühistu liikmetega läbi arutada, kuhu ja kui palju kaameraid on vajalik

paigutada ning mis on nende kaamerate kasutamise õiguslik alus ja eesmärk. Kui korteriühistu on

juba vastu võtnud üldkoosoleku otsuse kaamerate paigaldamiseks ja leppinud kokku ka kaamerate

kasutuskorra, siis selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks peab korteriomanik pöörduma nõudega

kohtusse. Korteriühistu- ja korteriomandi seaduse § 29 lõike 2 alusel peab korteriühistu otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude kohtule esitama 60 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest

arvates.

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õiguslik alus

Enne kaamerate reaalset paigaldamist peab korteriühistu hindama, millisel õiguslikul alusel ja

eesmärgil kaamerad paigaldatakse, sh kuhu on kaameraid vaja paigaldada. Õigusliku aluse ja

kindla eesmärgi kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 5, kus on

toodud andmetöötluse põhimõtted. Õiguslik alus kaamerate kasutamiseks on vajalik, kuna

videovalve kasutamine on isikuandmete töötlemine, sest salvestistele jäädvustatakse korteriühistu

territooriumil liikuvaid inimesi, näiteks ühistu liikmeid, kullerid, postiljonid, omanike külalised

2 (3)

jne. Korteriühistu territooriumi hulka kuuluvad näiteks trepikoda, trepikoja välisuks, garaaž,

parkla, prügimaja, kõnnitee, korterelamu välisfassaad jmt ning nende osad.

Korteriühistu territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine. Kaameraid saab ja

peab kasutama vastavalt vajadusele. Teisisõnu, kaamerate kasutamine peab olema suunatud

konkreetse probleemi lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda

viisil, mis on esialgselt määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara

kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks,

kes millise autoga sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune

kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule,

kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.

Kaamerate kasutamise õiguslikuks aluseks saab olla õigustatud huvi, mille eelduseks on õigustatud

huvi analüüsi läbiviimine. Õigustatud huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja

ehk antud juhul korteriühistu kohustus. Soovitame tutvuda õigustatud huvi juhendiga.

Korteriühistu otsus

Enne kaamerate reaalset paigaldamist peate korteriühistus võtma vastu ka sellekohase otsuse,

milleks on kõigi ühistu liikmete nõusolek (korteriomanike kokkulepe) või häälteenamusega

korteriühistu üldkoosoleku otsus.

 Korteriomanike kokkulepe tähendab kõigi korteriomanike nõusolekut. See võib olla

vajalik juhul, kui korteriühistu kaamerate kasutamist ei ole piiratud ehk puudub kaamerate

kasutuskord. See tähendab, et kui kaamerate kasutamise korda ei lepita kokku ühistus,

näiteks kes salvestistele ligi pääseb, kes ja kuhu võib kaameraid paigaldada, peaks enne

kaamerate paigaldamist olema kõigi korteriomanike nõusolek.

 Korteriühistu üldkoosoleku otsusest piisab, kui koos sellega lepitakse kokku kaamerate

kasutamise kord ehk andmekaitsetingimused. Selle otsuse vastuvõtmiseks ei ole vaja kõigi

ühistu liikmete nõusolekut, vaid piisab häälteenamusest. Kaamerate kasutuskorra ja

kaamerate paigaldamise kohta korteriühistus saab täpsemalt lugeda meie artiklist.

Kaamerate kasutuskord ehk andmekaitsetingimused

Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise

otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda plaanitava kaamerate

kasutamise korraga ehk andmekaitsetingimustega. Need peavad olema arusaadavad, selgelt ja

lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad, näiteks korteriühistu e-postile kirjutades.

Soovitame tutvuda näidisega.

Kaamerasalvestised

Kaamerate kasutuskorras peab olema toodud salvestiste säilitamise tähtaeg. Mida pikem on

salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada

kaamerate eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab eesmärgi

saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi säilitada.

Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja

edastada selle politseile. Reeglina ei ole põhjendatud jagada kõigile korteriomanikele ligipääsu

kaamerapildi jälgimiseks. Teave säilitamise ja salvestiste vaatamise kohta peab olema kirjeldatud

kaamerate kasutamise korras ehk andmekaitsetingimustes.

Teavitussildid

Enne kaamera vaatevälja peab korteriühistu paigaldama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid

koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele.

3 (3)

Teavitussildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja

nimi (korteriühistu nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.

See tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud

trepikotta ning ka trepikoja uksele, et inimene trepikoja ette jõudes või sinna sisenedes saaks

selgelt aru, et on minema kaamera filmimise alasse. Teavitussiltide kohta saab täpsemalt lugeda

korteriühistute artiklist. Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada videovalve sildi

genereerijat.

Kohustus isikule vastata

Juhime tähelepanu, et kaamera vaatevälja jäävatel inimestel on õigus pöörduda korteriühistu poole

ja küsida, kuidas kas tema isikuandmeid üldse töödeldakse ja saada teavet oma isikuandmete

töötlemise kohta. Inimesel on õigus saada tema kohta kogutud andmeid ehk väljavõtteid

videosalvestistest. Tegemist on IKÜM artiklist 15 tuleneva õigusega. Lisaks on inimesel õigus

nõuda andmetöötlejalt ehk korteriühistult enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist

või esitada filmimise osas vastuväide. Korteriühistul on kohustus vastata sellistele taotlustele

hiljemalt ühe kuu jooksul. Selle kohta on küsimus-vastus meie veebilehel.

Isiklik kasutus

Kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe inimese tema

ainukasutuses olev ala (näiteks korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev, siis õigustatud

huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub ka teavitussildi paigaldamise kohustus. Sellisel

juhul kohaldub isikliku otstarbe erand ning isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu.

Kokkuvõtlikult

Oluline on meelde jätta, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguspärasus sõltub eelkõige

õiguslikust alusest, kaamerate eesmärgist, andmekaitsetingimustest, teavitussiltidest ja

korteriühistu otsusest. See tähendab, et enne kaamerate kasutamist peab korteriühistu ise kindlaks

määrama, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil soovitakse kaameraid paigaldada ning koostama

ka vajalikud dokumendid.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, korduma kippuvatest küsimustest ja videovalve korraldajale koostatud

nõuannetest. Lisaks on inspektsioon koondanud eraldi artikli korteriühistutele ja kaameratest

elamualadel.

Loodan, et vastusest on abi.

Lugupidamisega

Grete-Liis Kalev

jurist

peadirektori volitusel