Teenistuse korraldamine

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 1/51

Ehitusteatis nr 2411201/01817

Taotlus/teatis

Taotluse/teatise andmed

Dokument Ehitusteatis nr 2411201/01817 Dokumendi kuupäev 01.03.2024

Menetlev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Seotud isikud

Roll Isikukood/ Registrikood

Nimi (kontaktisik)

Ehitusprojekti koostaja 10765904 Osaühing Reaalprojekt (Nikolai Korb) Taotleja/Teataja 70008747 Politsei- ja Piirivalveamet (NATALIA ABEL) Dokumendi esitaja 70008747 Politsei- ja Piirivalveamet (NATALIA ABEL)

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 2/51

Seotud ehitised

Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress

1 Kaunissaare mast 221454124 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni 2 Kaunissaare

piirdeaed 221454126 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

3 Kaunissaare konteiner

221454127 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

4 Smolka mast 221454131 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolkatorni

5 Smolka piirdeaed 221454133 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolka vaatlustorn// Smolkatorni

6 Smolka konteiner 221454134 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolkatorni

7 Energeetik 1 mast 221454140 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi 8 Energeetik 1

piirdeaed 221454142 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

9 Energeetik 1 konteiner

221454143 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

10 Jõe tn mast 221454144 Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe vaatlustorn 11 Jõe tn piirdeaed 221454145 Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17// Jõe vaatlustorn 12 Jõe tn konteiner 221454146 Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17 13 Jõesadama mast 221454147 Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tn 2 14 Süsikalda

juurdepääsutee 221454148 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Lapini//

Süsitorni 15 Energeetik 1

juurdepääsutee 221454149 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

16 Jõe sidetrass 221454936 Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tänav L3// Sepa tänav J1

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 3/51

Ehitis 1

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Kaunissaare mast Ehitisregistri kood 221454124 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Sisekaitse- või kaitseväerajatis (24211),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 4/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 18,0 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 5/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6597115.76 732356.43 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla,

Süsitorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 2

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 6/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Kaunissaare piirdeaed Ehitisregistri kood 221454126 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Piirdeaiad ja väravad (24212),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 7/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 8/51

1. 2. 3. 4. 5.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6597105.05 732362.08

6597118.58 732340.45 6597129.69 732346.99 6597116.31 732369.12 6597105.28 732362.07

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 9/51

Ehitis 3

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Kaunissaare konteiner Ehitisregistri kood 221454127 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 10/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) 15,0 Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 11/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6597106.88 732362.65 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla,

Süsitorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 4

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 12/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Smolka mast Ehitisregistri kood 221454131 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolkatorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Sisekaitse- või kaitseväerajatis (24211),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 13/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 30,0 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 14/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6596287.08 733484.22 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla,

Smolkatorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 5

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 15/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Smolka piirdeaed Ehitisregistri kood 221454133 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolka

vaatlustorn// Smolkatorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Piirdeaiad ja väravad (24212),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 16/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 17/51

1. 2. 3. 4. 5.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6596290.86 733463.86

6596265.41 733489.36 6596280.39 733504.24 6596306.43 733479.28 6596290.75 733463.87

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolka vaatlustorn Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolkatorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 18/51

Ehitis 6

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Smolka konteiner Ehitisregistri kood 221454134 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Smolkatorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 19/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) 15,0 Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 20/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6596288.43 733475.21 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla,

Smolkatorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 7

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 21/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Energeetik 1 mast Ehitisregistri kood 221454140 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Sisekaitse- või kaitseväerajatis (24211),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 22/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 24,0 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 23/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6594674.87 734433.57 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe

küla, Vahi

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 8

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 24/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Energeetik 1 piirdeaed Ehitisregistri kood 221454142 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Piirdeaiad ja väravad (24212),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 25/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 26/51

1. 2. 3. 4. 5.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6594689.05 734417.28

6594656.90 734424.44 6594662.58 734449.68 6594694.75 734442.87 6594689.05 734417.34

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 27/51

Ehitis 9

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Energeetik 1 konteiner Ehitisregistri kood 221454143 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 28/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) 15,0 Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 29/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6594686.69 734427.95 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe

küla, Vahi

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 10

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 30/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Jõe tn mast Ehitisregistri kood 221454144 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe vaatlustorn

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Sisekaitse- või kaitseväerajatis (24211),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 31/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 24,0 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 32/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6591033.75 738504.25 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe vaatlustorn

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 11

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 33/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Jõe tn piirdeaed Ehitisregistri kood 221454145 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17// Jõe vaatlustorn

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Piirdeaiad ja väravad (24212),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 34/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 35/51

1. 2. 3. 4. 5.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6591033.93 738494.68

6591039.25 738504.88 6591031.62 738509.46 6591026.06 738499.16 6591033.93 738494.68

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17 Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe vaatlustorn

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 36/51

Ehitis 12

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Jõe tn konteiner Ehitisregistri kood 221454146 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 37/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) 15,0 Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 38/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6591033.02 738496.22 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, 1. Jõe tn 17

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 13

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 39/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Jõesadama mast Ehitisregistri kood 221454147 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tn 2

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Sisekaitse- või kaitseväerajatis (24211),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 40/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) 12,0 Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 41/51

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6590247.60 738927.75 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tn 2

Ehitisel on 1 kuju

Ehitis 14

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 42/51

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Süsikalda juurdepääsutee Ehitisregistri kood 221454148 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Lapini//

Süsitorni

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 43/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 44/51

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6596931.85 732300.32

6596954.62 732322.23 6597035.31 732396.98 6597055.83 732376.57 6597096.10 732376.33 6597105.48 732361.71 6597115.08 732367.21 6597108.15 732378.03 6597096.10 732376.33

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Lapini Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Süsitorni

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 45/51

Ehitis 15

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Energeetik 1 juurdepääsutee Ehitisregistri kood 221454149 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Muu nimetamata rajatis (24219),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 46/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 47/51

1. 2. 3. 4.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 6594663.69 734283.09

6594698.27 734434.80 6594692.77 734410.74 6594669.00 734416.24

Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla, Vahi

Ehitisel on 1 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 48/51

Ehitis 16

Ehitustegevuse info

Näitaja Taotluse andmed

Rajatise liik Riigipiiri taristu Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga ühendamata

Ei

Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Teatisekohustuslik

Ehitise üldinfo

Näitaja Taotluse andmed

Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Jõe sidetrass Ehitisregistri kood 221454936 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tänav L3// Sepa tänav J1

Ehitise kasutamise otstarbed

Näitaja Taotluse andmed

Kasutamise otstarve, mitteeluruumi pind (m2)

Side, raadio või televisiooni magistraalne õhu- või kaabelülekandeliin või süsteem (22131),

Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 49/51

Ehitise mõõtmed

Näitaja Taotluse andmed

Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3)

Ehitise konstruktsioonid ja materjalid

Näitaja Taotluse andmed

Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 50/51

1.

1.

Ehitise tehnilised näitajad

Näitaja Taotluse andmed

Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Taotluse andmed

1 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6590436.27 738456.75 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, Sepa tänav J1

2 Nimetus Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Punkt Koordinaadid 6590523.30 738771.21 Kuju aadressid Ida-Viru maakond, Narva linn, Jõe tänav L3

Ehitisel on 2 kuju

Ehitusteatis nr 2411201/01817

01.03.2024 51/51

Dokumendid

Dokumendi liik: Asendiskeem

Jrk Faili andmed

1 Faili nr Faili nimetus Tehnokoond

Fail P23092_TP_AA-4-01_tehnokoond-4-01-00.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) Ehitusprojekti koostaja (01.03.2024)

Üleslaadija NATALIA ABEL 2 Faili nr

Faili nimetus Asukohaskeem Fail P23092_TP_TL-4-01-AS.pdf

Väljaandja/koostaja (kpv) Reaalprojekt OÜ (01.03.2024) Üleslaadija NATALIA ABEL

Dokumendi liik: Keskkonnamõju hindamise otsus

Jrk Faili andmed

1 Faili nr Faili nimetus Narva jõe äärde kavandatavate seirepostisoonide

keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine

Fail kiri_digiallkirjaga_16-6_20-15531-075.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (13.04.2022)

Üleslaadija NATALIA ABEL

Dokumendi liik: Keskkonnamõju

Jrk Faili andmed

1 Faili nr Faili nimetus Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide

keskkonnamõju hindamine Fail Seirepositsioonide KMH aruanne 06.04.2022.asice

Väljaandja/koostaja (kpv) LEMMA OÜ (06.04.2022) Üleslaadija NATALIA ABEL

Töö nr P23092

NARVA JÕE SEIREPOSITSIOONIDE PROJEKT

Ida-Viru maakond

Narva ja Narva-Jõesuu

linn

TÖÖPROJEKT

SELETUSKIRI

Tellija:

KMG OÜ

Betooni tn 28 Tallinn Harjumaa 13816

reg.nr: 16196755

tel +372 6057550

e-post: [email protected]

Töövõtja:

OÜ Reaalprojekt

Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn

reg.nr 10765904

tel +372 608 1100

e-post: [email protected]

Vastutav insener:

Nikolai Korb (Base Moment OÜ)

Diplomeeritud ehitusinsener,

kutsetunnistuse nr 202999

Tallinn 2024

Tallinn 2022

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine

ARUANNE 06.04.2022

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

2

Nimetus: Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi tn 5, 10621 Tallinn Tel +372 5059914 E-post [email protected]

Töö tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Reg nr 70008747 Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Tel +372 53323749 E-post [email protected]

KMH juhtekspert: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)

Töö versioon: 6.04.2022

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Aruande kokkuvõte .......................................................................................................................... 5

1. Üldosa ...................................................................................................................................... 8

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................ 8

1.2. KMH korraldus ....................................................................................................................... 8

1.3. Osapooled ............................................................................................................................ 11

1.4. Metoodika ............................................................................................................................ 12

1.5. Lähtematerjalid .................................................................................................................... 12

1.6. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel ........................................... 13

2. Projektlahendus ja selle alternatiivid ..................................................................................... 14

2.1. 0-alternatiiv .......................................................................................................................... 14

2.2. I-alternatiiv ehk kavandatav tegevus ................................................................................... 14

3. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 20

3.1. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 ............................................................................... 20

3.2. Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022 .......................................................................... 20

3.3. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri ................................................................................... 20

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................ 21

4.1. Kaunissaar ............................................................................................................................ 21

4.2. Smolka .................................................................................................................................. 22

4.3. Energeetik 2 ......................................................................................................................... 23

4.4. Energeetik 1 ......................................................................................................................... 24

4.5. Jõe tn .................................................................................................................................... 25

4.6. Kõrgesoo .............................................................................................................................. 26

4.7. AÜ Koiduvalgus .................................................................................................................... 28

4.8. MJ lõunas ............................................................................................................................. 29

4.9. Poruni jõe suue .................................................................................................................... 31

4.10. Karjamaa ........................................................................................................................... 34

4.11. Karoli................................................................................................................................. 36

4.12. Karoli lisa 1 ....................................................................................................................... 37

4.13. Karoli lisa .......................................................................................................................... 39

4.14. Vasknarva suue................................................................................................................. 43

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ............................. 44

5.1. Natura hindamine ................................................................................................................ 44

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

4

5.1.1. Natura alade kirjeldus .............................................................................................. 45

5.1.1.1. Puhatu loodusala (EE0070106) ......................................................................... 45

5.1.1.2. Puhatu linnuala (EE0070106) ........................................................................... 49

5.1.1.3. Struuga loodusala (EE0070128) ........................................................................ 51

5.1.1.4. Struuga linnuala (EE0070107) .......................................................................... 56

5.1.2. Mõju Natura alade kaitse eesmärkidele .................................................................. 58

5.1.3. Mõju Natura alade terviklikkusele ........................................................................... 65

5.1.4. Leevendavate meetmete kavandamine ................................................................... 66

5.1.5. Natura-hindamise tulemused ja järeldus ................................................................. 74

5.2. Mõju taimestikule ................................................................................................................ 75

5.3. Mõju loomastikule, sh linnustikule ...................................................................................... 77

5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................................. 80

5.5. Mõju veekvaliteedile ja –režiimile ....................................................................................... 82

5.6. Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ..................................................................... 84

5.7. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............ 85

5.8. Võimalik mõju kultuuripärandile ......................................................................................... 86

5.9. Mõju hädaolukordadest ....................................................................................................... 87

5.10. Mõju varale ...................................................................................................................... 89

5.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega 89

6. Alternatiivide võrdlemine ...................................................................................................... 91

7. Keskkonnameetmed .............................................................................................................. 93

8. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine .................................................................. 94

Kasutatud allikmaterjalid.............................................................................................................. 105

Lisad .............................................................................................................................................. 107

Lisa 1. KMH programm ja selle nõuetele vastavaks tunnistamine ............................................... 107

Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad enne avalikustamist ...................................................... 107

Lisa 3. Avalikustamisel laekunud kirjad ja vastuskirjad ................................................................. 107

Lisa 4. KMH aruande avalikustamise dokumendid ....................................................................... 107

Lisa 5. KMH aruande kooskõlastused ............................................................................................ 107

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

5

Aruande kokkuvõte

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi kas PPA või Arendaja) esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 26¹ 29.10.2020. a Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe äärde rajatavatele seirepositsioonidele.

Kavandatavaks tegevuseks on Narva jõe äärde seirepositsioonide rajamine koos vajalike juurdepääsuteede, elektri- ja sideühendustega. Projekt hõlmab 14 riigipiiri seireks kasutatavate mehitamata mastide ehitamist. Positsioonide ulatus on alates Peipsi järve lähistel paiknevast positsioonist nimega Vasknarva suue kuni Narva-Jõesuu linna jääva positsioonini- Kaunissaar.

TTJA on oma 30.11.2020. a otsusega algatanud PPA 29.10.2020. a esitatud taotluse alusel keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine on algatatud, sest kavandatava tegevusega kaasnevana ei saa välistada negatiivset mõju Natura võrgustiku aladele.

Käesolev dokument on KMH aruanne. KMH aruande koostamise aluseks on KMH programm, mis on läbinud asjaomaste asutuste seisukohtade küsimise ja avaldatud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (dokumendi number 16-6/20-15531-030). TTJA on 27.04.2021. a otsusega nr 16-6/20-15531-032 tunnistanud KMH programmi nõuetele vastavaks.

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolev KMH on läbi viidud ehitusprojektide koostamise eelselt võimaldamaks keskkonnakaalutlustega arvestada projektide koostamisel.

KMH tulemused vormistatakse KMH aruandena. KMH on avalik protsess ning igaühel on õigus esitada KMH aruande osas ettepanekuid ja küsimusi.

KMH läbiviimisel ilmnes, et tegevuse vajadus tuleneb otseselt ülemuslikest strateegilistest dokumentidest, mis näevad vajadust Eesti riigipiiri valve tõhustamiseks. Tegevusel puuduvad reaalsed alternatiivid, sest kavandatavate seirepositsioonide asukohad on määratud lähtudes riigikaitselisest vajadusest. Sellest lähtuvalt käsitleti KMH aruandes kavandatavat tegevust kui alternatiivi I ning KMH koostamise metoodikast lähtuvalt 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumist.

KMH raames koostati kavandatava tegevuse poolt mõjutatavate alade keskkonnaseisundi ülevaade. Ülevaate koostamiseks kasutati riiklike andmebaaside (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt) andmestikke ning ala puudutavaid uuringuid. Lisaks teostati looduslikus seisundis seirepositsiooni aladel linnustiku paikvaatlused linnustikueksperdi poolt ning Natura elupaigatüüpide esinemisaladel teostati elupaigatüüpide esinemise ja seisundi täpsustamiseks inventuur.

KMH käigus ilmnes, et arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei ole oodata sellest tulenevalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Kuna kõik seirepositsioonid on kavandatud Narva jõe kallastele, siis on oluline nii ehitusaegsete kui kasutusaegsete veekaitseliste meetmete rakendamine (vt ptk 5.5). Meetmete rakendamisel ei ole oodata negatiivset mõju veekeskkonnale, sh Narva jõe elustikule.

Inimese tervist potentsiaalselt mõjutavaks aspektiks on seiremastidega seonduv elektromagnetkiirguse mõju. Seiremastidele paigaldatakse piirivalve tagamiseks vajalik tehnika, sh seiresüsteemid. Raadiosaateseadmete kasutamisel emiteeritakse elektromagnetkiirgust.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

6

Kiirguse piirnormid ja nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002. a määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine”. Kiirgusallika valdaja vastutab määrusega kehtestatud nõuete täitmise eest. Kiirguse võimalik mõju puudutab eelkõige Kaunissaare, Smolka, Jõe tn ja AÜ Koiduvalgus seirepositsioone, mis jäävad olemasolevatele elamumaadele võrdlemisi lähedale. Elektromagnetkiirguse mõju inimesele sõltub elektromagnetvälja tugevusest, kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast. KMH koostamise ajal ei ole teada paigaldatavate seadmete täpsed andmed (tegu on ühest küljest riigisaladusega ning teisalt selguvad seadmete täpsed parameetrid alles vastavate hangete koostamisel). Seega ei ole võimalik KMH käigus teostada kiirgustaseme arvutuslikku hindamist. Sarnaste seadmete arvutuslikud kiirgustaseme hinnangud on näidanud, et kiirgustasemed radarite lähialal jäävad madalamaks kui tervise kaitseks kehtestatud normväärtused1. Raadiosageduste kasutamine kavandatavates seiresüsteemides on lubatud ainult sagedusloa alusel, mille väljastab TTJA. Terviseamet kooskõlastab sagedusloa tingimused. Kooskõlastamisel antakse arvutuslikul teel hinnang inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõjupiirkonnale lähtuvalt kehtivatest piirväärtustest. Tagatud peab olema inimese tervise kaitseks seatud piirväärtuste järgimine.

Seirepositsioon Energeetika 2 kattub arheoloogiamälestisega (asulakoht). Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Tööde teostamiseks mälestistel ja nende kaitsevööndites tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt kirjalik tööde tegemise luba. Loa taotleja on kohustatud tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nende tegemiseks kehtestatud nõudeid. Nõuete järgimisel ei ole oodata olulist mõju kultuuripärandile.

Käesoleva hindamise tähtsaimaks aspektiks võib pidada Natura hindamist. Kavandatavatest seirepositsioonidest on potentsiaalselt Puhatu loodus- ja linnuala mõjutav positsiooni „Poruni jõe suue“ ning selle juurdepääsutee rajamine ning Struuga loodus- ja linnuala mõjutav positsioonide „Karoli lisa“ ja „Karoli lisa 1“ ning nende juurdepääsuteede rajamine.

Kõigi kavandatavate positsioonide puhul on mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevale Narva jõele ja selle elustikule veekaitseliste meetmete (vt ptk 5.1.4) rakendamisel hõlpsasti välditav.

Positsiooni „Poruni jõe suue“ ning selle juurdepääsutee rajamisega kaasneb loodusala kaitse- eesmärgiks oleva elupaigatüübi 9010* pindala vähenemine kuni 0,3 ha ning esinduslikkuse vähenemine täiendavalt 0,2 ha ulatuses. Natura standardandmebaasi alusel on Puhatu loodusala kaitse-eesmärgiks elupaikade kaitse 1520 ha suurusel alal. EELIS andmetel on loodusalal inventeeritud 1562,8 ha elupaigatüüpi kuuluvaid metskooslusi. Seega loodusala kaitse-eesmärgi saavutamist tegevus ei halvenda. KMH aruandes esitatud ettepaneku kohaselt seirepositsiooni nihutamisel kahjustatakse kooslust, mis paikneb loodusala servas ning tegu ei ole kõrge esinduslikkusega eraldisega (eraldis on C esinduslikkusega). Loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ning terviklikkust seega ei mõjutata. Puhatu loodusalale ja Puhatu linnualale avaldada võivaid mõjusid on võimalik vältida rakendades ptk 5.1.4 esitatud leevendavaid meetmeid. Meetmete rakendamisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

1 Maceika. K.V. 2008. Evaluation of the intensity of electromagnetic fields radiated by radar, Aviation, 12:2, 57- 60, DOI: 10.3846/1648-7788.2008.12.57-60

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

7

„Karoli lisa“, „Karoli lisa 1“ ja nende juurdepääsuteede ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6450 pindala umbes 1 ha ulatuses. Kuna alale on kavandatud minimaalse ruumivajadusega seiremastid, siis mastide enda ruumivajadus on väga väike (2 × 17 × 17 m). Kaitsekorralduskava alusel on tegemist taastatava koosluseosaga, kuid senini ei ole suudetud tegevust ellu viia. Ala kaitsekorralduskava alusel on Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikkusega vähemalt B. EELIS andmetel on loodusalal 672,8 ha A või B esinduslikkusega lamminiite. Seega ei välista tegevus kaitse- eesmärgi täitmist. Rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele/plaatidele või ujuvalt või leida mõni teine sobilik ehituslik lahendus. Tee projektis tuleb välistada teetammi paisutav mõju suurvee olukorras. Karoli lisa ja Karoli lisa 1 positsioonide tee projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et looduslik veerežiim ei muutu.

Tee seisundit, sh vee liikuvuse säilimist, tuleb regulaarselt jälgida ja kavandada vastavalt vajadusele hooldustöid (nt truupide puhastamine). Meetme järgimisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele negatiivset mõju tegevusega ei avaldata. Lamminiidu hooldamisel on tõenäoline linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide poolt Karoli luha taasasustamine. Luha taasasustanud liikidele mõju vältimiseks tuleks ettevaatusabinõuna alal eelistada torumastide või vantide kasutamisel nende tähistamist lindude hoiatusmärgistega.

KMH aruande koostamisel anti soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nendest olulisemad on järgmised:

− Raiet, võsa eemaldamist ja mürarikkaid ehitustöid vältida lindude pesitsusperioodil (15.03–15.07).

− Liigniisketes piirkondades teostada pinnasetööd madalveeperioodil, mis aitab vältida heljumi sattumist veekeskkonda.

− Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogude veekaitsevööndi ulatusse, samuti üleujutatavatele aladele. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinad ning seadmeid.

− Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

− Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Mahutid peavad olema varustatud ületäitmise kaitseklapiga ja lekkedetektoriga. Kuna mast on mehitamata, siis peab lekkedetektori signaal olema suunatud lähimasse piirivalve kordonisse.

KMH käigus antud hinnangutest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on arvestades tegevuse mahte vähesed ning leevendatavad. Tegevus on vajalik lähtudes kõrgematest strateegilistest dokumentidest.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

8

1. Üldosa

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatavaks tegevuseks on Narva jõe äärde seirepositsioonide rajamine koos vajalike juurdepääsuteede, elektri- ja sideühendustega. Projekt hõlmab 14 riigipiiri2 seireks kasutatava mehitamata masti ehitamist. Positsioonide ulatus on alates Peipsi järve lähistel paiknevast Vasknarva positsioonist nimega Vasknarva suue (X=6545623,1, Y=714953,1) kuni Narva-Jõesuu linna jääva positsioonini Kaunissaar (X=6597123,8, Y=732356,2). Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba harjumuspäraselt väljakujunenud teid.

Narva jõgi on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks PPA-le maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

1.2. KMH korraldus

Politsei- ja Piirivalveamet esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 261 27.10.2020. a taotluse ja 29.10.2020. a täiendava teabe TTJA-le keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe äärde rajatavatele seirepositsioonidele. KMH algatamise taotlus koos lisainformatsiooniga on registreeritud TTJA dokumendiregistris numbritega 16-6/20-15531-001 ja 16-6/20-15531-003.

TTJA on oma 30.11.2020. a kirjaga 16-6/20-15531-004 algatanud PPA 29.10.2020. a esitatud taotluse põhjal KMH. KMH viiakse läbi seega enne ehitusloa või -lubade taotluse esitamist. Samuti on käesolev KMH koostatud enne ehitusprojektide koostamist võimaldamaks võtta keskkonnakaalutlusi arvesse juba projekteerimise algstaadiumis.

TTJA teavitas KMH algatamise otsusest 04.12.2020. a Ametlikes Teadaannetes mõjutatud asutusi ning isikuid 08.12.2020. a kirjaga nr 16-6/20-15531-005 ja 15.12.2020. a kirjadega 16-6/20-15531-008 – 16-6/20-15531-011.

KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p-st 2, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatavad seirepositsioonid on käsitletavad PPA poolt kavandatava piirivalverajatisena, mille eesmärgiks on siseriikliku julgeoleku korraldamine. Erandi korral, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, välja arvatud § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib

2 Esialgses KMH algatamise taotluses oli positsioone 15, kuid juba KMH programmi etapis selgus, et KMH on vajalik teostada 14 seirepositsiooni osas.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

9

kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Antud juhul kavandatakse seirepositsioone osaliselt Natura 2000 võrgustiku aladele ja seega ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura aladele ning on vajalik KMH läbiviimine koos Natura asjakohase hindamisega. Kuna kavandatavad seirepositsioonid asuvad Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-le 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Arendaja esitas TTJA-le 09.12.2020. a Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH programmi eelnõu (registreeritud TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-6/20-15531-006) vastavalt KeHJS § 151 lg-le 2 kontrollimiseks ning § 151 lg 1 alusel seisukohtade küsimiseks asjaomastelt asutustelt.

KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse osas.

TTJA küsis eeltoodule tuginedes KMH programmile 22.12.2020. a kirjaga nr 16-6/20-15531-013 asjaomaste asutuste seisukohti. Oma seisukoha esitas TTJA-le Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Narva Linnavalitsus, Päästeamet, Siseministeerium, Transpordiamet ning katastriüksuse nr 85101:003:0076 omanikud. Vastuskirjad on registreeritud TTJA dokumendiregistris (registreerimise nr 16-6/20-15531).

Programmi avalikust väljapanekust ning arutelust teavitati asjaomaseid asutusi ja isikuid 04.03.2021. a kirjaga nr 16-6/20-15531-028. Nimetatud teade avaldati 04.03.2021. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 04.03.2021. a eesti- ja venekeelsena ajalehes Põhjarannik ning TTJA kodulehel (rubriigis Keskkonnamõju hindamisega seotud teated) koos KMH programmi dokumentidega. Kohalikel omavalitsustel paluti teade lisada oma sotsiaalmeediakontodele ning ühte üldkasutatavasse hoonesse või asukohta. Avaliku väljapaneku jooksul oli võimalik esitada omapoolsed seisukohad TTJA-le kuni 20.03.2021. a.

KMH programmi avalik arutelu toimus tulenevalt COVID-19 levikust 25.03.2021. a algusega kell 16.00 veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikule arutelule registreerus eelnevalt üks inimene, kuid arutelul osalesid ainult otsustaja, arendaja ja KMH koostaja.

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul ühtegi ettepanekut ei esitatud.

Programm tunnistati TTJA 27.04.2021. a otsusega nr 16-6/20-15531-032 nõuetele vastavaks.

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KMH programmis. KMH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KMH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KMH aruandes ei käsitleta.

PPA edastas TTJA-le 27.09.2021 Narva jõe äärde rajatavatele seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu. TTJA kontrollis edastatud eelnõu vastavust KeHJS § 20 sätestatud nõuetele. TTJA otsustajana edastas KeHJS § 201, § 151 lg 1 ja 2 alusel 15.10.2020 kirjaga nr 16-6/20-15531-040 asjaomastele asutustele aruande eelnõu seisukoha andmiseks. Asjaomastel asutustel oli KeHJS § 151 § lg 4 alusel aega esitada oma vastuskiri 30 päeva jooksul KMH aruande eelnõu saamisest arvates. Keskkonnaamet pikendas KMH aruande eelnõule seisukoha andmise tähtaega kuni 22.11.2021 nende 11.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/21997-2.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

10

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus 17.11.2021 e-kirja teel pikendust KMH aruande eelnõule seisukoha andmiseks eeldatavalt 1-2 nädala võrra.

TTJA-le edastasid oma seisukohad Riigimetsa Majandamise Keskus (19.10.2021 nr 3-1.1/1332), Transpordiamet (19.10.2021 nr 8-5/21/24969-2), Maa-amet (20.10.2021 nr 6-3/21/16368-2), Terviseamet (02.11.2021 nr 9.4-3/21/13658-2), Kaitseministeerium (05.11.2021 nr 12- 4/21/3821), Siseministeerium (10.11.2021 e-kiri), Päästeamet (16.11.21 nr 7.2-3.3/8437-2), Keskkonnaamet (19.11.2021 nr 6-3/21/21997-3) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (06.12.2021 e-kiri).

Kõik vastuskirjad on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumentide viit 16-6/20-15531.

Täiendusettepanekuid aruande osas esitas ainult Keskkonnaamet. Ettepanekute alusel täiendati aruannet ja ettepanekute arvestamise ülevaade on esitatud ptk 8.

Täiendatud KMH aruanne esitati TTJA-le, kes peale esitatud dokumentide kontrollimist korraldas KeHJS § 21 alusel keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

KMH aruande avalik väljapanek toimus 21.12.2021 - 24.01.2022. Avalikustamisest ja avalikust arutelust teavitati asjaomaseid asutusi ja isikuid kirjalikult (21.12.2021 nr 16-6/20-15531-054). Teade avaldati 21.12.2021. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 04.03.2021. a, TTJA kodulehel (rubriigis Keskkonnamõju hindamisega seotud teated), Eesti Päevalehe 22.12.2021 numbris ning Põhjarannikus 28.12.21 nii eesti- kui venekeelsena. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise amet teavitas TTJA-d 28.12.2021 kirjaga nr 1-12.1/12371-2, et teade avalikustamisest on üles pandud ka Narva Linnavalitsuse hoone infostendil aadressil Peetri 5, Narva veebilehel www.narva.ee ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti veebilehel www.narvaplan.ee

Avaliku väljapaneku ajal esitasid küsimusi ja ettepanekuid kaks eraisikut, üks osaühing ja Keskkonnaamet (21.01.2022 nr 6-3/21/21997-5). Lisaks esitas Elering AS tehnilised märkused kitsenduste osas, mida tuleb arvestada edasisel projekteerimisel. Ettepanekute ja nende arvestamise või arvestamata jätmise ülevaade on esitatud ptk 8 ja kirjad Lisas 3.

KMH aruande avalik arutelu toimus 26.01.2022 Microsoft Teams keskkonnas algusega kell 16.00. Arutelu protokoll on esitatud Lisas 4.

Avalikustamisel laekunud ettepanekutega täiendatud KMH aruanne esitati TTJA-le asjaomaste asutuste kooskõlastuse küsimiseks ja vastavaks tunnistamiseks.

KMH aruande kooskõlastasid märkusteta Riigimetsa Majandamise Keskus (21.02.2022 kiri nr 3- 1.1/1332), Transpordiamet (22.02.2022 kiri nr 8-5/21/30253-3), Rahandusministeerium (23.02.2022 kiri nr 14-13/1791-2), Muinsuskaitseamet (25.02.2022 nr 1.1-7/1445-4), Terviseamet (28.02.2022 kiri nr 9.4-3/22/2159-2), Maa-amet (04.03.2022 kiri nr 6-3/21/16368-5, paludes hoida neid kursis KMH edasise menetlemisega), Päästeamet (14.03.2022 kiri nr 7.2- 3.3/1017-2), Narva Linnavalitsus (18.03.2022 kiri nr 1-12.1/1534-2), Kaitseministeerium (24.03.2022 kiri nr 12-4/22/794. vastamise tähtaega pikendatud 21.03.2022 kirjaga nr 12- 4/22/704) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (22.03.2022 kiri nr 1.10- 17/2022/1299-2).

Keskkonnaamet kooskõlastas KMH aruande (15.03.2022 kiri nr 6-3/22/3360-2) sooviga, et KMH nõuetele vastavaks tunnistamisel lisatakse keskkonnameetmena tingimus, et Karoli lisa ja Karoli lisa 1 positsioonide tee projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et looduslik

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

11

veerežiim ei muutu. Lisatingimuse seadmist peeti oluliseks kuna teed võidakse rajada ka ehitusteatise, mitte ehitusloa alusel, mistõttu Keskkonnaameti kui kaitstava ala valitseja kaasamise hetkel või projekti muutmine osutuda aja- ja ressursikulukaks. Vastav tingimus lisati KMH aruande ptk 5.1.4.

Oma vastuse jätsid esitamata Siseministeerium, Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja Riigi Kinnisvara AS

1.3. Osapooled

Arendaja: Politsei- ja Piirivalveamet Kontakt: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Kontaktisik: Taivo Surva, e-post: [email protected], telefon: +372 5332 3749

Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kontakt: Endla 10a, 10122 Tallinn Kontaktisik: Nele Väits, e-post: [email protected] , telefon: +372 667 2151

Natura ala valitseja: Keskkonnaamet Kontakt: Pargi 15, 41537 Jõhvi

KMH ekspert: LEMMA OÜ Kontakt: Värvi tn 5, 10621 Tallinn Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 5059 914

KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid:

- Piret Toonpere – KMH juhtekspert (litsents KMH0153). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele.

- Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile.

- Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, mõju veerežiimile ja hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused.

- Kaisa Aadna – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduste magister (tööstusökoloogia) – Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, kartograafilised tööd ja analüüsid, mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele.

- Astrid Koplimäe – keskkonnaspetsialist - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: kartograafilised tööd, strateegiliste dokumentide analüüs, mõju hädaolukordades.

KMH läbiviimise käigus kaasati täiendavalt järgmised erialaspetsialistid:

- Marje Talvis – botaanik – taimekoosluste inventuur Natura aladele jäävate seirepositsioonide alustel aladel ja vahetus ümbruses.

- Margus Pensa - linnustiku spetsialist – linnustiku inventuuri teostamine kavandatavate seirepositsioonide aladel ja nende vahetus ümbruses looduslikele alale kavandatavate positsioonide puhul.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

12

1.4. Metoodika

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). KMH aruanne koostatakse lähtudes Keskkonnaministri 01.09.2017. a määrusest nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“. Lisaks võeti keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KMH aruandes analüüsiti eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, sh sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnati vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti võimalusel Eestis kehtivatest piirnormidest ja normatiivväärtustest. Valdkondades, kus vastavad normid puuduvad, toimus hindamine analüüsi, järeldamise ja arutelu teel.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH aruande koostamise käigus:

− kirjeldati kavandatavat tegevust;

− analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive – tegevuse elluviimist võrrelduna 0-alternatiiviga, kuna seirepositsioonide vajalik arv ja asukohad on selgitatud riigikaitselise analüüsi käigus ning nende osas reaalsed olulised asukoha alternatiivid puuduvad (võimalikud on vajadusel väikesed nihutamised);

− hinnati kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratleti mõjude ulatus, hinnangud anti eksperthinnangu vormis;

− viidi läbi Natura asjakohane hindamine Puhatu linnu- ja loodusala ning Struuga linnu- ja loodusala suhtes;

− konsulteeriti olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;

− analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega;

− hinnati kumulatiivse mõju võimalikkust arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega;

− anti soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Tegu on piiritaristu väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju, KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mõistes. KMH aruandes antud teemat ei käsitleta.

KMH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KMH aruanne on koostatud lähtuvalt programmist, mis on avaldatud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (dokumendi number 16-6/20-15531-030).

1.5. Lähtematerjalid

KMH koostamisel võeti lähtematerjaliks:

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

13

− LEMMA OÜ. 2021. Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise programm. Vastavaks tunnistatud: TTJA 27.04.2021. a otsusega nr 16-6/20-15531-032.

1.6. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KMH aruande koostamisel ei esinenud.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

14

2. Projektlahendus ja selle alternatiivid

KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmisest. Kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks PPA-le maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Arendaja poolt on eelnevalt tuvastatud, et riigipiiri valve tõhustamiseks on vajalik rajada seirepositsioonid. Nende vajalik arv ja asukohad on selgitatud riigikaitselise analüüsi käigus ning nende osas reaalsed olulised asukoha alternatiivid puuduvad (võimalikud on vajadusel väikesed nihutamised). Nihutamise vajadust käsitletakse KMH-s leevendava meetmena, mitte asukoha alternatiivina ja seda ainult juhtudel, kus vajadus tuleneb looduskaitselisest vajadusest. Kui selline vajadus puudub, siis ka asukoha muutmist ette ei nähta. Edasise projekteerimise käigus võivad seirepositsioonide asukohad ja juurdepääsuteede asukohad täpsustuda, sh vähesel määral nihkuda) lähtudes ehitusgeoloogilistest tingimustest.

Käesolev KMH keskendub rajatavate seirepositsioonide (-mastide) ja nende juurdepääsuteede ehitamise ja kasutamisega kaasnevatele mõjudele. KMH-s ei anta ülevaadet seirepositsioonide sidetehnilistest lahendustest. KMH koostajal puudus hindamisel sellekohane info. Mõjude hindamisel on eeldatud, et mastidesse paigutatav sidetehnika vastab kehtivatele tehnilistele nõuetele ja normidele.

Antud KMH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta.

2.1. 0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk seirepositsioone ei rajata. Kuna riigikaitse tagamiseks on vajalik seirepositsioonide rajamine, siis ei ole 0-alternatiiv käesoleva hindamise kontekstis reaalne alternatiiv.

2.2. I-alternatiiv ehk kavandatav tegevus

Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk I-alternatiivina PPA poolt 14 seirepositsiooni ehk mastide rajamist Narva jõe äärsetele aladele koos vajalike juurdepääsuteede, elektri- ja sideühendustega.

Antud KMH käsitleb mastide rajamise ja kasutamisega kaasneda võivat mõju. KMH ei anna ülevaadet mastidele paigutatavate seiresüsteemide parameetritest, sest tegu on riigisaladusega. Samuti selguvad seadmete parameetrid alles vastava hanke käigus. Seiresüsteemide parameetrid ei oma ka keskkonnamõjulist tähtsust (v.a võimaliku elektromagnetkiirguse esinemine, mida on käsitletud ptk-s 5.6).

Esialgses KMH algatamise taotluses oli kavandatud 15 seirepositsiooni, kuid kuna juba KMH programmi koostamisel ilmnes, et nn Jõesadama (51101:003:0058) positsioonile on kavandatud teistest erinev lahendus, mille rajamisega ei ole oodata olulist keskkonnamõju, siis antud positsiooni KMH-s ei käsitleta.

Tabel 1. Kavandatavate seirepositsioonide asukohad. Positsioonid X ja Y

koordinaat Katastri number

Kõr- gus, (m)

Maa- vajadus, m

Kirjeldus Lähima elamu kaugus, m

Loodus- kaitseline kitsendus

Kaunissaar 6597124; 732356,2

85101:003:0076 18 36×36 Vantidega metall- sõrestik-

90 Planeeritav

Piirneb Narva jõe alamjooksu

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

15

mast 50 m hoiualaga ja Struuga loodusalaga

Smolka 6596282; 733496,7

85101:003:0172 30 74×74 Vantidega metall- sõrestik- mast

45

Energeetik 1

6594730; 734424,3

85101:003:0352 24 36×36 Vantidega metall- sõrestik- mast

300 Koostamisel elamualade planeering

Energeetik 2

6595342; 734123

51401:001:0350 6 17×17 Ilma vantideta torumast või vantmast kolmnurkne

160

Jõe tn 6591033; 738504,4

51104:004:0128 24 36×36 Vantidega metall- sõrestik- mast

25

Kõrgesoo 6578205; 727907,2

85101:012:0200 18 36×36 Vantidega metall- sõrestik- mast

2200

AÜ Koiduvalgus

6577230; 725295,9

85101:012:0117 40 85×85 Vantidega metall- sõrestik- mast

65

MJ lõunas 6568886; 722054,4

22901:006:0019 24 36×36 Vantidega metall- sõrestik- mast

5600

Poruni jõe suue

6565760; 720908,8

22901:007:0220 24 36×36 Vantidega metall- sõrestik- mast

4300 Kattub Alutaguse rahvuspargi alaga, kattub Puhatu loodus- ja linnualaga

Karjamaa 6560645; 717797

22901:007:0287 6 17×17 Ilma vantideta torumast või vantmast kolmnurkne

355 Sarapuu kinnistule kavandamisel elamu

Karoli 6552318; 716177,5

22901:007:0078 40 85×85 Vantidega metall- sõrestik- mast

830

Karoli lisa 6549962; 716042,6

22901:008:0278 6 17×17 Ilma vantideta torumast

2030 Kattub Alutaguse rahvuspargi

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

16

või vantmast kolmnurkne

alaga, Struuga loodus- ja linnualaga Karoli lisa 1 6550732;

716337,3 22901:008:0278 12 17×17 Ilma

vantideta torumast või vantmast kolmnurkne

1520

Vasknarva suue

6545623; 714953,1

12201:002:0262 6 17×17 Ilma vantideta torumast või vantmast kolmnurkne

255

Kavandatavad seiremastid varieeruvad kõrgustega 6–40 meetrit, olenevalt asukohast ja tingimustest. Seiremastid kavandatakse paigaldada raudbetoonist taldmikvundamentidele, täpsem lahendus selgitatakse ehitusprojektide koostamisel.

Väiksemad (alla 18 m kõrged) mastid kavandatakse rajada kolmnurksete vantidega metallsõrestikmastidena või ilma vantideta torumastidena. Alates 18 m kõrguste mastide puhul rajatakse vantidega nelinurksed metallsõrestikmastid. Kõrgemate mastide tüüpprojektide lahendused on kujutatud järgnevatel joonistel. Kolmnurksed seiremastid kinnitatakse maasse analoogselt nelinurksetele kasutades silmusankrutega raudbetoonist ankruplaate.

Sideühendus rajatakse kaablitega või läbi õhu süsteemidega. Kaablite kavandamisel projekteeritakse need juurdepääsuteede alale või teedega vahetult külgnevalt.

Elektriühenduste tagamiseks tuleb lähimast liitumispunktist tuua mastini elektriühendus. Arendaja andmetel kavandatakse elektriühendus maakaabliga. Maakaabelliin on võimalik paigutada paralleelselt teega või tee alale. Maakaabelliini kaitsevöönd on 1 meeter kaablist.

Joonis 1. 24 m kõrguse vantidega metallsõrestikmasti tüüplahendus.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

17

Et tagada igas seiremastis pidev elektrivarustus, siis on mastid varustatud avarii olukorras käivituva diiselgeneraatoriga. Igasse masti on kavandatud 1 m3 mahtuvusega diiselkütuse mahuti diiselgeneraatori kütuse tarbeks. Diiselgeneraatorit kasutatakse avariiolukordades (elektriühenduse rikke korral).

Enne seiremastide paigaldamist tuleb vajadusel rajada juurdepääsuteed kavandatavate vundamentide asukohani (valdavalt on juurdepääsuteed tagatud, kuid esineb raskesti ligipääsetavaid kohti, näiteks Kõrgesoo, AÜ Koiduvalgus, Poruni jõe suue, Karoli lisa 1 ja Karoli lisa positsioonid). Juurdepääsutee minimaalne laius on 3 m.

Vundamendi ja juurdepääsuteede rajamiseks eemaldatakse vajadusel puu- ja põõsasrinne ning kooritakse pinnast. Taldmike asukohas kaevise põhi tasandatakse võimalikult siledaks ning taldmiku alt rajatakse elektri- ja sidekaabelduse läbiviigud.

Seirepositsioonid kavandatakse rajada osaliselt Narva jõe äärde kavandatava patrullraja äärde ehk osade (Karoli lisa ja Karoli lisa 1) positsioonide juures hakkab patrullrada ja seiremastide ligipääsutee kattuma. Patrullraja rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse eraldiseisva keskkonnamõju hindamise raames.

Joonis 2. 24 m kõrguse metallsõrestikmasti taldmikvundamendi tüüplahendus.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

18

Seiremastide kasutusintensiivsus on oluliselt väiksem kui patrullraja kasutus. Tegu on elektrooniliste seiremastidega, mitte mehitatud seiremastidega. Seiremastide külastamine hakkab toimuma eeldatavalt keskmiselt umbes 1 kord kuus (külastamiseks võib seadmete tehnilise korrasoleku olukorras puududa vajadus mitmeid kuid, kuid seadmete hoolduse vajaduse korral võib esineda lühiajalisel perioodil võrdlemisi sage külastamine hooldustööde teostamiseks).

Arendaja hinnangul ei ole vaja teostada seiremastide ja jõe vahel metsa raadamist. Metsastel aladel on valdavalt mastid kavandatud nii, et tagatud on nähtavus üle metsa. Täielikult ei saa välistada üksikute kõrgemate puude eemaldamise või latvade kärpimise vajadust.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

19

Joonis 3. Kavandatavate seirepositsioonide paiknemine.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

20

3. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Siseturvalisuse arengukavas3 on käsitletud olulise probleemina välispiiril püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo survet, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir välja ehitada ja katta võimaluse korral 100% ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimekust. Probleemi ohjamiseks oodatakse tulemust, mille puhul välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud on tähistatud vastavalt nõuetele. Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt personali reageerimisvõimekuse tagamiseks. Piiride valve vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning toetab Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekut. Uute seirepositsioonide rajamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke.

3.2. Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022

“Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022” programm4 lähtub siseturvalisuse arengukavast. Programmi ühe olulise arendussuunana on välja toodud idapiiri valmisehitamine, mis hõlmab muuhulgas ka seirepositsioonide rajamist.

3.3. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri5

Seirepositsioonid „Poruni jõe suue“, „Karoli lisa“ ja „Karoli lisa 1“ jäävad Alutaguse rahvuspargi alale. Poruni positsioon jääb Punamäe sihtkaitsevööndisse ja Karoli positsioonid Struuga sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud ehitiste püstitamine. Eranditena on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul: Punamäe sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine riigikaitse tarbeks ja Struuga sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja riigikaitse tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.

Kuna seiremastid ja nende juurdepääsuteed soovitakse rajada riigikaitse tarbeks on võimalik nende rajamine Alutaguse rahvuspargi alale kaitseala valitseja nõusolekul.

3 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

4https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

5 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud 17.12.2020 nr 97; RT I, 22.12.2020, 19

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

21

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala seisukorrast käesoleval ajal ehk baastingimustest, mille suhtes mõju hindamine toimub.

Kavandatavad seiremastid paiknevad vahetult Narva jõe (VEE1062200, valgala suurus üle 25 km²) vasakul kaldal Vasknarvast kuni Kaunissaareni. Narva jõgi (kogupikkusega ca 76 km) on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba harjumuspäraselt väljakujunenud teid.

Narva jõel on viis vasakpoolset lisajõge (Jaama jõgi, Poruni jõgi, Gorodenka jõgi, Kulgu jõgi, Mustajõgi ja Tõrvajõgi), lisaks mitmeid väiksemaid ojasid ja kraave (suurimad: Kalori oja, Gluboki oja, Tsiretoki oja, Kudruküla oja, Permisküla peakraav). Lisaks on Narva jõe ülemjooksul mitmeid soote6 (suurim Karolistruuga soot), mis on Narva jõega ühenduses.

Kuna seirepositsioonid on kavandatud väga erinevatesse asukohtadesse, siis on asukohtade kirjeldus antud positsioonide kaupa.

4.1. Kaunissaar

Koordinaadid: X: 6597124; Y: 732356,2.

Katastriüksus: Süsiaugu (katastritunnus 85101:003:0076).

Joonis 4. Positsiooni Kaunissaar paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

6 Soot ehk koold ehk jõekoold ehk vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

22

Positsioon on kavandatud hajusa inimasustusega piirkonda Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teest umbes 170 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 90 m kaugusel positsioonist. Kinnistule on väljastatud ehitusluba eramu ehitamiseks. Hoone hakkab paiknema u 50 m kaugusel mastist.

Masti ala on kavandatud Narva jõeäärse lehtpuistu alale. Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemist positsiooni alal pole teada. Arvestades ala paiknemist inimasustusest mõjutatud piirkonnas, siis on ebatõenäoline haruldaste linnuliikide pesitsemine alal.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala küllastumata turvastunud muldade levikualale. Sellest lähtuvalt on tegu suure tõenäosusega kohati jõe poolt üleujutatava alaga.

Positsiooni ala piirneb Narva jõe alamjooksu hoiualaga (KLO2000089) ja Struuga loodusalaga (RAH0000602). Narva jõgi on antud lõigus inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Jõgi on antud lõigus ühtlasi elupaigaks kaitsealustest liikidest hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102735, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102734, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737.

Positsiooni lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist (valdavalt üksikud vaatlusandmed). Narva jõgi on kogu alamjooksu ulatuses nahkhiirtele sobilik toitumisala.

4.2. Smolka

Koordinaadid: X: 6596282; Y: 733496,7.

Katastriüksus: Smolka vaatetorn (katastritunnus 85101:003:0172). Asendab olemasolevat masti.

Joonis 5. Positsiooni Smolka paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Positsioon on kavandatud hajusa inimasustusega piirkonda Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teest umbes 150 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 45 m kaugusel positsioonist. Kavandatava positsiooni asukohas, Smolka vaatetorni katastriüksusel, paikneb ka KMH aruande koostamise ajal 25 m kõrgune piirivalve vaatetorn.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

23

Masti ala on kavandatud Narva jõeäärse rohumaa alale. Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemist positsiooni alal pole teada. Arvestades ala paiknemist inimasustusest mõjutatud piirkonnas, on ebatõenäoline haruldaste linnuliikide pesitsemine alal.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala leetunud muldade levikualale. Tegu on juba sarnase rajatisega hoonestatud alaga, mille niiskusrežiim on eelneva ehitustegevusega mõjutatud.

Positsiooni ala külgneb Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusalaga (RAH0000602). Narva jõgi on antud lõigus inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Jõgi on antud lõigus ühtlasi elupaigaks kaitsealustest liikidest hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102735, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737 ja tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102734.

4.3. Energeetik 2

Koordinaadid: X: 6595342; Y: 734123.

Katastriüksus: Visu (katastritunnus 51401:001:0350).

Positsioon on kavandatud hajusa inimasustusega piirkonda Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teest umbes 170 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 160 m kaugusel positsioonist.

Joonis 6. Positsiooni Energeetik 2 paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Masti ala on kavandatud Narva jõeäärse rohumaa ja põõsastiku alale. Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemist positsiooni alal pole teada. Arvestades ala paiknemist inimasustusest mõjutatud piirkonnas, siis on ebatõenäoline haruldaste linnuliikide pesitsemine alal.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala leetunud huumuslike leetemuldade levikualale, tegu on parasniiske alaga.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

24

Positsiooni maaüksusest ca 20 m kaugusele jääb Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusala (RAH0000602). Narva jõgi on antud lõigus inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Jõgi on antud lõigus ühtlasi elupaigaks kaitsealustest liikidest hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102735, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737 ja tõugjale (Aspius aspius) KLO9102734.

Positsiooni lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Planeeritav positsioon ja selleni viiv tee asuvad arheoloogiamälestise alal – kiviaja asulakoht

(9188). Narva ja Narva-Jõesuu vahel paiknev Riigiküla seljak on Eesti üks rikkalikumaid

teadaolevate kiviaja muististe piirkondi, kus on esindatud kõik Eesti alal esinevad neoliitilised

kultuurid.

Visu kinnistul paikneb D kategooria gaasitorustiku DN400 mm Jõhvi-Narva (ehitusreg. kood: 220591719) ja selle liinirajatiste (Narva liinikaraanisõlm ja düükeritorustikud DN500 mm, DN400 mm) kaitsevöönd. D kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus DN500 mm korral on 10 m ja DN400 mm korral 5 m torustiku keskjoonest mõlemale poole. Sellest tulenevalt tuleb edasisel projekteerimisel arvestada gaasitorustiku kaitsevööndiga. Gaasitorustiku kaitsevööndit läbivate piirirajatise juurdesõiduteede, elektri- ja sideliinide tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada Eleringiga.

4.4. Energeetik 1

Koordinaadid: X: 6594730; Y: 734424,3.

Katastriüksus: Sannikovimaa (katastritunnus 85101:003:0352).

Joonis 7. Positsiooni Energeetik 1 paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto

Positsiooni asukoha vahetu ümbrus on hajusa inimasustusega piirkonnas. Positsioonist umbes 300 m läänes algab Tõrvajõe küla suvilate piirkond. Arvestades suvilate piirkonna eripära, elab

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

25

Tõrvajõe külas alalisi elanikke 27. Positsiooni planeeritakse Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teest umbes 170 m kaugusele. Lähim suvila/elamu paikneb 300 m kaugusel positsioonist.

Kinnistule on Vaivara vallavolikogu otsusega 21.04.2005 nr 107 algatatud Napoleoni ja Sannikovimaa maaüksuste detailplaneering, mis näeb alale ette rida- ja üksikelamute rajamist. Planeering on koostamisel.

Masti ala on kavandatud Narva jõeäärsele metsasele alale. Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemine positsiooni alal on ebatõenäoline. Arvestades ala paiknemist inimasustusest mõjutatud piirkonnas, siis on ebatõenäoline haruldaste linnuliikide pesitsemine alal.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala gleistunud kahkjate leetunud muldade levikualale, mis viitab alaliselt liigniiskele pinnasele.

Positsiooni maaüksusest ca 12 m kaugusele jääb Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusala (RAH0000602). Narva jõgi on antud lõigus inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad) ning on ühtlasi elupaigaks kaitsealustest liikidest hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102735, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737 ja tõugjale (Aspius aspius) KLO9102734.

Positsiooni lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

4.5. Jõe tn

Koordinaadid: X: 6591033; Y: 738504,4.

Katastriüksus: Jõe vaatlustorn (katastritunnus 51104:004:0128).

Joonis 8. Positsiooni Jõe tn paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Positsiooni planeeritav asukoht asub tiheasustusega alal Narva linnas. Positsiooni planeeritakse Jõe tänavast umbes 25 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 27 m kaugusel. Kavandatava

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

26

positsiooni asukohas, Jõe vaatetorni katastriüksusel, paikneb ka KMH aruande koostamise ajal 22 m kõrgune piirivalve kasutuses olev mast.

Masti ala on kavandatud Narva jõe äärsele lagedale inimtegevusest tugevalt mõjutatud alale. Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemist positsiooni alal pole teada. Arvestades ala paiknemist inimasustusest mõjutatud piirkonnas, siis on ebatõenäoline haruldaste linnuliikide pesitsemine alal.

Positsiooni maaüksus kattub Narva jõe alamjooksu hoiualaga (KLO2000089) ja Struuga loodusalaga (RAH0000602). Narva jõgi on antud lõigus inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Jõgi on antud lõigus ühtlasi elupaigaks kaitsealustest liikidest hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102735, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737 ja tõugjale (Aspius aspius) KLO9102734.

Positsiooni lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

4.6. Kõrgesoo

Koordinaadid: X: 6578205; Y: 727907,2.

Katastriüksus: Narva metskond 17 (katastritunnus 85101:012:0200).

Joonis 9. Positsiooni Kõrgesoo ja perspektiivse juurdepääsutee paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

27

Joonis 10. Positsiooni Kõrgesoo paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Planeeritav positsioon asub hajaasustusega alal Auvere külas. Lähim elamu paikneb 2,2 km kaugusel positsioonist lääne suunas, Aiandusühistu Koiduvalguse suvilapiirkonnas.

Seirepositsiooni ala asub Narva veehoidla äärse männi-kase-lepa enamusega segametsa ja madala kasevõsa ning pillirooga kaetud siirdesoo piiril. Tegu on tugevalt liigniiske alaga. Positsiooni asukohas on 2018. a teostatud ehitusgeoloogiline uuring. Puuraugu kirjeldus on esitatud järgneval joonisel.

Joonis 11. Väljavõte Narva jõe kaldale ja saartele piiripostide paigaldamise geoloogilisest uuringust.

Seiremasti kavandataval alal kaitsealuste liikide esinemisandmed puuduvad. Alal teostati

linnustiku paikvaatlus 02.06.2021. a kell 6:00–6:35.

Tabel 2. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Kõrgesoo. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Kõrkja-roolind 2 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Rootsiitsitaja 1

Positsiooni teenindamiseks vajalik uus tee pikkusega umbes 3 km on plaanitud alguse saama positsioonist loodes asuva Eesti Elektrijaama tuhaväljakut ümbritsevast teedevõrgust. Nimetatud teed ei ole avalikult kasutatavad ja neile ligipääs on tõkkepuuga piiratud. Kavandatav tee hakkab

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

28

läbima umbes 900 m ulatuses siirdesoomännikut ning 2,1 km ulatuses madalama ja hõredama puurindega puis-siirdesood. Tuhaväljaku poolne siirdesoomänniku osa on EELIS andmetel osaliselt C esinduslikkusega elupaigatüüp 7140 (siirde-õõtsiksoo).

Positsioonini planeeritava juurdepääsutee asukoht läbib EELIS andmetel osaliselt soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) kasvukohta, mis on III kategooria kaitsealune liik.

Positsioonini viiva tee võimaliku asukoha läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736 ja euroopa harjusele (Thymallus thymallus) KLO9102043.

Juurdepääsutee kavandataval alal teostati alal linnustiku paikvaatlus 02.06.2021. a kell 6:35–7:10.

Tabel 3. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus Kõrgesoo juurdepääsutee alal. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Salu-lehelind 5 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Väike-lehelind 2

Tikutaja 1 Mängulend

Rasvatihane 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Metsvint 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Musträstas 1

Siisike 1

Valgeselg-kirjurähn 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

2021. a kevadel on leitud Kõrgesoost metsise lokaalne asurkond. Asurkonna suurust ja ulatust on kavandatud täpsustada 2022. a kevadel. Siirdesoomännik sobib metsisele elupaigaks.

4.7. AÜ Koiduvalgus

Koordinaadid: X: 6577230; Y: 725295,9.

Katastriüksus: Narva metskond 55 (katastritunnus 85101:012:0117)

Joonis 12. Positsiooni AÜ Koiduvalgus paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

29

Planeeritav positsioon asub hajusa inimasustusega alal Auvere külas. Lähim elamu paikneb 65 m kaugusel positsioonist põhja suunas, kust algab ka Aiandusühistu Koiduvalguse suvilapiirkond.

Seirepositsiooni ala asub Narva jõeäärsel valdavalt segametsa ja põõsastikuga ning roostikuga kaetud alal. Positsioon paikneb Narva jõest umbes 188 m kaugusel.

Kõrge väärtusega taimekooslused positsiooni asukohas puuduvad, kuid kaitsealustest taimeliikidest leiti linnustiku paikvaatluse käigus positsiooni läheduses (kavandatava masti ehitustegevuse poolt potentsiaalselt mõjutatavast alast väljas) kasvamas väike-käopõll – II kaitsekategooria taimeliik.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala leetunud huumusliku leetemuldade ja gleistunud leetunud huumuslike leedemuldade piirkonda.

Positsioonist läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102736 ja euroopa harjusele (Thymallus thymallus) KLO9102043.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 25.05.2021. a kell 4:30–6:10.

Tabel 4. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil AÜ Koiduvalgus. Linnuliik Arvukuse hinnang

(paari) Pesitsuskindlus

Rasvatihane 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Väike-lehelind 1

Metsvint 2

Mets-lehelind 1

Siisike 1

Sinikael-part 1 Munadega pesa

Suur-kirjurähn 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Laulurästas 1

4.8. MJ lõunas

Koordinaadid: X: 6568886; Y: 722054,4.

Katastriüksus: Uusnova (katastritunnus 22901:006:0019).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

30

Joonis 13. Positsiooni MJ lõunas paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto

Planeeritav positsioon asub inimasustuseta alal Kuningakülas, Alutaguse vallas. Lähim elamu paikneb 5,6 km kaugusel põhja suunas. Positsioonist läände jäävad valdavalt suured põlevkivi geoloogilise uuringu piirkonnad ja umbes 760 m kaugusele jääb Uusnova liivakarjäär (kaevandamisluba nr L.MK/326708, mis lõppeb 25.08.2030). Positsioonist loodesse umbes 700 m kaugusele jäävad Narva karjäär (kaevandamisluba nr KMIN-073, mis lõpeb 10.08.2029) ja Narva põlevkivikarjäär II (kaevandamisluba nr KMIN-046, mis lõpeb 15.08.2038).

Seirepositsioon asub Narva jõeäärsel valdavalt kase-lepa segametsaga kaetud alal. Kõrge

väärtusega taimekooslused ja kaitsealused taimeliigid positsiooni asukohas puuduvad.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala leostunud ja leetjate gleimuldade piirkonda.

Positsiooni asukohas on 2018. a teostatud ehitusgeoloogiline uuring. Lähima puuraugu kirjeldus

on esitatud järgneval joonisel.

Joonis 14. Väljavõte Narva jõe kaldale ja saartele piiripostide paigaldamise geoloogilisest uuringust.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

31

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele

(Thymallus thymallus) KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102656, vingerjale

(Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102657 ja tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102655.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 30.05.2021. a kell 4:50–6:00.

Tabel 5. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil MJ lõunas. Linnuliik Arvukuse

hinnang (paari)

Pesitsuskindlus

Salu-lehelind 4 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Rootsiitsitaja 1

Pruunselg-põõsalind 1

Karmiinleevike 1

Väike-lehelind 1

Aed-põõsalind 1

Must-kärbsenäpp 1 Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis

Vainurästas 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Tikutaja 2 Mängulend

Laulurästas 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Punaselg-õgija 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Seirepositsiooni lähedal kulgeva põhja-lõunasuunalise kõrgepingeliini trassil mängivad tedred – 30.05.21. a hommikul 2 tedrekukke.

Positsiooni MJ lõunas ja sellest lõuna suunas järgmist positsiooni, Poruni jõe suue, ühendav teelõik plaanitakse terves ulatuses ehitada seirepositsioonide rajamise käigus uus ning selle teelõigu kirjeldus on toodud ptk-s 4.9.

4.9. Poruni jõe suue

Koordinaadid: X: 6565760; Y: 720908,8.

Katastriüksus: Permisküla metskond 9 (katastritunnus 22901:007:0220).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

32

Joonis 15. Positsiooni Poruni jõe suue paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto

Planeeritav positsioon asub inimasustuseta alal Kuningakülas, Alutaguse vallas. Lähim elamu paikneb 4,3 km kaugusel lõuna suunas.

Seirepositsioon asub Narva jõeäärsel kase-männi enamusega vana loodusmetsaga (Natura elupaigatüüp 9010*) kaetud alal.

Positsiooni ala kattub Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Puhatu loodusalaga (RAH0000545) ja Puhatu linnualaga (RAH0000115).

Kaitsealustest taimeliikidest jääb positsioonist ida suunda ida-võsalille (Moehringia lateriflora) leiukoht (KLO9340590).

Kuna tegu on kavandatavatest seirepositsiooni asukohtadest ühe potentsiaalselt tundlikumaga, siis teostati alal registriandmete täpsustamiseks 30.04.2021. a Marje Talvise poolt elupaigatüüpide ja taimeliikide inventuur. Positsiooni ja juurdepääsutee esinemisalal kaitsealuste taimeliikide uusi leiukohti ei tuvastatud. Positsiooni asukoht ja juurdepääsutee metsaala läbiva osa asukoht inventeeriti B esinduslikkusega vanaks loodusmetsaks.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102656, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102657, mustviiresele (Chlidonias niger) leiukoht KLO9120882 ja võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102737. Poruni jõgi on positsiooni läheduses elupaigaks vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102669.

Positsiooni lähistel on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsiooni ala gleistunud leetunud muldade piirkonda.

Linnustiku paikvaatlus teostati 02.06.2021. a kell 4:00–4:40.

Tabel 6. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Poruni jõe suue. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Rasvatihane 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Metsvint 2

Laulurästas 1

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

33

Must-kärbsenäpp 1

Salu-lehelind 2

Punarind 1

Mets-lehelind 2

Musträstas 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Sinitihane 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Väike-lehelind 1

Peoleo 1

Musträhn 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Poruni vana metsavahikoha läheduses tegutses valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria liik). Ka 2018. a vaadeldi samas üht territoriaalset isendit.

Poruni seirepositsioon asub Puhatu linnualal, mille kaitse-eesmärkideks olevatest linnuliikidest sobib positsiooni asukoht elupaigaks metsisele, laanepüüle ja karvasjalg-kakule. Nimetatud liikidest leiti märke vaid laanepüü esinemisest (laanepüü väljaheited).

Positsiooni teenindamiseks vajalik uus teelõik pikkusega umbes 3,5 km on kavandatud suures

ulatuses Elering AS olemasoleva kõrgepingeliinide (L356 Viru–Paide ja L353 Viru–Tsirguliina)

koridori (Joonis 16). Tee on plaanitud alguse saama positsioonist põhjas asuvate kehtivate

kaevandamislubadega karjääride alalt (Narva karjäär ja Narva põlevkivikarjäär II). Nimetatud tee

ei ole avalikult kasutatav ja avalik ligipääs on sellele piiratud. Metsaga külgneval, ligikaudu

2,2 km pikkusel lõigul enne positsioonini pööramist, kulgeb planeeritud tee olemasoleval

pinnasteel, mis on juba praegu looduses selgesti eristatav (Joonis 16). 330 kV õhuliini

kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 40 m. Kaitsevööndit läbivate piirirajatise

juurdesõiduteede, elektri- ja sideliinide tehnilised lahendused on vaja kooskõlastada Eleringiga.

Joonis 16. Tee positsioonini Poruni jõe suue kulgemas osaliselt olemasoleval pinnasteel. Otselink: https://fotoladu.maaamet.ee/foto=3979145.

Positsioonini planeeritava juurdepääsutee asukoht kattub osaliselt väljaspool Natura ala inventeeritud Natura elupaigatüübi siirde- ja õõtsiksood (7140) leviku alaga. Samal alal on registreeritud ka kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) leiukoht KLO9316308, kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) leiukoht KLO9316366 ja balti sõrmkäpa (Dactylorhiza

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

34

baltica) leiukoht KLO9316288, mis on III kategooria kaitsealused liigid. Nimetatud ala on kaitsealustest linnuliikidest EELIS andmetel elupaigaks sookurele (Grus grus) leiukoht KLO9106033, kes on III kategooria kaitsealune liik.

Ligikaudu 1,2 km pikkusel lõigul enne käänakut kõnealuse positsioonini kulgeb juurdepääsutee paralleelselt Natura elupaigatüübi 9010* (vanad loodusmetsad) levikualaga. Tee ületab Gluboki oja VEE1063500. Gluboki oja pikkus on 3,6 km ning oja valgala on 4,2 km2. Jõe suudmeala madal ja aeglase vooluga lõik on oluliseks kalade kudealaks.

Vääriselupaikadest möödub juurdepääsutee Gluboki oja ületaval lõigul vääriselupaigast VEPE01002 (angervaksa kasvukohatüübi lepik).

Linnustiku paikvaatlus kavandatava tee alal teostati 02.06.2021. a kell 4:40–5:10.

Tabel 7. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus juurdepääsutee alal positsioonini Poruni jõe suue. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Mets-lehelind 5 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Metsvint 2

Peoleo 1

Salu-lehelind 4

Punarind 1

Siisike 1

Käblik 1

Elektriliinialune, mida mööda tee suuremas osas on plaanitud kulgema, on kevadel kohati kasutatav tetrede poolt mängupaigana.

Tee Poruni seirepositsioonini asub Puhatu linnualal, mille kaitse-eesmärkideks olevatest linnuliikidest sobib tee asukoht elupaigaks metsisele, laanepüüle ja karvasjalg-kakule.

4.10. Karjamaa

Koordinaadid: X: 6560645; Y: 717797.

Katastriüksus: Permisküla metskond 160 (katastritunnus 22901:007:0287).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

35

Joonis 17. Positsiooni Karjamaa paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto

Planeeritav positsioon asub hajusa inimasustusega alal ning jääb Jaama-Kuningaküla kõrvalmaanteest umbes 250 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 355 m kaugusel edela suunas. Positsioonist lõunas umbes 400 m kaugusel algab tihedama asustusega Kuningaküla küla keskus.

Seirepositsioon asub Narva jõeäärsel karjatataval lamminiidul. Lamminiidule jäävad Sarapuu ja Pähkli katastriüksused on elamumaa sihtotstarbega.

Seirepositsiooni maa-alal ja selle vahetus ümbruses on 30.04.2021. a Marje Talvise poolt läbi viidud taimekoosluste inventuur, mille käigus täpsustati Natura elupaigatüüpide piire ning varasemat määrangut. Tegu on B esinduslikkusega madalmuruseks karjatatud üksikute puudega lamminiiduga (6450). Maismaast lõikab lamminiidu ära hooajaliselt toimiv vanajõe säng (elupaigatüüp 3260). Juurdepääsuteed rajades on oluline vooluteed mitte sulgeda. Kaitsealuste taimeliikide esinemist ei tuvastatud.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi kaitse all Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad) ning jõgi on elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635 ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087. Antud lõigus on jõgi kaitse all Alutaguse rahvuspargina (KLO1000669).

Positsiooni lähialal on registreeritud järgmiste nahkhiireliikide esinemine: suurvidevlane (Nyctalus noctula) leiukoht KLO9114071, veelendlane (Myotis daubentonii) leiukoht KLO9114070 ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukoht KLO9115583.

Alal teostati linnustiku paikvaatlused 04.06.2021. a kell 8:00–9:00 ja 07.06.2021. a kell 0:00–01:00.

Otseselt alaga seonduvalt ühtegi territoriaalset linnuliiki ei täheldatud. Paikvaatluse ala vahetus läheduses tegutsesid kiivitajad, kellele ala võiks sobida elupaigaks. Karjamaa märjem osa

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

36

paikvaatluse alast väljaspool võiks sobida rohunepile, kuid 07.06.2021. a tehtud öise vaatluse ajal rohunepi esinemist ei tuvastatud.

Tabel 8. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Karjamaa. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Kiivitaja 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

4.11. Karoli

Koordinaadid: X: 6552318; Y: 716177,49.

Katastriüksus: Karoli vaatetorn (katastritunnus 22901:007:0078). Asendab olemasolevat masti.

Joonis 18. Positsiooni Karoli paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Planeeritav positsioon asub hajusa inimasustusega alal ning jääb Jaama-Kuningaküla kõrvalmaanteest umbes 440 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 830 m kaugusel lääne suunas, kust algab ka tihedama asustusega Karoli küla keskus. Kavandatava positsiooni asukohas, Karoli vaatetorni katastriüksusel, paikneb ka KMH aruande koostamise ajal 25 m kõrgune piirivalve poolt kasutatav rajatis.

Masti ala on kavandatud Narva jõeäärse lehtpuistu alale.

Positsioonist umbes 18 m kauguselt ida suunas algab Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), Struuga loodusala (RAH0000602) ja Struuga linnuala (RAH0000114).

Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad positsiooni asukohas puuduvad.

Mullastiku kaardi alusel jääb positsioon gleistunud leetunud muldade piirkonda.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635 ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

37

Positsioonist lõunas suubub Narva jõkke Karoli oja, mis on elupaigaks vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102673, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102672 ja rohe-tondihobule (Aeshna viridis) leiukoht KLO9200970.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi ja Karoli oja elupaigaks jõgitiirule (Sterna hirundo) leiukoht KLO9102672 ja jäälinnule (Alcedo atthis) leiukoht KLO9123258.

Positsiooni lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 20.05.2021. a kell 5:20–6:30.

Tabel 9. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Karoli. Linnuliik Arvukuse

hinnang (paari)

Pesitsuskindlus

Salu-lehelind 3 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Metsvint 3

Sinitihane 1

Pruunselg-põõsalind 1

Mets-lehelind 1

Rasvatihane 1

Väike-lehelind 1

Suur-kirjurähn 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Aed-põõsalind 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Kuldnokk 1 Poegadega pesa

Sinikael-part 1 Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis

Jääkoskel 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Sõtkas 1

Mustpea-põõsalind 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

4.12. Karoli lisa 1

Koordinaadid: X: 6550732; Y: 716337,3.

Katastriüksus: Struuga maastikukaitseala 10 (katastritunnus: 22901:008:0278).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

38

Joonis 19. Positsiooni Karoli lisa 1 paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Planeeritav positsioon asub hajusa inimasustusega alal ning jääb Jaama-Kuningaküla kõrvalmaanteest umbes 1,7 km kaugusele. Lähim elamu paikneb 1,5 km kaugusel loode suunas, kust algab ka tihedama asustusega Karoli küla keskus.

Masti ala on kavandatud Narva jõe äärsele luhale. Karoli luht on ajuti üleujutatav ala, mida mõjutab otseselt Narva jõe veetase. Kaitsealused taimeliigid positsiooni asukohas puuduvad.

Positsiooni asukohas on 2016. a teostatud ehitusgeoloogiline uuring. Puuraugu kirjeldus on esitatud järgneval joonisel.

Joonis 20. Väljavõte Narva jõe kaldale ja saartele piiripostide paigaldamise geoloogilisest uuringust.

Positsioon kattub Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114).

Positsiooni lähistel on Narva jõgi inventeeritud kui Natura elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad).

Mullastiku kaardi alusel jääb positsioon lammi-, glei- ja turvastunud muldade piirkonda.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, jõgitiirule (Sterna hirundo) leiukoht KLO9123273,

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

39

vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635 ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087.

Positsiooni alal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 23.05.2021. a kell 6:20–6:35.

Tabel 10. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Karoli lisa 1. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Kõrkja-roolind 3 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Kadakatäks 1

Ala sobib pesitsemiseks täpikhuigule, kelle esinemine kõnealuse positsiooni läheduses tuvastati varasema 2018. a teostatud inventuuri ajal (2 paari), samuti tikutajale.

Ala sobib pesitsemiseks rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Seireala sobib pesitsemiseks soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Positsiooni teenindamiseks vajalik uus tee pikkusega umbes 900 m on plaanitud alguse saama positsioonist lõunas asuva positsiooni (Karoli lisa) juurest ja kulgeb paralleelselt Narva jõe kaldaga. Juurdepääsutee paikneb Karoli luhal, mis on ajuti üleujutatav ala.

Linnustiku paikvaatlus juurdepääsutee alal teostati 23.05.2021. a kell 5:45–6:20.

Tabel 11. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus Karoli lisa 1 juurdepääsutee alal. Linnuliik Arvukuse hinnang

(paari) Pesitsuskindlus

Kõrkja-roolind 14 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Rootsiitsitaja 1 Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis

Pruunselg-põõsalind 8 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Soo-roolind 1

Salu-lehelind 7

Väike-põõsalind 4

Aed-roolind 1

Väike-lehelind 3

Sinikael-part 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Metsvint 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Ala sobib pesitsemiseks täpikhuigule, kelle esinemine planeeritaval teelõigul tuvastati 2018. a teostatud inventuuri ajal (2 paari), ja samuti tikutajale.

Ala sobib pesitsemiseks rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Ala sobib pesitsemiseks soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

4.13. Karoli lisa

Koordinaadid: X: 6549962; Y: 716042,6.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

40

Katastriüksus: Struuga maastikukaitseala 10 (katastritunnus 22901:008:0278).

Joonis 21. Positsiooni Karoli lisa paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Planeeritav positsioon asub hajusa inimasustusega alal ning jääb Jaama-Kuningaküla kõrvalmaanteest umbes 2,1 km kaugusele. Lähim elamu paikneb 2 km kaugusel lääne suunas, kust algab ka tihedama asustusega Jaama küla keskus.

Masti ala on kavandatud Narva jõe äärsele Karoli luhale.

Positsioon kattub Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114).

Positsiooni lähistel on Narva jõgi inventeeritud kui Natura elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad). Kaitsealused taimeliigid positsiooni asukohas puuduvad.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele

(Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636,

võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, jõgitiirule (Sterna hirundo) leiukoht KLO9123273,

vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht

KLO9102635 ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087.

Positsiooni alal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 23.05.2021. a kell 5:30-5:45.

Tabel 12. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Karoli lisa. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Kõrkja-roolind 3 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

Ööbik 1

Kadakatäks 1

Väike-lehelind 1

Rootsiitsitaja 1

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

41

Musträstas 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Ala sobib pesitsemiseks täpikhuigule, kelle esinemine kõnealuse positsiooni läheduses tuvastati 2018. a teostatud inventuuri ajal, ja samuti tikutajale.

Ala sobib pesitsemiseks rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Ala sobib pesitsemiseks soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Positsiooni asukohas on 2016. a teostatud ehitusgeoloogiline uuring. Puuraugu kirjeldus on esitatud järgneval joonisel.

Joonis 22. Väljavõte Narva jõe kaldale ja saartele piiripostide paigaldamise geoloogilisest uuringust.

Positsiooni teenindamiseks vajalik uus tee pikkusega umbes 1 km on plaanitud alguse saama positsioonist läänes asuvat Jaama küla läbivalt Struuga teelt, täpsemalt Karoli luha sillalt (rajatud 2019. a luha taastamis- ja hooldustööde võimaldamiseks). Tee on planeeritud kulgema paralleelselt Narva jõe kaldaga mööda Karoli luhta, mis on ajuti üleujutatav ala.

Juurdepääsutee ala kattub Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114).

Juurdepääsutee lähistel on Narva jõgi inventeeritud kui Natura elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad). Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukohad KLO9102673 ja KLO9102637, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, jõgitiirule (Sterna hirundo) leiukoht KLO9123273, kaldapääsukesele (Riparia riparia) leiukoht KLO9123266, punaselg-õgijale (Lanius collurio) leiukoht KLO9123275, rohe-tondihobule (Aeshna viridis) leiukoht KLO9200970, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635 ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

42

Linnustiku paikvaatlus Karoli lisa juurdepääsutee alal teostati 23.05.2021. a kell 5:00–5:30.

Tabel 13. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus Karoli lisa juurdepääsutee alal. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Salu-lehelind 8 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis Aed-põõsalind 1

Võsa-ritsiklind 1

Pruunselg-põõsalind 7

Metsvint 1

Soo-roolind 1

Harakas 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Ööbik 3 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis Kõrkja-roolind 10

Kadakatäks 2 Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis

Rootsiitsitaja 1 Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis Vööt-põõsalind 1

Väike-lehelind 2

Ala sobib pesitsemiseks täpikhuigule, kelle esinemine planeeritaval teelõigul tuvastati 2018. a teostatud inventuuri ajal (3 paari), samuti tikutajale.

Ala sobib pesitsemiseks rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Ala sobib pesitsemiseks soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka nüüd.

Joonis 23. Tee positsioonini Karoli lisa. Allikas: Maa-ameti aluskaart ja https://fotoladu.maaamet.ee/foto=3827793.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

43

4.14. Vasknarva suue

Koordinaadid: X: 6545623; Y: 714953,1.

Katastriüksus: Vasknarva vaatetorn (katastritunnus 12201:002:0262). Olemasolev mast renoveeritakse.

Joonis 24. Positsiooni Vasknarva suue paiknemine. Alus: Maa-amet Ortofoto.

Planeeritav positsioon asub Vasknarva sadama alal. Seoses sadama ehitustöödega on KMH koostamise ajal tegu sisuliselt ehitusplatsiga. Positsioonile pääseb ligi avalikult kasutatavat Muuli teed mööda, mis jääb kavandatavast mastist umbes 12 m kaugusele. Lähim elamu paikneb 255 m kaugusel lääne suunas, kust algab ka tihedama asustusega Vasknarva küla keskus. Kavandatava positsiooni asukohas, Vasknarva vaatetorni katastriüksusel, paikneb ka KMH aruande koostamise ajal piirivalve kasutatav seiremast.

Kõrge väärtusega taimekooslused alal puuduvad. Kaitsealuste taimeliikide esinemist positsiooni alal pole teada.

Positsiooni läheduses on Narva jõgi elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637 ja tiigikonnale (Pelophylax lessonae) leiukoht KLO9118741.

Positsiooni alal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist.

Alal teostati linnustiku paikvaatlus 20.05.2021. a kell 6:50–7:10. Alal esines taimestikku kitsa ribana Narva jõe kaldal. Alal nähti 20 minuti jooksul peatumas kahte lindu: emast linavästrikku ja hallvarest. Neist territoriaalseks võib pidada linavästrikku ehkki kindlaid tõendeid selle kohta ei leitud.

Tabel 14. Linnuliigid, arvukus ja pesitsuskindlus positsioonil Vasknarva suue. Linnuliik Arvukuse hinnang (paari) Pesitsuskindlus

Linavästrik 1 Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

44

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KMH programmis. Mõjuvaldkondi, mille puhul KMH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KMH aruandes ei käsitleta.

5.1. Natura hindamine

KMH programmi koostamise käigus on teostatud Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad Puhatu loodus- ja linnuala ning Struuga loodus- ja linnuala. Natura eelhindamise alusel ei saa välistada kavandatava tegevuse mõju Puhatu linnu- ja loodusala ning Struuga linnu- ja loodusala suhtes ning seega tuleb KMH aruande koostamisel läbi viia Natura asjakohane hindamine.

KMH-s tuginetakse Natura hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“7. Järgitakse Joonis 25 esitatud Natura asjakohase hindamise skeemi.

7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Joonis 25. Natura asjakohase hindamise teostamise skeem.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

45

Natura hindamise viis läbi keskkonnaekspert Piret Toonpere tuginedes ornitoloog Margus Pensa linnustiku inventuurile ja bioloog Marje Talvise Natura elupaikade inventuurile ning riiklikes andmebaasides ning seireandmetes olemasolevale asjakohasele informatsioonile.

5.1.1. Natura alade kirjeldus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (väikest territooriumi hõlmavate mastide ja nende juurdepääsutee rajamine ning edasine eeldatav vähene kasutusintensiivsus) on tegevuse reaalne mõjuala otseselt ehitustegevuse alla jääv ala ning selle vahetu mõjuala. Elupaikade ja liikide osas on konservatiivse mõjualana vaadeldud ala 100 m ulatuses. Lähtutud on põhimõttest, et väikesemahulise ehitustegevusega kaasnev kuivenduse ja valgustingimuste muutuse mõju jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse. Väga tundlike koosluste puhul võib mõjuala olla ulatuslikum (konservatiivselt kuni 100 m)8. Linnustiku osas on mõjualana vaadeldud ala 300 m ulatuses, mis on enamike linnuliikide jaoks piisav puhverala häiringute vältimiseks9.

5.1.1.1. Puhatu loodusala (EE0070106)

Seirepositsioonidest jääb Puhatu loodusalale positsioon „Poruni jõe suue“ koos juurdepääsuteega. Positsiooni ja juurdepääsutee rajamine vajab hindamist loodusala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide suhtes.

Positsioon „MJ lõunas“ jääb hinnanguliselt 1,8 km kaugusele ning positsioon „Karjamaa“ hinnanguliselt 2,1 km kaugusele loodusalast. Teised positsioonid jäävad veel kaugemale. Arvestades vahemaad ja kavandatava tegevuse iseloomu, siis positsioonide Karjamaa, MJ lõunas ning kaugemate positsioonide rajamisel ja kasutamisel on välistatud mõju Puhatu loodusalale.

Loodusalal on kaitstavateks elupaigatüüpideks metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis).

Puhatu loodusalal puudub kehtiv kaitsekorralduskava, mis määraks ala täpsed kaitse-eesmärgid. Sellest lähtuvalt on kaitse-eesmärkidena eeldatud, et säilima peab vähemalt Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel esinev elupaigatüüpide pindala ja seisund. Standardaruande väljavõte on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 15. Puhatu loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide pindala ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel. Kood Katvus, ha Ala hinnang

A|B|C|D Ala hinnang A|B|C

Esinduslikkus10 Suhteline pindala11 Kaitse12 Üldhinnang13

8 Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade. 9 Ruddock, M., Whitfield, D.P., 2007. A review of disturbance distances in selected bird species. Report from

Natural Research (Projects) Ltd. to Scottish Natural Heritage. NaturalResearch, Banchory, UK 10 Esinduslikkus on komplekshinnang, mis hõlmab mitmeid allpool eraldi välja toodud hinnanguid: kuivõrd hästi vastab kirjeldatud elupaigatüübile (kasvukohatüübile), kuivõrd esineb alal elupaigale iseloomulikke liike, kas

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

46

2180 103 A C B B

3160 22 B C B B

3260 19 B C B B

6210 0 B C B B

7110* 9827 A C A A

7140 15 B C B B

7150 0 B C B B

7230 6 B C B B

9010* 1520 B C B B

9020* 400 A C B B

9050 250 A C B C

9080* 15 A C B B

91D0* 328 A C C A

91E0* 0 C C C C

91F0 0 C C C C

Joonis 26. Positsiooni "Poruni jõe suue" paiknemine Puhatu loodusalal esinevate Natura elupaigatüüpide suhtes EELIS andmetel.

kooslus vajab taastamist (eelkõige poollooduslikud kooslused), jne. A - väga hea; B - hea; C - arvestatav; D – väheesinduslik. 11 Loodusliku elupaigatüübi pindala konkreetsel alal võrreldes kõnealuse loodusliku elupaigatüübi üldpindalaga

riigi territooriumil A: 100 ≥ p > 15 %; B: 15 ≥ p > 2 %; C: 2 ≥ p > 0 %. 12 Kõnealuse loodusliku elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide säilimise aste ning taastamisvõimalused. A:

eeskujulik kaitsestaatus; B: hea kaitsestaatus; C: keskmine või vähenenud kaitsestaatus. 13 Ala väärtuslikkuse üldhinnang loodusliku elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt. A: üliväärtuslik, B: väärtuslik, C:

küllaltki väärtuslik.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

47

Natura hindamisel lähtuti EELIS andmebaasi vahendusel kättesaadavast Natura elupaikade kaardikihist. Kavandatav seiremast „Poruni jõe suue“ paikneb elupaikade kaardikihi andmetel Puhatu loodusalal esmatähtsa elupaigatüübi, vanad loodusmetsad (9010), eraldisel. Ligipääsutee kõrgepingeliini koridoris kulgev osa külgneb elupaigatüübi 9010 eraldistega ning seiremastini viivas osas läbib elupaigatüübi eraldist.

Vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka endiseid, vähemalt osaliselt metsa jäänud lamapuiduga looduslike häiringute aladel uuenevaid, igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Kõrge esinduslikkusega on alad, kus:

1) puistu on eriliigiline ja erivanuseline, mis tähendab, et põhipuuliikide vanus erineb lehtpuudel vähemalt 20 aastat, okaspuudel vähemalt 40 aastat;

2) suhteliselt ühevanuselise puistu puhul ületab I rinde okaspuude vanus 100 aastat ja kõvalehtpuudel 80a, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu (näiteks on raiutud teerajale kukkunud puid, mõni puu kütteks või lõkkepuuks jne);

3) eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile; 4) lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5% kasvavate puude arvust (häile arvestamata); 5) leidub tugevasti kõdunenud lamatüvesid, mis on üleni kaetud sammalde või muu

alustaimestikuga; 6) metsa veerežiim on rikkumata – kuivenduskraavid puuduvad või need on lakanud toimimast,

puudub ka ökosüsteemi muutev naabrusmõju (ulatuslikud servaalad põllumajanduslike maadega, sihid);

7) nii seente, samblike, sammalde kui ka soontaimede hulgas leidub alati inimpelglikke liike.

Võrreldes elupaigatüüpide andmeid metsaregistri andmetega tekkis KMH koostamisel kahtlus kavandatava seirepositsiooni ala metsaelupaikade korrektses määrangus (metsaregistri andmestikus esitatud andmete alusel on puistu liiga noor). Kahtlusi süvendas 2012/2013. a Puhatu looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamisel teostatud metsainventuuri andmestik, mille kohaselt suur osa kõrgepingeliini kaitsevööndi ja jõe vahele jäävast metsaalast ei liigitunud elupaigatüübiks 9010. Kehtiva kaardiandmestiku alusel on aga kooslus inventeeritud lausa A esinduslikkusega koosluseks.

Elupaiga seisundi selgitamiseks teostati KMH raames kavandatava seiremasti ja selle juurdepääsutee alal metsaelupaikade inventuur. Inventuuri viis läbi Metsaruum OÜ pikaajalise inventeerimiskogemusega metsaelupaikade inventeerija Marje Talvis 30.04.2021. a. Kõrgepingeliini koridoriga piirnevaid metsaelupaiku üle ei inventeeritud, sest nende kohta metsaregistris olevad andmed ei põhjustanud kahtlusi nende õiges määrangus.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

48

Joonis 27. Metsaelupaikade inventuuri tulemused seiremasti "Poruni jõe suue" asukohas.

Inventuurist ilmnes, et elupaigatüübi paiknemine on EELIS kaardikihil osaliselt ebakorrektselt määratud. Kavandatav seiremasti asukoht on liigituv elupaigatüübiks 9010 (esinduslikkusega C), kuid põhjapoolne ala elupaigatüübi tunnustele ei vasta (I rinde enamus puuliigi vanus ainult 55 aastat, lamapuitu ei esine jne). Tegu võiks olla potentsiaalse elupaigatüübiga 9010 tulevikus kui ala jäetakse looduslikule arengule. Käesoleval ajal kooslus elupaigatüübi tunnustele ei vasta.

Tabel 16. Puhatu loodusalal kaitstavate liikide arvukus ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel.

Liik Ala populatsioon Ala hinnang

Nimi, eesti k Nimi, lad k Suurus Ühi k

Kategoo- ria

A|B|C| D

A|B|C

Mi n

Ma x

C|R|V|P14 Pop.15 Kait- se16

Eralda- tus17

Üldhin- nang18

laialehine nestik

Cinna latifolia

100 100 i

A B B B

14 C- tavaline, R- haruldane, V – väga haruldane, P – esineb. 15 Alal esinevate liikide populatsiooni suurus ja tihedus võrreldes kogu riigi territooriumil esinevate

populatsioonidega. A: 100 % ≥ p > 15 %, B: 15 % ≥ p > 2 %, C: 2 % ≥ p > 0 %. D: ebaoluline populatsioon. 16 Kõnealuse liigi seisukohast tähtsate elupaigatunnuste kaitsestaatuse aste ja taastamisvõimalused. A:

kaitsestaatus eeskujulik, B: hea kaitsestaatus, C: keskmine või vähenenud kaitsestaatus. 17 Alal esinevate liikide populatsiooni isolatsiooniaste võrreldes liigi loodusliku levikualaga. A: populatsioon

(peaaegu) eraldatud, B: populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, C: populatsioon ei ole eraldatud kogu liigi loodusliku leviku alal.

18 Ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitsest lähtuvalt. A: üliväärtuslik, B: väärtuslik, C: küllaltki väärtuslik.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

49

roheline kaksikham- mas

Dicranum viride

R B B B B

vingerjas Misgurnus fossilis

P B A C A

Ida-võsalill Moehrin- gia late- riflora

C A C C C

Palu-karukell Pulsatilla patens

B A B A

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest laialehist nestikut, rohelist kaksikhammast ja palu-karukella kasvukohti ei ole kavandatava seirepositsiooni ja selle juurdepääsutee lähialal (100 m raadiuses) registreeritud. Ka KMH välitööde käigus antud liikide kasvukohti ei registreeritud.

Kaitstavatest liikidest on kavandatava seiremasti vahetus läheduses (umbes 15 m kaugusel) registreeritud ida-võsalille kasvukoht (KLO9340590). Liigi viimane kinnitatud vaatlus EELIS andmetel oli 2019. a, mil alal esines 220 võsu.

Ida-võsalill on nelgiliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim, mis kuulub II kaitsekategooria liikide hulka. Eestis on ida-võsalille leitud ainult Ida-Virumaalt Narva jõe piirkonnast. Leiukohad paiknevad piki jõekallast parasniiskes hõredas segametsas (mänd, kask, haab, tamm, kuusk, pihlakas, kuusk, sanglepp). Taimed kasvavad enamasti liivaküngaste ja seal olevate vanade kaevikute nõlvadel. Üsna suuri kogumikke leidub ka veepiiri lähedal (1–2 m kaugusel) niiskel ja laugel nõlval puude jalamitel, kuhu aeg-ajalt ulatub ka lainetuse mõju.

Liigi soodsa seisundi tagamiseks tuleks olemasolevaid pinnasteid (radu) edasi kasutada. Vältida tuleb mootorsõidukite liikluse intensiivistumist ja praeguse sõiduraja laienemist või selle trajektoori muutmist. Vältida tuleb veerežiimi muutmist, pinnasetöid (välja arvatud kaitsealuse liigi bioloogia uuringuteks, nt teadusliku eksperimendi käigus) ja puistu liituvuse suuri muutusi (mõne üksiku puu eemaldamine ilmselt olulist kahju ei tekita). Samuti peab kasvualal vältima kasutuskoormuse suurenemist ja massiüritusi19.

Ida-võsalille kasvukohad on eeskätt olulised piirkonda kavandatava patrullraja projekti ja selle keskkonnamõju hindamise kontekstis.

Puhatu loodusalale jääb kaks vingerja (Misgurnus fossilis) elupaika – Poruni jõgi alamjooksul lisajõest suudmeni ning väikeses osas jääb loodusala piiresse liigi elupaigana määratletud Narva jõgi Gorodenka ojast Mustjõe kanalini. Mõlemas elupaigas leidus liiki 2002. a andmetel arvukalt.

Vingerjas on Eestis III kaitsekategooria liik, mis on kantud Eestis punasesse nimekirja määratlemata liigina. Vingerjat ohustab elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus ning veetaseme muutmine järvedes.

5.1.1.2. Puhatu linnuala (EE0070106)

Seirepositsioonidest jääb Puhatu linnualale positsioon „Poruni jõe suue“ koos juurdepääsuteega. Positsiooni ja juurdepääsutee rajamine vajab hindamist linnuala terviklikkuse ja kaitse- eesmärkide suhtes.

19 EELIS 13.08.2021 liigi kirjeldus

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

50

Positsioon „MJ lõunas“ jääb hinnanguliselt 1,8 km kaugusele ning positsioon „Karjamaa“ hinnanguliselt 2,1 km kaugusele linnualast. Teised positsioonid jäävad veel kaugemale. Arvestades vahemaad ja kavandatava tegevuse iseloomu, siis positsioonide Karjamaa, MJ lõunas jt kaugemal paiknevate positsioonide rajamisel ja kasutamisel on välistatud mõju Puhatu linnualale.

Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tabel 17. Puhatu linnualal kaitstavate linnuliikide arvukus ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel. Liik Ala populatsioon Ala hinnang

Nimi, eesti k

Nimi, lad k Tüüp Suurus Ühik A|B|C|D A|B|C

Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhin- nang

Karvasjalg- kakk

Aegolius funereus

p 5 10 p B B C A

Viupart Anas penelo- pe

r 15 20 p A A B A

sinikael- part

Anas platyrhyncho s

r 20 30 p C A C B

Nõmmekiur Anthus campestris

r 1 1 p B B B B

Kaljukotkas Aquila chrysaetos

p 1 1 p C C B B

Sooräts Asio flammeus

r 2 2 p B B B A

Tuttvart Aythya fuli- gula

r 20 30 p C A C B

Laanepüü Bonasa bo- nasia

p 100 150 p C A C A

Sõtkas Bucephala clangula

r 15 20 p C A C A

Tutkas Calidris pugnax

r 1 5 p C B B B

Välja- loorkull

Circus cyaneus

r 2 2 p C B C B

Soo-loorkull Circus pygargus

r 4 5 p C B B A

Laululuik Cygnus cygnus

r 1 2 p B A B A

Väikepistrik Falco colum- barius

r 1 2 p B A B A

Järvekaur Gavia arctica r 1 1 p A B B A

Merikotkas Haliaeetus albicilla

r 1 1 p C C C B

Rabapüü Lagopus lagopus

r 40 60 p C C C C

Punaselg- õgija

Lanius collu- rio

r 40 50 p C B C B

Hallõgija Lanius excu- bitor

r 10 15 p C C C C

Mustsaba- vigle

Limosa limo- sa

r 10 20 p C B B A

Mudanepp Lymnocrypte r 5 10 p A B B A

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

51

s minimus

Suurkoovi- taja

Numenius arquata

r 30 40 p B A C A

Väikekoovi- taja

Numenius phaeopus

r 30 40 p B B B A

Kalakotkas Pandion haliaetus

r 8 10 p A B C A

Rüüt Pluvialis apricaria

r 30 40 p C B C A

Teder Tetrao tetrix p 100 100 i C A C A

Metsis Tetrao urogallus

p 40 40 i B C B B

Mudatilder Tringa gla- reola

r 50 100 p B B C A

Heletilder Tringa ne- bularia

r 50 100 p A B B A

Kiivitaja Vanellus vanellus

r 30 40 p C B C C

Linnuala ohuallikateks on EELIS andmetel kuivenduse kaugmõju, kaevandus, reostusoht ja marjulised.

EELIS andmebaasi alusel ei ole seirepositsiooni ja juurdepääsutee piirkonnas (300 m mõjualas) registreeritud ühtegi kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaika. Selgitamaks ala olulisust linnustikule teostati KMH raames alal linnustiku inventuur Margus Pensa poolt. Linnustikuekspert on antud alal ka varasemalt linnustiku inventuure teinud (viimati 2018. a patrullraja linnustiku inventuur). Poruni positsiooni ja juurdepääsutee ala inventeeriti 02.06.2021. a kell 4:00–4:40.

Inventuuri kohaselt sobib Puhatu linnuala kaitse-eesmärkideks olevatest linnuliikidest positsiooni ja juurdepääsutee asukoht elupaigaks metsisele, laanepüüle ja karvasjalg-kakule. Nimetatud liikidest leiti inventuuri alal märke vaid laanepüü esinemisest (laanepüü väljaheited). Elektriliinialune, mida mööda tee suuremas osas on plaanitud kulgema, on kevadel kohati kasutatav tetrede poolt mängupaigana.

5.1.1.3. Struuga loodusala (EE0070128)

Loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel esinev kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide pindala ja seisundi hinnangud on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 18. Struuga loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide pindala ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021. a) alusel ning kaitse-eesmärgid kaitsekorralduskava alusel. Elupaigatüübid Ala hinnang KKK20

Kood Katvus, ha A|B|C|D A|B|C

Esinduslikkus Suhteline pindala

Kaitse Üldhinnang kaitse-eesmärk

20 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

52

3260 470 B C B B Säilinud on elupaiga hea seisund ja esinduslikkus (B-C) kogu ulatuses (469,5 ha). Jõe seisundiklass VMK kriteeriumite järgi on vähemalt hea. EELIS andmetel on alal 212,9 ha B ja 259,2 ha C esinduslikkusega jõeelu- paika.

6450 542 B C B B Alal on säilinud 619,5 ha lamminiite esinduslikkusega vähemalt B. EELIS andmetel on alal 672,8 ha A või B esinduslikkusega lamminiite.

Tabel 19. Struuga loodusalal kaitstavate liikide arvukus ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (EELIS väljavõte 13.08.2021) alusel ning kaitse-eesmärgid kaitsekorralduskava alusel. Liik Ala populatsioon Ala hinnang KKK

Nimi, eesti k

Nimi, lad k Tüü p

Suurus Ühi k

Kate- gooria

A|B|C| D

A|B|C Kaitse- eesmärk

Mi n

Ma x

C|R|V|P Pop. Kait- se

Eralda- tus

Üld- hin- nang

Tõugjas Aspius as- pius

p

R C B B A Asur- konna säilimi- ne, elu- paiga säilimine soodsas seisundis

Harilik hink

Cobitis tae- nia

p

C A A C A

Võldas Cottus gobio p

C B B C B

Tõmmu- ujur

Graphode- rus bilinea- tus

p

P C B C C

Jõesilm Lampetra fluviatilis

p

C B B C A

Vingerjas Misgurnus fossilis

p C A A C A

Saarmas Lutra lutra p 6 10 i

C B C B Elupaiga säilimine soodsas seisun- dis.

Rohe- vesihobu

Ophio- gomphus cecilia

p P C A C B

Lõhe Salmo salar p

P B B C B Asur- konna taasta- mine ja säilimi- ne, elu- paiga säilimine soodsas seisun- dis.

Paksu- kojaline jõekarp

Unio crassus p

P C B C B

Loodusala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

Tõugjas on Eestis üsna vähearvukas kalaliik, keda leidub peamiselt Peipsiga seotud suuremates jõgedes, sealhulgas Narva jões. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

53

kivise põhjaga jõelõigud. EELIS andmetel on tõugja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102635) ja alamjooksul (KLO9102734).

Hink esineb Eestis oma levila põhjapiiri lähedal. Hink eelistab selgeveelisi, liivase või mudase põhjaga kohtasid jõgedes, peamiselt aeglase vooluga lõikusid, vanajõgesid. Üldiselt väldib hink kiirevoolulisi ja külmaveelisi veekoguosi, ent võib esineda nimetatud piirkondade taimestikurohketel servaaladel. Hink ei ole Eestis eriti arvukas liik, kuid Narva jõe ülemjooksu (KLO9102735) kaldavööndis Jaama jõe suudmealal on tema asustustihedus Eesti oludes lausa erakordselt kõrge – 30 m pikkuselt lõigult on loendatud kuni 200 isendit.

Vingerjas on peidulise eluviisiga ja raskesti tabatav liik. Vingerjas on mageveekala, kes asustab peamiselt veekogude kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes, eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides. EELIS andmetel on vingerja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102637) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102736).

Jõesilm on Eestis võrdlemisi tavaline ja laialt levinud liik, keda EELIS andmetel esineb Narva jõe alamjooksul. Suguküpsed isendid elavad ning toituvad mere- või riimvees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Koelmud paiknevad kiirevoolulistel kärestikel, kruusase ja kivise, Narva jões ka paese põhjaga aladel. Narva jõe alamjooks on jõesilmule kõige olulisem elupaik Eestis, siinse jõesilmu osakaal näiteks Eesti püükides on ligikaudu 80%.

Ojasilm on väikseim silmlane, kes elab magevees. Eestis on ojasilm levinud laialdaselt jõgedes, ojades, ka järvedes. Ojasilm on jõesilmuga väga sarnane liik, kuid erinevalt jõesilmust on ta paikse eluviisiga, veetes kogu oma elu jões. Ojasilmu esineb Jaama jõe suudme lähedal Narva jões ning Karoli struugas Karoli oja suubumiskohas.

Võldast esineb nii magevetes (peamiselt jõgedes) kui ka meres. Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Ta võib esineda ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, kus on piisavalt sobivaid varjepaiku (tühjad karbikojad, puurisu, suurtaimestik, kaldauurded jms). EELISes on registreeritud võldase elupaigad Narva jõe ülemjooksul (KLO9102638) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102737). Võldast leidub Narva jõe ülem- ja alamjooksul väga vähesel määral.

Narva jõgi oli varem väga hea lõhejõgi, kuid praegusel ajal seal lõhe looduslikku taastootmist ei toimu. Lõhe kudemiseks sobivad kärestikud paiknevad jõelõigus, mis on pärast Narva hüdroelektrijaama tammi ehitamist enamuse aastast ilma veeta, mujal sobivaid kudemiskohti ei ole. Edaspidi, kui lõhepopulatsioon taastub, võivad surveteguriteks osutuda ka vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning veekvaliteedi langus.

Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jahedad ning puhta veega jõed ja ojad. Liik ei ela järvedes ja väga aeglase vooluga (paisutuste mõju all olevates) jõelõikudes. Paksukojalise jõekarbi kaitse korraldamise tegevuskava eelnõu kohaselt on liigile ebasobivaks elupaigaks ka liiga suured jõed (Narva). Stabiilse asurkonna püsimiseks ja taastumiseks vajab jõekarp rikkaliku vaheperemeeskalastiku olemasolu, kuna vastsed (glohhiidid) parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on paksukojaline jõekarp olnud ajalooliselt võrdlemisi laia levikuga ja elanud paljudes vooluveekogudes. Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja levila oluliselt ahenenud. Olemasolevates asurkondades täheldatakse viimasel aastakümnel kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. EELIS andmetel on liigi leiukoht Narva jões Struuga sissevoolust Gorodenka suudmeni (KLO9200087), kus 2002. a vaatluse kohaselt liik selles lõigus esineb. Narva jõe ülem- ja alamjooksul paksukojalist jõekarpi elusisenditena 2009–2010. a inventuuril ei leitud, küll aga leidus siin-seal karbitükke ja vanu, juba kulunud karbipoolmeid.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

54

Lai-tõmmuujur on siseveekogudes elutsev mardikas. Tema leviku kohta Eestis on väga vähe teada. Enamasti leidub liiki väikejärvedes, mille kaldaõõtsik on päikesele avatud. Liiki on leitud ka kopratiikidest. EELIS andmetel on lai-tõmmuujurit leitud Struuga loodusalalt Jaama jõest 2013. a (KLO9200096), üks isend. Seireandmed on ka Narva jõe suudme lähedalt 2007. a (KLO9200150). Narva jõgi ei ole selle liigi jaoks tõenäoliselt sobiv elupaik, küll aga võiks liiki kohata jõega kas otse või ajutiselt seotud sobivates seisuveekogudes.

Rohe-vesihobu on keskmisest veidi suurem kiililiik, kes on teistest vesihobudest eristatav eemalt üleni rohelisena näiva rindmiku järgi. Vastsed on sarnased hariliku vesihobu ning näps-vesihobu vastsetega, kes elavad eranditult puhta veega vooluvetes, liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. EELIS andmetel rohe-vesihobu alal registreeritud ei ole. Kaitsekorralduskava selgrootute inventuuri käigus rohe-vesihobu elusisenditena Narva jõest ei leitud. Rohe-vesihobu ei õnnestunud leida uurimisaluses piirkonnas ka valmikuna.

Saarmas on poolveeline imetaja, kelle miinimumarvukus on käesoleval ajal 1000–1200 isendit. Eestis asustab saarmas kõiki siseveekogusid ja rannikumerd. Saarma põhielupaikadeks on suuremad jõed ja järved, kuid ta liigub ka mööda väga väikeseid kraave ja ojasid. Saarmast ei ole ühelgi Struuga loodusala hõlmaval kaitstaval alal EELISes registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub neist kõigil.

Joonis 28. Kavandatavate seirepositsioonide paiknemine Struuga loodusala põhjapoolse lahustüki suhtes.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

55

Loodusala põhjapoolse lahustükiga ehk loodusala koosseisu kuuluva Narva jõe lõiguga piirnevad „Kaunissaare“, „Smolka“, „Energeetik 2“ ja „Energeetik 1“, „Jõe tn“ ja „Karjamaa“ seirepositsioonid (Joonis 28). Antud jõe lõik on kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest EELIS andmetel tõugja, hingi, jõesilmu, võldase ja vingerja elupaik, lõhe potentsiaalne elupaik ning saarma tõenäoline elupaik ning ühtlasi kaitstav elupaigatüüp 3260.

Seirepositsioonidest jäävad Struuga loodusalale täielikult „Karoli lisa 1“ ja „Karoli lisa“ positsioonid koos juurdepääsuteedega.

Positsioon „Karoli“ jääb Natura alast hinnanguliselt 18 m kaugusele (Karoli luha lamminiitudest 130 m kaugusele). Positsioon „Karoli“ rajatakse juba rajatud juurdepääsuteed kasutades ning asendamaks juba olemasolevat seiremasti.

Karoli positsioonid külgnevad Narva jõega, mis antud lõigus on EELIS andmetel tõugja, hingi, jõesilmu, võldase ja vingerja elupaik, lõhe ning paksukojalise jõekarbi potentsiaalne elupaik ning saarma tõenäoline elupaik ning ühtlasi kaitstav elupaigatüüp 3260.

„Karoli lisa 1“ ja „Karoli lisa“ positsioonid koos juurdepääsuteedega paiknevad EELIS andmetel elupaigatüübil 6450. Elupaik koosneb mitmest eraldisest, mis on inventeeritud B esinduslikkusega koosluseks. Kuna inventuuri andmed EELISes pärinesid aastast 2012, siis viidi KMH raames läbi kordusinventuur.

Kavandatavate mastide ja juurdepääsutee alune kooslus liigitub elupaigatüübiks 6450. Tegu on vähese võsastumisega tugevalt perioodiliste üleujutuste mõjualas oleva lammiga, mis on pikalt hooldamata. Koosluse esinduslikkus ja üldine looduskaitseline seisund on B.

Jõest kaugemal paiknev ala liigitub samuti elupaigatüübiks 6450. Tegu on noorte kaskede, haavade ja pajudega kinnikasvava lammiga. Tegu on kasvukohale omase taimekooslusega, mis vajab taastamist ja hooldamist. Tegu on potentsiaalselt väärtusliku elupaigaga. Alal on suurveega üleujutatavad, põhja-lõunasuunalised vanajõgede sängikohad. Koosluse esinduslikkus ja üldine looduskaitseline seisund on B.

2021. a KMH raames teostatud Natura elupaikade inventuur Karoli luhal näitab, et juba praegu on 2,2 ha suurune ala endisest luhast niivõrd kinnikasvanud, et ala ei ole liigituv enam elupaigatüübiks 6450 (potentsiaalselt kujuneb ala elupaigatüübiks 9080 kui ala jätta ka edaspidi majandamata).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

56

Joonis 29. Karoli positsioonide ja juurdepääsutee kattuvus Struuga loodusala kaitse- eesmärgiks olevate lamminiitudega. Vasakul EELIS elupaikade kaardikihtide alusel, paremal KMH raames täpsustatud lamminiidu paiknemine.

5.1.1.4. Struuga linnuala (EE0070107)

Seirepositsioonidest jäävad Struuga linnualale „Karoli lisa 1“ ja „Karoli lisa“ positsioonid koos juurdepääsuteedega. „Karoli“ seirepositsioon jääb linnualast hinnanguliselt 18 m kaugusele.

Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media). Kaitsekorralduskava21 kohaselt on mõlema linnuliigi puhul nii pika- kui lühiajaliseks kaitse-eesmärgiks asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis.

Linnuala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

EELIS andmebaasi alusel on Karoli luhal registreeritud rohunepi mängupaik (KLO9100034). Karoli luhal (KLO9100034) loendati 2000. a üks isaslind, 2001. a samuti üks isaslind. Hinnanguliseks arvukuseks loeti ˃3 (väike mäng). Riikliku seire raames seirati Karoli luhal võimalikke nepimänge 2011. a. Ühtegi rohuneppi ei nähtud ja mängu ei kuuldud, ent alad hinnati rohunepi jaoks suure potentsiaaliga aladeks.

EELISes soorätsu leiukohta Struuga loodusalal registreeritud ei ole. Soorätsu on Struugal viimati kohatud 2014. a rändel (eElurikkuse andmebaas), eeldatavalt võib tegu olla ka kohal olnud ülelendava linnuga.

21 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

57

Selgitamaks ala olulisust linnustikule teostati KMH raames alal linnustiku inventuur Margus Pensa poolt. Linnustikuekspert on antud alal ka varasemalt linnustikuinventuure teinud (viimati 2018. a patrullraja linnustiku inventuur, mis Karoli luha piirkonnas keskendus rohunepile).

Piirkonnas Karoli lisa, Karoli lisa 1 ja tee Karoli luha sillalt Karoli lisa positsioonile teostati inventuur 23.05.2021. a varahommikul. Ala sobib pesitsemiseks linnuala kaitse-eesmärgiks olevale rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei tuvastatud 2018. a ega ka 2021. a inventuuri käigus.

Ala sobib pesitsemiseks linnuala kaitse-eesmärgiks olevale soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei tuvastatud 2018. a ega 2021. a inventuuri käigus.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

58

5.1.2. Mõju Natura alade kaitse eesmärkidele

Tabel 20. Mõju Puhatu loodusala kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevu- sed

Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

vanad loodusmetsad (*9010)

metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised met- sad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lam- mimetsad (91F0).

laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksik- hammas (Dicranum viride), palu- karukell (Pulsatilla patens)

vingerjas (Misgurnus fossilis)

ida-võsalill (Moehringia laterifolia)

Ehituse etapp (seirepositsioon Poruni jõe suue ja selle loodusa- lale jääv juur- depääsutee)

Raie: masti alusel 36×36 m alal, raie juur- depääsutee metsaga kattuval 245 m pikkusel lõigul. Juurdepääsutee ja tras- side ehitus: pinnase koorimine, teemulde rajamine, tee ehitus, kaablite rajamine. Masti ehitus: pinnase koorimine, vundamendi rajamine, masti püstita-

Juurdepääsutee ehituseks elektriliini kaitsevööndiala ulatuses raie vajadus puu- dub, potentsiaalselt mõju- tatavate koosluste puhul on tegu elektriliini kait- sevööndiga piirnevate kooslustega, mis on juba servakooslused. Suurimaks ohuteguriks võib pidada tee ehitusega kaasnevat veerežiimi muutust.

Elupaiku ei paikne kavandatava tegevuse mõjualas. Mõju on välistatud.

Elupaiku ei paikne kavandatava tege- vuse mõjualas. Mõju on välistatud.

Liik elutseb Narva jões. Seiremast paikneb jõe kalda lähe- duses. Ebaõigete töövõtete kasutamisel esineb oht ehitusaegse reostuse ja heljumi

Liigi kasvukoht paikneb u 15 m kaugusel kavan- datava seiremasti alast. Ebaõigete töövõtete kasu- tamisel esineb oht ehitusaegse- teks tallamiskah- justusteks, pin- nase ladestami- ses kasvukohta jms, mis võib

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

59

22 Tee pikkus metsaalal on 245 m, kuid elupaigatüübiks 9010 on elupaiga inventuuri tulemusena 145 m pikkuse lõiguga kattuv osa. Kahjustatava ala laiuseks on võetud 5 m (tee minimaalne vajalik laius on 3 m).

mine, ankurplaatide paigaldamine, masti vantide ankurdamine, mastiga seotud rajatiste rajamine (piirdeaed, kütusemahutiga gene- raator).

145 m 22 ulatuses elupai- gatüübi eraldisega kattuval alal ehk u 0,08 ha on vaja- lik juurdepääsutee rajami- seks raie. Masti ehituseks likvideeri- takse kuni 0,16 ha elupai- gatüübi eraldisest. Masti ja tee rajamisel võib lisaks u 0,2 ha puhul esi- neda ohtu tallamiskahjus- tuste tekkeks, valgustin- gimuste muutust ning raiest tulenevalt suurene- da tuulemurru oht. Seega tegevuse tõttu lak- kab esinemast elupai- gatüüp loodusalal u 0,25 ha suurusel alal ning lisaks u 0,2 ha ulatuses on ooda- ta seisundi halvenemist. Standardandmebaasi alu- sel on kaitse-eesmärgiks 1520 ha elupaiga kaitse. EELIS andmetel on loo- dusalal inventeeritud 1562,8 ha elupaigatüüpi kuuluvaid metskooslusi.

levikuks jõkke, mis võib halven- dada liigi elupaiga seisundit.

halvendada liigi elupaiga seisun- dit.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

60

Seega loodusala kaitse- eesmärgi saavutamist tegevus ei halvenda. Kah- justatav kooslus paikneb loodusala servas. Samas on tegu hea (B) esindus- likkusega eraldisega. Heas seisundis koosluse pindala vähenemist ei saa pidada kaitse-eesmärgile vasta- vaks.

Mõju suund ja olulisus - 0 0 - - -

Käitamise etapp

Seiremasti kasutus: tegu on mehitamata mastiga, seire toimub tehnika abil. Seiremasti hooldus: hoolduse vajadusel kü- lastatakse masti ala mootorsõidukitega, prognoositav keskmine külastatavus on 1 kord kuus. Rikke korral võib olla vajalik tihedam külastamine kuni rikke likvideerimiseni.

Kasutusaegne mõju elu- paigale puudub. Ligipääs seiremastile toimub möö- da rajatavat teed. Tegevu- sega ei kaasne ümbritseva ala tallamiskoormuse suu- renemist vms elupaika mõjutada võivaid tegevusi.

Elupaiku ei paikne kavandatava tegevuse mõjualas, mõju on välistatud.

Elupaiku ei paikne kavandatava tege- vuse mõjualas, mõju on välistatud.

Liik elutseb Narva jões. Seiremast paikneb jõe ääres. Reos- tusohtu võib teoreetiliselt esineda kütusema- huti lekke korral, kuid selle vältimi- seks on ettenähtud topeltpõhja- ga mahuti rajamine. Arvestades väikest kütu- se kogust (1 m3) ja mahuti ette- vaatusabi- nõusid, siis

Juurdepääsutee seiremastini on kavandatud liigi kasvukohast maksimaalselt eemale. Talla- miskoormus kasvukohas seo- ses seiremasti kasutusega otse- selt ei suurene. Seiremast ei vaja otseselt pidevat külastamist, aga esineb väike oht, et patrullrajalt tekib rada masti- ni, mis läbiks osaliselt liigi kasvukohta.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

61

Tabel 21. Mõju Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele.

on jõeni kanduva reostuse oht viidud mii- nimumi. Mõju on välistatud.

Mõju suund ja olulisus 0 0 0 0 -

Sulgemise etapp

Pole asjakohane kuna sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele koostatakse vajadusel eraldiseisev KMH.

Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevused

Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kalju- kotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), puna- selg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakot- kas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), metsis (Tetrao urogallus),

teder (Tetrao tetrix) laanepüü (Bonasa bonasia),

Ehituse etapp Raie: masti alusel 36×36 m alal, raie juurdepääsutee metsaga kattuval 245 m pikkusel lõigul. Juurdepääsutee

Liikide elupaiku ei jää kavandatava tegevuse alale, ega selle mõjualale ei EELIS andmestiku ega alal teostatud inventuuri alusel. Mõju on välistatud.

EELIS andmetel paikneb lähim registreeritud metsi- se elupaik 1,2 km kaugusel ja karvasjalg-kaku elupaik u 13 km kaugusel. Ala linnustiku inventuuril tuvastati, et seiremasti

EELIS andmetel paik- neb lähim registreeri- tud tedre elupaik 3,1 km kaugusel ka- vandatava tegevuse alast. Samas on piir- konna vaatlusandme-

EELIS and- metel piir- konnas re- gistreeritud leiukohad puuduvad. Inventuuril

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

62

23 Bainesa, D., Andrew, M. Marking of deer fences to reduce frequency of collisions by woodland grouse. Biological Conservation 110 (2003) 169–176.

ehitus: pinnase koorimine, teemul- de rajamine, tee ehitus. Masti ehitus: pinna- se koorimine, plaat- vundamendi raja- mine, masti püsti- tamine, ankurplaa- tide paigaldamine, masti vantide an- kurdamine

kavandatav asukoht võiks olla elupaigana sobilik antud liikidele, kuid inven- tuuri käigus nende esine- mist alal ei tuvastatud ja seega mõju antud liikide elupaikadele ei avaldata.

te alusel teada, et juurdepääsutee asu- kohaks kavandatav elektriliini kait- sevööndi ala on ke- vadel kohati kasuta- tav tetrede poolt mängupaigana. Võib esineda häiring tedre mänguajal.

tuvastati, et piirkond on laanepüüle sobilik elu- paik ning leiti ka laa- nepüü tegut- semisjälgi. Võib esineda häiring pesit- susperioodil.

Mõju suund ja olulisus

0 0 - -

Käitamise etapp Seiremasti kasutus: tegu on mehitama- ta mastiga, seire toimub tehnika abil Seiremasti hooldus: hoolduse vajadusel külastatakse masti ala mootorsõiduki- tega, prognoositav keskmine külastata- vus on 1 kord kuus. Rikke korral võib olla vajalik tihedam külastamine kuni rikke likvideerimi- seni.

Liikide elupaiku ei jää kavandatava tegevuse alale, ega selle mõjualale ei EELIS andmestiku ega alal teostatud inventuuri alusel. Mõju on välistatud.

Linnustiku jaoks on häiri- vaks eeskätt inimese täiendav kohalolek. Arves- tades, et tegu on mehita- mata mastiga, mille prog- noositav inimesepoolne kohalolek on väga harv, siis ei ole masti kasutami- sega oodata mõju linnusti- kule. Teatavat häiringuoh- tu võib põhjustada tee vaba kasutamine, mis võib kaasa tuua inimeste sage- dasema viibimise linnualal ja sellest tingituna häirin- gute suurenemise laialda- semal alal.

Suure kehamassiga kanalised on ohustatud kokkupõrgetest elektrilii- nide, ulukitõkkeaedade jms lindude jaoks raskesti märgtavate struktuuri- dega 23 . Sellest lähtuvalt võib neile teatavat kokkupõrkeohtu põhjustada ka mastide kinnitusvandid. Teatavat häiringuohtu võib põhjusta- da tee vaba kasutamine, mis võib kaasa tuua inimeste sagedasema viibimise linnualal ja sellest tingituna häiringute suurenemise laialdasemal alal.

Mõju suund ja 0 - - - - -

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

63

Tabel 22. Mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele

olulisus

Sulgemise etapp

Pole asjakohane, sest sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele vajadusele koostatakse eraldiseisev KMH.

Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevused Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

jõed ja ojad (3260)

lamminiidud (6450) saarmas (Lutra lutra), paksu- kojaline jõekarp (Unio cras- sus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),

Ehituse etapp Juurdepääsutee ehitus: taimestiku eemal- damine juurdepääsutee alal 1,8 km pikku- sel lõigul, teemulde rajamine, tee ehitus. Masti ehitus: pinnase koorimine 2×17×17 m, plaatvundamendi rajamine, masti püstitamine, ankurplaatide paigal- damine, masti vantide ankurdamine.

Seiremast paikneb vahetult jõe ääres. Ebaõigete töövõtete kasutamisel esineb oht ehitusaegse reostuse ja heljumi levikuks jõkke, mis võib halvendada elupaiga seisundit.

Juurdepääsutee ja mastide ehituse käigus väheneb elupaigatüübi pindala kuni 1 ha ning juurdepääsutee ehitu- sel tekib veerežiimi muutumise oht. Ala KKK alusel on ala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikku- sega vähemalt B. EELIS andmetel on alal 672,8 ha A või B esin- duslikkusega lamminii- te. Seega ei välista tegevus kaitse- eesmärgi täitmist.

Liik elutseb Narva jões. Seire- mast paikneb vahetult jõe ääres. Ebaõigete töövõtete kasutamisel esineb oht ehitu- saegse reostuse ja heljumi levikuks jõkke, mis võib hal- vendada liigi elupaiga seisun- dit.

Liiki tegevuse mõjualal ei esi- ne. Mõju puu- dub.

Mõju suund ja olulisus - - - 0

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

64

Tabel 23. Mõju Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele.

Käitamise etapp Seiremastide kasutus: tegu on mehitamata mastiga, seire toimub tehnika abil Seiremastide hooldus: hoolduse vajadusel külastatakse masti ala mootorsõidukitega, prognoositav keskmine külastatavus on 1 kord kuus. Rikke korral võib olla vajalik tihedam külastamine kuni rikke likvideeri- miseni. Tee hooldus: tee hooldusvajadus oleneb tee ehituslikust lahendusest ja seisundist. Tee seisund vajab regulaarset hindamist ning vajadusel tuleb teha hooldustöid (nt truupide puhastamine). Kui ilmneb ebapii- sava veeliikumise tunnuseid (taimestiku muutused, tee uhtumine vms), siis võib osutuda vajalikuks nt täiendavate truupide rajamine.

Reostusohtu võib teo- reetiliselt esineda kütu- semahuti lekke korral, kuid selle vältimiseks on ette nähtud topeltpõh- jaga mahuti rajamine. Arvestades väikest kütuse kogust (1 m3) ja mahuti ettevaatusabi- nõusid (topeltpõhi), siis on jõeni kanduva reos- tuse oht viidud miini- mumini. Mõju on välis- tatud.

Reostusohtu võib teo- reetiliselt esineda kütu- semahuti lekke korral, kuid selle vältimiseks on ette nähtud topelt- põhjaga mahuti rajami- ne. Arvestades väikest kütuse kogust (1 m3) ja mahuti ettevaatusabi- nõusid (topeltpõhi), siis on jõeni kanduva reos- tuse oht viidud miini- mumini. Mõju on välis- tatud. Ebakorrektsel tee raja- misel võib see hakata takistama loodusikku vee liikumist, mis kah- justab lamminiitu.

Liik elutseb Narva jões. Seire- mast paikneb jõe ääres. Reos- tusohtu võib teoreetiliselt esineda kütusemahuti lekke korral, kuid selle vältimiseks on ettenähtud topeltpõhjaga mahuti rajamine. Arvestades väikest kütuse kogust (1 m3) ja mahuti ettevaatusabinõusid (topeltpõhi), siis on jõeni kan- duva reostuse oht viidud mii- nimumini. Mõju on välistatud.

Liigi tegutsemist mõjualal ei esi- ne. Mõju puu- dub.

Mõju suund ja olulisus 0 -- 0 0

Sulgemise etapp

Pole asjakohane, sest sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele koostatakse vajadusel eraldiseisev KMH.

Kavanda- tava tege- vuse etapp

Kavandatavad tegevused Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

sooräts (Asio flammeus) rohunepp (Gallinago media)

Ehituse etapp

Juurdepääsutee ehitus: taimestiku eemaldamine juurdepääsutee alal 1,8 km pikkusel lõigul, tee- mulde rajamine, tee ehitus.

Masti ehitus: pinnase koorimine 2×17×17 m, plaatvundamendi rajamine, masti püstitamine, ankurplaatide paigaldamine, masti vantide an- kurdamine.

Ala sobib pesitsemiseks linnuala kaitse- eesmärgiks olevale soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsas- tumine ja luha mätastumine. Soorätsu esi- nemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvasta- tud.

Ala sobib pesitsemiseks linnuala kaitse-eesmärgiks olevale rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumi- ne. Rohunepi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

65

5.1.3. Mõju Natura alade terviklikkusele

Tabel 24. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik. Puhatu loodusala Puhatu linnuala Struuga loodusala Struuga linnuala

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Jah (9010) Ei Jah (6450) Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkonda- de suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustusti- hedust?

Ei Ei Ei Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Ei Ei Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Jah (9010) Ei Ei Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vä- henemist või hävimist?

Ei Ei Ei Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutata- vate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihe-

Jah (ida-võsalill) Ei Ei Ei

Mõju suund ja olulisus 0 0

Käitamise etapp

Seiremastide kasutus: tegu on mehitamata mas- tiga, seire toimub tehnika abil.

Seiremastide hooldus: hoolduse vajadusel külas- tatakse masti ala mootorsõidukitega, prognoosi- tav keskmine külastatavus on 1 kord kuus. Rikke korral võib olla vajalik tihedam külastamine kuni rikke likvideerimiseni.

Seiremasti käitamisega otseselt mõjusid liigile ei kaasne. Liigi esinemist ei ole reaal- selt alal aastaid tuvastatud.

Kaudselt võib ligipääsuteed olla võimalik kasutada ka niidu hooldustöödeks. Hooldus- tööd parandaks potentsiaalselt elupaiga seisundit.

Seiremasti käitamisega otseselt mõjusid liigile ei kaas- ne. Liigi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvasta- tud.

Kaudselt võib ligipääsuteed olla võimalik kasutada ka niidu hooldustöödeks. Hooldustööd parandaks po- tentsiaalselt elupaiga seisundit.

Mõju suund ja olulisus 0 0

Sulgemise etapp

Pole asjakohane, sest sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele vajadusele koostatakse eraldiseisev KMH.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

66

dust?

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saa- vutamist?

Ei Ei Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), mil- lest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ei Ei Ei

5.1.4. Leevendavate meetmete kavandamine

Tabel 25. Leevendavate meetmed ja nende tõhusus.

Mõjutatav element

Tegevus Meede Tõhusus Jääkmõju

Puhatu loodusala elupaigatüüp 9010*

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ juurdepääsutee rajamine elektri- liini kaitsevööndi alale

Vältida rajatava juurdepääsuteega külgnevana kuivenduskraavide rajamist. Natura elupaikadega külg- nevatel tee osadel tohib rajada madalaid küvette, millel puudub laiem mõju pinnase veerežiimile ja seega metsakooslustele. Tee ala (küveti serv) rajada nii, et see ei paikneks kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile lähemal kui praegune maastikusõidukite raja serv, vältimaks veerežiimi muutust koosluse esinemisalal.

Tõhus Mõju puu- dub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

67

Joonis 30. Seiremasti Poruni jõe suue juurdepääsutee piirkond kõrgepingeliini kaitsevöön- dis. Alus: Maa-amet_kaldaerofoto_ID3634610_2020-06-02

Juhul kui projekti koostamisel ilmneb vajadus sügavamate teega külgnevate kraavide rajamiseks tuleb suurendada kraavi ja elupaigatüübi vahelist kaugust vältimaks kuivenduse mõju kooslusele. Projektee- rimisel tuleb tagada, et veerežiimi muutust elupaigatüübi esinemisalal ei põhjustata.

Puhatu loodusala elupaigatüüp 9010*

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ juurdepääsutee rajamine elupai- gatüübile 9010*

Natura elupaika läbival juurdepääsutee osal minimeerida tee laius ja säilitada maksimaalselt väärtus- likku metsakooslust st maksimaalselt kavandada tee 9010 elupaiga tunnustele mittevastavale eraldise- le. Tee asukoht projekteerida maksimaalselt puude paiknemist, kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja maapinna reljeefi arvestades. Vältida kuivenduskraavide rajamist elupaigatüüpi läbiva tee osaga külg- nevalt. Elektrivarustus projekteerida elupaigatüübi 9010* esinemisalal kaablisse ja maksimaalselt tee-alale või sellega vahetult külgnevalt vältimaks kaitsevööndi ja sellega kaasneva raie vajadust.

Tõhus Mõju puu- dub

Puhatu loodusala elupaigatüüp 9010*

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ seirepositsiooni rajamine elupai- gatüübile 9010*

Nihutada positsioon esialgu kavandatud asukohast madalama esinduslikkusega elupaigatüübi eraldise- le (algne asukoht jääb osaliselt B esinduslikkusega koosluseosale, mõju vältimiseks kaitse-eesmärgile kavandada positsioon C esinduslikkusega eraldisele). Variandid asukoha nihutamiseks on:

Variant A – väike lagendik, veidi kõrgem koht 590 10’ 24.42720’’ N 270 51’ 55.24200’’ E

Variant B – veidi kõrgem ja lagedam koht. 590 10’ 25.61520’’ N 270 51’ 57.66480’ E

Punktist jõe suunas paiknevaid vanasid haabu ja kaski tuleb maksimaalselt säilitada.

Variant C – maastikuliselt sobiv, ida-võsalilledest kõige kaugemal ja elupaika läbiv tee alani oleks kõige lühem. 590 10’ 26.45760’’ N 270 51’ 56.89080’’ E

Tõhus Mõju puu- dub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

68

Joonis 31. Positsiooni "Poruni jõe suue" nihutamise variandid vältimaks mõju loodusala kaitse- eesmärkidele.

Juurdepääsutee variant A korral oleks juurdepääsutee C esinduslikkusega eraldist läbiv pikkus kuni 63 m, variandi B korral kuni 80 m ja variandi C korral kuni 50 m (algse trassi pikkus 145 m).

Puhatu loodusala liik vingerjas

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ masti ehitus ning juurdepääsutee Gluboki oja üle- tuskoha ehitus

Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (soovitavalt alates juu- list kuni septembri lõpuni), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.

Ehitustööde käigus ja edasistel võimalikel hooldustöödel vältida Narva jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava raske- tehnikaga. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinad ning seadmeid. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

Tõhus Mõju puu- dub

Puhatu loodusala liik Ida-võsalill

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ masti ehitus

Liigi kasvukoht tuleb ehitustegevuse perioodiks tähistada vältimaks juhuslikku tallamist ehitustehnika- ga või ehitusmaterjalide paigutamist taime kasvukohale. Vältimaks võimalikku valgustingimuste muutuse riski ja võimalikku tallamiskoormuse tekke riski, siis tuleb positsiooni asukohta nihutada ida-võsalille kasvukohast kaugemale vastavalt Joonis 31 esitatud

Tõhus Mõju puu- dub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

69

variantidele A, B või C.

Puhatu linnuala liik teder (män- guala häiring)

Positsioonide „MJ lõunas“ ja „Poruni jõe suue“ vahelise tee ehitus

Ehitustöid vältida tetrede mänguajal (aprill ja mai). Tõhus Mõju puu-

dub

Puhatu linnuala liik laanepüü (võimalik pesitsu- se häiring)

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ ning selle juurde- pääsutee ehitus

Raiet ja ehitustöid vältida lindude pesitsusperioodil (15.03–15.07). Tõhus Mõju puu-

dub

Puhatu linnuala liigid teder, laa- nepüü, metsis

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ kasutamine

Vantidega kinnituvate mastide rajamisel tähistada vandid linnustiku hoiatusmärgistega vältimaks või- malikke kokkupõrkeid.

Tõhus Mõju puu- dub

Puhatu linnuala liigid teder, laa- nepüü, metsis, karvasjalg-kakk

Positsiooni „Po- runi jõe suue“ juurdepääsutee kasutamine

Määrata seirepositsioonide Puhatu linnualale rajatav ligipääsutee lõik ametkondlikuks kasutuseks vältimaks selle kaudu linnuala külastuse üldist suurenemist.

Tõhus Mõju puu- dub

Struuga loodusala elupaigatüüp 3260 ja Narva jões elutsevad liigid

Positsioonide „Kaunissaar“, „Smolka“, „Ener- geetik 1“, „Ener- geetik 2“, „Jõe tn“, „Karjamaa“, „Karoli“, „Karoli lisa“, „Karoli lisa 1“ ja nende juur- depääsuteede ehitus.

Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.

Ehitustööde käigus ja edasistel võimalikel hooldustöödel vältida Narva jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava raske- tehnikaga. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinad ning seadmeid. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

Tõhus Mõju puu- dub

Struuga loodusala elupaigatüüp 3260 ja Narva jões elutsevad liigid

Positsioonide „Kaunissaar“, „Smolka“, „Ener- geetik 1“, „Ener- geetik 2“, „Jõe tn“, „Karjamaa“, „Karoli“, „Karoli lisa“, „Karoli lisa 1“ kasutus

Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit.

Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogu- mahust.

Mahutid peavad olema varustatud ületäitmise kaitseklapiga ja lekkedetektoriga. Kuna mast on mehi- tamata, siis peab lekkedetektori signaal olema suunatud lähimasse piirivalve kordonisse.

Kütuse transportimine peab toimuma selleks toodetud kütuse transpordimahutiga.

Seiremastides peab olema kütusemahuti juures adsorbendi mahuti. Juhul kui tankimisel tekib kütuse leke, siis tuleb see koheselt adsorbendi abil likvideerida. Kütusemahuti täitmisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud vastava juhendamise tööde teostamiseks.

Tõhus Mõju puu- dub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

70

Struuga loodusala elupaigatüüp 6450

„Karoli lisa“, „Ka-

roli lisa 1“ ja nen- de juurdepääsu- teede ehitus – ehitusaegsed mõjud.

Ehitustegevus tuleb viia läbi kuival perioodil või külmunud pinnase korral. Ehituslike võtetega tuleb maksimaalselt vähendada ehitustegevusest kahjustatava ala ulatust. Vältida rasketehnikaga pinna- se kahjustamist (rööbaste teket). Täpne lahendus tuleb määrata ehitusprojektis, kuid pinnase kahjus- tuste vältimiseks on asjakohane kasutada raskete ehitusmasinate alusena nt ehitusmatte, mis väldivad pinnase kahjustusi ning on peale ehitustegevuse lõppu eemaldatavad (Joonis 32).

Tõhus Puudub

Struuga loodusala elupaigatüüp 6450

„Karoli lisa“, „Ka-

roli lisa 1“ ja nen- de juurdepääsu- teede ehitus.

Valdavalt toimub elupaigatüübi pindala vähenemine juurdepääsutee rajamiseks. Kuna alale on kavan- datud minimaalse ruumivajadusega seiremastid, siis mastide enda ruumivajadus on väga väike (2×17×17 m). Juurdepääsuteed võib lisaks riigipiiri kaitsele olla võimalik kasutada ka koosluse taasta- miseks ja hooldamiseks. KKK alusel on tegemist taastatava koosluseosaga, kuid senini ei ole suudetud tegevust ellu viia. Juhul kui ligipääsuteed võimaldatakse PPA poolt kasutada ka koosluse taastamiseks ja hooldamiseks, siis on võimalik selle abil vältida elupaiga seisundi jätkuvat halvenemist. Juurdepää- sutee peab olema vastupidav nii üleujutuse tingimustele kui võimalikele heina- ja silokoormate- le, mille väljaveo vajadus tekib luha hooldustöödel. Teelt peab olema tagatud hooldussõidukite ma- hasõidu võimalus ja see ei tohi takistada niidu potentsiaalset karjatamist.

2021. a KMH raames teostatud Natura elupaikade inventuur Karoli luhal näitab, et juba praegu on 2,2 ha suurune ala niivõrd kinnikasvanud, et ala ei ole liigituv enam elupaigatüübiks 6450 (potentsiaal- selt kujuneb ala elupaigatüübiks 9080). Seega elupaiga säilimiseks on vajalik selle hooldustööde alus- tamine.

Rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele/plaatidele või ujuvalt vms (vt Joonis 34, Joonis 35). Täpne la- hendus tuleb määrata projekteerimisel, kuid tee projektis tuleb välistada teetammi paisutav mõju suurvee olukorras ning tagada tuleb vee vaba liikumine lammialal. Oluline on, et looduslik veerežiim lammialal ei muutuks, st vesi saaks liikuda ning ei saa tekitada olukorda, kus rajatud tee on kõrgem ja vesi jääb nö kõrgendiku/valli vms taha. Tee rajamisel tuleb jälgida maastiku looduslikku kulge- mist.

Karoli lisa ja Karoli lisa 1 positsioonide tee projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et looduslik veerežiim ei muutu.

Kaitseala valitseja peab andma nõusoleku (vastavalt Alutaguse rahvuspargi kaitse eeskirjale) ehitus- loa/ehitusteatise menetluses ning saab selle raames kontrollida tingimuste täitmist ja vajadusel seada täiendavaid tingimusi.

Kavandada kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide esinemisalal elektrivarustus kaablisse ja võima-

Tõhus Puudub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne 06.04.2022

71

likult tee alale või vahetult teega piirnevalt vähendamaks elupaiga kahjustamist.

Struuga linnuala liigid sooräts ja rohunepp

„Karoli lisa“, „Ka- roli lisa 1“ ja nen- de juurdepääsu- teede ehitus.

Tegevus ei avalda liikidele otseselt negatiivset mõju, sest Karoli luhal pole seoses luha halveneva sei- sundiga liike aastaid pesitsemas kohatud.

Pesitsemise taastumisel võib esineda vähene kokkupõrke oht masti vantidega. Sellest lähtuvalt eelis- tada antud positsioonidel ilma vantidega torumaste või vantidega sõrestikmastide kasutamisel tähis- tada vandid lindude hoiatusmärgistega.

Kavandada elektrivarustus maakaabliga vältimaks lindude kokkupõrkeid elektriliiniga.

Tõhus

Tõhus

Tõhus

Puudub

Puudub

Puudub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

72

Kuna Karoli lisa ja Karoli lisa 1 positsioonide seiremastide ja juurdepääsutee ehituse osas on mitmeid ehituslikke lahendusi kuidas tagada leevendavate meetmete tõhusus ning minimeerida mõju lamminiidule, siis on järgnevalt toodud näited võimalikest lahendustest.

Ehituslike võtetega tuleb maksimaalselt vähendada ehitustegevusest kahjustatava ala ulatust. Vältida rasketehnikaga pinnase kahjustamist (rööbaste teket). Täpne lahendus tuleb määrata ehitusprojektis, kuid pinnase kahjustuste vältimiseks on asjakohane kasutada raskete ehitusmasinate alusena nt ehitusmatte, mis väldivad pinnase kahjustusi ning on peale ehitustegevuse lõppu eemaldatavad (Joonis 32).

Joonis 32. Ehitusaegsete pinnasetugevdusmattide näidised. Vasakul GeoSystems kummimatid ja paremal puidust paneelid (Partington jt, 2016).

Rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele või ujuvalt vms. Täpne lahendus tuleb määrata projekteerimisel.

Truupide kasutamisel tuleb arvestada, et tegu on muutliku veerežiimiga alaga (vooluhulgad on väga varieeruvad). Kasutada tuleb seega piisava suure diameetriga ning tihedalt asetsevaid truupe (Joonis 33

). Truupide asukoht tuleb määrata ehitusgeoloogiliste tingimuste alusel. Truubid tuleb paigutada asukohtadesse, kus reaalselt esineb suurem vee liikumine24.

Joonis 33. Truupide kasutamine muutliku veerežiimiga märgaladele teede ehitamisel (Partington jt 2016).

24 Partington, M., Gillies, C., Gingras, B., Smith, C. & Morissette, J. 2016. Resource roads and wetlands: a guide for planning, construction and maintenance.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

73

Truupe võib kombineerida vett läbilaskvate materjalidega (nt kivid, palgid). Sellistel juhtudel on oluline, et vett läbilaskev kiht oleks eraldatud peene fraktsiooniga tee kihtidest nt geotekstiili abil. Muidu toimub materjali ummistumine ning vee liikumine ei ole tagatud.

Joonis 34. Vett läbilaskva materjali ja truupide kombineeritud lahendused märgaladele teede ehitamisel (Partington jt 2016).

Võimalik on ka tee tõsta maapinnast kõrgemale tagades vee liikumine tee alt. Maailmapraktikas on selleks kasutatud nt plokkide peale ehitatud lahendusi (Joonis 35).

Joonis 35. Plokkidel ehitatud tee märgalal. Foto: Landmark Solutions Ltd. https://www.landmark-solutions.ca/project/49/

Tee projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et lamminiidu hoolduseks on vajalik et niiduk pääseks niidualale. Samuti et tee ei kujutaks endast kariloomadele ohtu. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata tee püsivusele – tagada tuleb, et suurvesi ei kannaks teed (või selle osasid) minema.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

74

Seirepositsioonide juurdepääsuteed on vajalik peale rajamist ka hooldada. Tee seisundi ülevaatust tuleb teostada regulaarselt vähemalt kord aastas. Ülevaatuse käigus tuleb tähelepanu pöörata truupide vm vee läbilaskvust tagavate struktuuride seisundile. Hoolduse vajadus tuleb otsustada lähtuvalt tee seisundist. Lisaks ehituslikule seisundile tuleb jälgida ka muutusi lamminiidu koosluses. Kui koosluses on märgata veerežiimi muutustest tulenevaid muutusi, siis tuleb parandada vee läbilaskvust (puhastada truubid, paigaldada täiendavad truubid vms).

5.1.5. Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Kavandatavatest seirepositsioonidest on potentsiaalselt Puhatu loodus- ja linnuala mõjutav positsiooni „Poruni jõe suue“ ning selle juurdepääsutee rajamine ning Struuga loodus- ja linnuala mõjutatav positsiooni „Karoli lisa“ ja „Karoli lisa 1“ ning nende juurdepääsuteede rajamine. Kõigi positsioonide puhul on mõju Struuga loodusala kaitse- eesmärgiks olevale Narva jõele ja selle elustikule veekaitseliste meetmete (vt ptk 5.1.4) rakendamisel hõlpsasti välditav.

Natura hindamisel ilmnes, et positsiooni „Poruni jõe suue“ ning selle juurdepääsutee rajamisega kaasneb loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 9010* pindala vähenemine ning risk ida-võsalille kasvukohas tallamiskoormuse suurenemiseks ja valgustingimuste väheseks muutuseks. Vältimaks negatiivset mõju loodusala kaitse- eesmärkidele tuleb positsiooni asukoht nihutada madalama esinduslikkusega koosluseosale ning eemale kaitse-eesmärgiks oleva liigi ida-võsalill kasvukohast. Positsiooni nihutamisel Tabel 25 esitatud asukohtadesse ning samas tabelis esitatud leevendavate meetmete rakendamisel ei halvenda tegevus loodusala kaitse-eesmärgi saavutamist. Standardandmebaasi alusel on Puhatu loodusala kaitse-eesmärgiks 1520 ha elupaiga kaitse. EELIS andmetel on loodusalal inventeeritud 1562,8 ha elupaigatüüpi kuuluvaid metskooslusi. Kahjustatav kooslus paikneb loodusala servas ning tegu ei ole kõrge esinduslikkusega eraldisega (eraldis on C esinduslikkusega). Ida- võsalille kasvukohta tegevus ei mõjuta. Loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ning terviklikkust seega ei mõjutata. Puhatu loodusala ja Puhatu linnualale avalduda võivaid mõjusid on võimalik vältida rakendades ptk 5.1.4 esitatud leevendavaid meetmeid. Meetmete rakendamisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

„Karoli lisa“, „Karoli lisa 1“ ja nende juurdepääsuteede ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6450 pindala umbes 1 ha ulatuses. Kuna alale on kavandatud minimaalse ruumivajadusega seiremastid, siis mastide enda ruumivajadus on väga väike (2×17×17 m). Kaitsekorralduskava alusel on tegemist taastatava koosluseosaga, kuid senini ei ole suudetud tegevust ellu viia. Allesjääva Karoli luha lamminiitude seisundi parandamisel on negatiivne mõju kaitse-eesmärkidele välditud, sest pärsitakse lamminiidu seisundi halvenemist, mis muidu viiks tõenäoliselt oluliselt suurema elupaiga vähenemiseni. Ala kaitsekorralduskava alusel on Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikkusega vähemalt B. EELIS andmetel on alal 672,8 ha A või B esinduslikkusega lamminiite. Seega ei välista tegevus kaitse-eesmärgi täitmist. Rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele või ujuvalt või kasutada muud sobilikku ehituslikku lahendust. Tee projektis tuleb välistada teetammi paisutav mõju suurvee olukorras. Meetme järgimisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

75

Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele negatiivset mõju tegevusega ei avaldata. Lamminiidu hooldamisel on tõenäoline linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide poolt Karoli luha taasasustamine. Luha taasasustanud liikidele mõju vältimiseks tuleks ettevaatusabinõuna alal eelistada torumastide või vantide kasutamisel nende tähistamist lindude hoiatusmärgistega.

5.2. Mõju taimestikule

Käesolevas peatükis ei käsitleta mõju Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele ja taimeliikidele. Mõju neile on käsitletud ptk-s 5.1.

Planeeritavate seirepositsioonide rajamise mõju taimkattele avaldub peamiselt läbi kolme teguri:

− otsene kahjustav mõju isenditele, mis jäävad seirepositsioonide ja nende ligipääsuteede ehitusaladele;

− veerežiimi muutus seoses seiremastide vundamentide ning juurdepääsuteede teetammi ja teekraavide rajamisega;

− juhtudel, kus seirepositsioon või juurdepääsutee kattuvad metsaaladega, alalt puistu eemaldamine ja sellest tingitud valgustingimuste muutused raiet ümbritseval alal.

Otsene ja pöördumatu on nimetatud mõjuteguritest esimene. Mõju taimestikule võib olla oluline kui ehitusalad kattuvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega või kõrge väärtusega taimekooslustega. Arvestades ehitusalade võrdlemisi väikseid mõõtmeid, siis ei saa antud projekti puhul oluliseks pidada keskmise või väheväärtuslike taimekoosluste eemaldamisega kaasnevat mõju.

EELIS andmebaasi alusel ei kattu ühegi seirepositsiooni asukoht kaitsealuste liikide või metsa vääriselupaikade esinemisaladega. Arvestades koosluste iseloomu, siis on suurim tõenäosus kaitsealuste taimeliikide esinemiseks positsioonide „Poruni jõe suue“, „Karjamaa“, „Karoli lisa“ ja „Karoli lisa 1“ aladel.

Kõik nimetatud piirkonnad on 2017. a ja 2018. a taimestiku osas inventeeritud Narva jõe patrullraja projekti koostamise raames. Samuti teostati võimalike taimestikuliselt väärtuslike positsioonide kontrollimine 2021. a aprillis Marje Talvise poolt. Kavandatavatel seirepositsioonide ehitusaladel kaitsealuste taimeliikide esinemist ei tuvastatud.

EELIS andmebaasi alusel kattub positsioonide „MJ lõunas“ ja „Poruni jõe suue“ vahelise ühendustee ala III kaitsekategooria liikide kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp ja balti sõrmkäpp leiukohtadega. Tegu on liikidega, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liikidena III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. EELIS vaatlusandmed pärinevad aastast 2006. Hilisematel vaatlusandmetel antud asukohas käpaliste esinemist ei ole täheldatud. Käpalised võivad küll ebasoodsate kasvutingimuste korral olla kohati aastaid nn uinunud olekus, kuid arvestades viimastel aastatel kirjeldatud vaatluste puudumist, liikide võrdlemisi laialdast levikut Eestis ning kavandatava juurdepääsutee iseloomu ja asukohta (kõrgepingeliini kaitsevöönd), siis ei ole oodata selle rajamisega kaasnevana olulist mõju nimetatud liikide populatsioonidele laiemalt.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

76

EELIS andmebaasi alusel kattub positsiooni „Kõrgesoo“ juurdepääsutee III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaiba leiukohaga umbes 400 m lõigul. EELIS vaatlusandmed pärinevad aastast 1997, arvukuse kohta andmed puuduvad, tegu on väga ulatusliku registrisse kantud leiukohaga. Tegu on liigiga, mis on iseloomulik lubjarikastele madalsoodele, seega on võimalik selle liigi isendite jätkuv kohatine esinemine soodsatel aastatel ka kavandatava positsiooni juurdepääsutee alal.

Soo-neiuvaip on Eestis vähenenud arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine. Arvestades kasvukoha suurust, siis on oodata juurdepääsutee rajamisega kaasnevana vähest negatiivset mõju kasvukohale.

Ehitustegevusega kaasneb pinnase veerežiimi muutus seirepositsioonide ja nende juurdepääsuteede vahetus ümbruses. Veerežiimi muutus muudab taimestiku jaoks kasvutingimusi. Mõju on ulatuslikum liigniiskete koosluste esinemise aladel. Jättes kõrvale Natura aladel taimekooslused (käsitletud ptk 5.1), siis on lähtuvalt loodusliku taimestiku esinemisest ning väljakujunenud veerežiimist, lähtuvalt tegevusest enim potentsiaalselt mõjutatud Kõrgesoo ja Karjamaa positsioonid.

Karjamaa positsiooni ala on heas seisundis hooldatav lamminiit. Maismaast lõikab lamminiidu ära hooajaliselt toimiv vanajõe säng. Juurdepääsuteed rajades on oluline vooluteed mitte sulgeda. Vee vaba liikumise tagamisel väheneb küll tegevuse tagajärjel koosluse pindala tee ja seiremasti aluse pinna arvelt, kuid mõju võib pidada vähesel määral negatiivseks.

Kõrgesoo osas on tegu siirdesooga ning seirepositsiooni juurdepääsutee tuleb rajada läbi soo. Taimestikule ja sookooslusele tervikuna mõju minimeerimiseks ning tee püsivuse tagamiseks tuleb tee projekteerimisel tagada pinnasevee liikumine. Eelistatud on vaiadel või ujuvad teelahendused. Arvestades, et tegu ei ole kõrge väärtusega sookooslusega, siis võib juurdepääsutee ja seiremasti rajamisega kaasnevat mõju pidada vähesel määral negatiivseks.

Tabel 26. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju vältimiseks taimestikule. Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

„Karjamaa“ lamminiit

Juurdepääsutee projektis tuleb arves- tada, et pinnavee vooluteed ei tohi tõkestada.

Tõhus Vähene negatiivne mõju otsese pindala vähenemise tõttu.

„Kõrgesoo“ sookooslus ja soo-neiuvaiba leiukoht

Tee projekteerimisel ja rajamisel ta- gada pinnasevee liikumine.

Ehitustegevus viia läbi maksimaalselt kuival perioodil või külmunud pinnase korral, ehitustegevuse tallamiskahjus- tuste minimeerimiseks kasutada sobi- likke ehituslikke meetmeid (nt alus- mattide kasutamine).

Tõhus Vähene negatiivne mõju otsese pindala vähenemise tõttu.

MJ lõunas“ ja „Poruni jõe suue“ vahelise

Positsioonide „MJ lõunas“ ja „Poruni jõe suue“ vahelise tee ning „Kõrge- soo“ juurdepääsutee ehitustegevuse

Tõhus Vähene negatiivne mõju otsese pindala vähenemise tõttu.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

77

ühendustee ala III kaitsekate- gooria käpaliste leiukohad.

mõju minimeerimiseks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele tuleb tee rajamiseks vajalikud raied teostada külmunud pinnasega, vältida kasvu- kohale raiejäätmete kuhjamist või nende sealset põletamist.

Ehitustegevuse perioodil vältida pin- nase ja ehitusmaterjalide hoiustamist kaitsealustele liikidele sobilikes kasvu- kohtades.

Kõik positsioo- nid

Narva jõe ääres esineb rohkelt karu- putke. Seirepositsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas, kus on karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisal- datav pinnas laotakse pärast tagasi samale kohale, kus kaevetöid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, tuleb teisaldatav pinnas transportida lähi- masse tõrjes olevasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel põhjalikult puhas- tada samas kohas, kuhu materjal vee- ti. Arvestada tuleb sellega, et Kesk- konnaamet käib sellistes kohtades riiklikku tõrjet tegemas ja antud koh- tadesse peab olema tagatud juurde- pääs. Kõik uued leitavad kolooniad, mille olemasolust Keskkonnaamet ei tea, aga mis töö käigus leitakse, tuleb saata GPS punktidena antud piirkonna spetsialistile. Karuputke tõrjes olevaid kolooniaid näeb Maa-ameti kodule- helt https://xgis.maaamet.ee/xgis 2/page/app/karuputk

Tõhus Positiivne mõju

5.3. Mõju loomastikule, sh linnustikule

Käesolevas peatükis ei käsitleta mõju Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Mõju neile on käsitletud ptk-s 5.1.

Kavandatava tegevusega ei põhjustata piirkonna loomastikule laiemalt olulisi häiringuid ega nende elupaikade kadu. Seiremastide ja juurdepääsuteede rajamisega kaasnevad loomastikule ajutised, kuid väheolulised häiringud müra näol ning tehnika ja inimeste liikumise tõttu. Seiremastide kasutusfaasis on tee liiklustihedus niivõrd väike, et olulisi häiringuid loomastikule ei kaasne.

Mitmete seiremastide lähialal on registreeritud erinevate nahkhiireliikide elupaiku. Nahkhiired kasutavad Narva jõge ja selle kaldaalasid lennu- ja toitumisalana. Päevaseid varjepaiku ega talvitumisalasid seiremastide piirkonnas teadaolevalt ei esine. Kavandatava tegevusega nahkhiirte elupaiku ei kahjusta. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on vähesed ning nende mõju nahkhiirtele ei ole oluline. Kuigi varjepaiku ega

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

78

poegimiskolooniatele sobivaid paiku ehitustööde piirkonnas teada ei ole ning nende esinemise tõenäosus on väike, tuleks ettevaatusabinõuna siiski vältida raietöid häiringu välistamiseks perioodil 15.05-15.08. Meetme rakendamisel ei ole oodata olulist ehitustegevuse mõju nahkhiirtele.

Seiremastide ja juurdepääsuteede kasutusintensiivsus on madal ning sellega seonduvalt nahkhiirtele olulist mõju oodata ei ole. Seiremaste ei valgustata ja tegu ei ole müraallikatega, seega neist lähtuv häiring puudub.

Seiremastidele paigaldatakse piirivalve tagamiseks vajalik tehnika, sh seiresüsteemid (radarid). Radar on peegeldunud või tagasisaadetud signaalide kasutamisel põhinev raadiojaam objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks. Piirivalveradarid on valdavalt aktiivset raadiolokatsiooni kasutavad seadmed – objekti kiiritatakse raadiolainetega ja võetakse vastu objektilt peegeldunud (hajunud) raadiolaineid. Raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedusalas 9 kHz kuni 3000 GHz. Nahkhiirte puhul on täheldatud, et nad väldivad kõrgendatud elektromagnetkiirgusega alasid, nagu seda on radarite ümbrused. Nahkhiirte aktiivsus langeb aladel, kus elektrivälja tugevus on kõrgem kui 2 v/m. Uuringu käigus on tuvastatud nahkhiirte väiksem aktiivsus 200 m raadiuses radaritest 25 . Kasutatavate radarite elektrivälja tugevused erinevatel kaugustel sõltuvad paljudest tehnilistest aspektidest, mis pole käesoleva KMH koostamisel teada (seadmete täpsed parameetrid selguvad vastava hanke korraldamisel). Arvestades, et kavandatavate seiremastide 200 m potentsiaalses mõjualas ei esine nahkhiirte talvitumisalasid või teadaolevaid olulisi päevaseid varjealasid, siis ei ole oodata seiremastide rajamisega kaasnevat olulist negatiivset mõju nahkhiirtele.

Seirepositsioonide ja nende juurdepääsuteede rajamisel kaasneb ehitusmüra. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Karoli luha piirkonda kavandatavad positsioonid jäävad EELIS kohaselt jõgitiiru elupaiga (KLO9123273) lähedusse. Samuti on käesoleva KMH raames läbiviidud linnustiku inventuur näidanud looduslikus seisundis aladele kavandate positsioonide piirkonnas lindude võimalike pesitsusalade paiknemist. Kaitsealuste linnuliikide teadaolevatel ja potentsiaalsetel esinemisaladel tuleb vältida mürarikkaid ehitustegevusi pesitsusperioodil (15.04–31.07). Meetme rakendamisel ei ole oodata olulist ehitusaegset mõju linnustikule. Kasutusaegset olulist müra vms häiringuid linnustikule seiremastidega samuti ei kaasne. Arvestades eeldatavalt mastide külastamise harva vajadust inimese poolt, siis ei ole oodata inimese kohalolekuga kaasnevat olulist häiringut linnustikule mastide kasutusperioodil.

Seirepositsioonid on kavandatud Narva jõe kaldaalale, mitmed positsioonidest paiknevad vahetult jõe kaldal. Kohati on juurdepääsuteede rajamisel vaja ületada kraave, liigniiskel perioodil moodustuvaid ajutisi veekogusid ja üleujutatavaid alasid. Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööd ning ebaõigete töövõtete korral on oht ehitusel kooritud pinnase kandumiseks veekeskkonda, kus see mõjutab negatiivselt jões elutsevate liikide (vingerjas, tõugjas, Euroopa harjus, võldas, tiigikonn, hink) elupaiku. Mõjude vältimiseks tuleb liigniisketes piirkondades teostada pinnasetööd

25 Nicholls , B., Racey, P., A. 2007. Bats Avoid Radar Installations: Could Electromagnetic Fields Deter Bats from Colliding with Wind Turbines?

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

79

madalveeperioodil, mis aitab vältida heljumi sattumist veekeskkonda. Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi paigutada veekogude veekaitsevööndi ulatusse, samuti üleujutatavatele aladele. Meetmete järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju vee-elustikule.

Tabel 27. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju vältimiseks loomastikule.

Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

Nahkhiired Narva jõgi on teadaolevalt nahkhiir- te toitumisala. Vältida puude raie- töid ja võsa eemaldamist häirimise välistamiseks perioodil 15.05- 15.08. Nahkhiired kasutavad päev- aste varjepaikadena puude õõnsu- seid. Puude raiel silmas pidada se- da, et alles jääksid suured puud, eriti sellised, kus on õõnsused, lah- tine koor jne.

Tõhus Oluline mõju nahk- hiirtele puudub

Linnud (posit- sioonid Kõrge- soo, AÜ Koidu- valgus, MJ Lõunas, Poruni jõe suue, Kar- jamaa, Karoli, Karoli lisa ja Karoli lisa 1)

Raiet, võsa eemaldamist ja mürarik- kaid ehitustöid vältida lindude pe- sitsusperioodil (15.04–31.07).

Tõhus Oluline mõju linnus- tikule puudub

Vee-elustik Liigniisketes piirkondades teostada pinnasetöid madalveeperioodil, mis aitab vältida heljumi sattumist vee- keskkonda.

Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogude vee- kaitsevööndi ulatusse, samuti üleujutatavatele aladele.

Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehni- kaga.

Ehitustööde tegemisel tuleb kasu- tada tehniliselt korrasolevaid masi- nad ning seadmeid.

Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd

Tõhus Oluline mõju vee- elustikule puudub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

80

peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sat- tumine pinna- ja põhjavette.

5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Käesolevas peatükis ei käsitleta dubleerimise vältimiseks ptk-s 5.1 käsitletud kaitstavaid loodusobjekte ehk linnu- ja loodusalasid.

Seirepositsioonide aladel on puutumus kahe siseriikliku kaitse all oleva kaitsealaga – Narva jõe alamjooksu hoiuala (positsioonid Kaunissaar, Smolka, Energeetik 1 ja 2 ning Jõe tn piirnevad) ja Alutaguse rahvuspark (Poruni jõe suue, Karoli lisa ja lisa 1 jäävad alale, Karjamaa ning Karoli piirnevad).

Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. Narva jõe hoiuala on moodustatud Struuga loodusala kaitsmiseks ning alade kaitse-eesmärgid on valdavalt kattuvad. Hoiuala kaitse-eesmärkideks on täiendavalt merisuti ja vinträime kaitse. Mõlemad liigid elutsevad Narva jõe alamjooksul, kuid tegu ei ole siseriiklikult kaitse all olevate liikidega. Kuna tegu on vees elutsevate liikidega, siis eeldatav mõju neile puudub. Seda juhul kui rakendatakse KMH aruandes esitatud veekaitselisi meetmeid.

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;

4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

81

rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);

5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

82

angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Alutaguse rahvuspark hõlmab valdavat osa Alutaguse madalikust. Piirkonna eripäraks on läbi aegade olnud hõre inimasustus ja suured asustamata loodusmaastikud. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- (54%) ja metsamaastikud (42%). Arvestades rahvuspargi väga ulatuslikku pindala ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide ning koosluste paiknemist, siis ei kaasne kavandatava tegevusega kaitseala kaitse- eesmärkide kahjustamist. Tegu on võrdlemisi väiksemahulise ehitustegevusega, mille tagajärjed ei põhjusta kaitstavatele loodusmaastikele olulist mõju. Siiski esineb teatav oht kahjustada seirepositsiooni „Poruni jõe suue“ juurdepääsutee rajamisel ajaloolis- kultuurilist väärtust kandvaid objekte.

Tabel 28. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

Alutaguse rah- vuspargi kaitse eesmärk: kaits- ta piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis- kultuurilisi ob- jekte

Positsiooni Poruni jõe suue juurde- pääsutee projekteerimisel tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et metsaalal paikneb militaarpärandi objekte (kunagise kaitseliini osa- sid). Tee tuleb kavandada väljas- poole militaarpärandilist väärtust kandvaid objekte.

Tõhus Oluline mõju rah- vuspargi kaitse- eesmärkidele puu- dub

5.5. Mõju veekvaliteedile ja –režiimile

Narva jõe keskjooksul (Kuningakülast põhja poole jäävad alad) ja ka Vasknarva vahetus läheduses on tegu Devoni Narva lademe dolomiidi, savi ja aleuroliidi aluspõhjaga. Narva ladet, erinevalt ülejäänud Devoni lademetest, peetakse põhjavee seisukohast pigem veepidemeks ja reeglina antud kihist põhjavett ei saa. Seega kui välja arvata Karoli jõe suudmeala piirkond, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi lademed, siis on enamik põhjaveest projekteeritud seiremastide ja juurdepääsuteede alal kaitstud, kuigi põhjaveekaitstuse kaardi alusel on Narva jõe alam- ja keskjooksu aladel tegu valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega26.

Kuna seiremastid paiknevad niivõrd Narva jõe lähedal, siis mastide käitamisest tekkida võiv ja ära voolav potentsiaalne reostus (nt seiremastis asuva kütusemahuti lekkimine) jõuab pigem Narva jõkke, kui imbub põhjavette. Sama kehtib võimaliku ehitusaegse reostuse leviku kohta.

26Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. NARVA JÕE PATRULLRADADE RAJAMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE. STRUUGA MKA JA PUHATU LKA HÜDROGEOLOOGILINE UURING.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

83

Kavandatav tegevus ei suurenda ka põhjavee tarvet. Seega mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile puudub.

Kavandatav tegevus võib mõjutada pinnavee kvaliteeti seiremastide ja juurdepääsuteede ehitusperioodil juhul kui toimub veekogu kallaste kahjustamine ja heljumi sattumine veekogusse. Korrektsel ehitustegevuse korraldamisel on võimalik vältida mõju pinnaveekogudele (vt Tabel 27).

Pea kõik seirepositsioonid paiknevad jõe kaldaalal, kus tuleb ehitustegevuseks eemaldada ehitusalalt kaldapealne puittaimestik. Arvestama peab, et kaldaäärsel taimestikul on oluline roll kallaste erosiooni vähendamisel (juured kindlustavad pinnast). Seega tuleb mastide projekteerimisel tagada mastide püsivus keerukates ehituslikes tingimustes. Ehituslikult tuleb tagada kalda stabiilsus.

Mitmed seirepositsioonid paiknevad soistel, tugevalt liigniisketel ja kohati üleujutatavatel aladel. Vundamendi konstruktsioonide rajamine liigniisketele aladele muudab pinnasevee režiimi konstruktsioonide vahetus ümbruses (püsiv mõju umbes 10 m raadiuses). Samuti on veerežiimile mõju avaldumist oodata teede rajamisel liigniisketele aladele. Positsioonile Poruni jõe suue juurdepääsutee ja Gluboki oja ristumise asukohta on vajalik silla või truubi rajamine. Samuti on vajalik lahendada positsiooni Karjamaa juurdepääsutee ja Narva jõega ühenduses oleva vanajõe ületuskoht.

Tahkete ainete paigutamine veekogusse mahuga 5-100 m3 on tegevus, mis tuleb eelnevalt registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena (VeeS § 196 lg 2 p 5). Taotlus tuleb esitada läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ ee/) vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Tahkete ainete paigutamiseks veekogusse mahuga alates 100 m3 on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 10). Väiksemas mahus kui 5 m3 tegevust registreerida ei ole vaja. KMH eelhindamise vajalikkuse korral tuleb arendajal keskkonnaloa või registreeringu taotlemisel esitada vastavalt KeHJS § 6 1 lg 1 kohane info otsustajale (Keskkonnaamet).

Karoli lisa ja Karoli positsioonide puhul esinevad lamminiidul vanajõe sängid, mis kõrgvee perioodil on ka Narva jõega ühenduses. Kõrgesoo positsiooni ja juurdepääsutee puhul on tegu sooga. Selliste alade puhul on oluline, et valitav ehituslahendus võimaldaks pinnavee vaba liikumist ning välditud peab olema pinnase ja setete kandumine veekogudesse. Geoloogiliselt on kõigis neis asukohtades vundeerimistingimused keerulised, sest pealmised pinnasekihid (valdavalt möllikas peenliiv) on tugevasti kokkusurutavad ja suure orgaanilise aine sisaldusega. Pinnavee liikumise takistamisel on mõju veerežiimile oluline ja see omakorda mõjutab oluliselt ka taimestikku. Vajalik on leevendavate meetmete rakendamine.

Seirepositsioonide kasutamise perioodil võib mõju pinnaveele esineda ainult õnnetusjuhtumite korral (vt ptk 5.9).

Tabel 29. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju vältimiseks veerežiimile ja veekvaliteedile.

Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

„Karjamaa“ ja Karoli struuga lamminiidud ja

Juurdepääsutee projektis tuleb ar- vestada, et pinnavee vooluteed ei tohi tõkestada.

Tõhus Oluline mõju puu- dub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

84

Narva jõgi

„Kõrgesoo“ sookooslus

Tee projekteerimisel ja rajamisel tagada pinnasevee liikumine.

Tõhus Oluline mõju puu- dub.

Narva jõgi, Gluboki oja

Teostada liigniisketel aladel, üleuju- tatavatel aladel ja veekogude üle- tuskohtadel pinnasetööd madalvee- perioodil, mis aitab vältida heljumi sattumist veekeskkonda.

Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogude vee- kaitsevööndi ulatusse, samuti üleujutatavatele aladele. Pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogusse.

Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehni- kaga.

Ehitustööde tegemisel tuleb kasuta- da tehniliselt korrasolevaid masinad ning seadmeid.

Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sat- tumine pinna- ja põhjavette.

Tõhus Oluline mõju puu- dub

5.6. Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse või soojuse tasemetes. Positsioonidele ei ole kavandatud olulist valgustust (prožektoreid vms).

Seiremastidele paigaldatakse piirivalve tagamiseks vajalik tehnika, sh seiresüsteemid (radarid). Piirivalveradarid on valdavalt aktiivset raadiolokatsiooni kasutavad seadmed – objekti kiiritatakse raadiolainetega ja võetakse vastu objektilt peegeldunud (hajunud) raadiolaineid. Raadiosaateseadmete kasutamisel emiteeritakse elektromagnetkiirgust, mis võib avaldada negatiivset mõju ümbruskonna elukeskkonnale. Kiirguse piirnormid ja nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002. a määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine”. Kiirgusallika valdaja vastutab määrusega kehtestatud nõuete täitmise eest.

Kiirguse võimalik mõju puudutab eelkõige Kaunissaare, Smolka, Jõe tn ja AÜ Koiduvalguse seirepositsioone, mis jäävad olemasolevatele elamumaadele võrdlemisi lähedale. Elektromagnetkiirguse mõju inimesele sõltub elektromagnetvälja tugevusest, kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast. Radarite põhjustatava kiirguse taseme

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

85

väljaarvutamiseks teatud kaugusel (võimalikus retseptorpunktis nagu nt elamu asukoht) on vajalik teada radari töönurka ning maksimaalset kiirgustugevust. KMH koostamise ajal ei ole teada paigaldatavate seadmete täpsed andmed (tegu on ühest küljest riigisaladusega ning teisalt selguvad seadmete täpsed parameetrid alles vastavate hangete koostamisel). Seega ei ole võimalik KMH käigus teostada kiirgustaseme arvutuslikku hindamist. Sarnaste seadmete arvutuslikud kiirgustaseme hinnangud on näidanud, et kiirgustasemed radarite lähialal jäävad madalamaks kui tervise kaitseks kehtestatud normväärtused27.

Raadiosageduste kasutamine kavandatavates seiresüsteemides on lubatud ainult sagedusloa alusel, mille väljastab TTJA. Terviseamet kooskõlastab sagedusloa tingimused. Kooskõlastamisel antakse arvutuslikul teel hinnang inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju piirkonnale lähtuvalt kehtivatest piirväärtustest.

Tabel 30. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju vältimiseks inimese tervisele.

Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

Inimese tervis Seiresüsteemidele tuleb taotleda sagedusluba ning selle menetlusel teostada terviseohutuse hinnang. Elamualadel peavad olema tagatud kehtivad piirnormid.

Tõhus Oluline mõju puu- dub

5.7. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Kavandataval tegevusel on vajalik Eesti julgeoleku ja idapiiri kaitse tõhustamiseks, millel on positiivne mõju julgeolekule.

Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale ei ole kavandatava tegevusega seoses oodata. Maaomandit puudutavad küsimused tuleb lahendada maaomanike ja arendaja koostöös.

Kavandatava tegevusega omavad puutumust riigiteed 91 Narva–Narva-Jõesuu– Hiiemetsa, 13182 Jaama-Kuningaküla ja 32 Jõhvi-Vasknarva. Mahasõitude rajamiseks riigiteedelt tuleb Transpordiametilt taotleda Ehs § 99 lg 3 kohased nõuded. Nimetatud teede teekaitsevööndi laiuseks on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast vastavalt EhS § 71 lg-le 2. KMH koostamise ajal olemasoleva teabe alusel on vajalik juurdepääsuteede rajamiseks kavandada üks mahasõit riigiteelt. See on vajalik rajada 13182 Jaama-Kuningaküla kõrvalmaanteelt seirepositsiooni Karjamaa ehituseks ja teenindamiseks. Antud mahasõidu kavandamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga ning lähtuda Ehs § 99 lg 3 nõuetest. Teised juurdepääsuteed on eeldatavalt võimalik rajada olemasolevaid mahasõite kasutades. Lähtudes projekteerimisel Transpordiameti nõuetest, siis ei ole oodata juurdepääsuteede rajamisega kaasnevat olulist mõju riigiteedele. Arvestades, et tegu on väga harva külastatavate objektidega, siis ei kaasne tegevusega olulist liikluskoormuse tõusu.

27 Maceika. K.V. 2008. Evaluation of the intensity of electromagnetic fields radiated by radar, Aviation, 12:2, 57-60, DOI: 10.3846/1648-7788.2008.12.57-60

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

86

Seirepositsioonid on kavandatud välja ehitada järk-järgult ning tegu ei ole suuremahulise ehitustegevusega, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju teedevõrgule, sh riigiteedele. Seiremastide konstruktsioonide transpordiga võib kaasneda lühiajalisi liiklushäiringuid, kuid tegu on lokaalse ja lühiajalise häiringuga. Konstruktsioonide transpordil tuleb arvestada teede kandevõimega, vajadusel tuleb teede kandevõimet tõsta ning juhul kui ehitustegevuse käigus rikutakse olemasolevate teede seisundit, siis tuleb tee taastada.

Seirepositsioonide teede rajamisega paraneb vastavatele piirkondadele ligipääs ka muudel otstarvetel (looduskaitseline kasutus, matkamine, metsamajandus). Tegu oleks positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Samas pikemad teelõigud (Poruni ja Karoli piirkondades) jäävad looduskaitseliste piirangutega aladele, kus on tugevalt soovitatav vältida teede avamist laiemale avalikkusele, mis tooks kaasa inimese kohalolekust tulenevaid häiringuid. Meetme järgimisel reaalselt teede rajamisel laiem sotsiaalmajanduslik mõju puudub.

Tabel 31. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju vältimiseks varale.

Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

Teedevõrk 13182 Jaama-Kuningaküla kõrval- maanteelt seirepositsiooni Karjamaa rajamiseks ja teenindamiseks maha- sõidu kavandamisel tuleb teha koos- tööd Transpordiametiga ning lähtu- da Ehs § 99 lg 3 nõuetest.

Tõhus Oluline mõju puu- dub

Teedevõrk Konstruktsioonide ja ehitusmaterja- lide transpordil tuleb arvestada tee- de kandevõimega, vajadusel tuleb teostada teede kandevõime tõst- mist ning juhul kui ehitustegevuse käigus rikutakse olemasolevate tee- de seisundit tuleb tee taastada.

Tõhus Oluline mõju puu- dub

5.8. Võimalik mõju kultuuripärandile

Seirepositsioon Energeetika 2 kattub arheoloogiamälestisega (asulakoht). Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Tööde teostamiseks mälestistel ja nende kaitsevööndites tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt kirjalik tööde tegemise luba. Loa taotleja on kohustatud tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nende tegemiseks kehtestatud nõudeid.

Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on mälestisel ning mälestise kaitsevööndis keelatud maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Senist väljakujunenud maakasutust võib jätkata. Kogu ehitus- ja mullatööde alal, ka mälestiste ja nende kaitsevööndi välisel alal, tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on leidja kohustatud kaevetööd peatama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile ja omavalitsusele.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

87

Kavandatav Smolka seiremast kattub pärandkultuuriobjektiga „Kudruküla sadam“. Kunagisest sadamakohast on maastikul praeguseks säilinud ainult märgid. Pärandkultuuriobjektidel puuduvad otsesed õigusaktidest tulenevad kitsendused. Antud juhul on samas kohas juba ka praegu olemas piirivalve seiremast. Uue masti rajamisega kaasnevana ei ole oodata negatiivset mõju pärandkultuuriobjektile.

Tabel 32. Vajalikud keskkonnameetmed negatiivse mõju kultuuripärandile.

Mõjutatav element Meede Tõhusus Jääkmõju

Arheoloogiamälestis kiviaja asulakoht (9188).

Taotleda Muinsuskaitseametilt kirjalik tööde tegemise luba. Loa taotleja on kohustatud tellima mälestise kahjustamist ärahoid- vad tööd, rahastama neid ning järgima nende tegemiseks keh- testatud nõudeid.

Kogu ehitus- ja mullatööde alal tuleb arvestada kultuuriväärtuse- ga leidude ja arheoloogilise kul- tuurkihi (sh inimluude) ilmsikstu- leku võimalusega. Muinsuskaitse- seadusest tulenevalt on leidja kohustatud kaevetööd peatama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Tõhus Oluline mõju puudub

5.9. Mõju hädaolukordadest

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud nii ehitusperioodil kui kasutusetapil. Ehitusperioodil tekkida võivad avariiolukorrad on kavandatava tegevuse puhul olulise tähtsusega, kuna enamik ehitustegevusest toimub Narva jõe kaldaaladel ning osaliselt kaitsealustel aladel. Sellest lähtuvalt on esmatähis ehitustegevusel rakendada kõiki ettevaatusabinõusid avariide võimalikkuse vähendamiseks.

Igas seiremastis hoiustatakse 1 m3 diiselkütust. Kütust kasutatakse avariigeneraatorite kütusena. Kütuse hoiustamise ja laadimisega kaasneb alati teatav lekkeoht ning süttimisoht. Antud juhul tuleb arvestada, et tegu on kütuse hoiustamise mõistes väga väikse kütuse kogusega. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav diiselkütuse kogus on üheaegselt üle 1000 tonni28. Kuna kogus on niivõrd väike võrreldes ohtlikkuse künniskogusega, siis täiemahulist riskihinnangut käesoleva KMH raames ei teostata ning riske käsitletakse ülevaatlikult, eesmärgiga soovitada meetmed riskide minimeerimiseks.

Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud:

28 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisa (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.05.2021 määruse nr 27 sõnastuses).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

88

1) Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti mehhaanilisel vigastused.

2) Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on diiselkütus ise ja kütuseaurud tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata seiremastis olevat tehnikat ja metsaalade puhul tekib metsatulekahju tekke oht.

Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.

3) Plahvatus. Diiselkütus ei ole plahvatusohtlikuks klassifitseeritud aine. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui diiselkütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.

Tulekahju ja plahvatuse algsündmuseks võivad olla ka ekstreemsed ilmastikuolud (nt pikselöök), samuti kuritahtlik tegevus (nt süütamine või paigaldatud lõhkeseadeldise plahvatus).

Tabel 33. Vajalikud keskkonnameetmed avariide tõenäosuse ja mõju vähendamiseks.

Etapp Mõjutatav element

Meede Tõhusus Jääkmõju

Ehitus Narva jõgi, Gluboki oja

Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korraso- levaid masinad ning sead- meid.

Ehitusaegsed ajutised lao- platsid ja kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitus- tööd peavad olema korralda- tud selliselt, et oleks välista- tud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

Tõhus Oluline mõju puudub

Kasutus Narva jõgi, Gluboki oja

Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud ma- hutit.

Mahuti peab olema varusta- tud kas lekkevanniga või to- peltkestaga, mis mahutab

Tõhus Oluline mõju puudub

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

89

110% mahuti kogumahust.

Mahutid peavad olema va- rustatud ületäitmise kait- seklapiga ja lekkedetektoriga. Kuna mast on mehitamata, siis peab lekkedetektori sig- naal olema suunatud lähi- masse piirivalve kordonisse.

Kütuse transportimine peab toimuma selleks toodetud kütuse transpordimahutiga.

Seiremastides peab olema kütusemahuti juures adsor- bendi mahuti. Juhul kui tan- kimisel tekib kütuse leke, tuleb see koheselt adsorben- di abil likvideerida.

Kütusemahuti täitmisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud vastava ju- hendamise tööde teostami- seks.

Kütusemahuti lähiümbruses, sh mahuti kontrollimisel ja täitmisel peavad kehtima selged tuleohutusnõuded, sh suitsetamise selge keeld.

5.10. Mõju varale

Riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks on vajalik kasutada ka eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (edaspidi KAHOS). KAHOS näeb ette tasu ja hüvitiste hindamise korra. KAHOS kohased ametlikud läbirääkimised sh maa hindamine saab toimuda siis kui keskkonnamõju hindamine on läbiviidud, projekt koostatud ning on teada täpne maavajadus. Eelnevalt toodu alusel ei viida keskkonnamõju hindamise käigus läbi mõju hindamist varale. Vara väärtuse hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt KAHOS-ele.

5.11. Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Seirepositsioonid on kavandatud osaliselt samasse piirkonda kuhu on kavandatud ka Narva jõe äärne patrullrada. Patrullraja projektiga kavandatakse tõhusama riigipiiri valve korraldamiseks patrullrada kogupikkusega 10,3 km (piiripunkt nr 539–600 (Vasknarva– Vasikasaar)). Patrullrajal on liikumise tõhusust ja valvetegevuse reageerimise kiirust parandav eesmärk. Patrullraja rajamise ehitusprojektile on TTJA 15.03.2021. a kirjaga nr 16-6/20-17026-004 algatanud keskkonnamõju hindamise. Käesolev KMH ei tegele patrullraja rajamisega kaasnevate mõjude detailse hindamisega.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

90

Nii käesoleva KMH objektiks olevate seirepositsioonide rajamise kui ka patrullraja rajamise eesmärgiks on piiritaristu väljaehitamine ning seeläbi tõhusam riigipiiri kaitse. Projektid võimaldavad riigipiiri kaitset erineval viisil. Käesoleva KMH objektina kavandatakse mehitamata seiremaste, kus riigipiiri valve toimub seiretehnika abil. Patrullrada on mõeldud piirivalvuritele igapäevaseks patrulltegevuseks ning piiri valvamine toimub inimsilmade abil.

Kahe projekti koosmõjud avalduvad seirepositsioonide „MJ lõunas“ ja „Poruni jõe suue“ vahelisel alal. Selles lõigus on kavandatud nii seirepositsioonid ja nende vaheline ühendustee kui ka patrullrada ja selle elemendid (Joonis 26 ja Joonis 27). Teine koosmõju omav lõik on seirepositsioonide Karoli lisa ja Karoli lisa 1 vaheline ala (Joonis 29). Antud lõigus kattub patrullrada ja seirepositsioonide juurdepääsutee. Mõlemas lõigus on olulisimaks mõjuvaldkonnaks mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ning mõlema projekti puhul tuleb läbi viia Natura hindamine. Mõlemad projektid vähendavad Natura ala kaitse eesmärgiks olevate elupaikade pindala (patrullraja puhul tõenäoliselt ka liikide elupaikade pindala).

Mõlema projekti puhul tuleb ka suurt tähelepanu pöörata veekaitse meetmete rakendamisele ehitamise etapis. Mõju veekeskkonnale on võimalik minimeerida ehituslike ja ehituse korralduslike meetmetega.

Juba elluviidud projektidest võib Karoli lisa positsioonide juurdepääsuteed vaadelda jätkuarendusena 2019. a rajatud Karoli luhale viivale sillale. Sild rajati võimaldamaks Karoli luha lamminiidu hooldust. Tee parandaks ligipääsu täiendavalt lihtsustamaks koosluse hooldustegevusi.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

91

6. Alternatiivide võrdlemine

Antud KMH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta.

0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk seirepositsioone ei rajata.

I-alternatiiv

Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk I-alternatiivina (põhialternatiivina) PPA poolt 14 seirepositsiooni ehk mastide ja nende juurdepääsuteede rajamist Narva jõe äärsetele aladele.

Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal:

− Tugev positiivne mõju

− Mõõdukas positiivne mõju

− Vähene positiivne mõju

− Mõju puudub (neutraalne)

− Vähene negatiivne mõju

− Mõõdukas negatiivne mõju

− Tugev negatiivne mõju

Mõjude hindamisel on arvestatud, et rakendatakse ptk-s 5 esitatud leevendavaid meetmeid.

Tabel 34. Alternatiivide mõju võrdlemine.

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv I-alternatiiv

Mõju Natura aladele

Mõju puudub

Kuna tegevust ellu ei viida, siis otsene mõju Natura alade tervik- likkusele puudub.

Pikaajalises plaanis võib jätkuda mõõdukas negatiivne mõju Struuga linnu- ja loodusala kaitse eesmärkidele kui ei leita teisi mooduseid Karoli luha taastamis- ja hooldustöödega alustamiseks.

Mõju puudub

Tegevusega ei kaasne Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamise halve- nemist juhul kui järgitakse KMH-s esita- tud leevendavaid meetmeid.

Mõju taimestiku- le ja loomastiku- le, sh kaitstavate- le liikidele ja ala- dele

Mõju puudub

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju taimestikule ja loomastiku- le puudub.

Vähene negatiivne mõju

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esi- tatud leevendavaid meetmeid, siis on negatiivne mõju vähene. Tegevusega kaasneb väiksemahuline raie ja taimes- tiku eemaldamine.

Mõju veekvali- teedile

Mõju puudub

Kuna tegevust ellu ei viida, siis

Mõju puudub

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esi-

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

92

mõju veekeskkonnale puudub. tatud leevendavaid meetmeid, siis olu- line mõju puudub.

Mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ja tervisele

Neutraalne kuni vähene nega- tiivne mõju

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale puudub.

Riigipiiri valve tõhustamata jät- misel on turvalisusele vähene negatiivne mõju.

Vähene positiivne mõju

Tegevusega kaasneb riigipiirivalve tõ- hustamine, mis tõstab piirkonna turva- lisust. Võimalikud kiirgusest tulenevad negatiivsed mõjud tuleb hinnata sage- dusloa terviseohutuse hinnangu raa- mes ning tagatud peab olema tervise kaitseks kehtestatud piirnormide jär- gimine.

Mõju kultuuripä- randile

Mõju puudub

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju kultuuripärandile puudub.

Mõju puudub

Seirepositsioon Energeetika 2 rajamisel tuleb järgida Muinsuskaitseameti nõu- deid. Nõuete järgimisel negatiivset mõju kultuuripärandile ei ole oodata.

Vastavus stratee- gilistele doku- mentidele

Ei vasta

Olemasoleva olukorra jätkumine ei ole kooskõlas riigipiiri väljaehi- tamist ja kaitse tõhustamist käsit- levate ülemuslike strateegiliste dokumentidega.

Vastab

Tegevus on kooskõlas ülemuslikes do- kumentides seatud eesmärkidega riigi- piiri kaitse tõhustamise osas.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on arvestades tegevuse mahte vähesed ning leevendatavad. Tegevus on vajalik lähtudes kõrgematest strateegilistest dokumentidest.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

93

7. Keskkonnameetmed

Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

Käesolevas KMH aruandes on ebasoodsa mõju leevendamise ja vältimise meetmed esitatud iga mõjuvaldkonna mõjuhinnangu juures. Keskkonnaseire vajadust lähtudes tegevuse iseloomust ja mahust käesolevas mõjuhindamises ei tuvastatud.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

94

8. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine

Ettepanek/märkus/küsimus Selgitus/arvestamine/vastus

Asjaomaste asutuste seisukohad ja ettepanekud enne avalikustamist

Kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumentide viit 16-6/20-15531

Keskkonnaamet 19.11.2021 nr 6-3/21/21997-3

Keskkonnamõju hindamise (KMH aruande koos- tamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti kirjas 08.01.2021 nr 6 3/20/20598 3 (edaspidi 08.01.2021 kiri) toodud ettepanekutega , millega palusime arvestada KMH edasises menetluses . Samuti puudub info nendega arvestamata jätmi- se põhjuste kohta. Juhtisime tähelepanu, et sei- repositsioonide teede ja mastide rajamise projekt ning patrullraja projekt vajavad terviklahendust. Seega ei saa kaitstavatele loodusobjektidele ka- vandatud teede ja mastide rajamise aluseks olla 2016. a PIIBER PROJEKT OÜ (Narva jõe äärse patrullraja projektlahendus). Patrullraja ehitus- projekti KMH on algatatud 17.03.2021.

Samuti palusime esitada seiremastide ja juurde- pääsuteede esialgsed asukohad kaardikihtidena. Seda tehtud ei ole.

Seirepositsioonide ja patrullraja projektid on arendaja jaoks erinevad ja teineteisest sõltuma- tud projektid. Seega ei ole võimalik neile koosta- da tervikprojekti. KMH aruandest on eemaldatud viited 2016 aasta projektile, mis käsitleb patrull- rada, mitte käesoleva KMH objektiks olevaid seirepositsioone. Seirepositsioonide KMH on algatatud taotluslikult enne ehitusprojektide koostamist, et oleks võimalik keskkonnameet- meid arvesse võtta juba projekteerimise algstaa- diumis ning vähendada projekti ümbertegemise vajadust. Seirepositsioonide ehitusprojektid koostatakse seega peale KMH aruande vastavaks tunnistamist. Kaitsealadel paiknevate positsioo- nide ja juurdepääsuteede projekteerimistingimu- sed/ehitusprojektid kooskõlastatakse Keskkon- naametiga vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Seirepositsioonide ja juurdepääsuteede asukoh- tade andmed esitati KMH juhteksperdi poolt 12.02.2021 KMH programmi menetlusega tege- lenud isiku e-postile. 24.11.2021 esitati kihid koos liikide ja elupaikade inventeerimisandmetega Keskkonnaametile.

KMH aruandes puudub ülevaade/käsitlus mastide asukohavaliku kohta. Kas asukoha alternatiivid on võimalikud ja kas neid on kaalutud? KMH aruan- des on küll lk 11 kirjutatud, et reaalsed olulised asukohaalternatiivid puuduvad, kuid võimalikud on väikesed nihutamised. KMH aruandes ei ole aga ühegi masti nihutamise vajadust kirjeldatud.

Asukohad on valitud arendaja poolt vastavalt kavandatud tegevuse eesmärgile (riigipiiri tõhusa valve tagamine). Asukohad on eesmärgist lähtu- valt optimaalsed. Asukohtade muutmist kaalu- takse juhul kui selleks on oluline keskkonnakait- seline põhjus ning tegevuse eesmärgist lähtudes ei ole võimalik ulatuslik positsioonide nihutami- ne.

Positsiooni "Poruni jõe suue" osas on KMH aruandesse lisatud soovitused positsiooni nihu- tamiseks vähendamaks mõju väärtuslikele koos- lustele ja vältimaks mõju kaitsealuse taimeliigi kasvukohale. Teiste positsioonide osas keskkon- nakaitselist vajadust asukoha muutmiseks ei tuvastatud.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

95

Tekib küsimus, miks peab Poruni jõe suudme mast paiknema haruldase II kaitsekategooria taimeliigi ida võsalille kasvukoha ligiduses Kas masti asukoha nihutamine on võimalik? Ida võsa- lill on EÜ Nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ loodus- like elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta loodusdirektiiv II lisa liik ja Puhatu loodusala kaitse eesmärgiks. Liigi leiu- kohta ei tohi kahjustada, oluline on tagada tingi- mused liigi soodsa seisundi säilimiseks. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et leevenda- vate meetmete (liigi kasvukoht tuleb ehitustege- vuse perioodiks tähistada vältimaks juhuslikku tallamist ehitustehnikaga või ehitusmaterjalide paigutamist taime kasvukohale) rakendamisel on ebasoodne mõju liigile välistatud. Lisaks masti rajamisele tuleb arvestada ka patrullraja rajami- sega kaasnevat metsa raiet, vaatekoridoride rajamist vms, mis täiendavalt muudab tingimusi liigi kasvukohas.

KMH aruannet täiendati ning lähtuvalt koostööle Keskkonnaametiga on esitatud KMH aruandes ettepanek seirepositsiooni nihutamiseks välti- maks negatiivset mõju ida-võsalillele.

Karoli lisa ja Karoli lisa 1 seirepositsioonide juures jääb arusaamatuks, kuidas ja millist teed planeeritakse nendeni rajada. Tee rajamisel peab arvestama luha eripära ehk oluline on, et vesi saaks liikuda ning ei saa tekitada olukorda, kus rajatud tee on kõrgem ja vesi jääb nö kõrgendiku taha. Seega tuleb tee rajamisel jälgida maastiku loo- duslikku kulgemist. Oleme seisukohal, et väga keerulistes pinnaseoludes on tee projekteerimi- seks kindlasti vajalikud asjakohased uuringud (ehitusgeoloogiline uuring) ja tee lahenduse eks- perthinnang.

KMH aruandesse lisati ptk 4.12 ja 4.13 positsioo- nide Karoli lisa ja Karoli lisa 1 asukohtade ehitusgeoloogilised andmed. Ehitusgeoloogiline uuring antud alal on tehtud 2016. aastal. Selge on, et tegu on ehitusgeoloogiliselt keeruka piir- konnaga. Vastavalt märkusele täiendati Natura hindamise leevendavate meetmete osa. Karoli luhal tuleb projekteerimisel arvestada, et rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele/ujuvalt või vaiadel. Täpne lahendus tuleb määrata projekteerimisel, kuid tee projektis tuleb välistada teetammi paisu- tav mõju suurvee olukorras ning tagada vee vaba liikumine lammialal. Ehitusprojekti valmimisel tuleb sellele teostada ehitusekspertiis, mis hin- dab lahenduse toimimist eeskätt veerežiimi muu- tuse vältimise seisukohalt.

KMH raames teostati positsioonidel Karoli lisa 1, Karoli lisa ja Poruni jõe suue Natura elupaikade (6450, 9010*) kordusinventuur. Tegemist on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgiks olevate elupaikadega. Keskkonnaametile on vaja esitada inventeeritud elupaikade kaardikihid ja andmetabelid.

24.11.2021 esitati liikide ja elupaikade inventee- rimisandmed Keskkonnaametile.

Kavandatavaks tegevuseks on seirepositsioonide rajamine koos vajalike juurdepääsuteede, elektri ja sideühendusega. KMHs ei ole elektri ja si- deühenduse rajamist hinnatud.

KMH aruannet täiendati asjakohastes osades.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

96

Tee rajamisel positsioonil Porun i jõe suue on leevendava meetmena elupaigatüübile 9010* toodud, et metsakoosluse serva ja juurdepääsu- tee serva rajatava küveti vahele tuleks jätta vä- hemalt 5 m laiune puhverala vältimaks veerežiimi muutust koosluse esinemisaladel. Sügavamate kraavide rajamisel tuleb suurendada kraavi ja elupaigatüübi vahelist kaugust vältimaks kuiven- duse mõju kooslusele. Palume täpsustada, millele tugines on võimalik väita, et 5 m puhvri puhul on veerežiimi muutu- sed välistatud. Võimalusel palume täpsustada ka kraavide sügavus ja vajalik kaugus elupaigatüü- bist.

Sõnastust täpsustati. Juurdepääsutee rajamisel tuleb jälgida, et tee ala (küveti serv) ei paikneks elupaigatüübile 9010 lähemal kui praegune maastikusse sõidetud maastikusõidukite rada.

Narva jõe ääres esineb rohkelt karuputke. Seire- positsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas, kus on karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisaldatav pinnas laotakse päras t tagasi samale kohale, kus kaeve- töid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, tuleb teisal- datav pinnas transportida lähimasse tõrjes ole- vasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel põhjalikult puhastada samas kohas, kuhu materjal veeti. Arvestada tuleb sellega, et Keskkonnaamet käib sellistes kohtades riiklikku tõrjet tegemas ja antud kohta- desse peab olema tagatud juurdepääs. Kõik uued leitavad kolooniad, mille olemasolust Keskkon- naamet ei tea, aga mis töö käigus leitakse, tuleb saata gps punktidena antud piirkonna spetsialisti- le (Reelika Juuse; reeli- [email protected]). Karuputke tõrjes olevaid kolooniaid näeb Maa ameti kodulehelt https://xgis.maaamet.ee/xgis 2/page/app/karuputk

Märkusega täiendati aruande ptk 5.2.

Narva jõe äär on nahkhiirtele väga sobiv elu ja sigimispaik vee vahetu läheduse tõttu. Ehitustöid tuleb planeerida nii, et 15. maist kuni augusti esimese nädala lõpuni ei võetaks maha puid ja ei lõigataks võsa. Hiljem tuleb puude lõikusel silmas pidada seda, et alles jääksid suured puud, eriti sellised, kus on õõnsused, lahtine koor jne.

Märkusega täiendati aruande ptk 5.3. Perioodiks, millal tuleks võsa eemaldamist ja raiet vältida, määrati 15.05-15.08.

Inventeeritud linnud tuleb KMH aruandesse tabe- lina lisada (juurde ka pesitsuse ja poegade üles- kasvatamise aeg) ning leidude piirkonnas tuleb ehitustööde tegemist vältida aktiivse pesitsuse ja poegade üleskasvatamise ajal.

Linnustiku inventuuri andmed on kajastatud ptk 4 iga positsiooni kirjelduse osas. Kuna positsioo- nide asukohad ja seega ka linnustik on väga eri- nev, siis kõigi kohatud linnuliikide ühes tabelis esitamist ei pea KMH juhtekspert asjakohaseks.

KMH aruande ptk 5.3. on esitatud meede posit- sioonide osas, kus tuvastati linnustiku pesitsemi- ne: raiet, võsa eemaldamist ja mürarikkaid ehi- tustöid vältida lindude pesitsusperioodil (15.04– 31.07). Linnuliike, kelle pesitsusperiood oluliselt erineks antud ajavahemikust, ei ole tuvastatud.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

97

Palume lisada KMH aruandele ka ehitusprojekt. Tegemist on Narva jõe äärde rajatavate Politsei ja Piirivalveameti seirepositsioonide ehitusprojekti KMH aruande eelnõuga.

KMH aruandesse lisati selgitus, et KMH viiakse läbi enne ehitusprojektide koostamist võimalda- maks keskkonnameetmeid arvestada juba projek- teerimise varajases staadiumis. Seega ei ole ehi- tusprojekte veel koostatud ja neid ei ole võimalik esitada.

Positsioonile Porkuni jõe suue juurdepääsutee ja Gluboki oja ristumise asukohta on vajalik silla või truubi rajamine. Keskkonnaamet juhib tähelepa- nu, et tahkete ainete paigutamine veekogusse mahuga 5 100 m3 on tegevus, mis tuleb eelnevalt registreerida veekesk konnariskiga tegevusena (VeeS § 196 lg 2 p 5). Taotlus tuleb esitada läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ ee/) vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Tahkete ainete pai- gutamiseks vee kogusse mahuga alates 100 m3 on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 10). Väiksemas mahus kui 5 m3 tegevust registreerida ei ole vaja. KMH eelhindamise vajalikkuse korral tuleb arendajal keskkonnaloa või registreeringu taotlemisel esitada vastavalt KeHJS § 6 1 lg 1 kohane info otsustajale (Keskkonnaamet).

Märkuse alusel täiendati KMH aruande ptk 5.5.

Täpsustusena märgime, et KMH aruandes on mitmes kohas kirjutatud, et KMH aruan- dekoostamisel on lähtutud koostatud program- mist on mis on avaldatud TTJA avali- kusdokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/mo dules/dokumendiregister/ (dokumendi number 16 6/20 15531 027). Täpsustame, et sealt on leitav avalikustamiseks esitatud KMH programm. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm on KMH programmi nõutele vastavaks tunnista- mise otsuse otsuse1 kohaselt leitav TTJA doku- mendiregistrist nr 16 6/20 15531 030 all.

Viited dokumendiregistri numbrile korrigeeriti.

KMH aruande lk 45 lisada taime nimetusele side- kriips palu-karukell.

Parandati.

KMH aruande lk 60 on kirjutatud Struuga loodu- sala kaitse eesmärkide (saarmas jt) mõju suuna ja olulisuse hinnangus “ „, (selgitus keskmiselt nega- tiivne), kuigi kirjeldavas tekstiosas on kirjutatud, et mõju on välistatud. Keskkonnaamet palub veenduda esitatu õigsuses

Märkuse alusel parandati hinnangut.

Kaitseministeerium 05.11.2021 nr 12-4/21/3821

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on esitanud Kaitseministeeriumile seisukoha küsimi- seks Narva jõe äärde kavandatavate seireposit- sioonide ehitusprojekti keskkonnamõju hindami- se aruande eelnõu (LEMMA OÜ töö, versioon 24.08.2021).

Kaitseministeerium nõustub eelnõus märgituga ega esita ettepanekuid selle muutmiseks või

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

98

täiendamiseks.

Maa-amet 20.10.2021 nr 6-3/21/163-68-2

Teatasite 15.10.2021 kirjaga nr 16-6/20-15531- 040, et Politsei- ja Piirivalveamet edastas Tarbija- kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 27.09.2021 Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsiooni- de ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu. Tuginedes kesk- konnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seaduse § 201 ning 151 lõigetele 1 ja 2 edastasite Maa-ametile Narva jõe äärde kavanda- tavate seirepositsioonide ehitusprojekti KMH aruande eelnõu asjaomastele asutustele seisuko- ha küsimiseks. KMH programmi koostaja on Lemma OÜ.

Maa-amet on tutvunud edastatud dokumentide- ga ning märgib järgmist. Maa-amet on nõustunud KMH programmi eelnõuga 14.01.2021 kirjaga nr 6-3/20/18837-2. KMH aruande eelnõu kohaselt on seirepositsioon positsiooni nimetusega Ener- geetik 2 kavandatud Visu (katastritunnus 51401:001:0350) kinnisasjale. Seirepositsioonile kavandatava seiremasti maavajadus on 17 x 17 m. Masti ala on kavandatud Narva jõeäärsele rohumaa alale.

Maa-ametil puuduvad vastuväited Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande eelnõu osas. Palume hoida Maa-ametit kursis KMH edasise menetlemisega ning projek- teerimisega. Visu kinnisasjast tehtav äralõike vajadus koos vastava joonisega palume täienda- valt kooskõlastada Maa-ametiga.

Päästeamet 16.11.2021 nr 7.2-3.3/8437-2

Tuginedes KeHJS § 201 ning 151 lõigetele 1 ja 2 edastasite Narva jõe äärde kavandatavate seire- positsioonide ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu seisukoha küsimiseks.

Oleme tutvunud Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine aruande eelnõuga ning Päästeameti Ida pääste- keskusel puuduvad vastuväited ning ettepanekud aruande eelnõule.

RMK 19.10.2021 nr 3-1.1/1332

Olete 15.10.2021 kirjaga nr 16-6/20-15531-040 palunud Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) seisukohta Narva jõe äärde raja- tavate Politsei- ja Piirivalveameti seirepositsioo- nide ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta.

RMK on keskkonnamõju hindamise aruande eel- nõuga tutvunud. Täiendusi ega märkuseid ei ole.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

99

Siseministeerium 10.11.2021 e-kiri

Anname teada, et meil antud keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu osas täiendavad ette- panekud puuduvad. Siseministeerium on vara- semalt jälginud, et erinevad arendused ei taksi- taks ESTER raadiosidet ja mereseire radarite tööd. Kuna antud arenduse algataja on PPA ise, siis selles osa me täiendavaid ettepanekuid ei esita

Terviseamet 02.11.2021 nr 9.4-3/21/13658-2

Amet on tutvunud Narva jõe äärde rajatavate PPA seirepositsioonide ehitusprojekti KMH aruande eelnõuga ning ei esita täiendavaid ette- panekuid või vastuväiteid.

Transpordiamet 19.10.2021 nr 8-5/21/24969-2

Olete esitanud seisukoha võtuks „Narva jõe äärde kavandavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne“, OÜ Lemma ver 24.08.2021, eelnõu.

Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumendi- ga, ei oma täiendusi ega vastuväiteid „Narva jõe äärde kavandavate seirepositsioonide keskkon- namõju hindamise aruanne“ eelnõule.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 06.12.2021 e-kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole Narva jõe äärde rajatavate Politsei- ja Piirival- veameti seirepositsioonide ehitusprojekti KMH aruande eelnõu osas märkuseid, kooskõlastame vaikimisi.

Avalikustamisel laekunud ettepanekud/seisukohad/küsimused

Kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumentide viit 16-6/20-15531

Eraisik (I.S.) 24.01.2022

1. Kui paigaldatakse radar 6 meeri kõrgu- sele kas see ei hakka segama elumaja ja seal elavaid inimesi? mõtlen seda radiatsiooni-kiirgust mis hakkab radar andma, ja kui on oht siis tuleb radar kõrgemale ehitada.

Seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal ei ole täpselt teada seiremastile paigaldatavate seadmete andmed. Need selguvad edasise projekteerimise ja vasta- vate seadmete hangete läbiviimise käigus. Juhul kui antud mastile paigaldatakse radar, siis taotle- takse sellele sagedusluba. Sageduslube väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sage- dusloa kasutustingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga. Kasutustingimuste kooskõlasta- misega kinnitab Terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel ja kasutustingimuste järgimisel ei kujutata ohtu inimeste tervisele ja elukeskkonna- le.

Kooskõlastamisele eelneb tervisekaitsealase

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

100

uuringu koostamine, mille käigus analüüsitakse raadiokiirgusega seonduvaid terviseriske ja selgi- tatakse välja inimese tervist potentsiaalselt ohus- tava/kahjustava mõju piirkonnad, kus raadiosaa- teseadmed võivad töö ajal ületada kehtestatud piirväärtusi. Võimalike terviseriskide hindamisel võetakse arvesse kehtivaid piirväärtusi, antenni paigutust (nt peakiire suund, antenni kõrgus jms), ümbritsevat elukeskkonda ning vajadusel tehakse ettepanek võimalike terviseriskide maandami- seks.

2. Eelprojektides on näha kuidas jookse- vad elektrikaablid ja juurdepääsuteed mastide juurde näiteks looduskaitsealadel see on olemas aga selle seirepositsiooni kohta ei ole skeeme kus jooksevad kaablid ja juurdepääsuteed. Palun need kaardile panna et oleks minul näha.

Mastide ja juurdepääsuteede täpsem projektee- rimine seisab alles ees. Teid huvitava Karjamaa seirepositsiooni koos perspektiivse juurdepääsu- tee asukohaga paiknemise joonis esitati kirjali- kult. Elektrikaablid kavandatakse paralleelselt teega.

3. Eelpojektis on kirjutatud et Kuningakü- la- Gorodenko riigiteelt on mahasõit olemas ja juurde neid vaja pole! selle peateelt mahasõit on minu kinnistult ja Permisküla metskonna 160 katastriüksuse, 22901:007:0287 kinnistult. Millist rigitee mahasõitu hakatakse kasutama juurde- pääsutee ehitamiseks?

Seirepositsiooni Karjamaa juurdepääsutee on kavandatud Jaama-Kuningaküla teelt (riigitee) läbi Permisküla metskond 160 katastriüksuse. Eramaid ei kavandata antud positsiooni ja sellega seotud taristu rajamiseks kasutada.

ARZA Kapital OÜ 20.01.2022

1. Seirepositsioon paikneb vahetus lähe- duses kinnistul Sannikovimaale kavandatavate elamumaa elamutega, teha nimetatud täiendu- sed aruandesse;

KMH aruannet täiendatakse infoga, et Sanniko- vimaa katastriüksusel on koostamisel detailpla- neering elamute rajamiseks.

2. Anda hinnang inimese tervist ohustava- le/ kahjustavale raadiosagedusliku elektromag- netvälja mõjule meile kuuluval kinnistul Sanniko- vimaa arvestusega, et maa kasutus on perspektii- vis elamu maa-ala;

Seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal ei ole täpselt teada seiremastile paigaldatavate seadmete andmed. Need selguvad edasise projekteerimise ja vasta- vate seadmete hangete läbiviimise käigus. Juhul kui antud mastile paigaldatakse radar, siis taotle- takse sellele sagedusluba. Sageduslube väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sage- dusloa kasutustingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga. Kasutustingimuste kooskõlasta- misega kinnitab Terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel ja kasutustingimuste järgimisel ei kujutata ohtu inimeste tervisele ja elukeskkonna- le.

Kooskõlastamisele eelneb tervisekaitsealase uuringu koostamine, mille käigus analüüsitakse raadiokiirgusega seonduvaid terviseriske ja selgi- tatakse välja inimese tervist potentsiaalselt ohus- tava/kahjustava mõju piirkonnad, kus raadiosaa- teseadmed võivad töö ajal ületada kehtestatud piirväärtusi. Võimalike terviseriskide hindamisel võetakse arvesse kehtivaid piirväärtusi, antenni paigutust (nt peakiire suund, antenni kõrgus jms), ümbritsevat elukeskkonda ning vajadusel tehakse

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

101

ettepanek võimalike terviseriskide maandami- seks.

3. Näha ette vajalikud keskkonnameet- med negatiivse mõju (elektromagnetväli ja muu kiirgus, müra, jms) vältimiseks inimese tervisele olukorras, kus seirepositsioon paikneb vahetus läheduses perspektiivsete elamutega;

Eelnevas punktis kirjeldatud terviseohutuse hin- nangu käigus tehakse vajadusel ettepanek tervi- seriskide maandamiseks.

4. Samuti tuleks hinnata mõju maaomani- ku varale olukorras, kus seirepositsioon hakkab paiknema vahetus läheduses elamutega.

Riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindus- rajatise ehitamiseks on vajalik kasutada ka erao- mandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu on vaja- lik kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (edaspidi KAHOS). KAHOS näeb ette tasu ja hüvitiste hindamise korra. KAHOS kohased ametlikud läbirääkimised sh maa hindamine saab toimuda siis kui keskkonnamõju hindamine on läbi viidud, projekt koostatud ning teada on täp- ne maavajadus.

Eelneva alusel ei viida keskkonnamõju hindamise käigus läbi mõju hindamist varale. Vara väärtuse hindamine toimub vastavalt KSHOS-ele.

Eraisikud K.J. ja R.J. 24.01.2022, täpsustus 26.01.2022

KMH-s on öeldud, et juurdepääsutee minimaalne väärtus on 3 m. Meie tee laiuseks kinnisajal ka- tastritunnusega 85101:003:0076 on 1,70 m ja meil ei ole kavatsust seda laiendada.

Selgitame, et seirepositsiooni rajamiseks ja hili- semaks juurdepääsuks on vajalik tee. Täpne tee laius täpsustub edasisel projekteerimisel, kuid väga tõenäoline on vajadus olemasolevat teed laiendada. Tee projekteerimise ja väljaehitamise- ga kaasnevad kulub katab Politsei- ja Piirival- veamet.

PPA ei ole meiega endiselt kokkuleppeid sõlmi- nud ja ehitusprojekti tutvustanud. Kohtusime PPA esindajaga 11.02.2021 ja tegime ettepaneku nihutada mast kinnisajale 85101:003:0859 (antud kinnisasi on aasta aega müügis ja ei riivaks omandiõigust). Seda enam, et KMH-s on öeldud, et väikesed nihutamised on lubatud. Teest koh- tumisel täpselt ei räägitud. PPA esindaja ei ole meiega ühendust peale seda võtnud, kuigi lubas kõike täpsustada ja uurida. Heas usus oleme arvanud, et meie kinnisajale katastritunnusega 85101:003:0076 seega seiremasti ei tule, sest keegi ei ole meiega antud asjas enam PPA-st ühendust võtnud. Hetkel on ligi aasta möödunud.

Riigipiiri valveks vajaliku taristu ehitamiseks on vajalik kasutada ka eraomandisse kuuluvaid maa- alasid, mille omandamine riigile toimub vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse- le (edaspidi KAHOS). KAHOS näeb ette tasu ja hüvitiste hindamise korra. KAHOS kohased amet- likud läbirääkimised sh maa hindamine saab toimuda kui on keskkonnamõju hindamine on läbiviidud, projekt koostatud ning teada on täpne maavajadus. Keskkonnamõju hindamine on oma menetluskorralt ja iseloomult pikaldane protsess. KMH aluseks olnud KMH programm sai vastavaks tunnistatud 27.04.2021, millele järgnesid linnus- tiku ja koosluste inventuurid suvel ning KMH aruandele ametkondade seisukohtade küsimine sügisel. PPA ei alusta KAHOS kohaseid toiminguid enne KMH aruande vastavaks tunnistamist ja vastavate ehitusprojektide valmimist.

Teie väljapakutud kinnisasi 85101:003:0859 paik- neb pea 600 m kaugusel seirepositsiooni kavan- datavast asukohast. Seirepositsioonide asukohad on määratud lähtuvalt riigipiiri valve vajadusest. Positsioone on võimalik vähesel määral (st mõni- kümmend meetrit) nihutada, kuid mitmesaja

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

102

meetrine nihutamine ei ole PPA hinnangul võima- lik.

Tegemist on Natura 2000 alaga ja jääb mõistma- tuks, kuidas saab KMH käigus midagi analüüsida, kui PPA ei ole isegi esitanud seiremastide eelpro- jekti, mida seadus nõuab.

Selgitame, et keskkonnamõju hindamist on alati soovitatav läbi viia projekti võimalikult varajases faasis. Seiremastide ja nendega seotud taristu ehituseks tuleb koostada ehitusprojekt ja taotle- da ehitusluba, kuid seda võib teha ka peale kesk- konnamõju hindamise läbiviimist, mis võimaldab KMH tulemuste arvesse võtmist juba projekti koostamisel.

Seaduse alusel peab teostama kiirgustaseme arvutusliku hindamise, mis võib olla tervisele ja elule ohtlik. Käesolev KMH ütleb, et KMH koos- tamisel ei olnud võimalik teostada kiirgustaseme arvutuslikku hindamist andmete puudumise tõttu (st puudub ehitusprojekt).

Seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal ei ole täpselt teada seiremastile paigaldatavate seadmete andmed. Need selguvad edasise projekteerimise ja vasta- vate seadmete hangete läbiviimise käigus. Juhul kui antud mastile paigaldatakse radar, siis taotle- takse sellele sagedusluba. Sageduslube väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sage- dusloa kasutustingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga. Kasutustingimuste kooskõlasta- misega kinnitab Terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel ja kasutustingimuste järgimisel ei kujutata ohtu inimeste tervisele ja elukeskkonna- le.

Kooskõlastamisele eelneb tervisekaitsealase uuringu koostamine, mille käigus analüüsitakse raadiokiirgusega seonduvaid terviseriske ja selgi- tatakse välja inimese tervist potentsiaalselt ohus- tava/kahjustava mõju piirkonnad, kus raadiosaa- teseadmed võivad töö ajal ületada kehtestatud piirväärtusi. Võimalike terviseriskide hindamisel võetakse arvesse kehtivaid piirväärtusi, antenni paigutust (nt peakiire suund, antenni kõrgus jms), ümbritsevat elukeskkonda ning vajadusel tehakse ettepanek võimalike terviseriskide maandami- seks.

Keskkonnaamet 21.01.2022 nr 6-3/21/21997-5

1. KMH aruande peatükis 2 Projektlahen- dus ja selle alternatiivid (lk14) on esimese lõigu viimane lause lõpetamata –„Edasise projekteeri- mise käigus võib“. Samuti on lõpetamata lause lk 68 tabeli viimases reas kolmandas tulbas. „…siis on võimalik selle abil vältida elupaiga“. Lk 10 viimase lõigu alguses palume korrigeerida aren- daja kohta käivat lühendit (PPS).KMH aruande lk 32 kolmandas tekstilõigus on kahel korral viida- tud joonisele 13, kuid ilmselt on mõeldud samal leheküljel olevat joonist 15. Palume tekst üle vaadata ja vajadusel korrigeerida.

KMH aruande tekst vaadatakse üle. Parandatakse viidatud ebatäpsused.

2. Rõhutame, et positsioonidel „Karoli lisa“ ja „Karoli lisa 1“ üle lamminiidu tee rajamisel peab arvestama luha eripära ehk oluline on, et looduslik veerežiim ei muutuks, st vesi saaks

KMH aruande Natura hindamises on läbivalt rõhutatud, et Karoli lisa ja Karoli lisa 1 juurdepää- sutee puhul tuleb projekteerimisel tagada lam- miniidu veerežiimi säilimine. KMH aruande Natu-

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

103

liikuda ning ei saa tekitada olukorda, kus rajatud tee on kõrgem ja vesi jääb nö kõrgendiku/valli vms taha. Seega tuleb tee rajamisel jälgida maas- tiku looduslikku kulgemist. Keskkonnaamet on seisukohal, et tee rajamiseks on vajalik tellida eksperthinnang.

ra hindamise osa täiendati näidetega võimalikest lahendustest veeliikumise tagamiseks.

KMH koosaja ja arendaja ei näe praeguses pro- jekti etapis olulist kasutegurit täiendavas eks- perthinnangus. KMH on oma olemuselt suuresti eksperthinnang ja hindab mõjusid sellise täpsu- sega nagu see käesoleval ajal olemasoleva info alusel võimalik on. Käesoleva projekti puhul järg- neb KMH koostamisele vajalike ehituslike andme- te (ehitusgeoloogia, geodeesia) täpsustamine ning ehituslik projekteerimine. Vastavalt Alutagu- se maastikukaitseala kaitse eeskirjale ei ole või- malik alal ehitusteatist ega ehitusluba väljastada ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, seega on Keskkonnaamet ala valitsejana edasisse projekti koostamisse igati kaasatud ning saab vajadusel edastada ettepanekuid ka ehitusprojekti täien- damiseks. Vajadusel on võimalik Keskkonnaame- til nõusoleku andmisel kaasata ka väliseid eksper- te.

3. Lk 52 teises lõigus on ebatäpsus "...Narva jõe alamjooksul (KLO9102735) kaldavööndis Jaama jõe suudmealal...". Märgime, et Jaama jõgi suu- bub Narva jõkke ülemjooksul.

Ebatäpsus parandati.

4.1. Tee mõju Karoli luhtade hooldamisele. KMH aruandes on läbivalt esitatud ebatäpne väide ning alus hinnangu koostamisel: „Kavandatav juurdepääsutee on lisaks riigipiiri kaitsele vajalik ka koosluse taastamiseks ja hooldamiseks.“ Kor- rektsem oleks sõnastus „on tõenäoliselt võimalik kasutada“. Mitte „vajalik“. Kooslust saab hoolda- da ka ilma selle teeta. Hooldamiseks oleks tõe- näoliselt vajalik vaid tee algus (juurdepääs koos- lusele), terves ulatuses ei ole see tee kindlasti vajalik. Pealegi tekib küsimus, kas niiduhoolduse masinad üldse pääsevad tee peale, teelt maha ja üle tee ka mujal kui alguses ja torni juures. Hal- vemal juhul võib tee niidu hooldamist isegi takis- tama hakata. Oleme seisukohal, et KMH aruan- des esitatud eeldus, nagu oleks selle niiduosa hoolduse vajakajäämised tingitud halvast ligipää- sust, ei vasta tõele. Põhjused on mujal.

Sõnastust korrigeeriti.

4.2. On ülioluline, et rajatav tee ei muudaks lam- miala veerežiimi. Ei saa nõustuda tabelis 22 esita- tud hinnanguga, et see on vaid väikese negatiivse mõjuga ehitamise etapis ning käitamise etapis mõju ei kaasne. Tee mõju on pikaajaline. Arves- tamata on asjaolu, et tõenäoliselt on vaja aegajalt truupe puhastada ja/või teed hooldada ning sellega võib kaasneda mõju kõikidele loodusväär- tustele. KMH aruandest ei selgu, kui sageli selline hooldusvajadus võib tekkida.

Kuna tegu on Natura alaga ja Natura ala kaitse eesmärgiks oleva kooslusega, siis tuleb leevenda- vate meetmetega (antud juhul ehitusliku lahen- dusega) tagada, et koosluse säilimiseks vajalik vee liikumine jätkuks ka tee rajamisel. Igasugune tee vajab hooldust, mille sagedus sõltub ehitus- likust lahendusest, kasutusintensiivsusest ja klii- mast. KMH aruannet täiendati ja lisati, et tuleb tagada tee regulaarne seisundi hindamine ja sellest lähtuv hoolduse kavandamine. Hoolduse- ga tuleb tagada, et vee liikumine säiliks.

4.3. Kindlasti ei saa hinnata mastide ja tee raja- Kummagi kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi esi-

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

104

mist linnuliikidele ++ positiivse mõjuga tegevus- teks (vt p 4.1). Kui tee hakkab niidu veerežiimi või hooldust kahjustama, siis tuleb selle mõju hinna- ta negatiivseks.

nemist ei ole luhal aastaid tuvastatud. Kui liike reaalselt ei esine, siis ei saa neile ka negatiivset mõju avaldada. Hinnang on korrigeeritud neut- raalseks.

4.4 Teeme ettepaneku muuta sõnastust lk 7, 69, 70, 91 – mitte „kevadise suurvee ajal“ vaid „suur- vee ajal“, kuna üleujutust võib esineda ka teistel aastaaegadel.

Korrigeeritud vastavalt ettepanekule.

Elering AS 26.01.2022 nr 11-4/2021/980-2

Käesoleva kirjaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) oma seisukohad Politsei- ja Piirival- veameti poolt planeeritavate seirepositsioonide KMH aruandele. Seirepositsioonide alale ja nende lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavaid elektri- ja gaasipaigaldisi, millega tuleb projektis arvesta- da. Samuti tuleb arvestada paigaldiste kait- sevööndiga, kus on piiratud tegutseda. Kait- sevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73.

Projekti realiseerimisel palume arvestada as- jaoluga, et piirirajatiste projekt hõlmab Visu kin- nistul (51401:001:0350) paikneva D kategooria gaasitorustiku DN400 mm Jõhvi-Narva (ehitusreg. kood: 220591719) ja selle liinirajatiste (Narva liinikaraanisõlm ja düükeritorustikud DN500 mm, DN400 mm) kaitsevööndit. D kategooria gaasito- rustiku kaitsevööndi ulatus DN500 mm korral on 10 m ja DN400 mm korral 5 m torustiku keskjoo- nest mõlemale poole. Sellest tulenevalt palume arvestada järgmiste kitsendustega:

• Piirirajatise seirepostide paiknemine näha ette väljaspool gaasitorustiku kaitsevööndit;

• Gaasitorustiku kaitsevööndit läbivate piirirajatise juurdesõiduteede, elektri- ja sideliini- de tehnilised lahendused kooskõlastada Eleringi- ga.

Elektritaristust jäävad planeeritavate seireposit- sioonide lähedusse kaks 330 kV õhuliini L356 Viru-Paide ja L353 Viru-Tsirguliina. 330 kV õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 40 m. Ka siin tuleb arvestada, et kaitsevööndit läbi- vate piirirajatise juurdesõiduteede, elektri- ja sideliinide tehnilised lahendused on vaja kooskõ- lastada Eleringiga.

Viidatud kitsendusi arvestatakse edasisel projek- teerimisel.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

105

Kasutatud allikmaterjalid

Kasutatud allikad

Bainesa, D., Andrew, M. Marking of deer fences to reduce frequency of collisions by woodland grouse. Biological Conservation 110 (2003) 169–176.

Euroopa Komisjon. 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised https://www.envir.ee/sites/default/files/naturam6ju_est.pdf

Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. TAIMKATTE INVENTUUR STRUUGA MKA JA PUHATU LKA-L SEOSES NARVA JÕE PATRULLRADADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. NARVA JÕE PATRULLRADADE RAJAMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE: LINNUSTIKU INVENTUUR.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullraja KMH. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-geoloogiline uuring.

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Maceika. K.V. 2008. Evaluation of the intensity of electromagnetic fields radiated by radar, Aviation, 12:2, 57-60, DOI: 10.3846/1648-7788.2008.12.57-60

Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024.

Nicholls , B., Racey, P., A. 2007. Bats Avoid Radar Installations: Could Electromagnetic Fields Deter Bats from Colliding with Wind Turbines?

Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007. file:///C:/Users/Astrid/Downloads/9789949151226.pdf

Palo, A. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu 2018 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsainventeerimine_juhend_2

Partington, M., Gillies, C., Gingras, B., Smith, C. & Morissette, J. 2016. Resource roads and wetlands: a guide for planning, construction and maintenance.

Peterson, K., Kutsar, R. 2020. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. https://www.envir.ee/sites/default/files/juhend_loodusdirektiivi_art_6.4._rakendamise ks.pdf

Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Ruddock, M., Whitfield, D.P., 2007. A review of disturbance distances in selected bird species. Report from Natural Research (Projects) Ltd. to Scottish Natural Heritage. NaturalResearch, Banchory, UK

Skepast&Puhkim OÜ. 2016. Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering. KSH aruanne.

Õigusaktid, standardid

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

106

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 13.03.2014, 32. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032 (KMH algatamise ajal kehtinud)

Planeeringud, arengukavad, strateegiad

Siseturvalisuse arengukava 2015-2020. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturv alisuse_arengukava_2030_26.04.2021.pdf

Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022 programm. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/et/stak

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 6.04.2022

107

Lisad

Lisa 1. KMH programm ja selle nõuetele vastavaks tunnistamine

KMH programm kättesaadav: https://ttja.ee/media/744/download

Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad enne avalikustamist

Eraldi fail

Lisa 3. Avalikustamisel laekunud kirjad ja vastuskirjad

Eraldi fail

Lisa 4. KMH aruande avalikustamise dokumendid

Eraldi fail

Lisa 5. KMH aruande kooskõlastused

Eraldi fail