Otsus

6 elamuühikut

10 elamuühikut

4 elamuühikut

8 elamuühikut

6 elamuühikut

7 elamuühikut

5 elamuühikut

9 elamuühikut

14 elamuühikut

15 elamuühikut

11 elamuühikut

14 elamuühikut

13 elamuühikut

13 elamuühikut

14 elamuühikut

15 elamuühikut

P4

P4

P4

P4

P4

P4

P17

P12

P9

P7 P6

P6

P7

P4

P14

P2

P2

P4

P15

P4

P5

P17

P17

P16

P4

P16

P16

P16

P3

P3

P4

P4

P16

P16

P15

P18

P4

P4

P4

P4

P3

P5P5

P2

P4

P4

P5

P4

P4

P10

P18

P5

TÜKI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGRiia 35 Tartu 50410

Kobras OÜ

26.08.2025

Kuupäev

1

Joonis

tel. 7300 310 [email protected] www.kobras.ee

Huvitatud isik

Töö nimetus

Mõõtkava

1

Jooniseid

1:1000

Töö nr

A2

AS ESTIKO

Formaat

2025-199

Priit Paalo Projektijuht

Kadri Kattai Kontrollija

Margus Lillak, Mirjam Veiler Maastikuarhitekt-planeerija

PÕHIJOONISE ESKIIS Joonise nimetus

0 20 50 100 m10

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

TINGMÄRGID

planeeritud hoonestusala

planeeritud tee / kõvakattega ala

planeeritud võimalik haljasala

planeeritud võimalik kõrghaljastus

P5 planeeritud võimalik parkla (parkimiskohtade arvuga) / invakoht

planeeritud võimalik maksimaalne ehitisealune pind

olemasolev raudtee kaitsevöönd (30 m äärmisest rööpast)

planeeritud võimalik jalg- ja rattatee

planeeritud ülekäigurada

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2025-166), mõõdistatud juunis 2025. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

2 364 m² POS 1

EK/Ä

2 726 m² POS 2

EK/Ä

3 269 m² POS 5

EK

3 104 m² POS 4

EK 3 194 m² POS 3

EK

planeeritud võimalik koertepark

olemasolev tee / kõvakattega ala

sõidusuunad

3 030 m² POS 8

EK

3 103 m² POS 6

EK

3 047 m² POS 7

EK

4 336 m² POS 18

P

3 400 m² POS 10

ER

5 432 m² POS 11

ER

2 810 m² POS 12

ER

3 313 m² POS 14

ER

4 306 m² POS 15

ER

2 426 m² POS 16

ER

3 742 m² POS 13

ER

7 641 m² POS 17

ÜL

3 842 m² POS 20

HP

7 114 m² POS 19

LT

planeeritud krundipiir

3 330 m² POS 9

EK

planeeritud võimalik puhkeala ja mänguväljaku asukoht

planeeritud juurdepääsuservituut

planeeritud tõkkepuu asukoht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 23.12.2025 nr 6-1/244-2

Meie 21.01.2026 nr 7.2-2/26/21597-2

Seisukohtade väljastamine Tüki ja Tartu

mnt 50b maaüksuste detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kambja valla Ülenurme aleviku Tüki ja Tartu mnt 50b maaüksuste

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 94901:007:0233 ja 94901:007:0276, edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala maaüksuste jagamine 20ks krundiks ning ehitusõiguse

määramine lasteaia, rida- ja korterelamute ning kahe äri- ja korterelamu ehitamiseks. Kokku

kavandatakse planeeringualale 164 elamuühikut (7 3-korruselist korterelamut 98 elamuühikuga, 2

3-korruselist äri- ja korterelamut 20 elamuühikuga, 7 ridaelamut 46 elamuühikuga ning lasteaed).

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22130 Tartu-Ülenurme tee (edaspidi riigitee) km 2,51-2,93.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5844 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringuala lõunapoolne juurdepääs kavandada kohaliku tee nr 9490046 Tartu maantee J4

kaudu; planeeringuga näha ette kohaliku tee laiendamine ning riigitee ristumiskoha

rekonstrueerimine vastavalt meie tüüplahenduse II parameetritele.

Põhjapoolse juurdepääsu planeeringualale võib kavandada riigitee ca km 2,52 vastavalt

eskiislahendusele (Lisa). Täiendavaid juurdepääse (sh Silmapiiri tänava ristmiku vastas

kujutatud riigitee ristmik) mitte kavandada.

Planeeringuala siseselt mitte kavandada juurdepääsuteelt mahasõite riigitee katte servale

lähemal kui 10 m. See on minimaalne kaugus, mis on vajalik, et planeeringualalt riigiteele

(ning vastupidi) suunduv B-kategooria sõiduk saab teha parempöörde (pms tagasipöörde)

nõuetekohaselt. Arvestades, et nimetatud manöövreid peavad sooritama ka suuremad sõidukid

(nt prügivedu, päästetehnika, kolimisautod vms) võiks kirjeldatud vahekaugus olla isegi

minimaalselt 15 m.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee olemasolev ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik

käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

2 (4)

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Koostöös Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuse arendaja ning planeeringu koostajaga

kavandada riigitee km 2,29-2,93 lõigu (Joonis 1) ümberehitus kasvava/planeeringualadelt

lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (nt vajadusel normide kohaste kanaliseeritud ristmike

rajamine). Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega, näha ette ohutud teeületuskohad.

Koostöö korras välja töötatava riigitee ümberehituse lahenduses võib vajadusel muuta

planeeringu lähteseisukohtades määratud ja/või eskiislahendustes näidatud riigitee

ristumiskohtade asukohad, kui see on vajalik olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike

normide kohaseks kanaliseerimiseks. Seejuures tuleb muuhulgas jälgida, et teisel pool riigiteed

asuvad planeeringualade ristumiskohad ei oleks vastakuti (minimaalne lubatud vahe 10 m

arvestades ristmiku äärmiste elementide välimisest servast); samasugune minimaalne vahe

peab olema ka samal teepoolel asuvate olemasolevate ja/või kavandatavate ristmike vahel.

Joonis 1. Riigitee 22130 km 2,29-2,93 ümberehitatav lõik (sinisega), väljavõte Maa- ja Ruumiameti

3 (4)

geoportaalist

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringutega.

5.1. Kiviristi ja Kasevälja tee 2 maaüksuste detailplaneering;

5.2. Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneering.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala;

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristmike nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1

tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest

puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama

asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja

tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

4 (4)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, kergliiklustee,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

18. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

19. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 2025-199_DP_Tuki_pohijoonise_eskiis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]