Sissetulev kiri

Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2026–2029“

Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekat kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste automatiseerimiseks ja sündmuspõhiste e-teenuste loomiseks.

Lisa 1. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2026–2029“

SISUKORD

PROGRAMMI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS 2026–2029“ ÜLDINFO 3

SISSEJUHATUS 6

PROGRAMMI EESMÄRK JA MÕÕDIKUD 6

PROGRAMMI RAHASTAMISKAVA 6

OLUKORRA ANALÜÜS 7

PROGRAMMI OLULISIMA MÕJUGA TEGEVUSED 2024. AASTAL JA 2026-2029 VÄLJAKUTSED 10

PROGRAMMI TEGEVUSED 13

Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 13

Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 15

PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 17

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 19

Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2026–2029“ üldinfo

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030

Programmi nimi Nutikas rahvastikuarvestus

Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel.

Programmi periood 2026–2029

Peavastutaja Siseministeerium (SIM)

Seos pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv koostöömeelne ja avatud

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Justiits- ja Digiministeerium (SDM), Rahandusministeerium (RAM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SOM), Välisministeerium (VÄM), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Maksu- ja Tolliamet (MTA), Maa- ja Ruumiamet (MARU), Transpordiamet (TA), kohalikud omavalitsused (KOV). Rahvastikuregistriga on läbi x-tee andmevahetuse seotud üle 200 avaliku ja erasektori asutuse, mis kasutavad rahvastikuregistri andmeid enda ülesannete täitmisel.

Sissejuhatus

Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekat kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste tänapäevastamiseks (automatiseerimine ja sündmuspõhisus).

Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

4 079 404 1 226 052 1 191 318 1 188 961 1 191 565

Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

3 401 489 1 081 966 1 063 300 1 061 278 1 063 509

KOKKU 7 480 894 2 308 019 2 254 618 2 250 239 2 255 074

Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.

Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS

2025 2026 2027 2028 2029

MUUD TOETUSED 78 069 38 900 0 0 0

KOKKU 78 069 38 900

Programmi eesmärk

Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel.

Programmi eesmärgi mõõdikud

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rahvastikuregistri e-teenuste rahul- olu soovitusindeks (SI)

Suurem parem

74 75 77 78 75 75 77 77 79 Recommy, rahvastiku

-register

Rahvastiku- registris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal

Suurem parem

75 % 78 % 78 % 79 % 75 % 75 % 75 % 75 % 75 %

Statistika- amet

Rahvastiku- registrisse tehtud päringute arv (miljonites)

Suurem parem

168 tk 177 tk 201 tk. 254 tk 200 tk 200 tk 200 tk 200 tk 200 tk

SIM, rahvastiku-

register

Rahvastikuregistri e-teenuste arv

Suurem parem

15 tk 16 tk 17 tk 18 tk 18 tk 18 tk 19 tk 19 tk 19 tk SIM, rahvastiku-

register

Olukorra analüüs1

Rahvastiku toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi uuendamine, mille eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja luua võimalused teenuste automatiseerimiseks.

Eesti elanike ootused ja harjumused e-teenuste kasutamiseks kasvavad. Alates 2019. aastast on arendatud rahvastikuregister.ee keskkonda. Sinna on viidud 18 teenust ja seda arengusuunda on plaanis jätkata. Rahvastikuregistri e-teenused muudetakse võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks, võimalusel nähtamatumaks, automaatsemaks ja sündmusteenuste ahelasse kuuluvaks. Jätkuvalt tuleb tagada inimeste andmete töötlemisel läbipaistvus ning ligipääsetavus, eesmärgiga suurendada e-teenuste usaldusväärsust.

2024. aastal tehti rahvastikuregistrisse 254 miljonit päringut, mis on 53 miljonit rohkem kui aasta varem. Päringute arvu kasv näitab, et jätkuvalt suureneb rahvastikuregistri andmete kasutamise vajadus. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et teha andmetele juurdepääsu otsuseid ning väljastada andmeid. 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri visioon toetab edasiste arenduste süsteemset elluviimist.

Rahvastikuregistri teenuste arendamisel on visioonist tulenevaks eesmärgiks luua mugavaid, automaatseid ja elektroonilisi teenuseid. E-rahvastikuregistri portaalis loodi elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel osaline automaatotsuste tegemine, samuti käivitati teavitusteenus, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta.

Rahvastikuregistri e-teenuse kasutajate tagasiside oli ka 2024. aastal väga positiivne. Tagasiside saamiseks saadeti küsimustik ca 91 000 korral, vastas 9 393 inimest ehk 10,3% küsimustiku saanutest. Teenuste keskmine soovitusindeks oli kõrge - 78%. Elukohateate esitamise soovitusindeks oli 80%, sünni registreerimise avaldusel 85%, tõendi tellimisel 78% ja abieluavalduse esitamisel 83%. Alates 01.12.2024 kasutusse võetud abielu lahutamise e-teenusel oli soovitusindeks kõrgeim - 88%.

Rahvastikuregistri iseteeninduskeskkonnas e-avalduse esitamine on populaarsem kui kohalikus omavalitsuses kohapeal paberavalduse esitamine. 2024. aastal esitati e-avaldusi sünni registreerimisel 87% kõikidest avaldusest, ruumi omaniku õigustatud nõudmisel 81%, elukoha registreerimisel 77% ja abiellumisel 58%. Rahvastikuregistri väljavõtte ja tõendi tellimise e-avalduste osakaal oli vastavalt 57% ja 56%, kuid nende teenuste puhul vajatakse enamasti välisriiki esitamiseks paberil dokumenti, mille järgi tuleb nagunii kohalikku omavalitsusse kohapeale minna, mistõttu ei anna e-avaldus võimalust täielikuks e-teenuseks.

Võrreldes 2023. aastaga tehti 2024. aastal rahvastikuregistrisse 53 miljonit päringut rohkem (kokku 254 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arvu pidev kasv näitab jätkuvalt rahvastikuregistri andmete kasutamise vajadust. Samal ajal käivad tegevused päringute optimeerimiseks ja otstarbekusele vastavaks viimiseks.

Jätkub pidev ja mahukas töö Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse, et tagada neile kohaliku omavalitsuse ja riigi teenused. 2024. aasta lõpuks oli registreeritud 32 146 sõjapõgeniku Eesti elukoht. Samuti kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastikuregistri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele ning võimaldada seeläbi teenuste osutamist inimestelt korduvalt dokumente küsimata. Lisaks korrastati järjekindlalt Ukraina sõjapõgenike muid andmeid, nt lisa-aadresse ning kontaktandmeid.

2022. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkulepe, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle kohta andmeid vahetatakse ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. 2024. aasta 1. mail nimetatud kokkulepe jõustus ja toimus esimene ühekordne andmevahetus, millega edastati vastastikku teise riigi kodanike andmed lepingu jõustumise hetke seisuga. Nii Eesti kui ka Soome viisid oma rahvastikuregistrites läbi kvaliteedikontrolli, et tuvastada isikuid ning varakult avastada andmekvaliteedivead. Tööd lepingu täielikuks rakendamiseks jätkusid eesmärgiga alustada isikute surmaandmete vahetamist 2025. aasta aprillis

1 Täpsem olukorra analüüs koos 2024. aasta olulisemate edusammudega on leitav dokumendist „Sidus ühiskond 2024. aasta tulemusaruanne“: www.siseministeerium.ee/sidest.

ning rändajate laiendatud andmevahtust 2025. aasta lõpus. 2024. aasta septembris teavitati kirjaga Eesti kodanikke, kellel on samaaegselt kehtiv elukoht nii Eestis kui Soomes, et nad aegsasti oma elukoha andmed korda teeksid selliselt, et mõlema riigi rahvastikuregistrites oleks nende kohta ühe ja sama riigi elukoha andmed.

2024. aastal jätkati rahvastikuregistri visiooni tegevuste analüüsi, läbitöötamist ja partneritega kohtumisi ja arutelusid. Toimusid korduvad kohtumised erinevate asutustega (näiteks Justiits- ja Digiministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahvusarhiiv, Haridus-ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet jt) ja lepiti kokku jätkutegevused.

Tulenevalt visioonist toetub rahvastikuregistri tegevus järgmistele väärtustele:

• rahvastikuregister on inimesekeskne; • rahvastikuregistriga seotud teenuseid arendatakse digiväeliselt2; • andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt; • andmeid hoitakse turvaliselt; • andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt.

Visioonis määratletud teemavaldkonnad vajavad nii koostööpartnerite kui ka rahvastikuregistri arendusi. Elukoha andmete tegelikkusele vastavuse suurendamiseks on vajalik analüüsida mitme õigusliku tähendusega elukoha registreerimise võimalust; andmete õigsuse ja ajakohasuse hoidmiseks on vaja inimese poolt andmete regulaarne kontrollimine ja kinnitamine; kohtulahendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokkuhoiuks rahvastikuregistrisse lahendite andmete edastamise automatiseerimine, et tagada nende andmete kvaliteet ja inimvara kokkuhoid; välismaalaste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutusele võtmine riigi kõigis registrites ja isikukoodide moodustamine neid pidavate asutuste poolt, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda.

2023. aastal kooskõlastati rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Selle põhjal koostati 2024. aastal rahvastikuregistri seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu, mis menetletakse lõpuni ja jõustub 2025. aastal.

2024. aastal täienesid portaali rahvastikuregister.ee teenused. Valmis teavitusteenus, millega edastatakse inimestele ajakohaseid teateid rahvastikuregistris nendega seotud andmete muudatuste, aga ka menetluste ja toimingute kohta. Perekonnasündmuse tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid saab nüüdsest automaatselt alla laadida PDF-vormingus, millele on lisatud digitempel. Lisandus võimalus saada e- keskkonnast automaatne digitempliga väljavõte surmafakti kohta.

1. detsembrist 2024 käivitus lahutuse avalduse elektroonselt esitamise võimalus, mis muudab lahutusprotsessi algatamise inimese jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Varasema kahe korra asemel, mil tuli kohalikku omavalitsusse kohale minna, tuleb nüüd ametniku juures vaid kord, lahutuse kinnitamiseks kohtuda. Sõnumivahetus menetluse info edastamiseks eesti.ee-sse abielu ja lahutuse teenuse kohta valmib märtsis 2025.

Järgmistel aastatel on oluline juurutada riigi teenuste pakkumises sündmuspõhisust. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimesel ühe teenuse kasutamisel on kohe võimalik saada teistest asutustest kaasnevaid teenuseid. E-abielu ja e-lahutuse protsessi toetamiseks valmis kohalikele omavalitsustele ka abielu ja lahutuse sündmusteenuste raames aja broneerimissüsteemi teine etapp. Selle tulemusena saab nüüd abielluja või lahutaja broneerida aja ametniku juurde abielu (ja lahutuse) kinnitamiseks ka e-teenuses. See muudab inimese jaoks protsessi mugavamaks ning toetab sündmusteenuste eesmärki pakkuda proaktiivselt inimesele teenuseid, millega tema suhtlus riigiga mugavamaks ja kiiremaks muutub. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele välja esialgu vaid uues lahutuse e-teenuses ülebroneeringu kontrollsüsteemiga liitunud kohalike omavalitsuste puhul. 2025. aastal lisandub sama mugavus ka abielu e-teenusesse.

2 Tegemist on arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ (DÜAK) kasutatud mõistega. DÜAK selgitus: „vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab veelgi parendada. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat.

Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem osatähtsus. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. 2024. aasta esimesel poolaastal alustas elukoha ja sünni registreerimise e-teenustes automaatotsustusprotsess, mis toimib ilma ametniku lisakontrollita. Märtsist alates, mil automatiseerimine järk-järgult käivitus, tehti ametnikuta elukohakandeid ca 28 000 (40,7% elukohateadetest) ja sünnikandeid 5 500 (66,2% avaldustest) menetluses. Sellega hoiti suurel määral kokku nii kohalike omavalituste kui Välisministeeriumi (sh saatkondade) ametnike tööaega, samuti välditakse konkreetsest ametnikust ning tema teadmistest ja kogemustest tulenevaid võimalikke menetluse läbiviimise erinevusi ja vigade tegemise ohtu. Inimese jaoks automaatotsused palju kiiremad ja mugavamad. Samuti tagab see andmete kohese aktuaalsuse rahvastikuregistris, mille tulemusel on andmete kasutajatel õiged andmed koheselt pärast taotluse esitamist ja automaatotsuse tegemist kättesaadavad. Kui arvestada, et teenus võeti kasutusele alles märtsist ning erinevaid automatiseerimise võimalusi lisati teenusesse järk- järgult kuni oktoobrini, kasvab tulevikus automaatmenetluste osakaal veelgi, tuues kaasa ametike poolt läbiviidavate menetluste vähenemist ning KOV-ide töökoormuse langust.

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks tagati rahvastikuregistri andmete alusel valijate arvestus – koostati valijate nimekiri, saadeti Eestis elavatele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele teated võimaluse kohta hääletada Eestis ja kõigile valijatele valimiste teabelehed. Välisriigis elavatele Eesti kodanikele saadeti ca 78 tuhat elektroonset teabelehte, Eestis elavatele valijatele postitati paberil ca 60 tuhat ja elektroonselt 825 tuhat teabelehte.

Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele loodi uus e-teenus Euroopa Parlamendi valimistel Eesti valijate nimekirja kandmise taotluse esitamiseks. Teenus võeti kasutusele märtsis ja rakendati 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes soovisid enda kandmist Eesti valijate nimekirja, võtsid koheselt e-teenus omaks ning neist 98% esitas enda soovi e-teenuse vahendusel.

Töötati selle nimel, et luua Euroopa Liidu kodanikele võimalus tellida Euroopa Liidu ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG) raames rahvastikuregistri iseteeninduskeskkonnast sünni- ja elukohatõendit ning esitada elukoha registreerimise avaldust. Arendustööd jätkuvad 2025. aastal.

Keskne probleem

Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist ega taga vajalikku töökindlust. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti, puuduvad nähtamatud ja ka automatiseeritud teenused.

Olulisemad lahendamist vajavad küsimused

❶ Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele?

❷ Kuidas tagada rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi ajakohasus, et kindlustada töökindlus ja pakkuda veelgi paremaid teenuseid?

❸ Kuidas aidata kaasa, et rahvastikuregistri andmetega seonduvad teenused oleksid mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja loogiliselt seotud?

❹ Kuidas tagada, et kõigi riigiga kokku puutuvate välismaalaste andmeid hoitaks keskselt?

Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui küsimuste lahendamisega ei tegeleta

Valede elukohaandmete tõttu on teenuste osutamine kallutatud, teenuste osutamist planeeritakse valesti. Võib tekkida riigile täiendav kulu, näiteks kui inimesel on elukoht nii Eestis kui ka välisriigis, peab ka Eesti pakkuma elukohast sõltuvaid teenuseid ja toetusi, kuigi inimene Eestis enam ei ela.

Rahvastikuregistri töövõimekuse langedes jäävad riigi erinevad teenused osutamata või viivituvad.

Ebapiisavalt kättesaadavate ja nõrga kasutusmugavusega teenuste tõttu kahaneb inimeste initsiatiiv hoida enda rahvastikuregistri andmed aktuaalsena.

Programmi olulisima mõjuga tegevused 2024. aastal ja 2026-2029

väljakutsed

2024. aasta prioriteetsete väljakutsete edusammud

1. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine 1.1. Rahvastikuregistri töökindluse, jätkusuutlikkuse, jõudluse ja turvalisuse tagamiseks ning

Kubernetese võimaldamiseks viidi rahvastikuregistris Progress Open-Edge platvorm uuele versioonile.

1.2. Jätkati 2023. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud rahvastikuregistri visiooni ülesannete lahendusette-panekute väljatöötamist, kokkuleppimist ja täitmist.

1.3. Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalitsustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud.

2. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks 2.1. Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukoha-teadete ja sünni

registreerimise avalduste alusel (otsused ilma ametnikuta). Kasutajatele tehti uued teenused kättesaadavaks 2024. aasta veebruaris ja aprillis.

2.2. E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüsteemi, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta (nt ruumi omanikule teade inimeste saabumise/lahkumise kohta).

2.3. Elukoha registreerimisel loodi õigusaktiga erand kõrvalist abi vajavatele inimestele, kelle elukoha aadress on erihoole-kandeasutuste reorganiseerimise tõttu muutunud, et nad oleks registreeritud õigesse KOVi.

2.4. Täiendati andmevahetust PPAga, millega tagatakse pärast elamisloa- või õiguse lõppemist inimese rahvastikuregistris subjektina hoidmine viibimisõiguse ajal.

2.5. E-rahvastikuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kättesaamise võimalusega välisesindustest.

2.6. Muudeti e-teenuseid, infomaterjale ja kodulehekülgi seoses riigilõivu muudatustega alates 01.01.2025.

2.7. Kaasaegse rahvastikuregistri arendamise digipöörde projekti raames arendati haldusandmete rakendus klassifikaatorite haldamiseks ja päringute logimiseks.

3. Prioriteetne väljakutse: Nime- ja perekonna-seisutoimingute põhimõtete kaasajastamine 3.1. E-rahvastikuregistrisse lisandus võimalus saada auto-maatne digitempliga väljavõte surmafakti

kohta. 3.2. 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esitamise e-teenus, mis võimaldab esitada avaldust

ilma ametniku juurde minemata. 3.3. Valmis lahutuse infoteenus eesti.ee keskkonnas, kus inimene saab tutvuda lahutuseks vajalike

tegevuste, sammude ja menetlusega. 3.4. Loodi broneerimissüsteem lahutuse ja abielu menetluses asutuse (KOV) teenuste ja vabade

vastuvõttude nähtavaks tegemiseks. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele e-teenuses, ametnik muudab ja jälgib aegu menetlustarkvaras.

4. Prioriteetne väljakutse: Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korraldamine

Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kokkulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid

5. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine Näiteks kirjutati KOV täpsusega inimestele otsepöördumisega kirjad

6. Prioriteetne väljakutse: 2024. a Euroopa Parlamendi valimisteks ja 2025. a KOV volikogude valimisteks valijate arvestuse tagamine 6.1. Euroopa Parlamendi valimisteks loodi Euroopa Liidu kodanikele uus e-teenus valijate nimekirja

kandmise taotluse esitamiseks. 6.2. Korrektselt ja tulemuslikult tagati valijate arvestus 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel, valijatele

saadeti teabelehed ja koostati ning hoiti ajakohasena valijate nimekiri.

2026-2029 prioriteetsed väljakutsed ning arendus- ja tegevuseesmärgid

1. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine 1.1. Rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi ja arhitektuuri uuendamiseks on loobutud osaliselt Progress

OpenEdge programmeerimiskeelest (ABL). Praegune rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ega võimalda luua tänapäeva ootustele vastavaid IT-lahendusi. Samal ajal on aga rahvastikuregister Eesti e-riigi süda, mis toetab nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv üha kasvab. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja selle tagamiseks on vaja maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. Uuele andmebaasi keelele üleminek aitab tagada rahvastikuregistri jätkusuutlikkuse ja selle rakenduste arendamise enamlevinud tehnoloogias. Nii saab muuhulgas kindlustada kompetentse tööjõu ja arendusressurssi olemasolu.

1.2. Rahvastikuregistri menetlustarkvara uuendamine. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprotsesside käigus tekkida võivaid inimlikke vigu. Tööde tulemusena arendatakse uus menetlustarkvara, mis võimaldab läbi viia perekonnasündmuste, elukoha, isikukoodi jm menetlusi, toetab ja lihtsustab ametnike tööprotsesse, võimaldab menetluste automatiseerimist, toetab e- teenuste paremat pakkumist ning on lihtsamalt uuendatav. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprotsesside käigus tekkida võivaid inimlikke vigu. Esimese, disainietapiga töötatakse välja uue menetlustarkvara visuaal ja protsesside disain (töölaua tegevused, dokumendiotsing, elukohamenetlus, isikukoodi loomise menetlus). Teises etapis luuakse tarkvaraplatvorm, mis võimaldaks järgmistes etappides luua konkreetsed menetlused.

1.3. Jätkuvad tööd rahvastikuregistri mikroteenusteks jagamiseks vajalike eelduste loomiseks ja sealt abistavate andmete ehk haldusandmete välja viimiseks ja päringute logimise lahenduse uuele platvormile viimiseks. Nende tööde tulemusel saavutatakse olukord, kus rahvastikuregistri andmebaasis talletatavad andmed tagavad rahvastikuregistri eesmärkide täitmise ja käideldavust, sest andmebaasist eemaldatakse mittevajalikud andmed.

1.4. Rahvastikuregister liigub tänastelt SOAP X-tee teenustelt REST X-tee teenustele, et pakkuda uusi senisest kaasaegsemaid ja paindlikumaid teenuseid, mis võimaldaksid vältida liiasusega andmete pärimist ning väljastamist. Esimene tööde etapp valmib 2025. aasta märtsis ning selle kasutajaliides 2025. aasta augustis. Uute x-tee teenuste kasutuselevõtmine toob kaasa rahvastikuregistri andmesaajate kasutuses olevate seniste rahvastikuregistri X-tee päringute asendamise uutega ning andmesaajate seniste juurdepääsude ümbervormistamise.

1.5. Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on loodud uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, mille praegune versioon on vananenud ja ülevalpidamine kulukas ning keeruline. Uue menetlus-tarkvara arendamise eesmärk on kaasajastada tööprotsesse, et need vastaksid tänapäevastele nõuetele ning oleksid kasutajale mugavad. Tegemist on ühe osaga rahvastikuregistri kaasajastamise töödest. 2025. aastal töötatakse välja täiustatud ja kasutajasõbralik menetlustarkvara töölaua vaade, sh luuakse teenusdisaini põhimõtetest lähtuv stiiliraamat ja klikitav prototüüp ning võetakse fookusesse otsingute analüüs ja menetlustarkvara üldised funktsionaalsused, mis on vajalikud menetlustarkvara kasutusele võtmiseks.

1.6. Kasutusele on võetud andmekvaliteedi monitooringu tarkvara, mille abil saab kiiremini reageerida rahvastikuregistris tekkivatele andmekvaliteedi vastuoludele, kui ka uue andmekasutuse järelevalve lahendus, mis on eraldiseisev rahvastikuregistri erinevate rakenduste poolt tehtavate päringute

logide hoidmiseks, aruandluseks ning hävitamiseks. Andmekasutuse järelevalve lahenduse kasutuselevõtt parandab rahvastikuregistri andmete kasutamise läbipaistvust ning teenuste kvaliteeti läbi töökindluse ning jõudluse tõstmise.

2. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks 2.1. Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmise eesmärk on luua mugavad, lihtsa

ülesehitusega ja loogiliselt seotud. On veel teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning e-teenused. Erinevate teenuste ehitamisel tugevdame partnerlust teiste riigiasutustega ja andmeandjatega, eesmärgiga tõsta ka rahvastikuregistri andmekvaliteedi.

2.2. Ette on valmistamisel teenuste osutamise tingimuste muutmine. Nt antakse alaealistele alates 15. eluaastast võimalus oma rahvastikuregistri andmetega tutvuda, seada oma aktuaalsetele andmetele juurdepääsupiirang, esitada ütluspõhiseid ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse. Sama eelnõuga plaanitakse lõpetada alla 15-aastaste kontaktandmete kogumine rahvastikuregistrisse, kanda kuni 10-aastase lapse hariduse andmed rahvastikuregistrisse automaatselt, Võimaldada surnute andmetele juurdepääs avaandmetena, lubada EL-i kodanikul edaspidi saada isikukood elukoha registreerimise menetluse käigus ilma eraldi isikukoodi andmiseks taotlust esitamata. Samuti võimaldame EL-i kodanikul Eestist välisriiki elama asudes esitada oma välisriigi elukoha andmed lihtsustatud kujul. Loome selgemad reeglid elukoha registreerimise menetlustes, et tagada õigete andmete olemasolu rahvastikuregistris. Loetletud muudatusi kehtestav eelnõu jõustumine ja arenduste teostamine on planeeritud hiljemalt 2025. lõpus.

2.3. Teenused ja rakendused on vigadeta töös hoitud. Kuna teenuseid, sh e-teenuseid, on väga palju ning erinevate tingimustega, on oluline, et tarkvara seda toetaks ning välditaks vigade tekkimist. Lisaks on e-teenuste osakaalu pideva kasvu ja automaatteenuste loomise tõttu aina enam kasvanud rahvastikuregistri iseteenindusportaali olulisus ja pideva töökindluse tagamine. Keerukust lisab ka sõltuvus riigi kesksetest süsteemidest ja teenustest, mis mõjutavad rahvastikuregistri rakenduste ja teenuste toimimist..

3. Prioriteetne väljakutse: Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine 3.1. Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamiseks on muudetud nimeseadust ja

perekonnaseisutoimingute seadust ning perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks. Kolmandate riikide kodanikele luuakse võimalus, et nad saaksid sünni registreerimise menetluses määrata lapse kodakondsuse andmed. Sellega vähendatakse laste arvu, kelle kodakondsuse andmed jääksid rahvastikuregistris mõneks ajaks tühjaks. Kodusündide lihtsamaks registreerimiseks on eelnõus regulatsioon, et isikukoodita laste andmed jõuaksid kiiremini rahvastikuregistrisse.

3.2. Sünni registreerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste arv on vähendatud 79-lt (kõik KOV- id) 16-le (ainult maakonnakeskuse KOV ja Narva linn). Sünde registreerivate asutuste vähendamine tuleneb 2024.aastal tööd alustanud automaatkannete tulemusel kohalike omavalitsuste töölauale jõudvate menetluste arvu olulise vähenemisest. Sünni registreerimise pädevuse koondamine väiksemasse arvu KOV-idesse võimaldab hoida kokku perekonnaseisuametniku koolitamise ja töölhoidmise kulu ülejäänud KOV-ides.

3.3. Rahvastikuregistri seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmete juurdepääsu regulatsiooni on muudetud, mille eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega. 2014. aastal viis advokaadibüroo Nove Siseministeeriumi tellimusel läbi mahuka õigusanalüüsi „Rahvastikuregistri seaduse juurdepääsuregulatsiooni vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele3“, mis on sisendiks 2025. aastal välja töötavatele

3 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 11/Rahvastikuregistri%20seaduse%20juurdep%C3%A4%C3%A4suregulatsiooni%20vastavus%20isikuandmete%20kaitse%20%C3%BCldm% C3%A4%C3%A4rusele.pdf

rahvastikuregistri muudatustele. Muudatuste eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega4.

4. Prioriteetne väljakutse: Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korraldamine

Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elusündmustest. Läbi viiakse mitmeaastast Soome-Eesti andmevahetuslepingu rakendamise projekti, et Soome ja Eesti rahvastikuregistrites ei oleks inimesi, kellel on korraga mõlema riigi elukoht. Soomega surmaandmete ning Eesti ja Soome vahel kolivate isikute andmete vahetamisega alustamine ning kahes riigis erinevaid elukoha andmeid omavate isikute teavitamine ja nende elukoha osas otsuste tegemine on lähiaja kõrge prioriteediga ülesanded.

5. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine

Eesmärk on ajakohastada rahvastikuregistri kontaktandmeid ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks, lähtudes isiku ajakohastest riiklikest ehk rahvastikuregistri andmetest. 2023. aastal viidi koostöös teiste riigiasutustega läbi rahvastikuregistri kontaktaadresside ajakohastamise analüüs, mille käigus valiti välja RIA pakutud lahendus Postkast 2.0 rakendamiseks, mis võimaldaks inimestel ajakohastada ja valideerida rahvastikuregistri kontaktandmeid ja lisa-aadresse. RIA loodud riikliku postkasti üheks osaks on tulevikus võimalus lisada, kontrollida ja uuendada ja valideerida oma kontaktandmeid ja muuta ja lisada lisa-aadresse. RIA riikliku postkasti kasutuselevõtt lihtsustab kontaktandmete kogumise protsessi, kuna rakendus on planeeritud kasutusele võtta kõigis vajalikes asutustes. Lahendus võimaldab ajakohastada ja tagada kontakt- ja elukohaandmete kvaliteedi rahvastikuregistris, et luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks. Samuti jätkub koostöö Maa-ameti ja KOV-idega elukohaandmete kontrollimise ja järelevalve osas.

6. Prioriteetne väljakutse: 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. a Riigikogu valijate arvestuse tagamine

Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele välja saadetud. Oluline roll on siin ka nendeks tegevusteks kasutatavate andmete olemasolul ja õigsusel rahvastikuregistris – et kõigil valijatel oleks olemas e-posti aadress elektroonilise teabelehe saamiseks ning et välisriigis elavatel Eesti kodanikel oleksid olemas vajalikud andmed neile Riigikogu valimistel valimisringkonna määramiseks. See eeldab eelnevat andmekvaliteedi monitooringut ja võimalikke kvaliteeditöid.

7. Prioriteetne väljakutse: Rahvastikuregistri visiooni rakendamine Visioonis esile toodud tegevuste elluviimine on korraldatud koostöös teiste vastutavate asutustega (kohtulahendite kandmine jne).

8. Prioriteetne väljakutse: Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine Teenuseid on pakutud Eesti isikukoodita inimestele. Eesmärgiks on välismaalaste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutuselevõtmine riigi kõigis asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda. Selleks on vajalik, et asutused hakkaksin ise enda menetlustes isikukoode looma. Selle toetamiseks luua tuginedes 2023. aastal tehtud analüüsile, on arutelu all Eestisse keskse komponendi „Vastendaja“ loomine koos selle juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud), mis teeks tihedat koostööd rahvastikuregistriga.

9. Prioriteetne väljakutse: Sündmusteenuste loomine

Nime muutmise e-teenus on loodud - viimane RRF-rahastusega sündmusteenus (esimesed olid abielu ja lahutuse e-avaldused). Loodav e-teenus annab võimaluse ka nime muutmise menetluses teha automaatotsuseid ja -kandeid. Planeeritav jõustumine on 2025. aasta detsembris. Lisaks toimub olemasolevate sündmusteenuste ühendamine PPA isikut tõendavate dokumentide tellimise ahelasse,

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) – ELT L 199, 04.05.2016, lk 1-88.

et võimaldada dokumendi tellimist läbi PPA süsteemi kohe pärast nime vahetamist abielus, lahutuses või nimemuutmisel.

Programmi tegevused

Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

Programmi tegevuse eesmärk

Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist.

Programmi tegevuse mõõdik

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rahvastiku- registris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal

Suurem parem

75 %

78 %

78 %

79 %

75 %

75 %

75 %

75 %

75 % Statistikaamet

Teenused

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium järgmise teenuse kaudu.

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Rahvastikuregistri pidamine ja vastava poliitika kujundamine (vastutaja Siseministeerium)

Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on õiguslikult korrektsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist. Rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesannete täitmine ja vastava poliitika väljatöötamine, rahvastikuregistri toimimise tagamine.

Rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesannete täitmine, rahvastikuregistri toimimise tagamine. Rahvastikuregistrisse kantud andmed on õiguslikult korrektsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist.

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

1. Rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi ja arhitektuuri uuendamiseks on loobutud osaliselt Progress OpenEdge programmeerimis- keelest (ABL).

SMIT SIM 2028

2. Rahvastikuregistri menetlustarkvara on uuendatud. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprotsesside käigus tekkida võivaid inimlikke vigu.

SIM SMIT 2028

3. Rahvastikuregistri tarkvara on jagatud mikroteenusteks, haldusandmed on välja viidud ja päringute logimise lahendused on uuele platvormile viidud.

SMIT SIM 2029

4. Rahvastikuregister on üle läinud tänastelt SOAP X-tee teenustelt REST X-tee teenustele, et pakkuda uusi kaasaegsemaid ja paindlikumaid

SMIT SIM 2027

teenuseid, mis võimaldaksid vältida liiasusega andmete pärimist ning väljastamist.

5. Kasutusele on võetud andmekvaliteedi monitooringu tarkvara, mille abil saab kiiremini reageerida rahvastikuregistris tekkivatele andmekvaliteedi vastuoludele, kui ka uue andmekasutuse järelevalve lahendus, mis on eraldiseisev rahvastikuregistri erinevate rakenduste poolt tehtavate päringute logide hoidmiseks, aruandluseks ning hävitamiseks.

SMIT SIM 2026

Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

6. Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamiseks on muudetud nimeseadust ja perekonnaseisutoimingute seadust ning registreerimine on muutunud lihtsamaks

SIM 2027

7. Sünni registreerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste arv on vähendatud 79-lt (kõik KOV-id) 16-le (ainult maakonnakeskuse KOV-id ja Narva linn).

SIM 2026

Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi kaasajastamine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

8. Rahvastikuregistri kontaktandmeid ja elukoha andmete kvaliteeti on parandatud.

SIM pidev

Sündmusteenuste loomine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

9. 1 0 .

Nime muutmise e-teenus on loodud - viimane RRF-rahastusega sündmusteenus (esimesed olid abielu ja lahutuse e-avaldused). Loodav e-teenus annab võimaluse ka nime muutmise menetluses teha automaatotsuseid ja -kandeid.

SIM 2028

Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

Programmi tegevuse eesmärk

Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks.

Programmi tegevuse mõõdikud

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rahvastiku- registrisse tehtud päringute arv (miljonites)

Suurem parem

168 tk

177 tk

201 tk

254 tk

200 tk

200 tk

200 tk

200 tk.

200 tk.

SIM, rahvast iku register

Rahvastiku- registrit kasutavate asutuste arv

Suurem parem

492 tk

501 tk

488 tk

498 tk

500 tk

500 tk

500 tk

500 tk.

500 tk.

SIM, rahvast

iku register

Teenused

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium järgmiste teenuste kaudu.

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Rahvastikusündmuste poliitika kujundamine ja registreerimise korraldamine (vastutaja Siseministeerium)

Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on õiguslikult korrektsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist. Rahvastikusündmuste poliitika väljatöötamine ning rahvastikusündmuste registreerimise korraldamine.

Rahvastikusündmuste poliitika väljatöötamine ning rahvastikusündmuste registreerimise korraldamine.

Valijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise korraldamine (vastutaja Siseministeerium)

Rahvastikuregistri andmete alusel valijakaartide ja valijate nimekirjad koostamise, trükkimise ning kättetoimetamise korraldamine.

Rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirjade koostamise ja valijate teavitamise korraldamine.

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks,

ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

1. Rahvastikuregistri andmetega seotud teenused on muudetud, loodud on mugavad, lihtsa ülesehitusega ja loogiliselt seotud teenused.

SIM SMIT 2028

2. Teenused ja rakendused on vigadeta töös hoitud. Lisaks on e- teenuste osakaalu pideva kasvu ja automaatteenuste loomise tõttu aina enam kasvanud rahvastikuregistri iseteenindusportaali olulisus ja pideva töökindluse tagamine.

SMIT SIM pidev

3. Rahvastikuregistri seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmete juurdepääsu regulatsiooni on muudetud, mille

SIM 2027

eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega

Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

4. Teenuseid on pakutud Eesti isikukoodita inimestele. Laiendatud on isikukoodi saamise võimalusi.

SIM SMIT 2028

Rahvastikuregistri visiooni rakendamine Vastutaja

Kaas- vastutaja

Aasta

5. Rahvastikuregistri visioon on rakendatud. SIM 2028

Programmi juhtimiskorraldus ja seosed teiste arengudokumentidega

Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Siseministeeriumi varade asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle.

Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele.

Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programmi abil viiakse mh ellu 2023. aastal koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt teadmiseks võetud „Rahvastikuregistri visioon“, mis on erinevatele osapooltele aluseks andmete kogumisel, hoidmisel ja kasutamisel ning tegevussuundade määratlemisel, rollide täitmisel, teenuste pakkumisel kui ka õigusruumi kujundamisel. Vabariigi Valitsuse poolt 16.11.2023 teadmiseks võetud memorandumiga lepiti kokku visiooni elluviimiseks olulisemad lähiaastate tegevused eri valitsemisaladele.

Programmil on olulisim seos „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ valdkondadega ja selle elluviimiseks koostatud „Digiühiskonna programmiga“. Selles arengukavas on esitatud valdkondade ülesed tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ „Nutika rahvastikuarvestuse programmi“ tegevused (nt rahvastikuregistri arendamisega seonduv) loovad omakorda eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks.

Programmil on seos Rahandusministeeriumi „Halduspoliitika programmiga“, mis aitab nutika rahvastikuarvestuse valdkonnale kaasa eelkõige riikliku andmehalduse korraldamise abil. Andmehalduse korraldamise eesmärgiks on rakendada riigis ühekordse andmekogumise põhimõtted, mis tagab võimalikult madala halduskoormuse ja selge ülevaate riigi käsutuses olevatest andmetest.

Programmil on oluline seos ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ kodakondsus-, rändepoliitika- ja identiteedihalduse valdkonnaga, kes on rahvastikuregistrile andmeandjaks ning ülejäänud siseturvalisuse valdkonnad sõltuvad oma ülesannete edukal täitmisel samuti kvaliteetsetest rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu toimub pidev koostöö „Nutika rahvastikuarvestuse“ ja „Siseturvalisuse“ programmide elluviimisel.

Täpsemini teiste valitsemisalade ja poolte roll programmi eesmärkide saavutamisel:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab riigi kesksete IT-lahenduste arendustegevuse rahastamise koordineerimise eest.

Justiits- ja Digiministeerium vastutab kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimise eest, sellega toetades rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõusu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab nt mitme õigusliku tähendusega elukoha registreerimise võimaluse analüüsi eest.

Välisministeerium vastutab elukoha ja perekonnasündmuste andmete rahvastikuregistrile edastamise eest.

Haridus- ja Teadusministeerium edastab EHISest inimeste kõrgema haridustaseme andmeid rahvastikuregistrile. Vastutab teise rahvuse ja emakeele andmete analüüsi eest.

Maa-amet vastutab aadress-andmete kvaliteedi eest riigis, olles sellega rahvastikuregistri elukohaandmete nurgakivi.

Transpordiamet edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid ning juhiloa kui isikut tõendava dokumendi andmed.

Politsei- ja Piirivalveamet vastutab isikut tõendavate dokumentide, e-residentsuse ja elamislubade- ja õiguste andmete olemasolu eest rahvastikuregistris, samuti kontaktandmete ja ütluspõhiste andmete eest.

Maksu- ja Tolliamet edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid.

Kohalikud omavalitsused suurimate andmeandjatena edastavad registrisse perekonnasündmuste ja elukoha andmed, annavad isikukoode ja elamisõigusi, ütluspõhiseid, kontaktandmeid jm.

Notarid registreerivad abielu ja lahutusi, sõlmivad ja lõpetavad kooselulepinguid ning edastavad need andmed rahvastikuregistrisse.

Vaimulikud registreerivad abielusid ja edastavad need kohalikule omavalitsusele, kes andmed rahvastikuregistrisse kannab.

Tervishoiuteenuse osutajad edastavad rahvastikuregistrisse sünni- ja surmaandmeid.

LISA 1

Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Nutikas rahvastikuarvestus 2026–2029“

Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 2 308 019 2 254 618 2 250 239 2 255 074

Programmi tegevus

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

1 226 052 1 191 318 1 188 961 1 191 565

Rahvastikuregistri pidamine ja vastava poliitika kujundamine

1 226 052 1 191 318 1 188 961 1 191 565

Programmi tegevus

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

1 081 966 1 063 300 1 061 278 1 063 509

Rahvastiku-sündmuste poliitika kujundamine ja registreerimise korraldamine

1 054 426 986 548 984 580 986 752

Valijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise korraldamine

27 540 76 752 76 698 76 757

Siseministeerium https://www.siseministeerium.ee/sidest

Programm „Kogukondlik Eesti 2026–2029“ Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Lisa 2. Programm „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

SISUKORD

PROGRAMMI SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3

PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4

OLUKORRA ANALÜÜS 5

Teadlikud ja aktiivsed elanikud 5

Võimekad ja hoolivad kogukonnad 8

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 10

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 12

Võimekad usulised ühendused 14

PROGRAMMI TEGEVUSED 19

Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 19

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 25

PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA PROGRAMMI KOOSTAMISEST 25

LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 30

Programmi „Kogukondlik Eesti 2026-2029“ üldinfo

Programmi nimetus Kogukondlik Eesti

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030

Programmi periood 2026–2029

Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

Peavastutaja Siseministeerium (SIM)

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Kultuuriministeerium (KUM), Sotsiaalministeerium (SOM), Rahandusministeerium (RAM), Kaitseministeerium (KAM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Riigikantselei (RK), Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital., MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati programm, mida uuendatakse igal aastal ja mis on jätkuks varem kehtinud „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele arengukavadele. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse pakutavate teenustega. Programm aitab ellu viia „Sidusa Eesti arengukava“1. Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilistest sihtidest: 1. Inimene: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; 2. Ühiskond: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030: 1. osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses, 2. on kogukonnad võimekad ja hoolivad, 3. on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud, 4. on levinud kodanikuühiskonna alane sotsiaalne innovatsioon, 5. on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav, 6. on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud.

Programmil on üks meede „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ja kaks programmi tegevust (programmi tegevuste eesmärgid on arusaadavuse huvides liigendatud alaeesmärkideks):

1 Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030.

PROGRAMMI TEGEVUS 1: Kogukondliku arengu toetamine PROGRAMMI TEGEVUS 2:

Usuvabaduse tagamine

Alaeesmärk 1.1

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Alaeesmärk 1.2

Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Alaeesmärk 1.3

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Alaeesmärk 1.4

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Alaeesmärk 2.1

Võimekad usulised ühendused

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk

Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

Programmi rahastamiskava

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 4 215 108 4 636 456 4 623 319 4 385 562 3 822 112

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 764 489 1 003 493 982 181 981 594 982 245

KOKKU 4 979 597 5 639 949 5 605 500 5 367 156 4 804 357

Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest.

Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGRNOOS

2025 2026 2027 2028 2029

Euroopa Sotsiaalfond 511 963 494 254 538 353 422 563 41 113

MUUD TOETUSED 304 091 1 093 160 1 093 160 971 557 789 154

KOKKU 816 055 1 587 414 1 631 513 1 394 120 830 267

Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr

Suurem parem

- - - 50 % 50 % 50 % 50 % 50 %

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)

Väiksem parem

- 59 % - 48 % 48 % 48 % 48 % 48 % Eesti integratsiooni monitooring

Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks2

Väiksem parem

- - - 2 2 2 2 2

Varasemalt Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID)

Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses saadi teada eraldi uuringuga viimati 2019. aastal. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal suurenenud ligi viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi mõjutasid

2 2023. aastast (s.o. 2022. a kohta alates) enam USAID selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muuhulgas annaks uue elujõulisuse mõõdiku või mõõdikud.

nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid elanikke, on programmis sihiks seatud seda taset hoida.

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – uuringus paluti väitele „Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda“ valida sobivaim vastus. Variandid olid: „täiesti nõus“, „pigem nõus“, „pigem ei ole nõus“, „ei ole üldse nõus“ ja „ei oska öelda / soovi vastata“. Arengukava elluviimisel on sihiks, et väheneks nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust ühiskonda mõjutada. See mõõdik aitab seega kaudsemalt hinnata nii riigi inimesekesksust, inimeste väärtustatust ja ka nende kaasatust ühiskondlikku tegevusse.

Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust mõõdeti kuni 2022. aastani (k.a.) Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. (Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.) Kuivõrd USAID indeksit enam Eestis 2023. aastast alates läbi ei viida, tegeleb Siseministeerium koostöös huvigruppidega 2025. aastal uue sarnase mõõdiku sisustamisega.

Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne.

Olukorra analüüs3

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et võimestada neid tegutsema kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.4 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Kodaniku- algatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaas- kodanike heaks oma osa andma. Piisav teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt, osates seal- juures arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust.

Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus5, mis aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida oluliste otsuste langetamisel. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, Kaubandus-Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe, Eesti Noorteühenduste Liidu koordineeritav noorte osalusprogramm ja osaluskogude võrgustik ning varasemalt Changemakers Academy programm, Ettevõtlik Kool jpt. Märkimist väärib ka Välisministeeriumi eestvedamisel eri ministeeriumitega koostöös korraldatav ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate infopäev aktuaalsete teemade toomisel klassiruumi. Peale nende tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“ ning Kultuuriministeerium muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, kodanikuosaluse

3 Lisainfo ja ülevaade tegevuste elluviimisest on dokumendis „Sidus ühiskond 2023. aasta tulemusaruanne“: www.siseministeerium.ee/sidest 4 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 5 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.

teemasid on ühiskonnaõpetuse õppekavas vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu ja aasta küla valimisel ning sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel. Haridussüsteemil on määrav roll demokraatliku kodaniku kujundamisel nii formaalse kui mitteformaalse õppetöö kaudu, kus arendatakse õpilaste osalust toetavate teadmiste, sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamist, mis omakorda toetavad demokraatlikke väärtuseid kandva hea kodaniku arenemist6. Kui Eesti noorte ühiskonnaalaste teadmiste tase on kõrge, siis noorte kodanikuosaluse näitajad jäävad ICCS riikide keskmisest allapoole ning Eesti õpilaste tajutud enesetõhusus kodanikuna ehk kodanikuvõimekus on ICCS uuringus osalenud riikide võrdluses keskmisest madalam.7 Samas võrreldes täiskasvanute kodanikuharidusega on noortele suunatud rohkem võimalusi.

Täiskasvanute demokraatiaalaste teadmiste, väärtuste ja oskuste kujundamisel on oldud projektipõhised, millest viimase näitena võib tuua Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC”, mille eesmärk oli tõsta Eesti täiskasvanute teadlikkust demokraatliku ühiskonna toimimisest ja kestliku arenguga seotud väljakutsest ning luua eeldused kodanikuteadlikkuse ja -aktiivsuse suurenemiseks ning mida rahastas Norra Aktiivsete Kodanike Fond. Kodanikuharidus ei ole nö kuulekate kodanike (taas)tootmine, vaid aitab täiskasvanutel ühiskonnaelu mõjutada, ära tunda libauudiseid, propagandat ning populismi, otsustes kaasa rääkida ja toimida demokraatliku ühiskonna liikmena. Küsimus on ka selles, milliseid aktiivseid ja häid kodanikke meil vaja on – konformseid ja vastutustundlikke, aktiivselt osalevaid, liberaalselt kriitilisi ja/või radikaaldemokraatlikke kriitilisi kodanikke?8 Samuti tuleb tegeleda mitte ainult Eesti kodakondsust omavate, vaid ka püsivalt Eestis elavate teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellel esineb ilmajäetuse sündroom ning kes hindavad, et nende võime ühiskonnaelus kaasa rääkida ja mõjutada on puudulik.9

Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike ja teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu rohkem praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Üks variant selleks on rakendada Kogukonnapraktika programmi ühiskonnaõpetuse tundide raames üle-eestiliselt. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud.

Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali ühiskondlikus elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%).10 Ning kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase uuringu järgi oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast.11 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias.12

Positiivse algatusena viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle- eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames koolitati vabatahtlikke, jagati häid kogemusi ning pakuti abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmisid ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes13. Projekti jätkuna viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“, et toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi

6 Math, N. (2019). PhD Revisited: Students' Perceptions of Democracy, Politics, and Citizenship Preparation and Implications for Social Studies Education. Nordic Journal of Comparative and International Education, 3(1), lk 69–81. 7 ICCS 2022 Eesti Raport, https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 11/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf?fbclid=IwAR27LxugTUrvSEz-hUEk0GrPAoQ7LDJ1TYy97SIRDKjkENPUqTaUsxZh9sk 8 Riigikogu Toimetised, 2016. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/06/Kilp.pdf 9 Eesti Ühiskonna Lõimumismonitooring, 2023, https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2024-04/EIM%202023%20aruanne.pdf 10 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 11 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 12 Active Ageing Index 2018. 13 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/

erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi14. 2023. aasta mai seisuga on algatusega liitunud üle 450 seltsilise, kes on toeks ligi 1350 inimesele üle Eesti.

Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu.

Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vajadust suurendab ka 2022. aastast alates Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suur arv. Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr olnud uuringute järgi suurem kui venekeelsetel15, mida kinnitab ka Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 202316 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb alla eesti õppekeelega koolide omale17. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 52% neist seda teinud, kuid sooviksid.18 Kaudselt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid. Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole seni uuritud.

Mitme teguri koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus inimesed soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada ning oskusi ja teadmisi rakendada“.19 Aktiivset osavõttu ühiskonna- ja poliitilises elus mõjutavad peale muude võimaluste ning takistuste arutelukultuur ja - ruum. Eestis tooni andev afektiivne ehk üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada ühiskondlikku dialoogi, toetab väärinfo levikut ning tõrjub eri elanikkonnarühmade esindatust aruteludes, eriti noorte seas.20 Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arendamiseks saab näiteks pakkuda interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenn21 ja arutelusid122.

Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite väsimine ja vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring23, kust selgus, et need, kes juba osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi nii eestvedajate väsimine kui hoiakute ja käitumise erinevus on mingis mõttes paratamatu, saab programmiga võtta fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse on andnud Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF), mis lõppes 2024. aastal.

Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka heategevuseks annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on kasvanud ja ulatub küll 19%-ni24, samas 18–60 aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest25. Iga teine Eesti elanik (51%) on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul teinud rahalisi annetusi, esemeid on annetanud 47% vastajatest ja heategevustooteid ostnud 42%26. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 29% inimesi, kuid Norrast (49%) ja Rootsist (49%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha27.

Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada

14 Lisainfo: https://www.seltsilised.ee/tutvustus/ 15 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019 16 „Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023.“ Kantar Emor 17 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 18 „Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023.“ Kantar Emor 19 Eesti inimarengu aruanne, 2019/2020, https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html 20 Eesti inimarengu aruanne, 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html 21 https://www.democracyfitness.eu/ 22 https://www.timeoutdialogue.fi/ 23 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019 24 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 25 „Heategevusalaste hoiakute uuring 2013“, TNS Emor. 26 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 27 CAF World Giving Index 2021.

huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja mitu annetusi koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga28. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised annetamistalgud, kus on viie aastaga kogutud vabaühendustele üle 700 000 euro annetusi. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame aega“, mis julgustab tööandjaid andma oma töötajatele vaba päeva tööajast vabatahtlikuna panustamiseks.

Analüüsi ning uut lähenemist vajavad hetkel kehtivad maksusoodustused ja regulatiivne raamistik heategevuseks raha annetamiseks – kas need on endiselt asjakohased või pärsivad annetuste kasvu ja heategevuseks valmis olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Läbi üksikisikute ja ettevõtete annetuste on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Üksikisikud ja ettevõtted on võimelised otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini kui riik, seega oluline on kujundada annetusi puudutav regulatiivne raamistik rohkem annetusi suunavaks ja soodustavaks.

Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu on kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine – 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis29, mida haldab Heateo Sihtasutus, ja mis jätkub tänaseni. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega eraisikute, ettevõtjate ja ettevõtete seas. Oluline on ka pöörata tähelepanu annetuste väärkasutamise ennetamisele, juhtides tähelepanu annetajate võimalustele eeltööks.

Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse püsiva pühendumise asemel nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni30. Ka mujal maailmas näitavad trendid, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda mikrovabatahtlikkusega31. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslik tööjõud.

On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete leebus jms jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.

Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline tõsta vabaühenduste teadlikkust vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega , ning vajadusel teha ettepanekud vabatahtlike kindlustamise edendamiseks.

Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Kogukondade võimestamiseks ja kohaliku tasandi osaluse tõstmiseks on oluline juurutada kogukonnakeskset valitsemisviisi, st et kohalik omavalitsus koos kohalike elanikega koostab ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valivad oma esindajad ja kohalik omavalitsus kaasab kogukondi, kohalikke noori, ettevõtjaid, kohalike riigiasutuste esindajaid jt olulisi osapooli otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi koostööplatvorm, kus üheskoos selgitatakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale eelmainitu

28 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ 29 Heateo Mõjufond 30 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 31 Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/

on antud programmis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida mujal arengukavades ei ole kajastatud.

Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle.

Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti, demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks.

Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2022. a lõpu seisuga kokku ligi 830 000 liiget32. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 380 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetööd. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest MTÜs või usulises ühenduses.

Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille tegevuseks ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist vormi. Aktiivsete ja võimekate kogukondade kujundamisele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine.33

Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“34 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. aastal tehtud uuring35 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste tegemist.

Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärtusi kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka. Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis vaid 14%.36

Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse elukvaliteeti paljude heaolu arengukava37 tegevustega ning kogukondade elu väljaspool linnapiirkondi aitab

32 Sisaldab korduvaid liikmeid ja usuliste ühenduste liikmeid. Ei sisalda korteri-, garaaži-, maaparandus-, metsa-- ja aiandusühistuid. 33 Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata. 34 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 35 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 36 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 37 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

hoogustada LEADER programm ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Kohaliku omaalgatuse programm“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Rahvastiku tervise arengukava“ (koordineerib Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse.

Kogukonnad pole piisavalt ette valmistatud looduskatastroofide, küberrünnakute, pandeemiate, sotsiaalsete rahutuste jm kriiside lahendamiseks või nende lahendamise toetamiseks. See tuleneb teadlikkuse ja oskuste puudumisest38, nõrkadest kogukondlikest võrgustikest39, piiratud ligipääsust ressurssidele ning psühholoogilise vastupidavuse nõrkusest40.

Lisaks ohustavad kriisid sageli demokraatlikke väärtusi, luues soodsa pinnase poliitiliseks polariseerumiseks, kodanikuõiguste piiramiseks ja desinformatsiooni levikuks. Kui demokraatlikud institutsioonid ja kodanikuühiskond pole piisavalt tugevad, võib kriiside mõju olla pikaajaline ja kahjustada demokraatia toimimist.41 Tõhusate lahenduste leidmine nende probleemide leevendamiseks aitab mitte ainult suurendada kogukondade valmisolekut kriisideks, vaid ka tagada demokraatlike väärtuste püsimise ka kõige keerulisemates olukordades. Kodanikuühiskonna kerksus on oluline, sest tihti just kohalikud organisatsioonid ja kogukonnad reageerivad kriisidele esimesena ja suudavad pakkuda kohapealset toetust, kus ametlikud struktuurid võivad olla aeglasemad või ülekoormatud.

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond.

Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt:

1. sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused, 2. uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused, 3. huvikaitsega tegelevad vabaühendused, 4. ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad,

riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused.

Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest probleemid on oma olemuselt komplekssemad ja maailm globaliseerunud. Selle kinnituseks – 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.42 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures.

Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul takistab partnerluse teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus

38 Kapucu, N. (2008). Collaborative emergency management: Better community organising, better public preparedness. Disasters, 32(2), 239- 262. 39 Norris, F. H., Stevens, S. P., Pfefferbaum, B., Wyche, K. F., & Pfefferbaum, R. L. (2008). Community resilience as a metaphor, theory, set of capacities, and strategy for disaster readiness. American Journal of Community Psychology, 41(1-2), 127-150. 40 Hobfoll, S. E., Stevens, N. R., & Zalta, A. K. (2015). Interventions to enhance resilience and resilience resources in trauma survivors: A review. Journal of Traumatic Stress, 28(1), 1-12. 41 Diamond, L. (2015). Facing up to the democratic recession. Journal of Democracy, 26(1), 141-155. 42 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019.

poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju.

Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine , ning rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et rahastada tegevust eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem teenida omatulu ja koguda liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi.

Arvestades tehisintellekti kiiret arengut, on oluline pöörata tulevikus tähelepanu digitaalsele transformatsioonile ja võimalustele, kuidas tehisintellekti ning teisi digilahendusi kodanikuühiskonna ja vabaühenduste võimekuse valdkonnas kasutada.

Vabaühenduste legitiimsust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel: toetus ehk liikmelisus, pädevused ja saavutused. Uuring näitas, et organisatsiooni tegevustesse panustamiseks ei peeta liikmesust esmatähtsaks ning uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on madalaim näitaja kui kunagi varem.43 Samas tuleb vabaühendustel senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ja neile tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine.

Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ja on aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike.

Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku definitsiooni44, on teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on need mikroorganisatsioonid, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi45. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu ulatus 2021. a 64,1 mln euroni (2012. a 35,5 mln), sellest ettevõtlustulu 49 mln euroni. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab 1693 töötajat46.

Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada konsultantide teenuseid. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisaväärtust ning vähesed neist panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust.47 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav.

Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid kogemusi. Vajadus on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal mtyabi.ee)48.

Viimased aastad on toonud Euroopa mitmete omavahel seotud ja läbipõimunud kriiside lävele: tervisekriisist majanduskriisini, kliimakriisist energiakriisini ning sõjani Ukrainas. Järjest enam oleme silmitsi ettenägematute väljakutsetega, mis vajavad uudseid mõtteviise ja koostöövorme. Alates 2010. aastast on sotsiaalne

43 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 44 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 45 Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019. 46 Andmed põhinevad kindlal valimil, kuhu kuulus 2021. a 160 organisatsiooni. 47 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. 48 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo:

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf

innovatsioon integreeritud Euroopa Liidu (EL) uude kasvustrateegiasse. Seda faasi iseloomustab suurem rõhuasetus sotsiaalsele ettevõtlusele, sotsiaalsetele eksperimentidele ning sotsiaalsele innovatsioonile. OECD 2020. a raportis „Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete areng Eestis: strateegia süvaanalüüs“49 on välja toodud, et ka Eestis on vilgas idufirmade kultuur ja alt-üles- algatuste mitmekesisus loonud aluse ökosüsteemile sotsiaalse innovatsiooni õitsenguks. Samas on Eestis sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem suhteliselt arengu alguses. Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks on Eestis loodud mitmeid erinevaid riiklikke struktuure nagu Accelarate Estonia ja Riigikantselei juures tegutsev Innotiim ning avaliku sektori innovatsioonifond. Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks maapiirkondades on käesoleval Euroopa Liidu rahastusperioodil võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid LEADER programmi kaudu. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juures tegutseb peamiselt ESF+ rahastatud projektide raames sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus (SIKK). See võrgustik koosneb kolmanda sektori ja akadeemia sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi toimijatest. Samas seisab sotsiaalne innovatsioon Eestis silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Kodanikuühiskonna-suunalist sotsiaalse innovatsiooni algatuste mastaapsust võib piirata avaliku ja erasektori toetuse puudumine ning heade algatuste jätkusuutlikkust võib pärssida see, kui ennast tõestanud algatustele puuduvad püsivamad toetusmeetmed. Eestis on mitmeid toimijaid, kes tegelevad sotsiaalse innovatsiooniga erinevate teemade lõikes. Kuigi üldjoontes koostöö toimib, on siin ruumi paremaks omavahelisteks teavitustegevusteks. Koostööd aitaks potentsiaalselt edendada ka kodanikuühiskonna suunal sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks kokkulepete tegemine.

Avalike teenuste osutamisel vabaühenduste poolt on probleeme riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöö paindlikkuses, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt probleem hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel, olgugi, et selles vallas võivad muutust tuua hiljuti Vabariigi Valitsuses kinnitatud riigihangete strateegilised põhimõtted50 ja innovatsiooni hankija käsiraamat51. Samas puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja asutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks. Viimane on eriti asjakohane vabaühenduste puhul, kes oma olemuselt saavad pakkuda kiireid ja uuenduslikke lahendusi ühiskondlikele probleemidele.

Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust.

Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi.

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Avatud valitsemine, võimul olijate ausus, võrdne ligipääs informatsioonile ning elujõuline kodanikuühiskonna tegutsemisruum on aluseks ning inimeste aktiivseks ühiskonna, sh poliitilises elus osalemise võimaldajaks.52 Kuigi demokraatia tervis on Eestis jäänud viimastel aastatel suuresti samale tasemele ning oleme juhtivate demokraatiate hulgas maailmas53, on paraku laiem trend ühiskonna süvenevast polariseerumisest tuntav ka Eestis54.

49 https://www.oecd.org/estonia/boosting-social-entrepreneurship-and-social-enterprise-development-in-estonia-8eab0aff-en.htm 50https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted%2023%20lk_0.pdf 51 https://innohangetekasiraamat.eas.ee/ 52 OECD, 2024, https://www.oecd.org/en/publications/building-trust-to-reinforce-democracy_b407f99c-en/full-report.html 53 V-Dem Institute, 2024, https://v-dem.net/documents/43/v-dem_dr2024_lowres.pdf?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1eyaVIKXiVm2O- EAo9uxivGo2LmV6YaTC7CHmvjiwx4y3pG0vFnlXpaBc_aem_B1omu5u3tMgfz-W4cneWmQ 54 USAID, 2022, https://heakodanik.ee/en/wp-content/uploads/sites/2/2022/10/Estonia.pdf

Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa kindla valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava55, mis kirjeldab, milline on osaliste roll kaasamise käigus. Peale selle on välja antud kaasamise käsiraamat56, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.

Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda57. Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust, ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusam on vabaühenduste tegevus.

Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud viimased viis aastat muutusteta58. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”.

Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud teenust. Strateegiline partnerlus on ühenduste rahastamise järjest levinum viis – sellesse on panustanud strateegilise partnerluse arenguprogramm ja programmi raames koostatud juhendmaterjal. Samas on jätkuvalt puudulik süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest, millest tingituna on Siseministeerium kavandanud tegevusi 2024. aastaks, et uuendada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali ja selle raames mõtestada lahti strateegilise partnerluse vorm, vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.59

Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku haldus- koormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused rahastami- sel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides60. Samuti on oluline luua selgus mitteerakondlike poliitilise suunitlusega vabaühenduste tegevuse regulatsioonides.

Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning jätkata senist tööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.

55 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 56 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 57 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 58 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf 59 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 60 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.

Võimekad usulised ühendused

Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui ka praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb umbes 600 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse.61

Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste süvenev tagasihoidlikkus end mõne kindla usutraditsiooniga samastada. Aastatel 2011 ja 2021 läbi viidud rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi on tänaseks rahvusvähemuste esindajad. Jätkub ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks.62 Religioossest ideoloogiast lähtuv radikaliseerumine ei ole praeguses Eestis veel laialt levinud probleem. Samas on Eesti kohus ühel korral mõistnud süüdi islamistliku terrorismi toetajad ja rahastajad.63 Muutunud julgeolekuolukorras on oluline ennetavalt piirata terroristlike või ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu ja välistada usuorganisatsiooni kasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise rahvuse, usu või kultuuriruumi vastu.

Religioosse mitmekesistumisega seonduvalt on eesmärk tagada, et usuühendused, kus liikmeskonna enamus on sisserände taustaga, toimiksid lõimumise edendajatena, mitte takistajatena. Usulisi ühendusi tuleb julgustada joonduma Sidusa Eesti arengukavas sõnastatud Eesti identiteedi ja väärtustega, soodustamaks ühtse Eesti identiteedi kujunemist erineva taustaga elanikkonnarühmade seas.

Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.

Olulisimad edusammud 2024. aastal

1. Käivitus Šveitsi-Eesti koostööprogramm – eesmärk on parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes lõimumise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, sotsiaalse innovatsiooni edendamisele ning kodanikuühiskonna võimekuse tõstmisele sotsiaalse sidususe toetamisel.

2. Algatati kirikute ja koguduste seaduse muutmine – eelnõu eesmärk on korrastada ja ajakohastada olemasolevat regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti, usuliste ühenduste mitmekesistumist ning julgeolekuolukorda maailmas ja Eestis, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välismõjutustest ja usuvabadus ning toetada rahumeelset usulist teenimist.

3. Käivitus meede kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks – noored on üks sihtgrupp, kellel on küll teadmised ühiskonnaelus osalemiseks, kuid praktikas need tihtipeale ei rakendu. Samuti on väljakutseks piisav noorte järelkasv kodanikuühiskonnas. Nende kitsaskohtade lahendamiseks alustati Euroopa Sotsiaalfondi toel 2024. aastal tegevusi laste ja noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvatamiseks. Projekti lõppeesmärgiks on töötada välja süsteemne kogukonnapõhine kaasamismudel ja tõsta laste ning noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisvõimekust.

4. Edukas strateegiline partnerlus vabaühendustega – Siseministeerium on üks väheseid riigiasutusi, mis kasutab strateegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat. Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõstis teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, arendas sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku tasandi koostööd.

5. Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna tervise hindamiseks ja uurimiseks – Tartu Ülikooli teostusel ning partnerluses Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga ellu kutsutud uuringu

61 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf 62 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. 63 Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt

eesmärkideks on analüüsida vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumusi ja -võimalusi, töötada välja tööriist, mille abil hinnata poliitikate tulemuslikkust ning analüüsida kodanikuühiskonna ja avaliku sektori võimalusi koostöö edendamiseks.

Keskne probleem

Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust: vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur, vabatahtlike kaasamine ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; elanikud pole kodanikuühiskonnas osalemise võimalustest teadlikud (soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine).

Programmiga keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele

❶Kuidas toetada vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeele ning määratlemata kodakondsusega inimeste ühiskondlikus elus osalemist?

❷ Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi ning neid võimestada?

❸ Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust?

❹ Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindades kaasa rääkida?

❺ Kuidas suurendada usuliste ühenduste rolli kogukondlikus tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel?

Olulisimad väljakutsed ja prioriteetsed tegevused perioodil 2026–2029

1. Prioriteetne väljakutse: Heategevuseks annetamise kasv

Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. World Giving Indexi andmetel osales vabatahtlikus tegevuses 2023. aastal Eestis teadlikult 20%, 41% vastanutest on annetanud ning 55% aidanud võõrast inimest.64 Nende näitajatega asub Eesti 142 riigi võrdluses 84. kohal, langedes aastaga 35 kohta. 2022. aasta oli Eesti heategevusele rekordaasta, mil vabaühendustele annetati kokku 96 miljonit eurot. 2023. aastal annetati Eesti vabaühendustele mõnevõrra vähem – kokku 77,7 miljonit eurot. 2023. aastal varjutasid Eesti heategevusmaastikku mitu annetuste võimaliku väärkasutusega seotud juhtumit. Analüüsi ning uut lähenemist vajavad hetkel kehtivad maksusoodustused ja regulatiivne raamistik heategevuseks raha annetamiseks – kas need on endiselt asjakohased või pärsivad annetuste kasvu ja heategevuseks valmis olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Läbi üksikisikute ja ettevõtete annetuste on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Üksikisikud ja ettevõtted on võimelised otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini kui riik, seega on oluline kujundada annetusi puudutav regulatiivne raamistik rohkem annetusi suunavaks ja soodustavaks. Vabatahtlikuna osalemine on laiemalt muutustrendis ning senine pikaajaline panustamine on asendunud/asendumas vabatahtlike „ampsudega“. Oleme vabatahtliku tegevuse soodustamisel jõudnud platoole, kus vabatahtlikuna osalemine püsib stabiilsena, kuid on nt Põhjamaade võrdluses endiselt madal. Samal ajal seab riik suuremaid ootuseid vabatahtlusele nii siseturvalisuses kui kriisivalmiduses, elanikkonnakaitses ja sotsiaalhoolekandes.

2. Prioriteetne väljakutse: Kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerksus

Kogukonnad ja kodanikuühiskond pole piisavalt valmistunud erinevateks kriisideks ja hädaolukordadeks. Eesmärk on tugevdada Eesti kodanikuühiskonna sidusust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi. See suurendab inimeste usaldust riigi vastu, vähendab sotsiaalset võõrandumist ning toetab demokraatlike väärtuste püsimist ning ühiskondlikku osalust.

64 World Giving Index 2024, https://shorturl.at/wZpO0.

Kavandatavad tegevused arendavad kodanikuühiskonna ja kogukondade võimekust kriisidega toimetulekul, parandades ligipääsu ressurssidele ja teabele ning toetades elanike kaasatust ja väärtustatust.

3. Prioriteetne väljakutse: Kodanikuruum ja ühenduste elujõulisus

Spontaanne ja virtuaalne vabatahtlik tegevus. Eestis on küll olemas tugev organiseerunud vabatahtlike praktika, kuid vähene teadmine ja kogemus organiseerumata vabatahtlike kaasamisel kriisireguleerimisse. Viimane ei ole omane vaid Eestile, vaid ka teistes Euroopa riikides on võrdlemisi vähe teada, mil määral ja ulatuses on organiseerumata vabatahtlikud kaasatud riiklikkesse kriisireguleerimise meetmetesse. Üks kaasaegseid trende vabatahtlikus tegevuses on virtuaalne vabatahtlikkus – vabatahtlik töö, mida tehakse veebikeskkondades. Oluline on leida võimalused kohanemiseks uute trendidega vabatahtluse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osalust ühiskonnas.

Kodanikuruum ja ühenduste elujõulisus. Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite koondav võrgustik Civicus liigitab kodanikuruumi Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st).65 European Civic Forum Civic Space Report 2024, toob välja, et kuigi Eesti kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest paremaks, esineb murettekitavaid trende, sh vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus, avatud valitsemise kvaliteet suhetes vabakonnaga jne.66 Kuigi kodanikuühiskonna rahastamine on paranenud (strateegiline partnerlus kui üks positiivne näide), on ühenduste finantsstabiilsus ja -võimekus vägagi erinevad. Kui riigipoolse toe kipuvad saama suuremad, kogenumad ja professionaalsemad ühendused, siis paljud ühendused toimivad annetuste, vabatahtliku panuse ja missioonitunde najal. Riikliku rahastamise laiem küsimus on, kas soovime jätkuvalt tugevdada tugevaid organisatsioone või anda võimalus alustavatele ühendustele kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks ning kuidas tõsta ühenduste finantsvõimekust ja -iseseisvust. Siseministeeriumi tegevuste eesmärgiks strateegilise partnerluse kaudu on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul, kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada.

Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Kehtivas seadusandluses on mitmed ajale jalgu jäänud piirangud vabaühenduste tegevust reguleerivates õigusaktides, mille muutmine aitaks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele. Kehtiv MTÜs ja SAs ei võimalda näiteks juriidilise isiku tegutsemisvormi muuta, sihtasutustel on kohustus auditeerida majandusaasta aruandeid alates 15 000 € aastakäibest, mis toob kaasa liigset bürokraatiat ja kulusid sihtasutustele, jne.

4. Prioriteetne väljakutse: Ühiskondlik polariseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodanikuharidus

Mitmete tegurite koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus inimesed soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada ning oskusi ja teadmisi rakendada“.67 Aktiivset osavõttu ühiskonna ja poliitilises elus mõjutavad lisaks muudele võimalustele ja takistustele arutelukultuur ja -ruum. Eestis tooni andev afektiivne ehk üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada ühiskondlikku dialoogi ning toetab väärinfo levikut ning tõrjudes erinevate elanikkonnagruppide esindatust aruteludes, eriti noorte seas.68 Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arendamiseks on võimalik näiteks pakkuda erinevaid interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenne69 ja arutelusid70. Samuti on oluline seada fookusesse (täiskasvanute) kodanikuharidus, mille raames viia ellu tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti elanike kodanikupädevusi ja osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust kodanikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks ning mis väärtustavad ning aitavad tõsta heategevuses osalevate Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu.

5. Prioriteetne väljakutse: Usuvabaduse tagamine

65 Civicus Monitor 2024, https://monitor.civicus.org/globalfindings_2023/. 66 Civic Space Report 2024, Estonia, https://civic-forum.eu/wp-content/uploads/2024/05/CIVIC-SPACE-REPORT-2024-ESTONIA.pdf. 67 Eesti Inimarengu Aruanne, 2019/2020. https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html 68 Inimarengu Aruanne 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html. 69 https://www.democracyfitness.eu/ 70 https://www.timeoutdialogue.fi/

Kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu võtmine ja rakendamine ning usurahu taastamine õigeusumaastikul. Kindlasti ei kavatse riik vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu sekkuda. Kirikud ja kogudused peavad saama vabalt toimetada ja inimesed oma usku praktiseerida. Ohtlikest välissidemetest hoidumine ja nende katkestamine vaid aitab kaasa usuvabadusele Eesti Vabariigis.

Programmi tegevused71

Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine

EESMÄRK: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt.

Teenused

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium järgmise teenuse kaudu.

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Kodanikuühiskonna poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Teenusega kavandatakse Eesti kodanikuühiskonna riiklikku poliitikat ja koordineeritakse selle elluviimist ning aidatakse kaasa kodanikuühenduste koostööle Vabariigi Valitsusega.

Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast

Suurem parem

- - - 33 % 33 % 33 % 33 % 33 %

Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“

Püsiannetajate osakaal elanikkonnast

Suurem parem

- 17,3 % - 25 % 25 % 25 % 25 % 25 % Annetamishoiakute uuring

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)

Väiksem parem

- - - 48 % 48 % 48 % 48 % 48 % Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring

71 Programmi tegevuse arusaadavuse huvides on see järgnevalt liigendatud neljaks alaeesmärgiks, mis kattuvad sisult programmi eesmärgiga. Täpsemad mõõdikud on esitatud iga alaeesmärgi juures. Programmi tegevuse üldise edukuse seiramiseks kasutatakse ka programmi mõõdikuid.

Olulisemad väljakutsed ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete soov osaleda vabatahtlikus tegevuses

on suurem kui nende tegelik osalus

Eraisikud ja ettevõtted annetavad kodaniku-

ühiskonnale vähe 52% uussisserändajaid pole vabatahtlikus tegevuses osalenud, kuid sooviks seda teha

Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel passiivsemad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%)

55-aastaste ja vanemate elanike kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid

Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on 19%, kuid 18–60 aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest

Kõigile pole sobivaid osalusvõimalusi

Teiskeelsetel pole piisavalt infot

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Teadlikud ja aktiivsed elanikud Vastutaja Kaasvastutaja Programm, milles

planeeritakse72

1 Demokraatia ja kodanikupädevustega uuendatud sotsiaalainete õppeprotsesside kasutuselevõtu toetamine koolides üle Eesti. Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppeprotsesside kirjeldusi demokraatia ja kodanikupädevustega

HTM Haridus- ja noorteprogramm

2 Koostatud on analüüs ja ettepanekud tervikliku kodanikuhariduse väljaarendamiseks

SIM HTM, KUM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

3 Sidustatud on noorsootöö, vabaühenduste, koolide ja ülikoolide tegevust kodanikuhariduses

HTM Haridus- ja noorteprogramm

4 Kogukonnapraktika programmi on levitatud koolides üle Eesti

HTM MTÜ Kogukonnaprakti ka

Haridus- ja noorteprogramm

5

Erinevaid töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavaid meetmeid on tutvustatud ja levitatud tööandjate seas

SIM

Vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid ja vabaühendused

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

6 Silmapaistvad kodanikud on tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga

SIM KÜSK „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

7 Aasta kodaniku aunimetus on välja antud SIM KÜSK

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

8 Vabatahtlikke, nende tegevusi ja vabaühendusi on tunnustatud üleriigiliselt ja maakondlikult

SIM KÜSK, vabatahtlikke

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

72 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

kaasavad organisatsioonid ja vabaühendused

9 Vabatahtlikku tegevust ja annetamist on mängustatud 73, sh arendatud vabatahtliku tegevuse infoportaali

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

10

Tugevdatud on võimalusi vabatahtlike ja kogukondlike vabaühenduste aktiivseks panustamiseks elanikkonnakaitsesse ja kriisivalmidusse

SIM

KÜSK, vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid ja vabaühendused

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

11 Ellu on viidud tegevusi muukeelsete elanike valmisoleku tõstmiseks kodanikuühiskonnas osalemiseks

SIM Kultuuri- ministeerium, KÜSK

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“, Lõimumisprogramm

12 Ellu on viidud tegevusi vabaühenduste valmisoleku tõstmiseks muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena

SIM KUM

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“, Lõimumisprogramm

13 Vabaühenduste püsivabatahtlike ja liikmete kaasamise mudeleid on uuendatud ning levitatud vabaühenduste seas

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

14 Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö vormi on levitatud tööandjate seas

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

15 Ellu on viidud vabaühenduste annetuste kogumise oskusi arendavaid tegevusi

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

16 Ettevõtete, investorite ja eraisikute annetuste soodustamiseks on tehtud maksupoliitika muutmise analüüs ja sõnastatud ettepanekud

SIM RAM „Kogukondlik Eesti 2026–2028“

17 Annetusi koguvatele vabaühendustele on pakutud tuge ja nõustamist

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

18 Tõstetud on laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskusi74

SIM KÜSK „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

19 Uuendatud on EKAK valitsuskomisjoni formaati ja algatatud EKAK muutmise arutelu

SIM „Kogukondlik Eesti 2026-2029“

73 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust. 74 Tegevuse elluviimisele aitab kaasa „Euroopa Sotsiaalfond 2021–2027“.

Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Programmi tegevuse eesmärgi mõõdik

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul)

Suurem parem

39,37 % - 47,2 %75 38 % 38 % 38 % 38 % 38 %

Rahandus- ministeerium, Rahulolu- uuring

Olulisemad väljakutsed ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

14% inimesi peab oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust

Kohalikes omavalitsustes ei kaasata ega võimestata

kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt

Riiklikult ei ole seni kogukondade võimestamisega süsteemselt tegeletud

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Võimekad ja hoolivad kogukonnad Vastutaja Kaasvastutaja Programm, milles planeeritakse76

1 Kogukonnakeskse valitsemisviisi instrumendid77 on rakendatud

SIM REM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

2 Iga-aastane kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor on läbi viidud

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

3 Loodud on võimalused kodanikuühiskonna kriisikindluse tugevdamiseks

SIM KÜSK, vabaühendused, PÄA

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

4 Linnaliste asumiseltside ja külaseltside tegevus on toetatud

REM, SIM

Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030, Regionaalpoliitika programm

5 Kogukonnad on esile tõstetud ja tunnustatud SIM

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

6 Kogukondades on katsetatud uusi osalemisvõimalusi, rakendatud ja levitatud on kogukonnaprojekte

SIM REM, HTM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

7 Kogukonnakoordinaatori profiiliga ametikoht on loodud igasse maakonda

SIM REM

Ida-Virumaa puhul „Ida- Viru programm 2021– 2030“, „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

75 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi läbiviidud 2024. aasta küsitlusuuringust lähtudes on mõõdiku 2024. aasta tegeliku täitmisena on välja toodud Eesti keskmine, mistõttu võrdlus varasema perioodiga ei pruugi olla võimalik. Sama uuringu alusel on kogukonnaelust osavõtu Eesti keskmine rahuloluindeks 35. 76 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 77 Kogukonnad on määratletud igas KOV-is, kogukonnad on enda seast nimetanud või valinud esindaja ning KOV on käivitanud süsteemsed koostööformaadid kogukondadega.

8 Parimad põlvkondade vahelised ja kogukondade aktiviseerimise koostöövormid on kaardistatud ja levitatud kogukondades

SIM SOM, KUM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

9 Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks

SIM REM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

10 Ellu on viidud idee- või esseekonkursse kogukondliku aktiivsuse edendamiseks

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

11 On koostatud ülevaade kogukondlike algatuste ühisrahastus võimalustest ja neid analüüsitud

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

12 Analüüsitud on vabaühenduste nõustamisteenuse toimimist ja jätkusuutlikkust ning vajadusel on teenus uuendatud

SIM „Kogukondlik Eesti 2025–2028“

13 Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine

HTM Haridus- ja noorteprogramm

14 Kohalikul tasandil on arendatud noorte osalust ühiskondlikus ja/või kogukondlikus tegevuses

HTM KOVid, vabaühendused

Haridus- ja noorteprogramm

15

Arukate külade (smart villages)78 algatust on levitatud kogukondades

REM

„Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030“ raames rakendatava „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024 – 2027“

78 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article&

Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud

Suund

Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Vabaühenduste panus SKP-sse79

Suurem parem

- -80 2 % 2 % 2 % 2 % 2 % 2 %

Majandusaasta aruanded, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu (mln €)

Suurem parem

36,4 40,481 32,9 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab

Majandusaasta aruanded, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Olulisemad väljakutsed ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Otsuste tegemisse kaasamine ei ole

piisavalt võimaldatud, huvirühmade oskus

osaleda on kasin

1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat

Palgalisi töötajaid on 36% MTÜ-del ja see on aastatega veidi kasvanud

Juriidiliste isikute tehtud annetuste summa ei ole eri aastatel kasvanud

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Vastutaja Kaasvastutaja Programm, milles planeeritakse 82

1 Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke projektikonkursse organisatsioonide võimekuse parandamiseks

SIM KÜSK „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

2 Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (sündmused, koolitused, tunnustamised, teavitustegevused)

SIM KÜSK „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

3 Toetatud on kodanikuühiskonna järelkasvu kujunemist SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

79 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 2024–2025 tellitava uuringu

raames. 80 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 3025 tellitava uuringu raames. 81 Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, https://sev.ee/andmebaas/. Andmeid ei saa üks ühele võrrelda 2021. aastaga, sest 2022. aastast analüüsitakse sotsiaalsete ettevõtete müügitulu ehk maksustatavat käivet kvartaalselt. 2022. ja 2023. a kohta on esitatud vastava aasta IV kvartali käivete summa. 82 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

4 Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ arenguprogramm on ellu viidud

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

5 Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud uudseid lahendusi (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, koosloome, disainmõtlemine, osalev või kaasav rahastamine, sektorite koostöö)

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

6 Pakutud on konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, sh ärimentorlust vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

7

Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate kvalifikatsiooni parandavaid tegevusi

SIM KÜSK

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

Euroopa Sotsiaalfond 2021–2027

8 Sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks on tagatud nõustamisteenus, koolitus- ja arendamisvõimalused jmt

SIM KÜSK

Eesti-Šveitsi koostööprogramm 2022-2029

9 Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente (näiteks eritingimustel või soodsad laenud)

SIM MKM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

10 Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on täpsustatud, juriidilised takistused analüüsitud ja ettepanekud nende lahendamiseks sõnastatud

SIM JDM, MKM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

11 Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammid järelkasvu loomiseks SIM

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

12 Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi SIM

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

13 Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud

SIM vabaühendused „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul)

Suurem parem

39,37 % - 47,2%83 38 % 38 % 38 % 38 % 38 %

Regionaal- ja Põllumajandusminis teerium, Rahulolu- uuring

Rahulolu võimalustega mõjutada kohaliku elukeskkonna arengut

Suurem parem

44,4% 34,6% 40% 40% 40% 40% 40%

Regionaal- ja Põllumajandusminis teerium, Rahulolu- uuring

Olulisemad väljakutsed ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Poliitikakujundamisse kaasamine on tihti

formaalne ja selleks ei anta piisavalt aega

Vabaühenduste riigieelarveline rahastamine ei ole piisavalt läbipaistev, mõjus ega kõigile võimalik

Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on hea võrreldes piirkonna teiste organisatsioonidega, ent see on püsinud viimased viis aastat muutumatuna

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Vastutaja Kaasvastutaja

Programm, milles planeeritakse 84

1 Suurendatud on ministeeriumites töötavate kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi RK

Riigikantselei programm (väljatöötamisel)

2 Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja üldhuvidesse panustada

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

3 Kaardistatud ja analüüsitud on vabaühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOV-ides ning rahastajate tegevuse vastavust rahastamise korrale

SIM Kõik ministeeriumid

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

4 Toetatud on kodanikuühiskonna ja avaliku võimu koostööd soodustavate heade tavade ning koostöökokkulepete jõustamist ja levitamist

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

83 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi läbiviidud 2024. aasta küsitlusuuringust lähtudes on mõõdiku 2024. aasta tegeliku täitmisena on välja toodud Eesti keskmine, mistõttu võrdlus varasema perioodiga ei pruugi olla võimalik. Sama uuringu alusel on kogukonnaelust osavõtu Eesti keskmine rahuloluindeks 35. 84 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

5 Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri vorme ministeeriumites ja KOV-ides

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

6 Korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja KOV-ide töötajatele

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

7 Vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

8 Uuendatud ja levitatud on ühenduste rahastamise juhendmaterjali ning strateegilise partnerluse materjale ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

9 Edendatud on vabaühenduste rahastajate koostööd SIM

„Kogukondlik Eesti 2026–2029“

10 Kaardistatud on kodanikuühiskonna rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja neid on analüüsitud

SIM „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine

EESMÄRK: Võimekad usulised ühendused.

Teenused

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium järgmise teenuse kaudu.

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Usuasjade poliitika kujundamine

(vastutaja Siseministeerium)

Usuvabaduse tagamine. Usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimine, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve teostamine ja usuelu küsimuste analüüsimine ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamine.

Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud

Suund Tegelik Sihttase

Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Osakaal elanikkonnast, kes tunnevad, et Eestis on võimalik oma usku vabalt järgida

Suurem parem

- - - -

Alg- ja sihttase

määratakse 2026

kasvab kasvab kasvab Siseministeerium

Olulisemad väljakutsed ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Arendus- ja tegevuseesmärgid

Võimekad usulised ühendused Vastutaja Kaasvastutaja

1 Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti

religioonisituatsiooni küsimustes SIM

2 Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud küsimusi SIM

26

3 Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel SIM

4 Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud SIM

5 Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu

sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse suurendamine) SIM

6 Edendatud on usuühenduste koostööd SIM

7 Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide

saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises SIM

8 Ellu on viidud antisemitismivastaste meetmete kontseptsioon SIM

HTM, VÄM, KUM,

JDM, PPA

9 Analüüsitud on ususümbolite eksponeeritust ja rolli avalikus ruumis SIM

10 Kirikute ja koguduste roll elanikkonnakaitses ja kriisivalmiduses on ühiselt

kokku lepitud ning vastavalt võimalustele toetatud SIM

PÄA, Eesti Kirikute

Nõukogu

27

Programmi juhtimiskorraldus ja programmi

koostamisest

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ juhtkomisjonile antakse juhtkomisjoni kohtumiste raames infot programmi täitmise ja muutmisvajaduse osas.

Programmi kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi kantsler.

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon nõustab Siseministeeriumit programmi elluviimise osas ning hindab ja teeb ettepanekuid programmi elluviimiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele.

Programmi seosed teiste arengudokumentidega

Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

Programmil on olulisim seos „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada.

Samuti on programm seotud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“, mis aitab kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise, omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise ning kogukondliku lähenemisviisi juurutamise kaudu, ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ , mille tegevussuund „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonnaga seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ja elujõulisus ning maapiirkondades kasvav lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus.

Programmi koostamine

Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli

28

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus.

Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused:

aprill–mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid

mai–august 2018 moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad ning telliti kaks uuringut

september–oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid

november–detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti

november 2018–mai 2019 töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid kahe uuringu tulemused

september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu

detsember 2019–märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud

aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega

juuni 2020 programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon)

juuli 2020 programmi aastate 2021–2024 kinnitamine Siseministeeriumis

veebruar 2022 EKAK valitsuskomisjonis programmi ja edasise juhtimiskorralduse tutvustamine

september 2022 strateegiliste partnerite informeerimine programmi 2025–2028 perioodi muudatuste ja edasise koostööloogika osas

november 2022 ülevaade Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjonile programmi 2023. aasta olulisematest tegevustest

sügis 2023

programmi uuendamise arutelu ja kirjalik arvamuse avaldamise võimalus Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjoniga (programmi juhtkomisjon) ning Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegiliste partneritega

mai 2024 Programmi uuendamise arutelu ja kirjalik arvamuse avaldamise võimalus Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjoniga (programmi juhtkomisjon)

29

LISA 1

Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 5 639 949 5 605 500 5 367 156 4 804 357

Programmi tegevus

Kogukondliku arengu toetamine

4 636 456 4 623 319 4 385 562 3 822 112

Programmi tegevus

Usuvabaduse tagamine

1 003 493 982 181 981 594 982 245

30

Lisainfo www.siseministeerium.ee/sidest

Lisa 3. Programm „Erakondade rahastamine 2026–2029“

Programm „Erakondade rahastamine 2026–2029“ Programmi nimetus Erakondade rahastamine

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Valdkonna arengukava

Sidusa Eesti arengukava 2021–2030

Programmi periood 2026–2029

Programmi eesmärk Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad

Peavastutaja Siseministeerium

Programmi eesmärk on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.

Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid:

1) vähemalt 2% kuid alla 3% häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas;

2) vähemalt 3% kuid alla 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas;

3) vähemalt 4% kuid alla 5% häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas.

Eelarve jaotus (eurodes) EELARVE EELARVE PROGNOOS

2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus: Erakondade rahastamine

4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 4 671 000

KOKKU 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 4 671 000

Programmi tegevus: Erakondade rahastamine

Programmi tegevuse sisu kirjeldus: Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest.

Eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Allikas Eraldatud toetuste osakaal

100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium

Olulised alatulemused perioodiks 2026–2029 Vastutaja Seotud osapooled

Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondadele on määratud riigieelarveline eraldis Siseministeerium Vabariigi Valimiskomisjon

LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus

Programm: „Erakondade rahastamine 2026–2029“

Programmi tegevus 1. Erakondade rahastamine

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus

Erakondade rahastamine (vastutaja Siseministeerium)

Tagada tähtaegselt erakondadele seadusejärgsete eraldiste väljamaksmine.

Riigikogus esindatud erakondadele eraldise väljamaksmise korraldamine. Riigikogus esindatud erakonnal on õigus saada eraldist riigieelarvest, mille suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvule.

LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava

Programm: „Erakondade rahastamine 2026–2029“ Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 4 774 800 4 671 000 4 671 000 4 671 000 Programmi tegevus Erakondade rahastamine

4 774 800 4 671 000 4 671 000 4 671 000

Erakondade rahastamine

4 774 800 4 671 000 4 671 000 4 671 000

KÄSKKIRI

21.01.2026 nr 1-3/8

"Sidusa Eesti arengukava 2021-2030"

2026-2029 programmide kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23

lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel

1.1. Kinnitan „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ programmid „Nutikas

rahvastikuarvestus 2026–2029“, „Kogukondlik Eesti 2026–2029“, „Erakondade

rahastamine 2026–2029“.

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 1-3/133 „„Sidusa

Eesti arengukava 2021-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2026–2029“

Lisa 2. Programm „Kogukondlik Eesti 2026–2029“

Lisa 3. Programm „Erakondade rahastamine 2026–2029“