Kiri

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kultuuriministeerium

[email protected]

Suur-Karja 23

15076, Tallinn

Teie 15.12.2025 nr 1-11/1317-1

Meie 22.01.2026 nr 2-2/2025/0089

Arvamuse avaldamine kultuuriministri määruse

„Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

eelnõule

Austatud kultuuriminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kultuuriministri määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia

teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“ eelnõule (edaspidi eelnõu). Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastab siinkohal eelnõule oma arvamuse.

Määruse kohaldamisala

Määruse kohaldamisalasse kuuluvad eelnõu kohaselt kolme liiki teenuseosutajad: Eesti

Rahvusringhääling, audiovisuaalmeedia teenust osutavad sideettevõtjad ning kahte suurima

vaadatavusega televisiooniteenust pakkuvat meediaettevõtjat.

Kahe suurima vaadatavusega televisiooniteenuse määratlemine jääb ebaselgeks nii määruse

eelnõus kui ka selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Siinkohal soovime rõhutada, et õigusakti

seletuskiri ei ole õiguse allikas ning selles sätestatut ei saa käsitleda iseseisva õigusliku alusena.

Eelnõu § 1 lg 1 p-st 3 ei selgu, kes, millal ja mille alusel määratleb, millised on kaks suurima

vaadatavusega televisiooniteenust. Eelnõu seletuskirja leheküljel 2 on selgitatud, et lähtuda tuleks

Kantar Emori teleauditooriumi või mõne teise vastava usaldusväärse mõõdikuuringu tulemustest

eelmise kalendriaasta kohta.

Esiti on ebamäärane, millised teised uuringud peale Kantar Emori teleauditooriumi uuringu on

veel usaldusväärsed. Samuti jääb selgusetuks, kes ja milliste kriteeriumite alusel seda otsustab.

Neid asjaolusid täpsustamata võivad praktikas kergesti tekkida vaidlused olukordades, kus

erinevad uuringud näitavad erinevaid tulemusi.

Järgnevalt jääb segaseks, kas eelnõu § 1 lg 1 p-st 3 tuleks järeldada, et kaks suurima vaadatavusega

televisiooniteenust tuleks määratleda iga-aastaselt. Meediaettevõtjate jaoks on oluline, et

määratletaks aeg, millal möödunud aasta auditooriumi andmete põhjal jooksva aasta kahe suurima

vaadatavusega televisiooniteenuse nimed avaldatakse. Siinkohal on ka oluline silmas pidada, et

2 (3)

aasta lõpust jääks piisav ajavaru mõõdikuuringu andmete avaldamiseks. Neid asjaolusid

täpsustamata puudub nii ettevõtjatel kui õigusakti rakendajal õigusselgus.

Eelnõu § 1 lg 1 p-s 2 nimetatakse määruse kohaldamisalasse kuuluvat ka audiovisuaalmeedia

teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate programmide ja nende pakutavad tellitavad

audiovisuaalmeedia teenused. Määrusest ega seletuskirjast ei nähtu, millest on tingitud

sideettevõtjate erikohtlemine võrreldes ülejäänud meediateenuse osutajatega. Võrreldes eelnõu §

1 lg 1 p-s 3 nimetatud vaadatuimate audiovisuaalmeedia teenustega võib sideettevõtjate

omakanalite vaadatavus olla marginaalne.

Meediateenuse osutajate võrdseks kohtlemiseks on mõistlik määratleda ühtsed alused, mille põhjal

läbivalt otsustatakse, kas vastava meediateenuse osutaja programmile ligipääsetavusnõuded

kohalduvad või mitte, näiteks meediateenuse osutaja käive, vaatamise osakaal vms.

Saated, millele nõuded kohalduvad

Määruse eelnõu ega seletuskiri ei ava täpsemalt, mida eelnõu §-s 2 nimetatud saateliikide all

silmas peetakse. Selguse huvides on mõistlik avada, mida määruse tähenduses peetakse silmas

näiteks päevakajaliste saadete all.

Eelnõu § 3 lg-s 2 sätestatakse, et Eesti Rahvusringhääling edastab vähemalt ühe „Aktuaalse

kaamera“ uudistesaate päevas viipekeelsena. Siinkohal tasub kaaluda, kas määruses kui üldaktis

on mõistlik välja tuua uudistesaate pealkiri või piisaks viitest uudistesaatele.

Eelnõu § 9 lg-s 2 sätestatakse, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peaksid võimaluse piires

lisama ka Eesti riigi rahalise toetuseta valminud eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele subtiitreid,

viipekeelset tõlget või kirjeldustõlget, kui film või seriaal on nendega varustatud. Jääb selgusetuks,

miks neil nimetatud juhtudel peaksid meediateenuse osutajad subtiitrid lisama vaid võimaluse

korral, mitte kohustuslikult. Ka ei selgu seletuskirjast, millised täiendavad kulud sellisel juhul

meediateenuse osutajale lisanduvad, võttes arvesse, et sama sätte lõikes 1 nimetatud juhtudel tuleb

meediateenuse osutajal igal juhul subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge tarbijale

kättesaadavaks teha.

Loodame, et arvestate meie eeltoodud tähelepanekutega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

3 (3)

Helen Rohtla

+372 6201737 [email protected]