| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/335-1 |
| Registreeritud | 22.01.2026 |
| Sünkroonitud | 23.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/26-0098 - Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d13bdb7-256b-4570-93cc-03f95eb16ba8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d13bdb7-256b-4570-93cc-03f95eb16ba8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU 19.01.2026
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85
„Eesti keelenõukogu põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 7 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Keelenõukogu nõustab järgmistes valdkondades:
1) keeleõpe ja haridus; 2) eesti keele ja teiste keelte uurimine; 3) eesti keele korraldus;
4) eesti keele tehnoloogia; 5) eesti keele erikujud;
6) keelealane mainekujundus ja keelejärelevalve; 7) mitmekeelsus ühiskonna ja indiviidi tasandil; 8) muud keelevaldkonna küsimused.“;
2) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Nõukogusse kuuluvad Eesti Keele Instituudi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad. Haridus- ja
Teadusministeeriumi ettepanekul võib keelenõukogusse määrata ka teiste asutuste esindajaid.“; 4) paragrahvi 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „nende kohta seireraportid ja“;
6) paragrahvi 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) teeb ettepanekuid keelevaldkonna õigusaktide muutmiseks ning uute õigusaktide eelnõude
2
väljatöötamiseks“; 7) paragrahvi 3 punktist 5 jäetakse välja sõna „keeleteemaliste“;
8) paragrahvi 3 punktist 7 jäetakse välja sõnad „peab haridus- ja teadusministri volitusel
läbirääkimisi keeleküsimustes ja“; 9) paragrahvi 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 5 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;
11) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „vajaduse järgi, kuid“;
12) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Nõukogu liikmetele teatatakse koosoleku toimumisest vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Erakorralise koosoleku puhul teatatakse sellest vähemalt kaks tööpäeva
ette ning kutses põhjendatakse selle erakorralisust.“;
13) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kümme“ sõnaga „viis“;
15) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 7 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „, kui salajast hääletamist ei nõua ükski nõukogu liige. Salajase hääletuse häältelugemiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget“;
17) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Nõukogu võib otsuseid teha ka elektroonilise hääletamise teel.“;
18) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või 3“;
19) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:
„(2) Nõukogu liikmele, välja arvatud teenistuses olevale ametnikust nõukogu liikmele, võib maksta tasu määruse §-s 3 nimetatud ülesannete täitmise eest.
(3) Tasu võib maksta ka teistele nõukogu tööga seotud isikutele.
(4) Tasu määrab nõukogu esimees, kooskõlastades ettepaneku eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(5) Tasu määramisel arvestatakse järgmiste kriteeriumidega: 1) liikme või muu tasu saava isiku osalemine nõukogu koosolekutel ja töögruppides;
2) täidetud ülesannete maht, keerukus ja vastutuse tase; 3) erialase kompetentsi või eksperditeadmiste rakendamine nõukogu töös;
4) nõukogu töökorra alusel täidetud lisaülesanded, sealhulgas analüüsi-, aruande-, hindamis- ja esindusülesanded;
3
5) kokkulepitud ajakulu või tegelik tööpanus.“; 20) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
Kristen Michal peaminister
Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister Keit Kasemets
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus”
muutmise eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused Eesti keelenõukogu (edaspidi EKN) põhimääruses. Peamiselt on tegemist tehniliste muudatustega, mis esiteks võimaldavad EKNil oma tööd paindlikumalt ja kiiremini korraldada, teiseks loovad õigusselgust, tagades määruse kooskõla
tegeliku praktikaga, ning kolmandaks vähendavad sisebürokraatiat. Sisulistest teemadest täpsustatakse näiteks EKNi tegevusvaldkondasid ja kehtestatakse tasustamispõhimõtted. Välja
jäetakse mitu sisulist ja formaalset kohustust (nt seireraportite koostamine, läbirääkimised , valitsuse teavitamine) ning lihtsustatakse töökorraldust (elektrooniline hääletus, salajase hääletuse formaalsuse kaotamine). EKNi valdkondade loetelu laiendamine võimaldab nõu anda
laiemalt. Tasustamise korra täpsustamine ei suurenda inimeste koormust kohustuslikult, vaid kompenseerib panust, sellega kaasnev tõendamiskoormus on proportsionaalne ja vabatahtliku
osalemise kontekstis aktsepteeritav. Seetõttu on mõju sisebürokraatia vaates vähendav. Määrus ei ole seotud halduskoormuse suurenemisega, kuna see reguleerib üksnes valitsuse moodustatud EKN töökorraldust. Tegemist on riigisisese komisjoni tegevuse täpsustamisega,
mis ei loo haldusvälistele isikutele uusi kohustusi ega menetluslikke toiminguid. Seetõttu puudub otsene või kaudne mõju kolmandatele isikutele.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Helin Kask ([email protected]), sama osakonna juhataja Andero Adamson
([email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin ([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud EKNi esimees.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin.
Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 20 punktist.
Eelnõu punktide 1 ja 2 kohaselt lisatakse seni määruse § 2 lõikes 3 loetletud EKN valdkonnad
edaspidi §-s 1. Muudatuste järgi loetakse määruse § 1 senine tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, kuna määruse § 2 reguleerib EKN koosseisu.
Küll aga lisatakse EKN valdkondade hulka mitmekeelsus ühiskonna ja indiviidi tasandil.
Muudatus tuleneb vajadusest toetada Eestis ühiskonnas toimuvaid protsesse, mh eestikeelsele õppele üleminekut. Samuti lisatakse sätte lõppu sõnad „muud keelevaldkonna küsimused“. See annab EKNile paindlikkust tegeleda ka teemadega, mida ei ole loetletud määruses, kuid mis on
keelevaldkonnas olulised.
Eelnõu punkti 3 kohaselt muudetakse määruse § 2 lõiget 4, mis reguleerib, mis asutuste esindajad EKNi kuuluvad. Praegune sõnastus on liialt piirav, kuna on sõnastatud kinnise loeteluna. Selleks et tagada EKNis selle vastutusvaldkondade ekspertide esindatus, lisatakse
sättesse lause, mille kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumil (edaspidi HTM) kaalutlusõigus hinnata keelevaldkondade asutuste ja institutsioonide esindatust ning nimetada
vajaduse korral EKNi liikmeid määruse §-s 2 loetlemata asutustest.
Eelnõu punktide 4–9 kohaselt muudetakse määruse § 3, milles on loetletud EKNi ülesanded. Sättest jäetakse välja punkt, mis sätestab, et EKN nõustab Vabariigi Valitsus keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Punkt jäetakse välja korduse vältimiseks, kuna see on juba
sätestatud määruse § 1 lõikes 1.
Punktist 2 jäetakse välja EKNi kohustus koostada seireraporteid , kuna sellised raportid tellib HTM. Ka edaspidi seirab EKN strateegiliste dokumentide täitmist ning esitab vajaduse korral ettepanekuid, kuid seda ei pea vormistama raportiks.
Punkti 4 muutmise põhjus on esiteks keeleline: ebamäärane sõna alane asendatakse sõnaga
valdkond. Teiseks kitsendab praegune sõnastus EKNi võimalusi vaid olemasolevate normide muutmisettepanekuteks. Muudatuse kohaselt on EKNil võimalus teha ka ettepanekuid uute õigusaktide väljatöötamiseks.
Punktist 5 jäetakse välja sõna keeleteemaliste. Kuna EKNi vastutusvaldkonnad on loetletud
määruse §-s 1, ei ole vaja siin uuringute valdkonda täpsustada. Punktist 7 jäetakse välja EKNi õigus pidada haridus- ja teadusministri volitusel läbirääkimisi
keeleküsimustes. Muudatuse tulemusel viiakse määrus tegeliku eluga kooskõlla. Seni ei ole EKN selliseid läbirääkimisi pidanud, kuna üldjuhul esindavad HTMi selle ametnikud ja
töötajad. Punkt 8 jäetakse määrusest välja. Enamasti esitab EKN oma ettepanekud haridus- ja
teadusministrile ning HTM-ile, kes tagab, et Vabariigi Valitsus oleks oluliste keelevaldkonna teemadega kursis.
Eelnõu punktide 10 ja 17 kohaselt sätestatakse EKNi võimalus teha otsuseid ka elektroonilise hääletamise teel senise § 5 lõike 1 asemel edaspidi § 7 lõikes 6. Tegemist on tehnilise
muudatusega, nimelt reguleerib § 5 koosolekute korraldamist, kuid otsustamist on käsitletud §-s 7. Elektroonilise otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum ning häälteenamus on sama, mis koosolekul otsuse vastuvõtmiseks vajalik.
Eelnõu punkt 11 on keeleline parandus, mille järgi jäetakse sättest välja teksti osa „vajaduse
järgi, kuid“. Sätte mõtte sellest ei muutu, küll aga on lause selgem. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 6 lõiget 1. Muudatuse kohaselt peab erakorralise
koosoleku kokkukutsumisel seda põhjendama. Muudatus on vajalik, tagamaks nõukogu liikmetele vajaliku teabe erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjustest.
Eelnõu punkti 13 kohaselt tunnistatakse määruse § 6 lõige 2 kehtetuks, mis sätestab, et EKNi uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku haridus- ja teadusminister. Muudatus on
vajalik, et tagada EKNi paindlikum ja operatiivsem tegutsemine. Praktikas on selline nõue osutunud piiravaks ka ministri tiheda töögraafiku tõttu. Paragrahv 4 lg 1 sätestab, et nõukogu
tööd juhib esimees, kes kinnitatakse Vabariigi Valitsuse otsusega. Seega saab esimese koosoleku kokku kutsuda ka esimees.
Eelnõu punktiga 14 lühendatakse aega, mille jooksul tuleb EKNi liikmetele edastada koosoleku materjalid. Varasema kümne päeva asemel on see edaspidi viis tööpäeva. Selline
praktika kehtib ka praegu ning see ei ole piiravaks osutunud.
Eelnõu punkti 15 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 3. Nõue on liiga piirav. Enamiku sarnaste komisjonide puhul võetakse otsused vastu lihthäälte enamusega.
Eelnõu punkti 16 kohaselt jäetakse määruse § 7 lõikest 5 välja salajast hääletust puudutav. Seni ei ole EKNis salajasi hääletusi korraldatud ning puuduvad ka sellised ülesanded, mis taolist
hääletusvormi nõuaks. Selguse ja läbipaistvuse huvides on kavas ka edaspidi korraldada vaid avalikke hääletusi.
Eelnõu punkti 18 järgi jäetakse määruse § 9 lõikest 3 välja viide määruse § 7 lõikele 3, kuna see tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks.
Eelnõu punkti 19 kohaselt reguleeritakse täpsemini nõukogu tegevuse rahastamist. Määruse § 11 täiendatakse lõigetega 2–4, mis sätestavad, kellele ja kuidas makstakse EKNi töös
osalemise eest tasu. Näiteks ei ole määruse kohaselt võimalik maksta tasu nendele EKNi liikmetele, kes töötavad avalikus teenistuses. Sarnane põhimõte kehtib enamikus sarnastes
nõukogudes. Lisatavas lõikes 5 loetletakse selguse ja läbipaistvuse huvides kriteeriumid, mida tasu
määramisel arvestatakse. Näiteks võetakse arvesse tööülesannete mahtu ja keerukust, aga ka osalemist koosolekutel ja töögruppides.
Eelnõu § 20 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 12, mis käsitleb määruse jõustumist. Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole enam ajakohane.
Määruse mõjud
Eelnõu määrusena jõustumise mõju on väike, kuna valdavalt on tegemist tehniliste õigusselgust
loovate muudatustega. Ka mõju sihtrühmale on väike, kuna määrus viiakse kooskõlla sellega, kuidas EKN juba praegu tegutseb.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu määrusena rakendamisega lisakulusid ja -tulusid ei kaasne.
Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub määrusena üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele.
Kristina Kallas
minister
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Ministeeriumid
22.01.2026 nr 8-1/26/480
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 20. juuni
2011. a määruse nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisa:
1. Eelnõu 2. Seletuskiri
Helin Kask 735 4055