Kutsekeskhariduse õppekavade määruse muudatuse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]

Teie 18.12.2025 nr HTM/25-1425/- 1K, 8-2/25/5632/

Meie 22.01.2026 nr 1.2-3/3198-2

Kutsekeskhariduse õppekavade määruse muudatuse eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister Kristina Kallas Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgneva märkusega arvestamisel. Esitame kommentaarid eelnõu lisa 31 „Sotsiaaltöö ja teenuste õppekava“ kohta.

1. Lk 22 õpiväljund: „töötab laste ja peredega toetades nende igapäevast ja majanduslikku toimetulekut“.

a) teeme ettepaneku sõnastada esimene hindamiskriteerium ümber järgmiselt:

Õpilane: „kirjeldab lastega pere (sh erivajadusega lapse) ressursse ja abivajadusi seostades need nii

peresiseste, pere laiendatud võrgustiku kui spetsialistide võrgustiku võimalustega lahenduste

leidmisel.“;

Ettepaneku põhjendus: oluline on, et laste ja peredega töö juures tuleks välja perega koostöö tähtsus,

lahenduskeskse lähenemise printsiip ning ressurssidele ja tugevustele toetumise aspekt. Samas valguses

soovitame üle vaadata ka kogu ülejäänud õppekava sõnastuse. Läbivalt võiks toetav olla selline

loogika/järjestus: tugevused ja ressursid -> abivajadus -> lahendused/toetus;

b) teeme ettepaneku lühendada õpiväljundi sõnastust ja sõnastada see nii: „töötab laste ja peredega

toetades nende igapäevast toimetulekut“. Hetkel on sõnastuses eraldiseisvalt välja toodud

„majandusliku toimetuleku“ aspekt, kuid ühes hindamiskriteeriumis on majandusliku toimetulekuga

seonduv juba kirjeldatud ja ei ole vajalik, et majanduslik toimetulek oleks teistest toimetuleku

aspektidega võrreldes õpiväljundis eraldiseisvalt väljatoodud.

2. Üldised kommentaarid:

a) sotsiaalvaldkonna õppekavade arendamisel võiks sisse tuua ka kaasamise temaatika – kuidas

tähenduslikult kaasata erinevas vanuses ja võimetega teenuse saajaid, sh erinevas vanuses ja

arenguetappides lapsi (millisel viisil, millises keskkonnas, milliste meetoditega jne);

b) õppekavas on tähelepanu pööratud digioskuste arendamisele õppija/töötaja vaatest. Õppe sisusse

võiks lisada ka digitaalse turvalisuse teemad laste ja perede vaatenurgast (digimaailmas valitsevad ohud

sotsiaalvaldkonna klientide jaoks – nende teadvustamine ja märkamine, digimaailma ohtude mõju

klientide abivajadusele jne);

2

c) kas ja kuidas on õppekava puhul planeeritud õpilaste järjepidev toetamine sotsiaalvaldkonna kutsekeskhariduse õppe läbimisel? Sotsiaalvaldkonnas on spetsialistide enesehoid ja toetamine tähtsal kohal, et ennetada läbipõlemist ja sekundaarsete traumade tekkimist. Samasid põhimõtteid võiks arvestada sotsiaalvaldkonna õppe läbimisel, eriti arvestades sellega, et õppekava õpilased ise on veel noored ja kujunemisjärgus isiksused. Oleks hea, kui nendest aspektidest lähtuvalt oleks õppe juurde integreeritud õpilaste järjepidev toetamine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Liisa Otsak 5867 8779 [email protected] Piret Eelmets 6269 128 [email protected]