Tartu Ringkonnakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, millega soovitakse üle

võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069. Sellesse puutuvalt toome välja

järgmised tähelepanekud.

I. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS § 3332) ja selle valikuvariandid

TsMS 7. osa (menetlusosaliste avaldused ja taotlused) 37. peatükki (üldsätted) täiendatakse

§-ga 3332: eesmärgiga võtta üle direktiivi nõue jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded

rahuldamata menetluse varajases faasis.

I alternatiiv oleks universaalse kohaldamisalaga ehk seda saaks kohaldada kõigis tsiviilasjades.

II alternatiiv piirduks üksnes direktiivi kohaldamisalaga – seda saaks kohaldada olukorras, kus

tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. Mõlemal juhul oleks

tegemist kostja menetlusliku taotlusega, mille rahuldamisel peaks kohus jätma ilmselgelt

põhjendamatu hagi esimesel võimalusel otsusega rahuldamata, taotluse rahuldamata jätmise

peaks kohus lahendama määrusega.

Kõigepealt märgime, et on ebaselge, kuidas peaks TsMS § 3332 eelnõus pakutud kujul praktikas

menetlust kiirendama ja kostja õigusi paremini tagama. Kui hageja ei esita kohtu nõudmisel ja

määratud tähtaja jooksul nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid

ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, peab kohus ka

kehtiva õiguse kohaselt jätma hagi esimesel võimalusel rahuldamata – sisuliselt on seda ka

seletuskirjas tunnistatud (vt lk 22). Seetõttu tuleks kaaluda, kas direktiivi ülevõtmiseks on

tingimata vajalik taolise väga vähese regulatiivse sisuga sätte lisamine menetlusseadustikku.

Ebaselge on ka küsimus, millal peaks kostja oma taotluse esitama: kas kostja peaks taotluse

esitama kohe hagivastuses või alles siis, kui sätte kohaldamise eeldused on täidetud? Kui

arvestada, et kohus peaks enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitama

hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi (eelnõus TsMS § 3332 lg 2 ls 2),

siis peaks kohus kostja taotluse saamisel ikkagi andma hagejale täiendava tähtaja koos seaduses

nõutud selgitusega. Keeruline on näha, kuidas selline nõue menetlust kiirendab.

Ebaselge on ka küsimus, mida tähendab ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine

esimesel võimalusel. Kuivõrd eelnõus ei nähta ette konkreetseid menetluslikke erisusi sellise

olukorra jaoks (näiteks menetluse jätkamist kirjalikus menetluses või lihtmenetlusena sõltumata

hagihinnast), peaks kohus menetlust jätkama üldiste reeglite järgi, pidades ka kohtuistungi.

Teie 31.12.2025 nr 8-1/10384-1

Meie 22.01.2025 nr 10-3/26/1-2

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee

Juhul, kui eelmärgitule vaatamata selline säte TsMSi lisatakse, toetame pigem I alternatiivi ehk

sätte universaalset kohaldamisala. Sellise valikuga on võimalik taotluse lahendamisel vältida

vaidlusi selle üle, kas konkreetne hagi on esitatud avalikus elus osalemise takistamiseks.

Direktiivi kohaldamisala on määratletud sedavõrd laialt ja üldiselt (vt eelnõuga lisatav TsMS

§ 4062), et sinna võivad kuuluda väga erinevad hagid ja piiritlemine saab igal juhul olema

keeruline.

II. Muud võimalused kuritarvituslike hagide kõrvaldamiseks

Hoolimata sellest, et eelnõu eesmärk on konkreetse direktiivi ülevõtmine, võiks seadusandja

kaaluda ka lahendusi, mida direktiiv otse ei nõua, kuid mis võiksid olla avalikus elus osalemise

takistamiseks algatatud kohtumenetluste tõrjumisel tõhusamad kui direktiivis ette nähtud

võimalused.

Eelkõige võiks kaaluda muudatust, mis võimaldaks isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest (võlaõigusseaduse

§-d 1046, 1047 ja § 134 lg 6) kahju hüvitamist nõuda üldjuhul ainult meediaväljaandjalt, mitte

ajakirjanikult või muult seotud füüsiliselt isikult. Nõude esitamine otse füüsilise isiku vastu

peaks olema võimalik vaid juhul, kui on põhjust eeldada, et meediaväljaandjaks olev juriidiline

isik ei suuda esitatud nõuet selle rahuldamise korral täita.

Nõustuda ei saa väitega, et kehtivas õiguses on see küsimus juba piisavalt reguleeritud.

Töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 näeb tõesti ette, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule

tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju

hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. See

säte annab töötajale aga ainult ebaselge sisuga nõudeõiguse tööandja vastu – ja vastupidi –,

kuid ei välista kolmanda isiku võimalust esitada võimalik kuritarvituslik hagi ainult töötaja

vastu või ühiselt töötaja ja tööandja vastu. Kui töötaja tema vastu esitatud hagimenetluses ka

viitab, et hagi tuleks esitada tööandja vastu, ei saa kohus kehtiva õiguse kohaselt ilma hageja

nõusolekuta kostjat asendada. Kuritarvituslike hagide puhul tuleb arvestada, et hageja

tegelikuks eesmärgiks ei olegi hagi võimalikult kiire rahuldamine ja kohtuotsuse täitmine, vaid

isiku avalikus elus osalemise takistamine, mida on võimalik saavutada ka rahuldamata jääva

hagiga.

Lisaks tuleb arvestada, et TLS § 76 lg 1 kohaldub ainult juhul, kui meediaväljaandja ja

ajakirjaniku vahel on töölepinguline suhe. Arvestades töötamise vormide mitmekesisust

tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult juhul, kui ajakirjanik töötab

töölepingu alusel.

Lugupidamisega

Tiina Pappel

Tartu Ringkonnakohtu esimees