Taotlus

EELNÕU

OTSUS

nr

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b tee detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 7, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33, § 35 lg-te 1 ja 5, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3, § 24 lg-te 4 ja 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja tulenevalt 8. septembril 2025 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu riigigümnaasiumi rajamine ei oma olulist keskkonnamõju 1. Algatamine 1.1 Algatada Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b tee detailplaneering (edaspidi detailplaneering, Tallinna planeeringute registri menetluse nr DP048000) koostamine. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 13,58 ha, mis on tähistatud lisas 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistute ümber kruntimine ning ehitusõiguse määramine Lasnamäele rajatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks; 1.2.2 määrata juurdepääsutee võimalik asukoht, ehitise ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 1.2.3 anda liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Lasnamäe elamualade üldplaneering ja selle muutmise ettepanek 2.1 Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala korterelamute ala kõrvalotstarbega ettevõtlusalal ning osaliselt ka haljasalal. Alal võivad paikneda paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad ning kõrvalotstarbena kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja trepikojaga korruselamud. 2.2 Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta korterelamute ala kõrvalotstarbega ettevõtlusala ja osaliselt ka haljasala avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide alaks. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritava maa-alal kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.1.1 linnaruumilised tingimused:

2

4.1.1.1 planeeringuala kinnistule kavandatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi linnaruumilise ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks läbi viia peale algatamist arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimustes kokku leppida Tallinna Linnaplaneerimise ametiga. Arhitektuurivõistluse läbiviimisel lähtuda Eesti arhitektuurivõistluste juhendist, mis annab juhised võistluste algatamise ja korraldamise ning võistlusjärgse tegevuse kohta; 4.1.1.2 planeeringuala jalakäijate liikumisteede planeerimisel arvestada olemasolevate väljakujunenud liikumisteedega, sh ülekäigukohtadega ning ühendustega Tondiraba parki ning Tähesaju ärikvartalisse; 4.1.1.3 planeeringuala maastikulahendus luua loodusväärtusi hindav ja säästev ning kooskõlas Tondiraba pargi lahendusega; 4.1.1.4 planeerimise ja koostöö käigus koostada põhimõtteline väliruumi lahendus, mis arvestaks erinevas vanuses kasutajatega; 4.1.1.5 uue hoonestuse kavandamisel kõigile planeeringuala kinnistutele lähtuda sellest, et hoonete mahud suhestuksid nii Tondiraba pargiga kui looksid aktiivse tänavafrondi Mustakivi tee äärde. Aktiivne tänavaruum kavandada vastavalt arhitektuurivõistluse lahendusele, lubatud on maastikuarhitektuuri ja funktsionaalsete väikevormide kasutus, mis pakuvad piisavat puhvrit mürale; 4.1.1.6 arhitektuurivõistluse ülesandes seada eesmärgiks võimalusel markeerida/säilitada maastikuarhitektuurselt alal säilinud lennurada; 4.1.1.7 kogu ala kavandada avatuna ja jalakäijatele läbipääsetavana, aiaga eraldada vaid konkreetseid funktsioone (nt korvpalliplats); 4.1.1.8 planeeringulahenduses arvestada olemasolevat Lasnamäe väljakujunenud elukeskkonda ning linnaosale olulisi väärtusi; 4.1.2 liikluslahenduse tingimused: 4.1.2.1 planeeringus arvestada võimaliku Kuukivi tn pikendusega Mustakivi teeni. Kuukivi tn pikendus on vajalik Tondiraba jäähallile ja kavandatavale ujulale juurdepääsu tagamiseks. Kuukivi tn pikendamist ja selle teekoridori valikut on käsitletud Tähesaju kvartali detailplaneeringus nn Virsi tänava pikendusena (DP038710) ja Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringus (DP037100) perspektiivse juurdepääsuna. Tänavakoridori jätkuvust näha ette Tähesaju tee 25, 31 ja 33 kinnistutel. Tänavakoridori kavandamist planeeringualale (Mustakivi tn 21a kinnistule) välistab Tondiraba pargi projekt, kus Mustakivi tn 21a lõunakülg on märgitud ehituskeeluvööndina; 4.1.2.2 parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vähendamise argumendina arvestada hea ühistranspordi kättesaadavusega. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile; 4.1.2.3 kooli parkimiskohad kavandada kooli territooriumil; 4.1.2.4 planeeringuala juurdepääsutee kavandada rahustatud liiklusega tänavana, võimalusel mõlemat pool kõrghaljastusega ning arvestada ohutu koolitee põhimõttega. Sh arvestada kõnnitee ruumivajadusega ning kavandada sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgteedega. Tänava lõpus näha ette ümberpööramiskoht, tänava ääres lühiajalised peatuskohad/drop-off ala. Võimalusel kruntida juurdepääsutee Mustakivi tn 25 elamuni välja ning anda üle linnale avalikuks kasutamiseks; 4.1.2.5 planeeringulahenduses arvestada, et Tallinna Transpordiamet on loobunud busside seisuplatsi kavandamisest; 4.1.2.6 planeeringu koostamine ja koostöö käigus arvestada võimaliku Rahu tee tänavakoridoriga 4.1.3 keskkonnaalased tingimused:

3

4.1.3.1 planeeringu eesmärk on kavandada alale õppeasutuse hoonekompleks, mis paikneb tulevikus mürarikka tee ääres. Seetõttu arvestada Mustakivi tee poole vähemalt 1 rida kõrghaljastust (arvestada ruumivajadusega hoonestusala planeerimisel); 4.1.3.2 planeeringuala läbib Lasnamäe roheala-parkide vöönd, mis algab Pirita jõest ning kulgeb kuni Kadrioru pargini. See rohevöönd peab säilima ja jääma linnaosa elanikele avalikuks kasutamiseks. Sealhulgas on oluline ka rohevõrgustiku sidus toimimine ja läbitavus ulukitele; 4.1.3.3 planeeringulahendus peab jätkamata ning olema seotud Tondiraba pargiga; 4.1.3.4 kuumasaarte tekkimise vältimiseks liigendada planeeritavad parkimisalad vähemalt iga 5 koha tagant kõrghaljastusega (arvestada vastava ruumivajadusega), juhinduda standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 4.1.3.5 kinnistut läbivad ulukite liikumisrajad, seetõttu on vaid funktsionaalselt vajalike alade (näiteks korvpalliplats vms) piirdeaedade kavandamisel oluline jälgida, et ulukite liikumisvõimalused säiliksid; 4.1.3.6 planeeringu algatamise põhimõttelisel eskiisil lõunapoolse hoonestusala sisse jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi musta tuhkpuu leiukoht, mis on kantud riiklikku andmekogusse EELIS. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 55 lõikele 8 on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, seetõttu tuleb leida võimalus tuhkpuu säilitamiseks või ümberasustamiseks; 4.1.3.7 valdavas osas planeeringualal on teada (nähtav muuhulgas kaMaa-ameti avalikus kaardirakenduses) III kaitsekategooria loomaliikide (11 kimalast ja 1 liblikas) elupaigad. Vastavalt LKS § 55 lg 1 rakendub seal isendikaitse ning LKS § 55 lõige (8): Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringu seletuskirjas tuleks kajastada nende liikide elupaikade säilitamise vajadust. Maastikuarhitektuurses lahenduses tuleb arvestada neile liikidele sobilike toitumisalade rajamisega; 4.1.4 asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 Mustakivi tee 21a ja Mustakivi tee 23 ning Mustakivi tee 23b kinnistute piiride muutmise tingimus on, et linnamaa pindala ei vähene ning pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldab maakorraldustööd ning tasub kruntide moodustamise kulu (sealhulgas maamõõdutööd, notaritasu ja riigilõivu) planeeringust huvitatud isik; 4.1.4.2 planeeringuga kavandatavad toimingud linna maaga on võimalikud üksnes maa valitseja (Lasnamäe Linnaosa Valitsus) nõusolekul. 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa‑alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; 5.1.2 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Müra hindamisel juhinduda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Esitada pädeva ettevõtte koostatud liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks. 5.2 Detailplaneeringu koostamisel võib tekkida vajadus koostada täiendavaid uuringuid. 6. Kaasamine

4

6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Menetlus 7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 8. septembril 2025 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts eesmärgiga kruntida ümber Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistud ning määrata ehitusõigus Lasnamäele rajatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. 7.2 Planeerimisseaduse § 130 kohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse pärast detailplaneeringu algatamist ning detailplaneeringu koostaja leidmist riigihanke tulemusena. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktile 1 ehk üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi: 8.3.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike alade hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või mürataseme märkimisväärne suurenemine. 8.3.2 Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega ning toetab haridus- ja avalike teenuste arendamist hästi ligipääsetavas linnalises keskkonnas. Kuigi detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut, ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju, mida ei oleks võimalik tavapäraste planeeringu- ja projekteerimisnõuetega vältida või leevendada. 8.3.3 Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää kaitsealuseid loodusobjekte, Natura 2000 alasid, kaitsealuste liikide püsielupaiku ega vääriselupaiku. Planeeringuala rohealadel esineb III kaitsekategooria liike, sealhulgas kimalasi, liblikaid, orhideesid ja musta tuhkpuud, millega arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamisel vastavalt looduskaitseseadusest tulenevatele isendikaitse nõuetele. Leevendusmeetmete rakendamisel, sh haljastusprojekti koostamisel koos maastikuarhitekti ja ökoloogi kaasamisega ning piirkonnale iseloomulike, tolmeldajatele sobivate õitsvate taimede kasutamisel, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusväärtustele.

5

8.3.4 Planeeringuala ei paikne riikliku ega maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku põhikoridoril. Kinnistut läbivad ulukite liikumisrajad, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada, tagades haljastuse sidususe ning vältides barjäärsete lahenduste kavandamist, mis võiksid takistada loomastiku liikumist. 8.3.5 Kavandatav tegevus ei kahjusta Tondiraba pargi veerežiimi ega põhjusta olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele ega pinna- ja sademevee režiimile, tingimusel et detailplaneeringu ja sellele järgneva projekteerimise käigus viiakse läbi vajalikud ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud ning vajadusel rakendatakse nende tulemustest lähtuvaid leevendusmeetmeid. 8.3.6 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule ega kahjusta kultuuripärandit. Müra, vibratsiooni ja tolmuga seotud võimalikud häiringud on peamiselt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning maandatavad kehtivate normide ja töökorralduslike meetmetega. Radooniriskiga arvestatakse hoonete projekteerimisel vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023. 8.3.7 Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile, kliimale ega olulist jäätmetekke suurenemist kui hoonete projekteerimisel järgitakse energiatõhususe põhimõtteid ning ehitus- ja kasutusperioodil tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. 8.3.8 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. 8.4 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 9. Teatavaks tegemine 9.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada käskkiri ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 9.2 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest 9.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

3. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

4. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

5. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

6. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

9. Tagada Lasnamäe elamualade üldplaneeringus ettenähtud haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus.

10. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele.

11. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldusega nr 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

12. Välialadele, sh tänava äärde kavandada istumisvõimalusi.

13. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

14. Arhitektuurivõistluse tulemusest lähtuvalt kaaluda vajadust teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

15. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad.

16. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

17. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

18. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

19. Koostada ülevaade kinnistul tekkivatest olmejäätmetest ja käsitleda jäätmete liigiti kogumist ning kogumiskoha lahendust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi JHE) nõuetele. Tähistada rajatav olmejäätmete kogumiskoht võttes seejuures arvesse JHE § 16 ja JHE Lisa 3 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning ‑personali kasuks.

20. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

20.1 siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

20.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

20.3 siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised;

20.4 hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24. septembril 2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

20.5 tänavavalgustuse kavandamisel ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“;

20.6 rakendada kohapealset sademevee immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel. Transpordimaa planeerimisel arvestada 10-15% transpordimaa pindalast haljasalaks, mis võimaldab sademevee immutamist või viivitamist;

20.7 hoone mahus paikneva parkla põrandavesi näha ette suunamiseks reoveekanalisatsiooni;

20.8 lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2023 määrusest nr 15 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034“;

20.9 projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

20.10 haljastuslahendus kavandada mitmekesine, mitmerindeline ja elurikkust toetav. Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ja muid väärtuslikke kooslusi. Lisaks näha ette eri liiki põõsaid, mis loovad mitmerindelisust, toetavad elurikkust, sh pakuvad elu- ja varjepaiku, toitu putukatele ning toetavad sidusama rohevõrgustiku loomist. Liikide valimisel on soovitav lähtuda linna elurikka haljastuse kataloogist;

20.11 kõnniteede ja rattateede katend projekteerida jätkuvana ristumistel kinnistule või parklasse sissesõiduga (auto sõidab üle kõnnitee).

21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

22. Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 18 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

23. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Sama seaduse § 90 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohalik omavalitsus volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31, kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu koostamise algataja linnavolikogu.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamine

Tallinn

2025

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

2/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 25KK41

Aeg November 2025

Klient Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Registrikood 75014913

Mündi tn 2 Tallinn 14197

[email protected]

Telefon: 6457191

Kontaktisik Kärt Talimaa-Eelmaa

[email protected]

KSH eelhindamise

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Registrikood 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc

Teele Kaljurand, MSc

KSH eelhindamise

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/20

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ................................................................................................... 5 1.2 Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................................... 6

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................. 8

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................... 8 2.2 Tallinna arengustrateegia 2035 .................................................................................................... 8 2.3 Lasnamäe elamualade üldplaneering ........................................................................................... 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED ................................................. 10

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 13

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...................................................................................................13 4.2 Mõju pinnasele ja maastikule .....................................................................................................13 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ..........................................................................................................13 4.4 Mõju jäätmetekkele ja energiakasutusele ..................................................................................14 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ........................................................14 4.6 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele ..............................................................15 4.7 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule ..........................................16 4.8 Mõju kultuuripärandile ...............................................................................................................17 4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ........................................................17 4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................17 4.11 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .....................................................................................................................................18

EELHINDAMISE JÄRELDUS .................................................................................................................. 19

KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................. 20

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

4/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Mustakivi tee 21a (katastritunnus, 78403:316:0083) Mustakivi tee 23 (78403:306:0014) ja Mustakivi tee 23b (78401:101:2956) kinnistute detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede, parklate ja tehnovõrkude planeerimiseks, sh osaliselt Mustakivi tee T2 (KÜ 78403:316:0024) ja Mustakivi tee T6 (KÜ 78403:307:0013). Eelhindamise koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Kavandatavaks tegevuseks on riigigümnaasiumi rajamine koos teda teenindavate hoonetega. Lisaks määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused, heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga on hinnatav detailplaneering kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut muutev. See tähendab, et lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 3 tuleb kaaluda KSH algatamist, sest koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lisaks tuleb KeHJS § 33 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Planeeritava ala kohta ei ole varasemalt detailplaneeringut koostatud.

Käesoleva eelhindamise eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise.

KSH eelhindamise koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile, kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud etapis eksperdile teada. Eelhindamine on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhindamise koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega välitöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhindamise käigus ei hinnata alternatiive.

Eelhindamise aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/20

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud vastavalt detailplaneeringu eelnõu eskiisile ja seletuskirjale1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üldiste maakasutustingimuste, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkude varustamise põhimõttelise lahenduse määramine, mis on vajalik Mustakivi riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistutele.

Transpordi ligipääs on tagatud Mustakivi teelt. Planeeringualale on kavandatud kvartalisisesed sõiduteed.

Planeeringuala koosneb Mustakivi tee 21a (KÜ 78403:316:0083), Mustakivi tee 23 (KÜ 78403:306:0014) ja Mustakivi tee 23b (KÜ 78401:101:2956) kinnistutest ning lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede, parklate ja tehnovõrkude planeerimiseks, sh osaliselt Mustakivi tee T2 (KÜ 78403:316:0024) ja Mustakivi tee T6 (KÜ 78403:307:0013).

Planeeringusse kaasatud kinnistute kogupindala on 120 273 m2. Ehitusalane pind hoonetel on 8500 m2, suurim korruselisus: 5/-1, suurim kõrgus 24 m.

Hoonekompleksi arendus toimub kahe etapina:

1. Riigigümnaasiumi hoone koos abihoonetega 2. Perspektiivsed õppehooned, mis toetavad riigigümnaasiumi toimimist, näiteks täiendavad laborid,

praktilise töö ruumid, spordisaalid, jne.

Planeeritavate kruntide arv, pindala ja sihtotstarve täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.

1 Riigi Kinnisvara AS, 2025. Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneering

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

6/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse asukoht on Tallinna linna Lasnamäe linnaosa Tondiraba asumis (Joonis 1). Planeeritav ala on idast piiratud Mustakivi teega ning läänest Tondiraba pargiga. Planeeringuala keskel asub Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu.

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jäävad Tähesaju teenuspark, Lasnamäe Tervisemaja koos kaubanduskeskustega ning Tondiraba tennisehall.

Joonis 1. Detailplaneeringuala. Väljavõte Tallinna planeeringute registrist (20.10.2025)

Planeeringusse kaasatud kinnistute kogupindala on 120 273 m2. Maa-alal asuvad kinnistud, mida detailplaneeringuga täielikult või osaliselt hõlmatakse on välja toodud tabelis 1.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/20

Tabel 1. Maa-alal asuvad kinnistud, mida detailplaneeringuga täielikult hõlmatakse.

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Hõlmatus

Mustakivi tee 21a 78403:316:0083 42408 Üldkasutatav maa 100% täielikult

Mustakivi tee 23 78403:306:0014 62488 Sihtotstarbeta maa 100% täielikult

Mustakivi tee 23b 78401:101:2956 15377 Sihtotstarbeta maa 100% täielikult

Mustakivi tee T2 78403:316:0024 48259 Transpordimaa 100% osaliselt

Mustakivi tee T6 78403:307:0013 28062 Transpordimaa 100% osaliselt

Planeeringuala piirneb ärimaa, üldkasutatava ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeringuala keskele jääb Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu. Planeeringualaga piirnevad kinnistud on välja toodud tabelis 2.

Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad kinnistud

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Suund

Mustakivi tee 25 78403:311:0020 16817 Elamumaa 100% ala keskel

Varraku tn 16 78401:101:3682 213587 Üldkasutatav maa 100% läänes

Tähesaju tee 25 78403:316:0052 9342 Ärimaa 100% lõunas

Tähesaju tee 31 78403:316:0053 13508 Ärimaa 100% lõunas

Tähesaju tee 33 78403:316:0001 15532 Ärimaa 100% lõunas

Rahu tee T1 78401:101:0346 91517 Transpordimaa 100% põhjas

Tondiraba tn 13 78403:306:0040 14028 Ärimaa 100% loodes

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

8/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/782.

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele.

Planeeringuala paikneb linnalise asustusega alal, mis tähendab, et ala on sobilik kompaktse asustuse arenguks, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Koostatava detailplaneeringuga on linnalise asustusega alale sobilike ruumilise arengu põhimõtetega arvestatud.

2.2 Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 263.

Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Strateegilised sihid on valdkonnaülesed, näiteks panustab linnaplaneerimise tegevusvaldkond strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“ ja „Kodu, mis algab tänavast“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Roheline pööre“, „Terve Tallinn liigub“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse. Vastavalt Tallinna 2035 arengustrateegia tulevikukaardile on Mustakivi keskusalale kavandatud riigigümnaasium, mis annab enam kui 1000 gümnasistile võimaluse omandada kvaliteetne ja mitmekesine keskharidus. Kavandatud õppe- ja spordihoone ning projekti teises etapis rajatavad teadushooned kujundavad keskusealast hariduslinnaku, kooli välialad on avalikult kasutatavad. Koostatav detailplaneering aitab ellu viia arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegilisi sihte.

2.3 Lasnamäe elamualade üldplaneering

Planeeritaval alal kehtib Lasnamäe elamualade üldplaneering4. Üldplaneeringuala kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks ettevõtlusala, korterelamute ala kõrval otstarbega.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/ 3 Tallinn 2035. Arengustrateegia https://strateegia.tallinn.ee/ 4 Lasnamäe elamualade üldplaneering. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/lasnamae-elamualade-uldplaneering-kehtestatud

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/20

Joonis 2. B+Ek – ettevõtlusala, korterelamute ala kõrvalotstarbega; A – avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala; H – haljasala, siniste täppidega ala – puhkamiseks sobiv ala. Väljavõte Lasnamäe elamualade planeeringust

Kuna üldplaneeringuga on määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis näeb ette maakasutuse põhisuunad, siis täpsustatakse käesoleva detailplaneeringuga kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut. Uueks maakasutuse sihtotstarbeks määratakse sotsiaalmaa, alaliikidega ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatav maa ning transpordimaa. Detailplaneering arvestab ja säilitab üldplaneeringus määratud linnaosa tähtusega rohekoridori.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

10/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED

Planeeritava ala kogupindala on 120 273 m2, millest suurema osa moodustavad hoonestamata Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23, Mustakivi tee 23b. Lisaks on hõlmatud lähiümbruses paiknevad transpordimaa kinnistud. Transpordi ligipääs on tagatud Mustakivi teelt, planeeringualale planeeritakse kvartalisisesed sõiduteed.

Planeeringuala piirneb ärimaa, üldkasutatava ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeringuala keskele jääb Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Mustakivi teel, vahetult planeeringuala kõrval (bussipeatused „Linnamäe tee“ ja „Läänemere tee“).

Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimuste kirjeldamisel on lähtutud Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste ja maardlate kaardirakenduse ning keskkonnaregistri andmetest.

Planeeringuala on tasane, kerge tõusuga põhja, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39 kuni 43 m. Aluskihiks on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Planeeringualal on kahte tüüpi pinnakatet (Kvaternaari ajastul ladestunud setted), põhja-ja idapoolne ala on õhukese pinnakattega ala (paksus <1 ehk alvar). Planeeringuala lõuna- ja lääneosas on pinnakatteks rabaturvas. Mullastik on idaosas jäätmaale iseloomulikult olulise inimmõjutusega, aluskivimi moostavad paeplaadid, mis on osaliselt maapinnal paljandunud.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid.

Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levialade kaardile asub piirkond kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal (50-100 kBq/m³).

Piirkond asub Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumis. Antud põhjaveekogumi seisund oli 2020. aasta seisuga hea5. Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata (põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub).

Heiteallikate registri6 andmetel ei paikne planeeringualal heiteallikaid. Lähimaks heiteallikaks on ELKE Mustakivi autohoolduse keskus, mis jääb planeeringualaga piirnevale kinnistule, Tähesaju tee 33 (L.ÕV/321089). Tegemist on värvikambri katla korstnaga ja värvimisruumi ventilatsiooniga. Välisõhku mõjutavad ka transpordist tulenevad saasteained – planeeringuala piirneb tiheda liiklusega Mustakivi teega.

Piirkonna mürataset on modelleeritud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise käigus7. Järgnevalt on toodud pikaajaline keskmine müratase (müra üldise häirivise indikaator) ja sulgudes päevane (Ld) ja öine (Ln) müra. Planeeringuala Mustakivi tee äärses piirkonnas on mõõdetud keskmiseks müratasemeks Lden 60-64 dB (Ld 60-64 db, Ln 50-54 db), mis väheneb Lden 45-49 dB-ni kinnistu lääneosas. Joonis 3 on välja toodud piirkonna pikaajaline keskmine müratase.

5 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register 6 Heiteallikad, Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (23.10.2025 seisuga)

7 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2022. Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/20

Joonis 3. Pikaajaline keskmine müratase (Lden). Väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusest (23.10.2025 seisuga)

Planeeringualal viidi läbi rohttaimestiku inventuur.8 Planeeringuala asub Mustakivi tee ja Tondi raba vahel. Ala on olnud pikka aega tühermaa, kus pärast pinnase täitmist, tasandamist ja kivimurru ladustamist on alanud looduslik areng. Piirkonnale on omane õhuke mullakiht pae pinnal – mullakihi paksus varieerub piirkonniti, osalt paljandub paekivi, mõnedes piirkondades on lisatud mulda ning planeeringuala edelanurgas on tugev mõjutus Tondi rabast – pinnas on pigem liigniiske ja turbane. Ala on hooldatud kõrgepingeliinide all, kuhu on rajatud platvorm orhideede vaatlemiseks. 2024. aastal eemaldati piirkonnast võsa ning valgustingimuste parandamine on hästi mõjunud rohttaimede liigirikkusele. Orhideedest domineerisid valdavalt suur käopõll ja kahelehine käokeel, esines ka rohekat käokeelt, kuradi sõrmkäppa ja balti sõrmkäppa. Kõik eelmainitud orhideeliigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. Orhideede kasvuala on piiritletud ainult kõrgepingeliinide aluse alaga, kust on hiljuti võsa eemaldatud (ala suurus on ca 3000 m2). Samuti leidus alal ohtralt ahtalehist põdrakanepit.

Planeeringuala idaosa on tugevalt mõjutatud läbi aegade erinevatest ehitustegevustest, kui piirkonda on pinnast ladestatud. Seetõttu on selles piirkonnas tüüpilist taimkatet ja kooslusi väga üksikutes

8 Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

12/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

piirkondades säilinud. Planeeringuala lõunaosas tuvastati inventuuri käigus võõrliike – kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljat pargitatart (Reynoutria japonica).9

Idapoolsele osale planeeringualast (Mustakivi tee 23 ja 23b kinnistutele) on koostatud puistu hinnang10. Vastavalt hinnangule on uuringuala puittaimestik iseloomulik võsastuvale niidule-jäätmaale. Uuringualal täheldati 24 liiki puittaimi. Metsakasvukohatüüp vastas kõige paremini järgnevale – segu kivisest puistangust ja naadi kasvukohast. Muld viljakas, parasniiske, paiguti kuivapoolne. Mullaviljakust iseloomustab naadi esinemine ja sageli meetrikõrgune, liigirikas rohurinne. Mullastik on jäätmaale iseloomulikult olulise inimmõjutusega. Inimtegevusest mõjutamata piirkondades on paelasumil varieeruva paksusega mullakiht (mõnest cm-st kuni paari-kolmekümne cm-ni). Puittaimestiku suuremad kogumid paiknevad uuringuala põhja- ja lõunanurkades. Enamus puittaimedest oli uuringualal haljastuslikult väheväärtuslikud ning lühiealised raagremmelgad, pajud, hallid lepad ja toomingad. Uuringuala remmelga- enamusega puittaimestik on tüüpiline võsastuvale niidule ja jäätmaale. Välitöödel leiti planeeringualalt III kaitsekategooria üksik isend - must tuhkpuu (Cotoneaster niger).

Planeeringualal on III kaitsekategooria kimalaste (soro-, metsa-, hall, põld-, kivi-, maa-, karu-, talu- ja aedkimalane) ja liblikaliigi – suur-kuldtiib elupaigad. Planeeringualaga külgnevas Tondi rabas on III kaitsekategooria liigi – tähnikvesiliku elupaik.

Planeeringualal ei asu pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi.

Planeeringuala läbivad Mustakivi tee 25 kinnistul paiknevat korterelamut vee-, kanalisatsiooni, side ja kaugküttega varustavad tehnovõrkude trassid. Planeeringuala lõunaosa läbivad elektri kõrgepinge õhuliinid ning põhjaosa läbivad elektri kõrgepinge maakaabelliinid.

Planeeringuala ei jää ühegi suurõnnetusohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse.

9 Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

10 AB Artes Terrae OÜ, 2021. Mustakivi 23 puistu hinnang

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/20

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jäävad Tähesaju teenuspark, Lasnamäe Tervisemaja koos kaubanduskeskusega ning Tondiraba tennisehall. Piirkonnal on olemas head ühendused ühistranspordiga. Lähimad ühistranspordi liinid liiguvad piki Mustakivi teed ja Linnamäe teed ning ühistranspordi peatused, asuvad vahetult planeeritava ala kõrval, Mustakivi tee ääres.

Detailplaneeringu realiseerumine annab võimaluse ala efektiivse kasutuse tõstmiseks ja olemasoleva keskkonna arendamiseks.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liiklussagedusega ehitusetapis, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Seoses riigigümnaasiumi rajamisega kasvab piirkonnas kasutusaegne liikluskoormus. Eeldatavalt suureneb ka piirkonnas ühistranspordi kasutajate arv, kuna planeeringuala omab head ühistranspordi ühendust ja kooli ümbruses on parkimiskohtade arv limiteeritud.

Ebakorrektsel maa-aluse korruse ehitamisel võib kaasneda negatiivne mõju ümbritsevale hoonestusele seoses keerukate ehitustingimustega. Samas on võimalik korrektseid tehnilisi lahendusi kasutades alale maa-aluseid korruseid rajada ilma naaberhooneid ning pinna- ja põhjavett olulisel määral mõjutamata. Ehitusprojekti koostamisel tuleb ala ehitusgeoloogilisi tingimusi täpsustada vastava uuringuga

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline.

4.2 Mõju pinnasele ja maastikule

Mõju pinnasele tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest, mis toob kaasa pinnase ulatusliku ja pöördumatu mõjutamise. Väljaspool ehitistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse.

Planeeringualale jäävate hoonete kasutusaegne mõju pinnasele on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks.

Maastiku muutus kaasneb uute ehitiste, sh tehnovõrkude, rajamisega. Planeeritava tegevuse iseloomu arvestades ei ole tegevus olulise negatiivse mõjuga, kuna ala võetakse sihtotstarbeliselt kasutusele ja korrastatakse.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Lisaks ei ole kavandatava tegevuse käigus ette näha

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

14/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

olulist kemikaalikasutust ja sellest lähtuda võivat reostust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub puhastuskeemia, seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole teada maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh kasutatav tehnika ja väljakaevatava pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, et täpsustada maa-aluse korruse rajamisega kaasnev võimalik mõju piirkonna veerežiimile ja leevendusmeetmed.

Lisaks võib kavandatav tegevus läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid.

4.4 Mõju jäätmetekkele ja energiakasutusele

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud linna jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja linna jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine kaugkütte baasil, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”11. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.

Planeeritav tegevus peab vastama II kategooria müra piir- ja sihtväärtustele. Vastavalt määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus on 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB. See tähendab, et detailplaneeringuala Mustakivi tee poolses küljes (kuni keskosani) on

11 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/20

päevased sihtväärtused ületatud, öised sihtväärtused on ületatud vaid planeeringualale jääva teemaa osas.

Eelnevast tulenevalt on hoonete projekteerimisetapis vajalik läbi viia müra modelleerimine, mis näitab, kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Juhul kui modelleerimise käigus leitakse, et kehtivaid müranorme ületatakse, siis on vajalik võimalike oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks rakendada leevendusmeetmeid.

Ehitusetapis võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine väiksema liiklussagedusega teedelt, kuna kasvab raskeliikluse osakaal (ehitusmaterjalide vedu). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Käesoleva eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole teada maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh kasutatav tehnika ja väljakaevatava pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring, et täpsustada müra ja vibratsiooniga kaasnev mõju ja võimalikud leevendusmeetmed.

Välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleb minimaliseerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Seetõttu ei ole vajalike meetmete rakendamisel ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile.

Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid, kuid ehitusaegselt tuleb jälgida, et vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 312 toodud piirväärtuseid. Teadaoleva info kohaselt ei teki kavandatavast tegevusest kasutusaegselt ülemäärast vibratsiooni, seega kasutusaegne mõju vibratsiooni tasemele puudub.

4.6 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele

Hoonete rajamisega kaasneb kõrghaljastuse osaline likvideerimine, mistõttu looduslikud valgustingimused muutuvad. Ehitustööde käigus toimub ka ehitusobjekti kunstlik valgustamine, kuid eelnevast tulenev keskkonnamõju on eeldatavalt mitteoluline.

Kasutusperioodil võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonete rajamiseks kasutavatest materjalitüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

16/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.7 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule

Planeeringualal on III kaitsekategooria kimalaste (soro-, metsa-, hall, põld-, kivi-, maa-, karu-, talu- ja aedkimalane) ja liblikaliigi – suur-kuldtiib elupaigad. Planeeringualaga piirnevas Tondiraba pargis on III kaitsekategooria liigi – tähnikvesiliku elupaik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne mõjusid Tondiraba pargi veerežiimile.

Kimalaste arvukus ja käekäik sõltub suures osas toiduressursi olemasolust ja seda varakevadest kuni sügiseni. Seetõttu on oluline erinevatel aegadel õitsevate taimede olemasolu sobilikus elupaigas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kaob ehitiste ja rajatiste alla jääv ala kui kimalaste toitumis- ja elupaik. Elupaiga kao leevenduseks tuleb kasutusele võtta leevendusmeetmed, mis säilitaks ülejäänud maa-ala kimalastele sobivana:

• Enne ehitust on vajalik koostada haljastusprojekt, mille koostamisele on kaasatud ka ökoloog, kes koostöös maastikuarhitektiga aitab kujundada olemasoleva elustiku säilitamiseks sobiva haljastuse.

Täpsemalt on soovitatav rakendada järgnevaid haljastusmeetmeid:

• Hoonete rajamisel tuleks säilitada võimalikult suur looduslik ala, mis tagaks vähemalt osaliselt kimalaste toidulaua säilimise.

• Kasvatada erineval ajal õitsevaid meetaimi, mis kataksid kimalaspere söödavajaduse pausideta aprillist oktoobrini. Selle käigus tuleb arvestada ka kimalasliikide erinevustega (erinevatel liikidel on erinevad suisepikkused). Lühikeste suisetega liikidele (karukimalane, maakimalane) sobivad nt valge ristik, harilik varemerohi. Pikasuiselistele liikidele (aedkimalane) sobivad nt naistenõges, valge iminõges, lõhnav kuslapuu jms.

• Muruplatsid tuleb rajada võimalikult väikesele alale, külvata tuleks näiteks lillemuru. Samuti tuleb kõrghaljastus rajada pärismaisete taimede näol (remmelgad, vaher, pärn, viljapuud jne).

• Vältida taimekaitsevahendite kasutamist ala hooldamisel.

Valdaval osal planeeringualast puudub looduskaitseline väärtus, kuid orhideede kasvukoha hooldust tuleb jätkata. Lisaks tuleb vältida täiendavalt planeeringuala lõunaservas asuva metsariba raiumist, eelkõige edela nurgas. Orhideede kasvupiirkond vajab regulaarset hooldust (pajude, kase ja haava võsa järelkasv on kiire).

Säilitada tuleb III kaitsekategooria kaitsealune liik – must tuhkpuu (Cotoneaster niger).

Planeeringuala lõunaosas on tuvastatud võõrliigid – kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljas pargitatar (Reynoutria japonica). Alal leidunud voolja pargitatra ohjamiseks tuleb järjepidevalt puhmad niita ning võimalusel ka mürgitada, kuna tegemist on väga raskelt tõrjutava liigiga. Täpsemad juhendid võõrliikide tõrjeks leiab Keskkonnaameti veebilehelt. Kuna planeeringuala on elupaigaks erinevatele kimalaste liikidele, tuleks võõrliigi ohjamisel eelistada regulaarset niitmist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub eelkõige ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ja loomi ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Ehitusaegne mõju, välja arvatud taimestiku hävimine, on siiski ajutise ja lühiajalise iseloomuga ning eeldatavalt mitteoluline.

Eelmainitud leevendusmeetmeid järgides on mõju kaitsealustele putukaliikidele väheoluline.

Kasutusaegselt ei ole ette näha mürahäiringuid ega välisõhu saaste tasemeid, mis erineksid praegusest olukorrast, seega mõju on väheoluline.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/20

4.8 Mõju kultuuripärandile

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, seega neile mõju puudub.

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Arvestades planeeringuala asukohta ja kavandatud planeeringulahendust, ei ole ette näha detailplaneeringu elluviimisega, nii ehitus- kui ka kasutusperioodil, olulist mõju, mis intensiivistaks kliimamuutusi, sh ei ole ette näha KHG heite olulist suurenemist. Suuremateks KHG heite allikateks on ehitusmaterjalide tootmisest ja majade kasutusest (küte, ventilatsioon) tulenev heide.

Ette ei ole näha ka kliimamuutusest tulenevate oluliste negatiivsete mõjude intensiivistumist. Tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille käigus hoonestatakse looduslikult taimestatud ala, võib eeldada soojussaare efekti intensiivistumist piirkonnast. Eelnevat on võimalik aga leevendada tagades rohe- ja sinialade võimalikult suure osakaalu nii kinnistul kui ka kvartalis üldiselt. Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi. Samas on ehitustegevus üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Võimalikud avariiohud tootmishoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele.

Planeeringulahenduses on aluseks võetud ja ehitusprojekti koostamisel peab järgima siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".13

Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on määratud TP1 (üldjuhul hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise, nt betoon, betoonpaneelid jne, ehitis püsib püsti ka pärast tulekahju). Detailplaneeringu lahenduses on krundile määratud võimalikud hoonestusalad arvestades tulekaitsenorme.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääsud ettenähtud päästevahenditega.

Vajalik väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest, mis asuvad lähipiirkonna ühisveevõrgu torustikel.

Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

18/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.11 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal paiknevale pinnasele. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja ajutised.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/20

EELHINDAMISE JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud KSH eelhinnangu andmiseks Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Mustakivi 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b ja lähiala kinnistute detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele.

KSH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega kaasneb siiski teatud määramatus andmete piiratuse, nende tõlgendamise jms tõttu.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) detailplaneeringu realiseerimine leevendusmeetmete kasutamisel ei avalda olulist negatiivset

mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei

kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on võimalik aga välja tuua, et kavandatava tegevuse täpsustumise

järgselt (projekteerimise etapis) on vajalik läbi viia müra modelleerimine, mille eesmärgiks on teada saada,

kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Lisaks tuleb

koostada hüdrogeoloogiline ja ehitusgeoloogiline uuring, et välja selgitada maa-aluse korruse rajamise

võimalikud mõjud ning võimalikud leevendusmeetmed.

Enne ehitust on vajalik koostada haljastusprojekt, mille koostamisele on kaasatud ka ökoloog, kes koostöös

maastikuarhitektiga aitab kujundada olemasoleva elustiku säilitamiseks sobiva haljastuse.

Planeeringuala lõunaosas tuvastati inventuuri käigus võõrliigid – kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljas pargitatar (Reynoutria japonica). Võõrliikide tõrjel eelistada regulaarset niitmist.

Lisaks, kuna detailplaneeringuala jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

20/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

KASUTATUD MATERJALID

Registrid ja infosüsteemid:

Keskkonnaagentuur. EELIS infoleht

Keskkonnaagentuur. Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart

Keskkonnaamet. Keskkonnalubade register KOTKAS

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Mürakaart (Keskkonnaministeerium)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. 1:400 000 geoloogilised kaardid. Põhjavee kaitstus

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Kultuurimälestised

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus

Muud materjalid:

AB Artes Terrae OÜ, 2021. Mustakivi 23 puistu hinnang

Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Lasnamäe elamualade üldplaneering. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/lasnamae-elamualade- uldplaneering-kehtestatud

Riigi Kinnisvara AS, 2025. Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneering

Tallinn 2035. Arengustrateegia https://strateegia.tallinn.ee/

EELNÕU

OTSUS

nr

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b tee detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 7, § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 34, § 33, § 35 lg-te 1 ja 5, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3, § 24 lg-te 4 ja 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ja tulenevalt 8. septembril 2025 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu riigigümnaasiumi rajamine ei oma olulist keskkonnamõju 1. Algatamine 1.1 Algatada Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b tee detailplaneering (edaspidi detailplaneering, Tallinna planeeringute registri menetluse nr DP048000) koostamine. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 13,58 ha, mis on tähistatud lisas 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistute ümber kruntimine ning ehitusõiguse määramine Lasnamäele rajatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks; 1.2.2 määrata juurdepääsutee võimalik asukoht, ehitise ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 1.2.3 anda liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Lasnamäe elamualade üldplaneering ja selle muutmise ettepanek 2.1 Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala korterelamute ala kõrvalotstarbega ettevõtlusalal ning osaliselt ka haljasalal. Alal võivad paikneda paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad ning kõrvalotstarbena kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja trepikojaga korruselamud. 2.2 Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta korterelamute ala kõrvalotstarbega ettevõtlusala ja osaliselt ka haljasala avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide alaks. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritava maa-alal kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.1.1 linnaruumilised tingimused:

2

4.1.1.1 planeeringuala kinnistule kavandatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi linnaruumilise ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks läbi viia peale algatamist arhitektuurivõistlus, mille lähtetingimustes kokku leppida Tallinna Linnaplaneerimise ametiga. Arhitektuurivõistluse läbiviimisel lähtuda Eesti arhitektuurivõistluste juhendist, mis annab juhised võistluste algatamise ja korraldamise ning võistlusjärgse tegevuse kohta; 4.1.1.2 planeeringuala jalakäijate liikumisteede planeerimisel arvestada olemasolevate väljakujunenud liikumisteedega, sh ülekäigukohtadega ning ühendustega Tondiraba parki ning Tähesaju ärikvartalisse; 4.1.1.3 planeeringuala maastikulahendus luua loodusväärtusi hindav ja säästev ning kooskõlas Tondiraba pargi lahendusega; 4.1.1.4 planeerimise ja koostöö käigus koostada põhimõtteline väliruumi lahendus, mis arvestaks erinevas vanuses kasutajatega; 4.1.1.5 uue hoonestuse kavandamisel kõigile planeeringuala kinnistutele lähtuda sellest, et hoonete mahud suhestuksid nii Tondiraba pargiga kui looksid aktiivse tänavafrondi Mustakivi tee äärde. Aktiivne tänavaruum kavandada vastavalt arhitektuurivõistluse lahendusele, lubatud on maastikuarhitektuuri ja funktsionaalsete väikevormide kasutus, mis pakuvad piisavat puhvrit mürale; 4.1.1.6 arhitektuurivõistluse ülesandes seada eesmärgiks võimalusel markeerida/säilitada maastikuarhitektuurselt alal säilinud lennurada; 4.1.1.7 kogu ala kavandada avatuna ja jalakäijatele läbipääsetavana, aiaga eraldada vaid konkreetseid funktsioone (nt korvpalliplats); 4.1.1.8 planeeringulahenduses arvestada olemasolevat Lasnamäe väljakujunenud elukeskkonda ning linnaosale olulisi väärtusi; 4.1.2 liikluslahenduse tingimused: 4.1.2.1 planeeringus arvestada võimaliku Kuukivi tn pikendusega Mustakivi teeni. Kuukivi tn pikendus on vajalik Tondiraba jäähallile ja kavandatavale ujulale juurdepääsu tagamiseks. Kuukivi tn pikendamist ja selle teekoridori valikut on käsitletud Tähesaju kvartali detailplaneeringus nn Virsi tänava pikendusena (DP038710) ja Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringus (DP037100) perspektiivse juurdepääsuna. Tänavakoridori jätkuvust näha ette Tähesaju tee 25, 31 ja 33 kinnistutel. Tänavakoridori kavandamist planeeringualale (Mustakivi tn 21a kinnistule) välistab Tondiraba pargi projekt, kus Mustakivi tn 21a lõunakülg on märgitud ehituskeeluvööndina; 4.1.2.2 parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vähendamise argumendina arvestada hea ühistranspordi kättesaadavusega. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile; 4.1.2.3 kooli parkimiskohad kavandada kooli territooriumil; 4.1.2.4 planeeringuala juurdepääsutee kavandada rahustatud liiklusega tänavana, võimalusel mõlemat pool kõrghaljastusega ning arvestada ohutu koolitee põhimõttega. Sh arvestada kõnnitee ruumivajadusega ning kavandada sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgteedega. Tänava lõpus näha ette ümberpööramiskoht, tänava ääres lühiajalised peatuskohad/drop-off ala. Võimalusel kruntida juurdepääsutee Mustakivi tn 25 elamuni välja ning anda üle linnale avalikuks kasutamiseks; 4.1.2.5 planeeringulahenduses arvestada, et Tallinna Transpordiamet on loobunud busside seisuplatsi kavandamisest; 4.1.2.6 planeeringu koostamine ja koostöö käigus arvestada võimaliku Rahu tee tänavakoridoriga 4.1.3 keskkonnaalased tingimused:

3

4.1.3.1 planeeringu eesmärk on kavandada alale õppeasutuse hoonekompleks, mis paikneb tulevikus mürarikka tee ääres. Seetõttu arvestada Mustakivi tee poole vähemalt 1 rida kõrghaljastust (arvestada ruumivajadusega hoonestusala planeerimisel); 4.1.3.2 planeeringuala läbib Lasnamäe roheala-parkide vöönd, mis algab Pirita jõest ning kulgeb kuni Kadrioru pargini. See rohevöönd peab säilima ja jääma linnaosa elanikele avalikuks kasutamiseks. Sealhulgas on oluline ka rohevõrgustiku sidus toimimine ja läbitavus ulukitele; 4.1.3.3 planeeringulahendus peab jätkamata ning olema seotud Tondiraba pargiga; 4.1.3.4 kuumasaarte tekkimise vältimiseks liigendada planeeritavad parkimisalad vähemalt iga 5 koha tagant kõrghaljastusega (arvestada vastava ruumivajadusega), juhinduda standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 4.1.3.5 kinnistut läbivad ulukite liikumisrajad, seetõttu on vaid funktsionaalselt vajalike alade (näiteks korvpalliplats vms) piirdeaedade kavandamisel oluline jälgida, et ulukite liikumisvõimalused säiliksid; 4.1.3.6 planeeringu algatamise põhimõttelisel eskiisil lõunapoolse hoonestusala sisse jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi musta tuhkpuu leiukoht, mis on kantud riiklikku andmekogusse EELIS. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 55 lõikele 8 on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, seetõttu tuleb leida võimalus tuhkpuu säilitamiseks või ümberasustamiseks; 4.1.3.7 valdavas osas planeeringualal on teada (nähtav muuhulgas kaMaa-ameti avalikus kaardirakenduses) III kaitsekategooria loomaliikide (11 kimalast ja 1 liblikas) elupaigad. Vastavalt LKS § 55 lg 1 rakendub seal isendikaitse ning LKS § 55 lõige (8): Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringu seletuskirjas tuleks kajastada nende liikide elupaikade säilitamise vajadust. Maastikuarhitektuurses lahenduses tuleb arvestada neile liikidele sobilike toitumisalade rajamisega; 4.1.4 asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 Mustakivi tee 21a ja Mustakivi tee 23 ning Mustakivi tee 23b kinnistute piiride muutmise tingimus on, et linnamaa pindala ei vähene ning pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldab maakorraldustööd ning tasub kruntide moodustamise kulu (sealhulgas maamõõdutööd, notaritasu ja riigilõivu) planeeringust huvitatud isik; 4.1.4.2 planeeringuga kavandatavad toimingud linna maaga on võimalikud üksnes maa valitseja (Lasnamäe Linnaosa Valitsus) nõusolekul. 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa‑alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine; 5.1.2 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Müra hindamisel juhinduda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Esitada pädeva ettevõtte koostatud liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks. 5.2 Detailplaneeringu koostamisel võib tekkida vajadus koostada täiendavaid uuringuid. 6. Kaasamine

4

6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Menetlus 7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 8. septembril 2025 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts eesmärgiga kruntida ümber Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistud ning määrata ehitusõigus Lasnamäele rajatava uue riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. 7.2 Planeerimisseaduse § 130 kohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse pärast detailplaneeringu algatamist ning detailplaneeringu koostaja leidmist riigihanke tulemusena. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktile 1 ehk üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi: 8.3.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike alade hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või mürataseme märkimisväärne suurenemine. 8.3.2 Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega ning toetab haridus- ja avalike teenuste arendamist hästi ligipääsetavas linnalises keskkonnas. Kuigi detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut, ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju, mida ei oleks võimalik tavapäraste planeeringu- ja projekteerimisnõuetega vältida või leevendada. 8.3.3 Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää kaitsealuseid loodusobjekte, Natura 2000 alasid, kaitsealuste liikide püsielupaiku ega vääriselupaiku. Planeeringuala rohealadel esineb III kaitsekategooria liike, sealhulgas kimalasi, liblikaid, orhideesid ja musta tuhkpuud, millega arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamisel vastavalt looduskaitseseadusest tulenevatele isendikaitse nõuetele. Leevendusmeetmete rakendamisel, sh haljastusprojekti koostamisel koos maastikuarhitekti ja ökoloogi kaasamisega ning piirkonnale iseloomulike, tolmeldajatele sobivate õitsvate taimede kasutamisel, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusväärtustele.

5

8.3.4 Planeeringuala ei paikne riikliku ega maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku põhikoridoril. Kinnistut läbivad ulukite liikumisrajad, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada, tagades haljastuse sidususe ning vältides barjäärsete lahenduste kavandamist, mis võiksid takistada loomastiku liikumist. 8.3.5 Kavandatav tegevus ei kahjusta Tondiraba pargi veerežiimi ega põhjusta olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele ega pinna- ja sademevee režiimile, tingimusel et detailplaneeringu ja sellele järgneva projekteerimise käigus viiakse läbi vajalikud ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud ning vajadusel rakendatakse nende tulemustest lähtuvaid leevendusmeetmeid. 8.3.6 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule ega kahjusta kultuuripärandit. Müra, vibratsiooni ja tolmuga seotud võimalikud häiringud on peamiselt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning maandatavad kehtivate normide ja töökorralduslike meetmetega. Radooniriskiga arvestatakse hoonete projekteerimisel vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023. 8.3.7 Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile, kliimale ega olulist jäätmetekke suurenemist kui hoonete projekteerimisel järgitakse energiatõhususe põhimõtteid ning ehitus- ja kasutusperioodil tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. 8.3.8 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. 8.4 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 9. Teatavaks tegemine 9.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada käskkiri ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 9.2 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest 9.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

3. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

4. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

5. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

6. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

9. Tagada Lasnamäe elamualade üldplaneeringus ettenähtud haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus.

10. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele.

11. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldusega nr 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

12. Välialadele, sh tänava äärde kavandada istumisvõimalusi.

13. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

14. Arhitektuurivõistluse tulemusest lähtuvalt kaaluda vajadust teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

15. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad.

16. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

17. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

18. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

19. Koostada ülevaade kinnistul tekkivatest olmejäätmetest ja käsitleda jäätmete liigiti kogumist ning kogumiskoha lahendust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi JHE) nõuetele. Tähistada rajatav olmejäätmete kogumiskoht võttes seejuures arvesse JHE § 16 ja JHE Lisa 3 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning ‑personali kasuks.

20. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

20.1 siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

20.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

20.3 siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised;

20.4 hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24. septembril 2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

20.5 tänavavalgustuse kavandamisel ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“;

20.6 rakendada kohapealset sademevee immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel. Transpordimaa planeerimisel arvestada 10-15% transpordimaa pindalast haljasalaks, mis võimaldab sademevee immutamist või viivitamist;

20.7 hoone mahus paikneva parkla põrandavesi näha ette suunamiseks reoveekanalisatsiooni;

20.8 lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2023 määrusest nr 15 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034“;

20.9 projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

20.10 haljastuslahendus kavandada mitmekesine, mitmerindeline ja elurikkust toetav. Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ja muid väärtuslikke kooslusi. Lisaks näha ette eri liiki põõsaid, mis loovad mitmerindelisust, toetavad elurikkust, sh pakuvad elu- ja varjepaiku, toitu putukatele ning toetavad sidusama rohevõrgustiku loomist. Liikide valimisel on soovitav lähtuda linna elurikka haljastuse kataloogist;

20.11 kõnniteede ja rattateede katend projekteerida jätkuvana ristumistel kinnistule või parklasse sissesõiduga (auto sõidab üle kõnnitee).

21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise.

22. Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 18 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

23. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Sama seaduse § 90 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohalik omavalitsus volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31, kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu koostamise algataja linnavolikogu.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamine

Tallinn

2025

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

2/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 25KK41

Aeg November 2025

Klient Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Registrikood 75014913

Mündi tn 2 Tallinn 14197

[email protected]

Telefon: 6457191

Kontaktisik Kärt Talimaa-Eelmaa

[email protected]

KSH eelhindamise

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Registrikood 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc

Teele Kaljurand, MSc

KSH eelhindamise

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/20

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ................................................................................................... 5 1.2 Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................................... 6

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................. 8

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................... 8 2.2 Tallinna arengustrateegia 2035 .................................................................................................... 8 2.3 Lasnamäe elamualade üldplaneering ........................................................................................... 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED ................................................. 10

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 13

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...................................................................................................13 4.2 Mõju pinnasele ja maastikule .....................................................................................................13 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ..........................................................................................................13 4.4 Mõju jäätmetekkele ja energiakasutusele ..................................................................................14 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ........................................................14 4.6 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele ..............................................................15 4.7 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule ..........................................16 4.8 Mõju kultuuripärandile ...............................................................................................................17 4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ........................................................17 4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................17 4.11 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .....................................................................................................................................18

EELHINDAMISE JÄRELDUS .................................................................................................................. 19

KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................. 20

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

4/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Mustakivi tee 21a (katastritunnus, 78403:316:0083) Mustakivi tee 23 (78403:306:0014) ja Mustakivi tee 23b (78401:101:2956) kinnistute detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede, parklate ja tehnovõrkude planeerimiseks, sh osaliselt Mustakivi tee T2 (KÜ 78403:316:0024) ja Mustakivi tee T6 (KÜ 78403:307:0013). Eelhindamise koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Kavandatavaks tegevuseks on riigigümnaasiumi rajamine koos teda teenindavate hoonetega. Lisaks määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused, heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga on hinnatav detailplaneering kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut muutev. See tähendab, et lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 3 tuleb kaaluda KSH algatamist, sest koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lisaks tuleb KeHJS § 33 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Planeeritava ala kohta ei ole varasemalt detailplaneeringut koostatud.

Käesoleva eelhindamise eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise.

KSH eelhindamise koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile, kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud etapis eksperdile teada. Eelhindamine on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhindamise koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega välitöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhindamise käigus ei hinnata alternatiive.

Eelhindamise aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/20

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud vastavalt detailplaneeringu eelnõu eskiisile ja seletuskirjale1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üldiste maakasutustingimuste, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkude varustamise põhimõttelise lahenduse määramine, mis on vajalik Mustakivi riigigümnaasiumi hoonekompleksi rajamiseks Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b kinnistutele.

Transpordi ligipääs on tagatud Mustakivi teelt. Planeeringualale on kavandatud kvartalisisesed sõiduteed.

Planeeringuala koosneb Mustakivi tee 21a (KÜ 78403:316:0083), Mustakivi tee 23 (KÜ 78403:306:0014) ja Mustakivi tee 23b (KÜ 78401:101:2956) kinnistutest ning lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede, parklate ja tehnovõrkude planeerimiseks, sh osaliselt Mustakivi tee T2 (KÜ 78403:316:0024) ja Mustakivi tee T6 (KÜ 78403:307:0013).

Planeeringusse kaasatud kinnistute kogupindala on 120 273 m2. Ehitusalane pind hoonetel on 8500 m2, suurim korruselisus: 5/-1, suurim kõrgus 24 m.

Hoonekompleksi arendus toimub kahe etapina:

1. Riigigümnaasiumi hoone koos abihoonetega 2. Perspektiivsed õppehooned, mis toetavad riigigümnaasiumi toimimist, näiteks täiendavad laborid,

praktilise töö ruumid, spordisaalid, jne.

Planeeritavate kruntide arv, pindala ja sihtotstarve täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.

1 Riigi Kinnisvara AS, 2025. Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneering

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

6/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1.2 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse asukoht on Tallinna linna Lasnamäe linnaosa Tondiraba asumis (Joonis 1). Planeeritav ala on idast piiratud Mustakivi teega ning läänest Tondiraba pargiga. Planeeringuala keskel asub Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu.

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jäävad Tähesaju teenuspark, Lasnamäe Tervisemaja koos kaubanduskeskustega ning Tondiraba tennisehall.

Joonis 1. Detailplaneeringuala. Väljavõte Tallinna planeeringute registrist (20.10.2025)

Planeeringusse kaasatud kinnistute kogupindala on 120 273 m2. Maa-alal asuvad kinnistud, mida detailplaneeringuga täielikult või osaliselt hõlmatakse on välja toodud tabelis 1.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/20

Tabel 1. Maa-alal asuvad kinnistud, mida detailplaneeringuga täielikult hõlmatakse.

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Hõlmatus

Mustakivi tee 21a 78403:316:0083 42408 Üldkasutatav maa 100% täielikult

Mustakivi tee 23 78403:306:0014 62488 Sihtotstarbeta maa 100% täielikult

Mustakivi tee 23b 78401:101:2956 15377 Sihtotstarbeta maa 100% täielikult

Mustakivi tee T2 78403:316:0024 48259 Transpordimaa 100% osaliselt

Mustakivi tee T6 78403:307:0013 28062 Transpordimaa 100% osaliselt

Planeeringuala piirneb ärimaa, üldkasutatava ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeringuala keskele jääb Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu. Planeeringualaga piirnevad kinnistud on välja toodud tabelis 2.

Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad kinnistud

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Suund

Mustakivi tee 25 78403:311:0020 16817 Elamumaa 100% ala keskel

Varraku tn 16 78401:101:3682 213587 Üldkasutatav maa 100% läänes

Tähesaju tee 25 78403:316:0052 9342 Ärimaa 100% lõunas

Tähesaju tee 31 78403:316:0053 13508 Ärimaa 100% lõunas

Tähesaju tee 33 78403:316:0001 15532 Ärimaa 100% lõunas

Rahu tee T1 78401:101:0346 91517 Transpordimaa 100% põhjas

Tondiraba tn 13 78403:306:0040 14028 Ärimaa 100% loodes

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

8/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/782.

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele.

Planeeringuala paikneb linnalise asustusega alal, mis tähendab, et ala on sobilik kompaktse asustuse arenguks, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Koostatava detailplaneeringuga on linnalise asustusega alale sobilike ruumilise arengu põhimõtetega arvestatud.

2.2 Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 263.

Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Strateegilised sihid on valdkonnaülesed, näiteks panustab linnaplaneerimise tegevusvaldkond strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“ ja „Kodu, mis algab tänavast“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Roheline pööre“, „Terve Tallinn liigub“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse. Vastavalt Tallinna 2035 arengustrateegia tulevikukaardile on Mustakivi keskusalale kavandatud riigigümnaasium, mis annab enam kui 1000 gümnasistile võimaluse omandada kvaliteetne ja mitmekesine keskharidus. Kavandatud õppe- ja spordihoone ning projekti teises etapis rajatavad teadushooned kujundavad keskusealast hariduslinnaku, kooli välialad on avalikult kasutatavad. Koostatav detailplaneering aitab ellu viia arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegilisi sihte.

2.3 Lasnamäe elamualade üldplaneering

Planeeritaval alal kehtib Lasnamäe elamualade üldplaneering4. Üldplaneeringuala kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks ettevõtlusala, korterelamute ala kõrval otstarbega.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/ 3 Tallinn 2035. Arengustrateegia https://strateegia.tallinn.ee/ 4 Lasnamäe elamualade üldplaneering. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/lasnamae-elamualade-uldplaneering-kehtestatud

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/20

Joonis 2. B+Ek – ettevõtlusala, korterelamute ala kõrvalotstarbega; A – avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala; H – haljasala, siniste täppidega ala – puhkamiseks sobiv ala. Väljavõte Lasnamäe elamualade planeeringust

Kuna üldplaneeringuga on määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis näeb ette maakasutuse põhisuunad, siis täpsustatakse käesoleva detailplaneeringuga kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut. Uueks maakasutuse sihtotstarbeks määratakse sotsiaalmaa, alaliikidega ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatav maa ning transpordimaa. Detailplaneering arvestab ja säilitab üldplaneeringus määratud linnaosa tähtusega rohekoridori.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

10/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED

Planeeritava ala kogupindala on 120 273 m2, millest suurema osa moodustavad hoonestamata Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23, Mustakivi tee 23b. Lisaks on hõlmatud lähiümbruses paiknevad transpordimaa kinnistud. Transpordi ligipääs on tagatud Mustakivi teelt, planeeringualale planeeritakse kvartalisisesed sõiduteed.

Planeeringuala piirneb ärimaa, üldkasutatava ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeringuala keskele jääb Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Mustakivi teel, vahetult planeeringuala kõrval (bussipeatused „Linnamäe tee“ ja „Läänemere tee“).

Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimuste kirjeldamisel on lähtutud Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste ja maardlate kaardirakenduse ning keskkonnaregistri andmetest.

Planeeringuala on tasane, kerge tõusuga põhja, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39 kuni 43 m. Aluskihiks on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Planeeringualal on kahte tüüpi pinnakatet (Kvaternaari ajastul ladestunud setted), põhja-ja idapoolne ala on õhukese pinnakattega ala (paksus <1 ehk alvar). Planeeringuala lõuna- ja lääneosas on pinnakatteks rabaturvas. Mullastik on idaosas jäätmaale iseloomulikult olulise inimmõjutusega, aluskivimi moostavad paeplaadid, mis on osaliselt maapinnal paljandunud.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid.

Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levialade kaardile asub piirkond kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal (50-100 kBq/m³).

Piirkond asub Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumis. Antud põhjaveekogumi seisund oli 2020. aasta seisuga hea5. Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata (põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub).

Heiteallikate registri6 andmetel ei paikne planeeringualal heiteallikaid. Lähimaks heiteallikaks on ELKE Mustakivi autohoolduse keskus, mis jääb planeeringualaga piirnevale kinnistule, Tähesaju tee 33 (L.ÕV/321089). Tegemist on värvikambri katla korstnaga ja värvimisruumi ventilatsiooniga. Välisõhku mõjutavad ka transpordist tulenevad saasteained – planeeringuala piirneb tiheda liiklusega Mustakivi teega.

Piirkonna mürataset on modelleeritud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise käigus7. Järgnevalt on toodud pikaajaline keskmine müratase (müra üldise häirivise indikaator) ja sulgudes päevane (Ld) ja öine (Ln) müra. Planeeringuala Mustakivi tee äärses piirkonnas on mõõdetud keskmiseks müratasemeks Lden 60-64 dB (Ld 60-64 db, Ln 50-54 db), mis väheneb Lden 45-49 dB-ni kinnistu lääneosas. Joonis 3 on välja toodud piirkonna pikaajaline keskmine müratase.

5 Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/register 6 Heiteallikad, Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (23.10.2025 seisuga)

7 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2022. Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/20

Joonis 3. Pikaajaline keskmine müratase (Lden). Väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusest (23.10.2025 seisuga)

Planeeringualal viidi läbi rohttaimestiku inventuur.8 Planeeringuala asub Mustakivi tee ja Tondi raba vahel. Ala on olnud pikka aega tühermaa, kus pärast pinnase täitmist, tasandamist ja kivimurru ladustamist on alanud looduslik areng. Piirkonnale on omane õhuke mullakiht pae pinnal – mullakihi paksus varieerub piirkonniti, osalt paljandub paekivi, mõnedes piirkondades on lisatud mulda ning planeeringuala edelanurgas on tugev mõjutus Tondi rabast – pinnas on pigem liigniiske ja turbane. Ala on hooldatud kõrgepingeliinide all, kuhu on rajatud platvorm orhideede vaatlemiseks. 2024. aastal eemaldati piirkonnast võsa ning valgustingimuste parandamine on hästi mõjunud rohttaimede liigirikkusele. Orhideedest domineerisid valdavalt suur käopõll ja kahelehine käokeel, esines ka rohekat käokeelt, kuradi sõrmkäppa ja balti sõrmkäppa. Kõik eelmainitud orhideeliigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. Orhideede kasvuala on piiritletud ainult kõrgepingeliinide aluse alaga, kust on hiljuti võsa eemaldatud (ala suurus on ca 3000 m2). Samuti leidus alal ohtralt ahtalehist põdrakanepit.

Planeeringuala idaosa on tugevalt mõjutatud läbi aegade erinevatest ehitustegevustest, kui piirkonda on pinnast ladestatud. Seetõttu on selles piirkonnas tüüpilist taimkatet ja kooslusi väga üksikutes

8 Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

12/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

piirkondades säilinud. Planeeringuala lõunaosas tuvastati inventuuri käigus võõrliike – kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljat pargitatart (Reynoutria japonica).9

Idapoolsele osale planeeringualast (Mustakivi tee 23 ja 23b kinnistutele) on koostatud puistu hinnang10. Vastavalt hinnangule on uuringuala puittaimestik iseloomulik võsastuvale niidule-jäätmaale. Uuringualal täheldati 24 liiki puittaimi. Metsakasvukohatüüp vastas kõige paremini järgnevale – segu kivisest puistangust ja naadi kasvukohast. Muld viljakas, parasniiske, paiguti kuivapoolne. Mullaviljakust iseloomustab naadi esinemine ja sageli meetrikõrgune, liigirikas rohurinne. Mullastik on jäätmaale iseloomulikult olulise inimmõjutusega. Inimtegevusest mõjutamata piirkondades on paelasumil varieeruva paksusega mullakiht (mõnest cm-st kuni paari-kolmekümne cm-ni). Puittaimestiku suuremad kogumid paiknevad uuringuala põhja- ja lõunanurkades. Enamus puittaimedest oli uuringualal haljastuslikult väheväärtuslikud ning lühiealised raagremmelgad, pajud, hallid lepad ja toomingad. Uuringuala remmelga- enamusega puittaimestik on tüüpiline võsastuvale niidule ja jäätmaale. Välitöödel leiti planeeringualalt III kaitsekategooria üksik isend - must tuhkpuu (Cotoneaster niger).

Planeeringualal on III kaitsekategooria kimalaste (soro-, metsa-, hall, põld-, kivi-, maa-, karu-, talu- ja aedkimalane) ja liblikaliigi – suur-kuldtiib elupaigad. Planeeringualaga külgnevas Tondi rabas on III kaitsekategooria liigi – tähnikvesiliku elupaik.

Planeeringualal ei asu pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi.

Planeeringuala läbivad Mustakivi tee 25 kinnistul paiknevat korterelamut vee-, kanalisatsiooni, side ja kaugküttega varustavad tehnovõrkude trassid. Planeeringuala lõunaosa läbivad elektri kõrgepinge õhuliinid ning põhjaosa läbivad elektri kõrgepinge maakaabelliinid.

Planeeringuala ei jää ühegi suurõnnetusohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse.

9 Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

10 AB Artes Terrae OÜ, 2021. Mustakivi 23 puistu hinnang

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/20

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jäävad Tähesaju teenuspark, Lasnamäe Tervisemaja koos kaubanduskeskusega ning Tondiraba tennisehall. Piirkonnal on olemas head ühendused ühistranspordiga. Lähimad ühistranspordi liinid liiguvad piki Mustakivi teed ja Linnamäe teed ning ühistranspordi peatused, asuvad vahetult planeeritava ala kõrval, Mustakivi tee ääres.

Detailplaneeringu realiseerumine annab võimaluse ala efektiivse kasutuse tõstmiseks ja olemasoleva keskkonna arendamiseks.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liiklussagedusega ehitusetapis, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Seoses riigigümnaasiumi rajamisega kasvab piirkonnas kasutusaegne liikluskoormus. Eeldatavalt suureneb ka piirkonnas ühistranspordi kasutajate arv, kuna planeeringuala omab head ühistranspordi ühendust ja kooli ümbruses on parkimiskohtade arv limiteeritud.

Ebakorrektsel maa-aluse korruse ehitamisel võib kaasneda negatiivne mõju ümbritsevale hoonestusele seoses keerukate ehitustingimustega. Samas on võimalik korrektseid tehnilisi lahendusi kasutades alale maa-aluseid korruseid rajada ilma naaberhooneid ning pinna- ja põhjavett olulisel määral mõjutamata. Ehitusprojekti koostamisel tuleb ala ehitusgeoloogilisi tingimusi täpsustada vastava uuringuga

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline.

4.2 Mõju pinnasele ja maastikule

Mõju pinnasele tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest, mis toob kaasa pinnase ulatusliku ja pöördumatu mõjutamise. Väljaspool ehitistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse.

Planeeringualale jäävate hoonete kasutusaegne mõju pinnasele on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks.

Maastiku muutus kaasneb uute ehitiste, sh tehnovõrkude, rajamisega. Planeeritava tegevuse iseloomu arvestades ei ole tegevus olulise negatiivse mõjuga, kuna ala võetakse sihtotstarbeliselt kasutusele ja korrastatakse.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Lisaks ei ole kavandatava tegevuse käigus ette näha

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

14/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

olulist kemikaalikasutust ja sellest lähtuda võivat reostust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub puhastuskeemia, seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole teada maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh kasutatav tehnika ja väljakaevatava pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, et täpsustada maa-aluse korruse rajamisega kaasnev võimalik mõju piirkonna veerežiimile ja leevendusmeetmed.

Lisaks võib kavandatav tegevus läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid.

4.4 Mõju jäätmetekkele ja energiakasutusele

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud linna jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja linna jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine kaugkütte baasil, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”11. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.

Planeeritav tegevus peab vastama II kategooria müra piir- ja sihtväärtustele. Vastavalt määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus on 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB. See tähendab, et detailplaneeringuala Mustakivi tee poolses küljes (kuni keskosani) on

11 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/20

päevased sihtväärtused ületatud, öised sihtväärtused on ületatud vaid planeeringualale jääva teemaa osas.

Eelnevast tulenevalt on hoonete projekteerimisetapis vajalik läbi viia müra modelleerimine, mis näitab, kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Juhul kui modelleerimise käigus leitakse, et kehtivaid müranorme ületatakse, siis on vajalik võimalike oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks rakendada leevendusmeetmeid.

Ehitusetapis võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine väiksema liiklussagedusega teedelt, kuna kasvab raskeliikluse osakaal (ehitusmaterjalide vedu). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Käesoleva eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole teada maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh kasutatav tehnika ja väljakaevatava pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring, et täpsustada müra ja vibratsiooniga kaasnev mõju ja võimalikud leevendusmeetmed.

Välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleb minimaliseerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Seetõttu ei ole vajalike meetmete rakendamisel ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile.

Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid, kuid ehitusaegselt tuleb jälgida, et vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 312 toodud piirväärtuseid. Teadaoleva info kohaselt ei teki kavandatavast tegevusest kasutusaegselt ülemäärast vibratsiooni, seega kasutusaegne mõju vibratsiooni tasemele puudub.

4.6 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele

Hoonete rajamisega kaasneb kõrghaljastuse osaline likvideerimine, mistõttu looduslikud valgustingimused muutuvad. Ehitustööde käigus toimub ka ehitusobjekti kunstlik valgustamine, kuid eelnevast tulenev keskkonnamõju on eeldatavalt mitteoluline.

Kasutusperioodil võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonete rajamiseks kasutavatest materjalitüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

16/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.7 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule

Planeeringualal on III kaitsekategooria kimalaste (soro-, metsa-, hall, põld-, kivi-, maa-, karu-, talu- ja aedkimalane) ja liblikaliigi – suur-kuldtiib elupaigad. Planeeringualaga piirnevas Tondiraba pargis on III kaitsekategooria liigi – tähnikvesiliku elupaik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne mõjusid Tondiraba pargi veerežiimile.

Kimalaste arvukus ja käekäik sõltub suures osas toiduressursi olemasolust ja seda varakevadest kuni sügiseni. Seetõttu on oluline erinevatel aegadel õitsevate taimede olemasolu sobilikus elupaigas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kaob ehitiste ja rajatiste alla jääv ala kui kimalaste toitumis- ja elupaik. Elupaiga kao leevenduseks tuleb kasutusele võtta leevendusmeetmed, mis säilitaks ülejäänud maa-ala kimalastele sobivana:

• Enne ehitust on vajalik koostada haljastusprojekt, mille koostamisele on kaasatud ka ökoloog, kes koostöös maastikuarhitektiga aitab kujundada olemasoleva elustiku säilitamiseks sobiva haljastuse.

Täpsemalt on soovitatav rakendada järgnevaid haljastusmeetmeid:

• Hoonete rajamisel tuleks säilitada võimalikult suur looduslik ala, mis tagaks vähemalt osaliselt kimalaste toidulaua säilimise.

• Kasvatada erineval ajal õitsevaid meetaimi, mis kataksid kimalaspere söödavajaduse pausideta aprillist oktoobrini. Selle käigus tuleb arvestada ka kimalasliikide erinevustega (erinevatel liikidel on erinevad suisepikkused). Lühikeste suisetega liikidele (karukimalane, maakimalane) sobivad nt valge ristik, harilik varemerohi. Pikasuiselistele liikidele (aedkimalane) sobivad nt naistenõges, valge iminõges, lõhnav kuslapuu jms.

• Muruplatsid tuleb rajada võimalikult väikesele alale, külvata tuleks näiteks lillemuru. Samuti tuleb kõrghaljastus rajada pärismaisete taimede näol (remmelgad, vaher, pärn, viljapuud jne).

• Vältida taimekaitsevahendite kasutamist ala hooldamisel.

Valdaval osal planeeringualast puudub looduskaitseline väärtus, kuid orhideede kasvukoha hooldust tuleb jätkata. Lisaks tuleb vältida täiendavalt planeeringuala lõunaservas asuva metsariba raiumist, eelkõige edela nurgas. Orhideede kasvupiirkond vajab regulaarset hooldust (pajude, kase ja haava võsa järelkasv on kiire).

Säilitada tuleb III kaitsekategooria kaitsealune liik – must tuhkpuu (Cotoneaster niger).

Planeeringuala lõunaosas on tuvastatud võõrliigid – kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljas pargitatar (Reynoutria japonica). Alal leidunud voolja pargitatra ohjamiseks tuleb järjepidevalt puhmad niita ning võimalusel ka mürgitada, kuna tegemist on väga raskelt tõrjutava liigiga. Täpsemad juhendid võõrliikide tõrjeks leiab Keskkonnaameti veebilehelt. Kuna planeeringuala on elupaigaks erinevatele kimalaste liikidele, tuleks võõrliigi ohjamisel eelistada regulaarset niitmist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub eelkõige ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ja loomi ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Ehitusaegne mõju, välja arvatud taimestiku hävimine, on siiski ajutise ja lühiajalise iseloomuga ning eeldatavalt mitteoluline.

Eelmainitud leevendusmeetmeid järgides on mõju kaitsealustele putukaliikidele väheoluline.

Kasutusaegselt ei ole ette näha mürahäiringuid ega välisõhu saaste tasemeid, mis erineksid praegusest olukorrast, seega mõju on väheoluline.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/20

4.8 Mõju kultuuripärandile

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, seega neile mõju puudub.

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Arvestades planeeringuala asukohta ja kavandatud planeeringulahendust, ei ole ette näha detailplaneeringu elluviimisega, nii ehitus- kui ka kasutusperioodil, olulist mõju, mis intensiivistaks kliimamuutusi, sh ei ole ette näha KHG heite olulist suurenemist. Suuremateks KHG heite allikateks on ehitusmaterjalide tootmisest ja majade kasutusest (küte, ventilatsioon) tulenev heide.

Ette ei ole näha ka kliimamuutusest tulenevate oluliste negatiivsete mõjude intensiivistumist. Tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille käigus hoonestatakse looduslikult taimestatud ala, võib eeldada soojussaare efekti intensiivistumist piirkonnast. Eelnevat on võimalik aga leevendada tagades rohe- ja sinialade võimalikult suure osakaalu nii kinnistul kui ka kvartalis üldiselt. Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi. Samas on ehitustegevus üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Võimalikud avariiohud tootmishoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele.

Planeeringulahenduses on aluseks võetud ja ehitusprojekti koostamisel peab järgima siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".13

Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on määratud TP1 (üldjuhul hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise, nt betoon, betoonpaneelid jne, ehitis püsib püsti ka pärast tulekahju). Detailplaneeringu lahenduses on krundile määratud võimalikud hoonestusalad arvestades tulekaitsenorme.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääsud ettenähtud päästevahenditega.

Vajalik väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest, mis asuvad lähipiirkonna ühisveevõrgu torustikel.

Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

18/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.11 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal paiknevale pinnasele. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja ajutised.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/20

EELHINDAMISE JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud KSH eelhinnangu andmiseks Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Mustakivi 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b ja lähiala kinnistute detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele.

KSH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega kaasneb siiski teatud määramatus andmete piiratuse, nende tõlgendamise jms tõttu.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) detailplaneeringu realiseerimine leevendusmeetmete kasutamisel ei avalda olulist negatiivset

mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei

kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on võimalik aga välja tuua, et kavandatava tegevuse täpsustumise

järgselt (projekteerimise etapis) on vajalik läbi viia müra modelleerimine, mille eesmärgiks on teada saada,

kas müranormid on tagatud ja kas ning milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Lisaks tuleb

koostada hüdrogeoloogiline ja ehitusgeoloogiline uuring, et välja selgitada maa-aluse korruse rajamise

võimalikud mõjud ning võimalikud leevendusmeetmed.

Enne ehitust on vajalik koostada haljastusprojekt, mille koostamisele on kaasatud ka ökoloog, kes koostöös

maastikuarhitektiga aitab kujundada olemasoleva elustiku säilitamiseks sobiva haljastuse.

Planeeringuala lõunaosas tuvastati inventuuri käigus võõrliigid – kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja hajusalt väikeste puhmastena vooljas pargitatar (Reynoutria japonica). Võõrliikide tõrjel eelistada regulaarset niitmist.

Lisaks, kuna detailplaneeringuala jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneeringu KSH eelhindamine

20/20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

KASUTATUD MATERJALID

Registrid ja infosüsteemid:

Keskkonnaagentuur. EELIS infoleht

Keskkonnaagentuur. Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart

Keskkonnaamet. Keskkonnalubade register KOTKAS

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Mürakaart (Keskkonnaministeerium)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. 1:400 000 geoloogilised kaardid. Põhjavee kaitstus

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Kultuurimälestised

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus. Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus

Muud materjalid:

AB Artes Terrae OÜ, 2021. Mustakivi 23 puistu hinnang

Botanicus OÜ, 2025. Rohttaimestiku inventuuri aruanne

Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Lasnamäe elamualade üldplaneering. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/lasnamae-elamualade- uldplaneering-kehtestatud

Riigi Kinnisvara AS, 2025. Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee 23b detailplaneering

Tallinn 2035. Arengustrateegia https://strateegia.tallinn.ee/