Hankeleping

Digiallkirjad

1/3

Lisa 1

lepingu nr 2-2/24/276-1 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS

Väikesõidukite pesutänava teenus

1. ÜLDKIRJELDUS

Seotud hanke eesmärk on tellida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi M1- ja N1-kategooria sõidukitele pesutänava teenuse osutamine.

1.1. Teenuse sihtrühm

M1-, ja N1-kategooria sõidukid

1.2. Teenuse osutamise piirkonnad

1.2.1.Tallinn

1.2.2.Tartu

1.2.3.Tapa

1.2.4.Harju maakond

1.2.5.Hiiu maakond

1.2.6.Ida-Viru maakond

1.2.7.Jõgeva maakond

1.2.8.Järva maakond

1.2.9.Lääne maakond

1.2.10.Lääne-Viru maakond

1.2.11.Põlva maakond

1.2.12.Pärnu maakond

1.2.13.Rapla maakond

1.2.14.Saare maakond

1.2.15.Tartu maakond

1.2.16.Valga maakond

1.2.17.Viljandi maakond

1.2.18.Võru maakond

1.3. Hangitavad teenused, mida hankija võib soovida tellida:

1.3.1. Pesutänava teenus, mis on kirjeldatud punktis 2.

2. HANGITAVATE TEENUSTE LÜHIKIRJELDUS

2.1. Sõidukite pesu- ja hooldustööde kirjeldus:

 2.1.1. Sõidukite välimasinpesu – sisaldab järgmisi töid:

• eelleotus, hooajale vastava kemikaaliga (talvisel ajal lume ja jää sulatus);

• survepesu;

• masinpesu;

• vahatus vastavate vahatusainetega;

• kuivatus.

Tellija on teadlik, et välimasinpesu ei ole võimalik teostada vilkuritega ja muu välise    lisavarustusega sõidukitele.

2.1.2. Sõidukite survepesu – sisaldab järgmisi töid:

• eelleotus, hooajale vastava kemikaaliga (talvisel ajal lume ja jää sulatus);

• survepesu;

• kuivatus.

2.2. Tellijal on vajadusel õigus osta ka täiendavaid pesuteenuseid, mida antud loetelus ei ole  nimetatud.

 2.3. Pesulateenuse kasutamiseks võib teenuse pakkuja väljastada hankijale magnetkaardid või   muud teenuse kasutamist võimaldavad vahendid.

3. SÕIDUKITE LIIGITUS JA MÕÕTMED

Teenuses kirjeldatud sõiduki liikide mõõtmed (pesula sissepääsu ja pesutänava sobilikkuse  hindamiseks) on toodud Tabel 1.

 Tabel 1. Sõidukite liigitus ja mõõtmed

NimetusKirjeldusSõiduki maksimaalsed mõõtmed meetrites

PikkusLaius

(laius koos peeglitega) Sõidukite peeglid on võimalik pesutänava kasutamiseks liigutada kere lähedale (kokku klappida).Kõrgus

VäikesõidukM1- või N1-kategooria mootorsõiduk (sh maastikusõiduk)7,002,00 (2,20)1,80 (2,20)

4. NÕUDED PERSONALILE

Töötajad, kes osalevad vahetult teenuse osutamisel, on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele.

5. NÕUDED PESULALE

Pakkuja peab omama kas Keskkonnaameti luba või kohaliku vee-ettevõtte luba või siis esitab ta hankijale vastavasisulise põhjenduse, miks tal eelnimetatud lube vaja pole.

6. KASUTATAVAD SEADMED JA MATERJALID

Teenuse pakkuja peab teenuse teostamiseks omama vastavaid tööruume ja seadmeid. Kõik töö tegemiseks vajalikud materjalid ja töövahendid tagab teenuse pakkuja ning need peavad olema arvestatud teenuse hinna sisse.

7. KVALITEEDIKONTROLL

Teenust hinnatakse visuaalselt vahetult pärast teenuse osutamist. Mittevastavuse tuvastamisel tuleb teenuse pakkujal töö uuesti teostada oma vahendite arvelt.

8. PAKKUMUSE ESITAMINE

Pakkumuse esitamiseks tuleb täita tabelis „Pakkumuse vorm“ kollased lahtrid numbriliste väärtustega. Oranžides lahtrite kuvatav arvväärtus arvutatakse automaatselt, kui sisestatud andmed on korrektsed. Mitmes piirkonnas pakkumuse tegemiseks on võimalik täita vorm ühekordselt, kui erinevates piirkondades teenuse maksumus ja teenuse osutamise kellaajad ei erine. Piirkonniti erineva teenuse maksumuse ja teenuse osutamise kellaaja korral tuleb täita erinevad vormid.

10/10

HANKELEPING

Tallinn19.03.2024 nr 2-2/24/276-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, aadress Mõisa tee 1, 74001 Viimsi) ja Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab volituse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Ivar Janson(edaspidi: tellija), ühelt poolt

ning

osaühing Jazz Pesulad (registrikood 11281775, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1-401, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13521), mida esindab juhatuse liige Sander-Mel Mellikov (edaspidi täitja), teiselt poolt,

eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise hankelepingu.

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1.  Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Maismaasõidukite pesulateenus“ (viitenumber 268452) kategooria 1 „Väikesõidukid“ seotud hanke „Väikesõidukite pesutänava teenus“ (viitenumber 276177) hankelepingu punktis 1.2. nimetatud osade alusdokumentidest ja selles täitja esitatud pakkumusest.

1.2.  Hankelepingu ese on väikesõidukite pesutänava teenus:

Hanke osaPiirkondPesula asukoha aadress

1TallinnPaldiski mnt 60, Tallinn

1TallinnSuur-Sõjamäe 4, Tallinn

1TallinnKadaka tee 60, Tallinn

1TallinnMustakivi tee 15, Tallinn

1TallinnPeterburi tee 77, Tallinn

1TallinnPunane 43, Tallinn

1TallinnSõle 25A/1, Tallinn

1TallinnA.H. Tammsaare tee 64, Tallinn

1TallinnPärnu mnt 453E, Tallinn

2TartuOptika tn 22, Räni, Tartu maakond

2TartuKalda tee 43A, Tartu

2TartuRingtee 28A, Tartu

4Harju maakondÜlejõe tee 2, Keila

4Harju maakondPaadi tee 7, Haabneeme

6Ida-Viru maakondKaasiku 7B, Jõhvi

6Ida-Viru maakondJuuli tn 1A, Narva

8Järva maakondPärnu 116, Paide

12Pärnu maakondNiidu 9, Pärnu

13Rapla maakondTallinna mnt 1, Rapla

14Saare maakondTallinna 63, Kuressaare

17Viljandi maakondRiia mnt 20, Viljandi

1.3.  Tellija on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4.  Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1.  temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.4.2.  ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3.  hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4.  ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5.  tellijale üle antava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6.  ta ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast  piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5.  Hankelepingus sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja osutama teenust tellijale ning tellija kohustub teenuse vastu võtma ja täitjale tasuma teenuse ostuhinna rahas.

1.6.  Teenuse liik või spetsifikatsioon ning osutamise asukohad ja ajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses.

1.7.  Teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule, täitja esitatud pakkumusele, muu hulgas kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.8.  Dokumentide hierarhia: tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1.  Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1.  Tellija kohustub enne sõiduki täitjale teenuse osutamiseks üleandmist eemaldama sõidukilt kõik sõiduki purunemisohtlikud olulised osad ja/või päraldised, kui nende eemaldamine on mõistlikult eeldatav.

3.2.  Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuse tellimisega seotud dokumente.

3.3.  Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3.4.  Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenuse osutamisega seotud küsimustes.

3.5.  Tellija kohustub tasuma puudusteta vastu võetud teenuse eest.

3.6.  Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: ükski pakkuja ei esita seotud hanke raames pakkumust; esitatud pakkumused ei vasta tellija sätestatud nõuetele; ükski pakkuja ei ole võimeline lepingut täitma või lepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4. Täitja õigused ja kohustused

4.1.  Täitja kohustub andma tellijale teavet teenuse osutamise kohta ning esitama tellija nõudmisel teenuse osutamisega seotud kuludokumendid ja aruanded.

4.2.  Täitja kohustub hoiduma sõiduki kahjustamisest ja rikkumisest teenuse osutamise käigus.

4.3.  Täitja kohustub hüvitama tellija sõidukite või selle osade hävimise, kaotsimineku või kahjustumisega tekitatud kahju. Hüvitamisel rakendatakse sõidukite või selle osade asendamiseks kuluvat summat.

4.4.  Täitja kohustub pakkuma lepingu kestvuse perioodil sama teenust, mille ta esitas hanke-menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt tellija nõuetele.

4.5.  Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt ostetud teenuse kohta (sh ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul.

4.6.  Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.7.  Täitja kohustub teavitama tellijat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

4.8.  Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja
-intsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

4.9.  Täitja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

4.10.  Täitjal on õigus saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

4.11.  Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokku lepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5. Lepingu täitmine

5.1.  Tellija sõlmib lepingu pakkujaga, kes on esitanud seotud hanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel parima pakkumuse (kes sai pakkumuste hindamisel enim väärtuspunkte) ning kellel puuduvad eduka pakkuja kontrollimise hetkel kõrvaldamise alused.

5.2.  Hankeleping sõlmitakse teenuste tellimiseks lepingu perioodi jooksul seotud hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel. Hankelepingu alusel on tellijal õigus tellida lepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenuseid eduka pakkumuse esitanud pakkujalt.

5.3.  Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel vajaduspõhiselt:

5.3.1.  Vajadusel esitab täitja tellijale nimekirja teenustest, mille teostamiseks on vajalik eelnev aja broneerimine. Broneerimisaeg (s.t ooteaeg teenuse osutamiseni) ei tohi olla pikem kui 5 tööpäeva.

5.3.2.  Suuremahuliste tellimuste (vähemalt 10 sõiduki järjestikune pesu) täitmiseks esitatakse vastav tellimus vähemalt 7 päeva varem.

5.3.3.  Teenused võtab vastu sõiduki kasutaja. Täitja annab kasutajale osutatud teenuste kohta kviitungi, millele on märgitud sõiduki registreerimisnumber ja osutatud teenused koos maksumusega.

5.3.4.  Väljaspool tööaega pesuteenuse kasutamiseks esitatakse vastav tellimus vähemalt 7 päeva varem.

5.3.5.  Teenuse tellimise õigus on volitatud isikutel (tellija esindaja). Volitatud isikute nimekiri edastatakse teenuse osutajale pärast hankelepingu allkirjastamist tellija poolt.

5.3.6.  Kasutaja (volitatud isik) kontrollib teenuse kvaliteeti kohapeal ja saab teenuse eest ostutšeki teenuse pakkujalt.

5.3.7.  Pesulateenuse kasutamiseks võib täitja väljastada tellijale magnetkaardid või muud teenuse kasutamist võimaldavad vahendid.

5.4.  Juhul, kui täitja teavitab vahetult pärast lepingu sõlmimist lepingu täitmise võimatusest, on tellijal õigus tellida teenust uut seotud hanget korraldamata seotud hanke paremusjärjestuselt järgmiselt pakkujalt.

5.5.  Juhul, kui seotud hanke edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda pakkuja poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine, ja sõlmida leping ilma uut seotud hanget läbi viimata ning nõuda edukaks tunnistatud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel leping sõlmitakse.

5.6.  Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks seotud hankes edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab pakkujatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

5.7.  Tellija lükkab tagasi seotud hankes esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

5.8.  Täitjal on õigus taotleda avalduse esitamisega üks kord kalendriaastas kestvuslepingus fikseeritud ühikuhindade ja koefitsientide korrigeerimist üksnes avaldusele eelneval 12 kuul toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 10% hindade tõstmise korral. Täitjal on õigus taotleda üks kord kalendriaastas kestvuslepingus fikseeritud ühikuhindade ja koefitsientide langetamist. Samuti on tellijal õigus esitada ühepoolne tahteavaldus ühikuhindade ja koefitsientide langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses.

5.9.  Lepingu punktis 5.8 nimetatud ühikuhindade ja koefitsientide korrigeerimise õigus algab kestvuslepingu täitmise esimese aasta möödumise järgselt.

5.10.  Tellija võib lükata tagasi ühikuhindade ja koefitsientide muutmise avalduse, kui tellijal puuduvad rahalised vahendid muudetud ühikuhindade ja koefitsientidega lepingu täitmiseks. Sellisel juhul jäävad kehtima viimati fikseeritud ühikuhinnad ja koefitsiendid.

6. Maksetingimused

6.1.  Leping on sõlmitud fikseeritud perioodiks, mis algab tellija poolsest allkirjastamisest ning kehtib kuni punktis 12.1 nimetatud tähtaja lõpuni, mille kestel tehakse tellimusi. Teenuse ühikuhinnad ja koefitsiendid on määratud täitja pakkumuses ja need on fikseeritud 12 kuuks. Teenuse tellimine toimub vastavalt tellija vajadustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimuste alusel, kus fikseeritakse vajadusel teenuse liik ning selle osutamise ajad ja kohad.

6.2.  Osutatud teenuste kohta peab täitja arvestust registreerimislehega. Registreerimislehele märgitakse vähemalt teenuste osutamise aeg, teenuste nimetused ja hinnad, sõiduki registreerimismärk ning punktis 5.3.3nimetatud kviitungi number. Registreerimislehe esitab täitja tellijale koos koondarvega üks kord kuus.

6.3.  Täitja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule (vähemalt lepingu number), sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid ja lisainfona sisaldama osutatud teenuste nimetusi (vastavalt registreerimislehel märgitule), teenustega seotud sõiduki registreerimisnumbrit ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

6.4.  Lepingu alusel osutatav teenus sisaldab sõidukite pesutöid täitja asukohtades.

6.5.  Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis) üks kord kuus koondarvena. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.5.1.   Maksja andmed:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn;

Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, registrikood 70006139, aadress Mõisa tee 1, 74001 Viimsi;

Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn.

6.5.2.   Muud arvele märgitavad andmed:

lepingu number: 2-2/24/276-1;

seotud hanke viitenumber: 276177;

lepingu osa viitenumber:

Hanke osaPiirkondLepingu osa viitenumber

1Tallinn276177001000001

2Tartu276177001000002

4Harju maakond276177001000004

6Ida-Viru maakond276177001000006

8Järva maakond276177001000008

12Pärnu maakond276177001000012

13Rapla maakond276177001000013

14Saare maakond276177001000014

17Viljandi maakond276177001000017

Täitja: osaühing Jazz Pesulad;

maksja rekvisiidid;

teenuse nimetus;

summa ja käibemaksumäär.

6.6.  Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud saateleht.

6.7.  Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve
7 päeva jooksul.

6.8.  Tellija kontrollib enne arve tasumist, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7. Vääramatu jõud

7.1.  Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

7.2.  Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3.  Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul.

7.4.  Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

7.5.  Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6.  COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7.7.  Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

8.1.  Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2.  Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3.  Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

8.4.  Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 4) . Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

8.5.  Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9. Intellektuaalse omandi õigused

Juhul, kui teenus või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks teenuse (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta.

10. Vastutus

10.1.  Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

10.2.  Teenuse omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt üle tellijale üldjuhul teenuse nõuetekohasel osutamisel.

10.3.  Täitja vastutab teenuse lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale ning kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut tellijale.

10.4.  Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Teenuse nõuetekohase osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui tellijal ei ole enam huvi selle teenuse vastu.

10.5.  Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenuse tulemusel ei ole võimalik sõidukit sihipäraselt kasutada või kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet.

10.6.  Tellija on kohustatud teavitama täitjat e-posti teel teenuse lepingutingimustele mittevastavusest (sh teenuse puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30päeva. Eeltoodud tähtaegasid tohib seotud hankes muuta.

10.7.  Juhul, kui tellija ei teata täitjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.8.  Juhul, kui tellija ei teata täitjale osutatud teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teada saamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.9.  Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

10.10.  Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

10.11.  Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu lepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

10.12.  Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

10.13.  Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse
§ 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

10.14.  Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.15.  Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

10.16.  Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

10.17.  Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

11. Hankelepingu lõpetamise alused

11.1.  Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

11.2.  Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija hankelepingu üles/taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

11.3.  Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

11.3.1.  rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

11.3.2.  täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

11.3.3.  täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

11.3.4.  esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

11.3.5.  rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11.3.6.  kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

11.3.7.  täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;

11.3.8.  täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;

11.3.9.  täitja on enam kui viiel korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu tingimusi.

11.4.  Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

11.5.  Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

12. Lõppsätted

12.1.  Hankeleping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest ning kehtib 24 kuud või kuni eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni.

12.2.  Hankelepingu täitmise keel on eesti keel.

12.3.  Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest.

12.4.  Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus.

12.5.  Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

12.6.  Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.7.  Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

12.8.  Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele, kelleks on tellija poolt vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel sõidukite, tehnika ja logistika kategooriajuht Erko Sepri (tel nr +372 5350 1186, e-post [email protected]) ning täitja poolt osaühing Jazz Pesulad juhatuse liige Sander-Mel Mellikov (tel nr +372 555 66 332, [email protected].

12.9.  Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

12.10.  Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

13. Lisad

13.1.  Lisa 1. Tehniline kirjeldus

13.2.  Lisa 2. Täitja pakkumuse vorm

13.3.  Lisa 3. DHS hankelepingu üldtingimused

13.4.  Lisa 4. Julgeolekutingimused

Tellija:        Täitja:

(allkirjastatud digitaalselt)     (allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Janson       Sander-Mel Mellikov

hangete osakonna juhataja     juhatuse liige

8/8

1/8

Lisa 3

lepingu nr 2-2/24/276-1 juurde

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Maismaasõidukite pesulateenus“ (viitenumber 268452) alusdokumentidest ja seotud hankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: tellija) on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. tellijale üle antava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.3.6. teenus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Hankelepingu ese on teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi: üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel täitja kohustub tellijale osutama teenust ning tellija kohustub teenuse vastu võtma ja täitjale tasuma teenuse ostuhinna rahas.

1.6. Teenuse liik või spetsifikatsioon ning osutamise asukohad ja ajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes.

1.7. Teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule, täitja esitatud pakkumusele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1. Tellija kohustub enne sõiduki täitjale teenuse osutamiseks üleandmist eemaldama sõidukilt kõik sõiduki purunemisohtlikud olulised osad ja/või päraldised, kui nende eemaldamine on mõistlikult eeldatav.

3.2. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuse tellimisega seotud dokumente.

3.3. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3.4. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenuse osutamisega seotud küsimustes.

3.5. Tellija kohustub tasuma puudusteta vastu võetud teenuse eest.

4. Täitja õigused ja kohustused

4.1. Täitja kohustub andma tellijale teavet teenuse osutamise kohta ning esitama tellija nõudmisel teenuse osutamisega seotud kuludokumendid ja aruanded.

4.2. Täitja kohustub hoiduma sõiduki kahjustamisest ja rikkumisest teenuse osutamise käigus.

4.3. Täitja kohustub hüvitama tellija sõidukite või selle osade hävimise, kaotsimineku või kahjustumisega tekitatud kahju. Hüvitamisel rakendatakse sõidukite või selle osade asendamiseks kuluvat summat.

4.4. Täitja kohustub pakkuma lepingu kestvuse perioodil sama teenust, mille ta esitas hanke-menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt tellija nõuetele.

4.5. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt ostetud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul.

4.6. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.7. Täitja kohustub teavitama tellijat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

4.8. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja -intsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

4.9. Täitja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

4.10. Täitja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.

4.11. Täitjal on õigus saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

5. Lepingu täitmine

5.1. Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel.

5.1.1. Teenuse tellimine toimub vajaduspõhiselt.

5.1.2. Vajadusel esitab täitja tellijale nimekirja teenustest, mille teostamiseks on vajalik eelnev aja broneerimine. Broneerimisaeg (s.t ooteaeg teenuse osutamiseni) ei tohi olla pikem kui 5 tööpäeva.

5.1.3. Suuremahuliste tellimuste (vähemalt 10 sõiduki järjestikune pesu) täitmiseks esitatakse vastav tellimus vähemalt 7 päeva varem.

5.1.4. Teenused võtab vastu sõiduki kasutaja. Täitja annab kasutajale osutatud teenuste kohta kviitungi, millele on märgitud sõiduki registreerimisnumber ja osutatud teenused koos maksumusega.

5.1.5. Väljaspool tööaega pesuteenuse kasutamiseks esitatakse vastav tellimus vähemalt 7 päeva varem.

5.1.6. Teenuse tellimise õigus on volitatud isikutel (tellija esindaja). Volitatud isikute nimekiri edastatakse teenuse osutajale pärast hankelepingu allkirjastamist tellija poolt.

5.1.7. Kasutaja (volitatud isik) kontrollib teenuse kvaliteeti kohapeal ja saab teenuse eest ostutšeki teenuse pakkujalt.

5.2. Täpsemad ja vajadusel teistsugused tingimused teenuse tellimise ning üleandmise ja vastuvõtmise kohta esitatakse seotud hankes.

6. Maksetingimused

6.1. Osutatud teenuste kohta peab täitja arvestust registreerimislehega. Registreerimislehele märgitakse vähemalt teenuste osutamise aeg, teenuste nimetused ja hinnad, sõiduki registreerimismärk ning punktis 5.1.4nimetatud kviitungi number. Registreerimislehe esitab täitja tellijale koos koondarvega üks kord kuus.

6.2. Täitja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule (vähemalt lepingu number), sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid ja lisainfona sisaldama osutatud teenuste nimetusi (vastavalt punktis 6.1nimetatud registreerimislehel märgitule), teenustega seotud sõiduki registreerimisnumbrit ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

6.3. Lepingu alusel osutatav teenus sisaldab sõidukite pesutöid täitja asukohtades.

6.4. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis) üks kord kuus koondarvena. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.4.1. Maksja andmed sätestatakse seotud hanke hankelepingus:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn;

Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn.

6.4.2. Muud arvele märgitavad andmed:

lepingu number ja kuupäev;

seotud hanke viitenumber;

ostutellimuse teostanud / hankelepingu sõlminud isiku nimi;

maksja rekvisiidid;

struktuuriüksuse nimetus (vt Tabel 3);

teenuse nimetus;

summa ja käibemaksumäär.

Tabel 3. Struktuuriüksused

1. jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad

Toetuse väejuhatus

Õhuvägi

Merevägi

Sõjaväepolitsei

Küberväejuhatus

KV-0088

KV-0087

Kaitseväe Akadeemia

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

6.5. Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

6.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve 7 päeva jooksul.

6.7. Tellija kontrollib enne arve tasumist, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7. Vääramatu jõud

7.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

8.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

8.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9. Intellektuaalse omandi õigused

Juhul, kui teenus või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks teenuse (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

10. Vastutus

10.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

10.2. Teenuse omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt üle tellijale üldjuhul teenuse nõuetekohasel osutamisel, kui pooled ei ole hankelepingus teisiti kokku leppinud.

10.3. Täitja vastutab teenuse lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale ning kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut tellijale.

10.4. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Teenuse nõuetekohase osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui tellijal ei ole enam huvi selle teenuse vastu.

10.5. Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenuse tulemusel ei ole võimalik sõidukit sihipäraselt kasutada või kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet.

10.6. Tellija on kohustatud teavitama täitjat e-posti teel teenuse lepingutingimustele mittevastavusest (sh teenuse puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30päeva. Eeltoodud tähtaegasid tohib seotud hankes muuta.

10.7. Juhul, kui tellija ei teata täitjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.8. Juhul, kui tellija ei teata täitjale osutatud teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teada saamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.10. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

10.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu lepingu objektiks oleva teenuse maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

10.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

10.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

10.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

10.17. Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

11. Hankelepingu lõpetamise alused

11.1. Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

11.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija hankelepingu üles / taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

11.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/ taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

11.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

11.3.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

11.3.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

11.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

11.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

11.3.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;

11.3.8. täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;

11.3.9. täitja on enam kui viiel korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu tingimusi.

11.4. Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

11.5. Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

12. Lõppsätted

12.1. Hankeleping jõustub tellija allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

12.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

12.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

12.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

12.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

12.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

12.11. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

2/3

1/4

Lisa 4

lepingu nr 2-2/24/276-1 juurde

Julgeolekutingimused koos lisadega

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse tausta-kontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine, otsustamaks kontrollitava isiku lubamist Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ette nähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeoleku-alased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigus-aktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeoleku-alal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik)– lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ette nähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokku lepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole koos-kõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotlus (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusolek;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid postiaadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, st teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendri-aastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected];

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsu-õigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule;

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK-i vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIK-ile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata, kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõttenimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõttenimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõttenimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUDFÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest võitaotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ]lubatud allkirjastada ka paberkandjal