Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering

Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering

23 Jan 2026

Lugupeetud

Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister

Erki Keldo, majandus- ja tööstusminister

Eesti Vesinikuühing tervitab Teie poolt väljendatud seisukohti meretuuleparkide arendamise uue mudeli ja investorkindluse vajaduse kohta. Oleme veendunud, et meretuule arendamise edu alus on strateegilise väljundtaristu olemasolu, mis ühendab Eesti vesinikutootmise potentsiaali Euroopa järjest kasvava nõudlusega. .

Elering on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (NBHC) Eesti osa rajamiseks. Vesinikuühingu hinnangul peab riiklik vaade siin olema märksa ambitsioonikam ja majandussüsteemi kui tervikut arvestav , mitte üksnes üksnes Eleringi transiisitasudele orienteeruma. . Meie eesmärk peab olema Eesti taastuvelektri maksimaalne väärindamine kohapeal vesinikuks ja selle eksport kõrge lisandväärtusega toodetena.

Vesinik on sisuliselt väärindatud elekter. Meie hinnangul on väärtusahel ja Eestisse jääv lisandväärtus kasvavas järjekorras järgmine:

1. Transiiditasu vesiniku transportimisest. 2. Meretuule ja maismaatuule väärindamine vesinikuks ja selle eksport. 3. Vesiniku väärindamine lõppproduktideks (väetised, kütused, kemikaalid) ja

nende eksport.

Riik peab maksimeerima sellest ahelast saadavat kasu. Äsja avaldatud BOGI System Study 2026 uuring kinnitab, et piirkondlik süsteemi optimeerimine eeldab nii maismaa- kui avamere vesinikuühenduste sünkroniseeritud planeerimist. Oluline on järgida naaberriikide eeskuju: Soome süsteemihaldur Gasgrid arendab täna paralleelselt mõlemat suunda, mõistes, et just regionaalne koostöö ja erinevate rahvusvaheliste projektidega ühinemine tagab piisava mahu, varustuskindluse ja rahvusvaheliste investorite huvi.

Sellest tulenevalt teeb Eesti Vesinikuühing Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

● Määrata algatatava riigi eriplaneeringu ala piisavas ulatuses: Planeeringu algatamise otsuses ei tohi piirduda vaid maismaatrassiga, vaid planeeringuala peab ulatuma rannikust merepiirini. See on vajalik valmiduse loomiseks erinevate rahvusvaheliste projektidega, sealhulgas Baltic Sea Hydrogen Collector (BHC) ühendamiseks.

● Tagada meretuuleparkide turulepääs: Otsene ja konkurentsivõimeline väljund Euroopa energia tõmbekeskusteni on vältimatu eeldus Eesti 7GW+ meretuule potentsiaali realiseerimiseks ja suurinvesteeringute Eestisse toomisel.

Riiklik otsus kavandada kõik strateegilised suunad ühe planeerimisprotsessi raames on selge signaal investoritele, et Eesti loob terviklikku tööstusstrateegiat, lähtudes riikliku kasu maksimeerimisest.

Kutsume Teid üles tagama, et riigi eriplaneeringu algatamise otsus vastaks Eesti pikaajalisele majandushuvile.

Lugupidamisega,

Eesti Vesinikuühingu juhatuse nimel

Ain Laidoja,

Eesti Vesinikuühingu tegevjuht

+372 5 017 615

Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering

23 Jan 2026

Lugupeetud

Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister

Erki Keldo, majandus- ja tööstusminister

Eesti Vesinikuühing tervitab Teie poolt väljendatud seisukohti meretuuleparkide arendamise uue mudeli ja investorkindluse vajaduse kohta. Oleme veendunud, et meretuule arendamise edu alus on strateegilise väljundtaristu olemasolu, mis ühendab Eesti vesinikutootmise potentsiaali Euroopa järjest kasvava nõudlusega. .

Elering on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (NBHC) Eesti osa rajamiseks. Vesinikuühingu hinnangul peab riiklik vaade siin olema märksa ambitsioonikam ja majandussüsteemi kui tervikut arvestav , mitte üksnes üksnes Eleringi transiisitasudele orienteeruma. . Meie eesmärk peab olema Eesti taastuvelektri maksimaalne väärindamine kohapeal vesinikuks ja selle eksport kõrge lisandväärtusega toodetena.

Vesinik on sisuliselt väärindatud elekter. Meie hinnangul on väärtusahel ja Eestisse jääv lisandväärtus kasvavas järjekorras järgmine:

1. Transiiditasu vesiniku transportimisest. 2. Meretuule ja maismaatuule väärindamine vesinikuks ja selle eksport. 3. Vesiniku väärindamine lõppproduktideks (väetised, kütused, kemikaalid) ja

nende eksport.

Riik peab maksimeerima sellest ahelast saadavat kasu. Äsja avaldatud BOGI System Study 2026 uuring kinnitab, et piirkondlik süsteemi optimeerimine eeldab nii maismaa- kui avamere vesinikuühenduste sünkroniseeritud planeerimist. Oluline on järgida naaberriikide eeskuju: Soome süsteemihaldur Gasgrid arendab täna paralleelselt mõlemat suunda, mõistes, et just regionaalne koostöö ja erinevate rahvusvaheliste projektidega ühinemine tagab piisava mahu, varustuskindluse ja rahvusvaheliste investorite huvi.

Sellest tulenevalt teeb Eesti Vesinikuühing Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

● Määrata algatatava riigi eriplaneeringu ala piisavas ulatuses: Planeeringu algatamise otsuses ei tohi piirduda vaid maismaatrassiga, vaid planeeringuala peab ulatuma rannikust merepiirini. See on vajalik valmiduse loomiseks erinevate rahvusvaheliste projektidega, sealhulgas Baltic Sea Hydrogen Collector (BHC) ühendamiseks.

● Tagada meretuuleparkide turulepääs: Otsene ja konkurentsivõimeline väljund Euroopa energia tõmbekeskusteni on vältimatu eeldus Eesti 7GW+ meretuule potentsiaali realiseerimiseks ja suurinvesteeringute Eestisse toomisel.

Riiklik otsus kavandada kõik strateegilised suunad ühe planeerimisprotsessi raames on selge signaal investoritele, et Eesti loob terviklikku tööstusstrateegiat, lähtudes riikliku kasu maksimeerimisest.

Kutsume Teid üles tagama, et riigi eriplaneeringu algatamise otsus vastaks Eesti pikaajalisele majandushuvile.

Lugupidamisega,

Eesti Vesinikuühingu juhatuse nimel

Ain Laidoja,

Eesti Vesinikuühingu tegevjuht

+372 5 017 615