Isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 16.12.2025 nr 8-1/10086-1, JDM/25-

1413/-1K

Meie 23.01.2026 nr 2-3/4216-2

Isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine

märkustega

Austatud proua Pakosta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab „Isikuandmete kaitse seaduse ja

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse“ järgmiste

märkustega:

1) Teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 6 lõikest 1 sõna „eelkõige“ ja täpsustada

mõistet „muud samaväärset kaitset pakkuv meede“.

Nimetud lõige peab looma selged reeglid, kuidas on lubatud isikuandmeid töödelda juhul kui neid

töödeldakse pseudonümiseeritud kujul. Hetkel jääb lõike 1 mõte selgusetuks ja loob juurde vaid

segadust. Samuti vajab sisustamist mõiste „muu samaväärset kaitset pakkuv meede“. Kui eesmärk

on olnud, et „muu samaväärset kaitset pakkuv meede“ peab tagama ka pseudonümiseerimise, siis

ei ole selle eraldi välja toomine vajalik. Kui aga eesmärk on olnud muu, siis peab tooma välja, mis

see on. Meede ise võib aga jääda lahtiseks ja vabalt valitavaks.

2) Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on lõige 9 vastavuses üldiste

andmekaitsepõhimõtetega.

Andmetöötleja ei või asuda töötlema isikuandmeid muul eesmärgil kui need on algselt kogutud

kui andmekoguja ei ole eelnevalt sellest isikuid teavitanud ning andmekogudele on kehtestatud ka

eesmärgipõhised töötluse eesmärgid. Samuti tuleb selgitada, mis saab juhul kui sellisel töötlusel

tekib uusi andmeid, mida andmekogus ei olnud ja kas peaks tagama sel juhul, et need lisaandmed

ei ole isikutega kokku viidavad, vaid ongi vaid uuringu tarbeks nt statistilised.

3) Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on lõige 11 vastavuses Isikukaitse üldmääruse

artikkel 23ga.

IKÜM artikkel 23 lubab küll õigusi piirata, aga mitte täielikult ja näeb ette enne kaaluda ja valida

nt piiramise ulatuse, aja ja igasugused muud lisakaitsemeetmed. Leiame, et kui üks neist

meetmetest peaks olema andmejälgijas tegevuste logimine, siis võib selline säte olla põhjendatud.

Kõikide päringute kohta peaks tekkima ka isikutele andmejälgijas selge ülevaade. Kuna selline

muudatus kahtlemata suurendab andmekogude osas päringuid, siis on oluline, et isik saaks teada,

milliseid tema andmeid on millise uuringu jms tarbeks kasutatud (sh kas isikustatud kujul).

2 (2)

4) Palun lisada eelnõu § 61 lõikesse 3 tähtaeg kui kaua võib andmeid säilitada, vastasel

juhul tekib olukord, kus valideerimise tarbeks hoitakse andmeid määramata aja ja säte

kaotab oma mõtte.

5) Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada IKS § 6 ja § 61 alusel toimuvate

andmeväljastustaotluste menetlusloogikat ning selle rakendamist riigi infosüsteemi

kuuluvate andmete osas.

6) Palume eelnõus luua õiguslik alus riigiülese ühtse andmetaotluste menetluskeskkonna

loomiseks ja kasutuselevõtuks.

Riiklikest andmekogudest andmeväljastuste selguse ja lihtsustamise huvides tuleb luua ühtne ja

selge menetlusprotsess ning seda toetav taotluskeskkond ehk ühe taotluse ja menetluse printsiibi

rakendamine. Selle elluviimiseks on vajalik luua õiguslik alus.

Meile teadaolevalt on riigis väljatöötamisel lahendusi, mis võimaldavad riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude andmeväljastustaotlusi menetleda ühtses menetluskeskkonnas ning mis

arvestavad teadusuuringutes kasutatavate turvaliste andmetöötluskeskkondade nõuetega.

Statistikaameti info kohaselt on analüüs tänaseks lõppenud ning lahenduse arendus lõpusirgel.

Samas vajab selliste lahenduste laialdasem kasutamine selget õiguslikku raamistikku, et tagada

andmekogupidajatele õigusselgus ning ühtne menetluspraktika.

Ühtne keskne taotluste menetluskeskkond ning protsessi eeldefineeritud töövood, kus menetlejad

menetlevad taotlust, mis on esitatud ühtsel vormil ning läbipaistev menetlusteekond tagab

uuringueesmärgi saavutamise kõigi osapoolte jaoks tõhusalt ja selgelt. Samuti vähendaks selline

korraldus nii taotlejate kui menetlejate ressursikulu kogu protsessi vältel.

Lahenduse laialdane kasutuselevõtt oleks ressursikasutust optimeeriv ka kõikide ministeeriumite

valitsemisalade osas ning kasulik Eesti kui Digiriigi kuvandi kujundamisele maailmas.

Andmepõhine innovatsioon, andmed ja analüüs aitavad kaasa nii avastamisele kui ka uute

lahenduste ja ärimudelite, toodete ja teenuste väljaarendamisele, millel on ekspordipotentsiaal.

Eesti ettevõtjate ja TA-asutuste konkurentsivõime paraneb, Eesti muutub atraktiivseks sihtriigiks

tehnoloogiaettevõtetele, võimalik on lihtsamini kaasata investeeringuid ning talente, kuna

baastingimused (selgus, kiirus, lihtsus) TA-tegevuseks või toote/teenuse arendamiseks on tagatud.

Seega peame ülioluliseks, et eelnõud täiendatakse sätestades, et teadusuuringute (nii teadus-ja

arendustegevus, poliitikakujundamine kui ka eraõiguslik innovatsioon) andmeväljastustaotlusi

menetletakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmete osas riigis keskselt Statistikaameti taotluste

menetluskeskkonnas kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.

Peame oluliseks rõhutada, et IKS § 6 ja § 61 alusel toimuvate andmeväljastustaotluste ning

andmetöötlussüsteemide rakendamine eeldab lisaks tehnilistele lahendustele ka selget õiguslikku

raamistikku, vastutusahelaid ning läbipaistvaid ja auditeeritavaid menetlusprotsesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kadri Kala

[email protected]

Kadri Levand

[email protected]