COM(2025) 945 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tegevuskava „RESourceEU“ Kriitiliste toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue reaalsusega

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Kliimaministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/26-00154

Resolutsiooni teema: RESourceEU tegevuskava

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS RESourceEU Action Plan Accelerating our critical raw materials strategy to adapt to a new realityJOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Strengthening EU economic security,COM(2025)945

EISi toimiku nr: 26-0032 Tähtaeg: 13.02.2026

Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kliimaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 30.01.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.02.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (18.02.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 13.02.2026. 

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 23.01.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.

19.01.2025

Ettepanek:

RESourceEU tegevuskava (COM (2025) 945)

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 30.01.2026

KOKi esitamise tähtpäev 18.02.2026

VV esitamise tähtpäev 26.02.2026

Peavastutaja: Kliimaministeerium

Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);

Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon avaldas 3.12.25 RESourceEU tegevuskava, mille eesmärk on kiirendada kriitiliste toorainete strateegia elluviimist uues julgeolekukeskkonnas, et vähendada kiiremini sõltuvusi kolmandatest riikidest ja tõsta Euroopa võimekust toota, töödelda ja taaskasutada kriitilisi toormaterjale. Tegevuskava raames plaanitakse luua EL kriitiliste toorainete keskus, toetada kriitiliste toorainete strateegilisi projekte finantsriskide maandamise meetmete kaudu (nt luuakse CRM financing hub), võtta meetmeid kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete ringmajanduse vallas ning innovatsioonipotentsiaali edendamiseks. Kava näeb ette ka meetmed, et soodustada ühishankeid ning tugevdada varustuskindlust (sh varude koordineerimise kaudu). Lisaks soovitakse kaitsta ELi välise vaenuliku sekkumise eest, karmistades välisinvesteeringute kontrolli, rakendades koordineeritult diplomaatilisi ja majanduslikke vahendeid, et soodustada lepingute sõlmimist ELi ja kolmandate riikide vahel.

Kavaga koos esitas komisjon kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 muutmise eelnõu (COM (2025) 946), millega tugevdatakse tööstussektorite tarneahelate

2

riskihindamist ning vähendatakse ühtse turu killustumise riski. Eesmärk on kiirendada kehtivas määruses ELi kriitiliste toormete varustuskindlusele seatud sihtideni jõudmist.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Eesmärgid

RESourceEU tegevuskava näeb ette meetmeid kuues valdkonnas:

1. Varustuskindluse tagamine Euroopa kriitiliste toormete keskuse abil

Komisjon loob 2026. aastal Euroopa kriitiliste toormete keskuse, mille eesmärk on koondada ülevaade EL tasandil kriitiliste toorainete väärtusahelatest, toetada Euroopa ja riiklikke meetmeid investeeringute, varude loomise ja ühishangete valdkonnas. Keskus täidab keskset rolli meetmete ja rahastamise suunamisel nii ELi kui ka riiklike (eelkõige strateegiliste) projektide puhul. Portfellihaldurina hõlmab keskuse tegevus nii siseriiklikke kui ka ülemaailmseid tegevusi. Keskus hõlbustab esmaste ja teiseste kriitiliste toorainete strateegiliste varude loomist koostöös ELi tööstusettevõtjate ja liikmesriikidega. Projektide elujõulisuse tagamiseks ja varude loomiseks hakkab keskus korraldama ühishankeid ning vahendama nõudlus- ja pakkumisalast teavet. Fookuses saavad olema strateegilised sektorid, nagu lennundus ja kaitse. Komisjon kavatseb 2026. aasta II kv esitada ka õigusakti ettepanekud, et tagada keskusele vajalikud vahendid.

2. Prioriteetsete projektide edendamine ja kiirendamine

Tegevused keskenduvad kriitiliste toormete määruse all juba määratletud strateegiliste projektide elluviimisele (sh 13 neist ka kolmandates riikides). Komisjon loob kriitiliste tootmete rahastamiskeskuse (financing hub), et strateegiliselt koordineerida rahastustoetusi, pakkuda tehnilist abi ja kiirendada projektide arendust. InvestEU kaudu plaanitakse 2026–2027 kaasata ligikaudu 2 miljardit eurot. Innovatsioonifondist eraldatakse 2025. aastal 1 miljard eurot. Battery Booster’i raames rahastatakse akude jaoks eelkõige liitiumi, koobalti, nikli, mangaani ja grafiidi projekte kuni 300 miljoni euroga. Oma roll saab olema ka Euroopa Kaitsetööstuse Programmi vahenditel. Lisaks töötab komisjon EIB ja EBRD-ga välja tingimused, mis tagaks, et EL fondidest rahastatud projektid panustaksid EL varustuskindlusse. Kokkuvõttes loodetakse kriitliste toormete väärtusahelatesse Team Europe lähenemise abil kokku tuua 3 miljardit eurot 12 kuu jooksul. Lisaks püüab loodav keskus koordineerida paremini ELi ja riiklikke vahendeid, nt innustades liikmesriike kasutama riiklikke fonde, riigiabi võimalusi, ÜKP vahendeid ja ka kaitsevaldkonna rahastust (nt SAFE).

Lisaks plaanitakse toetada liikmesriikide ja piirkondade suutlikkust võimendades erinevate tasandite rahastamisvahendite koostoimet. Projektide elluviimist kiirendatakse

3

loamenetluste lihtsustamisega ning kriitiliste toormetega seotud aspekte võetakse arvesse ka erinevate seotud regulatiivraamistike hindamisel, näiteks vee raamdirektiivi ja REACH määruse läbivaatamisel.

3. Ringluse ja innovatsiooni potentsiaali realiseerimine

Kriitiliste toormete ringlussevõtuks ja eelkõige püsimagnetite tootmiseks vajalike haruldaste muldmetallide nappuse leevendamiseks teeb komisjon 2026 II kv ettepaneku kehtestada piirangud püsimagnetite jääkide ja jäätmete ekspordile EList. Lisaks seatakse piirangud patarei- ja akutoorainete ekspordile, klassifitseerides need ohtlikeks jäätmeteks. Digitaalsetele menetlustele üleminekuga loodetakse tõhustada kriitiliste toormete sisaldusega jäätmete vedu ja suunamist ringlusse. Laiendatakse ringlussevõetavate püsimagneteid sisaldavate toodete märgistust. Plaanis on tõhustada ka meetmeid tagamaks, et ringlussevõetud ressurssid liiguks kiiresti uute toodete tootmisse. Suurendada on plaanis ka elektroonikaromudest saadavate kriitiliste toormete taaskasutamist ning sihitud meetmed alumiinimumjäätmetele (ettepanekud 2026 II kv).

Innovatsiooni toetamiseks suunatakse lisavahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et parandada kriitiliste toormete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu tehnoloogiaid ning arendada nende asendajaid. Selleks suunatakse vahendeid programmist „Euroopa horisont“ (593 miljoni euro mahus sihtotstarbelised projektikonkursid +100 miljonit segarahastustoetust EIC kaudu) ja Euroopa Kaitsefondist. Toetuste abil edendatakse ressursitõhusust, ringmajandust, kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutuselevõttu ning innovaatiliste lahenduste kiiremat tööstuslikku rakendamist kogu väärtusahelas.

4. Nõudluse suurendamine Euroopa projektide järele ja püsiva turu loomine

Komisjoni ELi energia- ja toormeplatvormi juurde loodud toormemehhanismi kaudu plaanib komisjon koondada kokku ostjad ja tarnijad, finantseerimisasutused ja varude loomise teenuse osutajad. See toetaks ühisostude tegemist ja väljaostulepingute sõlmimist ning parandaks VKEde ligipääsu strateegilistele toormetele. Platvorm toetaks ka rahastuskeskuse tööd. Edasi plaanitakse luua mehhanisme, mis stimuleeriks lepingute sõlmimist mitmekesiste tarnijatega (ühtlasi rakendamaks kriitiliste toormete määruse muudatusest tulenevat kohustust suurettevõtetele maandada riske ja vähendada sõltuvust tarneahelates).

Erilist tähelepanu pööratakse kaitsetööstusele ning julgeolekule, pidades silmas ekspordikontrolli reeglistikku ning kasutades kaitserahastust vähendamaks sõltuvust kaitsetööstuse väärtusahelates. Uuritakse ka stiimuleid kriitiliste toormete tarnete mitmekesistamiseks riigihankedirektiivide kontekstis.

4

Plaanitakse luua ka koordineeritud lähenemisviis kriitiliste toormete varude loomisele. 2026. aasta esimeseks kvartaliks käivitab komisjon esimese kriitiliste toormete varude loomise katseprojekti.

5. Ühtse turu ja ELi kriitiliste toormete väärtusahela vastupidavuse kaitsmine

Komisjon plaanib tarneahelate seire ja kriisidele reageerimise koordineerimise eesmärgil kasutada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse vahendeid. Kogutud andmeid kasutatakse tarnehäirete ennetamiseks, stressitestideks ja vajaduse korral ühisostude, prioriteetsete tarnete ning varude jaotamise koordineerimiseks. Plaanis on kaitsta ELi huve vaenuliku sekkumise eest, tugevdades kontrolli välisinvesteeringute üle ja piirates teatud kolmandate riikide osalemist ELi rahastamisprogrammides. 2026 II kv lisab komisjon kriitiliste toormete määruse kohased strateegilised projektid välismaiste otseinvesteeringute määrusesse. Rahvusvaheliselt edendatakse standardipõhiseid ja läbipaistvaid kriitiliste toormete turge koostöös G7 ja teiste partneritega. Lisaks valmistab komisjon ette kaubandus- ja muid poliitikavahendeid, et reageerida kiiresti ebaausatele ja mitteturupõhistele tavadele.

6. Mitmekesistamise eesmärgil kolmandate riikidega partnerlussuhete edendamine

EL tugevdab ja laiendab oma diplomaatilist tegevust kriitiliste toormete valdkonnas, et mitmekesistada tarneid strateegiliste partnerluste, vabakaubanduslepingute ja investeerimisraamistike kaudu ning et lõimida väärtusahelaid usaldusväärsete partneritega. Samuti jätkub koostöö G7 ja G20 raames tarneahelate standardiseerimise nimel. Komisjon alustab Brasiiliaga läbirääkimisi kriitiliste toormete alase partnerluse üle ja tõhustab koostööd lõunanaabrusega, eelkõige Vahemere piirkonna leppe kaudu.

Mõju ja sihtrühm

Majandus

Ettevõtlus

Sihtrühm: Kriitiliste toormete väärtusahela ettevõtted (kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt; sh strateegilised projektid)

Mõju sihtrühmale: Kiirendatud projektitugi ja rahastuse koostoime (EL + riiklik), sh paremad tingimused strateegiliste projektide kiireks käivitamiseks ja elujõulisuse hoidmiseks (nt lubade/raamistike lihtsustamine on tegevuskavas eraldi suund).

Sihtrühm: tööstusettevõtted ja suured turuosalised (nt akude, haruldaste muldmetallide magnetitootjad, kaitsetööstus)

5

Mõju sihtrühmale: tekivad kohustused ja võimalused tarneallikate mitmekesistamiseks, nõudlus-pakkumise info parem ligipääs platvormil loodava toormemehhanismi kaudu.

Sihtrühm: Finantsasutused ja investorid

Mõju sihtrühmale: tekivad ülesanded ja võimalused riskimaandamisinstrumentide ja rahastuse koordineerimisel , et kiirendada investeeringuid ja projektide lepinguid

Haridus

Sihtrühm: Teadus- ja innovatsioonikogukond, ülikoolid, maavarade uurimisasutused

Mõju sihtrühmale: võimalus osaleda Euroopa horisondi ja EIC taotlusvoorudes asenduste, ringmajanduse ja tehnoloogiate arenduseks

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad huvirühmad, sh ettevõtjate liidud (sh Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit), teadusmahukad ettevõtted, teadusasutused, ülikoolid, maavarade uurimisasutused, Eesti Geoloogiateenistus.