Sorainen - Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuse tagasiside

Siseministeerium

23.01.2025

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuse tagasiside

Austatud siseminister

Täname Teid relvaseaduse (RelvS) muudatuse algatamise eest (18.12.2025), millega plaanite

teha mitmeid olulisi täiendusi.

Esitame täiendavalt mõned muudatusettepanekud, mis meie hinnangul tuleks samuti

kiireloomuliselt RelvS-s teha, et seadus vastaks kaasaja väljakutsetele.

1. KAALUTLUSÕIGUS RELVALOA ANDMISEL JA KEHTETUKS

TUNNISTAMISEL

RelvS § 36 lg 1 sätestab absoluutsed alused, mil soetamisluba ega relvaluba (edaspidi koos:

relvaloa) ei anta füüsilisele isikule, RelvS § 43 lg 1 sätestab absoluutsed alused, mil Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA; politsei) peab peatama relvaloa kehtivuse. St tegemist on olukordadega,

millele vastavate asjaolude esinemisel ei ole politseil kaalutlusõigust arvestada konkreetse

juhtumi asjaolusid.

Põhiseaduse (PS) §-st 3 tuleneb proportsionaalsuse põhimõte. Riigikohtu praktika järgi on selle

tagamiseks täitevvõimul kaalutlusõigus1. Konkreetsete asjaolude arvesse võtmisega tagatakse

langetatava otsuse vastavus proportsionaalsuse põhimõttele. Seadusandja võib küll ette näha

olukordi, kus täitevvõimul kaalutlusõigus puudub, sel juhul peab olema seadusandja olukorda

ise igakülgselt kaalunud ja jäiga regulatsiooni proportsionaalsust hinnanud. Meie hinnangul ei

ole kõigi RelvS § 36 lg 1 ja § 43 lg 1 loetelu olukordade puhul see nõue tagatud, mistõttu teeme

ettepaneku regulatsiooni muuta – tunnistada osa aluseid absoluutsetena kehtetuks ja lisada need

kaalutlusõigust andvate sätete alla.

1.1. Ettepanek: § 36 lõike 1 punktid 7, 11 ja 111 tunnistatakse kehtetuks.

Kehtiv p 7 sätestab, et kehtiva korra kohaselt ei tohi soetamis- ega relvaluba anda isikule, kes

on väärteomenetluse käigus karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamise,

hoidmise, kandmise, veo või kasutamisega seotud nõuete rikkumise eest. Riigikohus on

praktikas pidanud põhiseaduse mõttes lubatavaks relvaloa äravõtmisel kaalutlusõiguse

puudumist, kui isikut oli karistatud väärteo korras laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest2.

Absoluutset keeldu ei saa aga pidada praktikas vajalikuks, kui eesmärgiks on kaitsetahte

tõstmine ja relvakultuuri edendamine. Keeldumise alus on ka relvaloa kehtetuks tunnistamise

alus RelvS § 43 lg 3 p 2 järgi.

1 RKPKo 3-4-1-9-04, p-d 16-18. 2 RKPKo 18.06.2019 nr 5-19-26.

Sorainen – 2/6 –

Viidatud Riigikohtu kaasuse puhul oli tegu olukorraga, kus väärtegu seisnes viie padruni

unustamises oma autosse ja seda peeti 20-eurose trahvi vääriliseks. Seega anti väärteo karistuse

määramisel hinnang, et tegu ei olnud raske rikkumisega. Samas isik jäi siiski oma relvaloast

ilma. Nii nagu väärteokaristuse määramisel hinnatakse teo raskust, tuleks sama põhimõtet

rakendada ka relvaloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel.

Hiljuti oli olukord, kus üks jahimees abistas teist, tuttavat jahimeest jahil, viies ta muuhulgas

tagasi oma auto juurde. Ilmselgelt ei olnud tal metsas kaasas relvakotti, mistõttu lühikesele

autosõidul ei olnud võimalik relva kotti panna. Tuvastati relva hoidmise nõuete rikkumine ja

isikut karistati väärteo korras ning talt võeti relvaluba ära. Tegemist oli relva käsitsemise

olukorraga, mis oleks ühisjahi puhul olnud lubatav, seejuures oli täielikult välistatud igasugune

oht isikutele ja varale. Äärmiselt kaheldav, kas ka seesugust olukorda peaks Riigikohus

põhiseaduspäraseks.

Rikkumised võivad olla väga erineva raskusega ja seetõttu ei ole põhjendatud, et mis tahes

rikkumise puhul jääb isik igal juhul oma relvaloast ilma või talle seda ei väljastata. Näiteks

isikul võib olla teine relv või (vähene) laskemoon relvakapist väljas, kui ta on üksi kodus või ei

ole kedagi kodus ja teistel puudub elukohale ligipääs, st et reaalne oht puudub. Või kui relv ei

ole korrektselt hoiustatud, näiteks jahil olles autosse asetatuna. Üheks rikkumiseks, mis võib

hõlpsalt juhtuda ja samas ei kujuta ohtu, on näiteks olukord, kus surnud omaniku relva ei anta

viivitamatult üle politseile (RelvS § 5 lg 1), samas kui relv ja laskemoon on korrektselt ja ohutult

relvakapis ja võti varjatud hoiukohas. Hiljem ei ole aga seetõttu isikul võimalik relvaluba saada.

Karistus kustub aastaga, seega aasta pärast on võimalik isikul uuesti relvaluba taotleda.

Taotlemisel peab ta uuesti taotlema tervisetõendi ja läbima relvaeksami, tegemist on

halduskoormusega isikule, politseile ja ka meditsiinisüsteemile.

Kehtiv regulatsioon on täna ka sisemise vastuoluga. KarS § 51 näeb ette, et relva või

laskemoona käitlemise või kasutamisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena võtta

süüdlaselt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse

kuni viieks aastaks. Kuriteo puhul võib kohus leida, et lisakaristus ei ole vajalik või on see

lühem kui üks aasta, samas väärteo puhul, mis on kergem karistus, jääb isik igal juhul vähemalt

aastaks relvaloast ilma.

Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lisada tänase p 7 regulatsioon § 36 lg-sse 4 – st sõltuvalt

väärteo asjaoludest hinnatakse, kas loa andmisest keeldumine on põhjendatud.

Alternatiivselt võib kaaluda muuta § 36 lõige 1 punkt 7 sarnaseks § 40 lõike 1 punktiga 3, ehk:

7) on väärteomenetluse korras karistatud viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks korda

relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist

reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.

Kui ministeerium nõustub eeltoodud ettepanekuga, tuleb jätta eelnõust välja § 1 p-i 39, millega

täiendatakse RelvS § 43 lõikega 34 ja viidatakse § 36 lg 1 p-le 7.

Kehtiv p 11 sätestab, et soetamis- ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on

väärteomenetluse korras karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholi lubatud piirmäära ületades

või alkoholijoobes. See keeld kehtib nii mootorsõiduki, maastikusõiduki, trammi, õhusõiduki,

veesõiduki kui ka raudteeveeremi juhtimise korral, sõltumata sõiduki liigist. Säte lähtub isiku

üldisest õiguskuulekusest, samas hindamata isiku ohtlikkust konkreetses situatsioonis või

üldiselt.

Kuigi kehtivaid reegleid tuleb järgida, võib sõltuvalt asjaoludest ja joobe suurusest olla olukord

liiklusohutuse mõttes väga erinev, seega võib olla ka isiku hoolivuse või hoolimatuse ilming

teiste isikute eludesse ja tervisesse väga erinev. Kui isiku joove on näiteks 0,2‰, mis võib olla

Sorainen – 3/6 –

tingitud jääknähust või varasemast alkoholi tarbimisest, mida inimene arvas juba organismist

väljunud olevat, siis paljudes riikides (nt Soomes, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias,

Saksamaal) on selline tase lubatud. Kui tegemist on ühekordse juhtumiga, ei saa isikut pidada

üldiselt ohtlikuks. Kui aga joove on näiteks 2‰, st isiku koordinatsioonivõime ja

reaktsioonikiirus on tugevalt häiritud ja ta on liikluses tõsiseks ohuks, siis seda saab üldjuhul

tõlgendada ka kui isiku kergekäelist suhtumist teiste isikute õigushüvedesse. Kui tegemist on

sedavõrd ohtliku teoga, et täidetud on kuriteo koosseis mootorsõiduki, maastikusõiduki ja

trammi juhtimise puhul joobeseisundis, on see keeldumise või kehtetuks tunnistamise alus

RelvS § 36 lg 1 p 6 järgi (viide KarS §-le 424). Ka veesõiduki juhil lubavad mitmed riigid

väikest joovet.

Samuti ei arvesta kehtiv norm rooli istumise asjaolusid – kas isik sõidab lihtsalt peolt koju

tihedas liikluses, kihutades, või toimetab raskes seisundis inimese arsti juurde vähese liiklusega

väikesaarel, kus kiirabiteenus saadetakse alles mandrilt. Ilmselgelt ei ole viimane näide

igapäevane, aga jäik regulatsioon ei tohi viia ka üksikutel juhtudel ebaõiglase ja

ebaproportsionaalse tagajärjeni. Eeltoodust lähtuvalt peab relva- ja soetamisloa üle otsustajal

olema väärteo korral kaalutlusõigus.

Kehtiv p 111 näeb ette, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on

väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. Selle pealkirjaga on KarS § 183, mis sätestab vastutuse ka

kuriteona. Väärtegu hõlmab väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, aga ka väikeses

koguses süstemaatiliselt üle riigipiiri toimetamise, mille puhul on tõenäoline edasiandmise

eesmärk. KarS-i muutmisel on seletuskirjas toodud, et varem kohaldati 28%-l väikeses koguses

narkootilise aine üle piiri toomise juhtumitest kinnipidamise asendamist, s.t rikkuja oli

välismaalane ning temalt mõisteti välja teatud summa riigituludesse, ilma kriminaalmenetlust

alustamata. Alustatud kriminaalmenetlustest omakorda 80% lõpetati otstarbekuse kaalutlusel –

s.t isiku süü ei olnud suur ning puudus avalik menetlushuvi. Isikud olid reeglina varem

karistamata ning neilt äravõetud narkootilise aine kogused olid väikesed, peamiselt oli tegemist

kanepiga või üksikute tablettidega.3

RelvS mõttes on kõik narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku

käitlemise väärteod samaväärse tähendusega. Loa andmisest keeldumise ja selle kehtetuks

tunnistamise aluseks on nii see, kui unustatakse taskusse kanepitoode saabudes riigist, kus see

on lubatud, ja kui jagatakse kanepit sõbraga, kui ka see, kui tuuakse süstemaatiliselt riiki sisse

väikeses koguses ohtlikumaid narkootilisi aineid. Arvestades seda, et õigus relva kasutada

tuleneb põhiseadusest (PS § 19), tuleks siinkohal kas ära näidata, et võimalik loa kehtetuks

tunnistamine või õiguse puudumine aitab olulisel määral kaasa nimetatud väärtegude

vähenemisele, või lugeda, et kaalutlusõiguse puudumisel on tegu ebaproportsionaalse

piiranguga. Kaalutlusõigust teostades tuleb arvestada isiku reaalset võimalikku ohtu relva

kasutamisel, mitte seda, kas ta on alati igati õiguskuulekas.

1.2. Ettepanek: § 36 lõige 4 punktis 2 asendatakse lauseosa „punktides 8–10

nimetatud asjaoludest“ lauseosaga „punktis 9 nimetatud asjaolust“.

Punkti 2 järgi võidakse keelduda loa andmisest isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem

keeldutud, kui sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud selle

paragrahvi lõike 1 punktides 8–10 nimetatud asjaoludest.

3 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE, teise lugemise

seletuskiri, lk 14-15.

Sorainen – 4/6 –

Viidatud p 8 sätestab juhud, kus isik on olnud tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav

kuritegudes, mille toimepanemine välistab loa andmise. Eraldi kaalutav alus, st kui relvaloa

andmisest võidakse keelduda, on, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud avaliku menetlushuvi

puudumise korral, kui süü ei ole suur; kahju heastamise tõttu ning seoses isikult

tõendamiseeseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 36 lg 4 p 6). Seega, kui ei esine

eeltoodud aluseid ja kui isik ei ole enam tagaotsitav, kahtlustatav ega süüdistatav ja teda ei ole

ka süüdi mõistetud, tähendab, et ta on kas õigeks mõistetud või on leitud kriminaalmenetluse

käigus, et kahtlustuseks või süüdistuseks pole alust. On arusaamatu, kuidas saab ekslikult isiku

suhtes toimetatud kriminaalmenetlus olla aluseks loa andmisest keelduda.

Viitega p-le 10 ei anta luba, kui isikul ei ole varem relvaluba taotledes olnud ettenähtud

tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. On täiesti ilmne, et loa andmisest keeldutakse, kui

puuduvad hoiutingimused. Küll aga on mõistetamatu, miks peaks olema hiljem võimalik

keelduda, kui millalgi varem ei olnud vajalikke hoiutingimusi. Seejuures võis isik olla näiteks

eksimuses kohaste hoiutingimuste loomisel. Ilmselgelt on puudus uue loa taotluse ajaks

kõrvaldatud, vastasel juhul keeldutaks juba hoiutingimuste puudumise tõttu ja RelvS § 36 lg 1

p 10 alusel. Seega puudub kaalutaval alusel sisuline eesmärk.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kaotada viited p-dele 8 ja 10.

1.3. Ettepanek: § 36 lõige 4 punkti 6 lõpus asendatakse punkt semikooloniga ja lõiget

4 täiendatakse punktidega 7—9 järgmises sõnastuses:

„7) on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona

soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude

rikkumise eest;

8) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või

raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

9) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses

koguses ebaseadusliku käitlemise eest.“

Täna on samad sõnastused RelvS § 36 lg 1 p-des 7, 11 ja 111 mis välistavad igal juhul relvaloa

või soetamisloa andmise. Tegime ülal ettepaneku need kehtetuks tunnistada, sest neil puhkudel

ei tohiks relvaloa andmisest keeldumine olla automaatne ega absoluutne. Iga juhtumit tuleks

hinnata eraldi, võttes arvesse teo konkreetseid asjaolusid ja isikust lähtuvat võimalikku ohtu.

Samas võib ka kaaluda nende täienduste tegemata jätmist – kõik eeltoodud punktid on sisuliselt

hõlmatud juba RelvS § 36 lg 4 p-ga 3 – keelduda võib luba andmast isikule, kes enda või teise

isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja

omama. Konkreetsem loetelu lihtsustab haldusorganil kaalutluste kirja panemist ja võib

vähendada vaidlustusi.

1.4. Ettepanek: § 43 lõike 1 punkt 1, 11 ja 5 ja lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.

RelvS § 43 sätestab loa kehtivuse peatamise alused. Muudatusettepanekud põhinevad samadel

kaalutlustel, mis on esitatud loa andmise muudatuste juures, või tulenevad otseselt nendest

muudatustest, st absoluutsed kehtetuks tunnistamise alused asendatakse kaalutlusõigusega (vt

järgmine ettepanek lõigete 17—19 kehtestamiseks). Seega on nende ettepanekute sisu seotud

varasemate muudatusettepanekute loogikaga ja eesmärkidega ja neid siinkohal ei korrata.

Kehtivad lõike 1 p-d 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks ja lisatakse kaalutavate aluste hulka

samadel põhjendustel nagu loa andmisest keeldumise aluste puhul käsitletud.

Sorainen – 5/6 –

Kehtiv lõike 1 p 5 sätestab relvaloa peatamise alusena, kui relva käitlemise või kasutamisega

on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju. Relvaga

varalise kahju, tervisekahjustuse ja eriti surma põhjustamised on kahtlemata äärmiselt tõsised

olukorrad. Samas võib olla aga tegu olukorraga, kus juba esmapilgul on selge, et isik tegutses

hädakaitses ega ületanud hädakaitse piire. Nõue, et sel juhul tuleb relvaluba peatada, on

ebaproportsionaalne. Haldusorgan peab saama kaaluda asjaolusid ja seetõttu lisatakse sama

sõnastus kaalutava alusena.

Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks lähtuvalt p-i 5 kehtetuks tunnistamisest, kuna on sellega

seotud.

1.5. Ettepanek: § 43 täiendatakse lõigetega 17—19 järgmises sõnastuses:

„(17) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus peatada soetamisloa või relvaloa kehtivus, kui

loa omanik on väärteomenetluse korras karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholi lubatud

piirmäära ületades. See kehtib nii mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi kui ka

õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise korral alkoholijoobes.

(18) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa

omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest.

(19) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui

isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud

isikule tervisekahjustus või varaline kahju.“

Need lõiked tuleb lisada, kui lähtuvalt ülal tehtud ettepanekust tunnistatakse kehtetuks § 43 lg 1

punktid – st absoluutne alus asendatakse haldusorgani kaalutlusõigusega ülal toodud

põhjendustel.

1.6. Ettepanek: § 43 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43 lg 3 p 9 sätestab, et luba tunnistatakse kehtetuks, kui relvaomanik või -valdaja on vähemalt

kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud selle seaduse või selle alusel antud õigusakti

nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded. Rikkumised ja nende

ohtlikkus on väga erinevad. Norm ei näe ette isegi seda, et tegu peaks olema väärteoga.

Ettekirjutus võib olla jäänud tähtaegselt täitmata ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu ja on

praktikas täidetud viivitamatult, näiteks päevase hilinemisega võrreldes tähtajaga, kuid ometi

on see ettekirjutuse nõude rikkumine. Sätte mõttes on rikkumiseks ka see, kui loa pikendamise

taotlusega hilinetakse ühe päeva, isegi kui tähtaeg ennistatakse. Ebaproportsionaalne on

piirang, mis ei arvesta rikkumiste raskust ega asjaolusid. Vajalik on kaaluda asjaolusid ja

seetõttu lisatakse seadusesse samas sõnastuses kaalutluse alus (täiendamine § 43 lg-ga 34).

Kui eeltoodud ettepanekut toetatakse, tuleb korrigeerida eelnõu seletuskirjas § 1 p 38 selgitust.

1.7. Ettepanek: paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:

„(34) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui

relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud

käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale

tehtud ettekirjutuse nõuded.“

Täiendus lähtub § 43 lg 3 p-i 9 kehtetuks tunnistamisest ülal toodud põhjendustel.

Sorainen – 6/6 –

2. TURVAETTEVÕTETE VÕIMALUS OSALEDA HANGETES

RIIKIDE JA EL TURVALISUSE TAGAMISEKS

2.1. Ettepanek: § 3 lõike 1 punkti 1, samuti lõike 2 punkti 1 lõppu lisatakse lauseosa

„ning turvaettevõttele riiklike või Euroopa Liidu ülesannete täitmiseks

väljaspool Eesti Vabariiki;“

Kehtiva seaduse järgi jagunevad relvad tsiviilrelvadeks ning ametirelvadeks, mis omakorda

jagunevad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks (RelvS § 3 lg-d 1 ja 2). Neist ühegi mõiste

alla aga ei ole aga mahutatavad turvaettevõtete relvad, millega soovitakse osaleda Euroopa

Liidu riikide ja Euroopa Komisjoni turvahangetes ja mis on selleks nõutavad, et tagada riikide

asutuste ja Euroopa Liidu institutsioonide turvalisust. Näiteks täna kaitsevad Afganistanis

seetõttu eestlasi britid. Tagamaks Eesti ettevõtjatele suuremad võimalused ja ühtlasi avaliku

võimu institutsioonidele ja ametnikele parem kaitse, teeme ettepaneku RelvS-i ses osas

täiendada.

Muudatuse tulemusel saavad Eesti turvaettevõtjad vajadusel tagada Eesti diplomaatide ja

diplomaatiliste esinduste valvet ja kaitset sõjapiirkondades. Samuti vajadusel tagada Euroopa

Liidu ja Euroopa Liidu riikide esinduste kaitset sõjapiirkondades. See seadusemuudatus

suurendab ka ettevõtlusvabadust. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda Euroopa Liidu

riikide ja Euroopa Komisjoni turvahangetes. Turvaettevõtete kaasamine laiendab ka riigi

võimalusi tagada ametnike ja esinduste valvet ning kaitset välismaal. Näiteks Rootsi

turvaettevõtetel on sarnane õigus olemas. Eesti turvaettevõtjad ei peaks olema halvemas

positsioonis kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjad.

Alternatiivselt oleks võimalik sätestada seaduses volitusnorm ministrile, mis juhtudel lubatakse

turvaettevõtetel teatud kasutada (nt EL ja EL riikide hangete võtmise korral), mis üldjuhul

lubatud ei ole.

Lugupidamisega

Aku Sorainen Ulrika Paavle

vanempartner ja vandeadvokaat jurist