Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 06.01.2026 nr 1.2-2/2-1

Meie 23.01.2026 nr 2.3-4/26/64-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-e 591–593.

Muudatuse kohaselt näeb TTKS § 591 lõige 5 ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse

andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, loetledes punktides 1–8

erisused, kus andmete säilitamisele on kehtestatud konkreetne tähtaeg. Seletuskirjas on

selgitatud, et andmekogude ühendamisel säilib senine säilitustähtaegade loogika, kuid

eelnõuga soovitakse siiski muuta retseptikeskuse (RETS) andmete säilitamise tähtaega –

senise seitsme aasta asemel tähtajatuks. Seletuskirjas on tähtajatu säilitamise vajaduse

osas märgitud, et retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on

inimesele määratud ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Samuti on selgitatud, et

vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja

ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid

tervisepoliitika otsuseid. Lisaks on seletuskirjas leitud, et retsepti andmetega koos on

vajalik säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid, kuna ravisoostumise ja ravijärgimuse

seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib ja oskab sellele vastavalt

ravimiskeemi muuta ehk retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset

käsitlust andmete säilitamisel.

Eelnõule lisatud tervise infosüsteemi põhimääruse kavandi lisa 2 loetleb retseptkeskuse

andmekoosseisu, mis ilmselgelt sisaldab ka selliseid andmeid, mille osas on nende alalise

säilitamise vajadus küsitav, sh säilitatakse näiteks alaliselt ka retsepti alusel ravimi või

meditsiiniseadme välja ostnud isiku isikukoodi. Märgime, et andmete alalise säilitamise

vajadus tähendab tegelikult seda, et andmed peaksid olema vajalikud ka näiteks 100 aastat

pärast inimese surma ja on küsitav, kas aastakümneid tagasi välja ostetud ravimi puhul

omab tähtsust, kes tegelikult ravimi välja ostis või kes oli see retsepti välja kirjutanud

tervishoiutöötaja või ravimi müüja. Seetõttu soovitame RETS-i puudutavate andmete

säilitamise tähtaega vajadusest ja eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida, sh unustamata,

et tegelikult tähendab säilitamine alati ka ressursi kulu.

2. Kehtiva TTKS § 42 lõike 5 punkti 1 järgi säilitatakse kiirabikaardi andmeid viis aastat

alates andmete kinnitamisest. Eelnõuga muudetakse ka kiirabikaardi säilitamise tähtaega

sarnaselt retseptidele tähtajatuks. Seletuskirjas toodud selgituste kohaselt on kiirabikaart

2 (6)

ainus dokument, kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse

asjaolusid, sealjuures on tervishoiutöötajal vaja terviklikku ülevaadet kõigist inimesele

osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat ravi, sh on terviklik ülevaade

vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Lisaks on seletuskirjas

leitud, et praegune 5-aastane säilitustähtaeg ei võimalda hinnata kiirabi kasutamise

pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed

on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning

seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi

kiirabibaase või lisada brigaade.

Kiirabikaardi andmekoosseis, mis tervise infosüsteemi edastatakse, on loetletud

sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 lisas 15 ning selle järgi kuuluvad edastatavate

andmete hulka lisaks patsiendi isikuandmetele ka teiste isikute isikuandmed (näiteks

patsiendiga seotud kontaktisikute andmed, kiirabibrigaadi liikmete andmed, abivajajate

andmed). Nagu eelnevalt selgitatud, siis ka antud andmete puhul on küsitav, kuivõrd on

kõikide loetletud isikute isikuandmete alaline säilitamine seletuskirjas toodud eesmärkidel

vajalik.

3. Lisaks tekitab seoses isikuandmete tähtajatu säilitamisega tervise infosüsteemis küsimusi

muude TTKS §-s 591 loetletud isikut puudutavate andmete (nt kontaktandmed,

arvelduskonto, töökoht, õppeasutus jms) tähtajatu säilitamine. Nagu varasemalt selgitatud,

siis tähtajatu säilitamine tähendab nende andmete alatist säilitamist ning ilmselt ei oma ka

nende andmete puhul näiteks 200 aasta pärast tähtsust see, millised olid isiku

kontaktandmed või arvelduskonto number või kus isik õppis või töötas. Rõhutame, et

tähtajatu isikuandmete säilitamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ja saab

olla pigem väga erandlik, nõudes väga põhjalikku põhjendamist. Leiame, et tervise

infosüsteemi kogutud isikuandmete osas tuleks põhjalikult analüüsida nende alalist

säilitamise vajadust lähtuvalt eesmärgist.

4. Samuti nähakse TTKS § 591 lõike 5 muudatusega ette ravikindlustuse andmete ja

mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise ja rahaliste ravikindlustushüvitiste

väljamaksmise aluseks olevate andmete säilitamist alates infosüsteemi vastuvõtmisest 75

aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast. Seletuskirjas on andmete säilitamise

vajaduse osas märgitud, et sama säilitustähtaeg tuuakse üle ja sisulist muutust andmete

säilitamises ei tehta. Samas jääb selgusetuks, millisel eesmärgil on vajalik tervise

infosüsteemis säilitada eelnimetatud andmeid pärast isiku surma veel 30 aastat. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

5. Eelnõu § 2 lõike 2 muudatustega määratakse tervise infosüsteemi kaasvastutavateks

töötlejateks Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. Seletuskirjas on selgitatud, et senise

tervisekassa andmekogu (KIRST) ja RETS-i vastutav töötleja oli Tervisekassa ning tervise

infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad olid Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. Sisulist

muudatust vastutavates töötlejates ei tehta: ühendatud andmekogu kaasvastutavad

töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

Eelnõule lisatud tervise infosüsteemi põhimääruse kavandi § 5 loetleb andmekogu

vastutavad ja volitatud töötlejad ning § 6 vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Need

kaks paragrahvi peaksid andma ülevaate sellest, milliseid kohustusi täidab andmekogu

vastutav töötleja (haldaja) andmekogu pidamisel, millised on kaasvastutavate töötlejate

kohustused seoses isikuandmete töötlemisega ning millised on andmekogu volitatud

töötleja ülesanded.

Andmekogudega seonduvat reguleerib avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 43⁴ lõike 1

järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse

ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu vastutavale

töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi-

3 (6)

või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või

halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

Seega AvTS-ist tulenevalt peab igal andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes

korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab

andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Iseenesest ei ole

välistatud, et andmekogul võib olla mitu vastutavat töötlejat, kes täidavad andmekogu

pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et iga vastutav töötleja ka tegelikult

vastutava töötleja funktsioone täidab.

Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel

selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk

põhimäärusest peab nähtuma mitme vastutava töötleja puhul nii nende omavaheline

tööjaotus kui ka tööjaotus andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vahel.

Siinjuures tuleb aga lahus hoida AvTS-st tuleneva andmekogu vastutava töötleja roll ja

andmekogus olevate isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)

tulenev vastutava töötleja roll. Kuna AvTS ei tunne andmekogu pidamisel sellist mõistet

nagu kaasvastutav töötleja, siis jääbki selgusetuks, millist rolli kaasvastava töötleja puhul

antud juhul silmas on peetud.

Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu

sellel, et andmekogude puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat

ja andmekogu vastutavat töötlejat, sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu

vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu pidamisega, siis IKÜM näeb

isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete

töötlemisega.

IKÜM artikli 26 lõige 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad

ühiselt (või on seda nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete

töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavad

töötlejad peavad läbipaistval viisil omavahelise kokkuleppega määrama kindlaks

vastutusvaldkonnad ehk selle, kes milliseid ülesandeid peab täitma veendumaks, et

andmete töötlemine vastab IKÜM-ist tulenevatele kohustustele. Siinjuures ei peaks

kohustuste määramisel piirduma ainult artikli 26 lõikes 1 tooduga, vaid see laieneb ka

teistele vastutava töötleja kohustustele IKÜM-i alusel. Kaasvastutavad töötlejad peavad

tagama, et kogu ühine töötlemine vastab täielikult IKÜM-ile.

Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige

arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe andmise kohustusi, kuid lisaks

peaks vastutuse jaotus hõlmama ka muid vastutava töötleja kohustusi, näiteks seoses

üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud

rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate

kasutamise, kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja

järelevalveasutusega suhtlemisega.

Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta,

soovitab Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja

vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või

muu liidu või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad

töötlejad on allutatud. Andmekogude puhul saaks selleks olla andmekogu põhimäärus.

Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises1 (JDM juhis) samuti märkinud, et seaduse

tasandil tuleb kindlaks määrata isikuandmete vastutav töötleja (vastutav töötleja IKÜMi

mõttes). Isikuandmete vastutav töötleja on see asutus, kelle seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks isikuandmeid töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse andmekogus, st

andmekogu kaudu täidetakse seaduses sätestatud ülesannet, siis vastutab andmekogu

haldaja (vastutav töötleja AvTSi mõttes) ka selles andmekogus toimuva isikuandmete

1 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes

4 (6)

töötluse eest. Kui andmekogu kaudu täidavad oma ülesannet mitu asutust, siis on nad koos

andmekogu haldajaga kaasvastutavad töötlejad. Sellisel juhul tuleb seaduse tasandil

määrata kindlaks andmekogu kaasvastutavad töötlejad ning andmekogu põhimääruses

sätestada, kellel millised kohustused on.

Antud juhul jääb selgusetuks, milline on Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vaheline

tegelik tööjaotus nii andmekogu pidamisel kui ka IKÜM-st tulenevate kohustuste

täitmisel, mistõttu ei ole selge ka see, kes mille eest tegelikult pärast andmekogude

ühendamist vastutab ning milliseid ülesandeid on kohustatud täitma. Leiame, et see osa

tuleb kindlasti uuesti üle vaadata ning põhimäärust ja seletuskirja vastavalt täiendada.

6. AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada muu hulgas ka

andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude

juhendis2 (lk 15) andmete koosseisu osas selgitanud, et andmekogusse kogutavate

andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Sealjuures peab

loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid andmeid

kogutakse. Kui andmekoosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana.

Samuti on JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas sätestada

andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada

lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt

ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.

Tervise infosüsteem koosneb mitmetest andmestikest, kuid puudub täpne loetelu sellest,

millistest andmetest iga andmestik omakorda koosneb. Näiteks koosneb infosüsteemi

keskandmekogu omakorda sellistest alamandmestikest nagu patsiendi esitatud andmestik,

tervishoiuteenuse osutajate ja teiste isikute esitatud terviseandmestik, üleriigilise

digiregistratuuri andmestik ja vastavustõendi andmestik. Samas ei nähtu põhimäärusest,

milliseid andmeid need alamandmestikud tegelikult sisaldavad. Põhimääruse § 7 viitab

TTKS § 592 lõigete 2 ja 3 alusel antud määrustele, kus on loetletud tervishoiuteenuse

osutaja poolt tervise infosüsteemi edastatavate andmete koosseis ning samuti on sättes

loetletud andmed, mida säilitatakse tervise infosüsteemis seoses ravijärjekorra

pidamisega, kuid puudub täpne loetelu nendest andmetest, mida esitavad muud

andmeandjad ja mida säilitatakse tervise infosüsteemis. Näiteks loetleb põhimääruse

kavandi § 9 lõige 2 andmed, mida esitab Töötukaasa. Loetelu järgi edastab Töötukassa

muu hulgas töövõime hindamise taotluse andmed, kuid selgusetuks jääb, milliseid

konkreetseid andmeid. Sarnaselt on esitatud § 9 lõigetes 6–24 loetelu andmeandjatest,

kuid puudub selgus, milliseid andmeid edastatakse ja millised edastatud andmetest on

tervise infosüsteemi andmeteks.

Sealjuures nähtub põhimääruse § 3 lõike 1 puntist 7, et tervise infosüsteemil on

keskandmekogu andmeladu, mis koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest

pseudonüümitud isikuandmetest. Kui andmekogu põhimäärus ei anna täpset loetelu

keskandmekogu andmetest, siis ei ole selge ka see, millistest andmetest koosneb

tegelikuilt andmekogu juurde kuuluv keskandmekogu andmeladu. Siinjuures jääb

selgusetuks, mida tähendab andmeandjate edastatavad pseudonüümitud isikuandmed ehk

milliseid andmeid andmeandjad täiendavalt andmelattu veel edastavad. Palume selles osas

kindlasti seletuskirja täiendada.

Seega tuleb kokkuvõtvalt märkida, et esitatud eelnõule lisatud põhimääruse kavand tervise

infosüsteemi kogutavate andmete täpset ammendavat loetelu ei sisalda, mistõttu jääb

selgusetuks, milliseid andmeid tegelikult andmekogusse kogutakse. Samas näeb TTKS §

591 lõike 3 punkt 2 ette kohustuse sätestada andmekogu põhimääruses infosüsteemi

kogutavate andmete täpne koosseis ja edastamise kord. Selles osas vajab põhimäärus

kindlasti täiendamist.

2 Andmekogude juhend

5 (6)

7. Muudatuste kohaselt annab TTKS § 593 lõige 7 isikule õiguse ise või tervishoiuteenuse

osutaja kaudu keelata juurdepääs tervis infosüsteemis isikut puudutavatele

meditsiinilistele andmetele, s.o raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavatele andmetele,

kutsetele ning dokumendi koostaja andmetele, kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei

ole sätestatud teisiti. Kehtiv TTKS § 593 lõige 3 ei näe selles küsimuses ette otsustusõiguse

üle andmist ministrile ja seletuskirjas puuduvad selgitused, miks peaks ministril olema

piiramatu pädevus otsustada isikuandmetele juurdepääsu piiramise üle. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

8. IKÜM artikli 6 lõikest 3 tulenevad nõuded, mille kohaselt peab isikuandmete töötlemine

vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema proportsionaalne taotletava õiguspärase

eesmärgiga, kujutavad endast põhiõiguste harta artikli 52 lõikest 1 tulenevate nõuete

väljendust ning nende tõlgendamisel tuleb viimati nimetatud sätet arvesse võtta. Seega ei

ole andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk puhtalt formaalne, vaid see peab vastama

küsimusele, kas kõnealuste riigisiseste õigusnormidega on kehtestatud õiglane tasakaal

liikmesriigi ja kahjustatud isikute huvide vahel. Täpsemat ülevaadet selle kohta, kuidas

tuleb hinnata proportsionaalsust harta vaates, saab kohtujuristi ettepanekus3.

Seletuskirja punktis 6.1 toodud andmekaitsealane mõjuhinnang keskendub viljastusravi ja

sugurakudoonorlusega seotud andmetöötlusele, jättes piisava tähelepanuta riske, mis

tekivad kolme suure andmekogu ühendamise tagajärjel. Mõjuhinnangus on märgitud, et

muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i, KIRST-u ja RETS-i andmete

automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra riive põhiõigustele küll suureneb /…/,

kuid seletuskirjas puudub täpsem riski kirjeldus, s.t milles risk seisneb ja kuidas on seda

tasakaalustatud. Andmete dubleeriva töötlemise lõpetamine ei saa maandada kõike

andmekogude liitmisega seotud riske. Seega mõjuhinnangu järeldus, et kokkuvõttes riive

põhiõigustele oluliselt ei suurene, on pealiskaudne.

Samuti on mõjuhinnangus selgitatud, et loodava tervisekassa andmelao puhul tehakse

enne andmelao kasutuselevõttu eraldi andmekaitselane mõjuhinnang ja IT riskianalüüs.

Samas, kui on juba teada, et andmeladu võetakse kasutusse ja selle kasutamine on

eelnõuga ette nähtud, siis jääb selgusetuks, miks on mõjuhinnangu tegemine edasi lükatud.

Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk ei ole puhtalt

formaalne, vaid selle tagajärjel peab reaalselt selguma, millised riskid on isikute õigustele

ning kas neid on võimalik maandada. Hetkel näeb eelnõu ette andmelao loomist, kuid

andmekaitsealased ja IT riskid on hindamata.

9. Kehtiva TTKS § 508 lõige 3 loetleb andmekogud, mille andmeid piiriülene

andmevahetusplatvorm töötleb. Üheks selliseks andmekoguks on ka retseptikeskus (lõige

3 punkt 5), mis plaanitavate muudatustega likvideeritakse. See aga tähendab, et sellist

andmevahetust pärast muudatuste jõustumist toimuda ei saa ja vastav säte tuleks

tunnistada kehtetuks.

10. Põhimääruse kavandi § 13 lõige 3 kordab § 14 lõiget 3. Samuti puudub põhimääruse

kavandis § 8.

11. 12.10.2024 arvamust andes4 juhtis Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi

tähelepanu TTKS § 32 lõike 4 teisele lausele, mille kohaselt on dokumenteeritud

patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile lubatud

juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

Nagu ka varasemalt selgitasime, siis kasutusel olev sõnastus põhjustab praktikas

3 Kohtujuristi ettepanek, 18/12/2025, ECLI:EU:C:2025:998 (vt alates punktist 46) 4 Arvamuse avaldamine eelnõule 12.10.2024 nr 2.3-5/24/2503-2

6 (6)

tõlgendusprobleeme ja tervishoiuteenuse osutajad on asunud eelnimetatud sätet

tõlgendama selliselt, et ka patsiendil andmesubjektina puudub igasugune juurdepääs teda

puudutavatele andmetele, mis on patsiendiohutusjuhtumi raames kogutud.

Selgitame veel kord, et andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda reguleerib IKÜM

artikkel 15, mille 1. lõike üheks osaks on inimese õigus tutvuda teda puudutavate

isikuandmetega. Õigus tutvuda oma andmetega hõlmab ka õigust tutvuda oma

terviseandmetega, näiteks oma tervisekaardile kantud andmetega, mis sisaldavad sellist

teavet nagu diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemus, raviarstide hinnangud ning mis tahes

teostatud ravi ja sekkumised. Euroopa Kohus on leidnud, et arsti ja patsiendi suhte raames

tähendab õigus saada töödeldavate isikuandmete koopia seda, et andmesubjektile antakse

kõigi nende andmete täpne ja arusaadav taasesitus. See õigus eeldab õigust saada täielik

koopia tema tervisetoimikus olevatest dokumentidest, mis sisaldavad muu hulgas neid

andmeid, kui sellise koopia esitamine on vajalik selleks, et asjaomane isik saaks

kontrollida andmete õigsust ja täielikkust ning tagada nende arusaadavus. Mis puudutab

andmesubjekti tervisega seotud isikuandmeid, siis hõlmab see õigus igal juhul õigust

saada koopia oma tervisekaardile kantud andmetest, mis sisaldab sellist teavet nagu

diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemused, raviarstide hinnangud ning mis tahes teostatud

ravi ja sekkumised.5

Euroopa Andmekaitsenõukogu on 28.03.2023 vastu võetud suunistes6 selgitanud (lk 60),

et IKÜM artiklis 15 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust võib piirata liidu või

liikmesriikide õigusaktidega, kuid on oluline märkida, et liikmesriikide (või liidu) õiguses

sätestatud andmetega tutvumise õiguse piirangud, mis põhinevad IKÜM artiklil 23,

peavad rangelt vastama kõnealuses sättes sätestatud tingimustele.

Seega saab andmesubjekti õigusi piirata üksnes juhul, kui liikmesriigi õiguses on

sätestatud andmetega tutvumise õiguse piirangud, mis vastavad IKÜM artiklis 23

sätestatud tingimustele. Kuniks TTKS-is vastav säte puudub, jääb isikule õigus tutvuda ka

patsiendiohutusjuhtumit puudutavate andmetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4108

5 C-307/22 6 Suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega