Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Tatjana Dobolina

[email protected]

Teie 05.01.2026 Meie 23.01.2026 nr 2.2-9/26/3494-7

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles küsite, kas tööandjal on õigus

nõuda töötajatelt fotot, et edastada see partnerettevõttele töötajate territooriumile lubamiseks ning

kas elutähtsa teenuse osutaja staatus, hädaolukorra seadus või leping annab aluse andmeid

töödelda. Lisaks, kas töötajat saab karistada, kui ta keeldub foto esitamisest või tuleb keeldumist

käsitleda töötaja õiguspärase vastuväitena isikuandmete töötlemisele. Küsite veel, kas konkreetselt

juhul 5-aastane läbipääsulogide säilitustähtaeg on kooskõlas IKÜM säilitamise piirangu

põhimõttega.

Esmalt selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS).

MSVS §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi

inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Õigusalaste

selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis,

kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse

punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste

asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Seega, AKI ei saa anda

konkreetsele juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, vaid saame selgitada üldiselt

andmekaitsenõudeid. Lisaks ei saa me sekkuda lepinguõiguslikesse vaidlustesse, selles osas on

võimalik pöörduda õigusnõustaja poole.

Antud juhul on isikuandmete töötlemiseks fotode kogumine ja edastamine partnerettevõttele, et

võimaldada töötajatele territooriumile läbipääsu isikustatud läbipääsu kaartide abil. Isikuandmete

töötlemine peab alati põhinema konkreetsel õiguslikul alusel (õiguslikud alused tulenevad

peamiselt IKÜM-i artiklist 6). Õiguslikud alused võivad tuleneda ka eriseadustest ning sellisel

juhul peaks parterettevõte selle konkreetse õigusliku aluse välja tooma. AKI hinnangul ei anna

hädaolukorra seadus, leping tellijaga või elutähtsa teenuse osutaja staatus eraldi õiguslikku alust

konkreetselt töötaja fotode kogumiseks ja edastamiseks, küll aga saab selline andmetöötlus olla

võimalik õigustatud huvi alusel, st isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 punkt f, millele

ettevõte on ka viidanud. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui

see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud

juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille

nimel tuleb kaitsta isikuandmeid“. Seega on võimalik, et eespoolnimetatud õigusaktidest

tulenevad kohustused, ettevõtte staatus või lepingulised kohustused võivad toetada andmetöötleja

või kolmanda isiku õigustatud huvi isikuandmete töötlemiseks. Küll aga eeldab õigustatud huvile

tuginemine siiski tööandja poolt ehk vastutava andmetöötleja õigustatud huvi analüüsi läbiviimist.

Viidatud sätte kohaselt peavad olema korraga täidetud kõik kolm tingimust:

2 (2)

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti

huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Andmeid on võimalik töödelda vaid juhul, kui analüüsi tulemusel jõutakse järeldusele, et tööandja

ja kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles andmesubjekti ehk töötaja huvid. Õigustatud

huvi hindamist oleme täpsemalt selgitanud AKI koostatud juhendis.

Kui andmetöötlus toimub õigustatud huvi alusel, peab iga andmetöötleja (sh tööandja) arvestama

ka inimeste võimalike vastuväidetega ning vastuväite lahendamisel lähtuma IKÜM-st tulenevatest

nõuetest. IKÜM artikkel 21 lõikest 1 tuleneb, et andmesubjektil on õigus oma konkreetsest

olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid. Seejuures on andmetöötlejal esiteks kohustus

vastata isiku pöördumisele hiljemalt ühe kuu jooksul ning teiseks on isikuandmete jätkuv

töötlemine lubatud üksnes olukorras, kus andmetöötleja suudab tõendada, et isikuandmete

töötlemiseks on õigustatud huvi ning selle konkreetse inimese (töötaja) edasiseks andmete

töötlemiseks on mõjuv õiguspärane põhjus.

Sõltumata õiguslikust alusest, on andmetöötlejal kohustus järgida muuhulgas ka järgnevaid

põhimõtteid1:

- töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev;

- eesmärgi piirang – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel;

- võimalikult väheste andmete kogumine – isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.

Isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.

Sh peab isikuandmete (sh piltide) säilitamine olema minimaalne. Töötajatest tehtud pilte ei saa

säilitada lõpmatuseni, kuna tegemist on siiski lisaandmetöötlusega, mis riivab andmesubjekti

õigusi rohkem, kui tavaline tööle registreerimine kiibiga, mis ei eelda töötajatest piltide tegemist

ja nende säilitamist. Isikuandmete töötleja peab andmete töötlemisel alati eelnevalt hindama, kas

andmetöötlus on ikka tõesti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kas just sellises ulatuses. Kui mõni

eelnimetatud tingimus ei ole täidetud, ei ole isikuandmete töötlemine lubatud. Lisaks põhimõtete

täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende põhimõtete täitmist tõendama.2 Kas

antud juhul 5-aastane säilitustähtaeg on minimaalsuse põhimõttega kooskõlas, me

selgitustaotlusele vastates hinnata ei saa.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

1 IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lg 1 punktis a, b ja c sätestatut 2 IKÜM art 5 lg 2