Otsus

LÄHTE KONSUM

Nurga tn. 2

Lähte alevik

Tartu vald

Tartu maakond

EHITISE JA EHITUSTEGEVUSE KIRJELDUS

(projekteerimistingimuste taotluse lisa)

1. ÜLDOSA

Planeeritava hoonestuse Tellijaks on Tartu TTK Investeeringud OÜ.

Planeeritud on 1-korruseline, osaliselt 2-korruseline ärihoone, mille esimesel korrusel on

Konsumi kauplus koos laoruumidega. Teisel korrusel asuvad tehnilised ruumid.

Kavandatud ehitise kasutuseaks on arvestatud 50 aastat.

2. ASENDIPLAAN, LIIKLUSKORRALDUS

Olemasolev olukord.

Projekteeritud ärihoone krunt asub Lähte alevikus Nurga tn. 2, mis ida poolt külgneb 39

Tartu-Jõgeva-Aravete teega. Krundi suurus on 4000 m2, katastritunnus 79601:001:3549.

Krunt on hoonestamata.

Planeeritav lahendus.

Krundile planeeritakse ca 900 m2 ehitusalase pinnaga hoonet. Soovitud ehitusala on viidatud

EHR keskkonna vastavas punktis ja käesoleva dokumendi lõpus eskiisina.

Peasissepääs hoonesse on kavandatud hoone põhjapoolsesse otsa kirdeküljest, teenistuspääs ja

kaubalaadimisvärav on lõunapoolses otsas. Kaubalaadimistsooni lähedal on ka taarapunkt.

Kavandatud kokku kuni 45 sõiduauto parkimiskohta (sh. 1 invakoht ja 2 perekohta).

Planeeritud on üks elektriautode laadimisjaam ja perspektiivne laadimistaristu vastavalt

kehtivatele nõuetele.

Planeeritava lahenduse eskiisplaan:

Krundi heakord ja haljastus.

Sissepääsu esine ja kõnniteed on planeeritud betoonkivi kattega, sõiduteed ja platsid

asfaltbetoon kattega.

Liikluskorraldus. Kinnistu sissesõidu teed on planeeritud kinnistu põhjapoolsest otsast Nurga

tänavalt. Planeeritud on kaks sisse/väljasõitu üks kliendiparklasse ja teine teenindavale

transpordile. Mõlemad sisse/väljapääsud on ka ristkasutatavad.

Vertikaalplaneerimine.

Tulenevalt üsna suurest kõrguste erinevusest, siis ilmselt on vajalik kaupade logistika

lahendada estakaadiga. Hoone ja estakaadi kõrgused täpsustatakse projekteerimise käigus.

3. ARHITEKTUUR

Planeeritav hoone on kompaktne - kuni 900 m2 ehitusaluse pinnaga, 1-2 korruseline kuni 8 m

kõrgune. Kõrgus koos katusel paiknevate tehnosüsteemidega. Hoone oma lihtsa

planeeritavasse ehitusalasse sobiva vormiga on orienteeritud sissepääsuga parkimisala poole-

kinnistu kirdesuunda. Hoone põhja ja ida seinale on planeeritud reklaam, mis on nähtav

eelkõige maanteel kulgevale kerg- ja sõidukiliiklusele.

Hoone kandekonstruktsiooniks on terasest postide- katusekandjate süsteem. Jäigastavad

elemendid teraselemendid või betoonplokk seinad.

Välispiirded ehitatakse SW kergpaneelidest. Hoone arhitektuurse välisilme saavutamiseks

lisatakse hoonele varikatuseid ja muid arhitektuurseid elemente.

Hooneks sokkel rajatakse raudbetoon SW- paneelidest.

Katuslaed on PVC või mitmekordse SBS kattega lamekatused välimise sadevee-äravooluga.

Katusele planeeritakse võimalus paigaldada päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks.

Põrandateks betoonpõrandad kliendi sissepääsu osas samas tasapinnas välise sissepääsuesise

vertikaalplaneeringuga, laadimisala juures tuleb ilmselt tekitada estakaad tulenavalt krundi

kõrguste erinevusest.

Hoonete piidekonstruktsioonide lahendamise olulisemaks kriteeriumiks on kogu hoone

energiasäästlikkus. Hoone planeeritav energiatõhususarv on minimaalselt „B“.

Intensiivses kasutuses olevad avatäited alumiinium- või terasraamil. Aknad PVC raamil.

Eriosad

 Vesi-kanal.

Liitumised vastavalt tehnilistele tingimustele

 Tugevvool.

Liitumised vastavalt tehnilistele tingimustele.

 Sisekliima tagamine

Sooja vee ja sisekliima tagamiseks kasutatakse ära tehnoloogilist jääksoojust. Jääksoojust

tekitav kompressor võib olenevalt primaarpoole lahendusest olla kas õhk-vesi või

maasoojuspump. Tipu katmiseks kaalutakse liitumist kaugküttevõrguga või elektrikütet.

Külmutuskompressorile parima efektiivsuse tagab energiakaevude kaudu kas suvine soojuse

akumuleerimine pinnasesse ja talvine soojuse ammutamine pinnasest.

Hoone sisekliima tagamiseks vajalik suvine jahutusenergia toodetakse kas tehnoloogilise või

selleks otstarbeks paigaldatud õhk-õhk soojuspumba abil.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 20.01.2026

Meie 23.01.2026 nr 7.1-2/26/1035-2

Nurga tn 2 kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Tartu valla Lähte aleviku Nurga tn 2

kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 531237, EHR kood nr 121450510).

Kinnistu (katastritunnus 79601:001:3549) asub riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee (edaspidi

riigitee) km 9,80-9,90 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused ärihoone (kauplus) rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee km 9,09 olemasoleva ristumiskoha kaudu kohalikult teelt nr

7940208 Nurga tänav; täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte kavandada.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased riigitee ristmiku

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

2 (2)

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused

kuni riikliku eesvooluni.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).

12. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Ehitise ja ehitustegevuse kirjeldus_v02

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]