Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Teie: 09.12.2025 nr KLIM/25-1366/-1K

Meie: 26.01.2026 nr 1-7/326-4

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Siseministeerium on koostöös oma valitsemisala asutustega (Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja

Piirivalveamet ja Päästeamet) läbi vaadanud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu

ning selle seletuskirja.

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Kaitsepolitseiameti (KAPO) ülesandeks hinnata ja ennetada

tuumajulgeolekuga seotud ohte, sh pahatahtlikke tegevusi ja sabotaažiriski, ning tagada, et

riskianalüüsid ja valmisolekuplaanid arvestaksid sisemisi ja väliseid julgeolekuohte. Selle

ülesande tulemuslikuks täitmiseks on vajalik, et KAPO oleks kaasatud järelevalvesse, omaks

ülevaadet tuumaohutusloa omaja kehtivast hädaolukorra (kriisi-) ja turvaplaanist, oleks

teavitatud osalise käitamisloa ja käitamisloa eelnõudest ning hädaolukorra lahendamise plaani

harjutamise ja kontrollimise õppustest, omaks juurdepääsu tuumamaterjali riiklikule registrile

ning ülevaadet tuumamaterjali transpordist (vt eelnõu § 19 lg 4 p 5; § 29 lg 3 p 3; § 34 lg 4; §

35 lg 3; § 51 lg 2; § 73; § 79). Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada ning võtta

eeltoodut arvesse ka rakendusaktide koostamisel.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kuna julgeolekukontrollide ja taustakontrollide

läbiviimine tuumakäitise ehitamisel ja käitamisel osaleva personali suhtes toob KAPO-le kaasa

märkimisväärse lisakoormuse juba tuumajaama ehitusetapis, on vajalik tagada mehhanism,

mille kaudu on loa omajal võimalik lisakulud kompenseerida ilma, et kahjustuks riiklik

julgeolekuhuvi. Nõustume, et eelnõuga kaasneb ametile oluline lisakoormus (sh juba

tuumajaama planeerimise etapis), kuid eelnõu ega seletuskiri vastavat kulude kompenseerimise

mehhanismi ei kajasta. Palume eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada.

3. Tausta- ja julgeolekukontrollide kontekstis juhime tähelepanu sellele, et eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu, kas tuumajaamas töötavatele inimestele taotletakse julgeolekukontrolli

teostamist ametikoha alusel või kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras

(VV määrus nr 262) eraldi asjakohased salastamisalused tuumamaterjali, tuumakäitiseid jms

kajastava teabe kaitsmiseks. Selgitame, et kehtiv riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

nõuab juurdepääsuloa andmiseks juurdepääsuvajaduse olemasolu, mis on otseselt seotud

salastatud teabe (ala)liigiga, millist teavet on isikul vaja oma tööülesannete täitmiseks töödelda.

Juhime tähelepanu, et lisaks tuumajaama ehitajatele ja töötajatele peab arvestama ka kiirgus- ja

tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutuse (TTJA) teenistujate tausta- ja julgeolekukontrolli

2 (5)

teostamise vajadusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb eelnõud tausta- ja julgeolekukontrolli nõuete

osas täiendada.

4. Seletuskiri ei anna selgust, kas tuumajaama käitamisel töödeldakse riigisaladust või

salastatud välisteavet. Juurdepääsuõiguse andmise salastatud välisteabele otsustab riigi

julgeoleku volitatud esindaja. Tõenäoliselt kaasatakse tuumajaama ehitusse ja käitlemisse ka

välisriikide spetsialiste. Tuleb hinnata välismaalaste usaldusväärsuse kontrollimise

põhimõtteid, mh seda, kas ka neil on vajalik juurdepääsuõigus Eesti riigisaladusele. Samuti jääb

ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel hakkab toimuma eelnimetatud isikute suhtes

taustakontrolli teostamine. Eelnõu vastavat pädevusnormi ei sisalda ning Eesti õiguses puudub

üldine taustakontrolli seadus. Palume eeltoodust lähtuvalt eelnõud ja seletuskirja täiendada.

5. Eelnõu § 3 lg 4 sõnastus vajab täpsustamist seoses kasutatud tuumkütuse käsitlemisega.

Palume kaaluda, kas alaliselt reaktori südamikust eemaldatud tuumkütust on asjakohane

määratleda „kasutatava ressursina“ või pigem „taaskasutatava ressursina“, juhul kui seda

kavandatakse ümber töödelda, et mõiste kasutus oleks selge ja üheselt mõistetav.

6. Palume kaaluda § 10 lg 2 p 2 sõnastamist järgmiselt: „suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja

ohtlike ettevõtete ning muudest inimtegevusest tulenevate tegevuste ohualad.“ Arvestada tuleb

nii suurõnnetuse ohuga kui ka ohtlike ettevõtete asukohtade, sh nende ohualadega. Samuti

maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel tuleb arvestada suurõnnetuse ohuga

ettevõttest ja ohtlikkust ettevõttest tulenevate asjaoludega, sh ohualadega. Samuti palume

täpsustada, mida mõeldakse „muudest inimtegevusest tulenevate tegevuste ohualade“ all, sest

hetkel pole seda ka seletuskirjas lahti kirjutatud.

7. Eelnõu § 13 lg 2 kohaselt on loetletud asutustel ülesanne kooskõlastada tuumakäitise

ehitamist ja käitamist kavandava isiku eelhinnangu taotlus. Praegu puuduvad eelnõus

kriteeriumid, millele vastavust taotleja puhul peab kontrollima. Hinnates § 13 lõikes 3 ja § 14

lõikes 1 toodud tingimusi, palume eelnõus täpsustada, millises punktis toodud teabe

kontrollimine on erinevate asutuste pädevuses ning milliste seaduste alusel. Lisaks, antud sättes

on toodud kooskõlastamise tähtaeg, kuid samas ei näe seadus ette taotluse lahendamise

tähtaega.

8. Eelnõu § 13 lg 3 loetleb tulevasele käitajale antava positiivse eelhinnangu eeldused ja punkt

2 ütleb, et tulevase käitaja ja temaga seotud isikute tegevus ei tohi ohustada riigi julgeolekut.

Juhime tähelepanu, et keeldumise aluse § 14 lg 1 p 4 („tulevane käitaja ja temaga seotud isikute

tegevus ohustab riigi julgeolekut“) on hõlmatud juba sama sätte punkti 2 („ei vasta ühele või

enamale positiivse eelhinnangu andmise eeldusele“) ning on seega dubleeriv.

9. Teeme ettepaneku eelnõu § 14 lg 1 p 4 kasutada väljendit „võib ohustada“, nagu on

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, strateegilise kauba seaduses jne.

10. Eelnõu § 30 lg 5 vajab selgitamist seoses mõistega „korrakaitseseaduse kohane järelevalve“.

Palume täpsustada, kas silmas peetakse riiklikku järelevalvet ning millise eriseaduse alusel ja

millisele korrakaitseorganile on vastav järelevalvepädevus käesolevas valdkonnas antud.

11. Eelnõu § 32 lg 5 (katsetamisloa), § 34 lg 4 (osalise käitamisloa) ja § 35 lg 3 (käitamisloa)

kooskõlastamine vajab eelnõus selgitust, milliste asjaolude olemasolu või puudumist asutused

kooskõlastuse andmisel hindavad, ning milline on loamenetluse edasine käik juhul, kui

kooskõlastust ei anta.

3 (5)

12. Palume lisada eelnõu § 39 tuumkütuse esmase transpordi tuumakäitise territooriumile

kooskõlastamise vajaduse lisaks pädevale asutusele ka Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), sest

vastav kohustus on sätestatud ka eelnõu §-s 79.

13. TEOS § 51 sätestab nõuded tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaanile ja lg 3

täpsustab, et seda vaadatakse üle ja täiendatakse vajaduse korral vähemalt iga kahe aasta järel

või pärast olulisi muutusi ohutegurites või käitises. Samas § 29 lg 4 on sätestatud, et

tuumaohutusloa omaja peab hädaolukorra plaani ja turvaplaani ajakohastama vähemalt iga

kolme aasta tagant, kui tuumaohutusloaga ei ole sätestatud teisiti. Palume eelnõus

ajakohastamise sageduse nõuded ühtlustada.

14. Hädaolukorraks valmisolekut käsitlevate sätete osas, sh § 51, teeme ettepaneku täiendada

eelnõud selliselt, et hädaolukorra lahendamise korraldus hõlmaks selgesõnaliselt ka

tuumakäitiseväliseid (off-site) mõjusid elanikkonnale, taristule ja keskkonnale ning nende

mõjude lahendamist Päästeameti (PäA) juhtimisel. Eelnõu käsitleb põhjalikult käitisesisest

valmisolekut, kuid käitisevälised mõjud on tuumasündmuste puhul määrava tähtsusega ning

vajavad selget õiguslikku raamistikku.

15. Eelnõu § 51 lg 2 sätestab, et tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaani harjutamiseks

korraldab käitamisloa omaja õppuse vähemalt üks kord aastas ning teavitab PäA-d vähemalt 20

tööpäeva ette. Palume kaaluda etteteavitamise tähtaja pikendamist, kuna 20 tööpäeva ei pruugi

olla piisav riiklike asutuste sisuliseks kaasamiseks. Selguse huvides võiks eristada

ettevõttesiseseid õppusi ja koostööõppusi riiklike asutustega. Ettevõttesiseste (personali)

õppuste puhul oleks asjakohane etteteavitamise tähtaeg vähemalt 90 tööpäeva ning

ettevõtteväliste, sh käitisevälisele reageerimisele ja tuumajaama territooriumist väljapoole

ulatuvatele tegevustele suunatud koostööõppuste puhul vähemalt 180 päeva.

16. Teeme ettepaneku täiendada § 52 nõudega, et tuumakäitise käitaja korraldab regulaarselt

hädaolukorra lahendamise õppusi koos PäA ja teiste asjakohaste asutustega ning et õppustel

testitakse ka käitisevälist reageerimist ja elanikkonnakaitse meetmete rakendamist. Ilma riiklike

ühisõppusteta ei ole võimalik hinnata ega tagada tegelikku valmisolekut tuuma- ja kiirgusohuga

hädaolukordadeks.

17. Teeme ettepaneku TEOS-e täiendamiseks selliselt, et tuuma- või kiirgusohuga

hädaolukordade puhul oleks operatiivse juhtimise, elanikkonnakaitse meetmete rakendamise

ning päästetööde korralduse vastutus eelnõus selgemalt määratletud. Praegu on Päästeameti roll

hädaolukorras eelnõus pigem kaudne, mis võib kriisiolukorras tekitada ebaselgust rollijaotuses.

Selge õigusliku vastutuse ja juhtimiskorralduse määratlemine aitab vältida paralleelset või

vaidlustatud juhtimist pädeva asutuse ja operatiivasutuste vahel ning toetab tõhusat ja

koordineeritud reageerimist.

18. Eelnõu § 75 lg 1 kasutab sõnastust „Eesti Vabariigi pädevatel asutustel“, samas kui eelnõus

on mõistet „pädev asutus“ läbivalt kasutatud konkreetse tähendusega viitamaks TTJA-le.

Arvestades, et § 75 lg 1 kontekstis ei peeta tõenäoliselt silmas TTJA-d, võib sama mõiste

kasutamine eri tähendustes tekitada tõlgenduslikku ebaselgust. Palume kaaluda sätte sõnastuse

täpsustamist või mõiste asendamist selgema sünonüümiga.

19. Palume eelnõu § 75 lg 2 osas täpsustada välisinspektori ehitise kontrollimisele lubamise

menetlust ja lisada, millistele asjaoludele tuginedes annavad asutused oma nõusoleku ning

milliste asjaolude esinemist või puudumist seejuures hinnatakse. Lisaks palume kaaluda, kas

asutuste loetelus oleks asjakohane viidata üldisemalt „julgeolekuasutustele“.

4 (5)

Esitame eelnõule täiendavalt ka järgmised kommentaarid:

1. Juhime tähelepanu, et eelnõu 2. peatükis kirjeldatud tuumaregulaatori ehk kiirgus- ja

tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutuse mudel ei vasta täielikult tuumaenergiat kasutavate

riikide väljakujunenud praktikale ja rahvusvahelises õiguses ja ÜRO Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standardites kirjeldatud regulatiivsele mudelile. Teeme

ettepaneku lisada regulaatori loomise täiendav analüüs või põhjendada seletuskirjas selgemalt

valitud regulatiivset mudelit.

2. Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõus on viidatud tsiviilkriisi ja riigikaitse

seadusele (TsiRkS), mis on hetkel alles eelnõu staadiumis. Soovitame TEOS-es kasutatav

terminoloogia üle vaadata ning otsustada, kas viia see kooskõlla TsiRkS-iga või lähtuda kuni

TsiRkS jõustumiseni kehtivast õigusest, jäädes hädaolukorra seaduse ja riigikaitse seaduse

mõistete ning viidete juurde. Samuti tuleks selles kontekstis üle vaadata TEOS eelnõu

seletuskirja lisas 4 esitatud määruste kavandid, et tagada nende kooskõla kehtiva või

kavandatava kriisireguleerimise raamistikuga ning vastutusjaotus asjaomaste ministrite vahel.

3. Tuumaavarii võib põhjustada ka tahtlik rünnak, mille lahendamise juhtimine (sh

menetlemine) on KAPO pädevuses. Sellisele sündmusele peab reageerima ka KAPO CBRN (

Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) üksus. Eelnõu seletuskiri toonitab vajadust

tugevdada riigi kiirgus- ja CBRN-võimekust, millest tulenevalt tuleb valdkonnale ette näha

püsiv rahastus. Vastav ressursivajadus on KAPO poolt hinnatud.

CBRN võimekuse väljaarendamise vajadus tekib eelnõu seletuskirja kohaselt ka PPA-l ja PäA-

l ning asutustel tuleb tugevdada kiirgus- ja CBRN-võimekust, uuendada riskihinnanguid ja

hädaolukorra lahendamise plaane ning tagada kiirgusintsidentidele reageerimise valmisolek.

Samuti on oluline Sisekaitseakadeemia roll esmareageerijate ja teiste asjaomaste spetsialistide

väljaõppes, et tagada ühtne ja piisav pädevus CBRN-sündmustele reageerimisel. Juhime

tähelepanu, et tegemist on arvestatava uue ülesandega, mis mõjutab tugevalt PPA, PäA ja

Sisekaitseakadeemia ressursside planeerimist ja valmisoleku tagamist ning mille jaoks on vaja

nii lisavahendeid, väljaõpet kui inimesi.

4. Eelnõu seletuskirja lisa 4 määruse kavand nr 16 „Täpsustatud nõuded tuumakäitise

hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele“ ei sisalda veel detailset sisu, kuid märgime, et

käitamisloa omaja hädaolukorra lahendamise plaan peaks lisaks eelnõu § 51 lõikes 1 sätestatule

hõlmama vähemalt hädaolukorra juhtimisstruktuuri ja asutuste rollijaotust, elanikkonnakaitse

meetmeid (sh evakuatsioon ja varjumine), päästetööde korraldust kiirgusohuga keskkonnas (sh

doosipiirangud), saasteärastuse korraldust ning koostööd PäA-ga käitiseväliste mõjude

lahendamisel. Oluline on, et käitaja hädaolukorra lahendamise plaan annaks riikliku

hädaolukorra lahendamise plaani (kriisiplaani) koostamiseks üheselt mõistetava ja võrreldava

sisendi.

Lisaks soovitame TEOS-es ette näha volitusnormi, mis võimaldab kehtestada hädaolukorra

lahendamise plaanidele valdkonnaspetsiifilised miinimumnõuded ning tagada nende kooskõla

riikliku kriisiplaneerimisega. Samuti peame oluliseks, et plaanide koostamisel ja

ajakohastamisel arvestataks PäA tegeliku reageerimisvõimekusega ning nähakse ette plaanide

sisuline kooskõlastamine PäA-ga.

5. Eelnõu 15. peatükis on sätestatud väärteokoosseisud. Valdavalt on juriidilise isiku vastutuse

maksimaalseks määraks rahatrahv kuni 400 000 eurot. See on maksimaalne määr, mida

võimaldab määrata karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 2. Nõustume seletuskirjas esitatuga, et

tuumavaldkonnaga seotud tegevused on kõrge riskiga ning nendega kaasnev võimalik kahju

5 (5)

inimeste tervisele, keskkonnale ja riigi julgeolekule on sedavõrd ulatuslik, et riigil peab olema

selge õigus kehtestada väärtegude puhul kõrgemad karistusmäärad. Teeme ettepaneku kaaluda

KarS muutmist ja rahatrahvi maksimummäära tõstmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Kaitsepolitseiamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Reelika Runnel 6125120

[email protected]