KOOSOLEKU PROTOKOLL
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ töörühma koosolek
22.01.2026 nr 13-3/65-1
Koosoleku toimumise koht: Kultuuriministeerium (väike saal) ja Microsoft Teams
Koosoleku kuupäev 30.10.2025
Algus kell 10.30, lõpp kell 13.00
Juhatas: Kärt Kallion
Protokollis: Olga Gnezdovski
Võtsid osa:
Nr
Nimi
Roll toetusmeetmes
Asutus
1
Kärt Kallion
Programmioperaator, töörühma esimees
KuM
Osales kohapeal
2
Helena Musthallik
Riiklik koordineerimisüksus
RTK
Osales MS Teamsi vahendusel
3
Kristi Lillemägi
Programmikomponendi operaator (komponent 1)
KuM
Osales kohapeal
4
Maria Aasma
Elluviija (komponent 1)
KuM
Osales kohapeal
5
Viola Läänerand-Moisto
Elluviija (komponent 1)
INSA
Osales kohapeal
6
Ülar Vaadumäe
Programmikomponendi operaator (komponent 2)
SoM
Osales kohapeal
7
Maarja Jõgioja
Elluviija (komponent 2)
SoM
Osales MS Teamsi vahendusel
8
Taavi Kreitsmann
Programmikomponendi operaator (komponent 3)
HTM
Osales MS Teamsi vahendusel
9
Marili Anso
Elluviija (komponent 3)
HARNO
Osales kohapeal
10
Minna Harjo
Programmikomponendi operaator (komponent 4)
SiM
Osales kohapeal
11
Evelyn Valtin
Elluviija (komponent 4)
KÜSK
Osales kohapeal
12
Olga Gnezdovski
Programmioperaator, asendusliige, protokollija
KuM
Osales kohapeal
Osalejate allkirjadega registreerimisleht on lisatud.
PÄEVAKORD:
1. Koosoleku avamine
2. Tegevuste, sh kulude hetkeseis ja tulevikuplaanid
3. Kinnitus e-toetuse kaudu esitatavate kulude juurde
4. Šveitsi partneri 2026. aasta tegevuskava heakskiitmine
5. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit
6. Juhtkomitee kohtumisest
7. Muud infopunktid ja küsimused
1. Koosoleku avamine
Töörühma esimees Kärt Kallion avas koosoleku ning andis ülevaate töörühma koosseisus toimunud muudatustest. Koosolekul osalejad tutvustasid ennast.
2. Tegevuste, sh kulude hetkeseis ja tulevikuplaanid
Komponentide esindajad andsid ülevaate tegevuste ja kulude hetkeseisust ning lähituleviku plaanidest.
Komponentide 1, 2 ja 4 esitlus
Komponendi 3 esitlus
Lisaks esitluses kajastatud infole toodi välja järgmine:
Komponent 1
INSA prognoosib, et 2025. aasta kinnitatud tegevuskava eelarve täitmine on aasta lõpuks järgmine:
• digimuutused – 64%
• vabatahtlikud – 110%
• nõustamisteenused – 68%
• kultuuriruum – 46%
INSA andis lühikese ülevaate hankedokumentide kooskõlastamise protsessist Šveitsi toetuste bürooga. Tehniline kirjeldus ja hindamiskriteeriumid tuleb tõlkida inglise keelde. Tõlkimisel on lubatud kasutada masintõlke programme. Šveitsi pool pöörab erilist tähelepanu sellele, et hindamiskriteeriumites oleks eelistatud kvaliteet, mitte hind. Tagasiside saamine oli kiirem kui maksimaalne ette nähtud 25 tööpäeva. INSA hinnangul ei ole kooskõlastamise protsess olnud ülemäära pikk ega keeruline, kuid vajalik on planeerida ajapuhver - soovitatav on arvestada vähemalt kolme nädalaga.
Olga Gnezdovski lisas, et ülevaatamiseks esitatud hangete puhul tuleb Šveitsi toetuste büroole esitada ka hindamisprotokollid või hindamise kokkuvõtted, millest selgub hindamise läbiviimise protsess ning põhjendus valitud pakkuja osas. Esitamise eesmärk on hanke ex-post kontroll ja see ei mõjuta hankelepingute sõlmimist.
RARA tegevustes ei ole sihtrühma kaasamine olnud lihtne. Seetõttu on plaanis tegevusformaadid üle vaadata ja vajadusel muuta (nt ühendada praktiliste tegevuste või teiste üritustega, kuna sihtrühm ei jõua kõikidel üritustel osaleda). INSA soovitas RARA-l nendega ühendust võtta, et jagada oma kogemusi sihtrühma kaasamisel.
Samuti otsitakse lahendusi, kuidas vältida mikromanageerimist, kuna on vaja korraldada väga palju üritusi erinevates raamatukogudes.
INSA avaldas soovi arutada fookusgruppide korraldamist. Seda oli planeeritud käsitleda viimase päevakorrapunkti raames, kuid aja nappuse tõttu ei jõutud arutelu läbi viia.
Komponent 4
Huvi Eesti-sisese õppereisi vastu oli suur. Esitati 70 avaldust, millest valiti välja 30 osalejat. Osalejate koosseis oli väga mitmekesine ning hõlmas erinevaid sektoreid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi, vabaühendusi ja ärisektorit. Õppereis kulges edukalt ning pakkus head võimalust võrgustumiseks ja parimate praktikate tutvustamiseks. Projekti raames on kokku kavandatud kolm Eesti-sisest õppereisi.
Komponent 3
HARNO tõi välja, et seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga pakub koolitusi ka Eesti Keele Instituut. Seetõttu jälgitakse Šveitsi toetusmeetme tegevuste planeerimisel, et koolitused ei dubleeriks üksteist.
Huvi nii mikrokraadide kui ka väiksemamahuliste koolituste vastu on olemas. Osalejad on leitud ning koolituskohad täituvad hästi.
Eri keele- ja kultuuritaustaga lapsevanematele suunatud koolituste pakkumisel tehakse tihedat koostööd Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu ja kohalike omavalitsustega. Seni toimunud koolitused on olnud väga hästi vastu võetud ning osalejad on avaldanud soovi sagedasemate kohtumiste järele.
Komponent 2
Partneritel on esinenud raskusi värbamistega, mis on mõningal määral aeglustanud tegevuste elluviimist.
ESTA sai koolitusloa, mis loob võimaluse pakkuda valdkonnas senisest enam koolitusi.
Ühtlasi vaadati üle, milliseid koolitusi pakuvad valdkonna töötajatele INSA, Töötukassa ja teised asutused, et vältida tegevuste dubleerimist.
Hankeplaanis sisalduva mainekampaania hanke puhul on hankedokumentide koostamisega plaanis alustada 2026. aasta teises pooles. Tegevuste elluviimine on kavandatud 2027. aastasse, et oleks võimalik näidata saavutatud positiivseid muudatusi.
Komponentide üleselt juhtis Kärt Kallion tähelepanu madalale eelarve täituvusele ja rõhutas, et Šveitsi poole jaoks on oluline näha reaalseid kulutusi, kuna see kinnitab tegevuste tegelikku elluviimist. Arutelus väljendati ootust, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal suureneb väljamaksete maht oluliselt.
3. Kinnitus e-toetuse kaudu esitatavate kulude juurde
Iga e-toetuse kaudu esitatava maksetaotluse juurde tuleb edaspidi lisada kinnitus (lisa 1).
Olga Gnezdovski tutvustas kinnituse vormi ja selle esitamise vajadust. Sellise kinnituse esitamise vajadus on tingitud asjaolust, et toetusmeetme hüvitistaotluse allkirjastab Kultuuriministeeriumi kantsler. Allkirjastamisega kinnitab kantsler hüvitistaotluse vormis esitatud punkte. Osa neist saab ta kinnitada toetudes toetusmeetme töörühma otsustele ja/või ametlikus andmekogus SFOS toodud infole. Samas on mitu punkti, mida ei kontrolli ei PO ega RKÜ, mistõttu on nende puhul vajalik PKOde, elluviijate või partnerite kinnitus.
Kinnituse allkirjastamise õigus sõltub asutuse sisekorrast, kuid eelduslikult on selleks isik, kellel on õigus esitada kulud e-toetusse. Projektide puhul, kus kulude esitajaks on Kultuuriministeerium, eraldi kinnitust esitama ei pea, kuna kantsler kinnitab need niikuinii hüvitistaotluse allkirjastamisel. Partnerite puhul tuleb partnerluslepingute sõnastus üle vaadata ning hinnata, kas eraldi kinnituse esitamine on vajalik või piisab lepingus sätestatud vastutusest.
4. Šveitsi partneri 2026. aasta tegevuskava heakskiitmine
Lisaks kirjalikult laekunud kommentaaridele tehti koosolekul järgmised tähelepanekud:
• Komponentide 1 ja 4 õppereisi eelistatud aeg on 20-24.04.2026.
• Komponenti 2 oleks vaja lisada seminar kliinilise sotsiaaltöö teemal.
Olga Gnezdovski edastab kõik kommentaarid Šveitsi partnerile. Tegevuskava heakskiitmine toimub hiljem kirjaliku menetluse teel.
5. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit
Helena Musthallik tutvustas augustis-septembris auditeeriva asutuse läbiviidud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi tulemusi. Üldhinnang oli positiivne, kuid auditeeriv asutus tegi kolm tähelepanekut:
1) Väheoluline tähelepanek: tulevikus uute sarnaste programmide planeerimisel ja läbiviimisel tuleb jälgida, et juhtimis- ja kontrollisüsteemid hõlmaksid kohe kõiki asjakohased nõudeid (nt partnerite valimine, toetusmeetme taotluse koostamine ja esitamine).
2) Oluline tähelepanek: RTK-l soovitati täiendada maksete kontroll-lehti, lisades viited Šveitsi–Eesti koostööprogrammi asjakohastele sätetele ning koostada täiendavalt kontrollküsimused.
3) Oluline tähelepanek: toetusmeetme lepingus sätestatud tingimused on vastuolus raamkokkuleppe ja Šveitsi regulatsiooniga. Regulatsiooni kohaselt ei ole programmioperaatoril hääleõigust. Toetusmeetmete lepingu järgi on aga hääleõigusega juhtkomitee liikmeteks määratud ka programmioperaator. Šveitsi toetuste büroo saatis auditeerivale asutusele kirja, milles teavitab, et regulatsiooni ei ole plaanis selles osas muuta.
6. Juhtkomitee kohtumisest
Olga Gnezdovski tutvustas 11. novembril toimuva juhtkomitee kohtumise päevakava ja korraldust. Kohtumisel tuleb mh anda ülevaade toetusmeetme riskidest. Põhjalikum toetusmeetme riskide ülevaatamine toimub aastaaruande koostamise raames. Novembrikuisel juhtkomitee kohtumisel toome välja, et hetkeseisuga on peamised riskid seotud toetusmeetme ajakava ja hankemenetlustega.
7. Muud infopunktid ja küsimused
Olga Gnezdovski tutvustas ideed toetusmeetme pikendamiseks. Hetkeseisuga on näha, et toetusmeetme juhtimiskuludest jääb raha üle, mida võiks kasutada riikliku koordineerimisüksuse kohustuste katmiseks – see oli peamine põhjus, miks rakendamisperiood algselt maksimaalsest võimalikust lühemaks määrati. Komponente saaks aga pikendada ainult nendele eraldatud eelarve raames. Kuna koosoleku aeg sai otsa, jätkatakse teema arutelu eraldi.
Koosoleku juhataja Protokollija
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kärt Kallion Olga Gnezdovski
Välisvahendite juht Eesti-Šveitsi koostööprogrammi koordinaator
Lisad:
1. Kinnitus e-toetuse kaudu esitatavate kulude juurde
2. Osalejate allkirjadega registreerimisleht