From: Enterprise NeT
Sent: Friday, January 23, 2026 9:48 AM
To: Merike Võsotskaja - SOM
Subject: Re: toimetulekutoetuse 2026 aasta parandused
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Kahjuks või õnneks ei ole asjad mustvalged.
seda mis kuukohta see käib, tean ma kuldkliendina juba ammu
> Kui inimene taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta
> jooksul, tuleb esitada kontoväljavõtted, mis lisaks sissetulekutele
> >kajastavad ka väljaminekuid, et selgitada välja sissetulekud, rahalised
> vahendid ja võimalik täiendav abivajadus. Praktikas tähendab see
> >pangaväljavõtte põhjal üldpildi vaatamist, mitte iga asja tõendamist.
> Toetuse määramisel ja maksmisel tuleb aga hinnata inimest terviklikult,
> >seega hinnatakse ka muu abi vajadust (teenused või täiendavad toetused),
> et Teie üldine toimetulek paraneks.
vastan allapoole. kui ma olen esitanud eelmisel kolmel kuul juba need
väljavõtted, MILLELT on ju näha ka väljaminekud, siis miks neid uuesti
esitada? sotstöötaja prindib kasvõi kõik kolm välja, paneb ritta ja näeb ju
kõike niigi. Kuidas minu toimetulek paraneks. ainuüksi sellega, kui ma saan
lõpuks omale eestis neti- ehk eesti saab esimese netiühenduse. see on aega
võtnud tänaseks pea 30 aastat. nagu allpool kirjutasin siis olen teinud
taotlusi minimaalsegi osa saamiseks - seda ei ole rahuldatud. järelikult
toimetulek ei paranegi.
>põhimõtte, mille kohaselt lasub esmane vastutus sotsiaalsete riskidega
>toimetuleku osas inimesel endal. See tähendab, et esmajärjekorras >peab
>enda inimväärse äraelamise kindlustama inimene ise ning avalik võim toetab
>inimest siis, kui ta enam iseseisvalt ega ka perekonna abiga >toime ei
>tule.
tulemegi tagasi telekommunikatsiooni turu juurde. kui riik ISE müüb vajaliku
taristu erafirmadele, kes otsesõnu lähtuvad ärihuvist ja ütlevad et "meie"
sulle netti ei anna, siis ei ole ju võimalik isikul endal elujärge
kindlustada või seda parandada. järelikult peab siin riik nüüd tegema
omaenda vigade parandust ja andmagi inimesele selle, mis tal vaja on. telia
eelmise aasta käive oli 480 miljonit. kui aga küsida, kas äkki paneks neti
ära - siis vastavad, et isegi 300 eurot on kindel ei. kuidas me olukorda
siis parandame? kas TT taotleja peaks teliale veel omast taskust maksma 300
euri, ja olema siis ise kaks kuud näljas , 200 eurost iga kuu 150 eurot.
kahtlaselt absurdne olukord!
> Omavalitsus võib jätta toetuse määramata või vähendada toetust, kui
> töövõimeline tööealine inimene ei tööta ega ole Töötukassas töötuna
> >arvele võetud. Oluline on sõna võib, see on kaalutlusotsus. Otsust tehes
> peab omavalitsus arvestama inimese olukorda ja vajadusi ning >hindama, kas
> lisaks rahalisele toetusele on vaja ka muud sotsiaalabi.
Ei ole asi nii lihtne. üks lause sotskindlustusseaduses ütleb et töötamine
või töötuks olemine ei ole määrav, teine annab võimaluse mitte määrata.
ametnik ütleb otsesõnu, et ega nemad ei hakka "kliendi"
töötamisega tegelema. st kui arvel ollakse, siis ei teki toetuse määramisega
küsimusi. arvel mitte olek võib anda põhjenduse toetusest keeldumiseks -
põhjusel , et isik ei ole ise midagi parandamiseks teinud. TT saamine tuleb
lahti siduda töötuna arveloleku nõudest.
MIKS - meie päikesevalitsus on teinud kõik selleks, et hinnad oleks kõrged,
tootmine kallis jne. tööandja ei võta töötajat sellepärast et pakkuda
meelelahutust ja sooja tuba, vaid ikka eesmärgi täitmiseks.
tänases olukorras on töötamine juba pigem erand. eriti kehtib see
nendele,kes on heitunud ja vajavad tõsist ümberõpet. uusi trikke aga vanale
koerale ei õpeta. teisalt on globaalsed muutused, üle võtab ka tehisaru.
kasvõi lihtne näide - iseteeninduskassad.
> Toimetulekutoetus on ajutine abimeede ning selle eesmärk on tagada
> minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri
> kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule,
> riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele
> esmavajaduste rahuldamiseks.
kui kuldklient on seda taotlenud vahelduva eduga üle 20 ne aasta, siis see
ei ole ju enam ajutine. mõiste ajutine tuleks lõpuks paika panna.
teiseks ei ole selgitatud milles seisnevad minimaalsed vahendid
esmavajaduste rahuldamiseks. näiteks viljandi vallavalitsus ei pidanud
interneti ruuterit (250 eurot) esmavajaduseks, kuigi te olete välja toonud
et ka teenused on esmavajadus. paraku see aga määruses ei kajastu.
tegelikult ei kajastu seal ka toit jms. tänases olukorras peaks seal olema
sees ka internetiteenus, kui esmavajadus! muuseas VVV ei rahuldanud ka toidu
kompenseerimist, mis siis et tegemist on ju toiduna esmavajaduse mõistes.
Võiksite neilt küsida, et milles on asi nemad arvavad, et 200 eurot kuus
(eelmine aasta) ongi täiesti piisav kõigeks!
seega tuleks sinna kirjutada, et vot telefoni, neti, jms teenused kuuluvad
ka edaspidi esmavajaduste hulka ja on kompenseeritavad riigieelarvelistest
vahenditest. kasvõi paarsada eurot poolaasta. see välistab sotsaaltöötaja
või vallavalitsuse omaloomingu - tahan ei anna, tahan annan.
> Kui taotleja soovib, et arvesse võetaks eluasemekulud, lisatakse
> taotlusele dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust
> (esmapöördumisel ja muutumisel) ning jooksval kuul tasumisele kuuluvaid
> eluasemekulusid.
kusjuures siin on väike täpsustus, kas eluasemekulud maksab riik, või vald?
st 220 on riiklik meede, kuid lisatavad kulud kelle oma?
(avalduse esitamisel)