Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Virge Grant

Tervise Paradiis OÜ

[email protected]

Teie 06.01.2026 Meie 26.01.2026 nr 2.2-9/26/50-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse näotuvastuse teel tööaja registreerimise

kohta. Kirjeldate, et kasutatav seade ei kogu ega talleta biomeetrilisi andmeid, vaid genereerib

näost juhuslike punktide põhjal tekstirea, millest ei ole võimalik töötaja nägu taastada. Seetõttu

leiate, et seadmes ei ole hoiustatud ka biomeetrilisi andmeid ja „näoandmete“ lekkimisoht puudub.

Küsite, kas sellise töötlemise puhul on vajalik töötajatelt võtta luba biomeetriliste andmete

töötlemiseks.

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku

hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu annan Teile üldised selgitused

esitatud teabe põhjal.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, kogumine, säilitamine jne) peab

lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Olukorras,

kus tegemist on eriliigiliste isikuandmete (sh biomeetriliste andmete) töötlemisega, peab lisaks

artiklile 6 esinema ka üks artiklis 9 sätestatud eranditest ning muul juhul on eriliigiliste andmete

töötlemine keelatud.

Teie kirjeldatud lahenduse keskmes on küsimus, kas tööaja arvestamiseks kasutatav

näotuvastussüsteem töötleb biomeetrilisi andmeid ning kas selliseks töötlemiseks on vaja

töötajatelt eriliiki andmete töötlemise erandit (nt nõusolekut).

IKÜM defineerib biomeetriliste andmetena konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavaid

isikuandmeid isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad

konkreetset füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist,

näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed (art 4 punkt 13). Seega on andmed IKÜM-i mõistes

biomeetrilised ainult siis, kui need:

1) seostuvad kellegi füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike omadustega (nt viis, kuidas

keegi kirjutab, kõndimis- või liikumisviis, inimese hääl, sõrmejäljed, silmaiirise muster,

nägu või näo mõõtmed ja proportsioonid, veenimuster jm),

2) on saadud konkreetse tehnilise töötlemise abil (nt spetsiaalse tarkvaraga kõne helisalvestise

analüüsist tuvastatakse selliseid inimese omadusi nagu toon, kõrgus, aktsent ja

intonatsioon) ja

3) võimaldavad andmesubjekti ainulaadset tuvastamist.2

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679. 2 Loe lähemalt: 1) Artikkel 29 andmekaitse töörühma (WP29) arvamus 3/2012 biomeetriliste tehnoloogiate arengu

kohta (WP193). Vastu võetud 27.04.2012 (edaspidi: WP29 biomeetria arvamus 2012). Lk 3-4, punkt 2.; 2) Euroopa

2 (3)

Esimese ja teise tingimuse puhul eeldab toorandmete, s.o inimese füüsiliste, füsioloogiliste ja

käitumuslike omaduste töötlemine nende mõõtmist. Seejuures ei ole määrav, milliste konkreetsete

tehniliste võtetega need omadused tuletatakse.

Kolmanda tingimuse osas on oluline rõhutada, et inimesest tehtud video- või fotosalvestist ei saa

pelgalt selle olemasolu tõttu lugeda IKÜM-i art 9 tähenduses automaatselt biomeetrilisteks

andmeteks. Biomeetriliseks muutub selline salvestis (või sellest saadud näopilt) üksnes siis, kui

seda töödeldakse spetsiaalselt tehniliste vahenditega selleks, et füüsilist isikut tuvastada.3

Asjaolu, et seade “salvestab näo suvalistest punktidest saadud tekstirea” ehk räsi väärtused ega

võimalda nägu tagasi “rekonstrueerida”, ei muuda töödeldavate andmete õiguslikku olemust.

Biomeetrilisi andmeid saab talletada ja töödelda eri esitlusvormides. Teie kirjeldatud

näotuvastusprotsessi kulgemisest nähtub, et biomeetriliste andmete – antud juhul näo –

toorvormist põhielementide eraldamise teel loob ja talletab süsteem unikaalse räsi väärtusena

biomeetrilise malli, mille abil võrreldakse igakordsel registreerimisel, kas inimese biomeetriline

mall on süsteemis kasutus- või ligipääsuõigusega seotud. Seega töötleb süsteem nii biomeetrilisi

toorandmeid kui neist loodud unikaalset biomeetrilist malli.

Andmekaitse töörühma4 selgituste kohaselt ongi biomeetriline mall töötlemata näoandmetest (nt

näomõõtmised kujutiselt) välja võetud põhiomaduste esitus, mille loomine peaks olema

ühesuunaline – mallist ei tohiks olla võimalik toorandmeid taastada. See, et malli alusel ei saa nägu

tagasi luua, ei muuda malli mitte-biomeetriliseks. Vastupidi, malle kasutataksegi tuvastamiseks,

võrreldes uut mõõtmist varem salvestatud malliga.5

Järelikult töötleb Teie kirjeldatud lahendus biomeetrilisi isikuandmeid ka siis, kui talletatakse

üksnes näost tuletatud „tekstirida“ ehk mall. Ning kuna eesmärk on töötaja kordumatu tuvastamine

tööaja registreerimiseks, kuulub töötlemine IKÜM artikli 9 kohaldamisalasse.

Kuna biomeetriline andmetöötlus ei ole lubatud lepingu täitmise eesmärgil ning kehtiv seadus ei

anna tööandjale õigust töödelda töötaja biomeetrilisi andmeid tööaja arvestuseks või

ligipääsukontrolliks, saab selline töötlemine toimuda ainult töötaja nõusolekul. Nõusolek peab

olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning selle olemasolu tõendamise kohustus

lasub tööandjal. Enne nõusoleku andmist tuleb töötajat teavitada õigusest nõusolek igal ajal tagasi

võtta.6

Juhin tähelepanu, et töösuhetes on üldiselt nõusoleku alusele tuginemine problemaatiline poolte

vahel valitseva võimude tasakaalutuse tõttu, kuna töötaja on alluvussuhtes. Seetõttu peab tööandja

eriliigiliste isikuandmete töötlemisel olema eriti hoolikas ning tagama, et biomeetriliste andmete

kasutamine oleks tegelikult vabatahtlik. Töötajal peab olema reaalne võimalus otsustada, kas ta

soovib kasutada tööaja arvestuseks biomeetrilist tuvastust, ning alati peab olema olemas

alternatiivne, mitte-biomeetriline tööaja registreerimise viis (nt kiipkaart, PIN-kood või muu

elektrooniline võti).7 Kui alternatiiv puudub või seda ei ole võimalik töötajal tegelikult kasutada,

ei saa nõusolekut pidada vabatahtlikuks. Samuti peab töötajal olema võimalus igal ajal loobuda

biomeetrilise tuvastuse kasutamisest.

Nõusoleku tingimustest põhjalikumalt saab lugeda siit Nõusolek | Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Versioon 2.0 Vastu võetud

29.01.2020 (edaspidi: EAKN videovalve suunised 2019). Lk 18, p-d 74-77. 3 IKÜM põhjenduspunkt 51. 4 Artikkel 29 andmekaitse töörühm on enne IKÜMi jõustumist kohaldatud andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) kohaselt

Euroopa Liidu liikmesriikidele eksperdinõuannete andmise nõuandev organ, mida asendab alates 25.05.2018 Euroopa

Andmekaitsenõukogu. 5 1) WP29 biomeetria arvamus 2012, lk 3-6, punkt 2.; 2) EAKN videovalve suunised 2019, lk 19, p 82. 6 IKÜM art 4 punkt 11, artikkel 7 ja põhjenduspunkt 32. 7 1) WP29 biomeetria arvamus 2012, lk 10-12, p 3.1.1; 2) EAKN videovalve suunised 2019, lk 20, p 86.

3 (3)

Lisaks nõuab näotuvastuse kasutuselevõtt sellega kaasneva mõju hindamist töötajate isikuandmete

kaitsele. Andmekaitsealane mõjuhinnang on kohustuslik olukordades, kus andmetöötlusega

kaasneb tõenäoliselt suur oht inimeste õigustele ja vabadustele (IKÜM art 35). Andmekaitse

töörühma suuniste kohaselt on mõju hindamine tavaliselt nõutud siis, kui täidetud on mitmed suure

ohu kriteeriumid. Näotuvastusega tööajaarvestus vastab neist vähemalt järgmistele: (1) töötajad

kuuluvad haavatavate andmesubjektide hulka tulenevalt tööandja ja töötaja ebavõrdsest

võimusuhtest; (2) andmetöötluseks kasutatakse uuenduslikku tehnoloogiat (näitena tuuakse välja

näotuvastus autentimiseks); (3) sõltuvalt asjaoludest võib esineda ka süstemaatilise jälgimise

elemente.8

Seega tuleb enne biomeetrilise töötlemise alustamist tööandjal koostada IKÜM artikli 35 kohane

andmekaitsealane mõjuhinnang. Seda tuleb teha ka juhul, kui töötlemise õiguslikuks aluseks on

töötaja nõusolek.

Mõjuhinnangust täpsemalt saab lugeda AKI kodulehe rubriigist Mõjuhinnang | Andmekaitse

Inspektsioon.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jekaterina Aader

jurist

peadirektori volitusel

8 1) Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja

selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele

(EL) 2016/679 (WP 248 rev. 01). Saadaval eestikeelne versioon. Vastu võetud 4. aprillil 2017. Viimati muudetud ja

muudatused vastu võetud 4. oktoobril 2017. Lk 11-12, kriteeriumid 3, 7-8; 2) IKÜM põhjenduspunktid