| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-6.3/1682 |
| Registreeritud | 15.07.2019 |
| Sünkroonitud | 27.01.2026 |
| Liik | Ettekirjutus |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-6 Ohutusjärelevalve ettekirjutused |
| Toimik | 7.2-6.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Alari Pagi (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ETTEKIRJUTUS Tartu
15.07.2019 nr 7.2-6.3/1682
26.06.2019. a toimunud tuleohutusülevaatusel Kesk-Eesti Ärikeskuse AS hoones ja
territooriumil aadressiga Aia 1, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, tuvastati
tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-
5.3/1953-2.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Gennadi Apevalov,
võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud
tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,
otsustas:
Anda käesoleva haldusakti adressaadile – Kesk-Eesti Ärikeskus AS (registrikood 10565217),
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Aia tn 1, 48306 – järgmised ettekirjutused, mis
tuleb täita määratud tähtajaks:
1. Moodustada evakuatsioonitrepikodadest omaette tuletõkkesektsioonid otsepääsuga
välja, millega tagatakse iga korruse tasandilt kahe nõuetekohase evakuatsioonipääsu
olemasolu ning ohu korral inimestel on võimalik ehitisest ohutult evakueeruda.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et evakuatsioonitrepikojad ei ole eraldatud korrustest
tuletõkkeseinte ega tuletõkkeustega, mille tõttu hoone korrustelt puuduvad ohutud
evakuatsioonipääsud, korrustest ei moodustu nõuetekohaseid tuletõkkesektsioone ning
keldrikorrus ja kolm maapealset korrust kuuluvad ühte tuletõkkesektsiooni. Tagumine
trepikoda ei ole kasutuses, sellest puudub otsepääs välja ning vahemademel asub
ventilatsiooniagregaat koos trepikoja seintest läbiva ventilatsioonitoruga. II ja IV korruse teise
evakuatsioonipääsu lahendamiseks ainsaks võimaluseks on tagumise trepikoja korda tegemine.
Päästeasutuse poolt 29.01.2002. a kooskõlastatud ehitusprojekti (Reissiin OÜ töö nr 24/01/07T)
kohaselt hoonesse ei olnud ettenähtud lahtiseid ühendustreppe, vaid tuletõkkesektsioonina
rajatavad evakuatsioonitrepikojad.
Hoone igalt evakuatsioonialalt peab olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud
evakuatsioonipääsuni.
Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2, § 41 lg 2 vastavalt §
12 lg 6 p 1 ja 2.
2 (6)
Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4
sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.
Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes
nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud
tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 41 lg 2 järgi evakuatsiooni tagamiseks peab hoones
olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende
liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid
väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg
peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei
või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 12 lg 6 p 1 ja 2 järgi evakuatsioonitee ja
evakuatsioonitrepikoda eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks.
Täitmise tähtaeg: 01.12.2020. Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta,
rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit –
sunniraha 500 (viissada) eurot.
2. Mööblikaupluse ja toidukaupluse Aia tänava poolsed evakuatsioonipääsud (ladude
tõsteväravatesse integreeritud uksed)) varustada evakuatsioonisulustega, et uksed oleksid
evakuatsioonikorral alati kõikidele kasutajatele hõlpsasti avatavad.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et mööblikaupluse ja toidukaupluse
evakuatsioonitagavarapääsudeks on kaupluste ladude tõsteväravatesse integreeritud
lukustatavad uksed, millel evakuatsioonisulused puuduvad.
Evakuatsiooniukse suluste valikul arvestatakse hoone või ruumi kasutusotstarbega, hoone või
ruumi kasutajate arvuga ning nende teadmistega hoonest ja evakuatsiooniteedest. Võtmeta
avatavaid suluseid, nagu väändenupud, võib kasutada vaid sellise hoone ja ruumi
evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud kuni 30 inimese evakuatsiooniks, kes on hoonega
tuttavad.
Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2 vastavalt § 49 lg 1.
Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4
sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.
Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes
nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud
tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
3 (6)
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 49 lg 1 järgi evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv
uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning
mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kui evakueeruvate inimeste arv
nõuab paarisukse mõlema ukselehe kasutust, varustatakse mõlemad ukselehed
evakuatsioonisulustega. Evakuatsioonisuluste valikul lähtutakse asjakohasest normist,
juhendist või standardist.
Täitmise tähtaeg: 01.12.2019. Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta, rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300 (kolmsada) eurot. 3. Eemaldada ruumide lagedelt tuleohtlikud vahtplastplaadid ning tagada lagede pinnakatte tuletundlikkuseks vähemalt B-s1,d0.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et uue hooneosa ruumide ning vana hooneosa keldris asuva
kaupluse ruumi lagede kattematerjalina on kasutatud vahtplastplaate, mis kuulub kergesti
süttiva, suurel määral suitsu ning põlevaid tilku eralduva materjali hulka.
Kaubandus- ja teenindusruumide, mille pindala on suurem kui 300 m2, seinte ja lagede
viimistluseks ja katteks võib kasutada tuletundlikku materjali, mis põlemisel suitsu eraldab eriti
vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine. Päästeasutuse poolt 29.01.2002. a
kooskõlastatud ehitusprojekti (Reissiin OÜ töö nr 24/01/07T) kohaselt seinte ja lagede
pinnakihi klassiks pidi olema V1, mis ei sütti üldse või süttib väga halvast.
Alus: Tuleohutuse seadus § 5 lg 3; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2 ja § 45 lg 2 p 2.
Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 järgi ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku
takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4
sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.
Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes
nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud
tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 45 lg 2 p 2 järgi evakuatsioonitee seina-, lae- ja
põrandakatted ei tohi evakuatsiooni korral kasutajate turvalisust ohustada.
Täitmise tähtaeg: 01.12.2020.
Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta,
rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit –
sunniraha 500 (viissada) eurot.
4. Eraldada hoone elektrikilbiruum I korruse koridorist tuletõkkeuksega, et võimaliku
tulekahju korral oleks tagatud ohutu evakuatsioon.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et hoone I korrusel asuv elektri peakilbiruum ei ole eraldatud
koridoris tuletõkkeuksega, mille tõttu kilbiruumist ei moodustu omaette tuletõkkesektsiooni.
Peakaitsme nimivool on üle 100 ampri.
4 (6)
Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate
evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid
asjaolusid.
Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2, § 41 lg 2 vastavalt §
12 lg 6 p 15.
Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi isik on kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4
sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.
Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes
nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud
tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 41 lg 2 järgi evakuatsiooni tagamiseks peab hoones
olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende
liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid
väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg
peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei
või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 12 lg 6 p 1 ja 2 järgi hoone elektrikilbid või ruumid,
kus asuvad elektrikilbid, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse
rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid eraldatakse omaette
tuletõkkesektsiooniks.
Täitmise tähtaeg: 01.12.2019. Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta,
rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit –
sunniraha 300 (kolmsada) eurot.
5. Eemaldada elektrikilbiruumist sinna ladustatud põlevmaterjal.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et elektrikilbiruumis hoitakse märkimisväärses koguses
erinevat põlevmaterjali (töölaud, vanad elektriseadmed jms.).
Alus: Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded” § 6 lg 1.
Siseministri 02.09.2010. a määruse nr 44 § 6 lg 1 järgi põlevmaterjali ei ladustata elektrijaotla
või elektrijaotlapunkti see, selle all, peal või selle vastas.
Täitmise tähtaeg: 01.09.2019.
Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta,
rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit –
sunniraha 100 (ükssada) eurot.
5 (6)
6. Toidukaupluse laos asuv küttesüsteem viia vastavusse tuleohutusnõuetega, kütteseade
paigaldada omaette tuletõkkesektsioonina rajatud ruumi ning põlemisjääkide
ärajuhtimiseks paigaldada nõuetekohane korsten. Kõik avad ja kommunikatsioonide
läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonides peavad olema kaitstud tuletõkkepaigaldistega või
tulekindlalt tihendatud.
Selgitus: Paikvaatlusega tuvastati, et toidukaupluse laoruumis asub maagaasil töötav
kütteseade (õhksoojusseade), millega on ühendatud kolme korruse sooja õhu
ventilatsioonitorustik. Kütteseadmel on ühekordse seinaga metallkorsten, pööninguosas
korsten on isoleeritud fooliumkattega villaga.
Katlaruum, kus gaasikütteseadmete koguvõimsus on rohkem kui 35 kilovatti peab olema
eraldatud omaette tuletõkkesektsiooniks. Päästeasutuse poolt 29.01.2002. a kooskõlastatud
ehitusprojekti (Reissiin OÜ töö nr 24/01/07T) kohaselt hoone kütteks on märgitud kaugkütte.
Alus Tuleohutuse seadus § 8 lg 1 ja 4; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2, § 41 lg 2 vastavalt §
12 lg 6 p 6.
Tuleohutuse seaduse § 8 lg 1 järgi küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda
tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes
ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju
tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.
Tuleohutuse seaduse § 8 lg 4 järgi kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut
küttesüsteemi.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4
sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.
Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes
nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud
tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 41 lg 2 järgi evakuatsiooni tagamiseks peab hoones
olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende
liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid
väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg
peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei
või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 12 lg 6 p 6 järgi katlaruum, kus gaasikütteseadmete
koguvõimsus on rohkem kui 35 kilovatti ning vedel- või tahkekütteseadmete koguvõimsus on
rohkem kui 25 kilovatti eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks.
Täitmise tähtaeg: 01.12.2020. Koos ettekirjutusega kaasneb sunnirahahoiatus: kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta,
rakendab haldusorgan Tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit –
sunniraha 300 (kolmsada) eurot.
6 (6)
Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda ühele
järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB panga arvelduskontole nr
EE891010220034796011, Swedbank panga arvelduskontole nr EE932200221023778606 või
Luminor Bank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198, maksekorraldusel on
viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “Kesk-Eesti Ärikeskus AS 15.07.2019 ettekirjutus
nr 7.2-6.3/1682.“
Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse
asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku
tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt
kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt.
Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud
tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124
Tallinn,) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,
[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse
esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Lõuna
päästekeskus, Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud
dokumendina e-posti aadressile [email protected].
(allkirjastatud digitaalselt)
Gennadi Apevalov
ohutusjärelevalve büroo peainspektor
Lõuna päästekeskus
+372 733 7336
Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt: Kesk-Eesti Ärikeskus AS, [email protected].
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Teavitus | 26.01.2026 | 1 | 7.2-2.2/598-1 | Väljaminev kiri | paa | Kesk-Eesti Ärikeskus AS |
| teavitus | 04.02.2021 | 1818 | 7.2-2.2/853-1 | Väljaminev kiri | paa | Kesk-Eesti Ärikeskus AS |
| Taotlus ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks | 28.01.2021 | 1825 | 7.2-2.2/645-1 | Sissetulev kiri | paa | Kesk-Eesti Ärikeskus AS |
| Taotlus ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks | 04.01.2021 | 1849 | 7.2-2.2/23-1 | Sissetulev kiri | paa | Kesk-Eesti Ärikeskus AS |
| Ettekirjutuse täitmine | 28.08.2019 | 2344 | 7.2-2.2/10395-1 | Sissetulev kiri | paa | AS Kesk-Eesti Ärikeskus |