Ettepanek riigivara seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 06.01.2026 nr 1-5/26/50

Meie 26.01.2026 nr 1.2-3/26/868-2

Ettepanek riigivara seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele

Transpordiameti haldusosakonnal on ettepanekuid lahendatava probleemi nr 3: Bürokraatia

vähendamisega seotud muudatuste juurde. Lahendamaks olukorda, kus otsustusprotsessid ja

menetlused on põhjendamatult keerukad, dubleerivad, aja- või ressursimahukad ning ei kasuta

ajakohaseid lahendusi.

1. Lihtsustama peaks riigivara kasutamiseks andmise korda, juhul kui asi antakse kasutada kuid

jääb samal ajal ka riigi kasutusse.

1.1 Sellisteks juhtudes on olukorrad, kus riigil on kinnisvara, millel asub riigivõimu teostamiseks

vajalik ehitis aga selle saab samal ajal anda kasutusse. Transpordiametil volitatud asutusena on

vallata tuletornid, mis on vajalikud navigatsioonimärkidena ning Transpordiameti kohustus on

seista nende säilimise ja korrashoiu eest. Samal ajal on suur avalik huvi nende külastamise

vastu ning 15 tuletorni on külastajatele avatud. Kõnealusel juhul ei anta tuletorni kasutusse ära

vaid Transpordiamet ja Riigilaevastik jäävad koos kasutusse saajaga ühiselt tuletorni

kasutama. Tänaste reeglite järgi saab Transpordiamet teatud juhtudel anda ise tuletorni

kasutusse (RVS § 19 lg 4) ja teise võimalusena tuleb kaasata ministeerium ja osadel juhtudel

annab nõusoleku ka veel Vabariigi Valitsus (RVS § 19 lg 2). Näiteks Kõpu tuletorni

kasutamiseks andmine külastamise eesmärgil tuleb tänase korra kohaselt küsida nõusolekut

vabariigi valitsuselt, kuna kõik RVS § 18`1 lg 2 punktides 1 - 3 tingimused on ületatud. Samas

Ristna tuletorni kasutamiseks andmiseks piisab Transpordiameti otsusest. Transpordiamet on

arvamusel, et võiks saada pädevuse igal juhul ise otsustada tuletornide kasutusse andmise, sest

olukord on ju tegelikkuses igal juhul sama. Juhul, kui ikkagi leitakse, et selliste asjade

otsustamist ei saa jätta ainult Transpordiametile, siis võiks ikkagi tõsiselt kaaluda Vabariigi

Valitsuse nõusoleku vajadusest loobumist, kui vara antakse kasutusse avalikul otstarbel.

1.2 Teiseks kitsaskohaks tuletornide kasutusse andmise juures on kasutustasu hindamine.

Transpordiametile esitatakse igal aastal tuletornide külastatavuse aruanded ning varem

sõlmitud lepingute puhul on kasutaja maksnud kasutustasu 10% piletimüügi tulust. Mis on

olnud mõistlik tasu, arvestades, et kogu tuletorni heakorra ja külastajate jaoks vajalikud

parandused korraldab kasutaja ja Transpordiamet tagab selle kaudu tuletornide heakorra.

Riigivaraseaduse kohaselt tuleks aga kasutustasu leidmiseks tellida hindamine, mis omakorda

võib maksta rohkem kui aasta või kahe kasutustasu. Transpordiameti arvates võiks

2 (2)

Transpordiamet oma kogemuse ja olemasoleva informatsiooni põhjal määrata hinnata ise

kasutustasu suuruse.

2. Riigivara seaduses on seatud toimingutele mitmeid rahalisi piiranguid, nt eeldatav kasutustasu

koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas; üle antakse vallasasi, mille harilik

väärtus on alla 30 000 euro. Arvestades viimastel aastatel toimunud hüppelist hinnatõusu tuleks

need kaasajastada, mis muudaks lihtsamaks väiksemate toimingute tegemise. Muudatus aitab

kokku hoida tööaega ja vähendada halduskoormust nii avalikus sektoris kui erasektoris, sest

piirsumma ületamine viib menetluse järgmisele tasemele, kus siis tuleb ametiasutusel kaasata

ministeerium ning menetlemise aeg pikeneb oluliselt. Nende piiride muutmine aitab ka kaasa

eelnevas ja järgnevas punktis kirjeldatud olukordade lahendamisele.

3. Riigivara üleandmine valitsejate vahel ja valitsemisala piires. Asutuse kasutuses oleva

vallasvara võiks saada teisele asutusele olenemata üle anda ilma ministeeriumit kaasamata

olenemata sellest, kas see toimub valitsemisala piires või mitte ja olenemata selle väärtusest.

Näitlik olukord Transpordiamet tellis uuringu, mille käigus omandas uuringu tegemiseks

loodud seadmed ning peale uuringu lõppu saaks neinde kasutamisest enim kasu Politsei- ja

Piirivalveamet. Mõistlik oleks, kui ametiasutused saaksid need omavahel üle anda olenemata

asja väärtusest, mis on piiratud 30 000 euroga (RVS § 12 lg 6). Olukorda aitaks leevendada ka

piirmäärade tõstmine.

Lisaks on maade osakonnal alljärgnev ettepanek riigivara võõrandamise osas:

4. Transpordiametil tuleb ette olukordi, kus teed teenindav maa on suurem kui vajalik, seda kas

piiride kokku viimise tõttu või muul põhjusel. Piirinaaber (eraisik või KOV) aga on huvitatud

teemaa jaoks mittevajaliku maa omandamisest, nt on seal kas juurdepääs kinnistule või muul

põhjusel. Neid olukordi ei ole massiliselt, kuid on regulaarselt. See tähendaks, et vajalik oleks

regulatsioon, mille kohaselt oleks võimalik riigile mittevajaliku maa jagamine lihtsustatud

viisil, st mõõdistada üksnes väljamõõdetav maatükk. Samuti lihtsustatud korras kõnealuse ala

väärtuse määramine ja piirinaabrile otsustuskorras võõrandamine.

Sisendi andsid haldusosakonna haldur Andres Unn, [email protected] ja maade

osakonna juhtivekspert Karel Kask [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

Monika Pihlak

5275120, [email protected]