Viljandi vallas Vardja külas Laidu tee jalg- jajalgrattatee põhiprojekt

Saatja: Tea Tõnts <[email protected]>

Saadetud: 03.11.2023 10:45

Adressaat: Herkki Rõõm <[email protected]>; Maanteeameti klienditugi

<[email protected]>

Teema: RE: Viljandi vallas Vardja külas Laidu tee jalg- jajalgrattatee põhiprojekt

Manused: image006.png; image008.png; image009.png; image010.png; image011.jpg;

image012.jpg; image001.png

Tere, Projekti on täiendatud vastavalt märkustele, Projektdokumentatsiooni link endiselt: https://www.dropbox.com/scl/fo/xsgtap5ren4mwbeofudyp/h?rlkey=89b6ljfo3hcq1ihpxibwk8lcs&dl=0 Kommenteerin sinise värviga märkusi allpool. Tervitustega, Tea Tõnts Juhatuse liige

TL ja VK insener

VILprojekt OÜ Mob. 51 088 28 www.vilprojekt.ee Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; kutsetunnistus 163408

• Tee ehitusprojekti koostamine • Projekteerimise juhtimine

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8; kutsetunnistus 189986 • Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine

From: Herkki Rõõm <[email protected]> Sent: Tuesday, September 12, 2023 10:12 AM To: Tea Tõnts <[email protected]> Subject: Viljandi vallas Vardja külas Laidu tee jalg- jajalgrattatee põhiprojekt

Tere,

Olete esitanud kooskõlastamiseks töö nr VP22002 „Riigitee nr 49 ja Mustriku tee vahelise

valgustamata jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“

Projekti osas on meil järgmised märkused ja tähelepanekud:

1. PK 2+60 piirde algus viia raadiusega mahasõidule ja lõpetada 4 m mahaviiguga või

kasutada piirde alguses P3 klassi terminali T.Tõnts- märkus sisse viidud.

2. Piirde lõpus näidatud tingmärk ei ole terminal vaid 12 m mahaviik. T.Tõnts- märkus sisse

viidud.

3. Piirdele panna tähispostid, vastavalt riigiteede liikluskorralduse juhendi nõuetele.

T.Tõnts- märkus sisse viidud.

4. Pk 9+60 KLT ristumisel Sammuli teega ja pk 15+80 ristumisel Sammuli-Jõngu teega,

lisada mõlemale poole märgid 435. Kattele võiks märgistada 974+975 T.Tõnts- märkus

sisse viidud. Lisatud 434+445 (kas 445 on üleliigne?)

5. Soovitav oleks ca iga 500 m tagant ette näha väike laiendus koos pingiga (prügikastiga)

kus oleks vanematel liikujatel võimalik puhata. T.Tõnts- märkus sisse viidud. Pingid koos

asfaltkattega alustega projekteeritud nelja kohta (kohad määratud koostöös Tellijaga

objektil) – pk 0+60, 6+50, 10+60, 15+20.

6. Seletuskiri: P2.7.“ …kasutada vähemalt 1,8 mm paksuseid tsingitud plekist

märgialuseid“. See paksuse nõue on alumiiniumaluste kohta. Tsinkplekist märgialused

tehakse reeglina õhemad. T.Tõnts- märkus sisse viidud. Parandatud alumiiniumiks.

7. P2.7.1 Põrkepiire: „Sepa kinnitu äärde on projekteeritud põrkepiire N2W3, eraldamaks

kergliiklejaid riigiteest kitsa ruumiga alal. Põrkepiirde ots on projekteeritud 12m pikkuse

mahaviiguga“.

Riigi tugimaantee ääres peab sõidusuunas piirde alguses kasutama põrketerminali. Üle 80

km/h kiiruse puhul peab see olema vähemalt P3 toimivusklassiga. Piirde lõpus

kasutatakse 12 m mahaviiku. T.Tõnts- märkus sisse viidud.

8. Lisada, et piirdele tuleb panna tähispostid ning nõuded nendele. T.Tõnts- märkus sisse

viidud.

9. P4.1 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS: Lisada, et ehitusaegne liikluskorraldus

peab vastama määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ja Riigiteede ajutise

liikluskorralduse juhendile.

Enne tööde alustamist tuleb koostada ajutise liikluskorralduse projekt ning see

kooskõlastada ka Transpordiametiga. T.Tõnts- märkus sisse viidud.

10. Projekteeritud on sademevee juhtimiseks De 400 toru ca 100 m lõigul:

Sellise läbimõõduga ja pikkusega toru on selle hoolde osas tulevikus väga probleemne ning toru

puhastamine ja läbipesu tegemine on keeruline.

Sellist lahendust ei saa siin aktsepteerida.

Ettepanekuna palume hinnata ning kaaluda riigitee äärse kraavi kõrgusliku osa ümber

profileerimist – bussipeatusest edasi on kraavi kalle riigitee nr 52 suunas, kuni bussipeatuseni

tuleks

kraavi kalle muuta teisele poole st mitte nr 49 suunas vaid suunata vesi nr 52 poole.

Järvevere kinnistu mahasõidust riigitee nr 49 suunas, see osa kus JJT on toodud riigitee äärde,

valgub vesi mööda katte äärt ning PK 1+60 juures juba valgub riigiteega külgnevale alale.

(siit lõigust tulev vee hulk ei tohiks olla väga suur).

T.Tõnts- lahendus muudetud põrkepiirde taga. Korjame vee kokku kuppelrestiga restkaevuga,

ümbrus vooderdatud munakividega (nõvale antud vertikaalplaneering kaasa). Vee hulk ei ole

suur – alates pk 3+50 tuleb vesi sinnapoole, De250 torul on suur kalle.

11. Kas PK 16+05 neelukaev ja DN250 on piisav, et sadeveed läbi lasta kevadisel

sulaperioodil ja suuremate vihmasadudega? Kui varem valgus osa vett põllule, siis nüüd

kergliiklustee koondab veed üsna

konkreetsele alale kokku. T.Tõnts- lahendus muudetud, lisatud truup – neelukaevul

edaspidi marginaalne tähtsus.

12. Projekteerida 15+80 mahasõidu alla ikkagi truup D400 ja las maaparanduse kaev olla osa

maaparandusest. T.Tõnts- märkus sisse viidud. Truup lisatud. On parem lahendus.

13. PK15+80-st edasi polnud meie riigitee projektis kraavi ette nähtud kuna riigitee on üsna

kõrges muldes. Ka käesoleva JJT projektiga ei ole sealt edasi kraavi ette näinud. Vaadates

vertikaali, siis kas

sadevete liikumine on ikka korrektselt tagatud kui siia kraavi ette ei nähta? T.Tõnts-

märkus sisse viidud. Märkus on seotud eelmise märkusega, sama truubiga. Truup lisatud.

14. Kas PK 20+14 truup on vajalik? Kas seda vett ei anna juhtide riigitee PK21+00

põhiteetruupi ja kraavi? T.Tõnts- märkus sisse viidud. Ette nähtud varem projekteeritud

kraavile teispidise suuna andmine (põhja süvendadakse 15-20cm) ja truup teisipidi

pööratud. On küll parem lahendus.

Korrigeeritud ja täiendatud projekt palume esitada uuesti kooskõlastamiseks e-posti aadressile

[email protected]

Lugupidamisega

Herkki Rõõm peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus +372 521 9446

www.transpordiamet.ee Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet