Mäo liiklussõlme bussipeatuste tee ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 2 (E263)

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee

km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme

ümberehitamiseks koos bussipeatuste

ja teenindava taristu rajamisega ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme

ümberehitamiseks koos bussipeatuste ja teenindava taristu rajamisega ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

(lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Lisanduvad sademevee vooluhulgad peavad tagama ja säilitama maaparandussüsteemi(de)

jätkusuutliku toimimisvõime ning eesmärgipärase maakasutuse.

3. Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust

kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja

põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Mürahinnangu soovituse kohaselt rajada võimalusel kõrgem (üle 4 m) müratõkkevall, mis

EELNÕU

2

tagab müratundlikel aladel mõnevõrra paremad tingimused.

5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

6. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

9. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Paide linna jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

11. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo

liiklussõlme ümberehitamine ning

bussipeatuste ja teenindava taristu

rajamine 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

EELNÕU

3

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Esprii

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12566284

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kaisla 3 Tallinn 13516

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 6788

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo

liiklussõlme bussipeatused ja teenindav

taristu

2.7 Tee ehitusprojekti number 25016

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8

asuva Mäo liiklussõlme ümberehitamiseks koos bussipeatuste ja teenindava taristu

rajamisega ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas pp.01.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme ümberehitamiseks koos

bussipeatuste ja teenindava taristu rajamisega ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Mäo liiklussõlm paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel

Järva maakonnas Paide linnas Mäo ja Tarbja külas.

Transpordiameti 26.02.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/158 on antud projekteerimistingimused

riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo liiklussõlme

bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt OÜ Esprii tööle nr 25016 „Riigitee nr 2 (E263)

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatused ja

teenindav taristu“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.12.2026 nähtavad

lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/UFIc3iJhOQaiFYK .

Projekti eesmärk on riigitee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva

Mäo liiklussõlme bussipeatuste ja teenindava taristu rajamine, sh parklad, juurdepääsuteed,

valgustus ja maakonnaliini bussipeatus ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Lisaeesmärk

on reisijate ettevedu võimaldava taristu kavandamine ja bussile minejate jalgsi käigu teekonna

pikkuse minimeerimine kavandatava parkla ja bussipeatuste vahel.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse Mäo

liiklussõlme ümberehitamine ning uute bussipeatuste ja teenindava taristu rajamine, sh parklad,

juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja valgustus.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–

82,8 asuva Mäo liiklussõlme ümberehitamise ning bussipeatuste ja teenindava taristu rajamise

projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3

toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Paide Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

3

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8

asuva Mäo liiklussõlme ümberehitamiseks ning bussipeatuste ja teenindava taristu

rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee nr 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 82,2-82,8

asuva Mäo liiklussõlme bussipeatused ja teenindav taristu“ ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva

eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas

seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Mäo liiklussõlme bussipeatuste tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Töö nr: 25005246| 16.12.2025

Riigitee 2 (E263)

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva

Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU .................................................................................. 8

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................................................................................................. 8 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................... 9 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 10 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 10 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 13 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 15 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 16

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 17

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 19

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojektile. Kavandatav tegevus toimub Järva maakonnas Paide linnas Mäo külas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga oktoober 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 17.10.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5

Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruses nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (Mäo liiklussõlme bussipeatuste ja teenindava taristu rajamine, sh parklad, juurdepääsuteed, valgustus ja maakonnaliini bussipeatus). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Vaadeldav projektala asub riigitee nr 2 E263 Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa km 82,2-82,8 Mäo liiklussõlmes. Projektiga käsitletakse piirkonda jäävate kohalike ja kommertsliinide bussipeatusi ning nendevahelisi ühendusi.

Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.

Mäo liiklussõlm ühendab omavahel riigiteid nr 2 Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa ja nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru. Riigiteede ristumine on lahendatud eritasandiliselt. Mäo liiklussõlme vahetusse lähedusse jääb ka Mäo 2 eritasandiline liiklussõlm, mis ühendab omavahel riigiteid nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ning nr 15159 Mäo – Tarbja – Eivere – Korba.

Mäo liiklussõlme piirkonnas puuduvad riigiteel nr 2 hea ligipääsetavusega bussipeatused. Bussiliinide teenindamiseks on riigiteele nr 15159 Mäo – Tarbja – Eivere – Korba km 3,19 rajatud Mäo bussiterminal. Bussiterminalis peatuvad enamasti kohalikud liinid ning minimaalselt kommertsliinid.

Kommertsliinide vähese peatumiste hulga põhjuseks on ilmselt bussiliini ajakadu ning piirkonna ebasoodne liiklusskeem (kitsad pöörded, aeglasem kiirusrežiim).

Käesoleva projekti eesmärgiks on riigitee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste ja teenindava taristu rajamine (sh parklad, juurdepääsuteed, valgustus ja maakonnaliini bussipeatus), tehniliselt vajaliku teemaa määramine ning reisijate ettevedu võimaldava taristu kavandamine ja bussile minejate jalgsi käigu teekonna pikkuse minimeerimine kavandatava parkla ja bussipeatuste vahel.

Lahendus näeb ette põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja põhimaantee nr 2 E263 Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa peale- ja mahasõidurampide (nii Tallinna kui ka Tartu suunaliste rampide) ristumisele ringristmike rajamist. Projektalale on projekteeritud 5 lisanduvat bussipeatust.

Riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu–Tallinn suunalisele pealesõidurambile on projekteeritud bussipeatus koos kiirendusrajaga. Bussipeatuse ja kiirendusraja rajamisega kaasneb olemasoleva müratõkkeseina (kogupikkusega ca 400 m) likvideerimine ca 140 m ulatuses. Müratõkkeseina asendamiseks on ette nähtud ja projekteeritud müratõkkevall.

Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks:

▪ Ristmikupiirkonnas langetatud kiiruspiirang astmeliselt 50 km/h peale, millest kinni pidamist toetab ringristmike rajamine ning oleva tee katte kitsendamine.

▪ Projekteeritud korrektse paigutuse ja geomeetriaga bussipeatused. ▪ Kõnniteed, mis ühendavad omavahel peamised liikumissuunad. Kiired ja ohutud ühendused

bussipeatuste vahel jalakäijatele. ▪ Planeeringualal on liikluskorraldust muudetud sõiduradade joonimise ja haljasalade rajamisega

liiklejatele hoomatavamaks.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus jmt). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7

Joonis 3 Asendiskeem. Allikas: Mäo liiklussõlme bussipeatused ja teenindav taristu, Roadplan OÜ, töö nr 25035, joonis: TL-4-05, 13.10.2025

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 2 (E263) Tallinna– Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projektiga luuakse eeldused ühistranspordi paremale toimimisele Mäo liiklussõlmes, kavandades bussipeatused, parkla ja juurdepääsuteed viisil, mis vähendavad jalakäijate liikumisteekonda ning soodustavad ühistranspordi kasutamist. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul liiklusohutuse tase ning ühistranspordi kasutamisvõimalused, millel on keskkonnale ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Järva maakonnas Paide linnas (enne haldusreformi Paide vald).

Järva maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 käskkirjaga nr 1.1-17/3294. Järva maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on põhimaantee nr 2 Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa oluline riigisisene ja rahvusvaheline maantee, mis toob inimesi maakonda või läbi selle rändama. Maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised soovitused teedevõrgu kavandamiseks:

▪ Määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted kehtivate normdokumentide alusel tagamaks juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele;

▪ Rongi ja muu transpordi paremaks ühilduvuseks tagada turvaliste parkimisvõimaluste planeerimine ja väljaarendamine autodele ja jalgratastele ning tagada peatumisvõimalused bussidele.

Paide valla üldplaneeringu (kehtestatud Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48) seletuskirjas5 on samuti andud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks (nt riigimaantee kaitsevööndis äärmise sõiduraja teljest 25m ulatuses on tehniline tsoon, mis tuleneb vajadusest perspektiivsetest teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja jalgrattateede väljaehitamiseks, tehnovõrkude paigutamiseks ning teede püsivust tagavate veerežiimi parandamiseks vms tarbeks;

4 https://www.riigiplaneering.ee/jarvamaa-maakonnaplaneering-2030

5 Paide valla üldplaneeringu seletuskiri

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9

uute maanteede ehitamisel ja projekteerimisel rajatakse vajadusel olemasolevate elamute ja ühiskondlike hoonete müra kaitseks müratõkkerajatised (lahendatakse projekteerimise käigus)).

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Paide valla üldplaneeringu kaardi „Piirangute kaart“ kohaselt jääb kavandatav tegevus osaliselt väärtuslikule põllumajandusmaale. Kuna tegevus on kavandatud peamiselt olemasolevale liiklussõlmele ega hõlma väärtuslikult põllumajandusmaa arvelt ulatuslikult uusi alasid (vaid vähesel määral pikendatakse olemasolevat kiirendusrada), ei ole põhjust eeldada sellele olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatava tegevuse käigus on vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid väga vähesel määral. Oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

Joonis 4.1 Väljavõte Paide valla üldplaneeringute kaardist „Piirangute kaart“. Kavandatava tegevuse põhimõtteline asukoht on näidatud musta ruudu ja noolega.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

EELIS andmete alusel asub lähim kaitstav loodusobjekt, Mäo mõisa park (KLO1200505), kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusel. Kavandatav tegevus kaitsealusele pargile (ega selle lähedusse) ei ulatu.

Lähim kaitsealune liik asub EELIS andmetel kavandatavast tegevusest ca 600 m kaugusel. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, oja-haneputk (Berula erecta; KLO9310265), leiukohaga. Kaitsealuse liigi peamisteks ohuteguriteks on vooluveekogude õgvendamine, paisutamine ja muud vee-ehitustööd, veekogude eutrofeerumine, reostus. Liiki ohustavad eelkõige veekogude kinnikasvamine ja saastumine.

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma kaitsealuse liigi ohutegureid (töid veekogus või selle läheduses ei teostata, sademevee põhimõttelist lahendust projektialal ei muudeta (vt täpsemalt ptk 4.4)), ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10

ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada II kaitsekategooria liigile ega kaitsealusele pargile olulist ebasoodsat mõju.

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri6 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (Mäo mõisa park (reg nr 15096), Mäo mõisa peahoone (reg nr 15095) ja Mäo mõisa valitsejamaja (reg nr 15097) jäävad kavandatavast tegevusest ca 200 m kaugusele ehk mõjualast välja.

Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt ristub kavandatav tegevus pärandkultuuri objekti Türi-Tamsalu kitsarööpmeline raudteega (reg kood 257:RTR:002). Nimetatud raudteerajatis on aga hävinud ning objektist pole maastikul jälgi säilinud. Teised pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest juba kaugemale ehk mõjupiirkonnast välja (vt joonis 4.3).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust kultuuriväärtustest, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele, sh kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate kultuurimälestiste ja pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatav tegevus ristub Lasputre peakraaviga (VEE1124000), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Veekogule on kehtestatud veekaitsevöönd 10 meetrit. Projektiga ei kavandata veekaitsevööndis tegevusi, mis on veeseaduse § 119 kohaselt keelatud.

Kavandatava tegevuse alal asuvad maaparandussüsteemid Mäo (6112380020030/001) ja Paide_Lasputre (6112380020040/001). Maa- ja Ruumiamet on käesoleva projekti raames andnud

6 https://register.muinas.ee/

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11

oma 07.02.2025 kirjaga nr 6-3/25/1010-3 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:

▪ Arvestama peab sellega, et lisanduvad vooluhulgad arvestavad, tagavad ja säilitavad edasiselt kinnisasjadel maaparandussüsteemi/maaparandussüsteemide jätkusuutliku toimimisvõime ning sellest omakorda eesmärgipärase maakasutuse.

▪ Käesoleva projekteerimistingimuste eelnõu kaasamise etapis ei ole MaRu-l võimalik kindlaks teha, kuidas kavandatakse projektalalt/kõva kattega aladelt liigvee ärajuhtimine. Lisaks puudub teave selle kohta, mis kogustes liigvett teerajatiste (teedreenid, teekraavid või muu tehniline lahendus) kaudu maaparandussüsteemidesse võidakse juhtida. Seega täpsustatakse MaRu poolt maaparandussüsteemi uuendamise või rekonstrueerimise nõuete rakendamise vajadus, lähtudes MaaParS-s § 28, § 52 ja § 53 toodust, ehitusprojekti kooskõlastamise staadiumis (MaaParS § 50 lõige 1).

Projekti kavandamisel ja elluviimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada.

Keskkonnaportaali7 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale puurkaevusid. Lähim puurkaev (PRK0060774) jääb kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu.

Sademeveed on peamiselt juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Paide poolselt ringteelt kogutakse sademevesi kokku ning suunatakse olemasolevasse maanteekraavi. Vooluhulkade suurenemist ei toimu, eeldatavalt need hoopis vähenevad, kuna kõvakattega pindala väheneb. Rakvere poolselt ringteelt ning parklast kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ning suunatakse olemasolevasse maanteekraavi. Orienteeruvaks täiendavaks vooluhulgaks on ca 33 l/s.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas8.

Käesolevate teelõikude olemasolev aasta keskmine ja prognoositav liiklussagedus (2046. a) on esitatud järgnevas tabelis: Tabel 1. Teede liikluskoormused projektiala piirkonnas9 (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus)

Tee 2026 (AKÖL) 2046 (AKÖL)

Tee nr 2 (Tallinna– Tartu–Võru– Luhamaa tee) 10 764 12 600

Tee nr 5 (Pärnu– Rakvere–Sõmeru tee) 7 331 8 600

Tee nr 1520 (1. Mäo ühendustee Tallinna suunalt viaduktile) 1 428 1600

Tee nr 1522 (3. Mäo ühendustee viaduktilt Tartu suunas) 1 158 1300

Tee nr 1524 (5. Mäo ühendustee Tartu suunalt viaduktile) 1 126 1300

Tee nr 1526 (7. Mäo ühendustee viaduktilt Tallinna suunas) 1 364 1500

Seega, kui vaadata kõigi teede summaarset liikluskoormust, ulatub see üle eelmainitud 15 000 auto piiri, aga jääb alla 30 000 auto piiri (seda ka 2046. a prognoosis).

7 https://keskkonnaportaal.ee/

8 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

9 Liiklusuuring. Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti koostamine, ERC

Konsultatsiooni OÜ, 2025

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12

Projekti seletuskirja kohaselt rajatakse sademevee- ja drenaažisüsteemid teekonstruktsiooni kuivendamiseks ja sademevee ärajuhtimiseks teemaalt ning kogu projektalalt. Seletuskirja kohaselt ei ole sademeveesüsteemi lubatud juhtida reovett ega õigusaktide tähenduses reostunud sademevett. Teemaalt ja parkla alalt on sademevee kogumiseks ning ärajuhtimiseks projekteeritud restkaevud. Parkla ala restkaevude ühenduste eesvooluks on projekteeritud sademeveekanalisatsioon. Parkla sademevee puhastuseks on jäetud võimalus paigaldada torustikule perspektiivne õli-liivapüüdur. Mujal on sademevesi juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse, kus ta puhastub ning filtreerub. Kavandatud lahendused aitavad maksimaalset potentsiaalset reostuskoormust vähendada ning ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat keskkonnamõju teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Kavandatav tegevus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähima vooluveekogude, puurkaevude, maaparandussüsteemide ja veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Käesoleva projekti raames on koostatud mürahinnang10, mille raames hinnati projekteeritava müratõkke toimivust ning anti soovitused müratõkkevalli kõrguse osas. Töö raames hinnati ka muude liiklusmüra vähendamise meetmete tõhusust projektialal. Järgnevalt on esitatud kokkuvõte mürahinnangu tulemustest.

Keskkonnamüra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“11 (edaspidi ka määrus nr 71). Määrusega on kehtestatud eraldi müraalased normatiivid liiklusmürale. Liiklusmüra osas kehtestatud piirväärtused on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra piirväärtus 55/50 60/55

651/601

65/55

701/601

1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Mürakaitsemeetmete rakendamise peamiseks kriteeriumiks on liiklusmüra piirväärtuse ületamine: II kategooria elamualade puhul vastavalt 60 dB päeval/55 dB öösel ning hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval/60 dB öösel.

Teeprojekti võimalikus mõjualas asuvad eluhooned on toodud joonisel 4.5. Arvestamist vajavad hooned on järgmised (eluhooned on kaartidel tähistatud A…C):

▪ A - Jaanuse (56502:002:0316) elamumaa katastriüksusel asuv eluhoone – müratõkete ümberehitusest selgelt kõige enam mõjutatud eluhoone projektialas;

▪ B - Suure-Tamme (56502:002:0336) maatulundusmaa katastriüksusel asuv eluhoone - müratõkete ümberehitusest vähem mõjutatud eluhoone, kuid teele suhteliselt lähedale jääva asukoha tõttu analüüsi kaasatud;

▪ C - Neljaristi (56502:002:0003) elamumaa katastriüksusel asuv eluhoone – müratõkete ümberehitusest tingitud mõju puudub, kuid teele suhteliselt lähedale jääva asukoha tõttu analüüsi kaasatud.

10 Riigitee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste

põhiprojekti mürahinnang, Hendrikson DGE, töö nr 25005250, 15.09.2025 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14

Joonis 4.5 Müratundlike hoonete paiknemine projektiala piirkonnas

Vastavalt arvutustulemustele on nii ehitusjärgses olukorras (2026. a) kui ka perspektiivses olukorras teele lähimate II kategooria müratundlike alade hoonete juures tagatud (4 m kõrguse pinnasevalli korral) nii hoonete teepoolse külje piirväärtusele (päeval 65 dB/ öösel 60 dB) kui ka teiste külgede piirväärtusele (päeval 60 dB/ öösel 55 dB) vastavad tingimused. Seega tagab projekteeritav müratõkkevall nõuetele vastavad tingimused. Kuna ümberehitatav müratõkkevall moodustab väiksema osa kogu müratõkkest (kogupikkusega ca 400 m), siis on muudatuste mõju müraolukorrale tervikuna pigem väike.

Mõnevõrra kõrgema pinnasevalli (ehk vall kõrgusega 5 m teekattest ja ca 4 m maapinnast) rajamise korral esineb arvutustulemuste põhjal lähima eluhoone (ehk Jaanuse kinnistu eluhoone) juures võimalik täiendav müra vähendamise efekt suurusjärgus 1 dB, mis on suhteliselt väike muutus, kuid võimaluse korral (nt tehnilisest teostatavusest lähtuvalt) tasub kõrgema valli rajamist siiski kaaluda. Mürahinnangu soovitus on seega võimalusel rajada kõrgem müratõkkevall, mis tagab mõnevõrra paremad tingimused.

Lisaks on toodud mürauuringus välja, et Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset. Projekteeritava tee valmimise järgselt kuulub uuringuobjektide hulka tõenäoliselt (sarnaselt 2022. a koostatud strateegilisele mürakaardile) ka vaadeldav Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee lõik. Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse vajadusel täiendavate müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust ning meetmed nähakse vajadusel (lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust liiklussagedusest) ette maanteede müra vähendamise tegevuskava raames.

Mürauuringus toodi täiendavalt välja, et vaadeldava piirkonna (suure liikluskoormusega põhimaanteede läheduses) puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda ka müratõkkemeetmete rakendamise korral. Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normtasemetele vastavad tingimused on tagatud (st kui oluline ebasoodne keskkonnamõju puudub). Samuti ei välista müra vähendavate meetmete rakendamine täielikult häiringute esinemise võimalust.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15

II mürakategooria tööstusmüra normtaset.12 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

Käesoleva projektiga kavandatakse ka valgustuse rajamist, mille lahendus ja paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“13 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest14 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“15 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Paide linna jäätmehoolduseeskirjas16 olevate nõuetega.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

13 Riigiteede valgustamise kavandamine

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/429112022009

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3117 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Lisanduvad sademevee vooluhulgad peavad tagama ja säilitama maaparandussüsteemi(de)

jätkusuutliku toimimisvõime ning eesmärgipärase maakasutuse (vt täpsemalt ptk 4.4). ▪ Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Maa- ja Ruumiametile

kooskõlastamiseks (vt täpsemalt ptk 4.4). ▪ Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Mürahinnangu soovituse kohaselt rajada võimalusel kõrgem (üle 4 m) müratõkkevall, mis tagab müratundlikel aladel mõnevõrra paremad tingimused (vt täpsemalt ptk 4.5).

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.18 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“.

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Paide linna jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Planeeritava ringristmiku asukoht Paide linna poolsel alal

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20

Foto 2 Planeeritava ringristmiku asukoht Roosna-Alliku aleviku poolsel alal

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21

Foto 3 Planeeritava bussipeatuse ja müratõkkevalli asukoht, taustal olemasolevad müratõkkeseinad

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22

Foto 4 Vaade uuele ühistranspordi rambi asukohale

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 23

Foto 5 Vaade lähimale elamule (Jaanuse kinnistu; KÜ 56502:002:0316)

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 24

Foto 6 Olemasolevad sademeveesüsteemid

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 25

Foto 7 Vaade maaparandussüsteemidele Mäo ja Paide_Lasputre ning Lasputre peakraavile

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Paide Linnavalitsus

Meie 26.01.2026 nr 8-1/22-114/1280-1

Mäo liiklussõlme bussipeatuste tee ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee km 82,2–82,8 asuva Mäo liiklussõlme ümberehitamiseks koos bussipeatuste ja

teenindava taristu rajamisega. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt projektile „Riigitee

nr 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva Mäo liiklussõlme bussipeatused

ja teenindav taristu“ (töö nr 25016).

Projekti eesmärk on riigitee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 82,2-82,8 asuva

Mäo liiklussõlme bussipeatuste ja teenindava taristu rajamine, sh parklad, juurdepääsuteed,

valgustus ja maakonnaliini bussipeatus ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Lisaeesmärk

on reisijate ettevedu võimaldava taristu kavandamine ja bussile minejate jalgsi käigu teekonna

pikkuse minimeerimine kavandatava parkla ja bussipeatuste vahel.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/UFIc3iJhOQaiFYK .

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 09.02.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Mäo liiklussõlme bussipeatuste tee ehitusloa eelnõu

2. Tee ehitusloa andmise korralduse eelnõu

3. Keskkonnamõjude eelhinnang