Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 31.12.2025 nr 8-1/10384-1

Justiits- ja digiministeerium Meie 26.01.2026 nr 1-8/26/1-1

[email protected]

[email protected]

TsMS jt seaduste muutmine (vaigistuskaebuste direktiivi ülevõtmine)

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks TsMS jt seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Esitame teile advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas

ning ettepaneku eelnõu seletuskirja täiendamiseks.

1. Eelnõu § 1 p 1 (TsMS täiendamine §-ga 941)

TsMS kasutab termineid „hageja“ ja „kostja“ Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis (TsMS

§ 205 lg 2). Kavandatud § 941 viitab aga hagejana isikule, kes oleks Eestis toimuva

kohtumenetluse kontekstis kostja, ning kostjana isikule, kes oleks Eestis toimuva

kohtumenetluse kontekstis hageja. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda eelnõus pakutu asemel

(TsMS § 86 eeskujul) järgmist sõnastust:

„Kui isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus

elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju

ja kulude hüvitamise nõudega hagi esitada selle isiku elukoha või asukoha järgi, kelle

vastu on kohtumenetlus alustatud.“

2. Eelnõu § 1 p 2 (TsMS täiendamine §-ga 1961)

Menetluskulude katteks tagatise andmist reguleerib TsMS § 196. Uue paragrahvi lisamise

asemel võiks kaaluda olemasoleva paragrahvi muutmist.

TsMS § 196 lõiget 1 saab täiendada punktiga 4, mille järgi võib nõuda tagatist, kui hageja on

esitanud hagi kostja avalikus elus osalemise takistamiseks. Kui hagis ei ole kohtumenetluse

kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, saab jätta taotluse rahuldamata, ilma et säte näeks

tagatise nõudmise eeldusena ette selliste asjaolude esinemist.

TsMS §-i 196 saab täiendada lõikega 5, mille järgi ei kohaldataks § 196 lg 1 punkti 4 alusel

tagatise nõudmise korral §-i 196 lõikeid 2 ja 21. Kuna kostja võib enne tagatise taotluse

lahendamist edasiste menetlustoimingute tegemisest keelduda1, ei pruugi olla vajalik näha ette

1 RKTKo 02.06.2008 otsus asjas nr 3-2-1-39-08, p 16.

2

taotluse lahendamise tähtaega. Tähtaja ettenägemisel võib see kohalduda kõigile tagatise

taotlustele.

3. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS täiendamine §-ga 3332)

TsMS-i 37. peatüki üldsätted (st ka kavandatud § 3332) võiksid olla võimalikult laia

kohaldamisalaga. Võimalusel võiks vältida mingi konkreetse nõude läbivaatamisega seotud

eriregulatsiooni kehtestamist. Seetõttu võiks lähtuda § 3332 osas laia kohaldamisalaga

variandist.

Eelnõust ei selgu, kuidas suhestub ilmselgelt põhjendamatu nõude esimesel võimalusel

rahuldamata jätmine TsMS § 341 lõikega 1, mille järgi lahendatakse tsiviilasi üldjuhul

kohtuistungil. Samuti tekib küsimus, kas ja mille poolest erinevad kavandatud § 3332 lõikes 2

ettenähtud eeldused otsuse tegemise tavapärastest eeldustest2.

Eelnõus pakutu asemel võiks kaaluda varianti, et kui pärast eelmenetluse läbiviimist selgub, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, siis jätab kohus hagi istungit pidamata rahuldamata (praeguse

TsMS § 423 lg 1 punktis 2 ettenähtud võimaluse asemel jätta hagi läbi vaatamata).

Direktiivi artikli 13 järgi peaks ilmselgelt põhjendamatu nõude menetluse varases faasis

rahuldamata jätmisest keeldumine olema edasi kaevatav. Kavandatavas §-s 3332 sellist

edasikaebeõigust ei nähtu.

4. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4062)

Kavandatava § 4062 lg 1 järgi kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud

kuritarvituslikule kohtumenetlusele kavandatavas 431. peatükis sätestatud erisusi. Erisused

puudutavad kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist, selle kohta tehtava lahendi

avalikustamist, menetluskulude hüvitamist ja välisriigis tehtud lahendi tunnustamist

(kavandatavad §-d 4064 ja 4065). Vajadus uue peatüki järele on küsitav. Kuritarvitusliku

kohtumenetluse tuvastamist saab reguleerida TsMS §-s 442 otsusega lahendatava küsimusena

(vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4064), lahendi avalikustamist saab reguleerida TsMS §-s

462, menetluskulude jaotust saab reguleerida TsMS §-s 162 või 163 (vt ka tagasiside

kavandatavale §-le 4065), välisriigis tehtud lahendi tunnustamist saab reguleerida TsMS §-s

620.

5. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4064)

Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine ja selle kohta tehtud lahendi avalikustamine on

kavandatud direktiivi artikli 15 mõttes karistusena või muu sama mõjusa asjakohase meetmena.

On kaheldav, kas kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avaliku lahendi tegemisel

on soovitud distsiplineerivat mõju. Võiks kaaluda regulatsiooni, mille järgi annab

kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine aluse nõuda hagejalt täiendavat riigilõivu või jätta

hagi (nt analoogselt TsMS § 449 lg-le 3) rahuldamata.

Kavandatava § 4064 lõike 2 järgi tuvastab kohus kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle

kohta määruse. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamiseks kohta eraldi määruse tegemine

2 Vt nt RKTKo 11.02.2016 asjas nr 3-2-1-171-15, p 13; RKTKo 16.03.2016 otsus, p 11.

3

ei pruugi olla otstarbekas, sest see pikendab menetlust (võttes muu hulgas arvesse eelnõus

ettenähtud kaebeõigust). Kuritarvituslikku kohtumenetlust peaks saama tuvastada menetlust

lõpetavas lahendis.

6. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4065)

Kavandatud § 4065 järgi ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude

muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu

tekkinud menetluskulude hüvitamist. Samas ei näe kavandatud § 4065 ette muudatusi

menetluskulude jaotuse regulatsioonis. TsMS §-i 162 või 163 võiks täiendada lõikega, mille

järgi võib kohus jätta kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise

ulatusest hoolimata menetluskulud hageja kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, siis kannab ta kostja menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel.

7. Advokatuuri täiendav ettepanek seletuskirja täiendamiseks

Seletuskirja p-s 2.2 on vaigistuskaebuste sihtmärkidena välja toodud ajakirjanikud, õiguste

kaitsjad, mh ka meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, samuti teadlased ja

akadeemiliste ringkondade esindajad.

Palume seletuskirjas lisaks markeerida, et ka advokaadid või muud esindajad (nt

keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati nagu soolise võrdõiguslikkuse või

LBQT temaatika vedajad) võivad vaigistamiskaebuste sihtmärgiks sattuda. Juhime tähelepanu,

et advokaatide ja advokaatide kutseühenduste osas sätestab ka Advokaadikutse kaitse

konventsiooni3 artikli 9 lõike 4 punktid a-b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et

advokaadid ja nende kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada

konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi,

ähvarduse, ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või

sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

3 Kättesaadav: https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=226. Eesti on

konventsiooniga liitunud 13.05.2025.