Vabariigi Valitsuse korralduse ""Riigiteede teehoiukava 2026-2029" kinnitamine" eelnõu

.01.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Riigiteede teehoiukava 2026–2029“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

„Riigiteede teehoiukava 2026–2029“ (edaspidi THK) on koostatud liiklusseaduse § 1¹ alusel

vastavalt riigi eelarvestrateegiale (edaspidi ka RES) 2026–2029, 2026. aasta riigieelarve

seaduse ning Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava ja partnerlusleppega riigiteede arendamiseks kavandatud vahendite mahule.

THK-ga kinnitab Vabariigi Valitsus ehitus- ja rekonstrueerimise meetmete objektide

indikatiivsed nimekirjad (lisad 2-3) ja kõikide meetmete indikatiivsed rahalised mahud (lisa 1).

THK koostas Kliimaministeerium Transpordiameti ettepaneku alusel.

THK redaktsioonid, juhendmaterjalid ning kinnitatud riigiteede ehitus- ja remondiobjektide

nimekirjad on avalikustatud Transpordiameti kodulehel.

Korralduse eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Transpordiameti liikuvuse ja taristu

kavandamise osakonna teehoiukava juht Tarmo Mõttus (telefon 511 3539, e-post

[email protected]) ja Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teede

valdkonnajuht Julia Bergštein (telefon 511 9431, e-post

[email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elin Liik (telefon 626 0725, e-post [email protected]).

2. Korralduse eesmärk

Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärgiks on anda avalikkusele – nii rahastajatele, tee

omanikele, teehoiuga seotud isikutele kui ka tee kasutajatele – ülevaade riigiteedel

kavandatavatest töödest ja teehoiuks kavandatud vahenditest perioodil 2026–2029.

3. Korralduse sisu

THK kirjeldavas osas antakse ülevaade olemasolevast riigiteede võrgust, olulisematest

andmetest ja seisukorrast. Lisaks avatakse teehoiu rahastamise põhimõtteid, selgitatakse nii

riigieelarveliste vahendite kui ka välisvahendite kasutamist. Veel antakse lühiülevaade THK

osaks olevatest meetmetest, nende sisust ja objektide valiku põhimõtetest. Selgitava osa lõpetab

teehoiu vajaduste ülevaade kuni aastani 2035.

THK Lisa 1, Finantsplaan 2026–2029, sisaldab eraldatud rahaliste vahendite indikatiivset

jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes.

THK rahaline maht 2026–2029 perioodiks kokku on 1 027,6 mln eurot, sellest maksutulust (sh

mootorsõidukimaks) laekuvaid vahendeid kokku 833,5 mln eurot, Euroopa Liidu (edaspidi EL)

eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF) vahendeid 150,2 mln

eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl. k. Connecting Europe Facility, edaspidi CEF) ja

Taaste- ja vastupidavusrahastu (ingl. k. Recovery and Resilience Facility, edaspidi RRF) toel

2

Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituseks ettenähtud vahendeid 0,9 mln eurot

ning CEF sõjalise liikuvuse meetme toetuste vahendeid 39 mln eurot ja kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendeid (edaspidi CO₂ vahendid) 2,5

mln eurot.

24. mail 2025. a kinnitatud koalitsioonileppe kohaselt suunatakse osa laekuvast

mootorsõidukimaksust teehoidu täiendavalt. Täiendavate vahendite all peetakse silmas

erinevaid allikaid, näiteks lisaks maksutulust laekuvatele vahenditele ka Euroopa Liidu

vahendeid, sealhulgas ka kaitseotstarbelise teetaristu arendamiseks.

5. juunil 2025. a leppis Vabariigi Valitsus kokku ligi 200 miljoni euro suurustes kaitsevõime

investeeringutes, mida soovitakse rahastada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kasutamata

vahenditest. Sellest 79 miljonit eurot suunatakse Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu

maanteelõikude väljaehitamiseks vastavalt TEN-T põhivõrgu ja sõjalise liikuvuse nõuetele.

Tööd viiakse ellu aastatel 2026–2028.

Tallinna–Pärnu–Ikla teel rajatakse neljarajalisi maanteelõike 45 km ulatuses,

kogumaksumusega 263 mln eurot.

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel ehitatakse neljarajaliseks Imavere möödasõit, sealhulgas

Paia ristmiku ümberehitamine, ning alustatakse Mäo-Imavere teelõigu neljarajaliseks ehitamist

kokku 21 km ulatuses, kogumaksumusega 131 mln eurot.

2028. aastaks ei ole veel arvestatud järgmise EL eelarve perioodi võimalike vahenditega, kuna

läbirääkimised ei ole veel alanud. Samuti ei ole hetke seisuga selleks perioodiks veel

planeeritud Rail Baltic trassi ületavate viaduktide ja liiklussõlmede ehituse täpset mahtu.

Võrreldes „Riigiteede teehoiukavaga 2025–2028“ suureneb aastateks 2026-2029 teehoiuks

kavandatud vahendite maht kokku 95,3 mln euro võrra. 2026. aastal riigiteede hoiuks

kavandatud vahendite maht on 101,2 mln euro võrra suurem kui 2025. aastal.

THK lisades 2 ja 3 on toodud aastatel 2026–2029 kavandatud riigiteede ehitusobjektide ja

rekonstrueerimisobjektide nimekirjad.

Ehitusobjektide ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjad on koostatud objektide valiku

metoodika ja nende elluviimise valmisoleku alusel. Samas võivad nimekirjad mõnevõrra

muutuda, kui plaanitud objekti realiseerimise eeldused olulises osas muutuvad (nt hanke

nurjumine vms). Vastavad muudatused kajastatakse järgmise THK kinnitamisel.

4. Kokkuvõte

THKga kinnitatakse riigiteede hoiu korraldamise põhimõtted ja indikatiivsed rahastamismahud

kululiikide lõikes aastatel 2026-2029 ning antakse ülevaade kavandatavatest tegevustest Eesti

riigiteedel kuni 2035. a.

THK rahaline maht aastatel 2026-2029 kokku on 1027,6 mln eurot, millest maksutulust

laekuvad vahendid moodustavad 833,5 mln eurot ning välisvahendid 191,6 mln eurot ja

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendeid 2,5 mln

eurot.

3

Võrdluseks - THK 2025-2028 perioodi maht moodustas 932,3 mln eurot, millest maksutulust

laekuvad vahendid moodustasid 705,8 mln eurot ning välisvahendid 219 mln eurot.

Juhul, kui pärast teehoiukava kinnitamist muudetakse teehoiu korraldamise põhimõtteid või

rahastamise mahtu, on vaja üle vaadata ja korrigeerida ka eelnõukohase THK kohustused ja

tegevused.

5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduses sätestatud teehoiukulud jaotuvad aastatele 2026–2029 ja on ette nähtud riigi

eelarvestrateegias ning 2026. a riigieelarves ja Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja partnerlusleppes.

Tartu põhjapoolse ümbersõidu sh Tiksoja ristmiku ja silla rajamiseks alustatakse põhiprojekti

koostamisega. Projekti ehitustegevust kavandatakse riigi eelarvestrateegiates vastavate

vahendite olemasolul.

6. Korralduse kooskõlastamine

Korraldus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

Riigiteede teehoiukava

2026–2029

Tallinn 2026

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................ 2

Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 3

1.Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 6

2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted ................................................................................................... 7

2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine ................................................................................. 7

3.Riigiteede üldandmed, seisukord ja liiklusohutus ................................................................................ 9

3.1 Riigiteede üldandmed .................................................................................................................. 9

3.2 Riigiteede seisukord................................................................................................................... 11

3.3. Riigiteede liiklusohutus ............................................................................................................. 13

4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted ................................................. 17

4.1 Teedevõrgu säilitamine .............................................................................................................. 18

4.1.1 Teede korrashoid.................................................................................................................. 19

4.1.2 Teede korrashoiu ja muud investeeringud ............................................................................ 20

4.1.3 Kruusateede remont ............................................................................................................. 21

4.1.4 Kattega teede säilitusremont ................................................................................................ 21

4.1.5 Kattega teede taastusremont ................................................................................................ 22

4.1.6 Sildade rekonstrueerimine ja remont..................................................................................... 23

4.1.7 Rekonstrueerimine ............................................................................................................... 23

4.2 Teedevõrgu arendamine ............................................................................................................ 24

4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine ................................................... 25

4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku

rajamine ja kaasajastamine ........................................................................................................... 25

4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine ........................................................ 26

4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ................................................................................. 27

4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine....................................................................... 28

4.2.6 Ehitamine ............................................................................................................................. 29

5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2035...................................................................................... 30

LISAD.................................................................................................................................................. 35

Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2026–2029 .................................................................................. 35

Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2026–2029 ....................................................................................... 36

Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2026–2029...................................................................... 37

Kokkuvõte Riigiteede teehoiukava 2026–2029 (edaspidi THK) on koostatud Liiklusseaduse

§ 1¹ alusel vastavalt riigi eelarvestrateegias (edaspidi RES) 2026–2029 ja 2026. aasta

riigieelarve seaduses riigiteede hoiuks kavandatud vahendite mahule.

Aastatel 2026–2029 on kavandatud vahendeid riigiteede hoiuks kokku suurusjärgus 1028 mln

eurot, millest maksutulust laekuvaid vahendeid kokku 833,5 mln eurot, Euroopa Liidu (edaspidi EL)

eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF) vahendeid 150,2 mln

eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k. Connecting Europe Facility, edaspidi CEF) toel Rail

Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituseks ettenähtud vahendeid 0,9 mln eurot ning CEF

sõjalise liikuvuse meetme toetuste vahendeid 39 mln eurot ja kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendeid (edaspidi CO₂ vahendid) 2,5 mln eurot ja

muid välisvahendeid 1,5 mln eurot.

THK rahaline maht 2026–2029 perioodiks kokku on 1028 mln eurot.

THK rahalise mahu suurenemine on tingitud Vabariigi Valitsuse 2025. aasta otsusest suunata

perioodil 2026-2029 teehoidu täiendavaid vahendeid 340 miljoni euro ulatuses. Täiendavate

vahendite allikaks on mootorsõidukimaksust laekuv tulu ning EL ÜF vahendid kaitseotstarbelise

teetaristu arendamiseks. Sellega toetatakse nii olemasoleva teedevõrgu säilitamist kui ka

arendamist.

Tabel 1. Vahendid riigiteede hoiuks aastate lõikes (mln, eur).

VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2026 2027 2028 2029 KOKKU

Maksutulust laekuvad vahendid 192,9 205,7 204,1 230,8 833,5

ÜF 2021–2027 toetus 51,9 19,3 0,0 0,0 71,2

ÜF 2021–2027 toetus kaitsevõime tagamiseks 17,0 39,0 23,0 0,0 79,0

CEF sõjalise liikuvuse meetme toetus 15,6 23,4 0,0 0,0 39,0

Rail Baltic CEF toetus 0,9 0,0 0,0 0,0 0,9

Rail Baltic CO₂ vahendid 0,2 0,0 0,0 0,0 0,2

CO₂ vahendid 2,3 0,0 0,0 0,0 2,3

Muud välisvahendid 0,6 0,6 0,3 0,0 1,5

Vahendid riigiteede hoiuks kokku 281,4 288,0 227,4 230,8 1027,6

Foto: Martin Siplane / Transpordiamet

RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite indikatiivne jaotus teedevõrgu säilitamis- ja

arendamismeetmete vahel (vt Tabel 2) tugineb Transpordiameti ettepanekule ning toetab

Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 (edaspidi TLAK) seatud eesmärkide täitmist.

Uuendusena sisaldavad meetmete eelarve numbrid ka ettevalmistuskulusid ja tabeli lõpus on eraldi

välja toodud meetmete ettevalmistustegevuste eelarve kogumaht aastate lõikes.

Tabel 2. Rahaliste vahendite jaotus teehoiu meetmete vahel aastate lõikes (mln, eur).

TEEHOIUVAHENDITE JAOTUS MEETMETE LÕIKES 2026 2027 2028 2029

Teede korrashoid 40,9 41,3 41,9 42,3

Teede korrashoiu ja muud investeeringud 9,9 10,4 10,4 10,6

Kruusateede remont 6,0 8,0 8,4 9,0

Kattega teede säilitusremont 17,8 18,8 19,1 19,4

Kattega teede taastusremont 16,4 23,0 25,5 26,0

Sildade rekonstrueerimine ja remont 11,0 10,4 7,3 9,0

Rekonstrueerimine 25,9 20,0 29,7 30,0

Teedevõrgu säilitamise rahastus kokku 127,9 131,9 142,3 146,3

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,4 0,7 0,8 0,8

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega

seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine 1,2 1,1 0,8 0,5

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 5,8 3,7 5,0 5,0

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 5,8 8,6 8,6 8,6

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 12,0 11,4 11,0 11,0

Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed

128,3 130,6 58,9 58,6

Teedevõrgu arendamise rahastus kokku 153,5 156,1 85,1 84,5

Kokku 281,4 288,0 227,4 230,8

Sh teehoiu meetmete ettevalmistus kokku 7,6 7,9 7,0 6,5

Joonisel 1 on välja toodud teehoiu rahastus ja tööde mahud aastatel 2022-2029. Arvestatud ei ole

EL eelarveperioodi 2028-2034 võimalike vahenditega, kuna läbirääkimised järgmise perioodi ELi

eelarve osas ei ole veel lõppenud.

Joonis 1. Teehoiu rahastus ja töömahud kokku, sh välisvahendid koos kaasfinantseeringuga aastate lõikes, mln

eur.

Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt arvestuslikult 217 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on

säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 137 mln eurot aastas.

Transpordiamet on välja töötanud uue teekatte seisundi hindamise mõõdiku, millega saab tutvuda

peatükis 3.2. Erinevad teekatet iseloomustavad näitajad on seotud rohkem või vähem erinevate

remondimeetoditega, mistõttu on tekkinud vajadus ühendada kolm pidevalt mõõdetavat teekatte

olukorra näitajat ühiseks seisukorra koondindeksiks.

TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine 2030. aasta lõpuks, välisõhus leviva müra vähendamine, intelligentsete

transpordisüsteemide rakendamine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning

kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt kokku vähemalt 150 mln eurot.

Järgneva nelja aasta jooksul on teedevõrgu arendamiseks võimalik kasutada keskmiselt 120 mln

eurot aastas.

RES-ga 2026-2029 teehoiuks eraldatud vahendite maht annab võimaluse kiirendada liikumist

üleeuroopalise transpordivõrgu (inglise kl. trans-European transport network, edaspidi TEN-T)

põhivõrku kuuluvate Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tallinn-Tartu teelõik ja Tallinna-

Pärnu-Ikla maantee Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/16791 (edaspidi TEN-T

määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavuse tagamise suunas 2030. aasta

lõpuks.

2025. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses

ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 6% ulatuses. 2029. aasta lõpuks vastavad teelõigud määruses

sätestatud nõuetele vastavalt 48% ja 30%.

TEN-T määrus võimaldab väikese liiklussagedusega (alla 10 000 sõiduki ööpäevas) teelõikudel

küsida Euroopa Komisjonilt erandit. Vaatamata suurenenud rahastusele on selleks jätkuvalt

vajadus. Seetõttu analüüsib Transpordiamet Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Imavere-Tartu

lõigu, Tallinna-Pärnu-Ikla tee Ääsmäe-Päädeva ja Uulu-Ikla lõikude liiklusprognoose ning

ümberehitusvajadusi, misjärel otsustatakse nimetatud lõikudele erandi taotlemise üle.

Arvestades Uulu-Ikla teelõigu liikluskoormust, liiklusohutuse parendamise vajadust ning pikemate

ja raskemate veokite (European Modular System – EMS) kasutuselevõtu soodustamist, aga ka

sõjalise liikuvuse võimekuse suurendamist on koostamisel riigi eriplaneeringu algatamise taotlus

Uulu-Ikla lõigu laiema trassikoridori kavandamiseks.

THK üks olulisematest eesmärkidest on liiklusohutuse parendamine riigiteedel. Teehoiukulude

juhtimise üks olulisemaid aluseid on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav liiklusohutusprogrammi

2026 – 2035 (LOP35) ohutu liiklussüsteemi põhimõtted, mis arvestavad inimeste haavatavust ja

eksimisvõimalusi. Liiklusohutuse olukorda riigiteedel kirjeldab peatükk 3.3.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1679, 13. juuni 2024, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013

1.Sissejuhatus

THK-s selgitatakse avalikult kasutatavate teede teehoiu rahastamise ning teehoiuks kavandatud

vahendite kasutamise põhimõtteid.

Antakse ülevaade riigiteede võrgust ja selle seisukorrast. Kirjeldatakse erinevate THK meetmete

sisu ja objektide valiku põhimõtteid ning antakse ülevaade väljakutsetest ja arenguvajadustest

riigiteedel.

THK lisa 1 Finantsplaan 2026–2029 sisaldab RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite

jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes.

THK lisas 2 on toodud aastatel 2026–2029 teostatavate riigiteede ehitusobjektide nimekiri.

THK lisas 3 on toodud aastatel 2026–2029 teostatavate riigiteede rekonstrueerimisobjektide

nimekiri.

Lisades 2 ja 3 toodud nimekirjad võivad muutuda, kui plaanitud objekti realiseerimise eeldused

olulises osas muutuvad (nt hanke nurjumine, rahastuse muutumine vms). Vastavad muudatused

kajastatakse järgmise THK kinnitamisel.

THK redaktsioonid, objektide valiku põhimõtted ja kinnitatud nimekirjad on avalikustatud

Transpordiameti kodulehel.

Foto: Karli Saul / Transpordiamet

2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted

Eesti teed jagunevad avalikult kasutatavateks teedeks, era- ning metsateedeks.

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet.

Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike

teede hoid on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja ehitusseadustikust kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomne ülesanne, mille esmaseks ja peamiseks rahastamise

allikaks on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve.

Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede teehoiu toetuste maht aastate kaupa

nähakse ette riigi eelarvestrateegias.

Raha jaotus riigiteede hoiuks ning kohalike teede hoiu toetusteks määratakse igaks eelarveaastaks

riigieelarves.

Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi teehoiu ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning

riigipoolne sihtfinantseerimine on kohalike teede hoiu täiendav rahastamine.

THK kohalike teede teehoiu rahastamist ei käsitle.

2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine

Lisaks riigi maksutulu vahenditele kasutatakse teehoiuks ka välisvahendeid, millele riik peab

omaltpoolt lisama kaasfinantseeringu. Kaasfinantseeringu suurus sõltub välisvahendite

kasutamise reeglitest ja on minimaalselt 5% projekti kogumaksumusest. Erandina on mõne Rail

Baltic trassi ületava viadukti ehitamisel kaasfinantseeringu määr 0%.

THK sisaldab EL ÜF 2021–2027 ja CEF ning vähemal määral teiste Euroopa Liidu otsetoetuste

vahendeid.

Foto: GRK Eesti AS

EL ÜF 2021–2027 maanteede valdkonna vahendite kasutamist korraldatakse kliimaministr i

käskkirja „Maanteede investeeringute kava kinnitamine“ alusel. THK muutmisel uuendatakse

vastavalt ka nimetatud käskkirja nii, et dokumendid ja kavad oleksid omavahel kooskõlas ning EL

vahendite kasutamise nõuded täidetud.

EL ÜF-i toel on võimalik ehitada ja rekonstrueerida ainult TEN-T võrgustikku kuuluvaid teid.

Välisvahenditest rahastatavate TEN-T teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide valik toimub

Transpordiameti ja Kliimaministeeriumi koostöös vastavalt Partnerlusleppega

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakendamiseks perioodil 2021–2027 sätestatud saavutusindikaatoritele. Lisas 2 esitatud nimekiri

sisaldab TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate põhimaanteede ehitusobjekte, nende teostamise

aastaid ning maksumusi aastate lõikes kokku.

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ poliitikaeesmärgi

„Ühendatum Eesti“ täitmise toetuse maht riigiteedele on 159,1 mln eurot koos käibemaksuga,

millele lisandub riigipoolne kohustuslik kaasfinantseering. Perioodil 2021–2027 eraldatava toetuse

abil ehitatakse neljarajaliseks Tallinn-Pärnu-Ikla teel Libatse-Nurme lõik. 2+1 ristlõikega

Neanurme-Pikknurme lõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teel ning 2+2 ristlõikega Pärnu-Uulu ja

Sauga-Pärnu lõigud Tallinna-Pärnu-Ikla teel valmisid 2024 ja 2025 aastatel.

5. juunil 2025 leppis Vabariigi Valitsus kokku täiendavates kaitsevõime investeeringutes, mida

rahastatakse EL ühtekuuluvusfondide kasutamata vahenditest. Sellest 79 miljonit eurot suunatakse

teede ehitusse. Eraldatud vahendite toel ehitatakse välja 2+2 ristlõikega lõigud Tallinna-Pärnu-Ikla

teel Konuverest Päärduni ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teel Paia ristmiku piirkonnas,

kogupikkusega 14 km.

CEF sõjalise liikuvuse meetmest eraldati Transpordiametile Tallinna-Pärnu-Ikla teel 2+2 ristlõikega

Päädeva-Konuvere lõigu ehitamiseks 39,5 mln eurot (50% objekti käibemaksuta maksumusest),

millele lisandub riigi kaasfinantseering.

CEF ja RRF vahendeid kasutatakse ka Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate

liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022-2026 kokku 71 mln euro ulatuses, millele lisandub

riigipoolne kaasfinantseering osaliselt CO2 vahenditest.

Kinnitatud THK annab Transpordiametile õiguse esitada lisas 2 nimetatud ÜF 2021-2027 projektide

rahastamistaotlused rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) Ühtekuuluvusfondist toetuse

saamiseks.

Transpordiamet valmistab ette projektitaotlused koos vajalike lisadega, milleks on

keskkonnamõjude analüüs (seadusega ettenähtud juhtudel), tasuvusanalüüs ja vajalikud

kinnituskirjad. Projektitaotluse vaatab läbi rakendusüksus koostöös rakendusasutusega

(Kliimaministeerium), andes hinnangu tasuvusanalüüsile, määrates selle analüüsi alusel toetuse

määra ning hinnates riigiabi aspekte. Nõuetele vastavale projektile teeb rakendusüksus

rahastamisotsuse. Juhul, kui kavas oleva projekti dokumentatsioon ei vasta toetuse eraldamise

tingimustele, kaalutakse prioriteetsuselt järgmisele projektile toetuse andmist.

Välisvahendite kogumaht aastate lõikes on kajastatud THK Lisas 1 intelligentsete

transpordisüsteemide jt teega seotud seadmete võrgustiku rajamiseks ja kaasajastamiseks ning

ehitamiseks planeeritud kulude hulgas ning on indikatiivsed.

3.Riigiteede üldandmed, seisukord ja liiklusohutus

3.1 Riigiteede üldandmed

Eesti riigiteede pikkus 01.01.2025 seisuga on 16 994 km, millele lisandub sõltuvalt talvistest

tingimustest kuni 88 km ajutisi jääteid.

Joonisel 2 on esitatud riigiteede pikkused ja protsentuaalne osakaal kogupikkusest teeliikide lõikes.

Joonis 2. Eesti riigiteede liigid ja nende osakaal kogupikkusest.

Riigi põhimaanteedest kuulub TEN-T põhivõrku 353 km ja üldvõrku 936 km.

Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2025 on 13 026 km, s.o 77% ja kruusateede pikkus 3 968 km

ehk 23% riigiteede kogupikkusest.

Riigiteedel on 1178 silda ja viadukti kogupikkusega 30 245 m. Nendest veekogu ületavaid sildu on

kokku 938 ja viadukte 240, millest omakorda 13 on ökoduktid.

Muutused riigiteede üldandmetes on toimunud seoses uute teelõikude ehitamise ja liiklusohtlike

ristmike eritasandilisteks ehitamisega.

Foto: Martin Siplane / Transpordiamet

Samuti on toimunud muutused riigiteede osas, kus seoses tee funktsiooni muutusega on kohalik

tee võetud riigiteeks või riigiteetunnustele mittevastava riigitee on antud kohalikuks teeks.

2025. aasta lõpu seisuga on lõpule viidud 73,7 km kõrvalmaantee üleandmine kohaliku

omavalitsusüksustele, s.h 2025. aasta jooksul on üle antud 42,5 km kõrvalmaanteid.

Arvestades riigitee tunnustele mittevastavate teede mahtu (ligikaudu 3400 km), tuleb perspektiivis

arvestada rahaliste vahendite ümberpaigutamisega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ca

10 mln euro suuruses summas igal aastal.2

Tee liikide lõikes oli 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (edaspidi AKÖL) ja

muutused võrreldes 2023 aastaga järgmised:

▪ põhimaanteede keskmine AKÖL 5878 autot/ööpäevas, muutus +2,0%;

▪ tugimaanteede keskmine AKÖL 1735 autot/ööpäevas, muutus +1,9%;

▪ kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 349 autot/ööpäevas, muutus +0,0%.

Alloleval joonisel 3 on välja toodud viimase 10 aasta AKÖL ja selle muutus võrreldes eelmise

aastaga.

Joonis 3. AKÖL riigiteedel ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga.

2 Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a kabinetiistungil otsustati riigitee tunnustele mittevastavate teede üleandmist jätkata kooskõlas senise halduspraktikaga tagades omavalitsustele teede üleandmisele täiendavad teehoiuvahendid vastavalt heakskiidetud kalkulatsioonile. Vahendid kantakse üle kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses

kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-le 82.

3.2 Riigiteede seisukord

Transpordiamet mõõdab ja analüüsib regulaarselt teede seisukorra andmeid, et teha nende alusel

kaalutletud otsuseid teehoiu parendamiseks. Peamisteks tee seisukorda iseloomustavateks

näitajateks kogu teedevõrgu tasandil on teekatte tasasus, defektide arv ning roopa sügavus.

Sõidukite teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus 3 (edaspidi: IRI - International

Roughness Index). Teekasutaja jaoks tähendab kõrge IRI väärtus suuremat ebatasasust, mistõttu

teedel liikudes on sõidumugavus väiksem ja teekasutajate kulutused suuremad.

Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust ja inventeeritud teekatetel

esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD -

Falling Weight Deflectometer) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust. Alates 2011. aastast on

teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist teostatud koos teekatte tasasuse

mõõtmisega.

Joonis 4. Teekatte tasasuse keskmine näitaja ning teostatud ehitus- ja remondimahud kõikidel riigiteedel kokku.

Joonisel 4 esitatud teekatte tasasuse näitaja muutumise graafik näitab varasemaga võrreldes

paranemise seiskumist ja seda kõigi riigitee liikide puhul.

Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümberehitatud või rekonstrueeritud ja nendel

teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti 4 (enamus põhimaanteedel).

Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamine eeldab teehoiuks ettenähtud rahastuse

suurendamist.

Joonisel 5 on kujutatud teekatte tasasuse näitaja muutus aastatel 2014–2024 võrrelduna 2030.

aastaks püstitatud sihiga.

3 IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse

sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus.

4 Kattega teede taastusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas

ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi vajaduse peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud

roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime

on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.

Joonis 5. Teede tasasuse näitaja muutus riigiteedel kokku ja 2030 aastaks püstitatud siht.

Viimase kolme aasta vähenenud rahastusest tulenenud vähene remondimaht on suurendanud

defektide hulka ja teeroobaste arengut. Joonisel 6 esitatud defektide hulga muutumise graafik

näitab viimasel kolmel aastal võrreldes eelnevatega tee üldise seisukorra halvenemist ja seda kõigi

riigiteede liikide puhul.

Joonis 6. Kattega teede defektide hulga näitaja ja teostatud ehitus- ja remonditööd aastate lõikes

Kattega teede roopasügavuse keskmise näitaja vähenes kuni 2021. aastani, mil keskmine

roopasügavus moodustas 7,66 millimeetrit. Kuid kolmel viimasel aastal on näitaja ühtlaselt

suurenenud ning 2025 aastaks on see jõudnud 9,50 millimeetrini. Sama keskmise rööpasügavuse

näitaja oli riigiteedel 2015. aastal.

Erinevad teekatte seisukorra näitajad on seotud rohkem või vähem erinevate remondimeetoditega,

mistõttu on tekkinud vajadus ühendada kolm pidevalt mõõdetavat teekatte seisukorra näitajat

ühiseks seisukorra koondindeksiks. Selleks on Transpordiamet välja töötanud teekatte seisukorra

hindamise mõõdiku, milles kõikidele näitajatele lähtuvalt liiklussagedusest ning teelõigule lubatud

kiirusest omistati piirväärtused väga heast väga halvani.

Kõikidele teekatte 100 meetristele mõõtmislõikudele arvutati iga näitaja osas seisukorra hinne ühest viieni, kus 1 on väga hea ja 5 väga halb ning koondindeksina võeti arvesse suurim hinne.

Uue kattega teede seisukorra koondindeksi muutus aastatel 2017-2024 on toodud joonisel 7.

Joonis 7. Teekatete seisukorra koondindeks aastatel 2017-2024 ja eeldatav koondindeks 2025

Kui riigiteede tasasus on aastatega paranenud ja alates 2021. aastast peatunud siis defektidest ja

teeroobaste süvenemisest tingituna on teekatte üldine seisukord halvenenud. Tee seisukorra

koondindeks võimaldab täpsemalt hinnata ja kirjeldada teedevõrgu tegelikku seisukorda.

Teekatte seisukord on väga heal tasemel peamiselt põhimaanteedel. Kuid rohkem kui 2000 km

tugi- ja kõrvalmaanteede seisukord on jätkuvalt halvas või väga halvas seisukorras.

Sildade ja viaduktide (edaspidi ühise nimetajana sild) keskmist seisukorda hinnatakse

seisukorraindeksiga SI.

Uued, liiklusohutuse nõuetele vastavad liiklussõlmed on suurendanud sildade kogupindala (2010

– 237 052 m² ja 2024 – 323 217 m²), mille tulemusena on moonutatud sildade keskmine

seisundiindeksi väärtus. Sildade keskmine seisukorra indeks SI on tänaseks väärtusel 85 (2020 oli

88) skaalal 0–100.

Kui kõrvale jätta uute rajatud liiklussõlmede arvestatav mõju sildade seisundiindeksi paranemisse,

siis olemasolevate sildade seisund on halvenenud. Vaatamata sildade seisundi koondindeksi heale

näitajale on riigiteedel halvas seisukorras 169 silda, mis vajavad suuremat tähelepanu.

3.3. Riigiteede liiklusohutus

THK üks olulisematest eesmärkidest on riigiteede liiklusohutuse parendamine. Teehoiukulude

juhtimise üks olulisemaid aluseid on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav liiklusohutusprogrammi

2026 – 2035 (LOP35) ohutu liiklussüsteemi põhimõtted, mis arvestavad liiklejate ekslikkust ning

pöörab enam tähelepanu haavatavamate liiklejate kaitsele.

Eesti suutlikkus vähendada aastaks 2035 liiklussurmade arvu 22 inimeseni ja raskelt vigastatute

arvu 272 inimeseni sõltub muuhulgas ka sellest, millistele tegevustele suunatakse teehoiule

eraldatud vahendid.

Joonisel 8 on välja toodud riigiteedel viimase viie aasta jooksul hukkunud liiklejate arv ja jaotus

teeliikide kaupa. Lisaks on eraldi näidatud riigiteedel hukkunute osakaal kõikidest liikluses

hukkunutest, mis jääb perioodil 60-80% vahele.

Joonis 8. Riigiteedel hukkunute arv teeliikide kaupa ja kokku ning osakaal kõikidest hukkunutest

Joonisel 9 on välja toodud riigiteedel viimase viie aasta jooksul vigastada saanud liiklejate arv ja

jagunemine teeliikide kaupa. Lisaks on eraldi näidatud riigiteedel viga saanute osakaal kõikidest

liikluses vigastatutest, mis jääb perioodil 20-40% vahele.

Joonis 9. Riigiteedel vigastata saanud liiklejate arv teeliikide kaupa ja osakaal kõikidest vigastatutest

Ligi kolmandik kõikidest politsei poolt registreeritud inimkannatanuga liiklusõnnetustest toimub

riigiteedel. Joonisel 10 on välja toodud viimasel viiel aastal riigiteedel toimunud liiklusõnnetuste

jagunemine liigiti.

Joonis 10. 2020 – 2024 riigiteedel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste liigid ja nende osakaal

Raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste suur osa on tingitud liikumiskiirustest riigiteedel ja

liiklusruumi jagamisest erinevate liikumisviiside vahel.

Riigiteedel hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamiseks LOP35 eesmärgistatud mahus

on oluline liiklusohutust mõjutavate teehoiu meetmete kavandamisel jätkuvalt arvestada järgmiste

põhimõtetega:

▪ Tervikliku ja ohutu liiklussüsteemi saavutamiseks on vajalik süsteemne lähenemine kõigis

planeerimise, projekteerimise, rajamise ja korrashoiu etappides.

▪ Riigiteede planeerimine ja projekteerimine peab lähtuma ohutu liiklussüsteemi

põhimõtetest, integreeruma ohutuse varasesse faasi ning kasutama liiklusohutuse

hindamise tööriistu, et tuvastatud puudused kõrvaldataks võimalikult tõhusalt.

▪ Taristu projekteerimislahendustes tuleb eelistada liikumisviiside eraldamist ja

konfliktikohtade vähendamist, rakendada liiklust rahustavaid lahendusi ning tagada

vähekaitstud liiklejate turvalisus.

▪ Liikluskorraldus peab olema intuitiivne, keskkonda sobituv ja eksimisruumi vähendav.

Liikluskeskkonna ja liikluskorralduse kooskõla, sh kiirusrežiim, peab toetama ohutust ning

vähendama liiklusest tulenevat stressi. Samuti tuleb tagada ohutus ka ajutistes

liikluskorralduse olukordades, sh ehitusobjektidel.

▪ Liikluskorraldus peab arvestama arenevate sõidukitehnoloogiatega, mis tugineb suurel

määral olemasoleval füüsilisel taristul. Suure liiklussagedusega teedel tuleb rakendada

dünaamilist liikluskorraldust – reaalajas teavitamine, kiirusrežiimi muutmine ja liikluse

ümbersuunamine.

▪ ITS-lahenduste rakendamine aitab muuta liiklemise sujuvamaks, ohutumaks ja

keskkonnasäästlikumaks. Samuti soodustavad need erinevate liikumisviiside

koostoimimist ning hõlbustavad andmevahetust sõidukite ja taristu vahel.

▪ Teede korrashoiu eesmärk on ennetada liiklusõnnetusi ning vähendada nende tagajärgede

raskust. Sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused nõuavad reaalajas seire- ja

prognoosisüsteeme ning ennetavat reageerimist, et tagada ohutus ka muutuvates

tingimustes.

Tingimused ohutuks liiklemiseks eelkõige tugi- ja kõrvalmaanteedel võivad lähiaastatel halveneda.

Juhul kui eelarvelised piirangud ei võimalda tagada teede seisundinõuetele vastavust, tuleb

rakendada liikluspiiranguid, mis tagavad ohutuse.

THK erinevate meetmete panus liiklusohutusse on erinev. Kogu teehoiukava rahaline maht ei ole

üheselt liiklusohutusele üle kantav. LOP35 aastate 2026 – 2029 elluviimiskava eelnõu olulise

mõjuga tegevused rahastatakse järgmistest THK meetmetest: uute 2+2 ristlõikega teelõikude

ehitamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, intelligentsete transpordisüsteemide ning teiste

teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, ehitamine, rekonstrueerimine ning

teede korrashoiu ja muud investeeringud.

4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted

Eesti teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Väljakutseks

on olemasoleva teedevõrgu säilitamise tagamine ja selle jätkuv ohutumaks muutmine ning taristu

ligipääsetavuse tagamine piiratud eelarvevahendite mahus.

Teehoidu kavandatakse tähtsuse järjekorras – riigiteede korrashoid, säilitamine,

rekonstrueerimine 5 , ehitamine 6 ja teedevõrgu muud arendusmeetmed ning on jaotatud

kahte suuremasse gruppi - teedevõrgu säilitamine ja arendamine.

Käesolevas peatükis kirjeldatud teehoiutööde meetmed ja nende rahalised mahud on toodud Lisas

1 Teehoiukava 2026–2029 finantsplaan.

Riigieelarve strateegia koostamisel täpsustatakse riigiteede hoiu rahastamist rahastamisallikate ja

aastate kaupa, mistõttu muutuvad vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahud

aastate lõikes.

Erinevate teehoiumeetmete objektide nimekirjad koostatakse Transpordiameti poolt välja töötatud

ja kinnitatud põhimõtete alusel, nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning vajadusel tehakse

korrektiive vastavalt teehoiu rahastamise muutusele, uuenenud teekatte seisundi andmetele ja

liiklussageduse muutusele. Lisaks vaadatakse nimekirjade koostamise käigus optimeerimise

eesmärgil üle võimalused ühendada erinevate meetmete objekte neid ajatades või vähesel määral

pingerida muutes. Kõik investeeringuobjektid kinnitatakse Transpordiameti juhtkonna poolt.

Teedevõrgu säilitamise ja arendamise meetmete koosseisu kuuluvad ka tegevused teehoiutööde

ettevalmistamiseks.

5 Rekonstrueerimine – remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate

rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel

otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja

remondi vajaduse.

6 Ehitamine – meetme eesmärk on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada

liiklusohutust ja parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike

muutmine, uus ristmik või lisarada.

Foto: Martin Siplane / Transpordiamet

Ettevalmistustegevused sisaldavad kulusid tee ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu

koostamisele, projekteerimistingimuste andmise menetluste korraldamisele, tee ehitusprojekti

koostamisele, tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajalike kinnisasjade omandamisele või

sundvõõrandamisele, liiklusohutusele avalduva mõju hindamisele ning tee ehitusprojektide

erinevates etappides teostatava liiklusohutuse auditeerimise korraldamisele, tulu-kulu analüüside

koostamisele, keskkonnamõju hindamisele, ehitusprojekti ekspertiisi teostamisele ja muudele

ehitus- ja remonditööde realiseerimisele eelnevate vajalike toimingute läbiviimisele.

THK perioodil on suuremateks ettevalmistamisel olevateks töödeks:

▪ Tallinna-Narva tee km 90-157 Haljala-Kukruse lõigu riigi eriplaneeringu ja eelprojekti

koostamine

▪ Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 7-20 Peetri-Vaida 2+2 lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti (sh Jüri liiklussõlm) koostamine ja teemaade omandamine

▪ Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 141-156 Puurmani-Laeva lõigu ümberehitamise

eelprojekti koostamine

▪ Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 15-28 Topi-Ääsmäe 2+2 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamine ja teemaade omandamine

▪ Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 42-62 Kustja-Päädeva 2+2 lõigu eel- ja põhiprojekti koostamine

ja teemaade omandamine

▪ Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 85-99 Päärdu-Pärnu-Jaagupi 2+2 lõigu põhiprojekti

koostamine ja teemaade omandamine

▪ Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 142-192 Uulu-Ikla lõigu eriplaneeringu algatamine

Vastavalt TLAK-le järgitakse suuremate investeerimisotsuste langetamisel järgmisi põhimõtteid:

enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud

alternatiivid, kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama

kasutusega või taristu pisemate kohandamistega võttes arvesse eri liikumisviiside prognoositud

nõudlust. Vajaduse korral arvestatakse riiklike arengueesmärkidega - ühendusaja, majandus- või

keskkonnakulu vähendamiseks.

THK finantsplaanis 2026–2029 (Lisa 1) on välja toodud säilitus- ja arendusmeetmete

ettevalmistustööde rahaline kogumaht.

Alljärgnevates punktides on kirjeldatud teehoiutööde sisu, objektide valiku ja nimekirjade

koostamise põhimõtteid.

4.1 Teedevõrgu säilitamine

Teedevõrgu säilitamise gruppi kuuluvad alljärgnevad teehoiutööd – teede korrashoid, teede

korrashoiu ja muud investeeringud, kruusateede remont, kattega teede säilitusremont7, kattega

teede taastusremont, sildade rekonstrueerimine ja remont8 ning teede rekonstrueerimine.

7 Kattega teede säilitusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Töö tulemusena

sõidetavus märgatavalt ei parane kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks

töömeetodiks on kattega teede osas pindamine. Töö võib sisaldada kraavide puhastamist ja truupide remonti või väljavahetamist ning

külmakergete likvideerimist.

8 Sildade rekonstrueerimine ja remont – sildade, viaduktide ja tunnelite kahjustatud elementide ja konstruktsioonide taastamine,

tugevdamine ja uuendamine kandevõime säilitamise eesmärgil.

Joonisel 11 on välja toodud teedevõrgu säilitamise rahastus aastatel 2022-2025 ja eelarve

aastateks 2026-2029.

Joonis 11. Teedevõrgu säilitamise rahastus aastate lõikes, mln eur.

4.1.1 Teede korrashoid

Teede korrashoiu eesmärgiks on riigiteede seisundinõuete tagamine vastavalt määrusele „Tee

seisundinõuded“. Teede korrashoid jaguneb tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb

omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede korrashoid ning teede seisundinõuete 9

tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega.

Korrashoiulepingute üldpõhimõtted:

▪ Komplekshind tavahooldele seisunditasemete lõikes ja ühikhind ennetava libedusetõrje

eest talvise seisunditasemega 3+ teedel;

▪ Ühikhinnad perioodilisele hooldele;

▪ Ühikhinnad säilitusremondi töödele;

▪ Hindasid korrigeeritakse kord aastas tarbijahinnaindeksi muutusega;

▪ Korrashoiulepingute pikkuseks on 5 aastat;

▪ Korrashoiulepingute tava- ja perioodilise hoolde eesmärk on tagada nõutud

seisunditasemed;

▪ Korrashoiulepingute säilitusremondi tööde eesmärk on kõrvaldada operatiivselt tee

elementide kahjustused ning selle rahastamine on kirjeldatud korrashoiu ja muude

investeeringute peatükis.

Tavahoolde koosseis:

Suvehoole:

▪ Sildade, truupide ja viaduktide hooldus;

▪ Kergliiklusteede hooldus;

9

Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus– ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Seisundinõuetega

määratletakse tee seisund, mis võimaldab liiklusseadust järgides ohutult liigelda ning tagab tee kasutajale ohutud liiklemistingimused.

▪ Väikesemahulised katte parandustööd ja defektide remont;

▪ Väikesemahuline kraavide ja drenaažisüsteemide hooldus;

▪ Tee muldkeha hooldus ja parandustööd;

▪ Kruusateede hööveldamine ning täiendava kruusa juurde vedu kokkulepitud mahus;

▪ Tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine;

▪ Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine;

▪ Peenarde täitmine ja äravedu;

▪ Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine;

▪ Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine;

▪ Ajutise liikluskorralduse paigaldamine;

▪ Teede seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine.

Talihoole:

▪ Lumetõrje;

▪ Libedustõrje;

▪ Teede talvise seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine.

Perioodilise hoolde kooseis:

▪ Täiendav tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine;

▪ Teemaa puhastamine võsast ja puudest, kändude juurimine; ▪ Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali laoplatside järelkoristus;

▪ Kuusehekkide istutamine tuisuohtlikesse kohtadesse;

▪ Lumeväravate või -aedade paigaldamine;

▪ Müratõkkeseintelt, tunnelitest ja ootekodade seintelt grafiti eemaldamine;

▪ Maaparanduskaevude puhastamine ja betoonist kaevuluukide paigaldamine; ▪ Tööd riigiteede toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd.

Lisaks korrashoiulepingutele sisaldab teede korrashoid kulutusi:

▪ Teede valgustuse elektrile ja valgustuse hooldusele;

▪ Tee seisukorra andmete kogumisele ja töötlemisele; ▪ Loendusseadmete, teekaamerate ja ilmajaamade seadmete ning infosüsteemide

haldamisele ja hooldusele;

▪ Teeinfo edastamisele;

▪ Liiklusmärkidele, sh. foorid ja muutuva teabega märgid; ▪ Parklate inventari haldamisele;

▪ Kiiruskaamerate hooldus;

▪ Teemaade haldamisele.

Korrashoiukulude prognoosimisel on arvestatud iga-aastase lepingute muutumisega

tarbijahinnaindeksi ja uute lisandunud teelõikude võrra. Olemasolevad korrashoiulepingud on

sõlmitud erinevatel aegadel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Kehtivad

lepingud lõppevad 2026–2030.

Lisaks on iga-aastaselt arvestatud reserviks kuni 1% kõigist korrashoiukuludest. Reserv on vajalik

ettenägematute kulude ja eriolukordade tarbeks, mida ei ole võimalik lepingute raames ette näha.

4.1.2 Teede korrashoiu ja muud investeeringud

Meetme koosseisu kuulub korrashoiulepingute raames tehtavate säilitusremondi tööde

rahastamine. Nende tööde eesmärk on operatiivne tee elementide kahjustuste likvideerimine

esmase sõidetavuse ja liiklusohutuse taseme hoidmiseks.

Korrashoiulepingute säilitusremondi (investeeringute) koosseis:

▪ Teetruupide ehitamine ja lammutamine;

▪ Teekraavide kaevamine ja puhastamine;

▪ Teemulde remontimine;

▪ Tee aluskihtide ehitamine;

▪ Asfaltkatte paigaldamine ja likvideerimine;

▪ Teepeenarde kindlustamine;

▪ Katte löökaukude remont garantiialustel objektidel;

▪ Kattega teede pragude remont;

▪ Ribapindamine;

▪ Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja olemasolevate ümbertõstmine;

▪ Teepiirete paigaldus ja lammutamine;

▪ Väikesemahulised teekatte märgistustööd;

▪ Vana bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine ning uue ehitamine;

▪ Sillahoolde remonttööd;

▪ Jne.

Lisaks eelnevale rahastatakse muude investeeringutena selliseid teedel ja teerajatistel tehtavad

töid, mis ei ole teiste säilitusmeetmete osad ning pole oma mahult nii suured, et vajaksid eraldi

meedet. Sellisteks töödeks on näiteks müratõkkeseinte remont, amortiseerunud põrkepiirete

väljavahetamine, naatriumvalgustite vahetamine LED valgustite vastu, kergliiklusteede remont,

teede märgistustööd, erivedude koridoride väiksemate kitsaskohtade likvideerimine jne.

Meetmest rahastatavate tegevuste sisend saadakse pikaajalistest korrashoiulepingutest ja teehoiu

spetsialistide poolt edastatud vajadustest. Meetme juht koostab objektide nimekirja lähtuvalt

kriitilisest vajadusest ja meetme eelarvest.

4.1.3 Kruusateede remont

Kruusateede remondi eesmärgiks on kruusatee sõidetavuse parendamine.

Kruusateede remondi töömeetodiks on kruusatee kulumiskihi taastamine ehk kruusa peale

vedamine, et oleks võimalik tee optimaalne hööveldamine. Lisaks olemasolevate

liikluskorraldusvahendite ja vee ärajuhtimissüsteemide korrastamine, vajadusel uute vee

ärajuhtimissüsteemide rajamine ning olemasolevate külmakergete likvideerimine. Kruusatee vajab

remonti keskmiselt iga 12 aasta järel sõltuvalt tee liiklussagedusest. Riigiteede kruusaremondi

vajadus on ca 330 kilomeetrit aastas.

Vastavalt kruusteede remondiobjektide valimise juhendile koostatakse üle-eestiline pingerida,

millest valitakse rahalistest võimalustest tulenevalt järgmise kahe aasta kruusateede remondi

objektid.

Kruusateede remondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti

kodulehel.

4.1.4 Kattega teede säilitusremont

Kattega teede säilitusremont on remondi liik, mille peamised eesmärgid on:

▪ olemasolevate katete säilimise tagamine tuginedes pindamiste vahelise perioodi pikkusele

ja katte seisukorrale kuni tee taastusremondi või rekonstrueerimiseni;

▪ liiklusohutuse parendamine katte haardeteguri suurendamise ja osalise profiili

parandamisega.

Säilitusremondi tulemusena peatub mõneks ajaks katte defektide areng (murenemine, augud ja

osaliselt praod) ning taastatakse katte kulumise tulemusel vähenenud teekatte haardetegur.

Põhiliseks säilitusremondi liigiks on pindamine.

Defektide vähenemine avaldab mõju teekasutajate kulude vähenemisele, sõidumugavuse

suurenemisele ja liiklusohutusele.

Arvestades katte defektide arengut, on käesoleva teehoiukava kavandamise aluseks võetud

järgmine pindamistööde vaheline periood sõltuvalt liiklussagedusest:

▪ liiklussagedus kuni 500 autot/ööp pindamiste vaheline periood 8 aastat ;

▪ liiklussagedus 501–2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat;

▪ liiklussagedus 2001–4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat;

▪ liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat .

Teedel liiklussagedusega üle 3000 autot/ööp ei ole pindamine üldjuhul sobiv töömeetod, kuna

sellise sageduse puhul ei pea pindamine talvisele naastrehvide toimele vastu.

Pinnatud kattega teede kogupikkus on hetkel 9468 km. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest,

liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust

(arvutuslikult ca 1700 km, lähtudes pindamiste vahelistest perioodidest) on perioodil 2026–2029

pindamise vajadus aastas 1000–1400 km (varasemalt 900-1200 km). Lisaks on vajalikud vahendid

profiili paranduseks (tasanduskiht ja tasandusfreesimine).

Kattega teede säilitusremondiobjektide valik toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide

inventuuri. Meetme objektide nimekiri koostatakse vastavalt kattega riigiteede säilitusremondi

objektide valimise juhendile. Jooksva aasta kevadel korrigeeritakse vajadusel nimekirja pärast

talvehooaja lõppu, mil võivad ilmneda täiendavad suured defektid, mis vajavad kohest

parandamist, et suuremat kahju ära hoida.

Kattega teede säilitusremondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti

kodulehel.

4.1.5 Kattega teede taastusremont

Taastusremont on remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teede puhul katte ehk tee katendi

pealmise kihi uuendamine, kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise

näol. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud kulumisroopad.

Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha

juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki

(kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega.

Taastusremondi vajaduse väljaselgitamisel on lähtutud olemasolevate asfaltkattega

põhimaanteede, tugimaanteede (liiklussagedusega vähemalt 500 autot/ööpäevas) ja

kõrvalmaanteede (liiklussagedusega vähemalt 1000 autot/ööp) pikkusest 4794 km, olemasolevast

tee seisukorrast (roopa sügavus, katte defektid) ning roopa arenemise kiirusest. Lisaks

liiklussageduse muutusele tuleneb analüüsitavate teelõikude pikkuse muutus uute teede ja

liiklussõlmede rajamisest.

Roopa areng:

▪ liiklussagedus 1500 – 2999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,3

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 3000 – 5999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,8

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 6000 – 9999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,0

mm/aastas;

▪ liiklussagedus 10 000 ja rohkem autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,5

mm/aastas.

Arvestuslik taastusremondi aastavajadus on üle 250 kilomeetri varasema 150-200 km asemel.

Muutuse on põhjustanud viimastel aastatel eelarvevahendite vähesusest tingituna oluliselt

langenud rekonstrueerimistööde maht. Taastusremondiobjektide valik toimub kattega teede

taastusremondi objektide valiku metoodilise juhendi järgi. Taastusremondi objektide nimekiri

koostatakse kaheks aastaks. Nimekirja teise aasta plaan sisaldab töömahte 50% ulatuses

kavandatud vahenditest ja on indikatiivne, mida täpsustatakse, arvestades teostatud teekatte

seisukorra mõõtmiste tulemusi ja katte remonditöid. Lõpliku nimekirja koostamisel täpsustatakse

objekti töömeetod ja planeeritav maksumus. Taastusremondi objektide nimekiri vaadatakse üle

iga-aastaselt.

Kattega teede taastusremondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti

kodulehel.

4.1.6 Sildade rekonstrueerimine ja remont

Meetme eesmärk on tagada sildade ohutus läbi õigeaegselt teostatud remonttööde ning

kandevõime suurendamise.

THK-s planeeritud vahendite maht sildade rekonstrueerimiseks ja remondiks põhineb sildade

seisukorra analüüsil. Selleks, et tagada sildade vajalik ohutustase teostatakse regulaarseid

ülevaatusi. Investeerimisotsused tehakse sildade seisukorra analüüsi alusel. Andmeid seisukorra

analüüsiks kogutakse elementide tasemel põhjalikuma ülevaatuse käigus iga 4 kuni 5 aasta järel.

Lisaks toimub sildade regulaarne ülevaatus rutiinse korrashoiu käigus, et avastada ja remontida

väiksemaid defekte ning reageerida suurtematele defektidele õigeaegselt.

Sildade gabariitide laiendamine toimub juhul, kui perspektiivis on ette näha ka tee laiendus. Sama

põhimõtte järgi toimub ka sildade gabariitide vähendamine.

Vastavalt silla seisukorrale, liiklussagedusele, projektsele kandevõimele ja raskeveokite osakaalule

on sildade remondiobjektide ja remondimeetodi valimise juhendi alusel koostatud rekonstrueerimist

ja remonti vajavate sildade nimekiri 5 kuni 6 aastase perspektiiviga. Nimekirja korrigeeritakse

vajaduspõhiselt, kui teede remondi nimekirju on korrigeeritud või silla seisundindeksis on toimunud

eelnevast kiirem langus või sildade erinevad menetlusprotsessid viibivad.

Sildade rekonstrueerimise ja remondi objektide nimekiri ning objektide valiku põhimõtted on

leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.1.7 Rekonstrueerimine

Rekonstrueerimine on remondi liik, mille eesmärgiks on tee kandekonstruktsiooni taastamine või

ümberehitamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja

liiklusohutuse parendamisega. Rekonstrueerimise vajadus tuleneb teekatte mitterahuldavast

seisukorrast (ebatasane ja defektne teekate), kus on ka kandevõime puudujääk, mille tõttu ei ole

võimalik säilitusremondi ja taastusremondiga tee seisundit taastada.

Rekonstrueerimisobjektide valikuks on välja töötatud metoodika, millest lähtuvalt rekonstrueerimist

vajavate lõikude leidmiseks analüüsitakse mõõdetud teekatte seisukorra näitajate ning teid

iseloomustavate andmete alusel kogu kattega riigiteede võrku kasutades ühtseid põhimõtteid.

Analüüsi tulemusel moodustub vajaduspõhine pingerida. Vajaduspõhise pingerea alusel

koostatakse objektide rekonstrueerimise põhinimekiri. Lisaks põhinimekirjale koostatakse

erinimekiri objektidest, kus võrreldavate andmete osas on puudujääke (kas mingit seisukorra

näitajat ei ole mõõdetud) või mis ei vasta püstitatud reeglitele (näiteks madal liiklussagedus koos

suure raskeliikluse osakaaluga), kuid teelõigud vajavad just rekonstrueerimise töid. Nendele

objektidele koostatakse täiendavad selgitused ja põhjendused.

Rekonstrueerimisobjektide põhi- ja erinimekirja ning eelmisel aastal kinnitatud nimekirja alusel

koostatakse 4 aastane rekonstrueerimise kava, mis vaadatakse läbi ning kiidetakse heaks

Transpordiameti juhtkonna poolt. Pärast kava heakskiitmist alustatakse tehniliste projektide

koostamisega. Objektide lõplik maht ja maksumus kinnitatakse pärast projektide valmimist juhul,

kui selle maksumus ja maht on optimaalne ning vastab meetme eelarvele. Kui teelõik on

rekonstrueerimisobjektide nimekirja kinnitatud, siis säilitus- või taastusremonti sellel lõigul üldjuhul

ei tehta.

Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel.

Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2026–2029 rekonstrueerimise real kajastatud aastamahud

sisaldavad lisas 3 loetletud rekonstrueerimisobjekte aastate lõikes.

4.2 Teedevõrgu arendamine

Teedevõrgu arendamise gruppi kuuluvad järgnevad teehoiutööd - välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega

seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava

taristu rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele katete ehitamine ning teede

ehitamine.

Joonisel 12 on esitatud teedevõrgu arendamise rahastus aastatel 2022-2025 ja eelarve aastateks

2026-2029.

Joonis 12. Teedevõrgu arendamise rahastus aastate lõikes, mln eur.

4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine

Meetme eesmärgiks on tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud inimese tervisele

kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine, sealhulgas häirivuse vähendamine.

Atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) §-d 64–66 sätestavad põhimaanteede valdaja

kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh tee omanik) koostab ning

esitab Terviseametile ja Kliimaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.

AÕKS § 64 nimetab isikud, kriteeriumid ja tähtajad, kes peavad strateegilise mürakaardi ja

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava esitama.

Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava on järjepidevad strateegilise

planeerimise dokumendid, mida peab AÕKS § 66 lg 2 kohaselt läbi vaatama iga viie aasta järel.

Riigiteedel on välisõhu strateegilise mürakaardi koostamise lähtetingimuseks liiklussagedus (3

miljonit ja enam sõidukit aastas).

Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete

üldhinnangute või üldprognoosi andmiseks. Sellele kantakse müra levikut põhjustavad

saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus,

andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuse ja muu kohta. Strateegilise mürakaardi alusel

peab koostama müra vähendamise tegevuskava.

Müra vähendamise tegevuskavas määratakse müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise

tähtajad. Tegevuskavas on määratud realiseeritavate objektide valiku ja nende prioritiseerimise

põhimõtted. Alates 2018. aastast on välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava alusel

teostatavate investeeringute mahuks ca 0,5 miljoni eurot aastas. Nende vahendite ulatuses

rajatakse müratõkkeid tee-ehitusobjektidest eraldiseisvalt. Asukohtade kokkulangevusel võib

tegevuskavas sisalduvate abinõude realiseerimine toimuda ka tee-ehitusobjektide raames.

Meetme tegevusi kavandatakse “Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava teelõikudes,

mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029" alusel.

Müra leevendamisele tehtud investeeringud, strateegilise mürakaardi, tegevuskava ja teiste müra-

alaste uuringute kohta leiab täpsustavat informatsiooni Transpordiameti kodulehelt.

4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud

seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

Meede on loodud riigiteede ITS lahenduste kaasajastamiseks ja arendamiseks ning kehtestatud

nõuetega vastavusse viimiseks. Meetme tegevuste eesmärgid on: liikluse sujuvuse ja

liiklusohutuse parendamine, teehoiu ja liiklusjuhtimissüsteemide kaasajastamine, liiklusinfo ning

muu liikumisega seotud teabe kogumine ja kättesaadavaks tegemine.

Liiklusseadusega Eesti õigusesse ülevõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2010/40/EL tulenevalt on Transpordiametil kohustus tagada ITS lahenduste ööpäevaringne

toimimine.

ITS taristu koosneb riigiteedel teeilmajaamadest, teekaameratest, statsionaarsetest

liiklusloenduspunktidest ja kiiruskaameratest, raskeveokite kaalupunktist ning ilmastiku ja

liiklusega kohanduvast muutuvteabega liiklusmärkide süsteemist. Riigiteede liiklusloenduse ja

statsionaarsete kiiruskaamerate süsteem on vananenud ja vajab kaasajastamist.

Teeilmastiku monitooringusüsteem (teeilmajaamad ja -kaamerad) võimaldab teede hooldamisel

ilmastiku oludele ennetavalt reageerida, kasutada optimaalseid ja õigeaegseid teehoolde tegevusi,

mille tulemusel väheneb liiklusõnnetuste arv ja libedusetõrjeks kasutatav kloriidide kogus.

Teehoole on selle tulemusena proaktiivne, kvaliteetsem ja väiksema keskkonnamõjuga.

Seiretulemused on kättesaadavad liiklusinfoportaalis Tarktee kui ka masinloetavate avaandmetena

Transpordiameti andmeväravas. Parem seire tagab ohutuma, sujuvama ja säästlikuma liikluse.

Põhimaanteede 2+2 sõidurajaga teelõikudel on majanduslikult otstarbekas kasutada ilmastiku ja

liiklusega kohanduvat liikluskorraldust, mille abil kehtestab Transpordiamet liiklemiseks ohutu

sõidukiiruse ja edastab hoiatusi muutuva teabega liiklusmärkide abil. Muutuva teabega

liiklusmärgid võimaldavad senisest paindlikumalt kehtestada madalamaid ja kõrgemaid

piirkiiruseid.

Objektide valikul arvestatakse mõju liiklusohutusele, elutähtsa teenuse - riigiteede toimepidevuse

tagamist, tehnilist kasutusiga, seadusandlusest tulenevaid kohustusi, liiklussagedust ja CO2

vähendamist.

ITS-i kaasajastamiseks ja arendamiseks kasutatakse peamiselt erinevate Euroopa Liidu

toetusfondide abi, millele lisatakse riigipoolne kaasrahastus. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel

investeeritakse teeilmajaamade seiresüsteemi täismahus uuendamisse, mis valmib 2027.a. CEF

transpordirahastu kaasrahastuse abil rekonstrueeritakse TEN-T teedel asuvad statsionaarsed

liiklusloenduspunktid ja luuakse ka kergliikluse püsivad seirepunktid. Sama rahastu abiga

paigaldatakse Tallinn-Narva maantee 2+2 teelõigule km 10-90 muutuva teabega liiklusmärgid.

Mõlemad tegevused valmivad 2028.a lõpuks.

Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine

Säästlikumaid ja erinevatele elanikkonnagruppidele kättesaadavamaid liikumisviise soodustava

taristu rajamise eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi ja ohutuse tõstmine läbi vajalike

väikeinvesteeringute, et tagada parem ligipääsetavus olulistesse sihtkohtadesse, luua võrdsed

liikumisvõimalused erinevatele liiklejatele, soodustada ja võimaldada säästlike (tervislikumate ja

väiksema keskkonnamõjuga) liikumisviiside kasutamist ning kombineerida sujuvalt erinevaid

liikumisviise.

Meetme raames rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate

ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästlikumaid liikumisviise läbi võrgulise tähtsusega

jalgratta- ja jalgteede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või

on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad

riigiteid oluliste sihtpunktidega.

Meetme objektide nimekiri koostatakse “Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu

objektide valiku korra” alusel. Nimekirja iga-aastasel uuendamisel hinnatakse potentsiaalsete

jalgsi ja rattaga liikumiste mudeli alusel suurima nõudlusega lõike, erinevatelt osapooltelt laekunud

ettepanekuid ning kaardistatakse erinevad asjaolud. Nimekirjale annab mõjuhinnangu

ekspertgrupp, misjärel koostatakse pingerida. Pingerida koostatakse kahes osas: tingimuste

loomine säästvate liikumisviiside, sh ühistranspordi kasutamise soodustamiseks (ümberistumise

tingimuste parandamiseks) ning jalgratta- ja jalgteede rajamine.

Meetme loomise ja eraldiseisva objektide nimekirja koostamise eesmärk on riigiteede taristu

ajakohastamine liiklejate liikuvusvajadustega, mis muutuvad kiiremini, kui teede rekonstrueerimise

tsüklid.

Objektide nimekirja koostamisel:

▪ tehakse koostööd objekti puutuvate osapooltega (nt KOV, REM, ÜTK, EVR) ;

▪ arvestatakse töömahtude jaotusega Transpordiameti regioonide vahel – sama piirkonna

sarnased objektid rajatakse korraga;

▪ arvestatakse teiste THK meetmete lähiaastate pingeridadega, kattuvatel lõikudel

rahastatakse üldjuhul vajalikke ehitustöid terviklikult ühe projektiga ühe meetme alt;

▪ arvestatakse kohaliku omavalitsuse kaasrahastamisega – kohaliku omavalitsuse

valmisolek katta osa rajamis- või kasutuskuludest mõjutab objekti paiknemist pingerivis.

Meetme objektide nimekirja koostamist ja muutmist juhib meetme ekspertgrupp.

Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel.

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest ühistranspordi ligipääsetavuse

parendamiseks riigiteedel on eraldatud 6,9 miljonit eurot, mille kasutamine on kavandatud aastatel

2025-2026.

4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine

Liiklusohutuse parendamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat tööd liiklusohtlike lõikude ja

ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Ohutuse seisukohast esmatähtsate

objektidega seotud iga-aastane tegevusplaan koostatakse eelarve ulatuses. Eesmärk on kasutada

liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendeid riigiteede taristu muutmiseks nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja raskelt vigastatute koguarv väheneks kõige enam. Rakendatakse

ka meetmeid liiklusõnnetuse riskide vähendamiseks ja liiklusõnnetuste ennetamiseks.

Objektide määramise aluseks on „Liiklusohtlike kohtade valiku ja investeeringute jaotamise kord“.

Selle alusel kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest peamisest

allikast:

▪ Riskiarvutused - tõenäosusliku arvutuse ja eksperthinnangu alusel kõige suurema

vigastatuga liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad.

▪ Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang - Maakondlikele liikluskomisjonidele

eraldatud vahendite ulatuses kohaliku kogukonna esile tõstetud kõrge riskiga kohad.

▪ Muu kvalitatiivne hinnang - Juhtunud liiklusõnnetuste hinnangul põhinevad, kolmandate

osapoolte esitatud (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise

komisjon, kohalikud omavalitsused jpt), kõrge ohuriskiga ja ohutule liikluskeskkonnale

mittevastavad kohad.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehniline töögrupp,

kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja

rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed ning liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused

ja maksumused. Objektid maksumusega kuni 500 000 eurot, on liiklusohtlikud kohad

tavanimekirjas, nii riskinimekirja, kui kvalitatiivsel hinnangul põhinevate objektidega.

Objektid maksumusega 500 000 – 2 000 000 eurot klassifitseeruvad suureks liiklusohtlikuks

kohaks, mille ümberehitust kaalutakse, kui planeeritavas perioodis (aastas) on vahendeid üle 5 000

000 euro.

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise nimekirja uuendatakse igal aastal. Ehitus-,

rekonstrueerimis- või katte taastusremondiobjektiga kattumise korral ehitatakse liiklusohtlik koht

ümber samaaegselt.

Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine

TLAK seab eesmärgiks ehitada tolmuvabad katted 2030. aastaks kõikidele riigi kruusateedele,

mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.

Seisuga 01.01.2025 on tolmuvaba katteta riigiteid 3966 km, mis moodustab riigiteede

kogupikkusest 24 %.

Allpool näidatud tabelis 3 on välja toodud riigi kruusateede pikkuse muutus liiklussageduse ja

aastate lõikes.

Tabel 3. Kruusateede pikkused (km) riigiteedel ja nende muutus.

Liiklussagedus autot ööpäevas

Aasta 0-50 50-100 100-150 150-200 200-250 >250 Kokku km

2024 2208 1454 205 72 13 14 3966

2023 2279 1368 248 67 3 5 3970

2022 2465 1343 121 54 4 3 3990

2021 2408 1416 143 45 18 5 4035

2020 2441 1525 334 54 2 9 4365

2019 2476 1623 348 84 15 17 4564

2018 2578 1692 288 72 14 6 4650

2017 2580 1719 309 82 21 13 4724

2016 2563 1832 360 88 16 18 4877

Enamikel katteta riigiteedel on liiklussagedused alla 200 auto ööpäevas, mis on arvestuste järgi

kruusateedele katte ehitamise sotsiaalmajandusliku tasuvuse piiriks kui investeeringu

maksumuseks on 100 000 EUR/km. Ligikaudu 60% kruusateedest on väga väikese

liiklussagedusega, ehk alla 50 auto ööpäevas.

Vahendite planeerimisel katete ehituseks on lähtutud sellest, et olemasolev riigi kruusateede võrk

on suures osas seisukorras, mis vajab nii kraavide kaevamist, muldkeha ning kruusast aluse

ehitamist. Enamus kruusateid, kus muldkehad ja kraavid olid varasemalt korda tehtud, on juba

katte alla viidud. Töösse võetavad lõigud on külmakerkeohtlikel või sisuliselt ilma muldkeha ja

kraavideta kruusateedel, mille tõttu on kruusateele katete ehitamise maksumus edaspidi kilomeetri

kohta kõrgem. Hetkel on arvestuslikuks kilomeetri hinnaks 105 000 eurot, mis aga raskemates

tingimustes võib olla märgatavalt suurem.

Väiksema liiklusega kruusateedel tagatakse tolmuvabad katted vajaduse põhiselt, teostades

elamute läheduses olevatel teelõikudel perioodiliselt tolmutõrjet kaltsiumkloriidiga.

Transpordiamet on välja töötanud kruusateele katete ehitamise objektide valiku juhendi. Objektide

määramisel ja järjestamisel arvestatakse liiklussagedust, raskeliiklust, tolmu mõju (teeäärsed

majapidamised), teede kasutajaid ja bussiliinide olemasolu. Pingerea moodustamisel arvestatakse

ka kohalike omavalitsuste eelistusi.

Objektide nimekiri koostatakse kuni 4 aastaks ning seda korrigeeritakse iga-aastase eelarve

koostamise protsessi käigus. Üldjuhul eeldab kruusateele katte ehitamine lisaks ka

suuremamahulist kruusatee remonti konstruktsiooni tugevdamiseks.

Nimekiri kruusateedest, kuhu ehitatakse tolmuvabad katted ja objektide valiku põhimõtted on

leitavad Transpordiameti kodulehel.

4.2.6 Ehitamine

Ehitusobjektide nimekirja koostamisel arvestatakse TLAK eesmärkidega, üleriigilise planeeringu

Eesti 2030+ põhimõtetega ja Vabariigi Valitsuse otsustega.

Ehitamise eesmärgiks on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi

vahemaid ning suurendada liiklusohutust. Kuigi teede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi

säästva transpordi arendamisel, on nende areng vajalik, et täita TEN-T määrusest tulenevaid

liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike muutumine,

uus ristmik või lisarada.

Nii rahvusvahelise, kui Eestisisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud

investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige TEN-T

põhivõrgu teedel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu teelõikudel.

Objektide valikul lähtutakse tee liiklussagedusest (sh koormussagedusest), teekatte seisundist,

liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna

elanikele ja ettevõtlusele).

Valiku kriteerium on sotsiaalmajanduslik tasuvus või vastavad Vabariigi Valitsuse otsused.

Tasuvuse seisukohalt on määravaks teguriks liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu

vähenemine. Samuti arvestatakse keskkonnamõjudest (õhusaaste) tingitud kulude vähenemisega

pikemas perspektiivis, teekasutajate ajasäästu ja sõidukikulude kokkuhoiuga, mis tekib tee ja

ristmike ümberehitamise ja kohandamisega liikluse vajadusega.

Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu

riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas.

TEN-T määrus seab lisaks maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele, muuhulgas ka nõuded

turvaliste parklate ja puhkekohtade rajamiseks ning nende omavahelise maksimaalse kauguse

kohta põhivõrgu kui ka üldvõrgu maanteedel. Vastavalt sellele tuleb tagada sobival hulgal

parkimiskohti, kus on loodud asjakohasel tasemel ohutus- ja turvalisustingimused sõidukijuhtide

nõuetekohaseks puhkuseks. Sellest tulenevalt nähakse vajaduspõhiselt ette uute parklate ja

puhkekohtade rajamine ning olemasoleva parklavõrgustiku arendamine.

Transpordiamet on kooskõlastanud Tallinna-Pärnu-Ikla teel uute eraparklate rajamise Märjamaal

Orgital ja Are möödasõidul. Kaalutakse sama tee Konuvere parklate rajamist Päädeva-Konuvere

2+2 teelõigu ehituse käigus ja kavandatakse Ääsmäe parkla rajamist Ääsmäe liiklussõlme

ümberehitamise käigus.

Muuhulgas korraldab Transpordiamet ehitusmeetme raames Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede

ristete ning kaasnevate liiklussõlmede rajamist. Ehitustööde korraldamist teostatakse vastavalt

projektide valmimisele ja ehituslubade saamisele. Rail Baltic raudteetrassi ehitust rahastatakse

välisvahendite toel ja riigi kaasfinantseerimisel vastavalt Transpordiameti ja Rail Baltic Estonia OÜ

vahel sõlmitud koostöölepingule.

Meetme objektide nimekiri on leitav Transpordiameti kodulehel.

Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2026–2029 on ehituse real kajastatud Lisas 2 loetletud

ehitusobjektid ja aastamahud ning Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate

liiklussõlmede ehitamise rahastamise mahud aastate lõikes.

5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2035

Eesti majanduse toimepidevuse tagamise eelduseks on kvaliteetse transporditaristu olemasolu,

kus oluline roll on ka informatsiooni kasutamisel, mis võimaldab osaliselt asendada füüsilist

liikumist ning toetab liikluse ja logistika planeerimist ning juhtimist. Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti,

säilib hästi toimiva füüsilise transpordi ja kvaliteetse maanteevõrgu keskne roll. Tõhus logistika

eeldab, et kogu transpordiahel – alates väikestest kohalikest teedest kuni põhimaanteedeni –

moodustab toimiva terviku. Ilma usaldusväärse maanteevõrguta ei saa ka muud transpordiliigid,

nagu raudtee või meretransport, täiel määral toimida.

Riigiteede võrgustik on riigi transporditaristu üks tugisambaid, mis tagab majanduse toimimise,

riigikaitse, energiajulgeoleku ning riigi rahvusvahelise ja siseriikliku konkurentsivõime. Hästitoimiv

maanteevõrk võimaldab jõuda igasse Eestimaa punkti ning loob eeldused teiste transpordiliikide

toimimiseks. Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja riiklikke strateegilisi eesmärke, on

teedevõrgu kvaliteetne arendamine ja korrashoid hädavajalik, et toetada riigi kestlikku arengut.

Selleks vajame riigiteede võrgu korrashoiu korralduse ja arendamise pikaajalisemat lähenemist,

kui RES 4-aastane periood seda võimaldab, et tagada liiklusohutus, soodustada majanduskasvu

ning toetada riigi julgeolekut. Vajalikud on investeeringud teede ja teerajatiste kvaliteeti,

nutikatesse liikuvuslahendustesse ja keskkonnasäästlikesse lahendustesse, et kindlustada Eesti

konkurentsivõime nii täna kui tulevikus.

Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2035 lähtuvad TLAK 2021-2035 alavaldkonnas „Ohutud teed“

püstitatud eesmärgist - „Arendame maanteid, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja suurendada

liiklemise ohutust“.

Projektide valimisel lähtume terviklikust sotsiaal-majanduslikust analüüsist, kasutame

keskkonnaressursse säästlikult ning arvestame elurikkuse vajadustega. Maanteede ja raudteede

arendamise vajadust hindame kompleksselt, kuna kiire, tihe ja mugav rongiühendus vähendab

põhimaanteede liikluskoormust ning suurendab liiklusohutust.

Vastavalt TLAK-le peab teedevõrgu arendamise kavandamisel arvestama eelkõige kestliku

arendamise põhimõtetega, et saavutada suurem keskkonnasääst, parendada liiklusohutust,

maapiirkondade elanike elukvaliteeti ning ettevõtlustingimusi.

Foto: Kaspar Pokk / Transpordiamet

Teehoiu pikaajaline planeerimine võimaldab riigi eelarvestrateegiate väljatöötamisel arvestada

teehoiu vajadustega ning samuti võimaldab Transpordiametil aegsasti alustada projektide

ettevalmistamisega.

Transpordiamet jätkab riigi teedevõrgu korrashoiu ja säilitamisega ning vastavalt rahalistele

võimalustele ka arendamisega. Suuremateks väljakutseteks on piiratud rahaliste vahendite

tingimustes olemasoleva teedevõrgu säilitamine ning arengudokumentides soovitud eesmärkide

saavutamine.

Teede seisukorra mõõtmise andmed näitavad viimasel kolmel aastal teekatte defektide hulga

kasvu ja pikiroobaste sügavuse suurenemist. Samuti on peatunud teekatte tasasuse näitaja

väärtuse paranemine.

Teedevõrgu säilitamise rahastuse vajadus tugineb ASi Teede Tehnokeskus poolt 2024. aastal läbi

viidud analüüsil 10 , mille kohaselt oli rahastusvajaduse mahajäämus teedevõrgu säilitamise

(korrashoid, säilitusremont, taastusremont ja rekonstrueerimine) osas 772 miljonit eurot

(arvestades suurema liiklusega teedel eesmärktaset „hea“ ja väiksema liiklusega teedel

eesmärktase ”rahuldav”).

Lähtuvalt nimetatud analüüsist ja võttes aluseks teehoiutööde kallinemise keskmiselt 2% igal

järgneval aastal on olemasoleva riigiteede võrgu säilitamise vajaduseks 217 mln eurot aastas

teehoiukava perioodi kohta. See võimaldaks vajaduspõhise remondi, rekonstrueerimise ja

korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu vastavuse seisundinõuetele ning likvideerida 30 aasta

jooksul tänaseks kumuleerunud mahajäämuse.

Allpool on tabelis 4 välja toodud tänane teedevõrgu säilitamise 2026-2029 aastate keskmine

rahastus aasta kohta ning teedevõrgu säilitamise ja remondivõla vähendamise aasta keskmine

rahastusvajadus miljonites eurodes meetmete kaupa.

Tabel 4. Teedevõrgu säilitamismeetmete aasta keskmise rahastuse ja vajaduse võrdlus, mln eur

TEEDEVÕRGU SÄILITAMISMEETMED 2026-2029 keskmine

aasta rahastus

2026-2029 keskmine

aasta vajadus

Teede korrashoid 41,6 45,3

Teede korrashoiu ja muud investeeringud 10,3 14,6

Kruusateede remont 7,9 12,4

Kattega teede säilitusremont 18,8 26,3

Kattega teede taastusremont 22,7 30,1

Sildade rekonstrueerimine ja remont 9,4 17,1

Rekonstrueerimine 26,4 71,7

Teedevõrgu säilitamise rahastus ja vajadus kokku 137,1 217,5

EL ja siseriiklikust seadusandlusest, TLAKist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt

on Transpordiameti suuremateks eesmärkideks:

▪ Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähendamine.

▪ TEN-T põhivõrgu ehitamine nõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

▪ Tolmuvabade katete ehitamine kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto

ööpäevas, 2030. aasta lõpuks.

▪ Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine.

10 Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegiline analüüs 2025-2054, AS Teede Tehnokeskus, Tallinn

2025

▪ Eesti rattastrateegia 2040 ellu viimise toetamine.

Sealjuures tuleb arvestada kasvavat liikluskoormust ja pikemate ning raskemate veokite (European

Modular System – EMS) kasutuselevõtu soodustamist, aga ka sõjalise liikuvuse võimekuse

suurendamise vajadust.

TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks väljaehitamine 2030. aasta lõpuks, välisõhus

leviva müra vähendamine, EL ITS nõuete täitmine ja ajakohastamine, liiklusohutuse ja säästva

liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt minimaalselt 150

mln eurot.

Eesmärkide täitmiseks kavandatud investeeringud on meetmete kaupa välja toodud tabelis 5, kus

on võrdluseks toodud ka 2026-2029 perioodi tegelik aasta keskmine rahastusvajadus.

Tabel 5. Teedevõrgu arendamismeetmete aasta keskmise rahastuse ja vajaduse võrdlus, mln eur.

TEEDEVÕRGU ARENDAMISMEETMED

2026-2029 keskmine

aasta

rahastus

2026-2029

keskmine aasta vajadus

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,7 0,8

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

0,9 1,0

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 4,9 7,3

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 7,9 11,5

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 11,3 26,3

Ehitamine 94,1 107,3

Teedevõrgu arendamise rahastus ja vajadus kokku 119,8 154,2

RES-ga 2026-2029 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse samas mahus

jätkumine ei võimalda TEN-T põhivõrku kuuluvate Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteede

väljaehitamist TEN-T määruses sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele 2030. aasta

lõpuks.

TEN-T põhivõrgu maanteed ei tohi ristuda samal tasandil ühegi maantee, raudtee, trammitee, ratta-

ega jalgteega ning kummagi sõidusuuna sõiduteed peavad teineteisest olema eraldatud

eraldusribaga.

2025. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses

ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 6% ulatuses. 2030. aasta lõpuks kavandame näitaja muutumist

vastavalt 53%-ni ja 30%-ni.

Kokku on TEN-T põhivõrgu teede pikkuseks 353 km, millest on nõuetele vastavad 81 km, välja

ehitamisel 66 km ja rahastuseta 82 km.

EL liikmesriikidel on võimalik taotleda nõuetele vastavuse erandit teelõikudele, mille aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on väiksem kui 10 000 sõidukit.

Seoses väikese liiklussagedusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla 50 km pikkusel lõigul

taotletakse Euroopa Komisjonilt lõigu nõuetekohaseks väljaehitamise tähtaja pikendamist.

Arvestades hetkel teadaolevaid rahastusvõimalusi ja liiklussagedusi, analüüsib Transpordiamet ka

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Imavere-Tartu lõigu ning Tallinna-Pärnu-Ikla tee Ääsmäe-

Päädeva ja Päärdu-Pärnu-Jaagupi lõikude liiklusprognoose koos ümberehitusvajadustega,

misjärel otsustatakse nimetatud lõikudele erandi taotlemise üle.

Esialgse hinnangu kohaselt taotletakse erandit kokku ca 124 km TEN-T põhivõrgu teelõikudele.

Tabelis 6 on esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajavate põhimaanteede

lõikude nimekiri, millele Euroopa Komisjon võib erandi andmisest keelduda. Tabelis on välja toodud

ehitustööde võimalik teostamise graafik ja rahastamise vajadus. Järgnevate aastate RESides tuleb

ette näha vajalikud vahendid nii projektide ettevalmistamiseks, sh vajalike maade võõrandamiseks,

kui ka ehitustöödeks.

Tabel 6. TEN-T määruse täitmiseks, EMS ja sõjalise liikuvuse tagamiseks ümberehitamist vajavate teelõikude nimekiri ja võimalik teostamise aeg.

Tee ja teelõigu nimetus

2026 2027 2028 2029 2030 Lühikirjeldus Algus

km Lõpp km

Pikkus km

Liiklus- sagedus

2024

EHITAMINE

T-2 (E263) TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

Peetri-Vaida • • 2+2 tee liiklusohutuse

parendamine

6,0 20,0 14,0 20 300

T-4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA

Topi-Ääsmäe • • 2+2 tee liiklusohutuse parendamine

15,0 28,0 13,0 15 000

Ääsmäe-Kustja • • 2+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

28,0 42,0 14,0 7 600

Kustja-Päädeva • • • 1+1 tee ümberehitus

2+2 teeks 42,0 62,0 20,0 8 900

Päärdu-Pärnu- Jaagupi

• • • 1+1 tee

ümberehitus 2+2 teeks

85,5 98,5 13,0 9 000

Nurme-Sauga • • 2+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

120,5 122,5 2,0 15 200

Ehitamise indikatiivne maksumus kokku (mln €)

50 132 153

Muutunud liikumisvajadused eeldavad mahukaid teedevõrgu ümberehitamistöid. Suured

teedeehitusprojektid vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate pikkuseid erinevaid

planeerimise ja projekteerimise etappe. Seetõttu teedevõrgu arendamist kavandatakse TLAK

perioodiks kuni 2035.

Tabelis 7 on välja toodud loetelu täna teadaolevatest ümberehitamist vajavatest teelõikudest.

Nimekiri sisaldab nii TEN-T põhivõrgul arendamist vajavaid kui ka teiste teede olulisi teelõike.

Tabelis toodud jaotus aastate vahel on tinglik ja ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste

(liiklussagedus, liiklusohtlikus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas.

Tabel on koostatud arvestusega, et ehitustööde teostamiseks on järgmistes RES-des

vahendeid 2026 ja 2027 aastatega samas suurusjärgus ehk 130 miljonit eurot aastas.

Tabel 7. Perioodil 2031-2035 ümberehitamist vajavate teelõikude nimekiri ja võimalik teostamise aeg.

Tee ja teelõigu nimetus

2031 2032 2033 2034 2035 Lühikirjeldus Algus

km Lõpp km

Pikkus km

Liiklus- sagedus

2024

EHITAMINE

T-1 (E20) TALLINN-NARVA

Maardu-Jägala • 2+2 tee

liiklusohutuse parendamine

17,0 26,0 9,0 17 500

Jõhvi-Toila • • • 1+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

163,0 171,0 8,0 7 900

T-2 (E263) TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

Imavere- Põltsamaa

• • • • 1+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

107,0 128,0 21,0 8 800

Puurmani-Laeva • • 1+1 tee ümberehitus

2+2 teeks

141,0 156,0 15,0 9 000

Kärevere ümbersõit ja Emajõe sild

• 1+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

161,0 165,0 4,0 8 100

Kardla-Tartu • • 1+1 tee ümberehitus

2+2 teeks

169,0 177,0 8,0 8 100

Ülenurme-Reola • • 1+1 tee

ümberehitus 2+2 teeks

185,0 189,0 4,0 12 700

T-4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA

Pärnu linna Ehitajate tee ja Niidu tn ristmik

• • 2+2 tee

kahetasandiline ristmik

127,5 129,0 1,5 14 500

MUUD TEED

Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõik

• 1+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

138,5 151,5 13,0 10 600

Tallinna-Paldiski tee Tähetorni- Harku lõik

• • 1+1 tee ümberehitus

2+2 teeks

11,0 14,0 3,0 15 900

Tallinna ringtee Valingu-Keila lõik

• • 1+1 tee ümberehitus 2+2 teeks

34,0 38,0 4,0 10 500

Riigiteede võrgustik on aastatega väljakujunenud ning valdav osa olemasolevatest sildadest ja

viaduktidest on projekteeritud ja ehitatud koormustele (kuni 80t, vanemad sillad kuni 60t), mis ei

vasta tänapäeva erivedude (kuni 320t, 40m) vajadustele. Julgeoleku tagamiseks kasutatavad

sõidukid ja teedel veetavad strateegiliselt tähtsad veosed on muutumas raskemaks.

Suuremad probleemid on teedevõrgu sellel osal, mida kasutatakse sõjalise liikuvuse ja elektrivõrgu

toimepidevuse tagamiseks vajalike üliraskete vedude teostamisel.

Viimastel aastatel on suurendatud sildade rekonstrueerimise ja remondi meetme rahastust, kuid

see ei ole veel piisav kandevõime suurendamiseks vajalikus mahuks. Seetõttu on järgnevate

aastate jooksul suureks väljakutseks 87 silla kandevõime suurendamisega alustamine, mille

eeldatav kogumaksumus ületab 300 miljonit eurot.

LISAD

Lisade tabelites toodud summad on esitatud miljonites eurodes ning ei sisalda käibemaksu.

Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2026–2029

VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2026 2027 2028 2029

Maksutulust laekuvad vahendid 192,9 205,7 204,1 230,8

ÜF 2021–2027 toetus 51,9 19,3 0,0 0,0

ÜF 2021–2027 toetus kaitsevõime tagamiseks 17,0 39,0 23,0 0,0

CEF sõjalise liikuvuse meetme toetus 15,6 23,4 0,0 0,0

Rail Baltic CEF toetus 0,9 0,0 0,0 0,0

Rail Baltic CO₂ vahendid 0,2 0,0 0,0 0,0

CO₂ vahendid 2,3 0,0 0,0 0,0

Muud välisvahendid 0,6 0,6 0,3 0,0

Vahendid riigiteede hoiuks kokku 281,4 288,0 227,4 230,8

TEEHOIUVAHENDITE JAOTUS MEETMETE LÕIKES 2026 2027 2028 2029

Teede korrashoid 40,9 41,3 41,9 42,3

Teede korrashoiu ja muud investeeringud 9,9 10,4 10,4 10,6

Kruusateede remont 6,0 8,0 8,4 9,0

Kattega teede säilitusremont 17,8 18,8 19,1 19,4

Kattega teede taastusremont 16,4 23,0 25,5 26,0

Sildade rekonstrueerimine ja remont 11,0 10,4 7,3 9,0

Rekonstrueerimine 25,9 20,0 29,7 30,0

Teedevõrgu säilitamise rahastus kokku 127,9 131,9 142,3 146,3

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,4 0,7 0,8 0,8

Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine

1,2 1,1 0,8 0,5

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 5,8 3,7 5,0 5,0

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 5,8 8,6 8,6 8,6

Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 12,0 11,4 11,0 11,0

Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed

128,3 130,6 58,9 58,6

Teedevõrgu arendamise rahastus kokku 153,5 156,1 85,1 84,5

Kokku 281,4 288,0 227,4 230,8

Sh teehoiu meetmete ettevalmistus kokku 7,6 7,9 7,0 6,5

36

Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2026–2029

Tee ja teelõigu nimetus 2026 2027 2028 2029 Lühikirjeldus Algus

km

Lõpp

km

Pikkus

km

Liiklussagedus

2024 (AKÖL)

EHITAMINE

T-2 (E263) TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA

Käsukonna-Imavere (Paia ristmik) • • • 2+2 tee ehitus 99,1 107,1 8,0 10 500

Mäo - Käsukonna * • • • 2+2 tee ehitus 85,8 99,1 13,3 11 500

Jüri liiklussõlm • • 2+2 teede ristumise ümberehitus 12,0 13,0 1,0 20 325

T-4 (E67) TALLINN - PÄRNU - IKLA

Libatse (Pärnu-Jaagupi) - Nurme • • • 2+2 tee ehitus 98,5 120,5 22,0 10 100

Päädeva - Orgita • • 2+2 tee ehitus 62,2 64,8 2,6 9 200

Orgita - Haimre • • 2+2 tee ehitus 64,8 68,2 3,4 8 800

Haimre - Konuvere • • 2+2 tee ehitus 68,2 78,8 10,6 8 700

Konuvere - Päärdu • • • 2+2 tee ehitus 78,8 85,3 6,5 9 000

MUUD TEED

T-17 Keila - Haapsalu: Keila lõunapoolne ümbersõit

• •

1+1 tee koos Keila jõe silla ja raudtee viaduktiga

0,0 2,2 2,2 5 000

T-18178 Värska - Ulitina • Tee ümberehitus EV territooriumile 4,5 10,5 6,0 300

T-11105 Kiiu - Soodla • Kiiu asula möödasõidu ehitus 0,0 0,6 0,6 700

T-11414 Tilgu tee • Tee varingu ohu tõttu uue ühendustee ehitus

0,0 1,7 1,7 700

RIIGITEEDE RISTUMISED RAIL BALTIC TRASSIGA

T-15 Tallinn-Rapla-Türi: Kangru

liiklussõlme ehitus • Raudtee ja maantee ristumine 4,2 6,7 2,5 8 800

Ehitamise maksumus kokku koos ettevalmistustöödega (mln €)

128,3 130,6 58,9 58,6

* Objekt on RESis 2026-2029 osaliselt rahastatud. Objekti elluviimiseks kavandada vajalikud vahendid RESis 2027-2030 koostamise protsessis.

37

Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2026–2029

Tee ja teelõigu nimetus 2026 2027 2028 2029 Algus

km Lõpp km

Pikkus km

REKONSTRUEERIMINE

Tee 34 Kiviõli-Varja • 5,0 8,7 3,7

Tee 52 Viljandi-Rõngu Mustla-Kaubi lõik • 25,1 41,4 16,3

Tee 53 Laidu tee • 0,0 3,6 3,6

Tee 11185 Hüüru-Alliku-Saue • 0,0 0,9 0,9

Tee 11185 Hüüru-Alliku-Saue • 2,7 4,5 1,8

Tee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla • 3,0 6,6 3,6

Tee 19214 Jänesselja-Urge • 0,0 2,2 2,2

Tee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla • 0,0 10,0 10,0

Tee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Vaardi-Õruste lõik • • 190,3 203,9 13,6

Tee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla Ikla piiripunkti lõik • 191,4 191,9 0,5

Tee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Võivaku-

Aindu lõik

• 36,6 43,8 7,2

Tee 11395 Laulasmaa-Lohusalu • 0,0 3,8 3,8

Tee 13124 Kiviõli-Maidla • 0,0 3,6 3,6

Tee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere • 12,1 14,4 2,3

Tee 21140 Kuressaare-Sikassaare • 0,0 1,8 1,8

Tee 24124 Viljandi-Suure-Jaani • 21,3 22,5 1,2

Tee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Pataste-Igavere lõik • 103,6 109,5 5,9

Tee 6 Valga-Uulu • 69,9 72,2 2,3

Tee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu • 5,0 17,7 12,7

Tee 29 Märjamaa-Koluvere • 14,3 25,0 10,7

Tee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Jaska- Mudiste lõik

•

27,8 31,4 3,6

Tee 46 Tatra-Otepää-Sangaste Makita-Otepää

lõik

• • 13,0 25,7 12,7

Tee 62 Kanepi-Leevaku • • 0,0 19,2 19,2

Tee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Sagevere-

Paaksima lõik

• 15,6 22,9 7,3

Tee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla • 51,5 57,8 6,3

Tee 11370 Keila-Ääsmäe alustamine • 1,5 9,1 7,6

Tee 15126 Ambla-Tamsalu • 12,2 16,8 4,6

Tee 15127 Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere • 18,6 22,9 4,3

Tee 19101 Audru -Tõstamaa-Nurmsi tee • 8,8 14,5 5,7

Tee 19202 Pärnu-Jaagupi - Kergu • 0,4 2,5 2,1

Rekonstrueerimise maksumus kokku koos ettevalmistustöödega (mln €)

25,9 20,0 29,7 30,0

EELNÕU .01.2026

KORRALDUS

„Riigiteede teehoiukava 2026–2029“ kinnitamine

Liiklusseaduse § 11 lõike 8 alusel:

1. Kinnitada „Riigiteede teehoiukava 2026–2029“.

2. Kliimaministeeriumil avaldada käesoleva korralduse punktis 1 nimetatud dokument oma veebilehel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2025. a korraldus nr 124 „Riigiteede teehoiukava

2025–2028“ kinnitamine“.

Kristen Michal Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

27.01.2026 nr 1-4/26/342

Vabariigi Valitsuse korralduse ""Riigiteede

teehoiukava 2026-2029" kinnitamine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Riigiteede teehoiukava

2026–2029“ kinnitamine“ eelnõu. Ootame teie tagasisidet ühe nädal jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1.Vabariigi Valitsuse korralduse „“Riigimaanteede teehoiukava 2026-2029“ kinnitamine“ eelnõu

2.Riigimaanteede teehoiukava 2026-2029 eelnõu 3.Riigimaanteede teehoiukava 2026-2029 seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Julia Bergštein, 511 9431

[email protected]