Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/53

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja

kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise

otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_PKV.pdf; 2. Seletuskiri, SK_PKV.pdf; 3. Lisa, LISA_nimekiri.pdf.

Ragni Koitmaa

625 6167 [email protected]

Mari-Liis Kivipõld

625 6283 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72

„Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus

ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14

lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus,

puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise

otsetoetus” lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride

kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

EELNÕU

15.12.2025

1

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride

kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on:

1) kaer (Avena L.);

2) mais (Zea L.);

3) rukis (Secale L.);

4) sorgo (Sorgum Moench);

5) suvi speltanisu (Triticum spelta);

6) suvi kõvanisu (Triticum durum);

7) suvinisu (Triticum L.);

8) suvioder (Hordeum L.);

9) suvitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus);

10) tali kõvanisu (Triticum durum);

11) tali speltanisu (Triticum spelta);

12) talinisu (Triticum L.);

13) talioder (Hordeum L.);

14) talitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus);

15) tatar (Fagopyrum Mill.);

16) teraviljade segu;

17) kikerhernes (Cicer L.);

18) lääts (Lens Mill., nom. cons.);

19) maguslupiin (Lupinus L.);

20) põldhernes (Pisum sativum subsp. sativum var. sativum);

21) põld-hiirehernes (Vicia villosa Roth);

22) põlduba (Vicia faba L.);

23) suvivikk (Vicia sativa L.);

24) segavili/segatis;

25) kaunviljade segu.

Maaeluministri 21.12.2022 määrus nr 72

„Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise

otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus”

Lisa

(regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev

digiallkirjas) määruse nr XX sõnastuses)

(

m

a

a

e

l

u

m

i

n

i

s

t

r

i

2

3

.

0

2

.

2

0

2

3

m

ä

ä

r

u

s

e

n

r

1

0

s

õ

n

a

s

t

u

s

e

s

)

2

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud

põllumajanduskultuurid

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud

põllumajanduskultuurid on:

1) aedhernes (Pisum sativum subsp. sativum);

2) aeduba (Phaseolus L.);

3) aroonia (Aronia Medik.);

4) astelpaju (Hippophae L.);

5) brüsseli kapsas (rooskapsas) (Brassica oleracea var. gemmifera);

6) ebaküdoonia (Chaenomeles Lindl.);

7) haraline ploomipuu (alõtša) (Prunus cerasifera Ehrh.);

8) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) (Brassica rapa subsp. chinensis);

9) jõhvikas (Oxycoccus);

10) jääsalat (Lactuca sativa var. capitata)

11) kaalikas (Brassica napus L.);

12) karusmari (Ribes grossularia L.);

13) kirsipuu (Prunus cerasus L.);

14) kreegipuu (Prunus insititia);

15) kurk (Cucumis sativus L.);

16) kõrvits (Cucurbita pepo L.);

17) küüslauk (Allium sativum L.);

18) lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala);

19) lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia);

20) lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis);

21) maasikas (Fragaria L.);

22) murelipuu (Prunus cerasus L. var. austera L.);

23) must sõstar (Ribes nigrum);

24) mustikas (Vaccinium);

25) naeris (Brassica rapa subsp. rapa);

26) nuikapsas (Brassica oleracea var. gongylodes);

27) pastinaak (Pastinaca sativa L.);

28) pirnipuu (Pyrus communis L.);

29) ploomipuu (Prunus domestica L.);

30) porgand (Daucus carota L. subsp. sativus (Hoffm.) Hayk.);

31) porrulauk (Allium ampeloprasum var. porrum (L.) J.Gay);

32) punane peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell.);

33) punane sõstar (Ribes rubrum);

34) rabarber (Rheum rhaponticum L.);

35) redis (Raphanus sativus L. var. sativus);

36) sibul (Allium cepa);

37) spargelkapsas (ehk brokoli) (Brassica oleracea var. italica);

38) söödav kuslapuu (Lonicera caerulea L. var. edulis Turcz. ex Herder);

39) söögipeet (Beta vulgaris L. var. conditiva Alef.);

40) vaarikas (Rubus idaeus L.);

41) valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba);

42) valge sõstar (Ribes rubrum f. leucocarpum hort.);

43) viinapuu (Vitis vinifera L.);

44) õunapuu (Malus pumila Mill.).

SELETUSKIRI

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise

otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning

seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14

lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja kaunvilja

kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning

seemnekartuli kasvatamise otsetoetus”.

Määruse muutmise eesmärk on täiendada tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse lisas

kehtestatud toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelu kõvanisu ja speltsnisu suvi- ja

talivormidega.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Ragni Koitmaa (625 6167,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Mari-

Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud sama

osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga täiendatakse määruse lisaga kehtestatud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse

toetusõiguslike kultuuride loetelu. Loetellu lisatakse suvi speltanisu (Triticum spelta), tali

speltanisu (Triticum spelta), suvi kõvanisu (Triticum durum), tali kõvanisu (Triticum durum).

Kuna Eestis on kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormide kasvupinnad veel väiksed (452

hektarit), kuid potentsiaal ja nõudlus nende kasvatamiseks on olemas, siis on oluline maksta tera-

ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust ka nende teraviljakultuuride kasvatamise eest, mistõttu alates

2026. aastast arvatakse need tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike

põllumajanduskultuuride hulka.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013;

3) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22);

4) Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 8.7.2022, lk 23—34).

4. Määruse mõjud

Muudatused on seotud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetusega, mille toetusõiguslike

põllumajanduskultuuride loetellu lisatakse kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormid.

Muudatus mõjutab otseselt tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse taotlejaid, keda 2025. aastal

oli 2920, 2024. aastal 2978 ja 2023. aastal 3008. Eestis on kõvanisu ja speltanisu kasvupinnad

hetkel veel väikesed, kuid tõusutrendis ning 2025. aastal taotles 25 taotlejat

põhisissetulekutoetust kõvanisu ja speltanisu kohta kasvupinnaga 452,88 hektarit.

Nisu Taotlejate arv Hektarite arv

suvi kõvanisu 6 102,04

tali kõvanisu 5 19,48

suvi speltanisu 5 54,15

tali speltanisu 9 277,21

Kokku 25 452,88

Tabel. 2025. aasta põhisissetuleku toetuse raames taotletud kõvanisu ning speltanisu

kasvupinnad

Muudatus on taotlejate jaoks positiivse mõjuga, kuna võimaldab alates 2026. aastast saada toetust

kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormide kasvatamise eest. Nisu on Eestis üks enim

kasvatavaid teraviljasid ning oma erinevate sortide ja alamliikidega pakub

põllumajandustootjatele viljavahelduses mitmekesisust. Lisaks on speltanisu ka hea nišikultuur,

mida võib ka maheviljeluse tingimuses kasvatada – see ei vaja kasvatamiseks intensiivset

agrofooni ega ideaalset ilmastikku või mullastikku. Põllumajanduskultuuride mitmekesisus aitab

vähendada ka ilmastikutingimustest tulenevaid riske, ühel aastal õnnestuvad ühed kultuurid

paremini, teisel aastal teised. Tänu sordiaretusele ja tingituna kliimamuutustest on hakatud ka

Eestis kõva nisu kasvatamist katsetama ning see on ka viimastel aastatel õnnestunud. Kõva nisu

eest on võimalik saada ka paremat hinda kui pehme nisu eest, mis aitab parandada

põllumajandustootjate majanduslikku elujõulisust.

Kui üldiselt on Euroopa Liit teravilja netoeksportija, siis kõva nisu osas ollakse peamiselt

netoimportija, seega nõudlust selle järele on. Kõva nisu on oluline tooraine pastade, aga ka

erinevate pagaritoodete valmistamiseks. Speltanisu on pehme nisuga võrreldes toitaineterikkam,

sisaldab rohkem vitamiine ja mineraalaineid, on suure kiudainesisaldusega ning speltanisust

küpsetised on kergemini seeditavad. Eelkirjeldatu põhjal on oluline nende

põllumajanduskultuuride kasvatamist toetada.

Muudatus ei tõsta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti töökoormust ega ka

taotlejate halduskoormust, kuna kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivorme käsitletakse toetuse

saamise puhul sarnaselt teiste toetusõiguslike põllumajanduskultuuridega.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.