Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Lp Jürgen Ligi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected]

Teie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/5307-1 Meie 26.01.2026 nr 5-8/7770-1

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Lugupeetud rahandusminister Rahandusministeerium edastas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide (EL) 2025/1 ja (EL) 2025/2 ülevõtmiseks koostatud kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi KKELS) eelnõu Finantsinspektsioonile arvamuse avaldamiseks. Meil on järgnevad tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada. 1. Finantsinspektsiooni ettepanek on muuta KindlTS § 238 lõikes 3 ja §-s 2633 kogukäibe sõnastust analoogselt KKELS § 80 lõike 3 ja § 84 sõnastusega. KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 on juriidilise isiku kogukäive kindlustusmaksete aastane kogusumma kindlustusandja eelmise majandusaasta solventsuse ja finantsseisundi aruande alusel. KindlTS § 238 lõike 3 ja § 2633 kohaselt juriidilise isiku kogukäive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. KindlTS ei täpsusta kindlustusandja kogukäibe arvutamise põhimõtteid, mis raskendab seaduse rakendamist, kuna võimaldab mitmeti tõlgendamist. 2. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 on kasutatud nii käibe kui ka kogukäibe mõistet, kuigi neil mõistetel ei ole antud juhul sisulist erinevust ja võiks kasutada ühte mõistet. 3. KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 ning seletuskirja § 80 selgitustes on kasutatud mõistet „konsolideeritud aastaaruanne“. Kui seadusandja viitab majandusaasta aruande raamatupidamise aruande osale, siis korrektne oleks kasutada mõistet „konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne“ (RPS § 28 lõige 1).

4. KKELS § 12 lõige 3 kohaselt lihtsustatud nõuded hõlmavad käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud kava sisu ja detailsuse vähendamist, esmase kava koostamise tähtaja muutmist ning kava ajakohastamise sageduse vähendamist. Finantsinspektsiooni hinnangul ei nähtu hetkel KKELS-ist, milline on esmase kava koostamise tähtaeg, mille tähtaja muutmist KKELS § 12 lõige 3 ette näeb, ja kas selle kehtestab Finantsinspektsioon. Näiteks on FELS § 10 lõikes 7 sätestatud, et Finantsinspektsioon kehtestab esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaja. 5. Finantsinspektsioon märgib, et KKELS § 10 lõikes 3 peab „Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus“ asemel olema „Finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksus“.

2 / 4

6. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KKELS § 67 lõike 7 kohaselt teabevahetuse suhtes Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksuse ning Maksu- ja Tolliameti vahel kohaldatakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 punkti 14 ja lõiget 48. Finantsinspektsioon palub parandada viidet selliselt, et FIS § 53 asemel on FIS § 54. 7. KKELS § 66 lõikes 5 on eraldi on välja toodud, et kui kriisilahenduses oleva ettevõtja omandiõiguse instrumendid või võlainstrumendid ei ole võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, siis Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus tagab, et teade kriisilahenduse algatamise kohta saadetakse kriisilahenduses oleva ettevõtja teadaolevatele omanikele ja võlausaldajatele, kelle andmed on Finantsinspektsioon kriisilahendusüksusele kättesaadavad selle ettevõtja registrite või andmebaaside alusel. Sama paragrahvi ülejäänud lõigetes lasub avaldamisega seotud kohustus Finantsinspektsioonil. Finantsinspektsiooni hinnangul ei tulene hetkel seaduse tekstist ega seletuskirjast, miks KKELS § 66 lõikes 5 toodud info avaldamise eest vastutab üksnes Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus ja kõik ülejäänud teated peab avaldama Finantsinspektsioon. 8. KKELS § 27 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud, et pankrotimenetlust ei algatata enne, kui kriisilahendusüksusel on olnud võimalus otsustada, kas nad sekkuvad. Finantsinspektsioon on seisukohal, et pankrotimenetluse esitamise võimalus peaks olema Finantsinspektsioonil kui kriisilahendusasutusel/organisatsioonil, mitte selle teatud struktuuriüksusel. 9. KindlTS § 1231 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib sektoriüleselt nõuda järelevalvelise aruande (RSR) sagedasemat esitamist. Finantsinspektsioonile jääb ebaselgeks, miks peaks Finantsinspektsiooni regulaarse järelevalvelise aruande (RSR) sagedasema esitamise otsus olema sektoriülene. Finantsinspektsiooni ettepanek on jätta KindlTS § 1231 lõigete 1 ja 2 sõnastusest välja sõna „sektoriüleselt“. Direktiivi 2025/2 artikli 35 lõige 5a punkt a) kohaselt võib järelevalveasutus lubada väikeste ja mittekeerukate ettevõtjate puhul RSR esitamist kuni iga viie aasta järel ning sama lõike viimase lõigu kohaselt võib järelevalveasutus vajaduse korral nõuda muudelt kui väikeste ja mittekeerukate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul sagedasemat aruannete esitamist. Kõnealused sätted ei nõua asjakohaste otsuste tegemisel sektoriülest lähenemist. Võimalus teha aruannete esitamise sageduse osas individuaalseid otsuseid on arvestades Eesti turu suurust paindlikum ja proportsionaalsem, kuid võimaldab vajadusel ka sektoriüleste otsuste tegemist. 10. Finantsinspektsiooni ettepanek on KindlTS § 1231 lõikes 3 kustutada sõna „iga“. Teadaolevalt EIOPA koostab kindlustusandjate järelevalveliste kvantitatiivsete aruannete (EK määrus 2023/894) muudatusi. Ettepanekute kohaselt hakatakse teatud kvartaliaruandeid esitama 2 korda aastas, ainult 2. ja 4. kvartali kohta. Kvartaliaruannete esitamissageduse vähendamine on üks kindlustusandjate aruandluskoormuse vähendamise meetmetest. 11. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KindlTS § 1233 lõikes 3 peaks kvantitatiivsed aruanded olema mitmuses, praegu on ainsuses. Kvantitatiivsete aruannete aasta ja kvartalipaketis esitatakse mitmeid aruandeid. 12. Finantsinspektsioon märgib, et KindlTS § 129 lõike 12 sõnastus vajab parandamist: (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustust ei kohaldata väikese ja mittekeeruka kindlustusandja ning väikesele ja mittekeerukale kindlustusgrupi suhtes. 13. Finantsinspektsioonile jääb ebaselgeks, kas KindlTS § 129 lõikes 14 olev viide § 126 lõige 1 punktile 1 on õige või peaks olema § 1261 lõige 1 punkt 1. 14. KindlTS § 129 lõikes 2 asendatakse sõnad „auditeerimise kohustuse ja korra, et tagada neis aruannetes avaldatud kindlustusandja omavahendite ja kapitalinõuete vastavuse usaldusväärsus“ sõnadega „aruande auditeerimise täpsema korra“. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et asendada tuleks sõnadega „auditeerimise täpsema korra“, vastasel juhul jääb sättesse sõna „aruande“ kordus: (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 123 lõigetes

3 / 4

1 ja 3 nimetatud solventsuse ja finantsseisundi aruande auditeerimise kohustuse ja korra, et tagada neis aruannetes avaldatud kindlustusandja omavahendite ja kapitalinõuete vastavuse usaldusväärsus. 15. Tagatisfondi seadusesse lisatakse § 7329. Finantsinspektsiooni ettepanek on muuta lõike 2 sõnastust järgmiselt:

(2) Tagantjärele makstava osamakse määr on vähemalt kaks protsenti kindlustusandja kindlustusmaksete aastasummast. Kui tagasimakse periood ületab viit aastat, võib Tagatisfond suurendada tagantjärele makstava osamakse määra selliselt, et tagasimakse periood ei ületaks viit aastat. Kindlustusmaksete aastasumma on kindlustusandja Eestis ja teistes lepinguriikides sõlmitud kindlustuslepingute kindlustusmaksete aastane kogusumma. Arvestades asjaoluga, et kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi kasutamise korral tuleb Tagatisfondil katta kulud teise osafondi varadest, tuleks piirata kindlustusandjate ex-post osamaksete kogumise perioodi selliselt, et teisest osafondist laenatud vahendid saaksid tagasi makstud mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt, kui kahjud, mida osamaksetega tuleb katta, on suuremad ja nende kogumine võtab aega rohkem kui 5 aastat, võib tõsta osamakse protsenti preemiatest selliselt, et tagasimakse tehtaks maksimaalselt viie aastaga. Täiendavad ettepanekud KindlTS muutmiseks Finantsinspektsioonil on senisest praktikast tulenevalt KindlTS muutmiseks täiendavad ettepanekud seoses kindlustusmaaklerite vahendajate nimekirja kandmise, kustutamise ja kindlustusmaakleri juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete regulatsiooniga, mida palume lisaks eelnõuga seotud tähelepanekutele samuti arvesse võtta. 16. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 188 lõike 1 sõnastust järgmiselt: (1) Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja, kui ta omab laitmatut mainet, on usaldusväärne, esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. 17. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 189 sõnastust järgmiselt: KindlTS § 189 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest, kui: 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) taotleja juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ei oma Finantsinspektsiooni hinnangul laitmatut mainet ja usaldusväärsust toetavaid ärisidemeid; 3) taotlejal puudub kehtiv käesoleva seaduse tingimustele vastav vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu pakkumus; 4) taotleja esitatud vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu pakkumuses märgitud tingimused ei taga Finantsinspektsiooni hinnangul piisaval määral kindlustusmaakleri tekitatud varalise kahju hüvitamist; 5) selle kolmanda riigi, kus on asutatud isik, kellega kindlustusmaakleril on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid kindlustusmaakleri üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. 6) taotleja või tema juhtide märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis, lepinguriigis või kolmandas riigis. 18. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 190 lõike 3 sõnastust järgmiselt: (3) Finantsinspektsioon võib kustutada kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast, kui: 1) kindlustusmaakler ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või vahendajate nimekirja kandmise tingimustele; 2) kindlusmaakleri juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;

4 / 4

3) kindlustusmaakler on korduvalt või olulisel määral rikkunud käesolevat seadust, tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või klientide huvid ei ole maakleri tegevusest või tegevusetusest tulenevate riskide eest piisavalt kaitstud. 19. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 191 sõnastust järgmiselt: (1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine, usaldusväärsus ja eelnevat toetavad ärisidemed ning käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised. Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin Pilt juhatuse esimees

Liisa Nikkarinen 668 0597

[email protected]

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Lp Jürgen Ligi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected]

Teie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/5307-1 Meie 26.01.2026 nr 5-8/7770-1

Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu

Lugupeetud rahandusminister Rahandusministeerium edastas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide (EL) 2025/1 ja (EL) 2025/2 ülevõtmiseks koostatud kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi KKELS) eelnõu Finantsinspektsioonile arvamuse avaldamiseks. Meil on järgnevad tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada. 1. Finantsinspektsiooni ettepanek on muuta KindlTS § 238 lõikes 3 ja §-s 2633 kogukäibe sõnastust analoogselt KKELS § 80 lõike 3 ja § 84 sõnastusega. KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 on juriidilise isiku kogukäive kindlustusmaksete aastane kogusumma kindlustusandja eelmise majandusaasta solventsuse ja finantsseisundi aruande alusel. KindlTS § 238 lõike 3 ja § 2633 kohaselt juriidilise isiku kogukäive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. KindlTS ei täpsusta kindlustusandja kogukäibe arvutamise põhimõtteid, mis raskendab seaduse rakendamist, kuna võimaldab mitmeti tõlgendamist. 2. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 on kasutatud nii käibe kui ka kogukäibe mõistet, kuigi neil mõistetel ei ole antud juhul sisulist erinevust ja võiks kasutada ühte mõistet. 3. KKELS § 80 lõikes 3 ja §-s 84 ning seletuskirja § 80 selgitustes on kasutatud mõistet „konsolideeritud aastaaruanne“. Kui seadusandja viitab majandusaasta aruande raamatupidamise aruande osale, siis korrektne oleks kasutada mõistet „konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne“ (RPS § 28 lõige 1).

4. KKELS § 12 lõige 3 kohaselt lihtsustatud nõuded hõlmavad käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud kava sisu ja detailsuse vähendamist, esmase kava koostamise tähtaja muutmist ning kava ajakohastamise sageduse vähendamist. Finantsinspektsiooni hinnangul ei nähtu hetkel KKELS-ist, milline on esmase kava koostamise tähtaeg, mille tähtaja muutmist KKELS § 12 lõige 3 ette näeb, ja kas selle kehtestab Finantsinspektsioon. Näiteks on FELS § 10 lõikes 7 sätestatud, et Finantsinspektsioon kehtestab esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaja. 5. Finantsinspektsioon märgib, et KKELS § 10 lõikes 3 peab „Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus“ asemel olema „Finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksus“.

2 / 4

6. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KKELS § 67 lõike 7 kohaselt teabevahetuse suhtes Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksuse ning Maksu- ja Tolliameti vahel kohaldatakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 punkti 14 ja lõiget 48. Finantsinspektsioon palub parandada viidet selliselt, et FIS § 53 asemel on FIS § 54. 7. KKELS § 66 lõikes 5 on eraldi on välja toodud, et kui kriisilahenduses oleva ettevõtja omandiõiguse instrumendid või võlainstrumendid ei ole võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, siis Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus tagab, et teade kriisilahenduse algatamise kohta saadetakse kriisilahenduses oleva ettevõtja teadaolevatele omanikele ja võlausaldajatele, kelle andmed on Finantsinspektsioon kriisilahendusüksusele kättesaadavad selle ettevõtja registrite või andmebaaside alusel. Sama paragrahvi ülejäänud lõigetes lasub avaldamisega seotud kohustus Finantsinspektsioonil. Finantsinspektsiooni hinnangul ei tulene hetkel seaduse tekstist ega seletuskirjast, miks KKELS § 66 lõikes 5 toodud info avaldamise eest vastutab üksnes Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus ja kõik ülejäänud teated peab avaldama Finantsinspektsioon. 8. KKELS § 27 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud, et pankrotimenetlust ei algatata enne, kui kriisilahendusüksusel on olnud võimalus otsustada, kas nad sekkuvad. Finantsinspektsioon on seisukohal, et pankrotimenetluse esitamise võimalus peaks olema Finantsinspektsioonil kui kriisilahendusasutusel/organisatsioonil, mitte selle teatud struktuuriüksusel. 9. KindlTS § 1231 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib sektoriüleselt nõuda järelevalvelise aruande (RSR) sagedasemat esitamist. Finantsinspektsioonile jääb ebaselgeks, miks peaks Finantsinspektsiooni regulaarse järelevalvelise aruande (RSR) sagedasema esitamise otsus olema sektoriülene. Finantsinspektsiooni ettepanek on jätta KindlTS § 1231 lõigete 1 ja 2 sõnastusest välja sõna „sektoriüleselt“. Direktiivi 2025/2 artikli 35 lõige 5a punkt a) kohaselt võib järelevalveasutus lubada väikeste ja mittekeerukate ettevõtjate puhul RSR esitamist kuni iga viie aasta järel ning sama lõike viimase lõigu kohaselt võib järelevalveasutus vajaduse korral nõuda muudelt kui väikeste ja mittekeerukate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul sagedasemat aruannete esitamist. Kõnealused sätted ei nõua asjakohaste otsuste tegemisel sektoriülest lähenemist. Võimalus teha aruannete esitamise sageduse osas individuaalseid otsuseid on arvestades Eesti turu suurust paindlikum ja proportsionaalsem, kuid võimaldab vajadusel ka sektoriüleste otsuste tegemist. 10. Finantsinspektsiooni ettepanek on KindlTS § 1231 lõikes 3 kustutada sõna „iga“. Teadaolevalt EIOPA koostab kindlustusandjate järelevalveliste kvantitatiivsete aruannete (EK määrus 2023/894) muudatusi. Ettepanekute kohaselt hakatakse teatud kvartaliaruandeid esitama 2 korda aastas, ainult 2. ja 4. kvartali kohta. Kvartaliaruannete esitamissageduse vähendamine on üks kindlustusandjate aruandluskoormuse vähendamise meetmetest. 11. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et KindlTS § 1233 lõikes 3 peaks kvantitatiivsed aruanded olema mitmuses, praegu on ainsuses. Kvantitatiivsete aruannete aasta ja kvartalipaketis esitatakse mitmeid aruandeid. 12. Finantsinspektsioon märgib, et KindlTS § 129 lõike 12 sõnastus vajab parandamist: (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustust ei kohaldata väikese ja mittekeeruka kindlustusandja ning väikesele ja mittekeerukale kindlustusgrupi suhtes. 13. Finantsinspektsioonile jääb ebaselgeks, kas KindlTS § 129 lõikes 14 olev viide § 126 lõige 1 punktile 1 on õige või peaks olema § 1261 lõige 1 punkt 1. 14. KindlTS § 129 lõikes 2 asendatakse sõnad „auditeerimise kohustuse ja korra, et tagada neis aruannetes avaldatud kindlustusandja omavahendite ja kapitalinõuete vastavuse usaldusväärsus“ sõnadega „aruande auditeerimise täpsema korra“. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et asendada tuleks sõnadega „auditeerimise täpsema korra“, vastasel juhul jääb sättesse sõna „aruande“ kordus: (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 123 lõigetes

3 / 4

1 ja 3 nimetatud solventsuse ja finantsseisundi aruande auditeerimise kohustuse ja korra, et tagada neis aruannetes avaldatud kindlustusandja omavahendite ja kapitalinõuete vastavuse usaldusväärsus. 15. Tagatisfondi seadusesse lisatakse § 7329. Finantsinspektsiooni ettepanek on muuta lõike 2 sõnastust järgmiselt:

(2) Tagantjärele makstava osamakse määr on vähemalt kaks protsenti kindlustusandja kindlustusmaksete aastasummast. Kui tagasimakse periood ületab viit aastat, võib Tagatisfond suurendada tagantjärele makstava osamakse määra selliselt, et tagasimakse periood ei ületaks viit aastat. Kindlustusmaksete aastasumma on kindlustusandja Eestis ja teistes lepinguriikides sõlmitud kindlustuslepingute kindlustusmaksete aastane kogusumma. Arvestades asjaoluga, et kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi kasutamise korral tuleb Tagatisfondil katta kulud teise osafondi varadest, tuleks piirata kindlustusandjate ex-post osamaksete kogumise perioodi selliselt, et teisest osafondist laenatud vahendid saaksid tagasi makstud mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt, kui kahjud, mida osamaksetega tuleb katta, on suuremad ja nende kogumine võtab aega rohkem kui 5 aastat, võib tõsta osamakse protsenti preemiatest selliselt, et tagasimakse tehtaks maksimaalselt viie aastaga. Täiendavad ettepanekud KindlTS muutmiseks Finantsinspektsioonil on senisest praktikast tulenevalt KindlTS muutmiseks täiendavad ettepanekud seoses kindlustusmaaklerite vahendajate nimekirja kandmise, kustutamise ja kindlustusmaakleri juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete regulatsiooniga, mida palume lisaks eelnõuga seotud tähelepanekutele samuti arvesse võtta. 16. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 188 lõike 1 sõnastust järgmiselt: (1) Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja, kui ta omab laitmatut mainet, on usaldusväärne, esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. 17. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 189 sõnastust järgmiselt: KindlTS § 189 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest, kui: 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) taotleja juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ei oma Finantsinspektsiooni hinnangul laitmatut mainet ja usaldusväärsust toetavaid ärisidemeid; 3) taotlejal puudub kehtiv käesoleva seaduse tingimustele vastav vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu pakkumus; 4) taotleja esitatud vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu pakkumuses märgitud tingimused ei taga Finantsinspektsiooni hinnangul piisaval määral kindlustusmaakleri tekitatud varalise kahju hüvitamist; 5) selle kolmanda riigi, kus on asutatud isik, kellega kindlustusmaakleril on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid kindlustusmaakleri üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. 6) taotleja või tema juhtide märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis, lepinguriigis või kolmandas riigis. 18. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 190 lõike 3 sõnastust järgmiselt: (3) Finantsinspektsioon võib kustutada kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast, kui: 1) kindlustusmaakler ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või vahendajate nimekirja kandmise tingimustele; 2) kindlusmaakleri juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;

4 / 4

3) kindlustusmaakler on korduvalt või olulisel määral rikkunud käesolevat seadust, tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või klientide huvid ei ole maakleri tegevusest või tegevusetusest tulenevate riskide eest piisavalt kaitstud. 19. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada KindlTS § 191 sõnastust järgmiselt: (1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine, usaldusväärsus ja eelnevat toetavad ärisidemed ning käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised. Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin Pilt juhatuse esimees

Liisa Nikkarinen 668 0597

[email protected]