Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 27/01/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

23/01/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1355013.6 ES

Eelotsuse asi C-772/25

Delna 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Juzgado de lo Social de Huelva - Hispaania)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Radostina Stefanova-Kamisheva

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 27/01/2026

Kokkuvõte C-772/25 - 1

Kohtuasi C-772/25* [Delna]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

28. november 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Juzgado de lo Social n° 3 de Huelva (Huelva töökohus nr 3,

Hispaania)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. november 2025

Kaebaja:

BR

Vastustajad:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) (riiklik

sotsiaalkindlustusamet, Hispaania)

Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS) (üldine

sotsiaalkindlustusfond, Hispaania)

Põhikohtuasja ese

Esimese astme sotsiaalvaidlus, milles taotletakse lesepensioni ja vanaduspensioni

kokkusobivaks tunnistamist.

Eelotsusetaotluse liik ja ese

ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, milles palutakse tõlgendada

nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse

* Kohtumenetluse keel: hispaania.

i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-772/25

2

valdkonnas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta

direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.

Eelotsuse küsimused

„1. Kas nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste

võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse

valdkonnas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta

direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artikkel 5 on

kohaldatavad sellise isiku vanaduspensioni taotlusele, kes juba saab lesepensioni?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas Hispaania õigusnorm ja

seda tõlgendav kohtupraktika, mis näevad ette, et vanadus- ja lesepension on

LGSS 13. üleminekusätte lõike 2 kohaselt ühitamatud, kui isik, kes saab juba

lesepensioni, taotleb ka vanaduspensioni, samas kui üldreeglina tunnustatakse

nende kokkusobivust, on nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ

meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta

sotsiaalkindlustuse valdkonnas artiklis 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

artiklis 5 sätestatud Euroopa õigusnormidega vastuolus, kuna see võib põhjustada

kaudset diskrimineerimist soo ja sooidentiteedi alusel?“

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

I) Sotsiaalkindlustuse üldseadus (Ley General de la Seguridad Social),

mille konsolideeritud tekst kiideti heaks 30. oktoobri 1997. aasta kuninga

seadusandliku dekreediga 8/2015 (LGSS)

I.1) LGSS artiklis 165 on sätestatud hüvitise saamise õiguse tingimused.

II.2) Selle seaduse artiklites 204 ja 205 on määratletud vastavalt sissemaksetel

põhinev vanaduspension ja selle pensioni saajad.

III.3) Nimetatud seaduse artiklis 213 „Ühitamatuse juhtumid“ on ette nähtud:

„1. Vanaduspensioni saamine ei ole ühitatav pensionäri töötamisega, kui

seaduses või määruses sätestatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti.

Siiski võivad pensionile minevad isikud ühitada pensioni osalise tööajaga

töötamisega määrusega kehtestatud tingimustel.

DELNA

3

2. Töötamine avalikus sektoris ametikohal, mis on määratletud 26. detsembri

1984. aasta seaduse 53/1984 avalikus teenistuses töötavate isikute

ühitamatuse kohta (Ley 53/1984, de 26 de diciembre, de Incompatibilidades

del Personal al Servicio de las Administraciones Públicas) artikli 1.1 teises

lõigus, on ühitamatu sissemaksetel põhineva vanaduspensioni saamisega.

Märgitud pensioni saamine peatatakse sellel ametikohal töötamise ajaks,

ilma et see mõjutaks pensioni ümberhindamist.

Käesolevas lõikes osutatud ühitamatust ei kohaldata ülikooli

emeriitprofessorite ega artiklis 137.c osutatud diplomeeritud

emeriitmeditsiinitöötajate suhtes.

3. Sissemaksetel põhinev vanaduspension on samuti ühitamatu 30. mai

1996. aasta seaduse nr 3/2015 riigi keskvalitsuse kõrgemate ametnike

tegevuse kohta (Ley 3/2015, de 30 de mayo, reguladora del ejercicio del alto

cargo de la Administración General del Estado) artiklis 1 nimetatud

kõrgemate ametnike töötamisega.

4. Vanaduspensioni saamise õigus on ühitatav sellise füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemisega, millest saadav aastane kogutulu ei ületa aastast

alampalka. Sellise majandustegevusega tegelevad isikud ei ole kohustatud

sotsiaalkindlustushüvitiste eest makseid tegema.

Eelmises lõigus nimetatud tegevused, mille puhul ei tehta sissemakseid, ei

loo uusi õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele.“

IV.4) LGSS artikkel 219 „Üleelanud abikaasa lesepension“ reguleerib

lesepensioni saamise üldtingimusi.

V.5) Selle seaduse artikli 220 „Lesepension lahuselu, lahutuse või abielu

kehtetuks tunnistamise korral“ lõikes 1 on sätestatud:

„Lahuselu või lahutuse korral on õigus lesepensionile isikul, kes vastab

artiklis 219 sätestatud tingimustele ning on või on olnud seaduslik abikaasa,

viimasel juhul tingimusel, et ta ei ole sõlminud uut abielu või sõlminud

kooselu järgmises artiklis osutatud tingimustel.

Samuti on vaja, et isikud, kes on lahutatud või elavad lahus, oleksid

tsiviilseadustiku artiklis 97 ette nähtud hüvitispensioni saajad ja et see

lõpetataks õigustatud isiku surma korral. Kui lesepensioni summa on suurem

kui hüvitispension, vähendatakse seda viimase summani.

Igal juhul on õigus lesepensionile naistel, kes vaatamata sellele, et nad ei ole

hüvituspensioni saajad, suudavad tõendada, et nad olid lõpliku

kohtuotsusega kehtestatud või menetluse lõpetamisel surma tõttu jõustunud

lahuselu või lahutuse ajal soolise vägivalla ohvrid; kohtuotsuse puudumisel

kaitsemääruse või prokuratuuri arvamuse alusel, milles märgitakse, et on

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-772/25

4

tõendeid soolise vägivalla ohvriks olemise kohta, ning mis tahes muude

õiguslikult lubatud tõenditega.“

VI.6) Selle seaduse artikli 223 „Lesepensioni maksete ühitatavus ja lõpetamine“

lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1. Lesepension on ühitatav mis tahes tööst saadava tasuga.

Lesepension, mis on määratud artikli 219.1 teises lõikes sätestatud

tingimustel, sealhulgas kooselu partnerite puhul, on ühitamatu teise

lesepensioni tunnustamisega mis tahes sotsiaalkindlustussüsteemis, välja

arvatud juhul, kui mõlemas süsteemis makstud sissemaksed kattuvad

vähemalt 15 aasta jooksul.

2. Lesepensioni saamise õigus lõpeb igal juhul, kui õigustatud isik

abiellub või sõlmib kooselu artiklis 221 sätestatud tingimustel, kui

õigusnormides ette nähtud eranditest ei tulene teisiti.“

VII.7) Nimetatud seaduse artikli 229 „Pensionisummade piirmäär“ lõikes 1 on

ette nähtud:

„Surma korral makstavate pensionide ja toitjakaotuspensionide summa ei

tohi ületada surnud isiku sissemaksete alusel arvutatud baassummat

vastavalt artikli 161.2 sätetele. Seda piirangut kohaldatakse nende summade

esialgsele kindlaksmääramisele, kuid see ei mõjuta vajadusel hilisemat

pensionide perioodilist ümberhindamist vastavalt artiklile 58.“

VIII.8) 13. üleminekusäte „Üleminekusäte lesepensioni kohta kooselu lõpetamise

või lahutuse korral enne 1. jaanuari 2008“ näeb ette järgmist:

„1. Lesepensioni saamise õiguse tunnustamine ei sõltu sellest, kas lahutatud

või lahus elav isik on õigustatud saama artikli 220.1 teises lõigus osutatud

hüvitispensioni, kui lahutuse või kooselu lõpetamise kuupäeva ja

lesepensioni saamise õiguse andva isiku surma kuupäeva vahel on

möödunud kuni kümme aastat, tingimusel, et abielu kestis vähemalt kümme

aastat ja pensionisaaja täidab ühe järgmistest tingimustest:

a) abielu ajal ühiste laste olemasolu.

b) pensioniõiguse andva isiku surma ajal on ta üle 50 aasta vanune.

Sellest tulenev lesepensioni summa arvutatakse vastavalt õigusnormidele,

mis kehtisid enne sotsiaalkindlustusmeetmeid käsitleva 4. detsembri

1997. aasta seaduse nr 40/2007 (Ley 40/2007, de 4 de diciembre, de medidas

en materia de Seguridad Social) jõustumist.

DELNA

5

Käesoleva üleminekusätte esimeses lõigus nimetatud juhtudel ei ole

lesepensionile õigust lahutatud või lahus elaval isikul, kes oleks pidanud

maksma hüvitispensioni.

Igal juhul peab kooselu lõpetamine või lahutus olema toimunud enne

4. detsembri 1996. aasta seaduse 40/2007 jõustumist.

Käesolevat üleminekusätet kohaldatakse ka asjaolude suhtes, mis leidsid

aset ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009, ning nende

suhtes kohaldatakse ka käesoleva seaduse artikli 220 sätteid.

2. Lesepensionile on õigus ka isikutel, kes on eelmise lõike esimeses lõigus

osutatud olukorras, isegi kui nad ei vasta selles lõikes sätestatud

tingimustele, eeldusel et nad on 65-aastased või vanemad, kellel ei ole õigust

muule riiklikule pensionile ja kui surnud isikuga abielu kestus ei olnud

lühem kui 15 aastat.

Pensioni määratakse eelmises lõikes ette nähtud tingimustel.“

II) 13. veebruari 1967. aasta määrus, millega kehtestatakse

rakenduseeskirjad üldises sotsiaalkindlustussüsteemis surma korral makstavate

hüvitiste ja toitjakaotushüvitiste maksmiseks (Orden de 13 de febrero de 1967

por la que se establecen normas para la aplicación y desarrollo de las

prestaciones de muerte y supervivencia del Régimen General de la Seguridad

Social)

Selle määruse artiklis 10 „Ühitatavus“ on sätestatud, et „lesepension on

ühitatav mis tahes lese töötasuga või vanadus- või invaliidsuspensioniga,

millele tal on õigus“.

Liidu õigusnormid

I) Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste

võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse

valdkonnas, artiklid 1–5.

II) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ

meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise

kohta tööhõive ja elukutse küsimustes, artikkel 1, artikli 2 lõike 1 punktid a, b ja f

ning lõike 2 punkt b, artikkel 5, artikkel 7, artikkel 10.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-772/25

6

Viidatud kohtupraktika

Riigisiseste kohtute praktika

Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) 25. aprilli 2024. aasta otsus,

rcud. 3094/2022 (ECLI:ES:TS:2024:2465) ja 19. jaanuari 2021. aasta otsus,

rcud. 2952/2017 (ECLI:ES:TS:2021:90), mis mõlemad käsitlevad LGSSi

13. üleminekusätte lõiget 2.

Liidu kohtute praktika

20. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Brachner (C-123/10, EU:C:2011:675,

punkt 56).

Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Kaebaja BR, kes on sündinud 10. novembril 1952, abiellus 14. juunil 1969.

Abielust sündis neli last.

2 17. novembri 2006. aasta kohtuotsusega abielu lahutati.

3 Pärast endise abikaasa surma 13. mail 2018 taotles kaebaja lesepensioni, mille

saamise õigust INSS 25. mai 2018. aasta otsusega tunnustati.

4 Kaebaja tegi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi umbes 30 aastat.

Üldisesse pensioniikka jõudmisel otsustas ta jätkata töötamist ja sissemaksete

tegemist.

5 Kaebaja taotles 3. aprillil 2023, mil ta oli 70 aastat vana, vanaduspensioni, mis

talle määrati 16. mai 2023. aasta otsusega, kuid samas otsuses on märgitud

järgmist: „käesoleval pensionil ei ole majanduslikku mõju, kuna see on ühitamatu

ja aastas väiksem kui pension, mida saadakse. Siiski on võimalik taotleda selle

otsuse tühistamist ja valida peatatud pension“.

6 Kaebaja esitas selle otsuse peale kaebuse Juzgado de lo Social n° 3 de Huelvale

(Huelva töökohus nr 3), kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa

Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

7 Eelotsusetaotlus ei sisalda kaebaja argumente. INSSi kohta on lihtsalt märgitud, et

ta on eelotsusetaotluse esitamise vastu.

DELNA

7

Eelotsusetaotluse esitamise põhjendused

Esimene eelotsuse küsimus

8 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on teadlik, et direktiivi 79/7 artikli 3 lõikega 2

on jäetud selle kohaldamisalast välja sätted, mis käsitlevad toitjakaotushüvitisi,

näiteks lesepensioni.

9 See välistamine ei peaks siiski olema käesolevas asjas kohaldatav, kuna ei taotleta

lesepensioni, mille võimalikku saajat võidakse diskrimineerida. See välistus oleks

kohaldatav juhul, kui vanaduspensioni saav isik taotleks lesepensioniga liitumist.

10 Käesolev juhtum on justnimelt vastupidine. Nimelt on tegemist isikuga, kes

taotleb vanaduspensioni ja kes kuulub enamjaolt naistest koosnevasse rühma,

kuhu kuuluvad lesepensioni saajad LGSS 13. üleminekusätte lõike 2 alusel.

Seega, kuna taotletakse õigust vanaduspensionile, kuulub käesolev kohtuasi

eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul direktiivi 79/7 kohaldamisalasse vastavalt

selle artiklitele 1 ja 2.

Teine eelotsuse küsimus

11 Hispaania süsteemis on üldreegel, et käesolevas menetluses taotletav

vanaduspension on ühildatav muude hüvitistega, sealhulgas lesepensioniga, kuigi

kohaldatakse LGSS-is ja 13. veebruari 1967. aasta määruses sätestatud õiguslikke

piirmäärasid. Tegemist on erinevate juhtudega – vanadus ja toitjakaotus – ning

süsteem võimaldab neid koos saada, kui ei ole sätestatud teisiti.

12 Rühm, mille suhtes kohaldatakse seda ühitatavust välistavat reeglit, st

lesepensioni saajad LGSS 13. üleminekusätte lõike 2 alusel, koosneb peaaegu

täielikult naissoost isikutest. Nimelt, kui lähtuda statistilistest andmetest, mida

Euroopa Kohus on kinnitanud hindamiselemendina, et kontrollida, kas

vaidlusalune eeskiri mõjutab töötajaid ebaproportsionaalselt, siis 2025. aasta

augusti seisuga oli üle 65-aastastest lesepensionide saajatest 98,11% naised.

13 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kaudse diskrimineerimisega

direktiivi 79/7 artikli 4 tähenduses tegemist siis, kui riigisisese meetme

kohaldamine, mis on küll sõnastatud neutraalselt, seab tegelikult ebasoodsasse

olukorda palju suuremal hulgal naisi kui mehi (Euroopa Kohtu 20. oktoobri

2011. aasta kohtuotsus C-123/10, Brachner, punkt 56).

14 LGSS 13. üleminekusätte lõige 2 on põhimõtteliselt neutraalne norm, mida

kohaldatakse võrdselt mõlema soo suhtes. Ei saa siiski järeldada, et selline säte on

neutraalne, kui kohaldame tõlgendust soolise võrdõiguslikkuse seisukohast.

Diskrimineerimisvastase õiguse seisukohast on tegemist tüüpilise kaudse soolise

diskrimineerimise juhtumiga: näiliselt neutraalne eeskiri seab naised meestega

võrreldes eriti ebasoodsasse olukorda.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-772/25

8

15 LGSS 13. üleminekusätte lõike 2 kohta otsustas Tribunal Supremo (kõrgeim

kohus) eespool viidatud 25. aprilli 2024. aasta ja 19. jaanuari 2021. aasta

kohtuotsustes, et see säte näeb ette lesepensioni enne 1. jaanuari 2008 kooselu

lõpetamise või lahutuse korral, ilma et nõutaks hüvitispensioni, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) taotleja on 65-aastane või vanem;

2) tal ei ole õigust muule riiklikule pensionile;

3) surnud isikuga sõlmitud abielu kestus ei olnud lühem kui 15 aastat.

16 Kõrgeim kohus leidis samuti, et see säte ei ole ainus norm LGSS-is, mis seab

pensionide saamise sõltuvusse tingimusest, et asjaomasel isikul ei ole õigust

muule pensionile. Samasugune norm on ka LGSSi 2. üleminekusättes, mis

puudutab kohustusliku vanadus- ja invaliidsuskindlustuse hüvitisi, või

4. detsembri 1997. aasta seaduse 40/2007 lesepensioni kohta 3. lisasättes.

17 Lõpuks otsustas Tribunal Supremo (kõrgeim kohus), et see süsteem ei takista

isikutel, kes saavad LGSS-i 13. üleminekusätte lõikes 2 sätestatud lesepensioni,

saada vanaduspensioni; Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) leiab siiski, et

tingimus, mille kohaselt pensionisaajatel „ei ole õigust muule riiklikule

pensionile“, välistab mõlema pensioni samaaegse saamise, mistõttu tuleb valida

üks neist.

18 Kõiki neid asjaolusid arvestades soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada,

kas LGSS 13. üleminekusätte lõige 2 võib olla objektiivselt põhjendatud

õiguspärase eesmärgiga ning kas selle eesmärgi saavutamise vahendid on

asjakohased ja vajalikud.

19 Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kuigi Hispaania õiguses

on üldreegel see, et vanadus- ja lesepension on omavahel ühitatavad, võtab LGSS

13. üleminekusätte lõikes 2 ette nähtud lesepensioni saajate rühma erinev

kohtlemine nendelt igasuguse võimaluse saavutada vanaduspensioniga ühitatavus,

ilma et see võimatus ettenähtud valikuõiguse tõttu kujutaks endast meedet, mis on

tegelikult vajalik, et saavutada sissemaksetel põhineva sotsiaalkindlustussüsteemi

kaitsmise eesmärki, kuna enamik nendest pensionidest on oma suuruselt puhtalt

elatusvahendid.

20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab, et praegune LGSS 13. üleminekusätte

lõikes 2 ette nähtud vanaduspensioni ja lesepensioni ühitamatus põhjustab juhul,

kui isik saab lesepensioni ja soovib saada ka vanaduspensioni, kaudset

diskrimineerimist soo alusel, mis on liidu õigusega keelatud.