Asutaja otsus

KINNITATUD sotsiaalministri 26.01.2026 käskkirjaga nr 5

Lisa

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

PÕHIKIRI

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

(edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi

seadustest, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on

oma nimega pitsat, pangaarved (kooskõlas põhikirja punktiga 5.11) ja sümboolika.

Sihtasutus on Sotsiaalministeeriumi hallatava tervishoiuasutuse Haapsalu

Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse õigusjärglane.

1.3. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

1.4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

1.5. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6. Sihtasutuse asukohaks on Haapsalu linn, Eesti Vabariik.

2. peatükk

SIHTASUTUSE EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemeliste

tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste

osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes.

2.2. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning sellega seonduvaid teisi

tervishoiuteenuseid Eesti Vabariigis;

2.2.2. korraldab töötajate taseme- ja tööalast koolitust;

2.2.3. on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse

õppebaasiks;

2.2.4. osutab haigusi ennetavaid ja tervist säilitavaid teenuseid;

2.2.5. korraldab üritusi haiguste ennetamiseks ja tervise säilitamiseks;

2.2.6. osutab sotsiaal- ja muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;

2.2.7. töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid;

2.2.8. aprobeerib uusi meditsiiniseadmeid;

2.2.9. viib läbi ja osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist

tööd;

2.2.10. teeb koostööd teiste tervishoiu- ja sotsiaalalal tegutsevate institutsioonidega;

2.2.11. peab tervishoiualast statistilist arvestust;

2.2.12. arendab muud majandustegevust, mille eesmärgiks on põhikirjaliste ülesannete

täitmine.

3. peatükk

SIHTASUTUSE JUHTIMINE

1. jagu

Nõuded sihtasutuse juhtorganite liikmetele

3.1. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

3.2. Juhtorganite liikmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

3.2.1. oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades

sihtasutuse tegevus- ning finantsvaldkonda, laitmatu reputatsioon;

3.2.2. võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate

nõuete kohaselt, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest

tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse.

3.3. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla

juhatuse liige ega audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik,

pankrotivõlgnik ega sihtasutuse töötaja.

3.4. Juhtorgani (juhatuse ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:

3.4.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.4.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.4.3. kellel on ärikeeld;

3.4.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.4.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

3.5. Käesoleva põhikirja punktis 3.4. nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu liikmeks

olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas

olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik on:

3.5.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega

ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.5.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või

usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.5.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.5.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;

3.5.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas

olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise

isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste

osutaja või tellija.

3.6. Punkti 3.5 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud elukaaslane,

vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine

majapidamine.

3.7. Käesoleva põhikirja punktides 3.4.1-3.4.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat

pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist

või kahju hüvitamist.

3.8. Käesoleva põhikirja punktis 3.4.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

2. jagu

SIHTASUTUSE JUHATUS

1. jaotis

Juhatuse ülesanded

3.9. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu

seaduslikke korraldusi. Oma ülesannete täitmiseks võtab juhatus vastu otsuseid.

3.10. Sihtasutuse juhatus:

3.10.1. koostab ja kehtestab sihtasutuse töösisekorraeeskirjad ning asjaajamise korra;

3.10.2. informeerib viivitamatult nõukogu kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest

sündmustest ja asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

3.10.3. esindab sihtasutust kui tööandjat;

3.10.4. korraldab sihtasutuse kolme aasta arengukava väljatöötamist ja esitab selle nõukogule

kinnitamiseks;

3.10.5. koostab iga aasta lõpus sihtasutuse aastaeelarve, aasta tegevusplaani ja eesmärgid

ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks, tagab sihtasutuse eelarve täitmise;

3.10.6. kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjad ja palgakorralduse;

3.10.7. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste

õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse

aruannete õigsuse eest;

3.10.8. esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega

sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise

kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;

3.10.9. koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande,

esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel nõukogule kinnitamiseks ja pärast

aruannete kinnitamist nõukogu poolt hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta

lõppemisest registrile;

3.10.10. esitab e-äriregistrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja;

3.10.11. korraldab sihtasutuses tervishoiuteenuse ja muude teenuste osutamise vastavuses

tegevusloale, korraldab sisekontrollialast tööd;

3.10.12. korraldab sihtasutuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise;

3.10.13.taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks,

soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

3.10.14. taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks,

soetusteks ja investeeringuteks; taotlused, mis ületavad 5% sihtasutuse eelmise

majandusaasta käibest ja vabade vahendite investeerimine kooskõlastatakse

nõukoguga;

3.10.15. teostab registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise

nõukogu nõusolekul;

3.10.16. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste

ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.

2. jaotis

Juhatuse liikmed

3.11. Juhatus on 1-3 liikmeline. Juhatuse liikme valib, määrab ametisse, sõlmib temaga

juhatuse liikme lepingu töö tasustamiseks ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu.

3.12. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on 5 aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad

volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel nõukogu poolt

või omal soovil tagasiastumisel.

3.13. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab

sellest nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.

3.14. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste

perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut

liiget määrama, kui ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud punktis

3.11 toodud nõue juhatuse liikmete arvu osas.

3.15. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.

3.16. Kui juhatusel on 2 (kaks) liiget, määrab juhatuse esimehe nõukogu. Kui juhatusel on

üle 2 liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe. Juhatuse esimees

korraldab juhatuse tegevust.

3.17. Juhatuse esimehe volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõppemiseni või tema

tagasikutsumiseni nõukogu poolt või omal soovil juhatusest tagasiastumiseni või

juhatuse esimehe volitustest loobumiseni.

3.18. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõikide õigustoimingute tegemisel.

3.19. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks

määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab

teda vanim juhatuse liige.

3.20. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel.

3.20.1. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

3.20.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat

tasu.

3.20.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

3.20.4. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.

4. jaotis

Juhatuse koosolek ja otsus

3.21. Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised

ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui 1 (üks) kord kuus.

Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Õigus ja kohustus

erakorraline koosolek kokku kutsuda on juhatuse esimehel, tema äraolekul teda

asendaval juhatuse liikmel. Erakorraline koosolek tuleb kokku kutsuda ka siis, kui seda

nõuab nõukogu või kui seda nõuavad vähemalt kaks juhatuse liiget. Korralise

koosoleku toimumisest teatatakse liikmetele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 24 tundi enne selle toimumist. Erakorralise koosoleku

toimumisest teatatakse liikmetele kirjalikult, telefoni või e-maili teel vähemalt 2 tundi

enne selle toimumist. Koosolekut võib juhatus pidada sidevahendite abil.

3.22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalevatest

hääleõiguslikest juhatuse liikmetest, välja arvatud juhatuse esimehe valimine, milleks

on vajalik juhatuse kõigi liikmete häälteenamus. Juhatuse liikmete häälte võrdse

jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

3.23. Juhatuse otsused on kohustuslikud täitmiseks kõigile sihtasutuse töötajatele.

3.24. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees,

tema äraolekul teda asendav juhatuse liige ja koosoleku protokollija. Juhatus säilitab

protokollid sihtasutuse asukohas.

3. jagu

SIHTASUTUSE NÕUKOGU

1. jaotis

Nõukogu ülesanded

3.25. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab

järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.

3.26. Nõukogu:

3.26.1. otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab sihtasutuse kolme aasta arengukava ning

kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid ja

aastaeelarve;

3.26.2. kinnitab sihtasutuse struktuuri;

3.26.3. määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva

põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda; uus juhatuse

koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste perioodi 3

(kolme) viimase kuu jooksul;

3.26.4. määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimused;

3.26.5. otsustab tagastamisele kuuluvate vahendite taotlemise sihtasutuse tegevuse

toetamiseks, soetusteks ja investeeringuteks, kui selle suurus ületab 5% sihtasutuse

eelmise majandusaasta käibest ja vabade vahendite investeerimise;

3.26.6. võib erandkorras suurendada tagastamisele kuuluvate vahendite kogusummat

määrani, mil jooksval majandusaastal tagasimakstav summa koos intressidega on kuni

10% jooksva majandusaasta planeeritavast käibest;

3.26.7. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või

asjaõigusega koormamise;

3.26.8. kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele,

raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu; kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt

esitatud ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;

3.26.9. kutsub tagasi juhatuse liikme käesoleva põhikirja punktis 3.15 kohaselt;

3.26.10. otsustab vajadusel juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele

asendusliikme määramise mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul pärast juhatuse liikme

tagasikutsumist või tagasiastumist. Asendusliikme volitused kestavad uue juhatuse

määramiseni käesoleva põhikirja punkti 3.26.3 alusel kehtestatud korras;

3.26.11. määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga

sõlmitava lepingu tingimused;

3.26.12. kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande;

3.26.13. kuulab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori;

3.26.14. võib teha asutajaõiguste teostajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse

lõpetamiseks;

3.26.15. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti

isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;

3.26.16. kehtestab nõukogu töökorra;

3.26.17. täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.

3.27. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või

teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse

raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele,

sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt infot

sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.

2. jaotis

1. Nõukogu liikmed

3.28. Nõukogul on 3-7 (kolm kuni seitse) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb

lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning

vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse

kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt üks

nõukogu liige valitakse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

3.28.1. Nõukogu esimehele ja liikmetele tasu maksmise ja suuruse otsustab asutajaõiguste

teostaja juhindudes RVS § 85 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud nõukogu liikmete tasustamise korrast ja tasude piirmääradest.

3.28.1.1. Kõigile sihtasutuse nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui

riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega

audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi

tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse

määrata suurem tasu.

3.28.1.2. Kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lg 2 p-des 1 või 2 nimetatud

riigi sihtasutuse nõukogu esimehe kohustust teavitada asutajaõiguse teostajat või

valdkonna eest vastutavat ministrit sihtasutuse nõukogu tegevusest, võib tasu

määranud isik otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu

vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

täidetud.

3.28.1.3. Sihtasutuse nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumisel talle hüvitist ei maksta.

3.29. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu

liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu

liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel või

tagasiastumisel.

3.30. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab

sellest teda määranud isikule kirjalikult vähemalt 2 kuud ette. Tasude või muude

hüvede vähendamise nõude esitamise korral on nõukogu liikmel õigus nõukogust

ühekuulise etteteatamisega tagasi astuda ja temaga sõlmitud leping ühekuulise

etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

3.31. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,

tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud

määrama uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu

liikme volituste tähtaeg.

3.32. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu

tegevust, juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi,

mis kuuluvad seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.

Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimehe

volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu esimehe

volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimehe äraolekul

asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees

ei ole oma asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.

3. jaotis

Nõukogu koosolek ja otsus

3.33. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja

erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid

mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu

esimees või teda asendav nõukogu liige ja otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele

kutsuda nõukogu koosolekule. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda

nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku toimumisest teavitatakse nõukogu

liikmeid kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korralise koosoleku

kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 14 päeva.

Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette

vähemalt 1 päeva.

3.34. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu koosolekul, kus otsustatakse käesoleva põhikirja punktides

3.26.3, 3.26.7, 3.26.9, 3.26.15 ja 3.26.16 nimetatud küsimusi, peavad osalema kõik

nõukogu liikmed.

3.35. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu liikmetest.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nõukogu otsus

käesoleva põhikirja punktides 3.26.7, 3.26.8, 3.26.15 ja 3.26.16 nimetatud küsimustes

on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 kohalolevatest nõukogu

liikmetest.

3.36. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Käesoleva

põhikirja punktides 3.26.1–3.26.3, 3.26.7, 3.26.9, 3.26.15 ja 3.26.16 nimetatud

küsimusi võib otsustada ainult nõukogu koosolekul.

3.37. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust

osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Sihtasutuse nõukogu protokollid

peavad vastama valdkonna eest vastutava ministri poolt riigi sihtasutuse nõukogu

protokolli koostamisele ja sinna kantavatele andmetele kehtestatud nõuetele, kui need

on kehtestatud. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad

dokumendid saadetakse sihtasutuse juhatusele, kes korraldab nende säilitamise.

Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest

vastutavale ministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne

koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul

pärast nõukogu koosoleku toimumist ning nõukogu otsuse vastuvõtmise korral

koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega

nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul

pärast hääletamist.

4. peatükk

SIHTASUTUSE STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuriüksusteks on ravitegevusega tegelevad osakonnad ja

haldustegevusega tegelev osakond. Juhatuse ettepanekul võib nõukogu kinnitada muid

struktuuriüksusi. Struktuuriüksuste juhtimise ja töökorralduse alused ning finantseerimise

kord, samuti muud struktuuriüksuste põhimäärusega reguleerimist vajavad küsimused

sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.

5. peatükk

SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR

5.1. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist

teostab juhatus õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades

nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

5.2. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle

vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse

§-s 33 sätestatu kohaselt.

5.3. Sihtasutuse vara moodustub:

5.3.1. asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;

5.3.2. tervishoiuteenuste müügist ja tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist

laekuvatest vahenditest;

5.3.3. sihtotstarbelistest toetustest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest, kui seadusega ei ole

ette nähtud teisiti;

5.3.4. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud

vahenditest;

5.3.5. muudest laekumistest.

5.4. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse

vara kajastub sihtasutuse bilansis.

5.5. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu sihtasutuse

juhatus. Aktis peavad olema toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara

üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus, kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud

andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta

ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.

5.6. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud

toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele üleantavad

rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele.

5.7. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping,

milles fikseeritakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja

viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.

5.8. Sihtasutus võib üldjuhul võtta laenu ja muid varalisi kohustusi kogumahus summani,

mille korral majandusaasta kestel teostatavate tagasimaksete suurus koos

intressidega ei ületa 5% jooksva majandusaasta käibest.

5.8.1. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

5.8.2. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud

eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11

alusel kehtestatud piirangutele.

5.9. Sihtasutuse majanduskontrolli teostab riigikontroll.

5.10. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib

olla mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga

sõlmitavas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori

volituste täpne kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks

audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni 3 aastat.

5.11. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi-

või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

5.12. Sihtasutusel on kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes

kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

5.13. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.14. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi-

või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus

tuleneb põhikirjast.

5.15. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama

selleks siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult.

Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda

majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt

kooskõlastada sihtasutuse asutajaõiguste teostajaga. Asutajaõiguste teostajal on

õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse

struktuuriüksust.

5.16. Sihtasutus on kohustatud esitama registrile kolme kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates auditeeritud ja nõukogu kinnitatud majandusaasta aruande. Koos

aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust

aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,

ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu.

6. peatükk

PÕHIKIRJA MUUTMINE

6.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades

sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat

peatükki.

6.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka sihtasutuse

nõukogul ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha nõukogu.

7. peatükk

SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

7.1. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi

sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes asutaja eelneva otsuse

alusel.

7.2. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.

Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.

Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on

ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

7.3. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse

eesmärgi saavutamisega.

7.4. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse

eesmärgi paremaks saavutamiseks.

7.5. Sihtasutuse nime Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe

alusel.

7.6. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui

asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse

eesmärgi saavutamine.

7.7. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud sihtasutuse vara antakse Eesti

Vabariigile. Asutaja kohustub lõpetamisel talle üle antavat vara kasutama tervishoiu ja

Eesti Vabariigi vajadusi silmas pidades.

ASUTAJA OTSUS

26.01.2026 nr 5

Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks

Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalminister Karmen Joller otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus põhikirja punktist 6.2 kinnitada sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus muudetud põhikirja (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister