Haridus- ja Teadusministeerium_vastus

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Õiguskantsleri Kantselei Teie: 23.12.2025 nr 6- 2/252632/2509305 Meie: 27.01.2026 nr 8-5/25/5703-2

Vastus teabe küsimisele

(tugispetsialistide tööaeg)

Austatud Kärt Muller

Õiguskantsleri poole pöörduti haridustöötajate tööaja küsimuses, täpsemalt seoses 1. jaanuaril 2026 jõustunud tööaja määrusega. Määruse kohaselt kehtib kutseõppeasutuse

sotsiaalpedagoogile ja koolipsühholoogile lühendatud täistööaeg sarnaselt eripedagoogiga ja logopeediga. Määruses ei ole aga ette nähtud lühendatud täistööaega lastehoidudes, lasteaedades ja üldhariduskoolides töötavatele psühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele, kuigi

eelnõus oli nii kavandatud.

Anname selgitused Teie küsimustele: 1. Seletuskirjas on väidetud, et pole õigustatud üldhariduskooli/lasteaia/lastehoiu ja

kutseõppeasutuse psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi erinev kohtlemine tööaja osas. Miks

sel juhul, kui üldhariduskooli ja lasteaia/lastehoiu psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi

lühendatud tööaja kehtestamisest loobuti?

Selgitame: üldhariduskoolis, lasteaias, lastehoius töötava psühholoogide ja

sotsiaalpedagoogide lühendatud täistööaja kehtestamisest loobuti menetluslikel põhjustel, mitte seetõttu, et erinevat kohtlemist peetaks sisuliselt põhjendatuks.

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit vastuväite lühendatud täistööaja kehtestamisele üldhariduskooli, lasteaia ja lastehoiu tugispetsialistidele, viidates

eelkõige mõju- ja kuluküsimustele kohalike omavalitsuste vaatest. Samadel asjaoludel oli eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamise vastu ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Kiires ajaraamis ei olnud võimalik tõstatatud mõju- ja kuluküsimusi lahendada, kuid määrus tuli rakendusaktina kehtestada.

Kutseõppeasutustes töötavate eripedagoogide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide osas vastuväiteid ei esitatud. Sellises olukorras otsustati kehtestada lühendatud täistööaeg

kutseõppeasutuste tugispetsialistidele ning loobuda ajutiselt selle kehtestamisest üldhariduskoolis, lasteaias ja lastehoius.

Asjaolu, et eelnõu võeti vastu kujul, kus ühtlustati eripedagoogide tööaja regulatsioon, kuid psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tööaja regulatsioon jäi erinevaks sõltuvalt haridusasutuse

2 (4)

liigist, ei tähenda, et sellist erinevat kohtlemist peetaks sisuliselt õigustatuks. Tegemist on

menetluslikust olukorrast tingitud ajutise lahendusega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on jätkuvalt määruse muutmine selliselt, et lühendatud täistööaeg laieneks edaspidi ka lastehoius, lasteaias ja üldhariduskoolis töötavatele koolipsühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele.

2. Millised on psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tööaja lühendamise sisulised põhjused?

Miks on see riigi (kohaliku omavalitsuse) vaatest vajalik ja põhjendatud?

Selgitame: õppeasutuses töötava psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tööaja lühendamise sisuline

põhjendus tuleneb töö iseloomust. Tegemist on intensiivse, vaimselt ja emotsionaalselt koormava tööga, mis on sageli seotud keerukate juhtumite, kriisiolukordade ning vaimse tervise

probleemidega. Töö ei piirdu üksnes vahetu kontakttööga lapsega, vaid hõlmab ka ettevalmistust, juhtumite analüüsi, dokumenteerimist, koostööd õpetajate ja teiste spetsialistidega ning suhtlust lapsevanematega (teenuse kirjeldus ja kord). Sellises töös mõjutab

spetsialisti väsimus või kurnatus otseselt otsuste ja sekkumiste kvaliteeti.

Kuigi õppeasutustes töötavate tugispetsialistide arv on aasta-aastalt kasvanud ja võrreldes kolme aasta taguse ajaga pea kahekordistunud, on teenuse kättesaadavus jätkuvalt ebaühtlane ja paljudes piirkondades väljakutseks. Ülikoolide vastuvõtuarvud tugispetsialistide erialadel

näitavad küll suurt huvi eriala vastu, kuid samas siirdub märkimisväärne osa lõpetajatest tööle teistesse valdkondadesse või erasektorisse või lahkub haridusvaldkonnast lühikese tööperioodi

järel. On mõistetav, et õppeasutustes pakutavad töötingimused ja -tasu peavad olema konkurentsivõimelised võrreldes nii teiste avaliku sektori valdkondade kui ka erasektoriga.

Arvestades, et tugispetsialistide nappus haridusvaldkonnas on suuresti seotud töötingimustega, on täistööaja lühendamist käsitatud ühe võimaliku meetmena tugispetsialisti ameti atraktiivsuse

suurendamiseks. Eelduslikult suurendab töötingimuste parem vastavus töö iseloomule spetsialistide huvi õppeasutustes töötamise vastu, toetab nende püsimist ametis ning aitab pikemas vaates parandada tugiteenuse kättesaadavust õppeasutuses. Täistööaja lühendamise

eesmärk on eeskätt tagada tugiteenuste kvaliteet ja stabiilsus õppeasutuses kohapeal ning ennetada olukordi, kus teenus katkeb või muutub ebastabiilseks spetsialistide puuduse või töölt

lahkumise tõttu. Praktikas on psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide töökoormus sageli juba praegu väiksem kui

1,0 ametikohta ning jääb keskmiselt ligikaudu 0,8 koormuse juurde. Sellest lähtudes on tööaja normi muutmist käsitatud pigem olemasoleva praktika korrastamisena, mitte automaatselt

lisakulu tekitava muudatusena. Lisarahastuse vajadus tekib eeskätt nendes olukordades, kus tugiteenus on juba praegu ebapiisavalt rahastatud või alakoormusega kaetud.

Märgime, et arvestada tuleb tugispetsialisti töö iseloomu erinevust olukordades, kus spetsialist töötab õppeasutuse koosseisus, ning olukordades, kus teenust ostetakse sisse. Õppeasutuses

töötava tugispetsialisti töö hõlmab lisaks konkreetsete juhtumitega tegelemisele ka püsivat meeskonnatööd, ennetustegevust ja asutuse igapäevase töö toetamist oma valdkonnas. Sisseostetav tugiteenus on seevastu sagedamini juhtumipõhine ja keskendub konkreetsele

lapsele. See erisus ei muuda tugiteenuse osutamise eesmärki, kuid on oluline asjaolu töökoormuse ja tööaja sisulisel hindamisel. Kohaliku omavalitsusega töölepingulises suhtes

olevad tugispetsialistid, kes pakuvad PGS § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vastavat eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti teenust, töötavad ühes või mitmes koolis ja/või lasteaias kohapeal ning neile

laienevad samad õigused ja kohustused, mis lasteaia/kooliga töölepingulises suhtes olevatele

3 (4)

tugispetsialistidele. Teenuse sisse ostmisel (eraõiguslikult juriidiliselt isikult) osutatakse teenust

võlaõigusliku lepingu alusel selles kokkulepitud tingimustel. Riigikontrolli 2025 audit1 toob välja, et tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet sõltub tugevalt tugispetsialistide olemasolust

õppeasutuses. 3. Miks on kutseõppeasutuses töötaval sotsiaalpedagoogil ja psühholoogil alates 1.

jaanuarist 2026 lühendatud täistööaeg ja lasteaias/lastehoius ja üldhariduskoolis

töötavatel samadel spetsialistidel ei ole?

Selgitame: kutseõppeasutustes töötavatele sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele kehtestatakse lühendatud täistööaeg alates 1. jaanuarist 2026 menetluslikel põhjustel, mitte

seetõttu, et lasteaias, lastehoius ja üldhariduskoolis töötavate samade spetsialistide erinev kohtlemine oleks sisuliselt põhjendatud. Haridus- ja Teadusministeerium on jätkuvalt

seisukohal, et ei varasem ega kehtiv erinev kohtlemine ole sisuliselt õigustatud, ning töö selle olukorra lahendamiseks jätkub.

Eelnõu menetluses esitati vastuväiteid eeskätt kohalike omavalitsuste vaatest tõstatatud mõju- ja kuluküsimuste tõttu. Kutseõppeasutustes töötavate sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide

osas vastuväiteid ei esitatud. Arvestades menetluslikke piiranguid ja vajadust regulatsioon rakendusaktina kehtestada, otsustati minna muudatusega edasi järk-järgult, kehtestades esimeses etapis lühendatud täistööaeg kutseõppeasutustes töötavatele eripedagoogidele,

sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Edasine eesmärk on koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga laiendada lühendatud täistööaeg ka lasteaias, lastehoius ja üldhariduskoolis

töötavatele sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Ka kutseõppeasutustes töötavate tugispetsialistide töökoormuse ja -iseloomu eripära toetab

sisuliselt vajadust täistööaja lühendamiseks kõigile tugispetsialistidele ühetaoliselt. Kutseõppeasutustesse astuvad põhikooli lõpetajad on keskmisest madalamate tulemustega kui

gümnaasiumisse suundujad ning moodustavad sotsiaalselt keerulisema sihtgrupi, kelle toevajadus on sageli suur. Alates 2026. aastast rakendub ka ettevalmistav õpe, mis on suunatud õppijatele, kes vajavad täiendavat tuge nii õpingutes kui ka sotsiaalses toimetulekus.

Haridusuuringud, sealhulgas Tartu Ülikooli RAKE lõpparuanne kutsekeskhariduse õppekavade

rakendumisest2, osutavad, et kutse(kesk)hariduses jätkavad õpinguid valdavalt noormehed ning sagedamini madalama õpiedukuse, keerulisema sotsiaalmajandusliku tausta, eesti keelest erineva emakeelega või haridusliku erivajadustega õppijad.

Eeltoodu tähendab ka suuremat töökoormust kutseõppeasutustes töötavatele

tugispetsialistidele. Töö hõlmab ulatuslikku sekkumist vaimse tervise probleemidesse, kriisiolukordadesse ja keerukatesse juhtumitesse, kus spetsialisti väsimus või kurnatus mõjutab otseselt otsuste ja sekkumiste kvaliteeti.

4. Kui erinevaks kohtlemiseks puudub õigustus, siis mida ja millal (mis ajaks) kavatsete

ette võtta, et viia õigusakt põhiseadusega kooskõlla.

1 Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja töölesiirdumise toetamine. Riigikontrolli aruanne

Riigikogule 19.05.2025. https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-

11/19750_RKTR_6598_2-1.4_2344_003-2.pdf 2 Urmann, H., Roos, L., Tubelt, E., Remmik, M., Trasberg, K., Eller, D. (2025). Kutsekeskhariduse õppekavade

rakendumise analüüs. Tartu Ülikool, RAKE. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2025-

02/Kutsekesk_l%C3%B5pparuanne.pdf

4 (4)

Selgitame: tööaja määruse muudatuste menetlemisel tegi Eesti Linnade ja Valdade Liit

ettepaneku võtta teema eraldi arutada riigieelarve läbirääkimiste töörühmas. See töörühm ei ole veel kogunenud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja

Kristel Möller 735 0102

[email protected]