Leping

Käsundusleping "Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus" osades VI ja XIV nr 5.2-9/5613-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja MTÜ Positiivsus, registrikood 80599399, mida esindab juhatuse liige Elmet Puhm (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk

1.1. Leping on sõlmitud väikehanke “Perevanema ja kasvataja täienduskoolituse koolitajate hange“ (viitenumber 302837) menetluse tulemusena osades VI - Positiivne vanemlus ja XIV - Positiivne vanemlus (vene keeles) koolituste läbiviimiseks.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – Pakkumus VI osa; 1.3.3. Lisa 3 – Pakkumus XIV osa.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. Hanke alusdokumendid; 1.4.2. Käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. Leping.

1.5. Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning käsundisaaja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks on käsundisaaja kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on koolituse läbiviimine, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Leping kehtib kuni 31.12.2026

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele

nõuetele vastava koolituse läbiviimise eest tasu vastavalt lisas 2 ja 3 esitatud maksumusele (edaspidi lepingu hind). Hinnale ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu lõplik maksumus kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt läbiviidud koolitustele. 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki

lepingus nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Käsundisaaja esitab käsundiandjale registreerimislehe pärast koolituse toimumist. 2.5. Käsundiandja tasub arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendi allkirjastamist.

Käsundisaaja esitatud nõuetekohase e-arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. Käsundisaaja märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime Maile Pent, lepingu numbri 5.2-9/5613-1, riigihanke viitenumbri 302837 ning hankelepingu osa viitenumbri osas VI 302837 006 000 006 ja osas XIV 302837 006 000 014). Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui koolituse läbiviimise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete

vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt

hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 3.2.2. Nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid

mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. Teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö

teostamist käsundisaaja poolt; 3.3.2. Töö käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel

järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja).

3.3.3. Tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 6.1 alusel määratud tähtajaks;

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. Saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. Anda käsundisaajale juhiseid;

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. Andma käsundisaajale töö teostamiseks vajalikku teavet; 3.5.2. Teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö

teostamist käsundisaaja poolt; 3.5.3. Maksma käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele

vastava töö eest tasu; 3.5.4. Tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Intellektuaalne omand 4.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob käsundisaaja käsundiandjale üleantavaid autoriõigusega

kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale tasu maksmise hetkest.

4.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas, mis on autori isikust lahutamatud ja ei ole üleantavad, kohustub käsundisaaja mitte teostama oma õigust teose puutumatusele ega õigust vaidlustada moonutusi ja teisi ebatäpsusi viisil, mis takistaks käsundiandjal teose sihtotstarbelist kasutamist, sealhulgas teose muutmist, täiendamist või parandamist. Juhul kui käsundisaaja teostab oma õigust teose täiendamisele või parandamisele või õigust teos tagasi võtta, on ta kohustatud hüvitama käsundiandjale tekkinud kahju.

4.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

4.4. Käsundisaaja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja käsundiandjale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust käsundisaajaga sõlmitud lepingu alusel nii, et käsundiandjal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

4.5. Käsundiandja poolt käsundisaajale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

5. Teadete edastamine ja kontaktisikud

5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

5.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade

nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

5.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

5.4. Käsundiandja kontaktisikuks on Maile Pent, tel 53 863 013, [email protected].

5.5. Käsundisaaja kontaktisikuks on Elmet Puhm, 556 90 239, [email protected]. 5.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

5.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui käsundisaaja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib käsundiandja omal valikul: 6.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastava koolituse läbiviimine kolmandalt

isikult käsundisaaja kulul; 6.1.2. Viia lepingust tulenevatele nõuetele vastav koolitus läbi ise käsundisaaja kulul; 6.1.3. Lõpetada leping ennetähtaegselt.

6.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

6.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

6.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

7.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.3. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

7.4. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine 8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Töö loetakse teostatuks kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendid on allkirjastatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, näiteks kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel.

8.3. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.4. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

8.5. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

9. Lõppsätted 9.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Elmet Puhm peadirektor juhatuse liige

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus“ Taustinformatsioon Kõige üldisemas tähenduses mõistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushoolduse vormid on lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus. Asendushooldusteenus jaguneb perepõhiseks (hooldusperes) ja asutuspõhiseks (pere- ja asenduskodudes).

Pere- ja asenduskodudes elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid kogemusi, kaotusi, leina ja traumaatilisi sündmusi. Paljudel perekodudes või asenduskodudes elavatel lastel on mõni erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskusi ning järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja suunata.

Sellest lähtuvalt on perevanematel ja kasvatajatel kohustus läbida täienduskoolitus, mis annab vajalikud alusteadmised ja oskused, et töötada pere-, asendus- või turvakodus. Täienduskoolitus on ühine kõigile perekodude vanematele, asenduskodude kasvatajatele ja turvakodu töötajatele. Kõik teemad on võimalikult asendushoolduse spetsiifilised, et pakkuda osalejatele tuge valdkonnas töötamisel. 1. Teenuse eesmärk ja sihtgrupp

Tellitava töö eesmärk on ette valmistada ja läbi viia „Perevanema ja kasvataja täienduskoolituse“ moodul(id) nii, et valmib sisult terviklik, metoodiliselt läbimõeldud ja õppijasõbralik koolitus, mis toetab perevanemaid ja kasvatajaid asendushooldusteenusel ning töötajaid, kes kujundavad ja toetavad lapse arengut turvakoduteenusel.

Koolituse kogumaht on 160 akadeemilist tundi (ak/h), millest 144 ak/h on kontaktõpe ja 16 ak/h iseseisev töö. Õpe on jaotatud 8 mooduliks. Iga mooduli raames sooritab õppija iseseisva töö (maht proportsionaalne mooduli mahuga). Iseseisva töö eesmärk on kinnistada mooduli keskset teemat ja hinnata õpiväljundite saavutamist.

Tellija on hanke jaotanud 16 osaks (8 eestikeelset ja 8 venekeelset moodulit). Tellija sõlmib lepingu ühe täitjaga maksimaalselt 4-le erinevale osale (2 eestikeelsele ja 2 venekeelsele). Juhul kui pakkuja esitab pakkumuse enamatele osadele, siis viib hankija läbi liisuheitmise edukaks osutunud osade vahel, mille tulemusel selgub, mis osades edukaks osutunud pakkujaga leping(ud) sõlmitakse.

2. Koolituse sisu ja ülesehitus Täitja ülesandeks on valitud mooduli(te) koolituse ettevalmistamine, õppekava projekti täiendamine koostöös Tellija ja teiste moodulite täitjatega, koolituse läbiviimine, iseseisvate tööde hindamine ja tagasisidestamine.

Täitja valib ja kujundab valitud koolitusmoodulite täpse ülesehituse ja sisu, õpiväljundite saavutamiseks sobivad teemad (sh täiendavad teemad), rõhuasetused ning õppemetoodika arvestades õppekava projekti. Täitja esitab enda nägemuse hindamismetoodikast ja - kriteeriumitest. Koolituse õpiväljundite, hindamismetoodika ja -kriteeriumite lõplik sõnastus lepitakse kokku Tellija ja kõikide mooduli(te) koolitajate ühise kokkuleppena.

2

Koolituse esialgsed fookusteemad ja minimaalselt saavutatavad õpiväljundid on hankija nägemuses järgmised:

2.1 Koolituse eesmärk ja õpiväljundid Eesmärk Koolituse läbinud õppijal on teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud lapse heaolu ja arengu tagamiseks ning perekeskse lähenemise rakendamiseks ja meeskonnatööks lapse parimates huvides. Õpiväljundid Koolituse kaheksa mooduli läbimisel osaleja: • selgitab lapse arengu etappe ning turvalise kiindumussuhte, vaimse heaolu

tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid; • analüüsib kaotuse, väärkohtlemise ja trauma mõju lapse arengule ning

määratleb lapse vajadustest lähtuvad sekkumisvõimalused; • rakendab lapse õiguste põhimõtteid tüüpilistes asendushoolduse olukordades

ning kavandab tegevusi väärkohtlemise ja konfliktide ennetamiseks; • kasutab traumateadlikke ja positiivse vanemluse kasvatustehnikaid, et

suurendada lapse sisemist turvatunnet ning kujundada tema enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi;

• tuvastab lapse arengulised, psüühilised ja hariduslikud erivajadused ning koostöös lapse ja meeskonnaga koostab talle sobiva toetuskava;

• analüüsib oma vaimset toimetulekut keerulistes töösituatsioonides ning rakendab sobivaid enesetoetuse võtteid.

2.2 Koolitusmoodulite sisu ja maht

I MOODUL: LAPSE ARENG JA KIINDUMUS

Mooduli maht: 16 ak/h kontaktõpe ja 2 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda ülevaade lapse arenguetappidest seostades seda ebaturvalise kiindumussuhte tekkimise ja mõjuga lapse käitumisele.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 lapse arenguetapid;

 lapse emotsionaalne, psühholoogiline, sotsiaalne ja seksuaalne areng (arengumosaiik);

 kiindumussuhte stiilid ja turvalise kiindumussuhte tähtsus;

 kiindumussuhte mõju lapse arengule;

 lapse arengust mahajäämuse tunnused ja abi võimalused;

 kiindumussuhte loomise põhimõtted ja etapid asendushooldusel viibiva lapsega;

 teismeeaga seonduvad eripärad ja väljakutsed;

 lapse toetamine elumuutustega toimetulekul;

 enda kiindumusstiili analüüs.

II MOODUL: TRAUMA JA KAOTUS

Mooduli maht: 16 ak/h kontaktõpe ja 2 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda teadmised ja arusaam trauma ja kaotuse mõjust lapsele.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 lapse psühholoogilise trauma olemus ja vormid;

 kaotuse kategooriad ja leinaprotsess;

 traumareaktsiooni esile kutsuvad olukorrad (päästikud);

 trauma või kaotuskogemuse mõju lapse arengule ja käitumisele;

3

 asendushooldusel viibiva lapse toetamine kaotuse ja traumaga kohanemisel;

 traumateadlikud meetodid lapse sisemise turvatunde suurendamiseks.

III MOODUL: VÄÄRKOHTLEMINE

Mooduli maht: 16 ak/h kontaktõpe ja 2 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda teadmised, mis on väärkohtlemine ja tutvustada väärkohtlemise vorme ja nende tunnusmärke. Anda juhiseid, kuidas erinevat tüüpi väärkohtlemiste avastamisel lapsega tegeleda ja adekvaatselt reageerida.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 väärkohtlemise olemus, vormid, tunnused ja mõju lapsele;

 adekvaatne reageerimine ning lapse toetamine erinevat tüüpi väärkohtlemiste avastamisel;

 väärkohtlemise ennetamine (sh laste omavahelise väärkohtlemise) asendushoolduse kontekstis.

IV MOODUL: TÖÖTAJA VAIMNE TERVIS

Mooduli maht: 16 ak/h kontaktõpe ja 1 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda kasvatusala töötajale tuge asenduskodus töötamisest tulenevate pingete ja väljakutsetega toimetulekuks.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 asendushooldusel töötamisega seotud pingete ja väljakutsetega toimetulek;

 läbipõlemise ja stressi tunnuste märkamine endal ja kolleegide seas;

 stressiga toimetuleku meetodid;

 enesejuhtimise ja ajaplaneerimise meetodid.

V MOODUL: LAPSE VAIMNE TERVIS

Mooduli maht: 24 ak/h kontaktõpe ja 3 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda ülevaade levinumatest psüühikahäiretest asendushooldusel viibivate laste hulgas ning nende märkamisest ja abi leidmise võimalustest. Anda suuniseid laste toetamiseks.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 levinumad vaimse tervise probleemid ja psüühikahäired asendushooldusel viibivatel lastel;

 hariduslikud erivajadused;

 häirete märkamine ja lapse toetamise võtted;

 abi saamise võimalused;

 rehabilitatsiooniplaan ja selle kasutamine laste toetamiseks;

 lapse vaimset tervist toetava keskkonna kujundamine asendushooldusel.

VI MOODUL: POSITIIVNE VANEMLUS

Mooduli maht: 24 ak/h kontaktõpe ja 3 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad luua lapse ja teda kasvatava täiskasvanu vahel turvalist ja lapse arengut toetavat keskkonda.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 positiivse vanemluse olemus ja põhimõtted;

 lapse individuaalsuse, enesehinnangu ja potentsiaali toetamine;

 lapse ja töötaja vahelise usaldusliku suhte kujundamine ühiste tegevuste ja mängu kaudu;

 suhtlemisoskused, aktiivne kuulamine, tunnustamine ja toetav tagasiside;

 keeruliste teemade käsitlemine (sh seksuaalsus);

4

 lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine;

 piiride seadmine, rutiinide kujundamine ja tõhus distsiplineerimine;

 distsipliini ja karistamise eristamine;

 meeskondlik koostöö ja konsensuse leidmine kasvatusotsustes.

VII MOODUL: LAPSE ÕIGUSED

Mooduli maht: 20 ak/h kontaktõpe ja 2 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Tutvustada lapse õigusi, sealjuures eelkõige õigusi, mis on päevakohased pere- ja asenduskodus elavale lapsele (näiteks lapse õigus privaatsusele, lapse õigus arvamuse avaldamisele, lapse kaebeõigus, õigus suhelda bioloogilise vanemaga, lapse parim huvi, diskrimineerimisest hoidumine, lapse kaasamine ja osalemine). Lisaks selgitatakse, kuidas neid õigusi pere- ja asenduskodus rakendada.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 asendushoolduse vormid ja erisused;

 valdkonda reguleeriv seadusandlus;

 lapse õiguste põhiprintsiibid;

 lapse õigused ja kohustused, nende rakendamine pere- ja asenduskodus;

 lapse identiteediõiguste ja peresidemete säilitamise tähtsus asendushooldusel;

 lapse autonoomia, kaasamine ja osalusõigus;

 meeskonna ja võrgustikutöö olulisus lapse huvides.

VIII MOODUL: KONFLIKTI JUHTIMINE

Mooduli maht: 12 ak/h kontaktõpe ja 1 ak/h õppija iseseisev töö.

Mooduli eesmärk: Anda teadmisi, kuidas konflikte ennetada ning kriisiolukorras toime tulla.

Mooduli peamised käsitletavad teemad:

 konfliktide olemus ja tekkepõhjused asendushoolduse kontekstis;

 konfliktide ennetamine ja rahumeelne lahendamine lähtudes lapse õigustest ja heaolust;

 taastava õiguse põhimõtted;

 töötaja roll ja vastutus meeskonnatöös konfliktide lahendamisel;

 eneserefleksiooni ja emotsioonide juhtimise oskus;

 kriisiolukordades toimetulek;

 lastevahelise kiusamise ennetamine ja sekkumine.

3. Tulemus

3.1 Lepingu täitmise tulemusena on: 3.1.1 Valitud koolitusmooduli(te) teemadel loodud koolituse sisu, sh õppematerjalid. 3.1.2 Tellija poolt tellitud koolitused on koolitusgruppidele läbi viidud. 3.1.3 Iseseisva töö läbimiseks on õppijatele antud selged ja konkreetsed juhised ning

korrektsed materjalid. 3.1.4 Iseseisev töö on tagasisidestatud kirjalikult igale koolitusel osalejale ja

grupitagasisidena.

3.2 Tellija näeb ette järgnevaid samme ja tööprotsesse koolituse loomiseks: 3.2.1 Täitja kohustub koolitusmooduli sisumaterjalide väljatöötamise korraldama

koostöös Tellijaga. Õppematerjalide väljatöötamine hõlmab: 3.2.1.1 Valitud mooduli(te) raames juba varasemalt välja töötatud osalejate õppematerjali

üle vaatamine (30–60 lk ühe mooduli õppematerjali kohta) ja vajadusel täiendamine ning lisaõppematerjali ettevalmistamine vastavalt esitatud koolituskavale (slaidid, töölehed, iseseisvad tööülesanded).

5

3.2.1.2 Õppematerjali koostamisel tuleb kasutada SKA poolt ette antud dokumentide malle ning võetakse arvesse SKA spetsialistide tagasisidet ja tehakse materjalis vastavad muudatused.

3.2.1.3 Täitja koostab oma mooduli raames osalejate teadmiste hindamiseks sobiliku iseseisva kodutöö (erinevate mooduli(te) raames on iseseisva töö maht erinev, mahud on kirjas vastava mooduli juures). Iseseisev kodutöö peab olema kooskõlas konkreetse mooduliga seotud õpiväljunditega. Kodutöö juures peab olema selgelt välja toodud, kuidas õpiväljundite saavutamist mõõdetakse ehk hindamiskriteeriumid.

3.2.2 Tellijal on õigus koolituse programmi kooskõlastamisel teha Täitjale ettepanekuid koolitusmooduli ülesehituse ja metoodika osas. Lepingu täitmise käigus toimuv metoodika täiendamine/muutmine ja sisse viidud täiendused/muudatused kooskõlastatakse Tellija ja Täitja vahel.

3.2.3 Täitja osaleb mooduli(te) arenduskoosolekutel, mis on vajalikud koolituse õppekava koostamiseks, täienduskoolituse planeerimiseks ja koolituse taseme ühtlustamiseks:

3.2.3.1 Lepingu kehtivuse ajal toimub vastavalt vajadusele kuni 3 arenduskoosolekut (kestusega kuni 4 ak/h). Arenduskoosolekud toimuvad veebikohtumistena. Arenduskoosolekuid koordineerib SKA ja toimumisajad teatatakse vähemalt 10 tööpäeva ette.

3.2.3.2 Arendustegevuse käigus korrigeeritakse ja täiendatakse muuhulgas õppekava projekti, ühtlustatakse eesti- ja venekeelsete moodulite kodutööd ning viiakse kodutööd õppekavaga kooskõlla.

3.2.3.3 Arenduskoosolekutel peab Täitja tutvuma teiste moodulite koolitajate tööga (moodulite sisu, harjutused, õppemeetodid jms), vajadusel tegema ettepanekuid teiste moodulite täiendamiseks.

3.2.3.4 Koostöös teiste koolitajatega peab Täitja kohendama vajadusel oma moodulit teiste moodulitega siduvamaks sh vältimaks sisudubleerimist (teemad, materjalid, harjutused). Moodulite vahel peavad olema seosed ja viited teistele moodulitele ja nende põhipunktidele. Moodulites peavad olema kaetud baaskoolituse põhisõnumid (peretunne, kasvataja mitmekülgne roll, lapsekeskne lähenemine ja päritoluperekonna olulisus).

3.2.3.5 Arendustegevuse alla kuulub ka hilisem töö mooduliga. Vastavalt koolitusel osalejate ja SKA spetsialistide tagasisidele peab Täitja olema valmis tegema oma koolituskavasse muudatusi.

Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:

 töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

 vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

 täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

 lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

3.3 Koolituse korraldus ja läbiviimine 3.3.1 2026. aastal viiakse koolitus läbi kuni 4 eestikeelsele grupile ja kuni 2 venekeelsele

grupile. 3.3.2 Koolitused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Ida- või Lääne-Virumaal. 3.3.3 Tellija näeb ette koolitusgruppide toimumise ajakava kuupäevade lõikes, mis on

Täitjatele kohustuslik (vt punkt 3.4).

6

3.3.4 Ühe grupi täienduskoolituse maht on 160 ak/h, koolitus koosneb 19 kontaktõppe päevast (144 ak/h).

3.3.5 Koolitusgrupi suurus on 18-25 inimest. Tellija vastutab koolitusgruppide komplekteerimise eest. Koolituse ja osalejate infot hallatakse täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN.

3.3.6 Koolitaja peab täienduskoolituste infosüsteemis JUHAN enda profiilile lisama lühikese kirjelduse oma kvalifikatsioonist ning õpi- või töökogemusest, et Tellija saaks vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele avalikustada täienduskoolitustega seotud koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega.

3.3.7 Koolitus toimub kontaktõppena tellija (SKA) poolt tagatud ruumides ning tellija

teavitab koolitatavaid. Täitjale sellega kulusid ei kaasne. Erandolukordades (nt

Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoidu tagavate piirangute kehtivuse ajal) on

võimalik korraldada kontaktõppe vormis toimuvat koolitust veebikoolitusena.

3.3.8 Tellijal on õigus jätta asukoha põhiselt koolitusi ära, kui koolitusgrupp ei täitu. Koolituse ära jäämisest teavitatakse Täitjat ette 1 kuu enne koolituse toimumist.

3.3.9 Koolitaja esitab välja töötatud õppematerjalid e-posti teel Tellija kontaktisikule hiljemalt 7 tööpäeva enne vastava koolitusmooduli toimumist.

3.3.10 Täitja kasutab koolitusel isiklikku arvutit.

3.3.11 Kodutööde esitamine ja hindamine toimub Digiriigi Akadeemia keskkonnas. 3.3.11.1 Iseseisva töö vaatab koolitaja läbi hiljemalt 2 nädala jooksul pärast tööde

laekumise tähtaega, hindab töö vastavust hindamiskriteeriumidele ning annab osalejale selle kohta edasiviiva kirjaliku tagasiside (umbes 5–7 lauset).

3.3.11.2 Puuduste korral teavitab koolitaja õppijat, toob selgelt välja, millistele hindamiskriteeriumidele töö ei vastanud, ning annab võimaluse parendusteks. Parandatud töö vaatab koolitaja üle 1 nädala jooksul pärast töö laekumist.

3.3.11.3 Pärast iseseisvate kodutööde hindamist annab koolitaja kogu grupile kokkuvõtva ja edasiviiva tagasiside grupitagasiside vormil (Lisa 6).

3.3.12 Õppija võib koolituselt puududa 25% ulatuses. Puudutud päeva(de) kohta peab

õppija esitama lisa iseseisva töö. Koolitaja kohustus on anda õppijale selleks

ülesanne koos hindamiskriteeriumidega (täiendav info on õppekava projektis) ning

hinnata töö vastavust hindamiskriteeriumidele.

3.3.13 Tellija võib vajadusel korraldada koolituse vaatlust ning küsib koolitusel osalejate

käest tagasisidet koolituse läbiviimise ning õppesse kaasamise osas.

3.4 Koolitusgruppide ajakava

KEVAD 2026

Tallinn eestikeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 10.03-11.03 16 ak/h

Trauma ja kaotus 17.03-18.03 16 ak/h

Lapse vaimne tervis 31.03-02.04 24 ak/h

Väärkohtlemine 21.04-22.04 16 ak/h

Töötaja vaimne tervis 28.04-29.04 16 ak/h

Positiivne vanemlus 12.05-14.05 24 ak/h

Lapse õigused 26.05-28.05 20 ak/h

Konflikti juhtimine 09.06-10.06 12 ak/h

7

Tartu eestikeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 03.03-04.03 16 ak/h

Väärkohtlemine 10.03-11.03 16 ak/h

Trauma ja kaotus 24.03-25.03 16 ak/h

Positiivne vanemlus 07.04-09.04 24 ak/h

Lapse õigused 21.04-23.04 20 ak/h

Lapse vaimne tervis 05.05-07.05 24 ak/h

Töötaja vaimne tervis 19.05-20.05 16 ak/h

Konflikti juhtimine 02.06-03.06 12 ak/h

Ida-Virumaa või Lääne-Virumaa või Tallinn venekeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 10.03-11.03 16 ak/h

Väärkohtlemine 17.03-18.03 16 ak/h

Trauma ja kaotus 31.03-01.04 16 ak/h

Töötaja vaimne tervis 21.04-22.04 16 ak/h

Positiivne vanemlus 28.04-30.04 24 ak/h

Lapse õigused 12.05-14.05 20 ak/h

Lapse vaimne tervis 26.05-28.05 24 ak/h

Konflikti juhtimine 09.06-10.06 12 ak/h

SÜGIS 2026

Tallinn eestikeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 02.09-03.09 16 ak/h

Trauma ja kaotus 15.09-16.09 16 ak/h

Lapse vaimne tervis 29.09-01.10 24 ak/h

Väärkohtlemine 13.10-14.10 16 ak/h

Töötaja vaimne tervis 22.10-23.10 16 ak/h

Positiivne vanemlus 10.11-12.11 24 ak/h

Lapse õigused 23.11-25.11 20 ak/h

Konflikti juhtimine 08.12-09.12 12 ak/h

Tartu eestikeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 25.08-26.08 16 ak/h

Väärkohtlemine 08.09-09.09 16 ak/h

Trauma ja kaotus 22.09-23.09 16 ak/h

Positiivne vanemlus 06.10-08.10 24 ak/h

Lapse õigused 20.10-22.10 20 ak/h

Lapse vaimne tervis 03.11-05.11 24 ak/h

8

Töötaja vaimne tervis 17.11-18.11 16 ak/h

Konflikti juhtimine 01.12-02.12 12 ak/h

Ida-Virumaa või Lääne-Virumaa või Tallinn venekeelne grupp

Moodul Kuupäev Maht (kontakttunnid)

Lapse areng ja kiindumus 25.08-26.08 16 ak/h

Väärkohtlemine 08.09-09.09 16 ak/h

Trauma ja kaotus 22.09-23.09 16 ak/h

Töötaja vaimne tervis 06.10-08.10 16 ak/h

Positiivne vanemlus 20.10-22.10 24 ak/h

Lapse õigused 03.11-05.11 20 ak/h

Lapse vaimne tervis 17.11-19.11 24 ak/h

Konflikti juhtimine 01.12-02.12 12 ak/h