Tere

EGT andis väljatoodud vastused tulenevalt MaaPS § 14 lõikest 2, mille kohaselt võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Katastriüksuse võõrandamisel saab riigimaast eramaa, mis tähendab maavarale juurdepääsu ja maavara kättesaadavuse püsivat halvenemist. EGT peab oma otsustusprotsessis lähtuma kehtivast õigusruumist ega saa sellest alusetult mööda minna. Praegu ei ole seaduse kohaselt võimalik arvestada ala perspektiivikust (va ülekaaluka avaliku huviga ehitiste ja taastuvenergeetika puhul). Viidatud määrus 87 reguleerib küll seda, milliste maardlate millistel osadel võib turvast kaevandada, kuid ei ole aluseks ala perspektiivsuse määramisele ega maapõue kaitsest tulenevate otsuste tegemisel.

Eelnevat arvestades ei näe EGT võimalust oma seisukoha muutmiseks. Turbamaardlatega kattuvate alade võõrandamiseks tuleks esmalt muuta MaaPS-i nii, et väljaspool turba mäeeraldisi on kõik muud turbamaardlates arvele võetud turbavaru plokid perspektiivitud (või midagi analoogset).

Lugupidamisega

Mihkel Annusver

spetsialist

Maavarade registri osakond

Eesti Geoloogiateenistus

Tere!

Pöördun Teie poole kahe juhtumi ülevaatamiseks.

1. 1. Kangla kinnistu võõrandamine

Kinnisasja senine maakasutaja (kasutusvaldaja)  esitas Maa- ja Ruumiametile taotluse Harju maakonnas Raasiku vallas Järsi külas asuva Kangla kinnisasja (katastritunnus 65101:003:0683) omandamiseks.

Maareformi seaduse § 34¹ lg 3 sätestab, et isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud käesoleva paragrahvi alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kasutusvaldusesse antud maa omandisse andmine reguleeritakse eraldi seadusega, kus sätestatakse kasutusvaldusega koormatud maa omandamiseks õigustatud isikud, maa omandamise ulatus ja tingimused. Täpsemalt reguleerib kasutusvaldusesse antud maa omandamist maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus (MaaRKMOS).

Vastavalt MaaRKMOS § 3 lõikele 2 võib kasutusvaldaja maad, mis sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses, omandada valdkonna eest vastutava ministri loal. Loa andmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister kooskõlas maapõueseadusega, arvestades maavarale juurdepääsu ja maavara kaevandamisväärsena säilimise tagamise vajadust. Kuni 31.12.2024 otsustas maardla alale jäävate kinnisasjade võõrandamise eraomandisse Maa-amet (geoloogiaosakond). Alates 2025.a annab vastaval juhul loa või otsustab keeldumise Eesti Geoloogiateenistus.

Maakatastri kitsenduste kaardirakendusest nähtub, et Kangla kinnistu asub maavarade registris oleval Peningi maardla M236 alal või piiranguvööndis. XGis maardlate kaardirakenduse kohaselt (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad) asub kattub Kangla kinnisasi Peningi turba maardla (registrikaart nr 236) hästilagunenud turba passiivse reservvaru plokiga 16. Eeltoodust tulenevalt palus Maa- ja Ruumiamet oma 27.11.2025 kirjaga nr 7-1/25/17811 Eesti Geoloogiateenistuse seisukohta Kangla kinnisasja võõrandamiseks kasutusvaldajale.

Eesti Geoloogiateenistus otsustas oma 10.12.2025 korraldusega nr 13-5/25-139 mitte lubada Kangla kinnisasja võõrandamist kasutusvaldajale. Korralduses on märgitud, et  Kangla katastriüksus (tunnus 65101:003:068) kattub valdavas enamuses Peningi turba maardla (registrikaart nr 236) hästilagunenud turba passiivse reservvaru plokiga 16 ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 15. Kinnistu kattub täielikult ka kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loaga „Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum“ (YGUL/519590, Eesti Geoloogiateenistus). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse ortofoto alusel on katastriüksus kasutusel põllumaana. Katastriüksuse võõrandamisel saab riigimaast eramaa, mis võib tähendada maavarale juurdepääsu ja maavara kättesaadavuse halvenemist. Lähtuvalt eelnevast on Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et Kangla katastriüksusel (tunnus 65101:003:0683) kinnisasja võõrandamine kasutusvaldajale on vastuolus MaaPS § 14 lõike 2 punktiga 1, sest tegevus halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.

Kangla kinnisasja võõrandamise osas on 26.02.2024 Maa-amet andnud kasutusvaldajale põhimõttelise sisukoha kinnisasja võõrandamiseks, kus Maa-ameti geoloogiaosakonna sisukoht oli järgmine: 65101:003:0683 Kangla asub Peningi turbamaardlal 94% ulatuses. Kuna turbamaardla sellele osale eeldatavalt kaevandamisloa taotlemise võimalus kaotatakse ära, Kliimaministeerium valmistab ette vastava määruse muutmist, siis võib võõrandada. Naabruses on palju tuntud huvi päikesepargi ehitamise vastu. Võite müügihinna määramisel seda arvesse võtta.

Kuna kasutusvaldaja otsustas kinnistut mitte välja osta, vaid kasutuslepingut pikendada, siis jäi kinnistu võõrandamata. Kuna kasutusvaldajal on kinnistu omandamise õigus terve lepingu elutsükli jooksul, siis soovib kasutusvaldaja täna kinnistut välja osta. Sellest tulenevalt küsisime maardla osas kinnistu võõrandamise seisukohta Eesti Geoloogiateenistuselt. Kasutaja on pöördunud Maa- ja Ruumiameti poole paludes selgitust seisukohtade muutumise osas. Seega palume Eesti Geoloogiateenistuselt infot, mis asjaolud võivad olla muutunud ja tinginud seisukohtade erinevuse ja kas Eesti Geoloogiateenistus jääb oma seisukoha juurde.

1. 2. Raja kinnistu võõrandamine

Maa- ja Ruumiamet palus 12.12.2025 kirjaga nr 7-1/25/18469 Eesti Geoloogiateenistuse seisukohta maardlaga kattuval alal Järva maakonnas Järva vallas Ataste külas asuva Raja kinnisasja (katastritunnus 28801:004:0145) võõrandamiseks kasutusvaldajale.

Eesti Geoloogiateenistus otsustas oma 22.12.2025 korraldusega nr 13-5/25-143 lubada Raja kinnisasja võõrandamist kasutusvaldajale üksnes maardlaga mittekattuval osal. Põhjenduseks märgiti korralduses järgmist: Raja katastriüksus (tunnus 28801:004:0145) kattub osaliselt Köisi maardla (registrikaart nr 642) hästilagunenud turba passiivse tarbevaru plokiga 5. Katastriüksuse maardlaga kattuva osa võõrandamine halvendab maavarale juurdepääsu ja maavara säilimist MaaSP § 14 tähenduses, mistõttu ei saa seda lubada. Küll aga on võimalik võõrandada kasutusvaldajale Raja kinnisasja maardlaga mittekattuv osa.

Raja kinnisasi on pindalalt väike, 27073.0 m² ja tegemist on valdavalt haritava maaga erakinnistute vahel. Antud juhul on kinnistu jagamine ebaproportsionaalne, kuna tekitaksime väga väikese pindalaga (6600 m2) kinnisasja, millel puudub juurdepääs, samuti jääks selline väike maa-ala põllumajanduslikust kasutusest välja, kuna me ei leia sellisele tükile enampakkumise menetluses kasutajat. Seega tekitaksime jagamisega olukorra, kus praegu väga heas korras põllumajanduslik ala jääb edaspidi kasutusest välja.

Lisaks sätestab keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ § 2, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2. Raja kinnisasi jääb osaliselt Köisi turba maardla alale, mida ei ole kantud käesoleva määruse Lisasse nr 2 kui kaevandamiseks sobiva alana.

Eeltoodust tulenevalt palun Eesti Geoloogiateenistuselt infot (võimalusel tehtud otsuse ümbervaatamist) kui perspektiivne on Raja kinnistul kaevandamine, arvestades, et Köisi maardla ei ole määruse lisas märgitud kaevandamiseks sobiva alana, maakorralduslikult ei ole selline jagamine proportsionaalne ning jagamisel eraldatav maa-ala jääb edaspidi põllumajanduslikust kasutusest välja.

Pilt maardla piirist ja jagamisel eraldatavast alast.

Lugupidamisega,