Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord

1

MÄÄRUS EELNÕU

Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord

Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse § 15 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovarateenuse osutaja,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi

Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisule, vormile ja koostamise metoodikale

ning kehtestatakse aruannete esitamise kord.

§ 2. Krüptovarateenuse osutaja ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali

aruanded

(1) Krüptovarateenuse osutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile järgmised aruanded, kui

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti:

1) bilansi aruanne (lisa 1);

2) kasumiaruanne (lisa 2);

3) krüptovarateenuste aruanne (lisa 3);

4) krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruanne (lisa 4);

5) usaldatavusnõuete aruanne (lisa 5);

6) krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne (lisa 8).

(2) Kui krüptovarateenuse osutajal on lisaks krüptovarateenuse osutamise õigusele või

tegevusloale Finantsinspektsiooni või Euroopa Keskpanga antud muu tegevusluba, koostab ja

esitab ta Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud

aruanded. Nimetatud krüptovarateenuse osutaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6

nimetatud aruandes andmed ainult krüptovara kujul oleva vara kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud krüptovarateenuse osutaja esitab regulaarselt

Finantsinspektsioonile muu määrusega kehtestatud omavahendite aruande, koostab ja esitab ta

Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud aruande asemel

usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande (lisa 6).

(4) Lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud aruanded.

§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused

(1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel kajastatakse vara, kohustused, omakapital,

tulud ja kulud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 alusel kohaldatava

finantsaruandluse standardiga, arvestades käesoleva määruse erisusi.

(2) Määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 ning lõikes 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed

aruandeperioodi lõpu seisuga.

2

(3) Kasumiaruandes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates.

(4) Krüptovarateenuste aruandes esitatakse andmed aruandeperioodi kohta.

(5) Aruannetes kajastatavad andmed esitatakse eurodes ja täisühikutes, kui määruses ei ole

sätestatud teisiti.

(6) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase

tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses kajastatavate finantsinvesteeringutega

seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja

finantstulude ja -kulude asjaomastel alamkirjetel.

§ 4. Lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruanne

Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile

filiaalide emiteeritud varapõhiste tokenite aruande (lisa 7).

§ 5. Aruandeperiood ja aruandekuupäevad

(1) Aruandeperiood on kvartal.

(2) Aruannete aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember.

§ 6. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu,

järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.

(2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup

Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.

(3) Aruannete esitamise korral kasutatakse järgmisi aruandekoode:

1) bilansi aruande kood on 4801;

2) kasumiaruande kood on 4802;

3) krüptovarateenuste aruande kood on 4803;

4) krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande kood on 4804;

5) usaldatavusnõuete aruande kood on 4805;

6) usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande kood on 4806;

7) emiteeritud varapõhiste tokenite aruande kood on 4807;

8) krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruande kood on 4808.

(4) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral esitatakse tühi aruanne.

(5) Aruanne esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

3

§ 7. Määruse rakendamine

(1) Määrust kohaldatakse esimest korda aruandeperioodile, mis lõpeb 2026. aasta 31. märtsil1.

(2) Määruse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood algab

krüptovaraturu seaduse § 5 alusel tegevusloa või § 6 alusel tegutsemisõiguse saamisest arvates

ja kestab selle aruandeperioodi lõpuni.

Lisa 1 Bilansi aruanne

Lisa 2 Kasumiaruanne

Lisa 3 Krüptovarateenuste aruanne

Lisa 4 Krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruanne

Lisa 5 Usaldatavusnõuete aruanne

Lisa 6 Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruanne

Lisa 7 Filiaalide emiteeritud varapõhiste tokenite aruanne

Lisa 8 Krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne

1 [alternatiiv: 2026. aasta 30. juuni]

4

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 1

BILANSI ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja finantsseisundi näitajad

aruandeperioodi lõpu seisuga.

2. Nõuded aruanderea struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kolmeks alaliigiks:

1) kirje identifikaator;

2) väärtus;

3) väärtus (mitteresidendid).

3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

3.1. Kirje identifikaator

Kirje nimetus Identifikaator

1. Raha ja raha lähendid 5501

1.1. Sealhulgas klientide vahendid 5502

2. Lühiajalised finantsinvesteeringud 5505

2.1. Sealhulgas krüptovara 5506

3. Nõuded ja ettemaksed 5510

3.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5511

3.2. Nõuded klientide ja ostjate vastu 5512

3.3. Laenunõuded 5513

3.3.1. Laenud klientidele 5514

3.3.2. Muud laenud 5515

3.4. Muud lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 5516

3.5. Ettemaksed 5517

4. Varud 5520

4.1. Sealhulgas krüptovara 5521

5. Käibevara kokku 5525

6. Pikaajalised finantsinvesteeringud 5530

6.1. Sealhulgas investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5531

6.2. Sealhulgas krüptovara 5532

7. Kinnisvarainvesteeringud 5535

8. Materiaalne põhivara 5536

9. Immateriaalne põhivara 5537

9.1. Sealhulgas krüptovara 5538

10. Põhivara kokku 5540

11. Aktiva (VARAD) KOKKU 5500

12. Lühiajalised laenukohustised 5550

13. Võlad ja ettemaksed 5560

13.1. Võlad klientidele 5561

5

13.1.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5562

13.2. Võlad töövõtjatele 5563

13.3. Maksuvõlad 5564

13.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad 5565

13.4.1. Sealhulgas mitteresidentidele 5566

13.5. Saadud ettemaksed 5567

13.6. Krüptovara 5568

14. Lühiajalised eraldised 5569

15. Lühiajalised kohustised kokku 5570

16. Pikaajalised laenukohustised 5581

17. Pikaajalised eraldised 5582

18. Allutatud kohustised 5583

19. Krüptovara 5584

20. Pikaajalised kohustised kokku 5586

21. Kohustised kokku 5590

22. Aktsia- või osakapital 5591

23. Ülekurss 5592

24. Oma aktsiad või osad (–) 5593

25. Kohustuslik reservkapital 5594

26. Muud reservid 5595

27. Muu akumuleeritud koondkasum 5598

28. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (– kahjum) 5596

29. Aruandeperioodi kasum (– kahjum) 5597

30. Omakapital kokku 5599

31. Passiva (kohustised ja omakapital) KOKKU 5555

Bilansi koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas tabelis

esitatud kirjete selgitustest ning raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud

Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ).

Kirje nimetus Kirje selgitus ja viited RTJ-ile

1. Raha ja raha

lähendid

Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid, nõudmiseni hoiused,

rahaturufondi osakud ja paigutused muudesse ülilikviidsetesse

fondidesse. Raha ja raha lähendid kajastatakse õiglases väärtuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“.

2. Lühiajalised

finantsinvesteering

ud

Finantsinvesteeringud kajastatakse õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja

osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta.

Väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses. Õiglase väärtuse muutus

kajastatakse kasumiaruandes.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“.

2.1. Sealhulgas

krüptovara

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis

käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL

ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3

lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht,

mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis lühiajalise

finantsinvesteeringuna.

6

3. Nõuded ja

ettemaksed

Lühiajalised nõuded ja tasutud ettemaksed kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“ (v.a ette makstud kulud).

Kirjete 3.2–3.5 summa.

3.1. Sealhulgas

mitteresidentidele

Krüptovarateenuse osutaja nõuded ja ettemaksed mitteresidentidele.

3.2. Nõuded

klientide ja ostjate

vastu

Nõuded klientide ja ostjate vastu, v.a antud laen. Viimane

kajastatakse kirjel 3.3 „Laenunõuded“.

3.3. Laenunõuded Krüptovarateenuse osutaja antud laenud, mis kajastatakse üldjuhul

korrigeeritud soetusmaksumuses.

3.3.1. Laenud

klientidele

Krüptovarateenuse osutaja poolt krüptovara tehingute täitmiseks

antud laenud.

3.3.2. Muud laenud Muud antud laenud, mis ei ole seotud krüptovarateenuse

osutamisega.

3.4. Muud

lühiajalised nõuded

ja viitlaekumised

Laekumata dividendinõuded, intressinõuded ja muud nõuded.

3.5. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed.

4. Varud Varud vastavalt RTJ 4 definitsioonile.

„RTJ 4 Varud“.

4.1. Sealhulgas

krüptovara

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3

lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht,

mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis varude kirje

all.

5. Käibevara

kokku

Kirjete 1–4 summa.

6. Pikaajalised

finantsinvesteering

ud

Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul,

sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad, muud aktsiad ja osad ning

pikaajalised nõuded. Osalused tütar- ja sidusettevõtetes kajastatakse

konsolideerimata aruandes kas soetusmaksumuses, õiglases

väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Muud aktsiad ja osad ning

pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses,

õiglases väärtuses või soetusmaksumuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“ ja „RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja

sidusettevõtete kajastamine“.

6.1. Sealhulgas

investeeringud

tütar- ja

sidusettevõtjatesse

Tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad.

6.2. Sealhulgas

krüptovara

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3

lõike 1 punkti 5 krüptovara kujul oleva vara kogumaht, mida

krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis pikaajalise

finantsinvesteeringuna.

7.

Kinnisvarainvestee

ringud

Krüptovarateenuse osutaja kinnisvarainvesteeringud.

Kinnisvaraobjektid, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või väärtuse

kasvu eesmärgil. Nimetatud kinnisvaraobjektid kajastatakse õiglases

väärtuses või soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud

kulum ja allahindlused.

„RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud“.

7

8. Materiaalne

põhivara

Materiaalne põhivara ja kapitalirendi tingimustel krüptovarateenuse

osutaja valduses olev materiaalne põhivara kajastatakse

soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja

allahindlus.

„RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ ja „RTJ 9

Rendiarvestus“.

9. Immateriaalne

põhivara

Immateriaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on

lahutatud akumuleeritud kulum ja allahindlus.

„RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ ja „RTJ 11

Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“.

9.1. Sealhulgas

krüptovara

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3

lõike 1 punkti 5 tähenduses krüptovara kujul oleva vara kogumaht,

mida krüptovarateenuse osutaja kajastab oma bilansis immateriaalse

põhivarana.

10. Põhivara

kokku

Kirjete 6–9 summa.

11. AKTIVA

(VARAD)

KOKKU

Kirjete 5 ja 10 summa.

12. Lühiajalised

laenukohustised

Võetud laenud, arvelduskrediidi tegelikult kasutatud summa,

kapitalirendikohustised jm laenukohustised kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“ ja kapitalirendi kohustised „RTJ 9

Rendiarvestus“.

13. Võlad ja

ettemaksed

Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“ (v.a saadud ettemaksed).

Kirjete 13.1–13.6 summa.

13.1. Võlad

klientidele

Bilansipäevaks krüptovarateenuse osutaja klientidele võlgnetavad

summad, mis ei ole krüptovara kujul.

13.1.1 Sealhulgas

mitteresidentidele

Krüptovarateenuse osutaja kohustused mitteresidentidest klientide

ees.

13.2. Võlad

töövõtjatele

Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk, puhkusetasukohustis ja

muud väljamaksed, mida käsitatakse võrdselt palgakuluga.

13.3. Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad.

13.4. Viitvõlad ja

muud lühiajalised

võlad

Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad, mida ei kajastata

kirjetel 13.1–13.3.

13.4.1. Sealhulgas

mitteresidentidele

Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja viitvõlad ja muud võlad,

mida ei kajastata kirjetel 13.1–13.3, mitteresidentidele.

13.5. Saadud

ettemaksed

Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud, mida ei ole

kantud aruandeperioodi tuludesse.

13.6. Krüptovara Krüptovara kujul lühiajalised kohustised hoolimata sellest, millisel

bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma

raamatupidamise aastaaruandes.

14. Lühiajalised

eraldised

Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad;

realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtja

tavapärase äritsükli käigus (näiteks garantiieraldised,

restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate

võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige

tõenäolisema summa järgi, mis on vajalik eraldisega seotud kohustise

rahuldamiseks.

8

„RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“.

15. Lühiajalised

kohustised kokku

Kirjete 12–14 summa.

16. Pikaajalised

laenukohustised

Laenud, võlakirjad ja kapitalirendikohustised (see osa, mis kuulub

tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast). Kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste kajastamisel

lähtutakse juhendist „RTJ 9 Rendiarvestus“.

17. Pikaajalised

eraldised

Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad;

realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast

arvates (näiteks pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega

kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna

hinnangul kõige tõenäolisema summa järgi (diskonteerituna, kui

mõju on oluline), mis on vajalik eraldisega seotud kohustise

rahuldamiseks. Pensionieraldiste puhul aktuaari või muu spetsialisti

hinnang pensionikohustise nüüdisväärtuse kohta.

„RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“.

18. Allutatud

kohustised

Pikaajalised võlakohustised, mis lepingus fikseeritud tingimustel

rahuldatakse makseasutuse pankroti või likvideerimise korral pärast

kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt „RTJ-ile 3

Finantsinstrumendid“.

19. Krüptovara Krüptovara kujul pikaajalised kohustised hoolimata sellest, millisel

bilansi kohustiste kirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma

raamatupidamise aastaaruandes.

20. Pikaajalised

kohustised kokku

Kirjete 16–19 summa.

21. Kohustised

kokku

Kirjete 15 ja 20 summa.

22. Aktsia- või

osakapital

Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata

eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile „RTJ 3 Finantsinstrumendid“

klassifitseeruvad kohustisteks).

23. Ülekurss Emiteeritud aktsiate või osade ülekurss (aažio).

Emiteeritud aktsiate või osade väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe

(ülekurss ehk aažio) ning oma aktsiate või osade võõrandamisel

tekkinud realiseerimiskasum või -kahjum.

24. Oma aktsiad või

osad (–)

Tagasi ostetud aktsiate või osade eest makstud summa õiglane

väärtus.

„RTJ 3 Finantsinstrumendid“.

25. Kohustuslik

reservkapital

Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik

reservkapital.

26. Muud reservid Majandusaasta puhaskasumist või eelmiste perioodide jaotamata

kasumist moodustatud reservid jm reservid.

27. Muu

akumuleeritud

koondkasum

Bilansiliste varade ja kohustiste ümberhindlusest tulenevad

realiseerimata kasumid ja kahjumid, mida vastavalt Eesti

finantsaruandluse standardile või IFRS-ile ei kajastata

kasumiaruandes.

9

28. Eelmiste

perioodide

jaotamata kasum (–

kahjum)

Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum (miinusmärgiga).

29. Aruandeaasta

kasum (– kahjum)

Aruandeaasta kasum või kahjum (miinusmärgiga).

30. Omakapital

kokku

Kirjete 22–29 summa.

31. PASSIVA

(KOHUSTISED

JA

OMAKAPITAL)

KOKKU

Kirjete 21 ja 30 summa.

3.2. Väärtus

Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja nõuded, võlad ja omakapital vastavalt aruanderea

identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni.

Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase

tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Kui kirjel

väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum)

näidatakse miinusmärgiga.

3.3. Väärtus (mitteresidendid)

Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja nõuded või võlad mitteresidentidele. Andmed

esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes

ümardatuna täisühikuteni. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null).

10

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 2

KASUMIARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja majandustulemuse kujunemise

näitajad. Andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates.

2. Nõuded aruanderea struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks:

1) kirje identifikaator;

2) väärtus.

3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

3.1. Kirje identifikaator

Kirje nimetus Identifikaator

1. Müügitulu 5300

1.1. Sealhulgas müügitulu krüptovarateenuste osutamisest 5301

1.1.1. Sealhulgas mitteresidentidelt 5302

2. Muud äritulud 5305

3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5310

4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 5315

5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 5320

5.1. Sealhulgas mitteresidentidelt ostetud teenused 5321

6. Mitmesugused tegevuskulud 5325

7. Tööjõukulud 5330

7.1. Palgakulu 5331

7.2. Sotsiaalmaksud 5332

7.3. Pensionikulu 5333

8. Põhivara kulum ja väärtuse langus 5335

9. Olulised käibevara allahindlused 5337

10. Muud ärikulud 5340

11. Ärikasum (– kahjum) 5345

12. Finantstulud ja -kulud 5350

12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt 5351

12.2. Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 5352

12.3. Intressitulud 5353

12.4. Intressikulud 5354

12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 5355

12.6. Muud finantstulud (-kulud) 5356

13. Kasum/kahjum (–) enne tulumaksustamist 5360

14. Tulumaks (–) 5365

15. Aruandeaasta kasum/kahjum (–) 5370

11

Aruande koostamisel esitatakse tulud, kulud, kasum ja kahjum, lähtudes allolevas tabelis

esitatud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse „RTJ-ist 10 Tulu kajastamine“.

Kirje nimetus Kirje selgitus

1. Müügitulu Aruandeperioodil saadud tulu.

1.1. Sealhulgas

müügitulu

krüptovarateenuste

osutamisest

Aruandeperioodil saadud krüptovarateenuse osutamise tulu.

1.1.1. Sealhulgas

mitteresidentidelt

Aruandeperioodil mitteresidendist klientidelt saadud

krüptovarateenuse osutamise tulu.

2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum

materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning

kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised;

netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja

kohustistelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum,

kajastatakse see kirjel „Muud ärikulud“).

3. Valmis- ja lõpetamata

toodangu varude jääkide

muutus

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, sealjuures

jääkide vähenemist näidatakse kuluna ja jääkide suurenemist

kulude vähendusena („negatiivse kuluna“).

4. Kapitaliseeritud

väljaminekud oma

tarbeks põhivara

valmistamisel

Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks

ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna,

kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena („negatiivse kuluna“).

5. Kaubad, toore,

materjal ja teenused

Otseselt põhitegevuse eesmärgil (näiteks krüptovarateenuse

osutamise eesmärgil) ostetud kaupade ja teenuste kulu.

5.1. Sealhulgas

mitteresidentidelt

ostetud teenused

Otseselt põhitegevuse eesmärgil (näiteks krüptovarateenuse

osutamise eesmärgil) mitteresidentidelt ostetud teenuste kulu.

6. Mitmesugused

tegevuskulud

Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud

eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud (näiteks

raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsiooni-, kantselei- ja

reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste

moodustamisega seotud kulud jne).

7. Tööjõukulud Kirjete 7.1–7.3 summa.

7.1.Palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja

muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele,

sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte.

7.2.Sotsiaalmaksud Eelmisel alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja

ettevõtja tasutav töötuskindlustusmakse.

7.3.Pensionikulu Ettevõtja tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses välja makstud või

tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhte

järgsete hüvitistega.

8. Põhivara kulum ja

väärtuse langus

Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt põhivaradelt ja

soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt

kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ning

väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest)

tekkinud kulu.

9. Olulised käibevara

allahindlused

Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade allahindlus.

12

10. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum

materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning

kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum

valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt

tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see

kirjel „Muud äritulud“).

11. Ärikasum

(– kahjum)

Kirjete 1–10 summa.

12. Finantstulud

ja -kulud

Kirjete 12.1–12.6 summa.

12.1. Kasum (– kahjum)

tütar- ja

sidusettevõtjatelt

Kasum või kahjum tütar- ja sidusettevõtjatelt ning kapitaliosaluse

meetodil arvestatud kasum või kahjum.

12.2. Kasum (– kahjum)

finantsinvesteeringutelt

Kasum või kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt,

sh kasum või kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist;

intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt;

kasumid või kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele.

12.3. Intressitulud Intressitulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja

muudelt intressikandvatelt finantsvaradelt.

12.4. Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja

muudelt intressikandvatelt võlakohustistelt.

12.5. Kasum (– kahjum)

valuutakursi muutustest

Kasum või kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega

seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste (näiteks antud

ja saadud laenud) valuutakursside muutustest.

12.6. Muud finantstulud

(– kulud)

Kasum või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh kasum

või kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist;

dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid või

kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele.

13. Kasum/kahjum (–)

enne tulumaksustamist

Kirjete 11 ja 12 summa.

14. Tulumaks (–) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide

väljakuulutamise hetkel).

15. Aruandeaasta

kasum/kahjum (–)

Kirjete 13 ja 14 summa.

3.2. Väärtus

Siin kajastatakse krüptovarateenuse osutaja aruanderea identifikaatoritele vastavate tulu- ja

kulukirjete väärtused eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad

arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga,

kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse

väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kulud ja kahjum) näidatakse

miinusmärgiga.

13

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 3

KRÜPTOVARATEENUSTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandes esitatakse kõik klientidele aruandeperioodil osutatud krüptovarateenused, millega on

kaasnenud krüptovara liikumine ja kliendi varade jäägi või koosseisu muutus ning millega on

tekkinud krüptovarateenuse osutajale tulu teenuste osutamisest.

2. Andmete summeerimine

Ühe reana näidatakse nende tehingute arv ja väärtus ning klientide arv, mille identifikaatorid,

krüptovara nimetus ja The Digital Token Identifier (DTI) kood langevad kokku.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheteistkümneks alaliigiks:

1) tehingu liik;

2) tehingute arv;

3) tehingute väärtus;

4) teenuse liik;

5) tehingu algatamise viis;

6) kliendi liik;

7) klientide arv;

8) kliendi riigi kood;

9) vastaspoole teenuse osutaja riigi kood;

10) vara liik;

11) krüptovara nimetus;

12) krüptovara DTI-kood.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Tehingu liik

Tehingu liik Identifikaator

Riigisisesed algatatud tehingud 1

Riigisisesed vastu võetud tehingud 2

Riigis vastu võetud tehingud 3

Riigist saadetud tehingud 4

ELi-sisesed tehingud 5

ELis vastu võetud tehingud 6

EList saadetud tehingud 7

Siin näidatakse tehingu algataja või vastuvõtja asukoha alusel, kas tehing liigitub Eesti

Vabariigi siseseks, Eesti Vabariigi piiriüleseks, Euroopa Liidu siseseks või Euroopa Liidu

piiriüleseks tehinguks või toimub tehing väljaspool Eesti Vabariiki ja Euroopa Liitu. Euroopa

Liidu siseseks ja Euroopa Liidu piiriüleseks tehinguks ei liigitata Eesti Vabariigi siseseid ega

Eesti Vabariigi piiriüleseid tehinguid. Tehingu algataja ja vastuvõtja asukoha määramisel tuleb

lähtuda nende residentsusest, milleks on füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht ja juriidilise

14

isiku puhul selle riigi majandusterritoorium, mille seaduste kohaselt on juriidiline isik asutatud

või registreeritud.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Riigisisesed algatatud tehingud“

aruandva krüptovarateenuse osutaja juures algatatud tehingutele, mille puhul on nii algataja kui

ka vastuvõtja asukoht Eesti Vabariigis.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „Riigisisesed vastu võetud

tehingud“ aruandva krüptovarateenuse osutaja juures vastu võetud tehingutele, mille puhul on

nii algataja kui ka vastuvõtja asukoht Eesti Vabariigis.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Riigis vastu võetud tehingud“

tehingutele, mille puhul algataja asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja vastuvõtja asukoht

Eesti Vabariigis.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „Riigist saadetud tehingud“

tehingutele, mille puhul algataja asukoht on Eesti Vabariigis ja vastuvõtja asukoht väljaspool

Eesti Vabariiki.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „ELi-sisesed tehingud“

tehingutele, mille puhul nii algataja kui ka vastuvõtja asukoht on Euroopa Liidus.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „ELis vastu võetud tehingud“

tehingutele, mille puhul algataja asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja vastuvõtja asukoht

Euroopa Liidus.

Tehingu liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 7 „EList saadetud tehingud“

tehingutele, mille puhul algataja asukoht on Euroopa Liidus ja vastuvõtja asukoht väljaspool

Euroopa Liitu.

4.2. Tehingute arv

Siin esitatakse aruande kolmandas alaliigis „Tehingute väärtus“ esitatud väärtuse arvutamisel

summeeritud tehingute arv tükkides. Aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud

teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1, 11, 12 ja 14, märgitakse tehingute arvuks „0“

(null). Teenuseliigi puhul, mille identifikaator on 2, märgitakse vahendatud tehingute arv.

4.3. Tehingute väärtus

Siin esitatakse tehingute väärtus aruandeperioodil, arvestades järgmiste erisustega vastavalt

neljandas alaliigis „Teenuse liik“ esitatud teenuseliikidele:

1) teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1 ja 12, on tehingu väärtuseks AUM (assets

under management) iga krüptovara kohta aruandeperioodi lõpu seisuga; AUM = krüptovara

kogus × krüptovara väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga;

2) teenuseliikide all, mille identifikaatorid on 3–8, näidatakse tehingute koguväärtus

aruandeperioodil ilma teenustasudeta;

3) teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 2, 9, 10, 11 ja 14, on tehingu väärtuseks

aruandeperioodil tekkepõhiselt arvestatud tulu, mida krüptovarateenuse osutaja sai

aruandeperioodil konkreetse teenuse osutamisest;

4) identifikaatoriga 13 tähistatud teenuseliigi all näidatakse välja liikunud vara väärtus;

5) teenuseliikide all, mille identifikaatorid on 1 ja 12, näidatakse AUM ümberarvutatuna

eurodesse aruandeperioodi lõpu kuupäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna

täisühikuteni.

15

Tehingute väärtus näidatakse ümberarvutatuna eurodesse tehingu toimumise kuupäeva

Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna täisühikuteni.

4.4. Teenuse liik

Teenuse liik Identifikaator

Krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel 1

Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine 2

Krüptovara vahetamine raha vastu (ost) 3

Krüptovara vahetamine raha vastu (müük) 4

Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (ost) 5

Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (müük) 6

Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (ost) 7

Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (müük) 8

Krüptovara pakkumise korraldamine 9

Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi

nimel

10

Krüptovara kohta nõu andmine 11

Krüptovaraportfelli valitsemine 12

Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (väljamaksed) 13

Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (teenustasu) 14

Siin näidatakse krüptovarateenus, mida kliendile aruandereal esitatud tehingu või teenuse korral

osutatakse.

Identifikaator 1 „Krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 17 tähenduses.

Identifikaator 2 „Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 18 tähenduses.

Identifikaator 3 „Krüptovara vahetamine raha vastu (ost)“ omistatakse krüptovara

ostutehingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 19 tähenduses.

Identifikaator 4 „Krüptovara vahetamine raha vastu (müük)“ omistatakse krüptovara

müügitehingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 19 tähenduses.

Identifikaator 5 „Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (ost)“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 20 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara ostutehing.

Identifikaator 6 „Krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu (müük)“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 20 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara müügitehing.

Identifikaator 7 „Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (ost)“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 21 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara ostutehing.

16

Identifikaator 8 „Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel (müük)“ omistatakse

krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 21 tähenduses, kui sellega kaasneb krüptovara müügitehing.

Identifikaator 9 „Krüptovara pakkumise korraldamine“ omistatakse krüptovarateenusele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 22 tähenduses.

Identifikaator 10 „Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel“

omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 3 lõike 1 punkti 23 tähenduses.

Identifikaator 11 „Krüptovara kohta nõu andmine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 24 tähenduses.

Identifikaator 12 „Krüptovaraportfelli valitsemine“ omistatakse krüptovarateenusele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 25 tähenduses.

Identifikaator 13 „Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (väljamaksed)“

omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 3 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kui vara läheb välja.

Identifikaator 14 „Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel (teenustasu)“

omistatakse krüptovarateenusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 3 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kui teenuse eest võtab teenuseosutaja teenustasu.

4.5. Tehingu algatamise viis

Tehingu algatamise viis Identifikaator

ATM 1

Teenuseosutaja maksekaart 2

Kliendi tehingukorraldus 3

Muu viis 4

Siin näidatakse, kuidas algatati aruandereal esitatud tehing. Tehingu algatamise viisi

identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „ATM“ tehingutele, mis olid algatatud ja vastu

võetud sularahaautomaadi abil.

Identifikaator 2 „Teenuseosutaja maksekaart“ omistatakse tehingutele, mis olid algatatud

teenuseosutaja maksekaardiga ja mille abil kaardimakset tehes läks kliendi kontolt reaalajas

teele taotlus makstud summa väärtuses krüptovarade müügiks.

Identifikaator 3 „Kliendi tehingukorraldus“ omistatakse tehingutele, mille täitmiseks andis

klient, kes ei viibinud teenuseosutajaga samas kohas, teenuseosutajale korralduse krüptovara

või raha vahetamiseks, ülekandmiseks või väljastamiseks kliendi kindlaks määratud

tingimustel.

Kui krüptovara hoitakse ja hallatakse kliendi nimel, märgitakse tehingu või teenuse viisi

identifikaatoriks 4 „Muu viis“.

4.6. Kliendi liik

Kliendi liik Identifikaator

Keskvalitsus 1

17

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Määramata 11

Siin näidatakse kliendi liigi identifikaator, kellele on aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“

esitatud teenust osutatud, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse

arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa 2. peatükis sätestatust.

Aruandeveerg täidetakse kõikide teenuseliikide korral. Kliendi liik võib olla „Määramata“

(identifikaator 11) ainult sularahatehingute korral (välja arvatud sularaha sissemakse kliendi

enda kontole ja sularaha väljamakse kliendi enda kontolt).

4.7. Klientide arv

Siin näidatakse klientide arv, kellega seotud tehingute väärtus on esitatud aruande kolmandas

alaliigis „Tehingute väärtus“. Klientide arv näidatakse tükkides.

4.8. Kliendi riigi kood

Siin näidatakse kliendi riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kliendi riigi kood näidatakse riikide

ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui

kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.

4.9. Vastaspoole teenuse osutaja riigi kood

Siin näidatakse riigi kood aruandereal esitatud tehingu vastaspoole teenuse osutaja residentsuse

järgi.

Vastaspoole teenuse osutaja riigi kood näidatakse teenuseliikude puhul, mille identifikaatorid

on 7, 8, 10, 13 ja 14, ning see määratakse tehingu teise poole teenuse osutaja residentsuse alusel.

Kui tehing ei toimu teenuseosutaja vahendusel, märgitakse teenuse vastaspoole riigi koodiks

XY. Teenuse vastaspoole riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide

tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui teenuse osutamisel ei ole tehingu vastaspoole

teenuse osutaja residentsust võimalik tuvastada, märgitakse riigi koodiks XX. Samuti

märgitakse riigi koodiks XX teenuseliikide puhul, mille identifikaatorid on 1, 2, 9, 11 ja 12.

4.10. Vara liik

Vara liik Identifikaator

Raha 1

18

E-raha 2

Varapõhine token 3

E-raha token 4

Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 5

Muu krüptovara 6

Siin näidatakse vara liik, millega on seotud klientidele osutatud krüptovarateenused.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Raha“ keskpankade emiteeritud

maksevahendile.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis

kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Varapõhine token“ vara liigile, mis

kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 6 järgi varapõhiseks tokeniks.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „E-raha token“ vara liigile, mis

kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 7 järgi e-raha tokeniks.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Teenuseosutaja emiteeritud

krüptovara“ krüptovarale, mille on emiteerinud aruandev krüptovarateenuse osutaja.

Identifikaatorit 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ kasutatakse kõikide aruandva

krüptovarateenuse osutajate emiteeritud vara liikide puhul sõltumata sellest, kas tegemist on

krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „Muu krüptovara“ klientidele

kuuluvale ülejäänud liiki krüptovarale.

4.11. Krüptovara nimetus

Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel. Kui token ei ole avaldatud valge

raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus.

4.12. Krüptovara DTI-kood

Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI).

19

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 4

KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA KLIENTIDE VARA ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajale usaldatud klientide vara varaliikide kaupa.

2. Andmete summeerimine

Ühe reana näidatakse nende klientide arv ja klientide vara jääk, mille identifikaatorid ja vara

liigi kirjeldus langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheksaks alaliigiks:

1) kliendi vara liik;

2) krüptovara nimetus;

3) krüptovara DTI-kood;

4) vara paiknemine;

5) kliendi liik;

6) kliendi riigi kood;

7) klientide arv;

8) kliendi vara jääk;

9) vara rühm.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Kliendi vara liik

Kliendi vara liik Identifikaator

Raha 1

E-raha 2

Varapõhine token 3

E-raha token 4

Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 5

Muu krüptovara 6

Siin näidatakse kliendile kuuluva vara liik.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Raha“ keskpankade emiteeritud

maksevahendile.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis

kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Varapõhine token“ vara liigile, mis

kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 6 järgi varapõhiseks tokeniks.

20

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „E-raha token“ vara liigile, mis

kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punkti 7 järgi e-raha tokeniks.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Teenuseosutaja emiteeritud

krüptovara“ krüptovarale, mille on emiteerinud aruandev krüpovarateenuse osutaja.

Identifikaatorit 5 „Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara“ kasutatakse kõikide aruandva

krüptovarateenuse osutaja emiteeritud vara liikide puhul sõltumata sellest, kas tegemist on

krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 6 „Muu krüptovara“ klientidele

kuuluvale ülejäänud liiki krüptovarale.

4.2. Krüptovara nimetus

Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel. Kui token ei ole avaldatud valge

raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk nimetus.

4.3. Krüptovara DTI-kood

Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI).

4.4 Vara paiknemine

Vara paiknemine Identifikaator

Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto 1

Krüptovarateenuse osutaja arvelduskonto klientidele 2

Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott 3

Krüptovarateenuse osutaja krüptovara rahakott klientidele 4

Muu 5

Siin näidatakse kliendile kuuluva ja aruandvale krüptovarateenuse osutajale usaldatud vara

asukoht.

Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Krüptovarateenuse osutaja

arvelduskonto“ varale, mida hoitakse krediidiasutuses krüptovarateenuse osutaja enda

arvelduskontol.

Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 2 „Krüptovarateenuse osutaja

arvelduskonto klientidele“ varale, mida hoitakse krediidiasutuses krüptovarateenuse osutaja

nimel avatud kontol, mille kasutamise eesmärk on hoida ainult klientide varasid.

Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 3 „Krüptovarateenuse osutaja

krüptovara rahakott“ varale, mis paikneb krüptovarateenuse osutaja enda krüptovara rahakotis.

Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 4 „Krüptovarateenuse osutaja

krüptovara rahakott klientidele“ varale, mis paikneb krüptovarateenuse osutaja nimel avatud

krüptovara rahakotis, mida kasutakse ainult klientide varade hoidmiseks.

Vara paiknemise identifitseerimisel omistatakse identifikaator 5 „Muu“ identifikaatorite 1–4

kirjeldustes mainimata juhtudel (näiteks sularaha kassas paiknemisel).

21

4.5. Kliendi liik

Kliendi liik Identifikaator

Keskvalitsus 1

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Määramata 11

Siin näidatakse kliendi liigi identifikaator, kellele on aruande neljandas alaliigis „Teenuse liik“

esitatud teenust osutatud, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatükis sätestatust.

Aruandeveerg täidetakse kõikide teenuseliikide korral. Kliendi liik võib olla „Määramata“

(identifikaator 11) ainult sularahatehingute korral (välja arvatud sularaha sissemakse kliendi

enda kontole ja sularaha väljamakse kliendi enda kontolt).

4.6. Kliendi riigi kood

Siin näidatakse kliendi riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kliendi riigi kood näidatakse riikide

ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui

kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.

4.7. Klientide arv

Siin näidatakse klientide arv, kellele kuuluva vara jääk on esitatud aruanderea kaheksandas

veerus „Kliendi vara jääk“. Klientide arv näidatakse tükkides.

4.8. Kliendi vara jääk

Siin näidatakse krüptovarateenuse osutamisega seotud krüptovarateenuse osutajale usaldatud

klientide vara jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse ümberarvutatuna eurodesse

aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel ümardatuna täisühikuteni.

4.9. Vara rühm

Vara rühm Identifikaator

Raha ja raha lähendid 1

Lühiajalised finantsinvesteeringud 2

Varud 4

Pikaajalised finantsinvesteeringud 6

Immateriaalne põhivara 9

Bilansiväline 32

22

Siin näidatakse, millisel bilansikirjel kajastab krüptovarateenuse osutaja klientide vara.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 1 „Raha ja raha lähendid“ varale, kui

krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Raha ja raha lähendid“ all.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 2 „Lühiajalised finantsinvesteeringud“

varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Lühiajalised

finantsinvesteeringud“ all.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 4 „Varud“ varale, kui krüptovarateenuse

osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Varud“ all.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 6 „Pikaajalised finantsinvesteeringud“

varale, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Pikaajalised

finantsinvesteeringud“ all.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 9 „Immateriaalne põhivara“ varale, kui

krüptovarateenuse osutaja kajastab klientide vara bilansis kirje „Immateriaalne põhivara“ all.

Vara rühma määramisel omistatakse identifikaator 32 „Bilansiväline“ varale, mida

krüptovarateenuse osutaja kajastab bilansiväliselt.

23

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 5

USALDATAVUSNÕUETE ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Usaldatavusnõuete aruande eesmärk on saada andmeid, et kontrollida, kas usaldatavusnõue ja

usaldatavusnõude minimaalsuuruse nõue on täidetud.

2. Aruande valdkond

Usaldatavusnõuete aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete

kaitsepuhvri sisu ning minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile.

3. Aruanderea struktuur

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks:

1) kirje identifikaator;

2) väärtus.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Kirje identifikaator

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu

Kirje nimetus Identifikaator

USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVER 1100

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 1110

Esimese taseme põhiomavahendid 1111

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad

kapitaliinstrumendid 1112

Sissemakstud kapitaliinstrumendid 1113

Ülekurss 1114

Jaotamata kasum 1115

Eelmiste aastate jaotamata kasum 1116

Aktsepteeritav kasum või kahjum 1117

Muu akumuleeritud koondkasum 1118

Muud reservid 1119

Üldine pangandusreserv 1120

Mahaarvamised (miinusmärgiga) 1121

KINDLUSTUSLEPINGUD JA GARANTIID 1122

Lepingutes kajastuv kindlustussumma 1123

24

Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes

kajastuv summa 1124

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuuruse sisu

Kirje nimetus Identifikaator

USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVRI

MINIMAALSUURUS KOKKU 2100

Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel 2110

Eelmise aasta püsivate üldkulude alusel 2120

Eelmise aasta püsivad üldkulud 2121

(–) Töötajate preemiad ja muud tasud 2122

(–) Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad 2123

(–) Muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu 2124

(–) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud 2125

4.2. Väärtus

Siin näidatakse aruandva krüptovarateenuse osutajate omavahendite arvutamisel nõutud kirjete

väärtused eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga ümardatuna täisühikuteni, mis vastavad

aruanderea identifikaatorile. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse

aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei

tulene teisiti.

Väärtus leitakse, lähtudes allolevas tabelis esitatud selgitustest.

Identifikaator Väärtuse leidmine

1100 Usaldatavusnõuete kaitsepuhver aruandeperioodi lõpu seisuga on esimese

taseme omavahendite summa.

1110 Esimese taseme omavahendid aruandeperioodi lõpu seisuga on kirje 1111

summa, millest on maha arvatud kirje 1121.

1111

Esimese taseme põhiomavahendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes

kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012

muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 esitatud

juhistele ja tingimustele aruandeperioodi lõpu seisuga.

Väärtus leitakse, summeerides kirjed 1112, 1115 ja 1118–1120.

1112

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 esitatud juhistest ja

tingimustest.

See kirje esitatakse selles reas ilma mahaarvamisteta, summeerides kirjed

1113 ja 1114.

1113

Sissemakstud kapitaliinstrumendid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse,

lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse

rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja

25

investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse

kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.03.2021, lk 1–

1955), II lisa tabelis CA1 täielikult sissemakstud kapitaliinstrumentide kohta

esitatud juhistest.

1114

Ülekurss aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 ülekursi kohta esitatud

juhistest.

1115

Jaotamata kasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 esitatud

juhistest ja tingimustest.

See kirje esitatakse selles reas ilma mahaarvamisteta, summeerides kirjed

1116 ja 1117.

1116

Eelmiste aastate jaotamata kasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 eelmiste

aastate jaotamata kasumi kohta esitatud juhiste alusel.

1117

Aktsepteeritav kasum või kahjum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1

aktsepteeritava kasumi või kahjumi kohta esitatud juhiste alusel.

1118

Muu akumuleeritud koondkasum aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 muu

akumuleeritud koondkasumi kohta esitatud juhiste alusel.

1119

Muud reservid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 muude reservide kohta

esitatud juhiste alusel.

1120

Üldine pangandusreserv aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/451 II lisa tabelis CA1 üldise pangandusreservi

kohta esitatud juhiste alusel.

1121

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 36

nimetatud mahaarvamised, ilma et kohaldataks kõnealuse määruse

artiklite 46 ja 48 kohaseid künnisega seotud erandeid.

1122 Kindlustuslepingud ja garantiid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse,

summeerides kirjed 1123 ja 1124.

1123

Kindlustuslepingud aruandeperioodi lõpu seisuga hõlmavad Euroopa Liidu

territooriume, kus krüptovarateenuseid osutatakse, ning need peavad

hõlmama kindlustuskatet kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 lõikes 6 nimetatud riskide vastu.

1124 Kirjel 1123 näidatud kindlustuslepingutega samaväärsed garantiid.

Identifikaator Väärtuse leidmine

2100

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuurus kokku on üks suurim

väärtus järgmistest:

a) kirjel 2110 näidatud väärtus;

või

b) kirjel 2120 näidatud väärtus.

2110

Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel leitav väärtus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 IV lisas näidatud alaliste

miinimumkapitalinõuete suurim summa, mis sõltub samuti osutatavate

krüptovarateenuste liigist.

26

2120 Eelmise aasta püsivate üldkulude alusel kajastatav summa peab moodustama

vähemalt 25% eelmise aasta püsivatest üldkuludest kirjel 2121.

2121

Eelmise aasta püsivad üldkulud aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse

arvutades. Selleks arvutab krüptovarateenuse osutaja kohaldatavast

raamatupidamistavast tulenevaid arvnäitajaid kasutades oma eelmise aasta

püsikulud, arvates kogukuludest maha kirjed 2122–2125 pärast kasumi

jaotamist aktsionäride või osakuomanike vahel nende viimastes auditeeritud

raamatupidamise aastaaruannetes, või kui auditeeritud aruandeid ei ole, siis

riiklike järelevalveasutuste kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetes.

Krüptovarateenuse osutaja, kes ei ole alates teenuse osutamise

alguskuupäevast ühe aasta jooksul tegutsenud, kasutab eelmise aasta

püsikulude arvutustes prognoositavaid püsikulusid, lähtudes teenuse

osutamise esimese 12 kuu prognoosidest, mille ta esitas koos tegevusloa

taotlusega.

2122

Töötajate preemiad ja muud tasud aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse,

võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artiklis 67 esitatud juhised.

2123

Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad aruandeperioodi lõpu seisuga

leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised.

2124

Muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu aruandeperioodi lõpu seisuga

leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised.

2125

Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud aruandeperioodi lõpu

seisuga leitakse, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67 esitatud juhised.

’

27

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 6

USALDATAVUSNÕUETE LIHTSUSTATUD ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande eesmärk on saada andmeid, et kontrollida, kas

krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõue ja usaldatavusnõude minimaalsuuruse täiendav

nõue on täidetud.

2. Aruande valdkond

Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate

usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu ning minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale

meetodile.

3. Aruanderea struktuur

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kaheks alaliigiks:

1) kirje identifikaator;

2) väärtus.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Kirje identifikaator

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri sisu

Kirje nimetus Identifikaator

USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVER 1100

KINDLUSTUSLEPINGUD JA GARANTIID 1120

Lepingutes kajastuv kindlustussumma 1121

Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes kajastuv

summa 1122

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuuruse sisu

Kirje nimetus Identifikaator

USALDATAVUSNÕUETE KAITSEPUHVRI MINIMAALSUURUS

KOKKU 2100

Osutatava krüptovarateenuse liigi alusel 2110

4.2. Väärtus

Siin näidatakse aruandva krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete arvutamisel nõutud

kirjete väärtused aruandeperioodi lõpu seisuga, mis vastavad aruanderea identifikaatorile.

Väärtus leitakse, lähtudes allolevas tabelis esitatud selgitustest.

28

Identifikaator Väärtuse leidmine

1100

Usaldatavusnõuete kaitsepuhver aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse kirjete

summeerimise teel: kirje 1120 + esimese taseme omavahendid.

Esimese taseme omavahendite koosseisu sätestab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikkel 67.

1120 Kindlustuslepingud ja garantiid aruandeperioodi lõpu seisuga leitakse,

summeerides kirjed 1121 ja 1122.

1121

Kindlustuslepingutes kajastuv kindlustussumma aruandeperioodi lõpu

seisuga on kindlustuslepingutes, mis hõlmavad liidu territooriume, kus

krüptovarateenuseid osutatakse, ning mis peavad hõlmama kindlustuskatet

kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 67

nimetatud riskide vastu, kajastatud summa.

1122

Muudes kindlustuslepinguga samaväärsetes garantiilepingutes kajastuv

summa aruandeperioodi lõpu seisuga peab olema samaväärne kirjel 1121

näidatud kindlustuslepingutes kajastatud summaga.

Identifikaator Väärtuse leidmine

2100

Usaldatavusnõuete kaitsepuhvri minimaalsuurus kokku on üks suurim väärtus

järgmistest:

a) kirjel 2110 näidatud väärtus;

või

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 alusel

veerand eelmise aasta püsivatest üldkuludest.

2110

Osutatavate krüptovarateenuste liigi alusel leitav väärtus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 IV lisas esitatud alaliste

miinimumkapitalinõuete suurim summa, mis sõltub samuti osutatavate

krüptovarateenuste liigist.

29

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 7

FILIAALIDE EMITEERITUD VARAPÕHISTE TOKENITE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandes esitatakse kõik lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali kaudu

emiteeritud varapõhised tokenid.

2. Andmete summeerimine

Ühe reana näidatakse nende emiteeritud varapõhiste omanike arv ning tokenite arv ja väärtus,

mille nimetus langeb kokku.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks seitsmeks alaliigiks:

1) tokeni nimetus;

2) krüptovara DTI-kood;

3) tokeni omanike arv;

4) tokeni omanik;

5) tokeni omanike residentsus;

6) tokenite arv;

7) tokenite väärtus.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Tokeni nimetus

Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel (näiteks BTC). Kui token ei ole

avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk

nimetus.

4.2. Krüptovara DTI-kood

Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI).

4.3. Tokeni omanike arv

Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite omanike arv tükkides.

4.4. Tokeni omanik

Tokeni omanik Identifikaator

Keskvalitsus 1

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

30

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Määramata 11

Siin näidatakse tokeni omaniku identifikaator, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatükis sätestatust.

4.5. Tokeni omanike residentsus

Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite omanike residentsus, milleks on

füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht ja juriidilise isiku puhul selle riigi

majandusterritoorium, mille seaduste kohaselt on juriidiline isik asutatud või registreeritud.

Varapõhiste tokenite omanike residentsuse riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide

kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole

võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.

4.6. Tokenite arv

Siin näidatakse aruandereal esitatud varapõhiste tokenite arv tükkides.

4.7. Tokenite väärtus

Siin näidatakse aruandereal esitatud tokenite väärtus eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga

ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse

aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui käesolevast määrusest ei

tulene teisiti.

.

31

Rahandusministri

… määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise,

lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali

aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 8

KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA FINANTSVARADE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Krüptovarateenuse osutaja esitab teavet teatud varade kohta, mida ta kajastab oma bilansis.

Aruande valdkonda kuuluvad krüptovarateenuse osutaja bilansi aruandes kirjetel „Raha ja raha

lähendid“ (identifikaator 1), „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ (identifikaator 2), „Varud“

(identifikaator 4), „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ (identifikaator 6) ja „Immateriaalne

põhivara“ (identifikaator 9) kajastatud raha, hoiuste, laenude, võlaväärtpaberite, krüptovara

ning omakapitali- ja tuletisinstrumentide (edaspidi varad) aruandeperioodi lõpu jäägid.

2. Andmete summeerimise üldnõuded

Ühel real summeeritakse nende varade jääk, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheksaks alaliigiks:

1) vara rühm;

2) vara liik;

3) krüptovara nimetus;

4) krüptovara DTI-kood;

5) riigi kood;

6) emitent/vastaspool;

7) eesmärk;

8) ISIN-kood;

9) jääk.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

4.1. Vara rühm

Vara rühm Identifikaator

Raha ja raha lähendid 1

Lühiajalised finantsinvesteeringud 2

Varud 4

Pikaajalised finantsinvesteeringud 6

Immateriaalne põhivara 9

Bilansiväline 32

Siin näidatakse, millises bilansi varade rühmas kajastab krüptovarateenuse osutaja aruandereal

näidatud vara. Vara rühma 32 „bilansiväline“ all näidatakse krüptovarateenuse osutaja need

varad, mida ta ei kajasta oma bilansis.

4.2. Vara liik

Vara liik Identifikaator

Aktsia ja osa 1

32

Võlaväärtpaber 2

Tuletisinstrument 3

Investeerimisfondi osak või aktsia 4

Hoius 5

Raha 6

E-raha 7

Varapõhine token 8

E-raha token 9

Teenuseosutaja emiteeritud krüptovara 10

Muu krüptovara 11

Siin näidatakse aruandereal esitatud vara liik. Vara liigi „Aktsia ja osa“ (identifikaator 1) all

näidatakse ka tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad ja osad.

Vara liigi „Hoius“ (identifikaator 5) all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad hoiused.

Vara liigi „Raha“ (identifikaator 6) all näidatakse keskpankade emiteeritud maksevahendid ja

sularaha krüptovarateenuse osutaja kassas.

Vara liigi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 7 „E-raha“ rahalisele väärtusele, mis

kvalifitseerub makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 järgi e-rahaks.

Vara liigi „Varapõhine token“ (identifikaator 8) all näidatakse vara, mis kvalifitseerub Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 6 järgi varapõhiseks

tokeniks.

Vara liigi „E-raha token“ (identifikaator 9) all näidatakse vara, mis kvalifitseerub Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 7 järgi e-raha tokeniks.

Vara liigi „Teenusepakkuja emiteeritud krüptovara“ (identifikaator 10) all näidatakse kõikide

aruandva krüptovarateenuse osutajate emiteeritud vara liike sõltumata sellest, kas tegemist on

krüptovaluuta, varapõhise tokeni, e-raha tokeni või muu krüptovaraga.

Vara liigi „Muu krüptovara“ (identifikaator 11) all näidatakse kõik muu, mida ei ole nimetatud.

4.3. Krüptovara nimetus

Siin näidatakse tokeni akronüüm, kui see on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 kohaselt valge raamatu alusel (näiteks BTC). Kui token ei ole

avaldatud valge raamatu alusel või tokenil ei ole akronüümi, tuleb esitada tokeni täispikk

nimetus.

4.4. Krüptovara DTI-kood

Siin näidatakse 9-kohaline tokeni tunnuskood The Digital Token Identifier (DTI). DTI on

rahvusvaheline standard tokenite identifitseerimiseks. See on loodud Rahvusvahelise

Standardiorganisatsiooni (ISO) raamistikus, täpsemalt standardi ISO 24165 alusel.

4.5. Riigi kood

Siin näidatakse aruandereal esitatud finantsvara emitendi või nõude vastaspoole riigi kood. See

määratakse finantsvara emitendi nõude vastaspoole residentsuse järgi. Väärtpaberite (välja

arvatud tuletisinstrument) ja vekslite puhul võetakse residentsuse määramisel aluseks

väärtpaberi või veksli emitendi residentsus; tuletisinstrumentide, hoiuste ja laenude puhul

33

tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev krüptovarateenuse osutaja tehingu sooritas.

Kui instrumendi emitendi või nõude vastaspoole residentsust ei ole võimalik täpselt kindlaks

määrata, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumise

korral riigist, kus instrumenti hoitakse. Krüptovarateenuse osutaja kassas oleva sularaha puhul

ja juhul, kui instrumendi emitendi või vastaspoole residentsust ei ole võimalik kindlaks määrata

või see puudub (näiteks investeerimiskuld), märgitakse koodiks XX.

4.6. Emitent/vastaspool

Emitent/vastaspool Identifikaator

Keskvalitsus 1

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7

Muu mittefinantsettevõtja 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Määramata 11

Siin näidatakse emitendi või vastaspoole identifikaator.

4.7. Eesmärk

Eesmärk Identifikaator

Kauplemine 1

Maksevahend 2

Muu 3

Siin näidatakse krüptovarateenuse osutaja finantsvara soetamise eesmärk.

Eesmärgi identifikaator 1 „Kauplemine“ omistatakse finantsvarale, mida hoitakse

edasimüügiks või mis on omandatud eesmärgiga saada lühiajalist kasu tegelikelt või

oodatavatelt ostu- ja müügihinna erinevustelt või muudelt hinna- või intressimäära muutustelt.

Eesmärgi identifikaator 2 „Maksevahend“ omistatakse finantsvarale, mida plaanitakse kasutada

maksetehingu tegemiseks mis tahes maksekaardi ja telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-

seadme või tarkvara abil.

Eesmärgi identifikaator 3 „Muu“ omistatakse finantsvarale identifikaatorite 1 ja 2 kirjeldustes

mainimata juhtudel.

34

4.8. ISIN-kood

Siin näidatakse väärtpaberite kujul oleva finantsvara ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood

puudub, märgitakse ISIN-koodiks XX. Samuti märgitakse ISIN-koodiks XX, kui tegemist on

finantsvaradega, mis ei ole väärtpaberid.

4.9. Jääk

Siin näidatakse aruandereal esitatud finantsvara jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi

lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse

ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, kui

käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

1

Rahandusministri määruse

„Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali aruannete sisu, vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse (edaspidi KrüTS) § 15 lõike 8 alusel. Selle

kohaselt on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada

Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse

osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete

järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord.

Järelevalveline aruandlus on vajalik, et tagada krüptovaraturu turvaline, läbipaistev ja

vastutustundlik toimimine ning vältida olukordi, mis võivad kahjustada nii investoreid,

finantssektori mainet kui ka majanduse stabiilsust. Määrusega kehtestatakse nõuded

krüptovarateenuse osutaja ning lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni

emitendi Eesti filiaalide aruannetele. Aruannete koostajate halduskoormuse tasakaalus

hoidmiseks on aruannete väljatöötamisel lähtutud järelevalvevajadustest ja proportsionaalsuse

põhimõttest, võttes arvesse, et aruannetes nõutakse üksnes sellist teenusespetsiifilist teavet, mis

ei ole vahetult avalikest registritest kättesaadav ning mis on vajalik järelevalveasutuse

ülesannete täitmiseks. Samuti on arvestatud Eesti Panga andmevajadustega, eelkõige

mitteresidentide kohta andmete esitamisel ja klientide liigitamise põhimõtete osas, mida Eesti

Pank vajab statistika ning maksebilansi koostamiseks.

Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Kristiina Kubja ([email protected], 5885 1398) ja sama osakonna juhataja asetäitja

Thomas Auväärt (Thomas.Auvää[email protected]). Eelnõu aluseks on võetud Finantsinspektsiooni

poolt ette valmistatud eelnõu kavand. Finantsinspektsiooni kavand nägi ette aruandlusnõuded

ka varapõhise tokeni ja e-raha tokeni emitentidele, kuid käesolev määruse eelnõu neid nõudeid

ei reguleeri (vt selgitust seletuskirja punktis 2).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885 1493) ja

keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303

2849).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Taust. 2024. aasta 1. juulil jõustus KrüTS, mille kohaselt teeb krüptovaraturu üle järelevalvet

Finantsinspektsioon. Järelevalve jaoks on oluline omada ajakohast ja asjakohast teavet

krüptovaraturu osaliste tegevuse, riskipositsioonide ja kliendiprofiilide kohta.

Krüptovaraturu osalised on määratletud KrüTS §-s 2 järgmiselt:

1) krüptovarateenuse osutajad;

2) varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid ja muu krüptovara emitendid;

2

3) muu krüptovara pakkujad ja muu krüptovara kauplemisele võtmist taotlevad isikud, välja

arvatud siis, kui nad ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/11141

(edaspidi MiCA määrus) kohaldamisalasse.

Määrusega kehtestatakse aruandlus krüptovaraturu osalistest üksnes krüptovarateenuse

osutajale. Kuna krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid osutada kogu

Euroopa Liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse

alusel, kehtestatakse aruandluskohustus ka teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti

filiaalile. Samuti teise lepinguriigi varapõhise tokeni emitentide Eesti filiaalile.

Muud krüptovaraturu osalised, varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid, on juba

kohustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/29022 alusel esitama Finantsinspektsioonile

järelevalvelisi aruandeid viidatud määruse lisades 1 ja 2 esitatud andmevormide põhjal. Kuna

viidatud rakendusmääruse alusel esitatav teave ei kata ära pädevate asutuste ja Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutuse (edaspidi EBA) andmevajadust järelevalve teostamiseks,

koostas EBA suunise, et täpsustada aruandevorme, mida emitendid peaksid kasutama

pädevatele asutustele ja EBA-le vajaliku teabe esitamiseks. Eelkõige tuvastas EBA

andmelüngad, mis lahendamata jättes takistaksid järelevalvet emitentide omavahendite ja

likviidsusnõuete täitmise üle vastavalt MiCA määrusele. Selleks võttis EBA vastu suunise

EBA/GL/2024/163 vormide kohta, mis aitavad pädevatel asutustel täita oma

järelevalveülesandeid seoses emitentide vastavusega määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) III ja

IV jaotise nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/20104 artikli 16

lõike 3 kohaselt võtavad pädevad asutused ja finantsturu osalised mis tahes meetmeid, et

suuniseid järgida. MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkti a kohaselt on pädevatel asutustel

volitus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad

oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Osutatud suunise punkti 5 kohaselt määrab see suunis

kindlaks teabe sisu ja ühtsed vormingud, mida pädevad asutused kasutavad teabe esitamisel

oma järelevalvevolituste teostamisel vastavalt määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) artikli 94 lõike

1 punktile a ning III ja IV jaotisele, ning mida EBA kasutab oma järelevalvevolituste

teostamisel sama määruse artikli 122 alusel. Seega teabe esitamise kohustus tuleb MiCA

määrusest ja teabe sisu aitab täpsustada suunis. Suunise punkt 6 sätestab, et neid suuniseid

kohaldatakse pädevate asutuste järelevalvevolituste teostamisel tagamaks, et varaga seotud

tokenite ja e-raha tokenite emitendid täidavad määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) III ja IV

jaotises sätestatud nõudeid.

Järelevalvelise aruandluse eesmärk. Regulaarne aruandlus võimaldab kontrollida, kas

ettevõtjad järgivad neile kehtestatud nõudeid. Regulaarne info kogumine aitab osutada

ebapiisavale riskijuhtimisele, kliendivahendite kaitse puudujääkidele ja muudele

probleemidele. Õigeaegne info teenuseosutajate tegevuse kohta aitab järelevalvel hinnata, kas

ettevõtjad täidavad usaldatavusnõudeid, on jätkusuutlikud, hoiavad kliendivarasid

nõuetekohaselt, tegutsevad ausalt ja läbipaistvalt. Lisaks loob standardiseeritud aruandlus

võimaluse võrrelda eri teenuseosutajate tegevust, hinnata turutrende.

1 EUR-Lex - 02023R1114-20240109 - EN - EUR-Lex 2 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2902, 20. november 2024, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 kohaldamiseks rakenduslikud tehnilised standardid selliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite

aruandlusega seoses, mis on nomineeritud muus kui liikmesriigi ametlikus vääringus 3 https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010 , millega asutatakse Euroopa

Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni otsus 2009/77/EÜ

3

2024. aasta 30. juunil rakendunud MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate

järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi filiaalidega seotud aruandlust. MiCA määruse

artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste nimekiri ei ole ammendav, võimaldades

liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid. Kooskõlas MiCA määruse artikli 94

lõike 1 punktiga a on järelevalve teostamiseks vajaliku teabe kogumine

üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu volitatakse ministrit vajadusel kehtestama

regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord,

et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks vajaliku teabe olemasolu ka

ulatuses, mis ei ole MiCA määruse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega reguleeritud.

Täpsemad selgitused määruse normide kohta. Määruse väljatöötamisel on võetud arvesse

seadusest tulenevad kohustused järelevalve teostamisel krüptovaraturu osalise, lepinguriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti

filiaali üle. Aruannete vormid koos selgitustega on esitatud määruse lisades. Aruannete

väljatöötamisel on kasutanud klientide ja vara liikide puhul varasemalt järelevalvelistes

aruannetes kasutatud määratlusi, et tagada erinevate finantssektori turuosaliste andmete

võrreldavus. Aruanded ei sisalda isikupõhist teavet, mistõttu üksikute isikute identifitseerimine

ei ole võimalik; andmed esitatakse anonüümselt ja koondatult.

Paragrahviga 1 määratakse reguleerimisala, milleks on Eestis tegutseva krüptovarateenuse

osutaja, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite

emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise

metoodika ja esitamise kord.

Sarnaselt teistele finantsjärelevalve subjektidele peavad krüptovaraturu osalised lisaks

aastaaruandele esitama Finantsinspektsioonile ka järelevalvega seotud aruandlust. KrüTS §-ga

15 on sätestatud turuosaliste aruandekohustus ning järelevalveliste aruannete esitamise

periood: regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal või aasta ning aruanded

tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Seaduses

ei ole täpsemalt kirjeldatud aruannete esitamise korda, mistõttu aruannete vormid, koostamise

metoodika ning esitamise korra kehtestab vastavalt seadusele minister määrusega. Seega on

käesoleva määrusega kehtestatud nii aruannete esitamise kord ehk vastavad turvameetmed, kui

ka aruannetes esitatavad täpsemad andmed ning nende esitamise vorm.

Paragrahvis 2 tuuakse välja krüptovarateenuste osutajate, sealhulgas filiaalide

aruandluskohustus.

Lõige 1. MiCA määruse tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja on kohustatud koostama ja

Finantsinspektsioonile esitama bilansi aruande, kasumiaruande, krüptovarateenuste aruande,

krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande, usaldatavusnõuete aruande ning

krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruande.

Need aruanded on üldistatuna krüptovaraturu osalise üldist majanduslikku seisundit kajastavad

aruanded (bilanss ja kasumiaruanne) ning krüptovaraturul tegutsemisega seotud aruanded

(osutatud teenuste aruanne, klientide vara aruanne, usaldatavusnõuete aruanne, finantsvarade

aruanne). Aruannete koostamisel tuleb lähtuda määruse lisades esitatud aruannete struktuurist

(vormidest).

4

Lõiked 2 ja 3 näevad ette erisused sellistele krüptovarateenust osutatavatele isikutele, kelle

põhitegevus on muu tegevus ning neil on Finantsinspektsiooni või Euroopa Keskpanga antud

muu tegevusluba – nt krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing,

eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium, reguleeritud

väärtpaberituru korraldaja. Tegemist on KrüTS § 6 ja MiCA määruse artikli 60 lõigete 2–6

alusel krüptovarateenuse osutamiseks õigust omavate finantssektori ettevõtjatega, aga ka

näiteks makseasutusega, kes kehtivate reeglite alusel peab krüptovarateenuse osutamiseks

eraldi tegevusloa taotlema. Eelviidatud finantssektori ettevõtjad peavad Finantsinspektsioonile

esitama üksnes krüptovarateenuse osutamisega seotud aruanded (teenuse aruanne, klientide

vara aruanne, usaldatavusnõuete aruanne). Lisaks peavad nad finantsvarade aruandes esitama

ainult andmed krüptovara vormis oleva vara kohta. Eesmärk on täpsustada, et juba

tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki määruse sätteid (aruandeid), kuna

nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi. Sealjuures, kui

selline finantssektori ettevõtja esitab muu õigusakti alusel Finantsinspektsioonile regulaarselt

omavahendite aruannet, siis kohaldub talle käesoleva määruse alusel usaldatavusnõude

aruande asemel usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande koostamise ja esitamise kohustus.

Näiteks esitavad usaldatavusnõuete kohta aruandeid krediidiasutused, investeerimisühingud,

fondivalitsejad, e-raha asutused, makseasutused, kuid nendes aruannetes ei esitata teavet, mis

on piisav krüptovarateenuse osutaja järelevalveks. Lihtsustatud korras aruandluse kehtestamine

vähendab halduskoormust.

Lõikes 4 tuuakse välja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali aruandluskohustus.

Krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal peab esitama järelevalve eesmärgil

Finantsinspektsioonile bilansi aruande, kasumiaruande, krüptovarateenuste aruande,

krüptovarateenuse osutaja klientide vara aruande ja krüptovarateenuse osutaja finantsvarade

aruande. Hetkel ei ole ühtegi lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja filiaali Eestis

registreeritud.

Paragrahvis 3 sätestatakse krüptovarateenuse osutaja aruannete koostamise põhimõtted ja

alused.

Bilansi aruande ja kasumiaruande koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse vara, kohustused,

omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardite või Euroopa

Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste

raamatupidamisstandardite (IFRS) kohaldamise kohta (EÜT L 243, lk. 1–4) sätestatud korra

kohaselt Euroopa komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega, võttes arvesse määruses toodud erisusi. Seega on krüptovarateenuste osutajatel

võimalik valida, kas koostada oma finantsaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse

standarditest või rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest (IFRS). Eesti

finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse

põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille

põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab sama seaduse § 34

lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (toimkonna juhend).

Lõiked 2–4. Bilansi aruandes, klientide vara aruandes, usaldatavusnõuete aruandes,

usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes ja finantsvarade aruandes esitatakse andmed

aruandeperioodi lõpu seisuga (seis kindlal kuupäeval). Kasumiaruandes esitatakse andmed

kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates aruandeperioodi lõpu seisuga ehk ei esitata mitte

ainult viimase perioodi tulemus. Krüptovarateenuste aruandes esitatakse andmed

aruandeperioodi kohta.

5

Lõige 5. Aruannetes kajastatud andmed esitatakse eurodes ja täisühikutes, kui määrusest ei

tulene teisiti.

Lõige 6. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi

viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

Lõige 7. Selleks, et ühes valdkonnas tegutsevate äriühingute aruanded oleksid koostatud samu

arvestuspõhimõtteid järgides ning omavahel võrreldavad, täpsustatakse § 3 lõikes 8, et

kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinvesteeringutega seotud

tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja

finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel.

Paragrahvi 4 kohaselt peab lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostama ja

Finantsinspektsioonile esitama emiteeritud varapõhiste tokenite aruande. Aruande struktuur ja

selgitused on esitatud määruse lisas 7.

Paragrahviga 5 määratletakse aruandeperiood ja aruandekuupäevad. Aruandeperiood on

kvartal ning aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. KrüTS

§ 15 lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste

aruannete periood kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva

jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev,

esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded aruannete esitamisele XML formaadis. Aruanded

esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu elektrooniliselt

XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina. Aruandekohuslased on

kohustatud aruannete esitamisel järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud

Finantsinspektsiooni veebilehel andmekogumise portaalis. Tegemist on Eesti Panga ja

Finantsinspektsiooni ühtse elektroonilise aruannete vastuvõtmise ja töötlemise rakendusega.

See on iseteeninduskeskkond, kus saab esitada aruandeid, hallata kasutajaid ja nende

kontaktandmeid ning ettevõtte võtmeid, jälgida aruannete menetlemise seisu, suhelda

aruandluse adressaadiga, tellida enda e-postile teavitusi jne. Juhendid on kättesaadavad

andmekogumisportaalis. Lõikes 3 on esitatud aruannete koodid, mida tuleb aruannete

esitamisel kasutada.

Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumise korral esitatakse tühi aruanne.

Paragrahvis 7 sätestatakse esimene aruandeperiood. Esimene aruanne tuleb esitada 2026.

aasta esimese kvartali kohta. Kui krüptovarateenuse osutaja on saanud tegevusloa või õiguse

krüptovarateenuse osutamiseks aruandeperioodi keskel, siis algab krüptovarateenuse aruande

esimene aruandeperiood tegevusloa või õiguse saamise hetkest ja kestab selle aruandeperiood

lõpuni. Näiteks, kui tegevusluba saadi 1. veebruaril, siis esimese aruande aruandeperiood on 1.

veebruar kuni 31. märts.

Määruse lisades 1–8 on esitatud aruannete vormid ja täitmise selgitused.

Lisas 1 krüptovarateenuse osutaja bilansi aruandega määratakse aruande esitamisel

kasutatavate bilansi kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused koos viidetega

Raamatupidamise Toimkonna juhenditele. Krüptovarateenuse osutaja bilansi skeemi aluseks

6

on raamatupidamise seaduse lisas 1 kehtestatud bilansi skeem. Raamatupidamise seaduse

kohaselt võib aga lähtudes olulisuse printsiibist ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult.

Samuti on lubatud täpsustada bilansikirjete nimetusi, lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete

alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele. Seetõttu on bilansi skeemi

kohandatud arvestades krüptovarateenuse osutaja tegevuse eripära ning lähtuvalt järelevalve

teostamise andmevajadustest.

Järelevalvelisel eesmärgil on bilansi kirjet „Raha ja rahalähendid“ täiendatud ühe täpsustava

kirjega. Kirje „sealhulgas klientide vahendid“ lisamise eesmärk on saada ülevaade, kui suures

koguses on krüptovarateenuse osutaja valduses klientide vahendeid, kui krüptovarateenuse

osutaja kajastab klientide vahendeid oma bilansis. Kirjet „Lühiajalised finantsinvesteeringud“

on lähtuvalt järelevalvelistest andmevajadustest samuti muudetud. Alamkirje „sh krüptovara“

on lisatud, et saada ülevaade krüptovarateenuse osutaja enda investeeringutest krüptovarasse.

Lisaks on järelevalvelistest andmevajadustest lähtuvalt muudetud kirjet „Varud“ alamkirjega

„sh krüptovara“, et teada saada krüptovara varude maht, kui krüptovarateenuse osutaja kajastab

sellel kirjel krüptovara oma bilansis.

Bilansi kirjet „Pikaajalised finantsinvesteeringud“ on täiendatud kirjega „sh krüptovara“, et

teada saada pikaajalistest investeeringutest krüptovarasse, kui krüptovarateenuse osutaja

kajastab sellel kirjel krüptovara oma bilansis. Täiendavalt on lisatud alamkirje „sh krüptovara“

kirje „Immateriaalse põhivara“ alla, et teada krüptovara mahtu põhivara kirjel, kui

krüptovarateenuse osutaja kajastab sellel kirjel krüptovara oma bilansis.

Järelevalvelisel eesmärgil on lisatud kirje „Võlad ja ettemaksed“ alla alamkirje „Krüptovara“,

kus kajastatakse krüptovara kujul kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel

kajastab krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes. Pikaajaliste

kohustuste alla on ka lisatud alamkirje „Krüptovara“, et teada saada krüptovara kujul

pikaajalised kohustised hoolimata sellest, millisel bilansi kohustiste kirjel kajastab

krüptovarateenuse osutaja neid oma raamatupidamise aastaaruandes.

Lisas 2 kehtestatakse krüptovarateenuse osutaja kasumiaruanne, määratakse aruande

esitamisel kasutatavate kasumiaruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu

selgitused. Sarnaselt bilansiga võib kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi

täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele.

Lähtuvalt krüptovarateenuse osutaja tegevuse spetsiifikast täiendatakse kasumiaruande rida

„Müügitulu“ kahe reaga: „sh müügitulu krüptovarateenuse osutamisest“ ja „sh

mitteresidentidelt“. Selline eristus võimaldab krüptovarateenuse osutaja puhul, kelle kliendiks

võivad olla nii residendid kui ka mitteresidendid, saada ülevaadet just mitteresidendist

klientidelt saadud krüptovarateenuse osutamise tulu kohta. Lisatud on ka kirje „Tööjõukulud“

alamkirjed ja moodustatud finantstulusid-kulusid koondav kirjete kogum.

Lisas 3 kehtestatakse osutatud krüptovarateenuste aruanne. Aruande eesmärgiks on teada

saada milliseid teenused, kellele ja mis väärtuses esitatakse ning millised on peamised

krüptovarad, mida tehingutes kasutatakse.

Teenuse liigitamisel on aluseks MICA määruse artikli 3 punktis 16 sätestatud

krüptovarateenuste loetelu (teenused on defineeritud punktides 17–26):

a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c) krüptovara vahetamine raha vastu;

7

d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

f) krüptovara pakkumise korraldamine;

g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h) krüptovara kohta nõu andmine;

i) krüptovaraportfelli valitsemine;

j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel.

Sealjuures liigituvad teatud teenused omakorda ostu- ja müügitehinguteks.

Lisateavet kliendi liigi klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt „Juhised

institutsioonide klassifitseerimiseks“5.

Krüptovara DTI kood on rahvusvaheline standard tokenite identifitseerimiseks. See on loodud

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) raamistikus, täpsemalt standardi ISO 24165

alusel.

Krüptovara nimetus – valges raamatus tuleb näidata tokeni lühend või tähis. See tuleb esitada

ka aruandes. Näiteks bitcoini akronüüm on BTC. Kui token ei ole avaldatud valge raamatu

alusel või tokenil ei ole akronüümi, siis tuleb esitada tokeni täispikk nimetus.

Lisas 4 kehtestatakse klientide vara aruanne. Aruande eesmärgiks on järelevalve teostamiseks

vajalike andmete kogumine krüptovarateenuse osutajale ja lepinguriigi krüptovarateenuse

osutaja Eesti filiaalile usaldatud klientide vara kohta varaliikide lõikes. Aruandes näidatakse

kõik krüptovarateenuse osutajate ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali poolt

hoitavad klientide varad varaliikide lõikes aruandeperioodi lõpus, eristades, kus paikneb

tegelikult kliendi vara, kliendiprofiil, kust riigist on klint, klientide arv, vara jääk ja vara rühm.

Lisaga 5 kehtestatakse usaldatavusnõuete aruanne, määratakse aruande esitamisel kasutatavate

usaldatavusnõuete aruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete sisu selgitused. Aruande

eesmärk on andmete saamine usaldatavusnõuete ja usaldatavusnõuete minimaalsuuruse nõude

täitmise kontrollimiseks. Usaldatavusnõuete aruandes esitatakse krüptovarateenuse osutajate

usaldatavusnõuete koostisosad ning usaldatavusnõuete minimaalsuurus vastavalt arvutuste

aluseks olevale meetodile.

Lisaga 6 kehtestatakse usaldatavusnõuete lihtsustatud aruanne, määratakse aruande esitamisel

kasutatavate usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande kirjete identifikaatorid ja esitatakse kirjete

sisu selgitused. Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruande eesmärk on andmete saamine

krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete ja usaldatavusnõuete minimaalsuuruse

täiendavate nõuete täitmise kontrollimiseks. Usaldatavusnõuete lihtsustatud aruandes

esitatakse krüptovarateenuse osutajate usaldatavusnõuete koostisosad ning usaldatavusnõuete

minimaalsuurus vastavalt arvutuste aluseks olevale meetodile.

Lisaga 7 kehtestatakse emiteeritud tokenite aruanne filiaalidele. Aruandes esitatakse kõik

lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali kaudu emiteeritud varapõhised tokenid.

Ühe reana näidatakse nende emiteeritud varapõhiste tokenite omanike arv, tokenite arv ja

tokenite väärtus, mille nimetus langeb kokku. Tokenite väärtus kokku näidatakse eurodes

ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Välisvaluutas fikseeritud summad

5 Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks | Eesti Pank

8

arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga,

kui määrusest ei tulene teisiti.

Lisaga 8 kehtestatakse krüptovarateenuse osutaja finantsvarade aruanne. Aruande eesmärk on

krüptovarateenuse osutaja finantsvarade kohta vajalike andmete saamine jälgimaks

krüptovarateenuse pakkumist. Aruandes näidatakse krüptovarateenuse osutaja vara, mida ta

kajastab oma bilansis.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas MICA määrusega, mille artikli 94 lõike 1 punkti 1 kohaselt on pädevatel

asutustel õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused

peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Lõige 6 kohustab liikmesriiki tagama

asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete

täitmiseks vajalikke järelevalve- ja uurimisvolitusi. Selleks, et Finantsinspektsioon saaks

teostada järelevalvet krüptovarateenuse osutajate ja lepinguriigi krüptovaraturu osaliste Eesti

filiaalide üle, kehtestatakse neilt asjakohase teabe saamiseks käesolev määrus.

4. Määruse mõju

Krüptovarateenuse osutajad. 2026. aasta jaanuari seisuga ei ole krüptovarateenuse

osutamiseks väljastatud ühtegi Finantsinspektsiooni tegevusluba (seega sihtrühma suurus on

hetkel 0), kuid see tõenäoliselt muutub. Nimelt peavad Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks

tegevusluba omavad ettevõtjad (2026. aasta jaanuari seisuga on neid 36) oma tegevuse uute

MiCA määruse ja KrüTS nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks, kui

soovivad krüptovarateenuse osutajana tegevust jätkata (sh saama Finantsinspektsiooni

tegevusloa). Seni on neil RahaPTS 541 lõike 3 alusel kohustus esitada RahaPTSis sätestatud

ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded Rahapesu Andmebüroole. See

muutub ja käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid hakatakse esitama

Finantsinspektsioonile.

Kui võrrelda hetkel RahaPTS alusel kehtestatud aruandeid6 ja käesoleva määruse alusel

kehtestatud aruandeid, siis virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kohustatud koostama

tegevuse üldandmete aruande, hoolsusmeetmete aruande, osutatud virtuaalvääringu teenuste

aruande, klientide vara aruande, bilansi aruande ja kasumiaruande. Seega, kui virtuaalvääringu

teenuse pakkuja soovib jätkata tegevust krüptovarateenuse osutajana, siis edaspidi ei ole vaja

Finantsinspektsioonile esitada tegevuse üldandmete aruannet ja hoolsusmeetmete aruannet,

kuid esitada tuleb usaldatavusnõuete aruanne ja finantsvarade aruanne. Seega mõjutab määrus

vähem neid, kes juba esitavad RahaPTS alusel aruandeid, ning rohkem uusi turule tulijaid.

Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu7 kohaselt on

virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori riskide maandamisele kaasa aidanud teenuse

pakkujate kohustuslik regulaarne aruandlus. Aruannetega kogutav info võimaldab Rahapesu

Andmebürool ja järelevalveasutustel tõhustada strateegilist analüüsi ning teha paremat

järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori üle ning vältida ja ennetada riske.

Käesoleva määruse eelnõu eesmärk on tagada, et ka edaspidi on pidevalt olemas värske

6 Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine–Riigi Teataja 7 NRA 2025 RP raport_01.10.pdf

9

ülevaade sektoris toimuvast ja nende riskidest ning võimaldab võtta kasutusele riskide

maandamiseks sobivad mehhanismid, mistõttu küsitakse aruannetega üksnes vajaduspõhist

teavet. Kuigi ettevõtjad avaldavad seaduse alusel majandusaasta aruande, mis sisaldab bilanssi

ja kasumiaruannet ning kajastab ettevõtja finantsseisundit ja majandustulemust tervikuna

vastavalt raamatupidamise seadusele ja kohaldatavale finantsaruandluse standardile, siis

järelevalvelise bilansi aruande ja kasumiaruande eesmärk on saada järelevalvevajadustest

lähtuvalt teenusespetsiifilist teavet.

Finantsettevõtjad. Määrus kohaldub ka KrüTS § 6 alusel krüptovarateenuse osutamiseks

õigust omavatele krediidiasutusetele, e-raha asutustele, investeerimisühingutele, eurofondi ja

alternatiivfondi fondivalitsejatele, väärtpaberite keskdepositooriumile ja reguleeritud

väärtpaberituru korraldajatele. 2026. aasta jaanuari seisuga on ühel investeerimisühingul õigus

osutada ka krüptovarateenuseid. Võrreldes tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatega tõuseb

nende halduskoormus mõnevõrra vähem, kuna osa teabest esitatakse järelevalvele muude

finantssektori aruannete alusel.

Filiaalid. Ühtegi teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja ega varapõhise tokeni emitendi

filiaali Eestis asutatud pole. Piiriüleselt osutab Eestis teenust 42 ettevõtjat, kuid neile käesolev

määrus ei kohaldu.

Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus, tehes

riskipõhiselt riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate,

investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-

raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate, ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode

ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle.

Finantsinspektsioon tegutseb Eesti riigi nimel ja seisab hea selle eest, et finantsturg oleks

stabiilne, usaldusväärne ning läbipaistev. Samuti hoolitseb Finantsinspektsioon selle eest, et

pankade kriitilised funktsioonid jätkuksid kriisiolukordades ja hoiustajate, investorite ning

muude klientide vahendid oleksid piisavalt kaitstud. Finantsjärelevalves ja finantskriiside

lahendamisel lähtub Finantsinspektsioon avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides.

Finantsinspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest,

mida maksavad turuosalised.

2024. aasta lõpu seisuga töötas seal 137 inimest.

Kavandatav aruandluskohustus suurendab Finantsinspektsiooni koormust seoses esitatavate

aruannete vastuvõtmise, kontrollimise ja andmete töötlemisega, ent see on põhjendatud ja

vajalik, et tagada järelevalve õigeaegne, riskipõhine ja piisava detailsusega teostamine. Sellega

kaasnevad kulud on seotud töötajate, IT-lahenduste haldus ja siseprotseduuride

koordineerimine.

Kokkuvõte. Kuigi määruse rakendamine toob kaasa täiendava koormuse nii

järelevalveasutusele kui ka aruandekohustuslastele, kaalub sellest tulenev kasu – eelkõige

järelevalve tõhususe paranemine ja riskide varajane tuvastamine – üles kaasnevad kulud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa

muudatusi fiskaalpoliitikas. Krüptovaraturu osaliste järelevalvega seotud kulutused kaetakse

10

Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast järelevalvetasust. Määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Pangale, Pangaliidule, FinanceEstoniale, MTÜ Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, Eesti

Advokatuurile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Lightyear Europe

AS-le.

Kooskõlastamisele ei eelnenud eraldi huvirühmade kaasamine ega avalik konsultatsioon.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministri määruse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri … määrus nr …

„Krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi

varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul kirja

kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Meie 28.01.2026 nr 1.1-10.1/436-1

2

Lisaadressaadid:

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Digivara Liit

MTÜ Eesti WEB3 Koda

Lightyear Europe AS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Advokatuur

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kristiina Kubja 5885 1398

[email protected]