Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.01.2026 nr 10-3/26/5-1
[email protected] Meie 28.01.2026 nr 10-3/26/5-3
Vastus arvamuse küsimisele kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (kohtukorralduse muudatused)
Tartu Halduskohus avaldab alljärgnevalt arvamust kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtukorralduse muudatused) kohta.
KS § 21 – Tartu Halduskohus peab oluliseks, et seadusandja ja täitevvõim rakendaksid meetmeid, mis võimaldaksid kohtul kohtumenetluse kestust lühendada. Praeguses olukorras on prognoositav, et Tartu Halduskohtus pikenevad menetlusajad lähiajal veelgi: 2024. aastal oli Tartu Halduskohtu kohtunike ülekoormus 20% ja 2025. aastal 30%. Ülekoormust aitaksid vähendada ressursside süsteemselt läbimõeldud jaotamine ning kohtumenetluse sisulised muudatused (sh kohtute tehtud ettepanekud halduskohtumenetluse lihtsustamiseks, riigilõivu tõstmiseks ja õigusemõistmisevälistest ülesannetest loobumiseks). Kohtumenetluse oodatava kestuse deklareerimine olukorda ei paranda.
KS § 19 – eelnõuga plaanitakse sätestada halduskohtunike arv seaduses. Eeldatavasti põhjustab pakutud lahendus eelnõu seletuskirjas esile toodud stabiilsuse asemel süsteemis liigse jäikuse. Lisaks ei vasta sõnastus „kuni 26 kohtunikku“ tegelikule vajadusele. Sõna „kuni“ annab eksliku indikatsiooni, justkui oleks Eesti riigi vajaduse maksimaalne piir kindlaks tehtud. Tegelikkuses on halduskohtunike viimaste aastate töökoormus olnud ametikohtade arvust tunduvalt suurem. Pakume sõnastuseks „üldjuhul 28 kohtunikku“. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks läbi mõeldud, millises korras toimuks kohtuniku ametikohtade arvu muutmise menetlus. Vältimaks teema ülemäärast politiseerimist, võiks kaaluda lahendust, et kohtute nõukogu teeks asjaomase kohtu esimehe avalduse alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada kohtunike ametikohtade arvu muutmise eelnõu.
KS § 12 lg 2 ja § 12 lg 3 p 11 (koosmõjus KS § 20 lg-ga 1) ning KS § 39 lg 1 – KS § 12 lg 2 muudatuse põhjal võiks mõista, et eesmärk on sätestada, et kohtu juhtimine ei jagune enam kohtu esimehe ja kohtudirektori (ega kohtuhaldusteenistuse direktori) vahel, vaid kohut juhib esimees (vt eelnõu seletuskirja lk 29). Eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab kohtu esimees pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutama täielikult ka oma kohtuasutuse haldamise eest (eelnõu seletuskirja lk 30). Eeltoodu põhjal võiks mõista, et kohtu juhtimise osaks on ka kohtu haldamise korraldamine osas, mida kohtute nõukogu pole andnud kohtuhaldusteenistuse pädevusse (KS § 12 lg 3 p 11 ja § 411 lg 1 p-d 9 ja 11). Arusaamatuks jääb aga KS § 39 lg 1 tähendus – selle põhjal võib mõista, et halduskohtu haldamist korraldab kohtu esimehe asemel kohtute nõukogu (kohtu esimees vajab kohtuhaldusülesande täitmiseks erinormi, kuid sellegi osas on eelnõu ambivalentne – vrd KS § 39 lg 1 ja § 411 lg 2). Kui kohtu juhtimine ei hõlma kohtu haldamist, siis tuleks need tegevused seaduses selgelt piiritleda või vähemalt eelnõu seletuskirjas esimese astme kohtu juhtimise korraldus selgelt lahti kirjutada (KS § 39 lg 4 vajalikku selgust ei loo).
KS § 12 lg 3 p 2 (koosmõjus KS § 20 lg-ga 1) ja KS § 431 lg 6 – eelnõu viidatud sätetest ega mujalt ei selgu, kes kinnitab halduskohtu eelarve. Kui eelnõu eesmärk on luua selgem ja tõhusam juhtimismudel, mille kohaselt juhib kohut kohtu esimees, peaks kohtu eelarve kinnitama (mitte kooskõlastama) kohtu esimees. Sel juhul peaks kohtuhaldusteenistuse (või kohtuhaldusteenistuse direktori) roll seisnema kohtu eelarve eelnõu koostamises. KS § 431 lg 6 põhjal on ebaselge, kas pärast kohtute grupi vahendite liigendamist peaksid halduskohtu eelarve koostama kõik esimese ja teise astme kohtud koos või on silmas peetud, et seda teeb halduskohus koostöös kohtuhaldusteenistusega.
KS § 36 p 11, § 361 ja § 362 – kolmeliikmelise eestseisuse järele võiks tekkida Tartu Halduskohtus vajadus juhul, kui kohtunike ametikohtade arvu tuntavalt suurendatakse. KS § 361 lg-s 1 võiks selguse huvides täpsustada, et eestseisuse liige valitakse sama kohtu kohtunike seast.
KS § 36 p 1 ja § 362 lg 1 p 1 – kohtunike tööjaotusplaani kui töökorralduse olulise dokumendi kinnitamine peaks jääma kohtu üldkogu pädevusse. Tartu Halduskohtu praktika ei kinnita eelnõu seletuskirjas esitatud väidet, et üldkogu pole selleks sobilik organ – tööjaotusplaani on muudetud kalendriaasta vältel harva. Kohtu esimehele või eestseisusele võiks anda volituse muuta käskkirjaga kohtu tööjaotusplaani, kui see on õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks vältimatult vajalik (vrd KS § 381). Alternatiivselt võiks lisada tingimuse, et enne tööjaotusplaani ja kodukorra kinnitamist tuleb ära kuulata kohtu üldkogu arvamus.
KS § 37 lg 41 – halduskohtunike kohustuslik spetsialiseerumine peaks hõlmama üksnes neid valdkondi, milles on kohtuasjade arv mõlemas halduskohtus stabiilselt kõrge. Eelnõu seletuskirjas pole esitatud põhjendusi, millistel kaalutlustel põhineb eelnõus tehtud valik. Tartu Halduskohtu tööjaotusplaanis pole keskkonnaõiguse asjade vähesuse tõttu kohtunike spetsialiseerumist vajalikuks peetud (2025. a statistika kohaselt saabus Tartu Halduskohtusse 5 keskkonnaõiguse asja, 2024. aastal 18 asja). Seepärast tasuks keskkonnaõiguse asjadele spetsialiseerumise kohustusest loobuda. Sõnade „planeerimisõiguse asjad“ asemel võiks selguse huvides kasutada „planeerimis- ja ehitusõiguse asjad“.
KS § 401 – kuna kohtusüsteemi koostöö seadusandjaga suureneb, tasuks kaaluda parlamendiliikmete osakaalu suurendamist kohtute nõukogus. KS § 401 lg 9 osas vajaks täpsustamist, et kohtute nõukogu kohtunikust liikme töökoormuse vähendamisel säilib tema ametipalk (nagu kohtunikel, kelle töökoormust vähendatakse KS § 37 lg 11 alusel).
KS § 455 – vangistusasjade üleriigiline jaotamine on halduskohtute vahelise koormuse ühtlustamiseks mõistlik ja vajalik abinõu. Kuna tegemist ei oleks ajutise ega järelevalve meetmega, tuleks eelistada sätte paigutamist halduskohtumenetluse seadustikku. Eelnõus pakutud lahendus, et vangistusasja kohtualluvus ei muutu, tekitaks kaebajates segadust: miks lahendab ühe kohtu kohtunik teise kohtu asja, millisesse ringkonnakohtusse tuleb esitada edasikaebus, millise kohtu esimees lahendab taandamistaotlust ning teostab järelevalvet ja distsiplinaarvõimu. Pigem võiks kaaluda seadusesätet, et vangistusasi allub sellele halduskohtule, mille töökoormus on vangistusasjades väiksem.
KS § 49 lg 1 – lõike teist lauset tuleks pärast sõnu „kohtute seaduses“ täiendada sõnadega „või muus seaduses kohtunikule“. Seeläbi on selgem, et kohtunik võib täita ka Riigikogu valimise seaduse alusel Vabariigi Valimiskomisjoni liikme ülesandeid ja saada selle eest tasu.
KS § 88 lg 6 – kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaja pikendamist ühelt aastalt kolmele on põhjendatud eelnõu seletuskirjas äärmiselt üldsõnaliselt. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu koostajad oleksid muudatuse vajalikkust analüüsinud (nt pole teada, mitmel korral on viimase 30 aasta jooksul esinenud kolme aasta jooksul korduvat karistamist; samuti tuleks tähelepanu pöörata kustunud karistuse mõjule uue karistuse määramisel). Ajal, mil kohtusüsteemis on toimumas ulatuslikud reformid, võib selline läbimõtlemata muudatusettepanek olla tajutav kohtunike survestamise katsena. Sellest ettepanekust tuleks praegusel kujul loobuda.
Toome esile ka mõned sätted, mille vormistus vajaks täiendavat tähelepanu:
KS § 18 lg 21 – täienduste lisamisel kaob senise lause järele vajadus ära;
KS § 18 lg 3 – võiks kaaluda järgmist sõnastust: „Halduskohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumaja asub halduskohtu tööpiirkonnas. Kohtumaja täpse asukoha otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;
KS § 19 – eelnõu punktis 29 on viidatud KS § 19 lg 1 muutmisele, kuid seaduses pole seda (vt ka eelnõu punkti 30);
KS § 37 lg 12 – sättes tasuks täpsustada, et alustava kohtuniku töökoormuse vähendamine on kohtu esimehe pädevuses ning kohtuniku ametipalka ei vähendata (vt eelnõu seletuskiri, lk 43);
KS § 42 – tasuks kaaluda lõike 2 sisu viimist lõikesse 1; kantselei kodukorda puudutavad laused võiks koondada lõikesse 21;
KS 383 – tasuks eelistada sõnu „edasilükkamatu vajaduse korral“ (s.o ainsuses);
KS § 401 lg 7 – võiks kaaluda nt järgmist sõnastust „Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees. Nõukogu esimees on Riigikohtu esimees.“
KS § 455 lg 1 – lause lõpust võiks viimased sõnad kuni sõnani „kaebust“ välja võtta;
KS § 46 – kehtivas seaduse ei ole lõiget 1; lõikesse 2 tuleks selguse huvides lisada pärast sõna „esitab“ sõnad „kohtute nõukogule“;
KS § 49 lg 1 – vääriks täpsustamist, kas silmas on peetud osalemist õigusemõistmisega seotud organisatsioonide töös (vrd KS § 584 lg 2);
KS § 1303 lg 2 – sõna „valimise“ järele tasuks lisada sõna „ajutise“;
KS § 13010 – sõnad „Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud“ on üleliigsed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen
kohtu esimees